Choose the experimental features you want to try

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 32024D02814

    JUHATUSE OTSUS, 11. september 2023, Euroopa Parlamendi liikmete põhimääruse rakendusmeetmete kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks juhatuse 19. mai ja 9. juuli 2008. aasta otsus

    ELT C, C/2024/2814, 26.4.2024, ELI: http://data.europa.eu/eli/C/2024/2814/oj (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, GA, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

    Legal status of the document Date of entry into force unknown (pending notification) or not yet in force.: This act has been changed. Current consolidated version: 16/07/2024

    ELI: http://data.europa.eu/eli/C/2024/2814/oj

    European flag

    Euroopa Liidu
    Teataja

    ET

    C-seeria


    C/2024/2814

    26.4.2024

    JUHATUSE OTSUS,

    11. september 2023,

    Euroopa Parlamendi liikmete põhimääruse rakendusmeetmete kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks juhatuse 19. mai ja 9. juuli 2008. aasta otsus

    (C/2024/2814)

    EUROOPA PARLAMENDI JUHATUS,

    võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 223 lõiget 2,

    võttes arvesse Euroopa Parlamendi liikmete põhimäärust (1),

    võttes arvesse Euroopa Parlamendi kodukorra artiklit 25

    ning arvestades järgmist:

    (1)

    Euroopa Parlamendi liikmete põhimäärusega (edaspidi „põhimäärus“) sätestatakse Euroopa Parlamendi liikmete (edaspidi „parlamendiliige“) ülesannete täitmise reeglid ja üldised tingimused. Lisaks sätetele, mis käsitlevad parlamendiliikmete õiguste institutsioonilist aspekti, sätestatakse põhimääruses ühtsed finantsreeglid, mis kehtivad parlamendiliikmetele nii nende ametiaja jooksul kui ka pärast nende parlamentaarse tegevuse lõppemist. Põhimääruse finantsaspektide rakendamise eest on ainuvastutav juhatus.

    (2)

    Käesolevate rakendusmeetmete eesmärk on täiendada mitte üksnes neid põhimääruse sätteid, mis näevad sõnaselgelt ette, et nende rakendamise korra määrab kindlaks Euroopa Parlament, vaid ka selliseid sätteid, mille rakendamiseks on vaja eelnevalt määrata kindlaks rakendusmeetmed.

    (3)

    Samuti asendatakse käesolevate rakendusmeetmetega Euroopa Parlamendi liikmete kulude hüvitamise ja toetuste maksmise eeskiri, mis tunnistati põhimääruse jõustumise kuupäeval kehtetuks.

    (4)

    Ravikulude hüvitamisel tehti osaliselt halduskulude vähendamiseks otsus võtta kasutusele Euroopa Liidu Kohtu kohtunike ja Euroopa Komisjoni (edaspidi „komisjon“) liikmete suhtes kehtiv kord, eelkõige kasutades ühise ravikindlustusskeemi arveldusbüroode teenuseid ja järgides põhimääruses sätestatud eritingimusi.

    (5)

    Mandaadi täitmisega seotud kulude, sealhulgas reisikulude hüvitamisel põhinevad käesolevad rakendusmeetmed juhatuse 28. mail 2003. aastal heaks kiidetud eeskirjal, millega kehtestatakse põhimõte, et hüvitatakse tegelikult tekkinud kulud. Siiski jätkatakse vastavalt sellele eeskirjale ja kooskõlas asjakohase kohtupraktikaga mandaadi täitmisega seotud kulude teatava piiratud osa hüvitamist kindlasummalise maksena.

    (6)

    Parlamendiliikmete isiklike kaastöötajate töölevõtmisest tulenevate tegelike kulude katmiseks Euroopa Parlamendi poolt tuleks kehtestada selged reeglid parlamendiliikme valimisliikmesriigis tööle võetavate assistentide kohta. Näiteks peab kõnealuste assistentide lepinguid eranditult haldama makseagent. Lisaks tuleks võtta arvesse registreeritud assistentide õiguslikku seisundit, kelle suhtes kehtestati õiguslik erikord, mis võeti vastu Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artikli 336 alusel, ja eelkõige Euroopa Liidu muude teenistujate teenistustingimusi. Vastavalt Euroopa Parlamendi 22. aprilli 2008. aasta resolutsioonile oleks asjakohane keelata parlamendiliikme pereliikmetega sõlmitud lepingute rahastamine.

    (7)

    Üleminekusätetega tuleks tagada, et isikud, kes saavad Euroopa Parlamendi liikmete kulude hüvitamise ja toetuste maksmise eeskirja alusel teatavaid toetusi ja hüvitisi, jätkaks nende saamist vastavalt õiguspärase ootuse põhimõttele. Samuti tuleks tagada kõnealuse eeskirja alusel enne põhimääruse jõustumist omandatud pensioniõiguste säilimine. Lisaks tuleks võtta igakülgselt arvesse erikorda, mis kehtib nende parlamendiliikmete suhtes, kes kuuluvad vastavalt põhimääruse artiklile 25 või 29 üleminekuperioodi jooksul ja kooskõlas mandaadi täitmise finantsreeglitega oma valimisliikmesriigi riigisisesesse süsteemi.

    (8)

    Juhatuse 19. mai ja 9. juuli 2008. aasta otsust, millega võetakse vastu Euroopa Parlamendi liikmete põhimääruse rakendusmeetmed (2), on korduvalt oluliselt muudetud. Pärast viieteistkümneaastast rakendamist tuleks teha täiendavaid muudatusi, et hõlbustada parlamendiliikmete ja parlamendi administratsiooni vahelist suhtlust, tagada parlamendiliikmetele eraldatud vahendite usaldusväärne finantsjuhtimine, parandada läbipaistvust ja vastutust ning tagada parlamendiliikme mandaadi sõltumatuse põhimõte. Selguse huvides tuleks juhatuse 19. mai ja 9. juuli 2008. aasta otsus kehtetuks tunnistada ja asendada uue otsusega, mis sisaldab kõiki muudatusi. Rakendusmeetmete uus tekst peaks jõustuma 2024. aastal korraldatavate Euroopa Parlamendi valimiste järgse osaistungjärgu esimesel päeval,

    ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

    I JAOTIS

    PARLAMENDILIIKME MANDAADI TÄITMINE

    1. peatükk

    Palk

    Artikkel 1

    Õigus palgale

    Alates ametisse astumise kuupäevast kuni ametiülesannete täitmise lõppemise kuu viimase päevani on Euroopa Parlamendi liikmel (edaspidi „parlamendiliige“) õigus Euroopa Parlamendi liikmete põhimääruse (edaspidi „põhimäärus“) artiklis 10 sätestatud palgale.

    Artikkel 2

    Palga kumuleerumise keeld

    1.   Palk, mida parlamendiliige saab mandaadi eest, mida ta täidab mõnes muus parlamendis lisaks mandaadile Euroopa Parlamendis, arvatakse põhimääruse artiklis 10 sätestatud palgast maha.

    2.   Käesolevas artiklis tähendab „muu parlament“ liikmesriigis asuvat parlamenti, millel on seadusandlikud volitused ning mille suhtes ei kohaldata otsestel ja üldistel valimistel Euroopa Parlamendi liikmete valimist käsitleva akti (3) artikli 7 lõiget 2.

    3.   Arvutus tehakse mõlema palga kogusumma alusel enne maksude mahaarvamist.

    4.   Parlamendiliige on kohustatud majanduslike huvide deklaratsioonis deklareerima kõik mandaadid lõike 1 tähenduses ja nende alusel saadava palga.

    2. peatükk

    Ravikulud

    Artikkel 3

    Hüvitise saajad ja hüvitamise kord

    1.   Põhimääruse artikli 18 alusel ning kohaldades vajalike muudatustega ühiseeskirju Euroopa ühenduste ametnike ravikindlustuse kohta (4) (edaspidi „ravikindlustuse ühiseeskirjad“) ja nende üldisi rakendussätteid (5), on õigus seoses haiguse, raseduse või lapse sünniga tekkinud kulude hüvitamisele kahe kolmandiku ulatuses järgmistel isikutel:

    a)

    parlamendiliige või endine parlamendiliige, kes saab põhimääruse artiklis 13 sätestatud üleminekutoetust või põhimääruse artiklite 14 ja 15 alusel pensionit, kulude osas, mis on tekkinud seoses tema endaga ja

    i)

    tema abikaasa, või kui täidetud on käesolevate rakendusmeetmete artikli 62 lõikes 2 sätestatud tingimus, püsiva elukaaslasega, ja

    ii)

    ülalpeetavate lastega, nagu on määratletud käesolevate rakendusmeetmete artikli 62 lõikes 3, kuni asjaomaste laste 21-aastaseks saamiseni või hiljemalt 25-aastaseks saamiseni, kui nad omandavad päevaõppes üld- või kutseharidust, või vanuseliste piiranguteta, kui nad ei ole raske haiguse või puude tõttu võimelised ennast ülal pidama,

    tingimusel et abikaasal, püsival elukaaslasel või ülalpeetavatel lastel ei ole muude õigusnormide või eeskirjade alusel õigust saada sama liiki ja sama suurt hüvitist nagu parlamendiliikmetel või endistel parlamendiliikmetel;

    b)

    isikud, kellel on õigus saada toitjakaotuspensionit vastavalt põhimääruse artiklile 17.

    Käesoleva lõike punktides a ja b osutatud isikud võivad vabalt valida arsti ning raviasutuse, nagu on sätestatud ravikindlustuse ühiseeskirjade artikli 19 lõikes 1.

    2.   Ravikindlustuse ühiseeskirjade artikli 24 lõike 2 kohaldamisel tähendab käesoleva artikli lõike 1 punktides a ja b osutatud isikute puhul viide nõukogu määruse (EMÜ, Euratom, ESTÜ) nr 259/68 (6) (edaspidi „personalieeskirjad“) alusel makstavale igakuisele põhipalgale põhimääruse artikli 10 kohaselt kindlaks määratud palka.

    3.   Käesoleva artikli lõikes 1 sätestatud hüvitised makstakse parlamendi eelarvest. Kohaldatakse personalieeskirjade artikli 72 lõikeid 3 ja 4 ning ravikindlustuse ühiseeskirjade artikli 20 lõiget 6.

    4.   Ettemakseid ravikindlustuse ühiseeskirjade artikli 30 tähenduses võib teha ainult haiglakulude katmiseks otsearvelduse vormis. Kulude see osa, mis jääb pärast hüvitise määra kohaldamist käesoleva artikli lõikes 1 osutatud hüvitise saaja kanda, makstakse parlamendile tagasi vastavalt ravikindlustuse ühiseeskirjade artikli 30 lõigetes 2 ja 3 sätestatud tingimustele.

    5.   Parlamendiliige või endine parlamendiliige, kes saab põhimääruse artiklis 13 sätestatud üleminekutoetust või põhimääruse artiklite 14 ja 15 alusel pensionit, võib loobuda õigusest käesoleva artikli lõikes 1 sätestatud ravikulude hüvitamisele; loobumine jõustub taotluse esitamise kuupäevale järgneva kuu esimesest päevast. Selline loobumine jõustub tagasiulatuvalt alates asjaomase parlamendiliikme esimese mandaadi alguskuupäevast, kui taotlus esitatakse kolme kuu jooksul pärast nimetatud alguskuupäeva, tingimusel et asjaomane parlamendiliige ei ole kõnealusel ajavahemikul ravikulude hüvitamist taotlenud.

    Kui õigustatud isik loobub oma õigusest ravikulude hüvitamisele, on tal õigus saada hüvitist kahe kolmandiku ulatuses ravikindlustusmaksetest kuni 400 euro suuruse hüvitiseni kuus.

    6.   Parlamendiliikmel või endisel parlamendiliikmel, kes loobub lõike 5 kohaselt õigusest ravikulude hüvitamisele, ei ole õigust lõikes 1 sätestatud ravikulude hüvitamise süsteemiga uuesti liituda enne kaheteistkümne kuu möödumist alates loobumise jõustumise kuupäevast. Samuti võib edasisi muudatusi teha alles pärast kaheteistkümne kuu pikkuse miinimumperioodi möödumist, olenemata sellest, kas muudatused puudutavad uuesti liitumist süsteemiga, mis hõlmab lõikes 1 sätestatud ravikulude hüvitamise õigust, või kõnealusest õigusest loobumist.

    Ilma et see piiraks esimese lõigu kohaldamist, jõustuvad hilisemad muutmistaotlused nende esitamise kuupäevale järgneva kuu esimesel päeval.

    7.   Käesolevat artiklit kohaldatakse ka endiste parlamendiliikmete suhtes, kes saavad põhimääruse artiklis 13 osutatud üleminekutoetust, alates ametiülesannete täitmise lõppemisele järgnevast päevast kuni üleminekutoetuse õiguse tekkimise kuupäevani.

    8.   Käesolevat artiklit kohaldatakse ka endiste parlamendiliikmete suhtes, kes saavad artiklis 52 osutatud vanaduspensionit, alates ametiülesannete täitmise lõppemisele järgnevast päevast kuni kuupäevani, mil neil tekib õigus saada pensionit, tingimusel et nad täitsid artikli 52 lõikes 1 sätestatud tingimused enne ametiülesannete täitmise lõppemist.

    Artikkel 4

    Menetlus

    Hüvitamistaotlused esitatakse selleks ette nähtud menetluse korras otse komisjoni arveldusbüroole, kasutades standardvorme ja lisades tõendavad dokumendid. Taotluse korral annab parlamendi asjaomane teenistus selliste taotluste esitamiseks nõu.

    Artikkel 5

    Rahastamine

    Hüvitamissüsteemi rahastamist ja kulude katmise korda reguleerib parlamendi ja komisjoni vaheline koostöökokkulepe, mis põhineb põhimääruse ja ravikindlustuse ühiseeskirjade sätetel. Parlamendi nimel allkirjastab kokkuleppe parlamendi president pärast kvestoritega konsulteerimist.

    Artikkel 6

    Kaebused

    Olenemata artiklist 76 esitatakse kõik käesoleva peatüki tõlgendamisega seotud konkreetsete juhtumitega seotud vaidlused koos tõenditega kahe kuu jooksul pärast vaidluse aluseks olevast otsusest teatamist peasekretärile, kes teeb otsuse pärast ühise ravikindlustusskeemi korralduskomitee arvamuse saamist ja kvestoritega konsulteerimist.

    3. peatükk

    Kindlustus parlamendiliikme mandaadi täitmisega seotud riskide vastu

    Artikkel 7

    Üldsätted

    1.   Parlamendiliikmel on kindlustuslepingus sätestatud tingimustel õigus:

    a)

    kindlustusele, mis katab parlamendiliikmega mandaadi täitmise ajal toimuvad õnnetused;

    b)

    kindlustusele, mis katab isikliku vara ja isiklike asjade varguse ja kaotuse parlamendiliikme mandaadi täitmise ajal.

    2.   Kindlustusmaksetest kaks kolmandikku kaetakse Euroopa Parlamendi eelarvest ja ühe kolmandiku tasub parlamendiliige. Parlamendiliikme kindlustusmaksed arvatakse maha põhimääruse artiklis 10 sätestatud palgast.

    3.   Käesolevat artiklit kohaldatakse parlamendiliikme suhtes alates tema mandaadi algusest, kui ta ei ole teatanud peasekretärile kirjalikult ja sõnaselgelt, et loobub kindlustuskaitsest. Kui see on kohaldatav, lõpeb parlamendiliikme kindlustuskaitse loobumisest teatamise kuu viimasel päeval.

    Artikkel 8

    Õnnetusjuhtumikindlustus

    1.   Õnnetusjuhtumikindlustus annab ülemaailmse kindlustuskaitse parlamendiliikmega tema mandaadi täitmise jooksul toimuvate õnnetuste puhul.

    2.   Õnnetusjuhtumikindlustusega tagatakse, et:

    a)

    parlamendiliikme surma korral makstakse kindlasummaline hüvitis, mis on võrdne põhimääruse artiklis 10 sätestatud aastapalga viiekordse summaga, järgmistele isikutele:

    abikaasale või püsivale elukaaslasele, kelle puhul on täidetud artikli 62 lõikes 2 sätestatud tingimus, ja surnud parlamendiliikme lastele kooskõlas parlamendiliikme pärandile kohalduva pärimisõigusega; abikaasale või püsivale elukaaslasele makstav summa ei tohi olla väiksem kui 25 % kõnealusest kindlasummalisest hüvitisest;

    kui esimeses taandes osutatud kategooriasse kuuluvaid isikuid ei ole, siis teistele alanejatele sugulastele kooskõlas parlamendiliikme pärandile kohalduva pärimisõigusega;

    kui esimeses ja teises taandes osutatud kategooriatesse kuuluvaid isikuid ei ole, siis ülenejatele sugulastele kooskõlas parlamendiliikme pärandile kohalduva pärimisõigusega;

    kui esimeses, teises ja kolmandas taandes osutatud kategooriatesse kuuluvaid isikuid ei ole, siis parlamendile;

    b)

    parlamendiliikme püsiva täieliku töövõimetuse* korral makstakse asjaomasele isikule kindlasummaline hüvitis, mis on võrdne põhimääruse artiklis 10 sätestatud aastapalga kaheksakordse summaga;

    c)

    parlamendiliikme püsiva osalise töövõimetuse korral makstakse asjaomasele isikule punktis b sätestatud hüvitisest summa, mis arvutatakse Euroopa ühenduste ametnike õnnetusjuhtumi- ja kutsehaiguskindlustust käsitlevates ühiseeskirjades (7) (edaspidi „kindlustuse ühiseeskirjad“) sätestatud skaala alusel.

    3.   Kindlustuse ühiseeskirju kohaldatakse parlamentliikmete suhtes vajalike muudatustega, välja arvatud kutsehaigusi ja eluaegset annuiteeti puudutavaid sätteid ning muid sätteid, mille kohaldamine on lahutamatult seotud ametniku seisundiga.

    Kohaldatakse käesolevate rakendusmeetmete artiklis 76 sätestatud kaebuste esitamise korda.

    Kindlustuse ühiseeskirjades sätestatud ametisse nimetava asutuse või ametiisiku volitused on parlamendiliikmete puhul parlamendi presidendil.

    Käesoleva artikli ja kindlustuse ühiseeskirjade kohaselt püsiva täieliku või osalise töövõimetuse tunnistamine ei piira mingil viisil põhimääruse artikli 15 kohaldamist. Samamoodi ei piira põhimääruse artikli 15 kohaldamine käesoleva artikli ja kindlustuse ühiseeskirjade kohaselt püsiva täieliku või osalise töövõimetuse tunnistamist.

    4.   Kooskõlas kindlustuse ühiseeskirjades sätestatud tingimustega laieneb kindlustuskaitse ka ravi-, ravimi- ja haiglakuludele ning kuludele, mis on seotud operatsiooni, proteeside, röntgeni, massaaži ning ortopeediaga, samuti raviasutuse esitatud arvetele, transpordikuludele ja kõikidele muudele õnnetusjuhtumist tingitud samalaadsetele kuludele. Kõnealused kulud hüvitatakse üksnes siis, kui ära on kasutatud kõik hüvitised, mida asjaomane isik saab põhimääruse artiklis 18 sätestatud ravikulude hüvitamist käsitlevate sätete kohaselt, ning seda makstakse lisaks kõnealustele hüvitistele.

    Artikkel 9

    Vara ja asjade kaotuse ja varguse kindlustus

    1.   Isikliku vara ja isiklike asjade varguse ja kaotuse kindlustus näeb ette:

    a)

    kindlustuskaitse kogu maailmas;

    b)

    kindlustushüvitise maksimumsummas 5 000 eurot varguse või kaotuse kohta;

    c)

    nõude rahuldamise korral asjaomase parlamendiliikme omavastutuse 50 euro ulatuses;

    d)

    kindlustuskaitse isiklikele asjadele ja isiklikule varale;

    e)

    hüvitise maksmise korral asjade või vara väärtuse amortisatsiooni väljendava protsendi mahaarvamise.

    2.   Kindlustus katab väljaspool Euroopa Parlamendi hooneid toimunud varguse või kaotuse ainult juhul, kui parlamendiliige viibis varguse või kaotuse ajal reisil, mida rahastas Euroopa Parlament või fraktsioon. Kui vargus toimus Euroopa Parlamendi hoones, katab kindlustus selle üksnes tingimusel, et varastatud asjad või vara oli paigutatud turvalisse kohta.

    3.   Väljaspool Euroopa Parlamendi hooneid toimunud raha varguse või kaotuse korral, mille kohta on esitatud politseile avaldus, on kindlustuskaitse ülemmäär 250 eurot, tingimusel et kaotatud või varastatud raha oli muude kaotatud või varastatud isiklike asjade hulgas. Kindlustus ei kata Euroopa Parlamendi hoonetes toimunud raha vargust või kaotust.

    4.   Kui parlamendiliige reisis muusse sihtkohta kui elukohta ning kui seda reisi rahastas Euroopa Parlament või fraktsioon, on selliste isiklike asjade või isikliku vara ostmise või üürimisega seotud kulude korral, mida parlamendiliige pidi kandma vedaja poolt tingitud pagasi kauemaks kui 12 tunniks hilinemise või kadumise tõttu, kindlustuskaitse ülemmäär 500 eurot.

    5.   Väljaspool Euroopa Parlamendi hooneid toimunud isikliku vara või isiklike asjade vargusest või nende kaotusest teatab asjaomane parlamendiliige politseile. Euroopa Parlamendi hoonetes toimunud vargusest või asjade kaotamisest tuleb teada anda turvalisuse eest vastutavale parlamendi teenistusele.

    6.   Vargusest või kaotusest tuleb peasekretärile teada anda kaheksa päeva jooksul. Teatamisvormile lisatakse kaotatud või varastatud asja ostuarve või selle puudumise korral asendusasja ostuarve, kui asja väärtus on suurem kui 700 eurot.

    7.   Kindlustus ei kata parlamendiliikme eraviisiliselt sõlmitud kindlustuslepinguga kaetud vargusi või kaotusi.

    4. peatükk

    Kulude hüvitamine

    1. jagu

    Reisikulude hüvitamine

    1. alajagu

    Üldsätted

    Artikkel 10

    Õigus ametireisi kulude hüvitamisele

    1.   Parlamendiliikmele hüvitatakse tegelikud kulud, mis on tekkinud

    a)

    parlamendi töökohta või lõikes 3 määratletud parlamendi ametliku organi koosoleku toimumiskohta ja sealt tagasi sõitmisel (edaspidi „tavapärased reisikulud“);

    b)

    seoses ametiülesannete täitmisega seotud sõitudega väljaspool valimisliikmesriiki kooskõlas artikliga 22 (edaspidi „täiendavad reisikulud“);

    c)

    valimisliikmesriigis toimuvatel sõitudel kooskõlas artikliga 23.

    2.   Tavapäraste reisikuludena käsitatakse ka järgmist:

    a)

    parlamendiliikme reisikulud, mis on seotud eriotstarbeliste lähetustega, milleks parlamendi president, juhatus või esimeeste konverents on loa andnud;

    b)

    komisjonide või allkomisjonide esimeeste reisikulud, mis tekivad nõukogu istungil osalemise tõttu.

    3.   „Parlamendi ametlikud organid“ on kodukorra I osa 3. peatükis kindlaks määratud parlamendi organid, samuti parlamendikomisjonid, parlamentidevahelised delegatsioonid ja muud kodukorra alusel moodustatud delegatsioonid, ning fraktsioonid ja muud juhatuse või esimeeste konverentsi loal moodustatud organid.

    Artikkel 11

    Kulude hüvitamise alus

    Reisikulud hüvitatakse artiklis 12 osutatud kohaloleku tõendamise alusel ja asjakohaste reisidokumentide ning asjakohasel juhul artiklis 14 sätestatud muude tõendavate dokumentide esitamisel.

    Artikkel 12

    Kohaloleku tõendamine

    1.   Parlamendiliikme kohalolekut tõendab tema allkiri kohalolijate kesknimekirjas, mis on parlamendiliikmetele sel otstarbel kättesaadav juhatuse poolt kindlaks määratud lahtiolekuaegadel. Teise võimalusena tõendab parlamendiliikme kohalolekut tema allkiri kohalolijate nimekirjas, mis on kättesaadav otse istungisaalis või parlamendi ametliku organi koosolekuruumis. Allkirja andmise asemel võib parlamendiliikme kohalolekut tõendada ka elektrooniliselt.

    2.   Erandjuhul võib parlamendiliige tõendada oma kohalolekut muude dokumentidega, mis kinnitavad, et ta viibis koosoleku tavapärastel toimumisaegadel koosoleku toimumiskohas. Seda võimalust võib kasutada kuni viis korda kalendriaasta jooksul.

    3.   Parlamendiliikme või mõne teise isiku deklaratsiooni ei loeta kohalolekutõendiks käesoleva artikli lõigete 1 ja 2 tähenduses. Artikli 10 lõike 1 punktides b ja c ning lõikes 2 osutatud juhtudel tõendab kohalolekut ka parlamendiliikme deklaratsioon.

    Artikkel 13

    Reisidokumendid

    1.   Reisikulude hüvitamise taotlusele tuleb lisada tõendavad dokumendid, mis võimaldavad kindlaks teha makstud hinna, läbitud marsruudi ja sõiduklassi ning reisi toimumise kuupäeva ja kellaaja, ning eelkõige:

    a)

    lennureisi korral parlamendiliikme nimelised piletid ja kõik pardakaardid või elektrooniline tõend piletite kasutamise kohta;

    b)

    rongi- või laevareisi korral kõik piletid.

    2.   Erandina lõikest 1 esitab parlamendiliige autoreisi korral deklaratsiooni, milles näidatakse ära reisiks kasutatud auto registreerimisnumber ja valimisliikmesriigis tehtud autoreiside puhul läbitud teepikkus ning reisi lähte- ja sihtkoht.

    Parlamendiliige esitab tõendid selle kohta, et ta on selleks reisiks kasutatud auto omanik või kannab sellega seotud kulud või et ta on tegelikult kandnud reisiks kasutatud autoga seotud kulud. Käesoleva lõigu kohaldamisel eeldatakse, et parlamendiliige kannab oma abikaasale, püsivale elukaaslasele või lastele kuuluvate autodega seotud kulud.

    Kui vahemaa ületab 480 km, lisatakse deklaratsioonile tõendavad dokumendid, mis võimaldavad teha kindlaks läbitud marsruudi ja reisi kuupäeva.

    Tõendavad dokumendid peavad sisaldama vähemalt ühte reisi ajal tehtud tehinguga seotud kviitungit, mis väljastati lähte- või sihtkohast rohkem kui 100 km kaugusel (näiteks kütuse või toidu ostu kviitungid, teemaksu tasumise kviitungid jmt).

    Brüsseli ja Strasbourgi vahel toimuvate sõitude puhul tuleb alati esitada tõendavad dokumendid, mis võimaldavad kindlaks teha reisi kuupäeva.

    3.   Nimeliste perioodipiletite või kaartide puhul, mis võimaldavad sõita alandatud hinnaga, võib pileti või kaardi maksumuse hüvitada ettemakse vormis. Ettemakse tasaarveldatakse perioodipileti või kaardi kehtivusaja lõppemisel.

    4.   Ostes piletid Euroopa Parlamendi reisibüroost, võib parlamendiliige ainuisikulisel vastutusel pärast vastuvõtuteatisele alla kirjutamist taotleda, et parlamendi asjaomane teenistus hüvitaks piletite maksumuse otse reisibüroole. Sellisel juhul võib parlamendi asjaomane teenistus võtta lõikes 1 loetletud tõendavad dokumendid asjaomase reisibüroo reserveerimissüsteemist.

    Artikkel 14

    Muud tõendavad dokumendid

    Reisikulude hüvitamise taotlusele tuleb lisada järgmised tõendavad dokumendid:

    a)

    artikli 10 lõike 1 punktis b osutatud juhtudel selle ürituse kutse või kava, millel parlamendiliige osales, või muud dokumendid, mis tõendavad, et reis toimus parlamendiliikme mandaadi täitmise raames, või artikli 22 lõikes 3 osutatud juhul parlamendiliikme deklaratsioon selle kohta, et reis toimus tema mandaadi täitmise raames;

    b)

    artikli 10 lõike 1 punktis c osutatud juhtudel parlamendiliikme deklaratsioon mandaadi täitmise raames toimunud reisi eesmärgi kohta;

    c)

    artikli 10 lõike 2 punktis a osutatud juhtudel asjakohasel juhul parlamendi presidendi, juhatuse või esimeeste konverentsi luba;

    d)

    artikli 10 lõike 2 punktis b osutatud juhtudel nõukogu kutse.

    Artikkel 15

    Hüvitatavad summad

    1.   Reisikulud hüvitatakse tegelikult kantud kulude alusel järgmises ulatuses:

    a)

    lennureisi korral äriklassi pileti hind kuni hinnaklassi D kõige kõrgema avaliku hinnaga võrdse summani;

    b)

    rongi- või laevareisi korral esimese klassi pileti hind.

    2.   Autoreisi korral hüvitatakse reisikulud tegelikult kantud kulude alusel vastavalt järgmistele reeglitele:

    a)

    ühe edasi- või tagasisõidu puhul kuni 720 km ulatuses;

    b)

    valimisliikmesriigis tehtavate autoreiside korral kuni artikli 23 lõike 1 punktis b sätestatud aastase ülemmäärani;

    c)

    valimisliikmesriigis artikli 10 lõike 1 punktide a ja c ning artikli 10 lõike 2 kohaselt tehtavate autoreiside puhul kuni 60 000 km ulatuses kalendriaasta jooksul;

    d)

    kuni käesoleva lõike punktides a, b ja c sätestatud hüvitise ülemmäärade saavutamiseni on hüvitise piirmäär 0,58 eurot/km;

    e)

    kui autoreisi lõpuleviimiseks on vaja ületada veekogu, hüvitatakse autoparvlaeva või muu kasutatud transpordivahendiga seotud kulud.

    2. alajagu

    Tavapäraste reisikulude suhtes kohaldatavad sätted

    Artikkel 16

    Hüvitamine ja reisipäevad

    1.   Hüvitamiskõlblikud on artikli 10 lõike 1 punktis a osutatud reisid, mis on tehtud parlamendi ametlikus töökalendris selleks ettenähtud päevadel toimuvaks ametlikuks tegevuseks.

    Parlamendiliikmed võivad artikli 10 lõike 1 punktis a osutatud reise teha ka väljaspool parlamendi töökohta toimuva tegevuse jaoks ette nähtud nädalatel.

    2.   Artikli 10 lõikes 2 osutatud reisid võivad toimuda ainult päevadel, mille on määranud kindlaks organ, kellel on õigus anda luba reisi toimumiseks.

    Artikkel 17

    Marsruut

    1.   Parlamendi töökohta või koosoleku toimumiskohta või sealt tagasi sõitmiseks tehtud reisi kulude hüvitis arvutatakse parlamendiliikme reisi lähte- või sihtkoha vahelise kõige otsesema marsruudi alusel.

    2.   „Elukoht“ on parlamendiliikme tavapärane elukoht liidu territooriumil, kus parlamendiliige tegelikult alaliselt elab, kui ta ei ole just täitmas oma parlamentaarseid kohustusi. Parlamendiliige teatab oma elukoha parlamendi asjaomasele teenistusele.

    3.   Kõige otsesema marsruudi kindlaksmääramisel võetakse arvesse:

    a)

    lennureisi korral parlamendiliikme reisi lähtekohale kõige lähemat lennujaama, mille puhul on võimalik väljastada artikli 15 lõikes 1 osutatud tariifiga lennupilet, ning vahemaad selle lennujaama ja sihtkoha vahel;

    b)

    rongireisi korral parlamendiliikme reisi lähtekohale kõige lähemat raudteejaama ning vahemaad selle raudteejaama ja sihtkoha vahel;

    c)

    auto- või laevareisi korral vahemaad parlamendiliikme reisi lähtekoha ja sihtkoha vahel.

    4.   Kui parlamendiliige astub ametisse või vahetab elukohta, antakse talle teada, milline on lennujaam, raudteejaam ja kõige otsesemad (s.o kõige lühemad) marsruudid, mida käesolevate rakendusmeetmete kohaldamisel kasutatakse.

    5.   Parlamendiliige võib igal ajal teha parlamendi asjaomasele teenistusele kirjaliku põhjendatud ettepaneku teistsuguseks marsruudiks, mis võimaldab reisida oluliselt kiiremini või mugavamalt, kui reisi maksumus ei suurene sellega seoses rohkem kui 20 %. Sellise marsruudi heakskiitmise korral asendab see kooskõlas lõikega 3 kindlaksmääratud kõige otsesema marsruudi.

    Kui marsruuti ei kiideta heaks või parlamendiliikme pakutud marsruut suurendaks reisi maksumust rohkem kui 20 % võrra, edastatakse küsimus lahendamiseks peasekretärile, kes võib enne otsuse tegemist kvestoritega konsulteerida.

    6.   Selleks et parlamendiliikme reisi parlamendi töökohta või ametliku koosoleku toimumiskohta või alates parlamendi töökohast või ametliku koosoleku toimumiskohast saaks käesoleva alajao alusel hüvitada, ei tohi reisi ajal tehtud vahepeatus olla pikem kui üks ööbimine. Kui vahepeatus on pikem kui üks ööbimine, hüvitatakse reisikulud alates viimasest lähtekohast.

    Kui vahepeatus toimub Brüsselis või Strasbourgis, hüvitatakse nende kohtadega seotud reisikulud, kui vahepeatus on pikem kui kolm ööbimist.

    7.   Kui lähte- või sihtkoht ei lange kokku parlamendiliikme elukohaga ning asub kas väljaspool parlamendiliikme valimisliikmesriiki või Euroopa Liidu äärepoolseimas piirkonnas, hüvitatakse artiklis 15 sätestatud reisikulud lähte- ja sihtkoha vahelise kõige otsesema marsruudi alusel selliste reisikulude ulatuses, mida parlamendiliige oleks kandnud juhul, kui kõnealune reis oleks toimunud tema elukohta või alates tema elukohast kõige otsesemat (s.o kõige lühemat) marsruuti mööda.

    Käesoleva lõike kohast hüvitamist kohaldatakse üksnes liidusiseste reiside puhul.

    8.   Kahe töökoha, kahe koosoleku toimumiskoha või töökoha ja koosoleku toimumiskoha vahelise reisi korral kohaldatakse lõikeid 3 ja 7 vajalike muudatustega.

    9.   Käesolevate rakendusmeetmete kohaldamisel kasutatavaid tariife ajakohastatakse korrapäraselt vähemalt kaks korda aastas.

    Artikkel 18

    Hüvitamise kord

    1.   Parlamendiliikmel on õigus ühe tema elukoha või valimisliikmesriigis asuva lähtekoha (v.a äärepoolseimad piirkonnad) ja ühe parlamendi töökoha või koosoleku toimumiskoha vahelise edasi-tagasi reisi (edaspidi „põhireis“) kulude hüvitamisele parlamendi töönädala kohta.

    2.   Välja arvatud neil nädalatel, mis on parlamendi ametlikus töökalendris ette nähtud tegevuseks väljaspool parlamendi töökohti, on parlamendiliikmel lisaks õigus saada hüvitist kulude eest, mis tekkisid ühel edasi-tagasi reisil (edaspidi „vahereis“), mis toimub parlamendi töönädalal parlamendi ühe töökoha või koosoleku toimumiskoha ja parlamendiliikme elukoha või tema valimisliikmesriigi muu koha vahel.

    3.   Õigus vahereisi kulude hüvitamisele on eraldiseisev selliste reisikulude hüvitamise õigusest, mis tekkisid parlamendiliikme valimisliikmesriigis toimunud reisidel, millele on osutatud artikli 10 lõike 1 punktis c.

    4.   Parlamendiliikmel ei ole õigust saada hüvitist seoses reisidega, mille transpordi organiseeris Euroopa Parlament.

    5.   Kooskõlas juhatuse 30. novembri 2011. aasta otsusega Euroopa Parlamendi töökohtades parlamendiliikmete transpordi korraldamise eeskirja kohta on parlamendiliikmel, kellel ei ole võimalik kasutada ametiautot, tõendavate dokumentide esitamise korral õigus saada hüvitist taksokulude eest, mis tekkisid saabumis- või lähtekoha lennujaama või raudteejaama ning Euroopa Parlamendi ühe töökoha või koosoleku toimumiskoha vahel.

    Artikkel 19

    Õigus vahemaa- ja reisi kestuse hüvitisele

    1.   Parlamendiliikmel on liidu piires toimuvate reiside eest õigus saada vahemaa- ja reisi kestuse hüvitist, mis on ette nähtud kõigi reisiga seotud kulude katmiseks. Kõnealune õigus kohaldub ainult põhireisi suhtes artikli 18 lõike 1 tähenduses.

    2.   Õigust saada vahemaa- ja reisi kestuse hüvitist ei ole artikli 10 lõike 1 punktides b ja c osutatud reiside puhul ega artikli 18 lõikes 4 osutatud juhtudel. Artikli 17 lõikes 6 osutatud vahepeatus või muud liiki vahepeatus ei anna õigust saada täiendavat reisi kestuse või vahemaahüvitist.

    3.   Parlamendiliikme elukoha ja parlamendi töökohtade vaheliste reiside puhul määratakse vahemaa- ja reisi kestuse hüvitise ülemmäärad kindlaks parlamendiliikme ametiaja alguses kogu ametiaja kestuseks ja need vaadatakse läbi ainult elukoha muutumise korral.

    Kui lähte- või sihtkoht ei lange kokku parlamendiliikme elukohaga, määratakse vahemaa- ja reisi kestuse hüvitise ülemmäärad kindlaks iga reisi puhul eraldi kuni selliste hüvitiste maksimumsummani, mida parlamendiliige oleks saanud juhul, kui kõnealune reis oleks toimunud tema elukohta või alates tema elukohast.

    4.   Muudesse koosoleku toimumiskohtadesse ja alates muudest koosoleku toimumiskohtadest tehtavate reiside puhul artikli 10 lõike 1 punkti a ning lõike 2 tähenduses määratakse vahemaa- ja reisi kestuse hüvitise ülemmäärad kindlaks iga reisi puhul eraldi kuni selliste hüvitiste maksimumsummani, mida parlamendiliige oleks saanud juhul, kui kõnealune reis oleks toimunud tema elukohta või alates tema elukohast.

    5.   Parlamendiliige võib valida, kas ta soovib saada kogu vahemaa- ja reisi kestuse hüvitise summa või osa sellest.

    6.   Parlamendiliikmetel palutakse kasutada parlamendi eelarvest rahastatavate reiside puhul kogunenud preemiamiile, -punkte või muid lojaalsuseeliseid tulevasteks reisideks, mida nad võtavad ette oma mandaadi täitmisel.

    Artikkel 20

    Vahemaahüvitise summa

    1.   Vahemaahüvitise ülemmäär määratakse kindlaks järgmiselt:

    a)

    vahemaa esimesed 50 km: 25,91 eurot;

    b)

    vahemaa osa 51–250 km: 0,15 eurot/km;

    c)

    vahemaa osa 251–1 000 km: 0,07 eurot/km; ning

    d)

    vahemaa osa üle 1 000 km: 0,03 eurot/km.

    2.   Summade arvutamisel võetakse aluseks edasi- või tagasisõidu kõige lühem marsruut parlamendiliikme elukoha kesklinna ja koosoleku toimumiskoha hoone vahel. Autoreisi korral kohaldatakse vahemaahüvitise arvutamisel artikli 15 lõikes 2 sätestatud ühe edasi- või tagasisõidu hüvitise ülemmäära.

    Kui rongireisi arvutusalus ei ole teada või on seda raske välja selgitada, kasutatakse autoreisi arvutusalust.

    Artikkel 21

    Reisi kestuse hüvitise summa

    1.   Reisi kestuse hüvitis arvutatakse järgmiselt:

    a)

    reis kogukestusega 2–4 tundi: summa, mis on võrdne ühe kaheksandikuga artiklis 24 sätestatud hüvitisest;

    b)

    reis kogukestusega 4–6 tundi: summa, mis on võrdne veerandiga artiklis 24 sätestatud hüvitisest;

    c)

    ööbimiseta reis kogukestusega üle 6 tunni: summa, mis on võrdne poolega artiklis 24 sätestatud hüvitisest; ning

    d)

    igakülgselt põhjendatud vältimatult vajaliku ööbimisega reis kogukestusega üle 6 tunni: summa, mis on võrdne artiklis 24 sätestatud hüvitise täissummaga, kui esitatakse tõendavad dokumendid.

    2.   Reisi kogukestus arvutatakse järgmiselt:

    a)

    lennu-, rongi- või laevareisi korral

    parlamendiliikme elukoha ja lennujaama või raudteejaama vahelise vahemaa kiirusega 60 km/h läbimise kestus;

    lennu-, rongi- või laevareisi kestus vastavalt sõidugraafikule;

    1 tund lennuki või laeva pardale minekuks või enne rongi väljumist, 30 minutit pardalt lahkumiseks või pärast rongi saabumist; ning

    30 minutit transpordiks lennujaama või raudteejaama ja parlamendi hoonete vahel Brüsselis, Luxembourgis ja Strasbourgis (Entzheim).

    Juhatus määrab muude lennujaamade kaudu Strasbourgi reisimise korral reisi kestuse kindlaks vastavalt transpordivõimaluste (8) olemasolule;

    b)

    autoreisi korral parlamendiliikme elukoha ja töökoha või koosoleku toimumiskoha vahelise vahemaa kiirusega 80 km/h läbimise kestus ning kuni üheksa tundi ühe edasi- või tagasisõidu kohta.

    3. alajagu

    Täiendavaid ja valimisliikmesriigis toimuvaid reise käsitlevad sätted

    Artikkel 22

    Täiendavad reisikulud

    1.   Artikli 10 lõike 1 punktis b osutatud reisidega seoses tekkinud reisikulude hüvitamise maksimumsumma on 5 500 eurot aastas.

    2.   Lõikes 1 kindlaks määratud aastase maksimumsumma ulatuses võib parlamendiliige originaalarve esitamisel samuti taotleda oma takso-, autoüüri-, hotelli- ja muude ametliku tegevusega seotud kulude hüvitamist. See õigus laieneb ka ühele päevale enne ametliku tegevuse algust ja ühele päevale pärast selle lõppu.

    3.   Kui parlamendiliige reisib ühte parlamendi töökohtadest nädalal, mil ei toimu Euroopa Parlamendi ametlikku tegevust, hüvitatakse täiendavate reisikuludena ainult reisikulud, sealhulgas taksokulud, ulatuses, mis on kehtestatud juhatuse 30. novembri 2011. aasta otsusega Euroopa Parlamendi töökohtades parlamendiliikmete transpordi korraldamise eeskirja kohta, ning hotelliga seotud kulud.

    4.   Parlamendiliikme või Euroopa Parlamendi fraktsiooni kutsel tegevuses osalemiseks tehtud reiside kulude hüvitamise taotlusele lisatakse ka muud dokumendid, mis tõendavad, et reis toimus parlamendiliikme mandaadi täitmise raames.

    5.   Parlamendiliikmed võivad tavapäraseid ja täiendavaid reise kombineerida.

    Kombineeritud reisi edasi- ja tagasisõiduetapp hüvitatakse vastavalt artikli 10 lõike 1 punktile a kuni nende kulude maksimumsummani, mis parlamendiliikmel oleksid tekkinud, kui ta oleks reisinud oma elukohast või oma elukohta, kasutades kõige otsesemat (s.o kõige lühemat) marsruuti. Tekkinud täiendavad kulud arvatakse parlamendiliikme täiendavate reisikulude hüvitisest maha vastavalt käesoleva artikli lõikele 1.

    6.   Parlamendiliige võib täiendava reisi kombineerida kõrvalise mitteametliku tegevusega, tingimusel et selle tulemusena ei suurene hüvitatavad reisi- ja elamiskulud.

    7.   Täiendava reisiga seotud tegevus ei või anda õigust muul viisil kulude hüvitamiseks avaliku või erasektori vahenditest.

    8.   Parlamendikomisjoni või allkomisjoni esimehe reiside puhul osalemiseks konverentsidel või üritustel, millel käsitletakse Euroopale olulisi küsimusi ja mis kuuluvad asjaomase parlamendikomisjoni või allkomisjoni pädevusse ning millel on parlamentaarne mõõde, on tegelike reisikulude hüvitamise aastane maksimumsumma 4 886 eurot. Osalemiseks on vajalik parlamendi presidendi eelnev luba; enne loa andmist kontrollitakse vahendite olemasolu ülalnimetatud maksimumsumma ulatuses.

    Parlamendikomisjoni või allkomisjoni esimees võib anda aseesimehele, või kui see ei ole võimalik, parlamendikomisjoni või allkomisjoni liikmele kirjaliku loa tema esindamiseks sellisel konverentsil või üritusel.

    Kõnealused kulud hüvitatakse samadel tingimustel kui täiendavate reisikulude puhul.

    Artikkel 23

    Valimisliikmesriigis tekkinud reisikulud

    1.   Artikli 10 lõike 1 punktis c osutatud parlamendiliikme valimisliikmesriigis toimuvate reiside puhul ei tohi reisikulude hüvitamine kalendriaasta jooksul ületada:

    a)

    lennu-, rongi- või laevareisi puhul 24 (edasi-tagasi) reisi aastas.

    Parlamendiliikmele ei tohi hüvitada rohkem kui kahte reisi aastas äärepoolseimatesse piirkondadesse, mis on nende valimisliikmesriigi osa, välja arvatud juhul, kui tema elukoht on seal, nagu on määratletud artikli 17 lõikes 2.

    Parlamendiliikmele ei tohi hüvitada rohkem kui kahte reisi aastas liiduga assotsieerunud ülemeremaadesse ja -territooriumidele, millel on tema valimisliikmesriigiga erisuhted;

    b)

    autoreisi korral koguvahemaad:

    26 000 km Saksamaal, Hispaanias, Prantsusmaal, Itaalias, Poolas, Rumeenias, Soomes ja Rootsis valitud parlamendiliikme puhul;

    20 000 km Bulgaarias, Tšehhi Vabariigis, Iirimaal, Kreekas, Ungaris, Austrias, Portugalis ja Slovakkias valitud parlamendiliikme puhul;

    14 000 km Belgias, Taanis, Eestis, Horvaatias, Küprosel, Lätis, Leedus, Luksemburgis, Maltal, Madalmaades ja Sloveenias valitud parlamendiliikme puhul.

    2.   Parlamendiliige, kes on kasutanud ära lõike 1 punktis a sätestatud lennu-, rongi- või laevareisi hüvitise, võib kirjaliku taotluse alusel lasta arvestada lõike 1 punktis b sätestatud autoreisi hüvitise ümber lennu-, rongi- või laevareisi hüvitiseks arvestusega, et ühe otsa lennu-, rongi- või laevareis vastab 2 % maksimaalselt lubatud kilomeetrite arvust, mis on parlamendiliikmele ette nähtud reisimiseks oma valimisliikmesriigis.

    3.   Linnaalal ühistransporti (sh taksot) kasutades tekkinud parkimis- ja reisikulud hüvitatakse tavapäraste transpordivahendi kasutamist tõendavate dokumentide alusel. Taksosõidu eest hüvitatav summa jagatakse autoreisi kilomeetri eest makstava summaga ja tulemus arvatakse maha lõike 1 punktis b osutatud kilomeetrite arvust.

    4.   Kui parlamendiliige, kelle artikli 17 lõike 2 kohaselt määratletud elukoht ei ole tema valimisliikmesriigis, vaid on mõnes muus liikmesriigis, reisib elukoha ja oma valimisliikmesriigi vahel mandaadi täitmise raames, loetakse tehtud reisid käesoleva artikli lõike 1 punktide a ja b kohaldamisel valimisliikmesriigis tehtud reisideks.

    2. jagu

    Elamiskulude hüvitamine

    Artikkel 24

    Päevaraha

    1.   Parlamendiliikmel on õigus päevarahale iga kohalviibitud päeva eest:

    a)

    töökohas või koosoleku toimumiskohas, kui tema kohalolek on tõendatud vastavalt artiklile 12, välja arvatud kohalolek, mis hõlmab sellist reisimist, mida reguleeritakse täiendavate reisikulude ja valimisliikmesriigis tehtud reisi kulude hüvitamist käsitlevate sätetega;

    b)

    riigi parlamendi komisjoni või mõne muu organi koosolekul, mis toimub väljaspool parlamendiliikme elukohta, ametliku kutse ning kohalviibitud koosoleku ametliku protokolli (milles märgitakse ära parlamendiliikme kohalolek ja koosoleku toimumise kestus) esitamisel.

    Väljaspool parlamendi töökohta toimuva tegevuse jaoks ettenähtud nädalatel on parlamendiliikmel õigus päevarahale kuni kolme päeva eest, välja arvatud juhul, kui päevaraha makstakse käesoleva lõike punktide a ja b alusel või kui kehtivad eriasjaolud vastavalt juhatuse 19. oktoobri 2009. aasta otsusele.

    2.   Kui lõikes 1 osutatud toimumiskoht on liidu territooriumil, makstakse parlamendiliikmele kindlasummalist päevaraha 350 eurot.

    3.   Kui lõikes 1 osutatud toimumiskoht on väljaspool liidu territooriumi, saab parlamendiliige:

    a)

    kindlasummalist päevaraha, mis moodustab poole lõikes 2 sätestatud summast, ajavahemiku eest alates koosoleku alguseks kohalejõudmist võimaldava viimase lennuki väljumisajast kuni pärast koosolekut väljuva esimese lennuki sihtkohta saabumise ajani ning parlamendi tellitud erilennuki kasutamise korral alates selle väljumisajast kuni tagasisaabumisajani; arvutamisel läheb ööpäevana arvesse 12 tunnist pikem ajavahemik ning poole ööpäevana läheb arvesse 6–12 tunnine ajavahemik;

    b)

    originaalarve esitamisel hüvitist koosoleku toimumiskohas tekkinud mõistlike majutuskulude eest;

    c)

    tõendavate dokumentide esitamisel hüvitist viisakulude ja seonduvate kulude eest;

    d)

    igakülgselt põhjendatud erakorralistel juhtudel hüvitist reisi ajal tekkinud mõistlike elamiskulude eest.

    4.   Samal päeval toimuvate põhireiside korral vähendatakse päevaraha poole võrra, kui parlamendiliige viibib töökohas vähem kui kuus tundi.

    3. jagu

    Üldsätted

    Artikkel 25

    Parlamendiliikmetele antav abi reiside ajal, mida rahastab Euroopa Parlament või fraktsioon

    1.   Parlamendiliikmel, kes Euroopa Parlamendi või fraktsiooni rahastatud reisi ajal raskelt haigestub või kellega toimub õnnetusjuhtum või kelle reisi tõrgeteta kulgu häirivad ettenägematud asjaolud, on õigus Euroopa Parlamendi abile. Abi hõlmab tagasitoimetamise korraldamist ja sellega seotud kulude hüvitamise kohustuse ülevõtmist. Parlamendiliige või asjakohastel juhtudel tema esindaja võib taotleda tagasitoimetamist ühte parlamendi kolmest töökohtadest või parlamendiliikme elukohta.

    2.   Kui parlamendiliige sureb Euroopa Parlamendi või fraktsiooni rahastatud reisi ajal, hüvitatakse ka surnu elukohta tagasitoimetamise kulud.

    3.   Euroopa Parlament täidab oma abistamiskohustust kindlustuse abil. Parlamendiliikmed saavad lõigetes 1 ja 2 osutatud õigusi kasutada kooskõlas kindlustuses sätestatud tingimustega.

    4.   Kindlustus hõlmab muu hulgas kulusid, mis on seotud järgmise abi osutamisega:

    abi parlamendiliikme raske haiguse, õnnetuse või surma korral;

    abi ja enneaegne tagasipöördumine loodusõnnetuse, avaliku korra tõsiste rikkumiste ja parlamendiliikme pereliikme raske haiguse, õnnetuse või surma korral;

    logistiline ja haldusabi dokumentide kaotamise või varguse korral;

    abi parlamendiliikme suhtes algatatud kohtumenetluse korral;

    täiendav elu- ja töövõimetuskindlustus (jääksumma ulatuses).

    Artikkel 26

    Puuetega parlamendiliikmete abistamine

    Peasekretäri ettepanekul võivad kvestorid pärast Euroopa Parlamendi arstipunktiga konsulteerimist anda loa selleks, et parlament katab teatavad kulud, mis on vajalikud puuetega parlamendiliikmete abistamiseks, et neil oleks võimalik oma kohustusi täita. Euroopa Parlamendi arstipunkt analüüsib korrapäraselt puude määra ning abistamise vajadust ja kohasust ning kinnitab seda. Kvestorite antud loas täpsustatakse abistamise kord ja kestus.

    Artikkel 27

    Puudumised

    Artiklis 24 sätestatud päevaraha vähendatakse 50 % iga päeva kohta, mil parlamendiliige puudus rohkem kui pooltelt osaistungjärgu mis tahes päeval toimuvatelt nimelistelt hääletustelt, välja arvatud Euroopa Parlamendi päevakorra vastuvõtmisega seotud nimelised hääletused. Kui pool nimeliste hääletuste koguarvust ei ole täisarv, ümardatakse see käesoleva artikli kohaldamisel allapoole järgmise täisarvuni.

    Artikkel 28

    Kodukorra alusel vastu võetud meetmete rakendamine

    1.   Parlamendiliige, kes on kodukorra artikli 175 alusel istungisaalist välja saadetud, kaotab õiguse käesolevate rakendusmeetmete artiklis 24 sätestatud päevarahale kogu perioodiks, mille jooksul ta on istungilt kõrvaldatud.

    2.   Parlamendiliige kaotab käesolevate rakendusmeetmete artiklis 24 sätestatud õiguse päevarahale, kui parlamendi president teeb kodukorra artikli 176 alusel sellekohase otsuse.

    5. peatükk

    Isiklike kaastöötajate abi

    Artikkel 29

    Parlamendiliikme assisteerimiskulude katmine

    1.   Parlamendiliikmel on õigus kasutada isiklikke kaastöötajaid, kelle ta võib vabalt valida. Euroopa Parlament katab tegelikult tekkinud kulud, mis tulenevad täielikult ja üksnes ühe või mitme assistendi töölevõtmisest või teenuseosutajate kasutamisest kooskõlas käesolevate rakendusmeetmetega ning juhatuse poolt kindlaksmääratud tingimustel.

    2.   Kaetakse üksnes parlamendiliikme mandaadi täitmiseks vajalikud ja sellega otseselt seotud assisteerimise kulud. Mingil juhul ei tohi katta parlamendiliikme eraeluga seotud kulusid.

    3.   Kulud kaetakse parlamendiliikme ametiaja kestuse jooksul. Katta võib ainult need kulud, mis ei ole tekkinud varem kui:

    a)

    30 päeva enne uute lepingute või lepingumuudatuste registreerimise taotluse esitamist, kui nõutakse kulude aluseks oleva lepingu või muudatuste esitamist, või

    b)

    90 päeva enne käesoleva peatüki kohase kulude katmise taotluse esitamist kõigil muudel juhtudel.

    4.   Alates 1. juulist 2023 on igakuine maksimumsumma, mille ulatuses kaetakse kõikide artiklis 30 osutatud isiklike kaastöötajatega seotud kulud, 28 696 eurot.

    5.   Kui parlamendiliikme ametiaeg ei alga kuu esimesel päeval või ei lõpe kuu viimasel päeval, kaetakse parlamendiliikme asjaomase kuu assisteerimise kulud proportsionaalselt ametiaja kestusega.

    6.   Lõikes 4 sätestatud igakuise summa kasutamata jäänud osa, mis on kogunenud eelarveaasta lõpuks, kantakse üle järgmisesse eelarveaastasse lõikes 4 osutatud igakuise maksimumsumma ulatuses.

    Artikkel 30

    Üldpõhimõtted

    1.   Parlamendiliige võib kasutada järgmisi assistente:

    a)

    „parlamendiliikme registreeritud assistent“ – Euroopa Liidu muude teenistujate teenistustingimuste artiklis 5a osutatud füüsiline isik, kes elab oma teenistuskohas kooskõlas personalieeskirjade artikliga 20, et osutada parlamendiliikmele otsest abi Euroopa Parlamendi ruumides ühes parlamendi kolmest töökohast, ja

    b)

    „kohalik assistent“ – füüsiline isik, kes abistab parlamendiliiget tema valimisliikmesriigis ja on sõlminud parlamendiliikmega töölepingu või teenuse osutamise lepingu kooskõlas kohaldatava riigisisese õigusega ja käesolevas peatükis sätestatud tingimustega.

    2.   Kaks või enam parlamendiliiget võivad moodustada rühma ühe või mitme lõikes 1 osutatud assistendi või ühe või mitme praktikandi ühiseks töölevõtmiseks või nende teenuste ühiseks kasutamiseks, tingimusel, et nad teevad seda kirjalikult ja kasutavad selleks tüüplepingut, mille on heaks kiitnud pädev eelarvevahendite käsutaja. Sellistel juhtudel määravad asjaomased parlamendiliikmed endi seast ühe või mitu parlamendiliiget, kellel on volitused rühma nimel lepingutele alla kirjutada või esitada töölevõtmise taotlus. Rühmale antud nimi ei tohi sisaldada viiteid erakonnale, sihtasutusele ega liikumisele.

    Parlamendiliikmed esitavad parlamendi asjaomasele teenistusele kirjaliku deklaratsiooni, milles on kindlaks määratud igaühe asjaomane osa, mis arvatakse maha artikli 29 lõikes 4 ette nähtud summast. Ühegi parlamendiliikme maksimaalne osa rühmas ei tohi olla suurem kui 80 %.

    Selleks et arvutada välja lepingute arv parlamendiliikme kohta, määratakse iga assistent või praktikant, kes võetakse tööle parlamendiliikmete rühma jaoks, ühele osalevale parlamendiliikmele, kelle määrab kindlaks vastutav parlamendiliige.

    3.   Artikleid 32–40 ei kohaldata parlamendiliikme registreeritud assistentide suhtes.

    4.   Juhatuse poolt kindlaksmääratud tingimuste alusel sõlmitud praktikalepingutega seotud kulud võib samuti katta.

    5.   Parlamendiliige võib ühtlasi kasutada liikmesriigis asuvaid füüsilisi või asutatud juriidilisi isikuid, kes osutavad neile spetsialiseeritud ja täpselt kindlaks määratud teenuseid ning kellega nad on sõlminud teenuse osutamise lepingu kooskõlas kohaldatava riigisisese õigusega ja käesolevas peatükis sätestatud tingimustega. Nendel teenuseosutajatel peab olema piisav kvalifikatsioon või kogemus kõnealuste teenuste osutamiseks.

    Juriidilised isikud, kes osutavad teenuseid, mille maksumus koos käibemaksuga on suurem kui 60 000 eurot, peavad olema asutatud liikmesriigis ja olema parlamendiliikmega sõlmitud lepingu alguskuupäeval tegutsenud asjakohases valdkonnas vähemalt ühe aasta.

    Kui teenuste maksumus ületab koos käibemaksuga 60 000 euro suurust piirväärtust, valitakse teenuseosutaja hankemenetluse teel, välja arvatud juhul, kui tegemist on teenustega, mida osutavad kohalikud assistendid lõike 1 punkti b kohaselt. Seda piirväärtust kohaldatakse kumulatiivselt, kui sama teenuseosutajaga sõlmitakse lepingud sarnaste teenuste osutamiseks. Hankemenetluses peab osalema vähemalt viis täiesti sõltumatut taotlejat. Lepingu sõlmimise otsuse võib teha üksnes juhul, kui on esitatud vähemalt kolm nõuetele vastavat pakkumust. Leping sõlmitakse pakkujaga, kelle pakkumuse hinna ja kvaliteedi suhe on parim.

    6.   Teenuste osutamisega ei tohi kaasneda töötajate andmine parlamendiliikme käsutusse, välja arvatud ajutisi teenuseid osutavate teenuseosutajate puhul, kes pakuvad korrapäraselt kutsealase tegevuse raames töötajaid ning kellel on riigisisese õiguse kohaselt õigus seda teha.

    Lõike 1 punkti b kohaselt osutatavate teenuste puhul ei kasutata alltöövõttu. Lõike 5 kohaselt osutatavate teenuste puhul kasutatakse alltöövõttu üksnes igakülgselt põhjendatud juhtudel pärast parlamendi asjaomase teenistuse teavitamist ja igal juhul ainult kuni 20 % ulatuses asjakohase lepingu kogumaksumusest.

    7.   Juhatus kinnitab nende kulude loetelu, mida võib katta seoses parlamendiliikme assisteerimisega (9).

    8.   Assistentide ja praktikantide nimed ning teenuseosutajate ja makseagentide nimed või ärinimed avaldatakse lepingu kehtivuse ajal parlamendi veebisaidil koos nende tööandjaks oleva parlamendiliikme nime või parlamendiliikmete nimedega.

    Assistendid, praktikandid, teenuseosutajad, makseagendid ja asjaomane parlamendiliige võivad igakülgselt põhjendatud juhtudel, näiteks oma isikliku turvalisuse kaitseks või asjakohase endiselt kehtiva lepingu peatamise või lõpetamise korral, taotleda peasekretärilt kirjalikult, et nende nimesid või ärinimesid parlamendi veebisaidil ei avaldataks. Taotluse rahuldamise üle otsustab peasekretär. Sellest otsusest teavitatakse kõiki asjaomaseid isikuid.

    9.   Parlamendiliikmele määratud assistentide arv ei või nende tööaja graafikust olenemata olla mis tahes ajal parlamendiliikmete registreeritud assistentide puhul suurem kui neli ja kohalike assistentide puhul suurem kui kümme. Erandkorras ja kuni üheks kuuks võib parlamendiliikmete registreeritud assistentide maksimaalset arvu suurendada viieni, kui see on vajalik selleks, et hõlbustada kahe assistendi töölepingute vahetumist.

    Parlamendiliikmete registreeritud assistente, kes on tööle võetud selleks, et kompenseerida parlamendiliikme registreeritud assistendi põhjendatud puudumist vastavalt Euroopa Liidu muude teenistujate teenistustingimuste (10) VII jaotise rakendusmeetmete artikli 18 lõikele 6, ei arvata käesoleva lõike esimeses lõigus sätestatud maksimaalse arvu hulka.

    10.   Parlamendiliikmete registreeritud assistentide palgaastme määramise kohta suuniste andmisel peaksid parlamendiliikmed võtma arvesse nende kvalifikatsiooni ja kogemust, neile antavaid ülesandeid, karjääri edenemise võimalust ja vajadust tagada usaldusväärne finantsjuhtimine.

    11.   Vähemalt 40 % käesolevate rakendusmeetmete artikli 29 lõikes 4 sätestatud summast eraldatakse Euroopa Liidu muude teenistujate teenistustingimuste VII jaotisest lähtuvateks koosolekute kuludeks. Seetõttu ei tohi muud parlamendiliikmete assisteerimisega seotud kogukulud, v.a Euroopa Liidu muude teenistujate teenistustingimuste VII jaotisest lähtuvad kulud, kokku ületada 60 % käesolevate rakendusmeetmete artikli 29 lõikes 4 sätestatud summast.

    Lisaks ei tohi käesolevas artiklis osutatud teenustega seotud kulud ületada 20 % artikli 29 lõikes 4 sätestatud summast.

    Need piirsummad arvutatakse iga eelarveaasta kohta, liites kokku artikli 29 lõikes 4 sätestatud igakuised maksimumsummad ja lisades neile proportsionaalselt artikli 29 lõike 6 kohaselt järgmisse eelarveaastasse üle kantud kasutamata jäänud summad.

    12.   Euroopa Parlament katab nende füüsiliste isikute kulud, kelle parlamendiliige on kohaliku assistentidena tööle võtnud või kes osutab spetsialiseeritud teenuseid, brutopalga või brutotasu ulatuses (ilma käibemaksuta) igakuise ülemmäära piires. Need ülemmäärad kehtestab juhatus vastavalt lõikele 13 ja juhatus võib neid igal aastal kohandada. Kohaldatavad ülemmäärad avaldatakse parlamendi veebisaidil.

    13.   Ülemmäär on kolme ja poole kordne võrdlussumma. Võrdlussumma on üks kaheteistkümnendik Eurostati poolt avaldatavast täisajaga töötajate aasta keskmisest brutopalgast asjaomase parlamendiliikme valimisliikmesriigis.

    Selliselt arvutatud ülemmäär ei tohi siiski olla madalam kui palgaastmel 6 töötava registreeritud assistendi põhipalk ega kõrgem kui palgaastmel 19 töötava registreeritud assistendi põhipalk.

    Lisatasu hüvitatakse ainult igal aastal arvutatava eespool nimetatud ülemmäärani ja see piirdub ühe kuuendikuga assistendi aasta keskmisest brutopalgast.

    Ülemmäärasid alandatakse proportsionaalselt, kui kohalik assistent töötab osalise tööajaga või kui ta ei tööta tervet kuud.

    14.   Niisuguse kohaliku assistendi brutopalk, kes peab peamiselt täitma haldustoe ja sekretariaadi ülesandeid, kuid kes peab täitma ka dokumentide koostamise ja nõustamisega seotud ülesandeid, ei tohi ületada 60 % juhatuse poolt lõike 13 kohaselt kehtestatud igakuisest ülemmäärast.

    Niisuguse kohaliku assistendi brutopalk, kes peab peamiselt täitma dokumentide koostamise ja nõustamisega seotud ülesandeid, kuid kes peab täitma ka haldustoe ja sekretariaadi ülesandeid, ei tohi ületada 70 % juhatuse poolt lõike 13 kohaselt kehtestatud igakuisest ülemmäärast, välja arvatud juhul, kui kohalikul assistendil on diplomiga tõendatud vähemalt kolmeaastane lõpetatud kõrgharidus või sellele vastav töökogemus.

    15.   Parlament hüvitab kohalike assistentide tegelikult tekkinud reisikulud, kui nad teevad aeg-ajalt parlamendiliikme taotlusel ametireise, mis on seotud nende ametiülesannete täitmisega. Parlamendi täiskogu istungjärkudega seotud ametireise peetakse aeg-ajalt tehtavateks ametireisideks.

    Niisugused kulud hüvitatakse tõendavate dokumentide esitamise alusel.

    Valida tuleb kõige ökonoomsemad ja tõhusamad transpordi- ja majutusviisid, võttes arvesse nende olemasolu ja kättesaadavust antud hetkel. Rongireiside puhul tuleb valida teine klass ja lennureiside puhul turistiklass. Majutuse puhul tuleb piirduda standardklassi toaga. Taksot võib kasutada vaid erandkorras ja lühikeste vahemaade puhul, kui ühistransport puudub.

    Hüvitamisel piirdutakse kohaldatava riigisisese õigusega ette nähtud miinimumiga ning majutuskulude korral parlamendi ametnike ja muude teenistujate suhtes kohaldatavate ülemmääradega.

    Artikkel 31

    Finantstagajärjed parlamendiliikme registreeritud assistendi ahistamise tõendamist leidnud juhtumi korral

    Kui parlamendi president on ahistamist käsitleva sisemenetluse raames ja pärast kummagi poole ärakuulamist kindlaks teinud, et parlamendiliige on registreeritud assistendi psühholoogilises või seksuaalses ahistamises süüdi, arvab Euroopa Parlament erandina artiklist 29 parlamendiliikme assisteerimiskuludest maha kõik asjaomase assistendi lepingust tulenevad rahalised kohustused, eelkõige assistendi töötasu, jättes parlamendiliikme ilma õigusest kasutada edaspidi kõnealuse assistendi teenuseid.

    Artikkel 32

    Makseagent

    1.   Parlamendiliikme või parlamendiliikmete rühma poolt sõlmitud töölepingute ja teenuse osutamise lepingute ning valimisliikmesriigis asuvate praktikantidega sõlmitud praktikalepingute haldamine peab toimuma liikmesriigis asuva makseagendi kaudu.

    2.   Makseagendi teenuseid osutab füüsiline või juriidiline isik, kellel on riigisisese õiguse kohaselt õigus teostada kutsetegevust töölepingute või teenuse osutamise lepingute maksu- ja sotsiaalkindlustuse valdkonnas.

    Makseagendi teenuseid osutav füüsiline või juriidiline isik ei tohi olla üheski kõrvalejätmist põhjustavas olukorras, millele on osutatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuli 2018. aasta määruse (EL, Euratom) 2018/1046 (11) (edaspidi „finantsmäärus“) artikli 136 lõikes 1.

    Makseagendid kasutavad professionaalset elektroonilist palgaarvestussüsteemi.

    3.   Parlamendiliige sõlmib individuaalse lepingu vabalt valitud makseagendiga, kes vastab lõikes 2 osutatud tingimusele.

    Kulud, mis tekkisid makseagendi teenuste kasutamisega kooskõlas käesoleva artikli lõikega 1, kaetakse artikli 29 lõikes 4 sätestatud summast ja nende puhul ei kohaldata teenuste suhtes artikli 30 lõike 11 teises lõigus sätestatud piirmäära.

    Makseagendi tasu (ilma käibemaksuta) ei või ületada 4 % artikli 29 lõikes 4 osutatud summast.

    Makseagendi tasu maksimaalne piirmäär vaadatakse läbi igal kalendriaastal kumulatiivselt tema lepingu kestusega proportsionaalselt.

    4.   Parlamendiliikme ja makseagendi vaheline leping sõlmitakse niisuguse tüüplepingu alusel, mille on heaks kiitnud pädev eelarvevahendite käsutaja.

    Tüüplepingu mis tahes uus versioon muutub kohustuslikuks pärast seda, kui see on parlamendiliikmetele teatavaks tehtud. Sellel ei ole tagasiulatuvat mõju kehtivatele lepingutele.

    Tüüplepingus määratakse kooskõlas käesoleva peatükiga kindlaks lõikes 1 osutatud lepingutega seotud maksete kord ning makseagendi tasu ja vastutus.

    Artikkel 33

    Isiklike kaastöötajatega sõlmitud lepingute haldamise kord

    1.   Makseagent tagab, et tema hallatavad lepingud vastavad riigisisesele ja liidu õigusele, eelkõige seoses sotsiaalkindlustus- ja maksukohustustega.

    2.   Makseagendi tasu makstakse arvete või makseagendi tasu arvestuse esitamise alusel.

    3.   Parlamendiliige esitab makseagendile kõik dokumendid ja kogu teabe, mida makseagent vajab tema vastutada olevate lepingute õiguspärasuse ja korrapärase haldamise tagamiseks, eelkõige artikli 34 lõikes 2, artikli 35 lõike 1 punktis a, artiklis 38, artikli 39 lõike 1 punktis a ja artiklis 40 osutatud dokumendid ja teabe.

    4.   Euroopa Parlament maksab nõutavate tõendavate dokumentide esitamisel makseagendile tema vastutada olevate lepingute, sealhulgas praktikalepingute alusel maksmisele kuuluvad summad.

    5.   Euroopa Parlament teeb töölepingu või praktikalepingu puhul makseagendile ettemakseid seoses töötasu, sotsiaalkindlustusmaksete ja maksudega tekkivate kulude eest.

    Ettemaksete tasaarveldamise eest vastutavad parlamendiliikmed ja nende makseagendid ning seda tehakse kooskõlas käesolevate rakendusmeetmete ja kohaldatava riigisisese õigusega.

    Artikkel 34

    Parlamendiliikme assisteerimiskulude katmise taotlus

    1.   Artikli 30 lõike 1 punktile b ning lõigetele 2, 4 ja 5 vastava assisteerimiskulude katmise taotluse, milles näidatakse ära makse saajad ja summad, esitab parlamendi asjaomasele teenistusele parlamendiliige või tema makseagent ning selle allkirjastavad kõik asjaomased parlamendiliikmed ja makseagent. Taotlusele lisatakse töölepingu puhul artiklis 35 ja teenuse osutamise lepingu puhul artiklis 39 ostutatud tõendavad dokumendid.

    2.   Parlamendiliige teatab makseagendile ja parlamendi asjaomasele teenistusele viivitamata kõikidest muutustest lepingulistes suhetes ja makseid käsitlevates juhistes, teatades neile lepingusse tehtud muudatustest.

    Makseagent edastab viivitamata ja tasaarveldust ära ootamata vastava teabe ja asjakohased tõendavad dokumendid parlamendi asjaomasele teenistusele.

    Artikkel 35

    Töölepingu puhul esitatavad dokumendid

    Töölepinguga seotud kulude katmise taotlus peab sisaldama järgmist:

    a)

    parlamendiliikme ja kohaliku assistendi vahel sõlmitud töölepingu originaali;

    b)

    üksikasjalikku töökirjeldust ja täpset aadressi, kus ametiülesandeid tuleb täitma hakata;

    c)

    üksikasjalikku arvutust, milles on välja toodud palgad, tööandja ja töötaja sotsiaalkindlustusmaksed ning muud prognoositavad kulud, mis tuleb kalendriaasta jooksul ning lepingu lõpetamise korral välja maksta või katta ja milles võetakse arvesse riigisisest õigust, sh miinimumpalka reguleerivaid norme, ning lepingulisi kohustusi, sh lähetuskulude katmist;

    d)

    kohaliku assistendi kehtiva isikut tõendava dokumendi kinnitatud ärakirja;

    e)

    kohaliku assistendi alalise elukoha tõendit;

    f)

    tõendit kohaliku assistendi kvalifikatsiooni ja erialase töökogemuse kohta ning

    g)

    loetelu kõigist järgmistest parlamendivälistest tasustatud või tasustamata tegevustest, milles kohalik assistent osaleb: kutsealane tegevus, poliitiline ametikoht, keskharidusjärgsed õpingud, kutsealase arengu kursused, mis kestavad kauem kui üks kuu, praktika ja tegevus erakonnas, sihtasutuses, liikumises või parlamendifraktsioonis; sellele loetelule tuleb lisada järgmised dokumendid:

    i)

    assistendi deklaratsioon, milles ta kinnitab, et ta ei ole kogu lepingu kestuse ajal ei otseselt ega ka kaudselt hõivatud muu tegevusega (ka mitte sellise tegevusega, mille eest tal ei ole õigust töötasu saada), kui selline tegevus segab assistenti tema ametiülesannete täitmisel või võib põhjustada huvide konflikti; ning

    ii)

    parlamendiliikme deklaratsioon, milles ta kinnitab, et ta on võtnud teadmiseks assistendi parlamendivälise tegevuse loetelu, ning kinnitab ühtlasi, et selline tegevus ei sega assistenti tema ametiülesannete täitmisel ega põhjusta huvide konflikti.

    Artikkel 36

    Tasaarveldus

    1.   Makseagent edastab eelkõige tehtud ettemaksete tasaarveldamise eesmärgil parlamendi asjaomasele teenistusele hiljemalt asjaomasele eelarveaastale järgneva aasta 31. märtsiks iga teenistuses oleva kohaliku assistendi kohta ja iga praktikandi kohta, kes asub valimisliikmesriigis, väljavõtte palkade, maksude mahaarvamiste ning tööandja ja töötaja sotsiaalkindlustusmaksetega seotud kulude, samuti kõikide muude katmisele kuuluvate kulude kohta. Ühtlasi esitab makseagent tõendi selle kohta, et asjaomased kohalikud assistendid on liitunud sotsiaalkindlustusskeemiga, märgib selles, et tööandja on parlamendiliige, ning esitab tõendi tööõnnetuskindlustuse kohta, kui see on kohaldatava riigisisese õiguse kohaselt vajalik, ning iga-aastase tulude väljavõtte. Makseagent kinnitab ühtlasi, et kõik riigisisesest õigusest tulenevad kohustused on täidetud, ning esitab parlamendi asjaomase teenistuse taotlusel kõik aruandeperioodi kohta väljastatud palgatõendid ning palga, sotsiaalkindlustusmaksete ja maksude tasumise tõendid.

    Makseagendi ja parlamendiliikme vahelise lepingu lõpetamise korral ja parlamendiliikme mandaadi lõppemisel tuleb need kohustused täita hiljemalt kolme kuu jooksul.

    Esimeses lõigus osutatud väljavõtted koostatakse vastavalt Euroopa Parlamendi poolt kindlaksmääratud nõuetele.

    2.   Kui lõikes 1 osutatud väljavõtteid ettenähtud tähtajaks ei esitata, loetakse kõik nendega seotud maksed alusetuks. Pärast lõikes 1 osutatud väljavõtete kontrollimist või nende puudumise korral saadab parlamendi asjaomane teenistus makseagendile teate ja parlamendiliikmele selle koopia, milles märgitakse, kas maksed on tehtud korrakohaselt või mitte, ning asjakohasel juhul osutatakse, millised puuduvad dokumendid tuleb veel esitada.

    Kui käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud teates märgitakse, et maksed ei ole tehtud korrakohaselt, tuleb nende korrakohasuse tagamiseks vajalikud dokumendid esitada parlamendi asjaomasele teenistusele ühe kuu jooksul alates teate kuupäevast. Kui neid dokumente selle aja jooksul ei esitata, kohaldab Euroopa Parlament artiklit 71 või 72 või mõlemat, kui see on asjakohane.

    Artikkel 37

    Kohalike assistentide lepingutega seotud kohustused

    1.   Makseagent peab kohaldatavas riigisiseses õiguses sätestatud ajavahemikus ja vähemalt viie aasta jooksul pärast asjaomase parlamendi koosseisu ametiaja lõppu palgaarvestusraamatut, märkides sellesse makstud töötasud ning kohaldataval juhul kinnipeetud maksud ning tööandjate ning töötajate sotsiaalkindlustusmaksed.

    Ilma et see piiraks esimese lõigu kohaldamist, edastatakse makseagendi lepingu lõppemise korral kõigi palgaarvestusdokumentide kinnitatud ärakirjad viivitamata parlamendiliikmele ja tema vabalt valitud kvalifitseeritud spetsialistile.

    2.   Assistent peab hoiduma tegevusest, mis on vastuolus parlamendi ja selle parlamendiliikme huvidega, kelle assistent ta on. Ta peab asjaomast parlamendiliiget viivitamatult teavitama kavatsusest alustada tasustatud või tasustamata parlamendivälist tegevust või kandideerida valimistel.

    Assistent peab elama teenistuskohast sellisel kaugusel, mis võimaldab tal oma ametiülesandeid nõuetekohaselt täita.

    3.   Parlamendiliige peab viivitamata teavitama parlamendi asjaomast teenistust sellistest teenistustingimuste muudatustest, mis mõjutavad parlamendiliikme assisteerimiskulusid, ning assistendi kavatsusest alustada muud kui artikli 35 punkti g alusel juba deklareeritud parlamendivälist tegevust või kandideerida valimistel. Parlamendiliige peab tagama, et parlamendiväline tegevus või valimistel kandideerimine ei sega assistenti tema ametiülesannete täitmisel ega ole vastuolus liidu finantshuvidega, ning sõlmima selleks asjakohaseid kokkuleppeid, mis võivad hõlmata assistendi tööaja kohandamist või assistendi poolt põhipuhkuse või palgata puhkuse võtmist. Parlamendi asjaomane teenistus võib nõuda tõendeid asjaomase assistendiga selles küsimuses sõlmitud kokkulepete kohta.

    4.   Valimistel kandideerida kavatsev kohalik assistent peab järgima valimiskampaaniaid reguleerivat riigisisest õigust. Valituks osutumise korral lõpetatakse temaga seotud kulude katmine, välja arvatud juhul, kui ta esitab tõendi selle kohta, et tema mandaat on kooskõlas parlamendiliikme assistendi ametiülesannete täitmisega.

    5.   Parlamendiliikme ja assistendi vahel sõlmitud leping peab sisaldama lõigetes 2 ja 4 sätestatud tingimusi.

    6.   Kohalike assistentidega sõlmitud töölepingutega seoses tekkinud kulud võib katta tingimusel, et miinimumtööaeg on viis tundi nädalas ja üldine tööaeg, sealhulgas aeg, mis kulutatakse parlamendivälisele tegevusele, ei ületa 48 tundi nädalas. Käesoleva lõike kohaldamisel võetakse artiklis 35 osutatud tasustamata tegevust arvesse üksnes juhul, kui niisugune tegevus on asjaomase juhtumi puhul tavapäraselt tasustatav.

    Artikkel 38

    Töölepingu lõppemisega seotud kulud

    1.   Kulusid, mis tekivad parlamendiliikme ja kohaliku assistendi vahel sõlmitud töölepingute lõppemisel, võib katta tingimusel, et:

    a)

    need tulenevad kohaldatavast riigisisesest tööõigusest, sealhulgas kollektiivlepingutest; ning

    b)

    parlamendiliikmed on täitnud oma kohalike assistentidega sõlmitud töölepingute lõppemisega seotud juriidilisi kohustusi, sealhulgas ametist vabastamisest etteteatamise osas, aegsasti enne ametiaja lõppemist, välja arvatud juhul, kui ametiaja lõppemist ei ole võimalik ette näha.

    2.   Käesoleva artikli lõikes 1 osutatud kulusid võib katta kuni seadusjärgse miinimumi ulatuses ja artikli 29 lõikes 4 sätestatud piirmäära ulatuses.

    3.   Lisakulusid, mis tulenevad pooltevahelisest erikokkuleppest, mida ei ole ette nähtud juriidilistes või kollektiivlepingulistes kohustustes, võib katta üksnes artikli 29 lõikes 4 sätestatud piirides kuni summani, mis vastab kohaliku assistendi viimase tööaasta keskmisele igakuisele brutopõhipalgale.

    4.   Lõiget 3 ei kohaldata, kui:

    a)

    asjaomane kohalik assistent on töötanud parlamendiliikme heaks vähem kui kaksteist kuud;

    b)

    asjaomane assistent võetakse parlamendiliikme või parlamendiliikmete rühma juurde uuesti assistendina tööle kahe kuu jooksul alates tema lepingu lõppemise kuupäevast.

    5.   Kui parlamendiliige on kohaldatava riigisisese tööõiguse alusel kohustatud maksma assistendile lepingu lõppemisega seotud kulude puhul summa, mis ületab enam kui kolmekordselt tema keskmist igakuist brutopalka, võib nõuetekohaselt koostatud ja pädevate riiklike asutuste poolt kinnitatud dokumentide esitamisel need kulud katta.

    Artikkel 39

    Teenuse osutamise lepingu puhul esitatavad dokumendid

    1.   Teenuse osutamise lepingutega seotud kulude katmise taotlus, v.a spetsialiseeritud teenuste puhul, mille maksumus ei ületa 500 eurot (käibemaks kaasa arvatud), peab sisaldama järgmist:

    a)

    parlamendiliikme poolt teenuseosutajaga sõlmitud lepingut, milles on selgelt kindlaks määratud osutatavate teenuste laad;

    b)

    kui tegemist ei ole kohalike assistentidega sõlmitud teenuse osutamise lepingutega, mille puhul teenuste maksumus on koos käibemaksuga suurem kui 60 000 euro suurune piirväärtus, hankedokumente, mis hõlmavad järgmist:

    hanke teadaanne, mis sisaldab vajaduste ja nõuete kirjeldust, pakkumuste hindamise kriteeriume ja esialgset ajakava,

    pakkujatele saadetud kutsed või muud võetud avalikustamismeetmed,

    saadud pakkumused ja

    selgitus edukaks tunnistatud pakkumuse kohta;

    c)

    äriregistri väljavõtet või samaväärset dokumenti, millest nähtub asutamise koht ja kuupäev, ning põhikirja, kui teenuseosutaja on juriidiline isik, või dokumenti, millest nähtub asukoht, artikli 35 punktides d–f ning, v.a spetsialiseeritud teenuste lepingute puhul, punktis g loetletud dokumente, kui teenuseosutaja on füüsiline isik;

    d)

    niisuguste füüsiliste isikute nimekirja, kes on seotud teenuste osutamisega juriidilise isiku poolt, koos teabega nende haridus- ja kutsekvalifikatsiooni ning kogemuste kohta, mis on asjakohaste teenuste osutamise seisukohast olulised, samuti deklaratsiooni, milles kinnitatakse artikli 66 lõikes 2 määratletud huvide konflikti puudumist ning seda, et ükski neist isikutest ei ole assistent artikli 30 tähenduses ega kuulu ühtegi artikli 41 punktis d osutatud kategooriasse, kui teenuseosutaja on juriidiline isik;

    e)

    parlamendiliikme allkirjastatud deklaratsiooni, milles kinnitatakse, et teenuste puhul kasutatakse alltöövõttu üksnes igakülgselt põhjendatud juhtudel pärast parlamendi asjaomase teenistuse teavitamist ja igal juhul ainult kuni 20 % ulatuses lepingu kogumaksumusest, või kui tegemist on kohalikest assistentidest teenuseosutajatega, parlamendiliikme allkirjastatud deklaratsiooni, milles kinnitatakse, et teenuste puhul alltöövõttu ei kasutata.

    2.   Osutatud teenuste kulud kaetakse teenuseosutaja poolt tegelikult osutatud teenuste eest koostatud üksikasjaliku arve või teenuseosutaja tasu arvestuse ning teenuseosutajaga sõlmitud lepingu koopia alusel, mille parlamendiliige esitab parlamendi asjaomasele teenistusele. Arvele või teenuseosutaja tasu arvestusele tuleb lisada parlamendiliikme kinnitus, et teenust tõepoolest osutati. Parlamendiliige peab parlamendi asjaomase teenistuse taotlusel esitama ka peamised tõendavad dokumendid.

    Kui teenused on osaliselt või täielikult käibemaksust vabastatud, võib parlamendi asjaomane teenistus nõuda makseagendilt selle erandi õigusliku aluse kinnitamist.

    Artikkel 40

    Erakorralised kulud

    Kui töölepinguga tööle võetud kohalik assistent puudub töölt kauem kui kolm kuud emapuhkuse või raske haiguse tõttu, võib alates assistendi puudumise kolmandast kuust lisaks artikli 29 lõikes 4 osutatud summale katta ka tema asendamisega seotud kulude selle osa, mida ei kata riiklikus sotsiaalkindlustusskeemis töötajale ette nähtud hüvitised. Makseagent esitab parlamendi asjaomasele teenistusele kõnealuste kulude katmise taotluse, mille on allkirjastanud parlamendiliige.

    Artikkel 41

    Kulud, mida ei hüvitata

    Käesoleva peatüki alusel makstud summasid ei tohi otseselt ega kaudselt kasutada:

    a)

    poliitilisi eesmärke taotleva organisatsiooniga, nt erakonna, sihtasutuse, liikumise või parlamendifraktsiooniga, sõlmitud lepingute rahastamiseks;

    b)

    selliste kulude katmiseks, mida on võimalik hüvitada käesolevate rakendusmeetmete kohastest muudest või kodukorra muudes sätetes sätestatud hüvitistest;

    c)

    selliste kulude katmiseks, mis on tekkinud seoses teenuse osutamise lepinguga, millega võib kaasneda huvide konflikt, eriti juhul, kui parlamendiliige või punktis d osutatud isik:

    on teenuseosutajana tegutseva äriühingu või kasumit taotleva organisatsiooni ainuomanik või üks omanikest;

    kuulub teenuseosutajana tegutseva äriühingu või kasumit taotleva organisatsiooni juhatusse või muusse juhtorganisse;

    omab juurdepääsu teenuseosutaja pangakontole;

    omab huvi teenuseosutajas või saab teenuseosutaja tegevusest rahalist tulu;

    d)

    selliste lepingute rahastamiseks, mis võimaldavad tööle võtta parlamendiliikme abikaasa või püsiva elukaaslase või parlamendiliikme vanemad, lapsed, vennad või õed või kasutada nende teenuseid või millega võib laiemalt kaasneda artikli 66 lõikes 2 määratletud huvide konflikt;

    e)

    selliste kulude katmiseks, mis on seotud lepingutega, mis on sõlmitud parlamendiliikme registreeritud assistendina tööle võetud füüsiliste isikutega, kes ei ela oma teenistuskohas kooskõlas personalieeskirjade artikliga 20, et osutada parlamendiliikmetele otsest abi Euroopa Parlamendi tööruumides ühes parlamendi kolmest töökohast.

    6. peatükk

    Vahendid ja võimalused

    Artikkel 42

    Siseteenuste ning vahendite ja võimaluste kasutamine

    1.   Juhatus võtab vastu eeskirja, mis reguleerib parlamendiliikmete võimalust kasutada parlamendi osutatavaid siseteenuseid ning parlamendiliikmetele mõeldud vahendeid ja võimalusi ning mis hõlmab eelkõige järgmist:

    ametiautode kasutamine;

    parlamendiliikme tööruumide sisseseade;

    infotehnoloogia- ja telekommunikatsiooniseadmed;

    kirjatarbed;

    parlamendiliikmete ja parlamendifraktsioonide võimalus kasutada bürooruume Euroopa Parlamendi Büroodes;

    parlamendiliikmete poolt instituudile, organisatsioonile või sihtasutusele kinke või annaku kujul üle antud dokumentide haldamine;

    parlamendiliikme isiklike asjade Brüsseli ja Strasbourgi büroodest päritoluriiki transportimise kord, kui parlamendiliikme ametiaeg lõpeb parlamendi koosseisu ametiaja vältel;

    teenistusjalgrataste kasutamine;

    parlamendiliikmete keele- ja arvutikursused;

    Euroopa Parlamendi arstipunkti teenuste kasutamine.

    2.   Juhatus võib võtta vastu ka normid, millega antakse parlamendi endistele presidentidele nende ametiaja kestel ja endistele parlamendiliikmetele juurdepääs parlamendi pakutavatele võimalustele.

    7. peatükk

    Üldkulude hüvitis

    Artikkel 43

    Õigus üldkulude hüvitisele

    1.   Parlamendiliikmel on õigus üldkulude hüvitisele, mis on ette nähtud parlamendiliikme parlamentaarse tegevuse raames tekkinud kulude katmiseks.

    2.   Kooskõlas põhimääruse põhjendusega 17 ja artikli 20 lõikega 3 makstakse üldkulude hüvitist kindlasummalise maksena.

    3.   Parlamendiliikmel on õigus saada üldkulude hüvitist alates maksetaotluse kättesaamise kuust.

    4.   Parlamendiliige võib valida, kas ta soovib saada kogu hüvitise summa või osa sellest.

    Artikkel 44

    Hüvitise maksmise periood

    1.   Üldkulude hüvitist makstakse parlamendiliikme ametiaja kestuse jooksul.

    2.   Üldkulude hüvitis on 4 950 eurot kuus.

    3.   Parlamendiliikmele, kelle ametiaeg algab pärast asjaomase kuu 15. päeva, makstakse kõnealuse kuu eest üksnes pool üldkulude hüvitise summast.

    4.   Üldkulude hüvitisest pool makstakse ka kolme kuu eest pärast seda kuud, mil parlamendiliikme ametiaeg lõpeb, kui tema ametiaeg kestis vähemalt kuus kuud ja teda ei valitud tagasi.

    Artikkel 45

    Maksed ja puudumised

    1.   Kõik üldkulude hüvitise summad makstakse otse parlamendiliikmele.

    2.   Parlamendiliige, kes puudub parlamendi tööaasta jooksul (1. septembrist kuni 31. augustini) vähemalt pooltel täiskogu istungjärgu toimumiseks kindlaks määratud päevadel, maksab parlamendile tagasi 50 % selle perioodi üldkulude hüvitisest.

    3.   Parlamendi president võib lugeda lõikes 2 osutatud puudumise vabandatuks, kui see toimus tervislikel põhjustel, oli tingitud raskest perekondlikust olukorrast või kui asjaomane parlamendiliige osales presidendi, juhatuse või esimeeste konverentsi loa saanud lähetusel. Tõendavad dokumendid tuleb edastada kvestoritele hiljemalt kahe kuu jooksul alates puudumise algusest.

    4.   Last ootav parlamendiliige on vabastatud parlamendi ametlikel koosolekutel osalemisest kolme kuu jooksul enne lapse sündi. Parlamendiliige peab selleks esitama arstitõendi, millel on näidatud lapse eeldatav sünnikuupäev. Pärast sünnitust on parlamendiliige ametlikel koosolekutel osalemisest vabastatud kuue kuu jooksul. Parlamendiliige peab selleks esitama lapse sünnitunnistuse koopia.

    Artikkel 46

    Hüvitatavad kulud

    1.   Üldkulude hüvitis on ette nähtud muu hulgas selliste kulude katmiseks nagu büroo jooksvad kulud ja büroo hoolduskulud ning kulud, mis tekivad seoses kontoritarvete, dokumentatsiooni ja kontoriseadmetega, samuti esinduskulud ja halduskulud.

    2.   Kui parlamendiliige leiab, et käesolevate rakendusmeetmete või parlamendi muude eeskirjade kohaselt muude hüvitistena ette nähtud summad on ära kasutatud, võib ta kasutada üldkulude hüvitist ka selleks, et maksta otse kõnealuste hüvitistega kaetud tegevuste eest.

    Artikkel 47

    Üldkulude hüvitise kasutamise põhimõtted

    1.   Selleks et hõlbustada parlamendiliikmetel kulude haldamist ja järelevalvet, kannab parlament üldkulude hüvitiseks ette nähtud vahendid selle hüvitise jaoks ette nähtud pangakontole, kuhu ta muid vahendeid ei kanna. Selle pangakonto suhtes kehtivad tavapärased parlamendiliikme mandaadiga seotud tingimused.

    2.   Parlamendiliikmed vastutavad ainuisikuliselt käesoleva peatüki alusel makstud summade kasutamise eest.

    3.   Parlamendiliikmed võivad ise või välisaudiitori abiga nende summade kasutamist üksikasjalikult või käesoleva artikli lõikes 4 loetletud kululiikide kaupa dokumenteerida ning need andmed täielikult või osaliselt avaldada parlamendi veebisaidi parlamendiliikmete veebilehel kooskõlas kodukorra artikliga 11.

    4.   Lõikes 3 osutatud kululiigid on järgmised:

     

    1. liik: kohaliku büroo üürimise ja sellega seotud kulud;

     

    2. liik: kohaliku büroo tegevuskulud;

     

    3. liik: kontori- ja kirjatarvete ning tarbevahenditega seotud kulud;

     

    4. liik: raamatute, perioodikaväljaannete, ajalehtede ja pressiülevaadetega seotud kulud;

     

    5. liik: kontoriseadmete ja mööbliga seotud kulud;

     

    6. liik: protokolli- ja esinduskulud;

     

    7. liik: ürituste, seminaride ja konverentside korraldamisega seotud kulud;

     

    8. liik: muud halduskulud;

     

    9. liik: tegevuste kulud, mille katmiseks ette nähtud muude hüvitiste summad on juba ära kasutatud;

     

    10. liik: muud parlamendiliikme mandaadiga seotud kulud.

    5.   Juhatus võtab vastu lisameetmed, mida ta vajalikuks peab, et hõlbustada parlamendiliikmete otsuste rakendamist seoses lõikega 3.

    II JAOTIS

    PARLAMENDILIIKME MANDAADI LÕPPEMINE

    1. peatükk

    Üleminekutoetus

    Artikkel 48

    Õigus üleminekutoetusele

    Endisel parlamendiliikmel on alates ametiülesannete täitmise lõppemisele järgneva kuu esimesest päevast õigus saada põhimääruse artiklis 13 osutatud üleminekutoetust.

    Artikkel 49

    Tingimused

    1.   Kui endine parlamendiliige, kellel on õigus saada üleminekutoetust, täidab mandaati mõnes muus parlamendis või töötab avaliku sektori ametikohal, arvatakse üleminekutoetusest maha töötasu, mida tal on õigus saada.

    2.   Artikli 2 lõiget 3 kohaldatakse üleminekutoetuse suhtes vajalike muudatustega.

    3.   Käesolevas artiklis tähendab „muu parlament“ liikmesriigis asuvat parlamenti, millel on seadusandlikud volitused.

    4.   Käesolevas artiklis tähendab „avaliku sektori ametikoht“ töötamist järgmistel ametikohtadel:

    a)

    tasustatav valitav ametikoht, millega kaasneb avaliku võimu õiguste kasutamine;

    b)

    riigi või piirkonna valitsuse liige;

    c)

    avaliku sektori kõrge ametnik, liidu institutsiooni ametnik või liige.

    Artikkel 50

    Maksete tasaarveldus

    1.   Kui endisel parlamendiliikmel on samaaegselt õigus saada nii põhimääruse artiklis 13 osutatud üleminekutoetust kui ka põhimääruse artiklis 14 osutatud vanaduspensionit või põhimääruse artiklis 15 osutatud pensionit, valib ta ise, millist neist kahest maksest ta saada soovib. Endine parlamendiliige teatab oma otsuse peasekretärile kolme kuu jooksul pärast mandaadi lõppemist. Otsust ei ole võimalik muuta.

    2.   Kui endine parlamendiliige valib üleminekutoetuse maksmise, peatatakse vanadus- või töövõimetuspensioni maksmine ajaks, mil tal on õigus saada üleminekutoetust.

    Artikkel 51

    Menetlus

    1.   Üleminekutoetuse saamiseks peab endine parlamendiliige esitama kolme kuu jooksul pärast mandaadi lõppemist taotluse, lisades sellele kirjaliku deklaratsiooni, milles ta näitab, kas ta täidab või ei täida käesolevate rakendusmeetmete artiklis 49 osutatud ametiülesandeid. Pärast seda perioodi on õigus saada üleminekutoetust selle kuu esimesest päevast, mil parlamendi asjaomased teenistused taotluse kätte said. Üleminekutoetuse saamise õiguse periood määratakse kindlaks kooskõlas põhimääruse artikli 13 lõikega 2.

    2.   Käesoleva artikli lõikes 1 osutatud kirjalikule avaldusele lisatakse kohaldataval juhul artikli 50 lõikes 1 osutatud parlamendiliikme otsus.

    3.   Üleminekutoetuse määramise aluseks olevate tingimuste muutustest, mille tõttu võib muutuda parlamendiliikme õigus saada kõnealust hüvitist, tuleb viivitamata teatada parlamendi asjaomasele teenistusele. Kahtluse korral võib peasekretär paluda, et asjaomane endine parlamendiliige esitaks oma tähelepanekud.

    4.   Kui üldsusele kättesaadavatest allikatest kontrollitavate asjaolude alusel saab peasekretär teada, et endine parlamendiliige täidab mõnda artiklis 49 osutatud ametiülesannetest, peatab ta üleminekutoetuse maksmise ja teavitab sellest asjaomast endist parlamendiliiget.

    5.   Endine parlamendiliige võib õigusest üleminekutoetusele igal ajal loobuda. Ta teatab otsusest peasekretärile.

    2. peatükk

    Vanaduspension

    Artikkel 52

    Õigus vanaduspensionile

    1.   Parlamendiliikmel, kes on täitnud oma mandaati vähemalt ühe täisaasta jooksul, on ametiaja lõppemise järel õigus eluaegsele vanaduspensionile alates selle kuu esimesest päevast, mis järgneb kuule, mil tal täitub 63. eluaasta, nagu on osutatud põhimääruse artiklis 14.

    Endised parlamendiliikmed või nende esindajad peavad vanaduspensioni maksmise taotluse esitama kuue kuu jooksul pärast vastava õiguse teket, välja arvatud vääramatu jõu korral. Pärast seda tähtaega on õigus saada vanaduspensionit taotluse kättesaamise kuu esimesest päevast.

    2.   Kui pensionisaaja valitakse uuesti parlamendiliikmeks, peatatakse vanaduspensioni maksmine. Vanaduspensioni õigused, mille parlamendiliige omandab uue mandaadi alusel, lisatakse enne tagasivalimist omandatud pensioniõigustele. Kui parlamendiliikme mandaat Euroopa Parlamendis lõpeb, jätkatakse vanaduspensioni maksmist.

    3.   Kui parlamendiliige on täitnud mandaati mitmel perioodil, mille vahel on olnud ajaline katkestus, liidetakse vanaduspensioni arvestamisel kõikide mandaatide perioodid.

    Artikkel 53

    Pensionite kumuleerumise keeld

    1.   Vanaduspension, mida endine parlamendiliige saab mandaadi eest, mida ta täitis mõnes muus parlamendis lisaks mandaadile Euroopa Parlamendis, arvatakse põhimääruse artikli 14 kohasest vanaduspensionist maha.

    2.   Käesolevas artiklis tähendab „muu parlament“ artikli 2 lõikes 2 määratletud parlamenti.

    3.   Arvutus tehakse mõlema pensioni kogusumma alusel enne maksude mahaarvamist.

    4.   Endine parlamendiliige, kes täitis mandaati mõnes muus parlamendis lisaks mandaadile Euroopa Parlamendis, deklareerib vanaduspensioni, millele tal on õigus asjaomases muus parlamendis täidetud mandaadi alusel.

    Artikkel 54

    Vanaduspensioni õiguste lõppemine

    Endise parlamendiliikme surma korral makstakse vanaduspensionit kuni surmakuu viimase päevani.

    3. peatükk

    Töövõimetuspension

    Artikkel 55

    Õigus töövõimetuspensionile

    1.   Parlamendiliikmel, kes on kooskõlas artiklis 59 sätestatud korraga tunnistatud täielikult töövõimetuks, mille tõttu ei ole tal võimalik täita ametiaja lõpuni ametiülesandeid, ja kes astub seetõttu ametist tagasi, on alates tagasiastumise jõustumise kuupäevast õigus saada töövõimetuspensionit, ilma et see piiraks käesoleva artikli lõike 3 kohaldamist.

    2.   Õigus töövõimetuspensionile lõpeb, kui parlamendiliige ei teata ametist tagasiastumisest kolme kuu jooksul alates kuupäevast, millal talle ametlikult teatati otsusest tema töövõimetuks tunnistamise kohta.

    3.   Parlamendiliikmel tekib õigus saada töövõimetuspensionit selle parlamendi koosseisu ametiaja lõpust, mille jooksul töövõimetus tekkis,

    a)

    kui parlamendiliikme töövõimetus ei võimalda tal tagasi astuda või

    b)

    kui otsus parlamendiliikme töövõimetuse kindlakstegemise kohta võeti vastu pärast selle parlamendi koosseisu ametiaja lõppu, mille jooksul töövõimetus tekkis, või

    c)

    kui parlamendi koosseisu ametiaeg lõpeb enne lõikes 2 osutatud tähtaja möödumist.

    Artikkel 56

    Töövõimetuspensioni arvutamine

    1.   Töövõimetuspensioni summa moodustab 3,5 % põhimääruse artiklis 10 osutatud palgast iga mandaadi täitmise täisaasta eest ja ühe kaheteistkümnendiku sellest iga lisanduva täiskuu eest, kokku vähemalt 35 %, ent mitte üle 70 % kõnealusest palgast.

    2.   Töövõimetuspensioni arvutamise suhtes kohaldatakse vajalike muudatustega vanaduspensioni arvutamist käsitlevaid norme.

    Artikkel 57

    Pensionite kumuleerumise keeld

    1.   Töövõimetuspension, mida endine parlamendiliige saab lisaks Euroopa Parlamendis täidetud mandaadi eest mõnes muus parlamendis täidetud mandaadi eest, arvatakse artikli 55 kohasest töövõimetuspensionist maha.

    2.   Käesolevas artiklis tähendab „muu parlament“ artikli 2 lõikes 2 määratletud parlamenti.

    3.   Endine parlamendiliige, kes täitis mandaati mõnes muus parlamendis lisaks mandaadile Euroopa Parlamendis, deklareerib töövõimetuspensioni, millele tal on õigus asjaomases muus parlamendis täidetud mandaadi alusel.

    Artikkel 58

    Maksete tasaarveldus

    Kui endisel parlamendiliikmel on samaaegselt õigus saada nii töövõimetus- kui ka vanaduspensionit, makstakse talle vanaduspensionit. Vanaduspensioni summa ei tohi siiski olla väiksem kui töövõimetuspensioni summa.

    Artikkel 59

    Menetlus

    1.   Parlamendiliige või tema esindaja esitab parlamendi presidendile taotluse pensionile minekuks töövõimetuse tõttu, lisades taotlusele arstitõendi, millel on märgitud teda artiklis 60 osutatud töövõimetuskomisjonis esindava arsti nimi.

    2.   Artiklis 60 osutatud töövõimetuskomisjon esitab kolme kuu jooksul pärast kokkukutsumist peasekretäri poolt kooskõlas Euroopa Parlamendi kehtestatud volitustega meditsiinilise aruande, milles on toodud välja põhjendused ja hinnatakse, kas artikli 55 lõikes 1 sätestatud töövõimetuspensioni saamise tingimused on täidetud. Erandjuhul võib peasekretär seda tähtaega pikendada.

    3.   Kui meditsiinilises aruandes jõutakse järeldusele, et asjaomasel parlamendiliikmel on õigus minna pensionile töövõimetuse tõttu, kinnitab parlamendi president, et parlamendiliikmel on õigus saada töövõimetuspensionit, ja teatab otsusest parlamendiliiget, paludes tal tagasi astuda. Kui meditsiinilises aruandes jõutakse järeldusele, et asjaomasel parlamendiliikmel ei ole õigust töövõimetuse tõttu pensionile minna, teavitab parlamendi president parlamendiliiget edasikaebekorrast.

    Artikkel 60

    Töövõimetuskomisjon

    1.   Töövõimetuskomisjoni kuulub kolm arsti, kes nimetatakse järgmiselt:

    esimese nimetab asjaomane parlamendiliige,

    teise nimetab Euroopa Parlament,

    kolmas nimetatakse kahe esimese arsti ühisel kokkuleppel.

    Kui teise arsti nimetamise kuupäevast alates kahe kuu jooksul ei jõuta kokkuleppele kolmanda arsti nimetamise osas, nimetab kolmanda arsti Euroopa Liidu Kohtu president ex officio Euroopa Parlamendi taotluse alusel.

    2.   Töövõimetuskomisjoni tööga seotud kulud, sealhulgas reisikulud, katab Euroopa Parlament.

    3.   Parlamendiliige võib esitada töövõimetuskomisjonile kõik aruanded või tõendid, mis ta on saanud oma raviarstilt või teistelt arstidelt, kellega ta on pidanud vajalikuks konsulteerida.

    4.   Töövõimetuskomisjoni töö on konfidentsiaalne.

    Artikkel 61

    Töövõimetuse läbivaatamine

    1.   Endine parlamendiliige, kes ei vasta enam artikli 55 lõikes 1 sätestatud töövõimetuspensioni saamise tingimustele, kaotab õiguse saada kõnealust pensionit.

    2.   Kuni endise parlamendiliikme 63. eluaasta täitumiseni võib Euroopa Parlament nõuda, et selleks nimetatud arst ta iga viie aasta järel läbi vaataks ja kontrolliks, kas ta vastab veel artikli 55 lõikes 1 sätestatud töövõimetuspensioni saamise tingimustele.

    3.   Läbivaatamine võib toimuda ka enne lõikes 2 osutatud tähtaega, eelkõige juhul, kui Euroopa Parlamendile saab teatavaks, et endine parlamendiliige töötab tasustataval ametikohal. Vajaduse korral hinnatakse olukorda üldsusele kättesaadavatest allikatest kontrollitavate asjaolude alusel vastavalt iga juhtumi eripärale ja pärast uurimist, milles kumbki pool saab esitada oma seisukohad ja vastata teise poole seisukohtadele.

    4.   Parlamendiliikme läbi vaadanud arsti ettepaneku alusel võib töövõimetuskomisjon järeldada, et endise parlamendiliikme tervislik seisund on paranenud sel määral, et ta ei vasta enam artikli 55 lõikes 1 sätestatud töövõimetuspensioni saamise tingimustele.

    5.   Töövõimetuspensioni maksmise lõpetamise otsuse teeb parlamendi president töövõimetuskomisjoni järelduste alusel. Artikleid 59 ja 60 kohaldatakse vajalike muudatustega. Kui endine parlamendiliige ei ole nimetanud arsti, kes teda töövõimetuskomisjonis esindab, kohaldatakse artikli 60 lõike 1 teist lõiku.

    4. peatükk

    Toitjakaotuspension ja orvupension

    Artikkel 62

    Õigus toitjakaotuspensionile ja orvupensionile

    1.   Kui parlamendiliige või endine parlamendiliige sai surma hetkel vanadus- või töövõimetuspensionit või tal oleks tulevikus olnud õigus seda saada, on tema üleelanud abikaasal ja ülalpeetavatel lastel õigus vastavalt toitjakaotuspensionile ja orvupensionile.

    2.   Käesoleva peatüki sätete kohaldamisel võrdsustatakse püsiv elukaaslane abikaasaga, tingimusel et paar esitab liikmesriigi pädeva asutuse poolt väljastatud ametliku dokumendi, mis kinnitab nende staatust püsivate elukaaslastena.

    3.   „Ülalpeetav laps“ on parlamendiliikme või endise parlamendiliikme või parlamendiliikme või endise parlamendiliikme abikaasa abielust või väljaspool abielu sündinud laps või lapsendatud laps, kui ta tegelikult on parlamendiliikme või endise parlamendiliikme ülalpidamisel. „Ülalpeetav laps“ on ka veel sündimata laps ning laps, kelle lapsendamist on parlamendiliige või endine parlamendiliige alustanud ja kelle lapsendamine jõuab lõpule pärast parlamendiliikme surma.

    Artikkel 63

    Toitjakaotuspensioni ja orvupensioni arvutamine

    1.   Toitjakaotuspensioni ja orvupensioni maksimumsumma ei tohi ületada vanaduspensioni summat, millele parlamendiliikmel oleks olnud õigus parlamendi koosseisu ametiaja lõppedes, võttes arvesse ajavahemikku surma kuupäeva ja kõnealuse parlamendi koosseisu ametiaja lõpu kuupäeva vahel.

    2.   Endise parlamendiliikme puhul ei tohi toitjakaotuspensioni ja orvupensioni maksimumsumma ületada vanaduspensioni summat, mida parlamendiliikmele maksti või millele tal oleks õigus olnud.

    3.   Üleelanud abikaasale makstav toitjakaotuspensioni summa moodustab 60 % käesoleva artikli lõikes 1 või 2 osutatud summast ja vähemalt 30 % põhimääruse artiklis 10 osutatud palgast, seda ka juhul, kui viimane summa on suurem kui käesoleva artikli lõigetes 1 ja 2 osutatud summad.

    Uuesti abiellumine ei mõjuta üleelanud abikaasa õigust toitjakaotuspensionile. Üleelanud abikaasal ei ole õigust toitjakaotuspensionile, kui üksikjuhtumiga seotud asjaoludest selgub üheselt, et abielu on sõlmitud ainult pensioni saamise eesmärgil. Vajaduse korral hinnatakse kõnealust olukorda üldsusele kättesaadavatest allikatest kontrollitavate asjaolude alusel vastavalt iga juhtumi eripärale ja pärast uurimist, milles kumbki pool saab esitada oma seisukohad ja vastata teise poole seisukohtadele.

    4.   Ülalpeetava lapse orvupensioni summa moodustab 20 % lõikes 1 või 2 osutatud summast.

    5.   Erandina lõikest 4, kui ülalpeetavate laste arv on suurem kui kaks, määratakse iga ülalpeetava lapse pension kindlaks, jagades summa, mis vastab 40 %-le kas lõikes 1 või 2 osutatud maksimumsummast, ülalpeetavate laste arvuga.

    6.   Kohaldataval juhul jagatakse makstava pensioni maksimumsumma vastavalt lõigetes 3, 4 ja 5 sätestatud protsendimäärale abikaasa ja ülalpeetavate laste vahel.

    7.   Erandina lõigetest 4 ja 5 moodustab üleelanud abikaasa puudumise korral iga ülalpeetava lapse pension 20 % kas lõikes 1 või 2 osutatud maksimumsummast. Kui ülalpeetavate laste arv on suurem kui viis, jagatakse kohaldataval juhul lõikes 1 või 2 osutatud maksimumsumma võrdselt ülalpeetavate laste vahel, kellel on õigus saada orvupensioni.

    Artikkel 64

    Toitjakaotuspensioni ja orvupensioni saamise õiguse kestus

    1.   Toitjakaotus- ja orvupensionit makstakse alates parlamendiliikme või endise parlamendiliikme surma päevale järgneva kalendrikuu esimesest päevast.

    2.   Õigustatud isiku surma korral lõpeb õigus toitjakaotuspensionile õigustatud isiku surma kuu lõpul.

    3.   Õigus orvupensionile lõpeb selle kuu lõpul, mil ülalpeetaval lapsel täitub 21. eluaasta.

    Orvupensioni saamise õigust pikendatakse ajani, mil ülalpeetav laps omandab üld- või kutseharidust ning maksimaalselt selle kuu lõpuni, mil ülalpeetaval lapsel täitub 25. eluaasta.

    Orvupensioni maksmist jätkatakse ülalpeetava lapse puhul, kes haiguse või puude tõttu ei ole võimeline ennast elatama. Haiguse või puude peab tuvastama Euroopa Parlamendi arst. Pensioni saaja võib arsti otsuse vaidlustada, taotledes niisuguse komitee koosoleku kokkukutsumist, mis on moodustatud personalieeskirjade II lisa 3. jaos osutatud töövõimetuskomitee töökorra alusel.

    Pensioniõigus lõpeb, kui ülalpeetav laps suudab end uuesti elatada. Euroopa Parlament võib nõuda, et selleks nimetatud arst ülalpeetava lapse iga viie aasta järel läbi vaataks, et kontrollida, kas ta vastab veel orvupensioni saamise tingimustele.

    4.   Üleelanud abikaasad ja ülalpeetavad lapsed, kellel on õigus saada pensionit, esitavad taotluse pensioni saamiseks kuue kuu jooksul alates pensioni saamise õiguse tekkimisest. Pärast seda perioodi on õigus saada pensionit selle kuu esimesest päevast, mil parlamendi asjaomane teenistus taotluse kätte sai.

    III JAOTIS

    ÜLD- JA LÕPPSÄTTED

    1. peatükk

    Maksete kord

    Artikkel 65

    Finantsmääruse järgimine

    1.   Käesolevate rakendusmeetmete kohaldamisel ja nende alusel esitatud maksetaotluste puhul järgitakse finantsmäärust.

    2.   Kui käesolevates rakendusmeetmetes nähakse ette lepingu sõlmimine Euroopa Parlamendi ja kolmanda isiku vahel, on sellele õigus alla kirjutada pädeval eelarvevahendite käsutajal.

    Artikkel 66

    Rahaliste vahendite kasutamise põhimõte

    1.   I jaotise 4., 5. ja 6. peatüki alusel makstavaid summasid tuleb kasutada üksnes parlamendiliikme mandaadi täitmisega seotud tegevuse rahastamiseks ja neid ei tohi kasutada isiklike kulude katmiseks või poliitilise loomuga toetuste või annetuste rahastamiseks.

    2.   Käesolevate rakendusmeetmete alusel kättesaadavaks tehtavate rahaliste vahendite kasutamise raames ei tohi parlamendiliikmed osaleda tegevuses, mis võib viia konfliktini nende huvide ja liidu huvide vahel.

    Huvide konflikt tekib, kui parlamendiliikme tegevusele avaldavad mõju perekondlikud, emotsionaalsed või majanduslikud põhjused või mis tahes muud põhjused, mis tulenevad otsestest või kaudsetest isiklikest huvidest.

    3.   Parlamendiliige maksab kasutamata jäänud summad Euroopa Parlamendile tagasi, välja arvatud juhul, kui need on makstud kindlasummalise hüvitisena.

    Artikkel 67

    Pangaülekanne, vääring ja ümberarvestuskurss

    1.   Käesolevate rakendusmeetmete alusel tehtavad maksed tehakse pangaülekandega kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2015/2366 (12). Parlament kannab maksja poolt tasumisele kuuluvad tasud. Kõik muud tasud maksab makse saaja.

    2.   Maksed tehakse eurodes, välja arvatud juhul, kui makse saaja, kes valiti või kelle elukoht on liikmesriigis, mille vääring ei ole euro, ning ta on taotlenud kogu makse või selle osa tegemist kõnealuse liikmesriigi vääringus.

    3.   Euro ja muu valuuta vahelises ümberarvestuses kasutatakse vahetuskursina kooskõlas finantsmääruse artikli 19 lõikega 3 kindlaks määratud euro igakuist raamatupidamislikku vahetuskurssi.

    4.   Erandina lõikest 3 kasutatakse parlamendiliikme assisteerimiskulude maksete puhul euro ja muu valuuta vahelises ümberarvestuses eelneva aasta detsembri igakuist euro raamatupidamislikku vahetuskurssi. Seejuures ei tohi parlamendi koosseisu ametiaja jooksul parlamendiliikmele tagatud igakuiste kulutuste maksimumsumma, mis kaetakse muus vääringus kui euro, olla pärast iga-aastast indekseerimist ja muid võimalikke juhatuse otsuse alusel tehtud suurendamisi arvesse võttes väiksem kui eelnevaks aastaks kindlaks määratud igakuine maksimumsumma.

    Artikkel 68

    Pangakontod

    1.   Parlamendiliige teatab ametisse astudes parlamendi asjaomasele teenistusele ühe või mitme tema nimel Euroopa Liidu liikmesriigis hoitava pangakonto andmed (nt IBAN-numbri, BIC(SWIFT)-koodi ja asjaomase panga aadressi), millele kantakse põhimääruse artiklis 10 sätestatud palk, muud toetused ja muude kulude hüvitised.

    Kui parlamendiliige, endine parlamendiliige või tema õigusjärglane ei ole andnud teistsuguseid juhiseid, kasutatakse põhimääruse artiklis 10 sätestatud palga jaoks avatud pangakontot ka üleminekutoetuse ja pensionite maksmiseks.

    2.   Makse tegemiseks mõnele muule isikule kui parlamendiliikmele tuleb eelnevalt esitada õigustatud isiku panga väljastatud dokument, milles kinnitatakse, et pangakonto, millele makse tuleb teha, on kõnealuse isiku nimel, ning milles on märgitud pangakonto IBAN-number, BIC(SWIFT)-kood ja panga aadress.

    3.   Parlamendiliikme assisteerimisega seotud maksete tegemiseks teatab parlamendiliige oma isikliku kaastöötaja pangakonto andmed makseagendile või asjakohasel juhul parlamendi asjaomasele teenistusele. Isikliku kaastöötaja pangakonto peab olema avatud liidu liikmesriigis. Maksed tehakse vääringus, milles isikliku kaastöötaja palk või tasu on kindlaks määratud.

    Makseagent edastab oma pangakonto andmed parlamendi asjaomasele teenistusele.

    Artikkel 69

    Maksed

    1.   Põhimääruse artiklis 10 sätestatud palk, üleminekutoetus ja pensionid jooksva kuu eest makstakse vastava kuu 15. päeval. Jooksva kuu üldkulude hüvitis makstakse vastava kuu esimesel päeval.

    2.   Parlamendiliikme assisteerimiskuludega seotud maksed jooksva kuu eest kantakse makseagendile üle vastava kuu 15. päeval.

    Maksete tegemisel võetakse arvesse parlamendiliikme juhiseid, mis on edastatud eelneva kuu 25. päevaks.

    3.   Muud kulud hüvitatakse käesolevates rakendusmeetmetes nõutavate dokumentide esitamisel.

    Parlamendi asjaomase teenistuse taotlusel peavad pensionisaajad esitama oma elusoleku kohta tõendi arsti või pädeva ametiasutuse koostatud tõendi vormis.

    4.   Käesolevates rakendusmeetmetes nõutavate dokumentide esitamise tähtpäevad on järgmised:

    a)

    reisi- ja elamiskulude ning päevaraha puhul hiljemalt reisi alguskuupäevale järgneva kalendriaasta 31. juuli;

    b)

    parlamendiliikme assisteerimiskulude ja muude kulude puhul enne kohaldatavates sätetes kindlaksmääratud tähtpäeva ja hiljemalt selle eelarveaasta 7. detsember, mille puhul kulude katmist taotletakse.

    5.   Peasekretär võib kehtestada erikorra tavapäraste reisikulude ja elamiskulude ettemaksete kohta.

    2. peatükk

    Tasaarveldus ja tagasinõudmine

    Artikkel 70

    Nõutavate dokumentide asendamine

    Nõutavate tõendavate dokumentide kaotamise korral peab parlamendiliige esitama deklaratsiooni dokumentide kaotamise kohta koos neid asendavate muude tõendavate dokumentidega, mis vastavad käesolevate rakendusmeetmete nõuetele.

    Artikkel 71

    Parlamendi tehtavate maksete lõpetamine

    1.   Kui parlamendiliige, endine parlamendiliige, mõni nende õigusjärglane või makseagent ei järgi käesolevaid rakendusmeetmeid või Euroopa Parlamendi liikmete kulude hüvitamise ja toetuste maksmise eeskirja, võib pädev eelarvevahendite käsutaja asjaomaste maksete tegemise täielikult või osaliselt lõpetada.

    2.   Pädev eelarvevahendite käsutaja teavitab kõigepealt asjaomast isikut kirjalikult kavatsusest kõnealuste maksete tegemine lõpetada ja annab talle võimaluse esitada kirjalikke tähelepanekuid koos neid toetavate tõenditega. Niisuguse teate koopia edastatakse asjakohasel juhul mis tahes asjaomasele kolmandale isikule.

    3.   Kui asjaomane isik ei esita piisavaid tõendeid käesolevate rakendusmeetmete või Euroopa Parlamendi liikmete kulude hüvitamise ja toetuste maksmise eeskirja järgimise kohta, võtab pädev eelarvevahendite käsutaja vastu otsuse asjaomaste maksete tegemise lõpetamise kohta. Selline otsus ei piira käesolevate rakendusmeetmete artikli 72 kohaldamist.

    Artikkel 72

    Euroopa Parlamendi poolt alusetult makstud summade tagasinõudmine

    1.   Käesolevate rakendusmeetmete või Euroopa Parlamendi liikmete kulude hüvitamise ja toetuste maksmise eeskirja kohaldamisel alusetult makstud summad nõutakse asjaomaselt parlamendiliikmelt või endiselt parlamendiliikmelt või nende õigusjärglastelt tagasi. Tagasinõudmise otsuse võtab vastu peasekretär.

    2.   Enne tagasinõudmise otsuse vastuvõtmist teavitab peasekretär asjaomast isikut kirjalikult tagasinõudmismenetluse algatamisest ja annab talle võimaluse esitada kirjalikke tähelepanekuid koos neid toetavate tõenditega.

    3.   Pärast tagasinõudmise otsuse vastuvõtmist jätkab peasekretär tagasinõudmist kooskõlas finantsmäärusega. Tagasinõudmise kord ei tohi takistada parlamendiliikmel oma mandaati tulemuslikult täita.

    4.   Peasekretär võib delegeerida talle lõigetega 1, 2 ja 3 antud pädevuse pädevale peadirektorile.

    5.   Käesolevat artiklit kohaldatakse ka kolmandate isikute suhtes.

    3. peatükk

    Muud üldised finantssätted

    Artikkel 73

    Indekseerimine

    1.   Juhatus võib artikli 3 lõikes 5, artikli 15 lõike 2 punktis d, artiklis 20, artikli 22 lõigetes 1 ja 3, artikli 24 lõikes 2 ja artikli 44 lõikes 2 osutatud summasid igal aastal indekseerida eelneva aasta oktoobrile vastava Eurostati poolt avaldatud liidu aastase inflatsioonimäära ulatuses.

    2.   Asjakohasel juhul indekseerib juhatus käesolevate rakendusmeetmete artikli 29 lõikes 4 osutatud summat igal aastal Eurostati poolt kokkuleppel liikmesriikide statistikaametitega koostatud ühisindeksi alusel vastavalt personalieeskirjade artiklile 65. Indekseerimist võib kohaldada tagasiulatuvalt alates selle aasta juulist, mille kohta indeks on arvutatud.

    Artikkel 74

    Maksustamine

    Kooskõlas põhimääruse artiklis 12 sätestatud tingimustega kohaldatakse parlamendiliikmete ja põhimääruse artiklite 13, 14, 15 ja 17 alusel pensioni saajate suhtes nõukogu määrust (EMÜ, Euratom, ESTÜ) nr 260/68 (13).

    Artikkel 75

    Arestimine

    1.   Põhimääruse artiklis 10 sätestatud palga, käesolevate rakendusmeetmete kohase üleminekutoetuse ja vanaduspensioni või Euroopa Parlamendi liikmete kulude hüvitamise ja toetuste maksmise eeskirja III lisa kohase vanaduspensioni võib kohtuotsuse või pädeva haldusorgani otsusega arestida kuni ühe kolmandiku ulatuses.

    2.   Peasekretär annab juhised sellise meetme täitmiseks. Juhistes võetakse igakülgselt arvesse viimast kättesaadavat suhtelise vaesuse piiri, mille Eurostat on kohaldataval juhul asjaomase parlamendiliikme või endise parlamendiliikme alalise elukoha riigi puhul kindlaks määranud, ning kohaldataval juhul peetakse neis silmas parlamendiliikme mandaadi tulemusliku täitmise nõuet. Enne niisuguste juhiste esitamist kuulatakse asjaomane parlamendiliige ära.

    4. peatükk

    Lõppsätted

    Artikkel 76

    Kaebused

    1.   Parlamendiliige või endine parlamendiliige, kes on seisukohal, et pädev teenistus ei ole käesolevaid rakendusmeetmeid tema suhtes õigesti kohaldanud, võib esitada peasekretärile kaebuse.

    2.   Parlamendiliige või endine parlamendiliige, kes ei nõustu peasekretäri otsusega, võib esitada kaebuse kvestoritele, kes teevad otsuse pärast peasekretäriga konsulteerimist. Kaebus esitatakse kvestorite tegevesimehele.

    3.   Kui kaebemenetluse üks pool ei nõustu kvestorite vastu võetud otsusega, võib ta esitada kaebuse juhatusele lõpliku otsuse tegemiseks. Selline kaebus esitatakse presidendile tõendavate dokumentide alusel, mis on esitatud koos lõigete 1 ja 2 kohase algse kaebusega.

    4.   Lõike 1, 2 või 3 alusel esitatud kaebust tuleb põhjendada ja see tuleb esitada koos tõendavate dokumentidega kirjalikult kahe kuu jooksul pärast vaidlustatud otsuse teatavakstegemist.

    5.   Parlament tagab, et kaebuse esitajad saavad kaebuse esitamisel vastuvõtuteatise.

    6.   Kui parlamendiliige vaidlustab pärast käesoleva artikli lõike 1, 2 või 3 alusel kaebuse esitamist ja enne seda, kui pädev apellatsiooniorgan on oma otsuse teinud, kaebuse esemeks oleva otsuse ELi toimimise lepingu artikli 263 alusel tühistamishagiga, tunnistatakse kaebuse ese ära langenuks ja menetlus lõpetatakse.

    Käesoleva artikli lõike 1, 2 või 3 alusel esitatud kaebus tunnistatakse mittelubatavaks, kui parlamendiliige esitab selle pärast ELi toimimise lepingu artikli 263 kohase tühistamishagi esitamist.

    7.   Käesolevat artiklit kohaldatakse ka parlamendiliikmete ja endiste parlamendiliikmete õigusjärglaste suhtes.

    Artikkel 77

    Elektrooniliselt skannitud tõendavad dokumendid

    1.   Kui käesolevates rakendusmeetmetes osutatakse hüvitamistaotluste või kulude katmise taotluste esitamisele, võib niisugused taotlused esitada elektrooniliselt koos digitaalallkirjaga.

    2.   Kui käesolevates rakendusmeetmetes nõutakse tõendavate dokumentide esitamist, võib niisugused dokumendid esitada skannitud koopiatena, tingimusel et parlamendiliige kinnitab esitatud dokumentide skannitud koopiate vastavust originaalidele.

    3.   Selleks et oleks võimalik kontrollida tõendavate dokumentide skannitud koopiate vastavust originaalidele, säilitavad parlamendiliikmed originaaldokumente selle kalendriaasta 31. detsembrini, mis järgneb aastale, mil hüvitamistaotlus või kulude katmise taotlus esitati.

    Parlamendi asjaomane teenistus rakendab pistelise kontrolli süsteemi, et tagada tõendavate dokumentide skannitud koopiate vastavus originaalidele.

    Artikkel 78

    Tähtaegade arvutamine

    Käesolevates rakendusmeetmetes sätestatud ajavahemike arvutamisel kohaldatakse nõukogu määruse (EMÜ, Euratom) nr 1182/71 (14) artikleid 2 ja 3.

    Artikkel 79

    Teated

    1.   Parlamendi teenistused võivad käesolevate rakendusmeetmete ning Euroopa Parlamendi liikmete kulude hüvitamise ja toetuste maksmise eeskirja kohaseid teateid esitada mis tahes kättesaadavate vahendite abil, millega tagatakse edastamise tulemuslikkus, sealhulgas e-posti teel või mis tahes muude elektrooniliste vahendite abil. Parlamendiliikmete puhul loetakse e-posti teel saadetud teated kehtivalt esitatuks lugemisteatise saamisel või hiljemalt viie tööpäeva möödudes Euroopa Parlamendi ametlikule e-posti aadressile saadetud e-kirja kättetoimetamise teatise saamisest.

    2.   Teadete saamiseks esitavad parlamendiliikmed parlamendile oma e-posti aadressi ja alalise elukoha aadressi oma mandaadi lõppedes ja seejärel iga kord, kui aadressid muutuvad, tehes seda ühe kuu jooksul. Sama kehtib parlamendiliikmete ja endiste parlamendiliikmete õigusjärglaste kohta, kes peavad esitama parlamendile oma e-posti aadressi ja alalise elukoha aadressi õigusjärglaseks saamise hetkel ja seejärel iga kord, kui aadressid muutuvad, tehes seda ühe kuu jooksul.

    3.   Finantsmääruse artikli 98 lõike 2 teise lõigu kohaldamisel loetakse parlamendi poolt võlgnikule võlateate saatmisel tekkinud viivitus võlgniku käitumisest tingituks, kui võlgniku suhtes kohaldatakse käesoleva artikli lõiget 2 ja ta ei ole seda täitnud.

    Artikkel 80

    Jõustumine

    Käesolevad rakendusmeetmed jõustuvad 2024. aastal korraldatavate Euroopa Parlamendi valimiste järgse osaistungjärgu esimesel päeval.

    Artikkel 81

    Kehtetuks tunnistamine

    Juhatuse 19. mai ja 9. juuli 2008. aasta otsus Euroopa Parlamendi liikmete põhimääruse rakendusmeetmete kohta tunnistatakse käesolevaga kehtetuks alates 2024. aastal toimuvatele Euroopa Parlamendi valimistele järgneva osaistungjärgu esimesest päevast. Euroopa Parlamendi liikmete kulude hüvitamise ja toetuste maksmise eeskiri kaotas põhimääruse jõustumise kuupäeval kehtivuse, kuid selle kohaldamist jätkati käesolevate rakendusmeetmete IV jaotises sätestatud üleminekusätete puhul.

    IV JAOTIS

    ÜLEMINEKUSÄTTED

    Artikkel 82

    Toitjakaotus-, töövõimetus- ja vanaduspension

    1.   Euroopa Parlamendi liikmete kulude hüvitamise ja toetuste maksmise eeskirja I, II ja III lisa kohase toitjakaotuspensioni, töövõimetuspensioni ja ülalpeetavate laste eest makstava täiendava töövõimetuspensioni ja vanaduspensioni maksmist jätkatakse nimetatud lisade alusel kõnealustele isikutele, kes said neid makseid enne 14. juulit 2009.

    Kui töövõimetuspensioni saav endine parlamendiliige sureb pärast 14. juulit 2009, makstakse tema abikaasale, püsivale elukaaslasele või ülalpeetavatele lastele toitjakaotuspensioni vastavalt Euroopa Parlamendi liikmete kulude hüvitamise ja toetuste maksmise eeskirja I lisas sätestatud tingimustele.

    2.   Enne 14. juulit 2009 Euroopa Parlamendi liikmete kulude hüvitamise ja toetuste maksmise eeskirja III lisa alusel omandatud vanaduspensioni õigused säilivad. Isikud, kes on omandanud õigused asjaomase pensioniskeemi alusel, saavad kõnealuse lisa kohaselt omandatud õiguste alusel arvutatud pensionit, kui nad vastavad asjaomase liikmesriigi õiguse vastavate sätetega kehtestatud tingimustele ja on esitanud kõnealuse lisa artikli 3 lõikes 2 osutatud taotluse.

    Artikkel 83

    Täiendav pension

    1.   Euroopa Parlamendi liikmete kulude hüvitamise ja toetuste maksmise eeskirja VII lisa artiklite 1, 3 ja 4 kohaselt endistele parlamendiliikmetele või muudele soodustatud isikutele alates 1. juulist 2023 makstavaid täiendavaid pensione makstakse järgmistel tingimustel ja järgmiste eranditega:

    a)

    Euroopa Parlamendi liikmete kulude hüvitamise ja toetuste maksmise eeskirja VII lisa artikli 2 lõike 1 kohast pensionisummat ning kõnealuse lisa artikli 2 lõike 2 kohast pensioni maksimum- ja miinimumsummat vähendatakse 50 %;

    b)

    Euroopa Liidu Kohtu kohtuniku põhipalk Euroopa Parlamendi liikmete kulude hüvitamise ja toetuste maksmise eeskirja VII lisa artikli 2 lõigete 1 ja 2 tähenduses on põhipalk 30. juuni 2023. aasta seisuga ja pärast seda kuupäeva seda ei ajakohastata;

    c)

    Euroopa Parlamendi liikmete kulude hüvitamise ja toetuste maksmise eeskirja VII lisa artikli 1 kohast pensionit makstakse alates parlamendiliikme 67-aastaseks saamise kuupäevale järgneva kalendrikuu esimesest päevast;

    d)

    kui parlamendiliige on surma hetkel alla 67-aastane, lükatakse õigus saada toitjakaotus- ja orvupensionit Euroopa Parlamendi liikmete kulude hüvitamise ja toetuste maksmise eeskirja VII lisa artikli 4 lõike 1 kohaselt edasi kuni selle kalendrikuu esimese päevani, mis järgneb kalendrikuule, mil surnud parlamendiliige oleks saanud 67-aastaseks.

    2.   Euroopa Parlamendi liikmete kulude hüvitamise ja toetuste maksmise eeskirja VII lisa artiklite 1, 3 ja 4 alusel endistele parlamendiliikmetele või muudele soodustatud isikutele enne 1. juulit 2023 maksma hakatud pensionite puhul vähendatakse ja kohandatakse sellest kuupäevast alates makstavaid summasid järgmiselt:

    a)

    Euroopa Parlamendi liikmete kulude hüvitamise ja toetuste maksmise eeskirja VII lisa artikli 2 lõike 1 kohast pensionisummat ning kõnealuse lisa artikli 2 lõike 2 kohast pensioni maksimum- ja miinimumsummat vähendatakse 50 %;

    b)

    Euroopa Liidu Kohtu kohtuniku põhipalk Euroopa Parlamendi liikmete kulude hüvitamise ja toetuste maksmise eeskirja VII lisa artikli 2 lõigete 1 ja 2 tähenduses on põhipalk 30. juuni 2023. aasta seisuga ja pärast seda kuupäeva seda ei ajakohastata.

    3.   Kui lõike 1 punktide a ja/või b või lõike 2 punktide a ja/või b kohaldamise tõttu peaks endine parlamendiliige või muu soodustatud isik hakkama või jätkuvalt elama allpool viimast teadaolevat suhtelise vaesuse piiri, mille on tema alalise elukoha riik kindlaks määranud, võib ta esitada kvestoritele taotluse pensioni suurendamiseks. Kohaldataval juhul kohaldatakse Eurostati kindlaks määratud vaesuspiiri. Taotlusele lisatakse kogu asjakohane teave ja tõendavad dokumendid, mis võimaldavad parlamendil hinnata endise parlamendiliikme või muu soodustatud isiku muid tulusid ja finantsolukorda, näiteks pädeva riikliku asutuse väljastatud tõend tema muude tulude ja finantsolukorra kohta.

    Võttes arvesse endise parlamendiliikme või muu soodustatud isiku muid tulusid ja finantsolukorda, võivad kvestorid pensionit suurendada nii palju, et see ulatub suhtelise vaesuse piirini. Pensionisumma ei tohi pärast sellist suurendamist siiski olla suurem kui pension, mida oleks makstud vastavalt Euroopa Parlamendi liikmete kulude hüvitamise ja toetuste maksmise eeskirja VII lisa artiklitele 1–4, nagu neid oleks kohaldatud 30. juunil 2023.

    Kui kvestorid on andnud nõusoleku pensioni suurendamiseks, esitab asjaomane endine parlamendiliige või muu soodustatud isik igal aastal parlamendi asjaomasele teenistusele esimeses lõigus osutatud tõendavate dokumentide ajakohastatud versiooni, et oleks võimalik hinnata, kas pensioni suurendamise tingimused on endiselt täidetud. Kui parlamendi asjaomase teenistuse iga-aastase hindamise tulemusel tekib vajadus esialgne otsus kehtetuks tunnistada või suurendada algselt heaks kiidetud pensionit, esitab parlamendi asjaomane teenistus kvestoritele otsustamiseks sellekohase ettepaneku. Kõik muud algselt lubatud suurendamise kohandused otsustab parlamendi asjaomane teenistus.

    Kui endine parlamendiliige või muu soodustatud isik ei nõustu kvestorite poolt käesoleva lõike teise või kolmanda lõigu kohaselt vastu võetud otsusega, võib ta kahe kuu jooksul pärast kõnealuse otsuse teatavakstegemist taotleda, et küsimus edastataks artikli 76 lõike 3 kohaselt juhatusele.

    4.   Euroopa Parlamendi liikmete kulude hüvitamise ja toetuste maksmise eeskirja VII lisa artiklite 1 ja 2 alusel makstava täiendava pensioni suhtes, mida ei ole veel 1. jaanuaril 2019 maksma hakatud, kohaldatakse erimaksu, mis moodustab 5 % pensioni nominaalsummast. See maks makstakse otse täiendavasse (vabatahtlikku) pensionifondi.

    5.   Euroopa Parlamendi liikmete kulude hüvitamise ja toetuste maksmise eeskirja VII lisa artiklite 3 ja 4 alusel muudele soodustatud isikutele makstava täiendava (vabatahtliku) pensioni suhtes, mida ei ole veel 1. jaanuaril 2019 maksma hakatud, kohaldatakse erimaksu, mis moodustab 5 % pensioni nominaalsummast. See maks makstakse otse täiendavasse (vabatahtlikku) pensionifondi.

    6.   Pärast põhimääruse jõustumise kuupäeva võivad vastavalt Euroopa Parlamendi liikmete kulude hüvitamise ja toetuste maksmise eeskirja VII lisale uusi õigusi omandada 2009. aastal valitud parlamendiliikmed,

    a)

    kes olid parlamendiliikmed varasemal parlamendi koosseisu ametiajal, ja

    b)

    kes on juba omandanud või olid omandamas õigusi täiendavas pensionifondis, ning

    c)

    kelle suhtes on nende valimisliikmesriik põhimääruse artikli 29 alusel erandi teinud või kes on vastavalt põhimääruse artiklile 25 otsustanud riikliku skeemi kasuks, ja

    d)

    kellel ei ole Euroopa Parlamendi liikme mandaadi täitmise alusel õigust riiklikule või Euroopa pensionile.

    7.   Parlamendiliikme sissemaksed täiendavasse (vabatahtlikku) pensionifondi tuleb teha tema isiklikest vahenditest.

    8.   Ilma et see piiraks Euroopa Parlamendi liikmete kulude hüvitamise ja toetuste maksmise eeskirja VII lisa artikli 1 lõike 6 kohaldamist, võib parlamendiliige või endine parlamendiliige, kes on liitunud täiendava (vabatahtliku) pensioniskeemiga Euroopa Parlamendi liikmete kulude hüvitamise ja toetuste maksmise eeskirja VII lisa tähenduses, kuue kuu jooksul alates 1. juulist 2023 esitada taotluse täiendavast (vabatahtlikust) pensioniskeemist lahkumiseks ja täiendava pensioni saamiseks ühekordse lõpliku kindlasummalise maksena. Parlamendiliige või endine parlamendiliige allkirjastab taotluse ja esitab selle peasekretärile. Kui taotlusele on alla kirjutanud peasekretär, muutub see siduvaks ja seda ei saa tagasi võtta. Peasekretär võib delegeerida allkirjaõiguse parlamendi asjaomase teenistuse esindajale.

    Parlamendi asjaomane teenistus määrab ühekordse lõpliku kindlasummalise makse suuruse kindlaks esimeses lõigus osutatud taotluse kättesaamise kuu lõpus. Selleks liidetakse kaks summat. Esimene summa vastab asjaomase parlamendiliikme või endise parlamendiliikme poolt täiendavasse (vabatahtlikku) pensioniskeemi tehtud sissemaksete nominaalväärtusele pärast tema poolt juba saadud pensionimaksete mahaarvamist nominaalväärtuses. Kõnealune mahaarvamine ei tohi ületada tema poolt täiendavasse (vabatahtlikku) pensioniskeemi tehtud sissemaksete kogusummat. Teine summa vastab 20 %-le asjaomase parlamendiliikme või endise parlamendiliikme poolt täiendavasse (vabatahtlikku) pensioniskeemi tehtud sissemaksete kogusummast nominaalväärtuses. Kõik summad makstakse eurodes.

    Kõik parlamendiliikme, endise parlamendiliikme või tulevase asjaomase muu soodustatud isiku pensioniskeemis omandatud õigused ja/või tulevased õigused määratakse lõplikult kindlaks käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud taotluse kättesaamise kuu lõpuks. Eelkõige ei kohaldata enam Euroopa Parlamendi liikmete kulude hüvitamise ja toetuste maksmise eeskirja VII lisa artiklites 1, 3 ja 4 sätestatud hüvitisi, ning käesoleva artikli lõiget 3 ei kohaldata parlamendiliikme, endise parlamendiliikme ega tulevase asjaomase muu soodustatud isiku suhtes.

    Ühekordne lõplik kindlasummaline makse tehakse hiljemalt kolm kuud pärast seda, kui parlament sai kätte esimeses lõigus osutatud taotluse.

    Artikkel 84

    Üleminekutoetus

    1.   Euroopa Parlamendi liikmete kulude hüvitamise ja toetuste maksmise eeskirja V lisa kohase üleminekutoetuse maksmist jätkatakse kõnealuse lisa alusel isikutele, kellele maksti seda enne põhimääruse jõustumise kuupäeva.

    2.   Parlamendiliikmetele, kelle mandaadi täitmine lõpeb lõplikult parlamendi kuuenda koosseisu ametiaja lõpul, makstakse eelnimetatud V lisas sätestatud üleminekutoetust.

    3.   Parlamendiliikmete puhul, kellele makstakse põhimääruse artiklis 10 sätestatud palka ja kelle ametiaeg lõpeb pärast põhimääruse jõustumise kuupäeva, võetakse sellele kuupäevale eelnenud mandaadi täitmise kestust arvesse põhimääruse artikli 13 kohaselt makstava üleminekutoetuse summa arvutamisel.

    4.   Lõikes 3 osutatud parlamendiliikmed võivad taotleda, et üleminekutoetuse proportsionaalne osa, mis vastab nende ametiaja kestusele enne põhimääruse jõustumise kuupäeva, arvutataks vastavalt Euroopa Parlamendi liikmete kulude hüvitamise ja toetuste maksmise eeskirja V lisas sätestatud korrale. Kõnealuse proportsionaalse osa arvutamisel arvesse võetud mandaadi kestus arvatakse maha põhimääruse artikli 13 lõikes 2 kindlaksmääratud maksimumkestusest.

    Artikkel 85

    Põhimääruse artikli 25 või artikli 29 kohaldamisalasse kuuluv parlamendiliige

    1.   Parlamendiliikmele, kes valiti 2009. aastal tagasi ja kes kasutab talle põhimääruse artiklis 25 antud õigust, makstakse 14. juulile 2009 järgneva perioodi eest palka, üleminekutoetust, vanaduspensionit, töövõimetuspensionit ja toitjakaotuspensionit ainult valimisliikmesriigi õiguses sätestatud tingimuste alusel ja üksnes asjaomase liikmesriigi eelarvest.

    Käesoleva lõike esimeses lõigus nimetatud parlamendiliige võib taotleda parlamendilt üleminekutoetuse maksmist ametiaja selle osa eest, mis eelneb 14. juulile 2009, vastavalt Euroopa Parlamendi liikmete kulude hüvitamise ja toetuste maksmise eeskirja V lisas sätestatud normidele.

    2.   Lõiget 1 kohaldatakse ka parlamendiliikme suhtes, kelle puhul on tema valimisliikmesriik teinud põhimääruse artikli 29 alusel erandi.

    3.   Erandina käesolevate rakendusmeetmete artikli 7 lõikest 2 maksab parlamendiliige, kelle puhul on tema valimisliikmesriik põhimääruse artikli 29 alusel erandi teinud või kes on vastavalt põhimääruse artiklile 25 otsustanud ise riikliku süsteemi kasuks, otse oma isiklikult arvelt kindlustusmakse ühe kolmandiku suuruse osa.

    4.   Erandina käesolevate rakendusmeetmete artikli 3 lõikest 1 on endisel parlamendiliikmel, kes saab põhimääruse artikli 25 või artikli 29 alusel pensionit riikliku süsteemi alusel, õigus ravikuludest, rasedusega seotud kuludest või lapse sünniga seotud kuludest kahe kolmandiku hüvitamisele käesolevates rakendusmeetmetes kindlaksmääratud tingimustel, kui tal puudub esmane ravikindlustuskaitse.

    5.   Endisel parlamendiliikmel, kes saab põhimääruse artikli 25 või artikli 29 kohaselt pensioni riikliku süsteemi alusel ja kellel on tuvastatud raske haigus, on õigus alustatud ravi jätkamisega seotud ravikulude hüvitamisele käesolevates rakendusmeetmetes sätestatud tingimustel, juhul kui

    a)

    raske haiguse põhjustas parlamendiliikme mandaadi kestuse jooksul toimunud sündmus ja haigus takistas parlamendiliikmel mandaati lõpuni täitmast;

    b)

    parlament tunnistas parlamendiliikme haiguse raskeks haiguseks tema mandaadi kestuse jooksul ning

    c)

    haiguse ravi alustati parlamendiliikme mandaadi kestuse jooksul.

    Kui endisel parlamendiliikmel on esmane ravikindlustuskaitse, kohaldatakse seda õigust täiendavalt (s.o ainult nende kulude suhtes, mida esmane ravikindlustuskaitse ei kata).


    (1)  Euroopa Parlamendi 28. septembri 2005. aasta otsus 2005/684/EÜ, Euratom, millega võetakse vastu Euroopa Parlamendi liikmete põhimäärus (ELT L 262, 7.10.2005, lk 1).

    (2)   ELT C 159, 13.7.2009, lk 1.

    (3)   EÜT L 278, 8.10.1976, lk 5, ELI: http://data.europa.eu/eli/dec/1976/787(2)/oj.

    (4)  Euroopa ühenduste ametnike ravikindlustuse ühiseeskirjad, mille on koostanud institutsioonide ametisse nimetavad asutused või ametiisikud ühisel kokkuleppel ning millele osutatakse nõukogu määrusega (EMÜ, Euratom, ESTÜ) nr 259/68 kehtestatud Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjade artiklis 72.

    (5)  Komisjoni 2. juuli 2007. aasta otsus C(2007)3195, millega kehtestatakse ravikulude hüvitamise üldised rakendussätted.

    (6)  Nõukogu 29. veebruari 1968. aasta määrus (EMÜ, Euratom, ESTÜ) nr 259/68, millega kehtestatakse Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjad ja Euroopa Liidu muude teenistujate teenistustingimused (EÜT L 56, 4.3.1968, lk 4, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/1968/259(1)/oj).

    (7)  Õiguskeeleline märkus. Euroopa Parlamendi liikmete põhimääruses kasutatav termin invaliidsus asendatakse läbivalt käesolevas tekstis terminiga töövõimetus. Ühiseeskirjad Euroopa ühenduste ametnike õnnetusjuhtumi- ja kutsehaiguskindlustuse kohta, mille on koostanud liidu institutsioonide ametisse nimetavad asutused või ametiisikud ühisel kokkuleppel, nagu on sätestatud personalieeskirjade artikli 73 lõikes 1.

    (8)  Vt juhatuse 4. mai 2009. aasta koosoleku protokolli punkti 15 ja kvestorite teatist 23/09.

    (9)  Vt parlamendiliikmete assisteerimisega seotud hüvitatavate kulude loetelu, mille juhatus kinnitas 5. juulil 2010 ja 26. oktoobril 2015.

    (10)  Juhatuse 14. aprilli 2014. aasta otsus.

    (11)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuli 2018. aasta määrus (EL, Euratom) 2018/1046, mis käsitleb liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantsreegleid ja millega muudetakse määrusi (EL) nr 1296/2013, (EL) nr 1301/2013, (EL) nr 1303/2013, (EL) nr 1304/2013, (EL) nr 1309/2013, (EL) nr 1316/2013, (EL) nr 223/2014 ja (EL) nr 283/2014 ja otsust nr 541/2014/EL ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL, Euratom) nr 966/2012 (ELT L 193, 30.7.2018, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2018/1046/oj).

    (12)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2015. aasta direktiiv (EL) 2015/2366 makseteenuste kohta siseturul, direktiivide 2002/65/EÜ, 2009/110/EÜ ning 2013/36/EL ja määruse (EL) nr 1093/2010 muutmise ning direktiivi 2007/64/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 337, 23.12.2015, lk 35, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2015/2366/oj).

    (13)  Nõukogu 29. veebruari 1968. aasta määrus (EMÜ, Euratom, ESTÜ) nr 260/68, millega kehtestatakse Euroopa ühendustele makstavate maksude kohaldamise tingimused ja kord (EÜT L 56, 4.3.1968, lk 8, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/1968/260/oj).

    (14)  Nõukogu 3. juuni 1971. aasta määrus (EMÜ, Euratom) nr 1182/71, millega määratakse kindlaks ajavahemike, kuupäevade ja tähtaegade suhtes kohaldatavad eeskirjad (EÜT L 124, 8.6.1971, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/1971/1182/oj).


    ELI: http://data.europa.eu/eli/C/2024/2814/oj

    ISSN 1977-0898 (electronic edition)


    Top