(1)

13. detsembril 2021. aastal algatas Euroopa Komisjon (edaspidi „komisjon“) alusmääruse artikli 5 alusel dumpinguvastase uurimise Indiast ja Türgist (edaspidi „asjaomased riigid“) pärit keraamiliste plaatide impordi suhtes. Komisjon avaldas algatamisteate Euroopa Liidu Teatajas (2) (edaspidi „algatamisteade“).

(2)

Komisjon algatas uurimise kaebuse alusel, mille esitas 3. novembril 2021 Euroopa keraamiliste plaatide tootjate ühendus (edaspidi „CET“ või „kaebuse esitaja“). Kaebus esitati liidu keraamiliste plaatide tootmisharu nimel alusmääruse artikli 5 lõike 4 tähenduses. Kaebuses esitati dumpingu ja sellest tuleneva olulise kahju kohta tõendid, mida peeti uurimise algatamise jaoks piisavaks.

(3)

Algatamisteates kutsus komisjon huvitatud isikuid uurimises osalemiseks komisjoniga ühendust võtma. Lisaks teatas komisjon eraldi kaebuse esitajale, teistele teadaolevatele liidu tootjatele, teadaolevatele eksportivatele tootjatele ning India ja Türgi ametiasutustele, teadaolevatele importijatele, tarnijatele ja kasutajatele, kauplejatele, samuti teistele teadaolevalt asjassepuutuvatele ühendustele uurimise algatamisest ja kutsus neid selles osalema.

(4)

Huvitatud isikutel oli võimalus esitada uurimise algatamise kohta märkusi ning taotleda komisjonilt ja/või kaubandusmenetluses ärakuulamise eest vastutavalt ametnikult enda ärakuulamist. Komisjon kuulas ära Türgi eksportiva tootja ja temaga seotud äriühingud, Türgi valitsuse ning Türgi tsemendi-, klaasi-, keraamika- ja pinnasetoodete eksportijate ühenduse (edaspidi „CGCSA“).

(5)

Türgi valitsus, Bien & Qua kontsern, CGCSA, Morbi keraamikaühendus, India keraamiliste plaatide ja sanitaarseadmete nõukogu (edaspidi „India nõukogu ja ühendus“) ning mitu India tootjat/eksportijat esitasid kaebuse ja uurimise algatamise kohta märkusi. Ka kaebuse esitaja esitas huvitatud isikute esitatud väidete ümberlükkamiseks märkusi.

(6)

Kõigepealt märkis komisjon, et ta uuris kaebust kooskõlas alusmääruse artikliga 5 ning jõudis järeldusele, et uurimise algatamiseks vajalikud nõuded olid täidetud, st uurimise algatamiseks oli piisavalt tõendeid.

(7)

Alusmääruse artikli 5 lõike 2 kohaselt peab kaebus sisaldama selle esitajale hõlpsasti kättesaadavat teavet. Uurimise algatamiseks vajalikele tõenditele (piisavad tõendid) esitatavad õiguslikud nõuded erinevad sellest, mis on vajalik dumpingu, kahju või põhjusliku seose olemasolu esialgseks või lõplikuks kindlaksmääramiseks. Seega „võivad tõendid, mis on koguse või kvaliteedi poolest ebapiisavad, et õigustada dumpingu, kahju või põhjusliku seose esialgset või lõplikku kindlakstegemist, olla piisavad uurimise algatamiseks“ (3).

(8)

Türgi valitsus, India eksportivad tootjad, Bien & Qua kontsern, India nõukogu ja ühendus ning CGCSA seadsid kahtluse alla komisjoni analüüsi kaebusele avaldatud toetuse ulatuse kohta (edaspidi „uurimise algatamisele eelnenud analüüs“).

(9)

Asjaomased isikud märkisid, et kaebust toetas ainult „väike osa“ omamaistest tootjatest ehk kaebuse andmete kohaselt 25,8 % kõigist liidu keraamiliste plaatide tootjatest 2020. aastal.

(10)

Ühtlasi väitsid need huvitatud isikud, et seda protsenti ei saanud pidada peamiseks osaks omamaisest tootmisharust kooskõlas 1994. aasta üldise tolli- ja kaubanduskokkuleppe VII artikli rakendamise lepingu (edaspidi „WTO dumpinguvastane leping“) artikliga 4 ning oli kaheldav, et kaebuse esitasid omamaised tootjad, kes ületasid WTO dumpinguvastase lepingu artikli 5 lõikes 4 sätestatud 25 % künnise, või et see esitati nende nimel. Samuti märkisid nad, et mõned liidu keraamiliste plaatide tootjad olid kaebuse 4. lisast liidu tootjatena välja jäetud, ning palusid komisjonil esitada oma uurimise algatamisele eelnenud analüüsi ja metoodika, või et kaebuse esitaja ei esitanud tõendeid selle kohta, et kõik tema liikmed kaebuse esitamise otsust toetasid.

(11)

Kõik uurimise algatamisele eelnenud analüüsi kohta esitatud väited lükati tagasi. Komisjon tegi uurimise algatamisele eelnenud analüüsi. Ta võttis enne uurimise algatamist ühendust kõigi teadaolevate liidu keraamiliste plaatide tootjatega ja palus neil väljendada oma seisukohta seoses uurimise algatamisega ning esitada oma tootmisega seotud andmed uurimisperioodi kohta (1. juuli 2020 kuni 30. juuni 2021). Üle 30 % kõigist ELi tootjatest väljendas uurimise algatamise suhtes poolehoidu ning ükski tootja ei väljendanud vastuseisu või erapooletust. Seega olid asjaomased tingimused alusmääruse artikli 5 lõike 4 kohaseks uurimise algatamiseks täidetud. Tulemus, äriühingud, kellega ühendust võeti, mittekonfidentsiaalsed vastused ja metoodika tehti kättesaadavaks uurimise mittekonfidentsiaalses toimikus (edaspidi „toimikusse lisatud teade analüüsi kohta“).

(12)

Alusmääruse artikli 5 lõike 2 punktis a on nõutud, et kaebus peab sisaldama loetelu kõigist kaebuse esitajale teadaolevatest omamaistest tootjatest, mis ei tähenda tingimata kõiki tootjaid. Uurimise algatamisele eelnenud analüüsi puhul võeti aluseks tol hetkel teadaolevad tootjad, nagu on selgitatud põhjenduses 11. See omamaiste tootjate loetelu ei pruukinud olla täielik, kuid ükski teine liidu tootja ei andnud endast pärast uurimise algatamist teada, mis oleks muutnud kaebuse tüüpilisuse hindamise kehtetuks.

(13)

Huvitatud isikud ei esitanud tõendeid selle kohta, miks kaebus, täpsemalt selliste äriühingute kahjunäitajad, kes olid kaebuse jaoks andmeid esitanud, annaks tulemuseks moonutatud analüüsi, mis ei ole liidu tootmisharu kui terviku puhul tüüpiline. Nad üksnes märkisid, et 25,8 % omamaistest tootjatest, kes kaebust toetasid, on väga väike ja ebatavaline protsent.

(14)

Liidu tootmisharu määratluse puhul kasutasid huvitatud isikud segamini alusmääruse artiklit 4 seoses liidu tootmisharu määratlusega ja alusmääruse artiklit 5, milles sätestatakse menetluse algatamise eeskirjad. Algatamiseks vajalik künnis (25 % tootjatest) ei vasta tingimata „põhiosa“ määratlusele (4).

(15)

India eksportivad tootjad väitsid, et kui kaebuse esitaja määras kindlaks liidu tootmist 2020. aastal, jättis ta põhjendamatult kõrvale PRODCOMi tootmisnäitajad.

(16)

Komisjon ei olnud sellega nõus. Huvitatud isikud ei esitanud ühtegi tõendit selle kohta, miks kaebuse esitajale tema liikmete (tootjate riiklikud ühendused) poolt esitatud andmed puudulikud olid. Nad üksnes väitsid, et metoodikat ei esitatud ning et ükski valitsus või ametiasutus ei olnud CETi andmeid auditeerinud ega kontrollinud. Tegelikult võrdles kaebuse esitaja PRODCOMi näitajaid riiklikelt ühendustelt vahetult kogutud andmetega ja selgitas nõuetekohaselt, miks ta pidas viimaseid usaldusväärsemaks. Komisjon pidas kaebuses esitatud argumente põhjendatuks.

(17)

India eksportivad tootjad ja Bien & Qua kontsern väitsid, et äriühingud, kes otsustasid uurimises mitte koostööd teha ja jäid valimist välja, ei toetanud seepärast ka kaebuse esitamist. Seega peaks komisjon hindama kaebuse toetamise määra ja mitte arvestama asjaomaste äriühingute toodangut.

(18)

See väide lükati tagasi. Toetus, mida avaldati algatamise eelses etapis kaebuse, samuti uurimise algatamisele eelnenud analüüsi suhtes, kuulub alusmääruse artikli 5 alla ja on seotud menetluse algatamisega. Seevastu väljavõttelise uuringu alus on alusmääruse artikkel 17 ja see on seotud uurimisega. Asjaolu, et äriühing, mis toetab uurimise algatamist, otsustab hiljem komisjoni moodustatud valimist välja jääda, ei mõjuta algatamisele eelnenud analüüsi. Asjaomased äriühingud on siiski liidu tootjad, kes toetasid uurimise algatamist.

(19)

Türgi valitsus, India eksportivad tootjad, India nõukogu ja ühendus vaidlustasid asjaolu, et komisjon tagas eri põhjustel mõnele liidu tootjale anonüümsuse. Asjaomased isikud väitsid, et kahju kohta väidete esitamisel tulnuks kaebuse esitajate identiteet avalikustada, sest kahju puudutavaid väiteid ei olnud selle teadmiseta võimalik hinnata. Lisaks väitsid nad, et anonüümsusega soovis kaebuse esitaja tahtlikult vältida toodet kasutava liidu tootmisharu õigustatud vastuväiteid. Lisaks väitsid nad, et rikutud on kaitseõigust, sest isikuid teadmata ei olnud liidu tootjate andmeid võimalik avalike allikatega võrrelda.

(20)

Komisjon ei olnud sellega nõus. Isiku konfidentsiaalsena käsitlemise lubamine ei mõjutanud huvitatud isikute võimalusi kaebuses esitatud väidetava kahju hindamiseks. Kaebus sisaldas tegelikult kõiki vajalikke kahjunäitajaid ja samuti selgitusi nende allikate kohta, sh nende äriühingute arvu, kes asjaomased näitajad esitasid. Huvitatud isikutel oli võimalus esitada märkusi kaebuses esitatud kahju hindamise kohta, mida nad ka olid teinud. Lisaks märkis komisjon, et anonüümsus tagati ainult neile äriühingutele, kellel oli selleks hea põhjus ja kes põhjendasid survemeetmete ohtu, nagu on selgitatud toimikusse lisatud teates analüüsi kohta.

(21)

Mis puudutab uurimise algatamisele eelnenud analüüsi, nagu on selgitatud põhjenduses 11, oli tulemus kättesaadav mittekonfidentsiaalses toimikus ja see sisaldas kõigi osalenud äriühingute mittekonfidentsiaalseid vastuseid. Kuigi vastused olid anonüümsed, sisaldasid need sellegipoolest vajalikke andmeid, mis võimaldasid teistel huvitatud isikutel komisjoni analüüsi hinnata, täpsemalt muu hulgas iga äriühingu tootmis- ja müügiandmete osas.

(22)

Väide, et see oli tahtlik katse vältida nii toodet kasutava tootmisharu vastuväiteid, on alusetu. Anonüümsuse tagamise põhjus oli survemeetmete oht. See ei takistanud mingil viisil kasutajatel oma seisukohti esitamast. Komisjon võttis uurimise algatamise ajal ühendust kõigi teadaolevate kasutajatega ja kutsus neid üles uurimises koostööd tegema ning liidu huvi hindamise raames andmeid esitama (5). Neil, kes registreerusid huvitatud isikutena, oli juurdepääs kaebuse mittekonfidentsiaalsele versioonile ning neile anti võimalus esitada kaebuse ja algatamise kohta märkusi (6).

(23)

Türgi valitsus, Bien & Qua kontsern ja CGCSA esitasid vastuväite kaebuses kasutatud ajavahemiku kohta (1. jaanuar 2017 kuni 31. detsember 2020), sest see ei olnud algatamise kuupäevale võimalikult lähedane ja erines komisjoni valitud uurimisperioodist. Türgi valitsus viitas sellega seoses vaekogu lõpparuandele WTO vaidluse lahendamise menetluses seoses Mehhiko terastorude juhtumiga (7).

(24)

Komisjon märkis, et alusmääruses puuduvad õiguslikud nõuded kaebuse esitajate valitud perioodi kohta ja selle kohta, et uurimise jaoks valitud periood peab olema kaebuse esitajate valitud perioodiga sama. Komisjon võib siiski, nagu asjaomasel juhul, valida hiljutisema perioodi, mis tavaliselt hõlmab vähemalt kuue kuu pikkust vahetult menetluse algatamisele eelnenud ajavahemikku, et tagada uurimistulemuste representatiivsus, nagu on nõutud alusmääruse artiklis 6. See ei tähendanud, et kaebuse esitajate valitud ajavahemik oleks olnud kaebuse tähenduses mittesobiv. Lisaks ei esitanud huvitatud isikud vastupidist kinnitavaid tõendeid.

(25)

Lõpetuseks ei vasta Türgi valitsuse viidatud WTO vaekogu aruanne kaebuse esitaja valitud ajavahemikule, sest vaidlusalune küsimus puudutas uurimisasutuse valitud uurimisperioodi, mis asjaomasel juhul ühtis kaebuses esitatud ajavahemikuga. Lisaks oli Türgi valitsuse viidatud vaidlusalune punkt kaheksa kuu pikkune ajavahemik, mis jäi uurimisasutuse valitud uurimisperioodi ja menetluse algatamise vahele. Kõnealusel juhul oli vahe lühem kui kuus kuud.

(26)

Türgi valitsus märkis, et arvutatud normaalväärtus, mida kaebuse esitaja poolt Türgi kohta dumpingu arvutamisel kasutas, oli liialt suur allika tõttu, mida kasutati kaebuses Türgi töötasude arvutamiseks. Samuti märkis Türgi valitsus, et kaebuse 10. lisa dokumendis pealkirjaga „Dumpingu arvutamine Türgi puhul – metoodika ning müügi-, üld- ja halduskulud“ oli dumpingu arvutamise 5. etapis viidatud pealkirjas ning tekstis India tehasehindadele ja CIF-ekspordihindadele. Türgi valitsus palus komisjonil selgitada, kas tegemist oli trükiveaga või kas dumpingu arvutamisel kasutati Türgi ekspordi puhul India tehasehindu ja CIF-hindu.

(27)

Normaalväärtuse aluseks olevaid arvandmeid toetasid piisavad tõendid, mida kinnitas ka komisjoni talituste analüüs. Nagu on mainitud põhjenduses 7, kasutas kaebuse esitaja näitajaid, mis olid talle mõistlikult kättesaadavad. Komisjon kinnitas, et viites India tehasehindadele ja CIF-ekspordihindadele oli tegemist trükiveaga ning et dumpingu arvutamisel kasutati Türgi ekspordi puhul siiski Türgi tehasehindu ja CIF-hindu.

(28)

India eksportivad tootjad märkisid, et kaebus ei sisaldanud India puhul tõendeid dumpingu kohta, sest kaebuse esitaja arvutas normaalväärtuse. Nad väitsid, et WTO dumpinguvastase lepingu artikli 5.2 kohaselt oli taotleja kohustatud esitama asjaomase talle mõistlikult kättesaadava teabe hindade kohta, millega kõnealust toodet müüdi, kui see oli ette nähtud tarbimiseks kõnealuste riikide siseturul.

(29)

See väide lükati tagasi. Nagu kaebuses on märgitud, soovis kaebuse esitaja kõigepealt teada saada, mis on India omamaised hinnad. Ta palus kõigil oma liikmesühendustel koguda kokku omamaise müügi arved, hinnapakkumised või hinnakirjad, mis kehtisid 2020. aasta kohta. Üks riiklike tootjate ühendustest tellis spetsiaalselt selleks otstarbeks aruande ning esitas selle kaebuse esitajale. See aruanne sisaldas omamaiseid India arveid ainult kahe kuu kohta, mis vastasid kaebuses kasutatud uurimisperioodile. Seega pidi kaebuse esitaja jälle normaalväärtuse arvutama. WTO dumpinguvastase lepingu artiklis 5.2 ja alusmääruse artikli 5 lõike 2 punktis c on selgelt sätestatud, et normaalväärtuse puhul võib aluseks võtta toote arvestusliku väärtuse.

(30)

India eksportivad tootjad väitsid, et kaebus oli ülemäära konfidentsiaalne ja et see ei võimaldanud neil hinnata olulisi elemente ega piisavalt käsitleda kaebuses esitatud väiteid.

(31)

Komisjon ei olnud sellega nõus. Komisjon leidis, et kaebuse huvitatud isikutele tutvumiseks avatud versioon sisaldas kõiki olulisi tõendeid ja mittekonfidentsiaalseid kokkuvõtteid konfidentsiaalselt esitatud andmetest, nii et huvitatud isikutel oli võimalus kasutada oma kaitseõigust kogu menetluse jooksul.

(32)

Alusmääruse artiklis 19 on sätestatud konfidentsiaalse teabe kaitse juhul, kui teabe avalikustamine annaks konkurendile märkimisväärse eelise või kui sellel oleks oluliselt kahjustav mõju teabe andjale või isikule, kellelt ta kõnealuse teabe sai. Komisjon hindas kaebuse tundlikke andmeid sisaldavates lisades esitatud teavet ja leidis, et see kuulus asjaomaste kategooriate alla.

(33)

Igal juhul märkis komisjon, et India eksportivad tootjad üksnes tõid esile, et kaebuse „tundlikke andmeid“ sisaldavad osad on probleemsed, kuid ei põhjendanud seda. Kaebuse esitaja esitas iga esiletõstetud osa kohta sisukokkuvõtte teabest, mis sisaldus kaebuse tundlikke andmeid sisaldavates lisades, et huvitatud isikutel oleks olnud võimalik „vajalikul määral aru saada konfidentsiaalsena esitatud teabe sisust“, nagu on sätestatud alusmääruse artikli 19 lõikes 2.

(34)

Näiteks oli kaebuse mittekonfidentsiaalse versiooni põhjal selge, et see esitati liidu 29 keraamiliste plaatide tootja nimel, kui suured need liidu tootjad olid ja et kaebust toetasid ametlikult veel kaks liidu tootjat. Mittekonfidentsiaalsed 7., 8. ja 9. lisa sisaldasid India ning Türgi tootjate loetelu. Mittekonfidentsiaalne 10. lisa sisaldas põhjalikku selgitust India puhul arvutatud normaalväärtuse ja dumpingumarginaali kohta. Mittekonfidentsiaalne 11. lisa sisaldas kaubandusvoogude analüüsi andmeid. Kaebuse mittekonfidentsiaalne 12. lisa ja samuti mittekonfidentsiaalne põhiosa sisaldasid kõiki kahju koondnäitajaid. Hinna allalöömise ja turuhinnast madalama hinnaga müügi arvutusi, sh kasutatud hindu ning metoodikat, oli selgitatud kaebuse põhiosas. 22. ja 23. lisas, mis olid mittekonfidentsiaalsed, selgitati, missugune teave oli esitatud konfidentsiaalselt, ning need sisaldasid asjaomase teabe kokkuvõtet.

(35)

Bien & Qua kontsern ja CGCSA vaidlustasid kaebuses esitatud Türgi ja India kumuleeritud impordi. Nad põhjendasid vastuväidet mõlema riigi ning Türgi ja liidu erinevate impordihindade, erinevate impordisuundumuste, impordi geograafilise jagunemise, väidetavate tooteerinevuste ning ELi-Türgi assotsieerimislepinguga.

(36)

Komisjon ei olnud sellega nõus. Kõigepealt ja nagu kaebuse esitaja väitis oma algatamisteates, oli ELi-Türgi assotsieerimisleping vastavalt alusmääruse artikli 3 lõikele 4 analüüsi puhul ebaoluline.

(37)

Huvitatud isikute esitatud teiste põhjenduste kohta leidis komisjon kättesaadava teabe ja statistika põhjal, et alusmääruse artikli 3 lõike 4 kohased asjaomaste riikide kumulatiivse hindamise tingimused olid kaebuse esitamise etapis täidetud. Dumpingumarginaalid leiti olevat miinimumtasemest kõrgemad. Nagu nähtub kättesaadavast ametlikust impordistatistikast, oli dumpinguhinnaga impordi maht kõigi asjaomaste riikide puhul üle miinimumtaseme.

(38)

Lisaks leiti, et konkurentsitingimused on sarnased, sest

(39)

Türgi valitsus, India eksportivad tootjad, Bien & Qua kontsern ja CGCSA väitsid, et mõned kahjunäitajad, mida oli kaebuses analüüsitud (nt tootmismaht, müügimaht liidu turul, müügihinnad liidu turul, tööhõive ja varud), arenesid vaatlusalusel perioodil positiivselt, mis näitas selgelt, et kaebuse esitajatele ei põhjustatud kahju. Veel väitis Türgi valitsus, et kahju oli sõltuvalt rühmast (liidu suured, keskmise suurusega ja väikeettevõtjad) erinev ja et komisjon peaks analüüsima kahju tervikuna.

(40)

Komisjon märgib sissejuhatavalt, et kaebuse esitamise etapis tuleb kahju kohta piisavate tõendite olemasolu hindamiseks muu hulgas uurida asjakohaseid tegureid, millele viidatakse alusmääruse artikli 5 lõike 2 punktis d. Alusmääruse artiklis 5 lõikes 2 ei nõuta, et olulise kahju kindlakstegemiseks peavad kõik alusmääruse artikli 3 lõikes 5 nimetatud kahjutegurid näitama olukorra halvenemist. Alusmääruse artikli 5 lõike 2 sõnastuse kohaselt peab kaebus sisaldama teavet, mis käsitleb väidetavalt dumpinguhinnaga impordi mahu muutusi, sellise impordi mõju samasuguse toote hinnale liidu turul ning sellest tulenevat mõju, mida import avaldab liidu tootmisharule, nagu seda näitavad liidu tootmisharu seisundit puudutavad asjakohased (mitte tingimata kõik) tegurid ja näitajad, näiteks need, mis on loetletud alusmääruse artikli 3 lõigetes 3 ja 5. Seega ei pea kõik tegurid näitama olukorra halvenemist, et saaks öelda, et kahju kohta on piisavalt tõendeid, ning ka kaebuses ei ole tingimata vaja neid kõiki uurida.

(41)

Kaebuses nimetatud kahju konkreetne analüüs osutas piisavatele tõenditele selle kohta, et Indiast ja Türgist pärit keraamiliste plaatide import tungis liidu turule (nii absoluut- kui ka suhtarvudes) üha rohkem.

(42)

Täpsemalt kasvas Türgist pärit impordi maht vastavalt kaebuses esitatud tõenditele 2017.–2020. aastal 48 % (32 miljonilt m2-lt 2017. aastal 46 miljoni m2-ni uurimisperioodil), mille tulemusena moodustas selle turuosa 2020. aastal 5,7 % (võrreldes 4,1 %-ga 2017. aastal). Türgi hinnad vähenesid asjaomasel perioodil keskmiselt 3 %. Samal perioodil kolmekordistus Indiast pärit impordi maht (alates umbes 8 miljonist m2-st kuni rohkem kui 25 miljoni m2-ni), mille tulemusena moodustas selle turuosa 2020. aastal 3,1 % (võrreldes veidi üle 1 %-ga 2017. aastal). Lisaks toimus asjaomane import vastavalt kaebuses esitatud tõenditele dumpinguhinnaga, mis lõi liidu tootmisharu hinnad märkimisväärselt alla. See näis olevat avaldanud liidu tootmisharu olukorrale olulist kahjustavat mõju, mis avaldub näiteks turuosa kahanemises või finantstulemuste halvenemises.

(43)

Türgi valitsus väitis, et liidu tootmisharu jagamine kolme eri rühma vastavalt toodangule ettevõtete kaupa oli kaebuse esitaja tahtlik katse tuua esile väidetav kahju väikesele kaebuse esitajate rühmale.

(44)

Komisjon ei olnud sellega nõus. Kaebuse esitaja lisas mikromajanduslikud kahjunäitajad kõigi kolme rühma kohta eraldi ja kõigi kolme kohta kokku ning makromajanduslikud kahjunäitajad kogu liidu tootmisharu kohta. Seega sisaldas kaebus piisavalt tõendeid kahju kohta kogu liidu tootmisharule ja võimaldas üksikasjalikumat analüüsi, sest suundumused ei olnud kõigi kolme rühma puhul samasugused.

(45)

Türgi valitsus, India eksportivad tootjad, India nõukogu ja ühendus, CGCSA ning Bien & Qua kontsern väitsid, et kaebus ei sisaldanud piisavalt tõendeid, mis näidanuks põhjuslikku seost väidetava dumpinguhinnaga impordi ning liidu tootmisharule väidetavalt tekitatud kahju vahel. Nad väitsid, et väidetaval kahjul olid teised põhjused, näiteks COVID-19 pandeemia, liidu tootmisharu kulude kasv või selle kehvad eksporditulemused.

(46)

Komisjon ei olnud sellega nõus. Kaebuse 6. osas analüüsiti teisi teadaolevaid tegureid, mis võisid mõjutada liidu tootmisharu tulemusi, sh tema eksporditulemusi, kasvavaid kulusid, COVID-19 pandeemia mõju või mujalt kui Indiast ja Türgist pärit impordi mõju.

(47)

Kaebuses tunnistati konkreetselt, et kaebuse jaoks andmeid esitanud äriühingute eksport vähenes, kuid moodustas siiski 24 % nende kogumüügist. Samuti väideti kaebuses, et COVID-19 pandeemia vallandumine mõjutas liidu keraamiliste plaatide tootmisharu. Mõnes liikmesriigis (st Itaalias, Hispaanias) suleti tehased rangete sanitaarmeetmete tõttu mitmeks kuuks ja asjaomased sulgemised mõjutasid suuresti tootmist, kuid tootmisharu suutis säilitada tänu laovarudest müümisele oma müügimahud. Mis puudutab importi muudest kolmandatest riikidest, siis mitte ükski muu kolmas riik kui asjaomased riigid ei saavutanud turuosa, mis oli 1 %-lisest miinimumtasemest suurem. Kaebuses tunnistati ka kulude suurenemist, kuid esitati tõendeid selle kohta, et ühikuhinnad tõusid vähem kui tootmiskulud, mis oli tingitud asjaolust, et järjest rohkem Indiast ja Türgist pärit importi tungis liidu turule dumpinguhindadega, mis lõid liidu tootmisharu hinnad alla.

(48)

Komisjon jäi seisukohale, et ükski nimetatud teguritest, mida kaebuses analüüsiti, ei lükanud ümber järeldust, et dumpinguvastase menetluse algatamiseks oli piisavalt tõendeid selle kohta, et dumpinguhinnaga impordil oli liidu tootmisharu olukorrale oluline kahjulik mõju, nagu on selgitatud põhjenduses 42.

(49)

CGCSA ja Bien & Qua kontsern väitsid, et kaebuses esitatud kahju ohu analüüs ei vastanud asjakohasele õiguslikule normile, sest hõlmas ainult ajaperioodi kuni 2021. aasta teise kvartalini.

(50)

Need märkused ei olnud kaebust käsitleva komisjoni analüüsi ja juhtumi uurimise algatamise seisukohast olulised. Nagu algatamisteate punktis 4 on kokkuvõtlikult öeldud, oli piisavalt tõendeid selle kohta, et kaebus vastas olulise kahju põhjal uurimise algatamise nõuetele. Täpsemalt esitas kaebuse esitaja piisavalt tõendeid selle kohta, et uurimisaluse toote import asjaomastest riikidest kasvas üldiselt absoluutarvudes ja turuosa mõistes ning et asjaomane kasv ja impordi hinnatase avaldasid negatiivset mõju liidu tootmisharu hindadele ja turuosale, mis avaldasid omakorda märkimisväärset kahjulikku mõju liidu tootmisharu üldisele tulemuslikkusele.

(51)

Eespool esitatu põhjal kinnitas komisjon, et asjaomased tingimused alusmääruse artikli 5 lõike 4 kohaseks uurimise algatamiseks olid täidetud, kaebus sisaldas piisavaid tõendeid dumpingu, kahju ja põhjusliku seose olemasolu kohta ning seega olid WTO dumpinguvastase lepingu artiklis 5.2 ja alusmääruse artikli 5 lõikes 2 sätestatud nõuded täidetud. Seega vastas kaebus menetluse algatamise nõuetele.

(52)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist kordasid mõned huvitatud isikud mõnda märkust, mille nad tegid uurimise algatamise ajal.

(53)

Türgi valitsus, CGCSA, Türgi äriühing Sogutsen Seramik ja kuusteist India eksportivat tootjat kordasid oma väiteid seoses pärast uurimise algatamist väljendatud seisukohtadega. Eelkõige tuletasid nad meelde, et kahte liidu tootjat, kes vahetati välja pärast seda, kui nad olid teavitanud komisjoni, et nad ei saa küsimustikku täita, ei tuleks käsitada uurimise algatamise pooldajatena. Lisaks väitsid nad korduvalt, et toetus menetluse algatamiseks oli liiga väike ja seda ei saa pidada peamiseks osaks omamaisest tootmisharust vastavalt WTO dumpinguvastase lepingu artiklile 4.

(54)

Seisukohti puudutavaid väiteid käsitleti põhjendustes 11–16 ja 18. Kuna isikud ei esitanud uusi väiteid, kinnitas komisjon nende väidete tagasilükkamise.

(55)

Kuusteist India eksportivat tootjat ja Türgi äriühing Sogutsen Seramik kordasid, et nende kaitseõigusi rikuti sellega, et mõnele liidu tootjale tagati anonüümsus.

(56)

Teatavate liidu tootjate anonüümsust ja väidetavat kaitseõiguste rikkumist puudutavaid väiteid käsitleti põhjendustes 20–22. Komisjon kinnitas nende väidete tagasilükkamise.

(57)

Komisjon andis algatamisteates teada, et ta võib teha huvitatud isikute väljavõttelise uuringu kooskõlas alusmääruse artikliga 17.

(58)

Komisjon märkis algatamisteates, et on moodustanud kuuest liidu tootjast esialgse valimi. Komisjon lähtus valimi moodustamisel suurimast tüüpilisest tootmis- ja müügimahust, võttes arvesse keraamiliste plaatide tootmisharu geograafilist esindatust ja suurt killustatust kooskõlas põhjendustes 59–63 kirjeldatud metoodikaga.

(59)

Varasemates uurimistes, milles käsitleti keraamiliste plaatide dumpinguhinnaga importi, (8) järeldas komisjon, et keraamiliste plaatide tootmisharu on märkimisväärselt killustunud. Seega tagamaks, et kahjuanalüüsis ei domineeriks suurte äriühingute tulemused, vaid et see kajastaks asjakohaselt ka nii väikeste kui ka keskmise suurusega tootjate olukorda, kelle toodang moodustab olulise osa liidu toodangust, otsustas komisjon kehtestada kolm tootjate kategooriat aastase toodangu põhjal:

(60)

Kuigi käesolevast uurimisest ilmnes liikumine suurtootjate suunas, püsis liidu tootmisharu väga killustatuna: väiketootjate ja keskmise suurusega tootjate toodang moodustas uurimisperioodil umbes poole liidu toodangust. Seepärast leidis komisjon, et liidu tootmisharu killustatust tuleks arvesse võtta ka käesolevas uurimises. Seepärast otsustas komisjon kasutada valimi moodustamisel sama metoodikat nagu varasemates uurimistes ja leidis, et kõik tootjate kategooriad peaksid olema valimis esindatud.

(61)

Esialgne valim koosnes kuuest liidu tootjast. Valimisse kaasatud liidu tootjate toodang moodustas uurimisperioodil 6 % liidu hinnangulisest kogutoodangust ja 8 % liidu tootmisharu kogumüügist. Esindatud olid äriühingud kõigist kolmest kategooriast: üks suurtootja, kaks keskmise suurusega tootjat ja kolm väiketootjat.

(62)

Selleks et kajastada eri olukordi, mis võivad liidu eri liikmesriikides ette tulla, võttis komisjon valimi moodustamisel arvesse ka geograafilist paiknemist, nagu on märgitud põhjenduses 58. Valimisse kaasatud tootjad paiknesid Itaalias, Poolas, Hispaanias ja ühes Kesk-Euroopa riigis. Sel viisil hõlmas valim liikmesriike, kus paiknes ligikaudu 90 % tootmisest.

(63)

Seetõttu leidis komisjon, et kasutatud metoodika tagas, et valim oli liidu tootmisharule tervikuna tüüpiline ja vastas järelikult alusmääruse artikli 17 lõikele 1.

(64)

Komisjon kutsus huvitatud isikuid üles esitama esialgse valimi kohta märkusi. Tähtaja jooksul ei esitatud ühtki märkust, mistõttu esialgne valim kinnitati. Valimit peeti liidu tootmisharule tüüpiliseks.

(65)

Pärast valimi kinnitamist teavitas üks Itaalia tootja, kes oli lisatud valimisse, et ta ei saa küsimustikule vastata. Selle tulemusena asendas komisjon asjaomase äriühingu ühe teise Itaalia väiketootjaga ja teavitas huvitatud isikuid lõpliku valimi muutmisest.

(66)

Pärast lõpliku valimi muutmist teavitas äsja lisatud äriühing komisjoni, et ka tema ei saa küsimustikule vastata. Komisjon muutis lõplikku valimit uuesti ja asendas äriühingu veel ühe teise Itaalia väiketootjaga. Huvitatud isikuid teavitati lõpliku valimi teisest muutmisest.

(67)

Pärast teist muutmist moodustas lõplik valim 6 % liidu hinnangulisest kogutootmisest ja 8 % liidu kogumüügist uurimisperioodil ning hõlmas nelja liikmesriiki, kus asus ligikaudu 90 % liidu tootmisest. Komisjon pidas lõplikku valimit liidu kogutoodangut ja müüki, geograafilist esindatust ning liidu tootmisharu killustatust arvestades tüüpiliseks.

(68)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist esitasid Türgi valitsus, CGCSA ja neli Türgi äriühingut (EGE Seramik, Kale Seramik, Sogutsen Seramik ja Yurtbay Seramik) liidu tootjate valimi kohta märkusi. Eelkõige väitsid nad, et liidu toodangust 6 % esindav valim ei ole piisavalt tüüpiline. Türgi valitsus ja Yurtbay Seramik väitsid, et komisjon oleks pidanud uurima kõiki 29 äriühingut, kes esitasid kaebuse jaoks teavet. Türgi valitsus ja CGCSA süüdistasid komisjoni valimi manipuleerimises, sest komisjon valis kas finantsraskustes olevad äriühingud või kõrgema hinnaklassi keraamilisi plaate (käsitöönduslikke või disainertooteid) tootvad äriühingud.

(69)

Veel väitis Türgi valitsus, et komisjon ei selgitanud valimi koosseisu, st igast tootjakategooriast valitud äriühingute arvu.

(70)

Esiteks märkis komisjon, et mitte ükski põhjenduses 68 mainitud isik ei esitanud ettenähtud tähtaja jooksul liidu tootjate valimi kohta märkusi.

(71)

Samuti ei olnud komisjonil kohustust ega võimalust kaasata valimisse kõiki liidu tootjaid, kes esitasid kaebuse jaoks teavet või väljendasid uurimise algatamise suhtes toetust. Komisjon valis liidu tootjatest koosneva tüüpilise valimi, mida on alusmääruse artikli 17 kohaselt „ettenähtud aja jooksul võimalik uurida“. Valimi tüüpilisuse suurendamiseks kaasas komisjon valimisse kaks korda rohkem liidu tootjaid kui tavaliselt. Kajastamaks liidu tootmisharu killustatust, kus väikesed ja keskmise suurusega tootjad moodustasid umbes poole liidu tootmisest uurimisperioodil, nagu on selgitatud põhjenduses 60, kaasas komisjon valimisse erinevalt tavapraktikast, mille puhul valitakse kolm suurimat liidu tootjat, hoopis kuus äriühingut kolmest kategooriast, mida on käsitletud põhjenduses 59. Kui komisjon oleks valimisse kaasanud ainult kolm suurimat liidu tootjat, ei oleks niisugune valim sisuliselt toodangu kogust arvestades suurenenud (liidu toodangu 6 %-lt 9 %-ni) ega kajastanud suurimat tüüpilist toodangut, sest selle puhul ei oleks võetud arvesse liidu tootmisharu killustatust.

(72)

Komisjon kaasas valimisse sellise arvu liidu tootjaid, keda oli ettenähtud aja jooksul mõistlikult võimalik uurida. Komisjon valis igast tootjakategooriast suurimad tootjad, võttes samal ajal arvesse ka geograafilist esindatust. Liidu tootjate arv igas kategoorias kajastas uurimise algatamise ajal komisjonile teadaolevat liidu tootmisharu struktuuri.

(73)

Komisjon ei nõustunud Türgi valitsuse ja CGCSA väitega, et ta manipuleeris valimiga, kaasates sinna suuremate kulude ja kõrgemate hindadega äriühingud või finantsraskustes olevad äriühingud. Komisjon võttis valimi moodustamisel aluseks objektiivsed kriteeriumid ja talle algatamise ajal kättesaadava teabe. Huvitatud isikutel oli võimalus valimi moodustamise kohta märkusi esitada, kuid tähtaja jooksul ei esitatud ühtegi märkust. Komisjon tuletas meelde, et isikute esitatud hilisemate süüdistuste toetuseks ei esitatud ühtegi tõendit.

(74)

Sellest tulenevalt lükati kõik liidu tootjate valimi moodustamist puudutavad väited tagasi.

(75)

Selleks et otsustada, kas väljavõtteline uuring on vajalik, ja vajaduse korral valim moodustada, palus komisjon, et sõltumatud importijad esitaksid algatamisteates nimetatud teabe.

(76)

Nõutud teabe esitas viis äriühingut, kes nõustusid enda kaasamisega valimisse. Üks äriühingutest, OBI Group Holding SE & Co. KGaA, ostis Indiast ja Türgist pärit uurimisalust toodet peaaegu eranditult sõltumatutelt importijatelt, kes tegutsesid hulgimüüjatena. Seetõttu leidis komisjon, et äriühingut tuleks uurida kasutajana.

(77)

Kuna importijatelt saadi vastuseid vähe, otsustas komisjon, et väljavõtteline uuring ei ole vajalik. Komisjon teavitas huvitatud isikuid oma otsusest. Selle otsuse kohta ei esitatud ühtegi märkust.

(78)

Selleks et otsustada, kas väljavõtteline uuring on vajalik, ning vajaduse korral moodustada valim, palus komisjon kõigil India eksportivatel tootjatel esitada algatamisteates nimetatud teave. Lisaks palus komisjon India esindusel Euroopa Liidu juures teha kindlaks muud eksportivad tootjad, kes võiksid olla uurimises osalemisest huvitatud, ja/või võtta nendega ühendust.

(79)

Rohkem kui 140 India eksportivat tootjat esitasid küsitud teabe ja olid nõus valimisse kuuluma. Vastavalt alusmääruse artikli 17 lõigetele 1 ja 2 teatas komisjon avalikule toimikule lisatud teates, mis avaldati 22. detsembril 2021, et ta moodustas esialgse valimi kolmest eksportivate tootjate kontsernist, võttes aluseks suurima tüüpilise liitu suunatud ekspordi mahu, mida oli ettenähtud aja jooksul võimalik uurida. Esialgse valimi moodustamisel peeti nõu ka India ametiasutustega.

(80)

Kolm isikut esitasid esialgse valimi kohta märkusi. Neist kaks soovisid enda lisamist valimisse, kuid nad ei vaidlustanud asjaolu, et kolm esialgu valimisse kaasatud äriühingut olid suurimad eksportivad tootjad, ja samuti ei väitnud nad, et nende endi lisamine kolme varasema äriühingu asemel muudaks valimi tüüpilisemaks. Üks valimist välja jäetud eksportivate tootjate kontsern väitis, et liidu kombineeritud müügimahu tõttu, mille asjaomase kontserni seotud üksused esitasid väljavõttelise uuringu ankeedid eraldi, kvalifitseeruks kontsern valimisse, sest ta kuuluks esikolmikusse. Komisjon kontrollis asjaolu ja kinnitas, et asjaomane kontsern kuulus tõepoolest suurimate eksportivate tootjate hulka. Selle tulemusena avaldas komisjon 3. jaanuaril 2022 avatud toimikule lisatud teates kolmest India eksportivast tootjast koosneva muudetud valimi. Muudetud valim, kuhu kuulusid Lavish Granito kontsern, Icon Granito kontsern ja Conor Granito kontsern, moodustas uurimisperioodil 20–25 % kõigi küsimustikule vastates andmeid esitanud India äriühingute müügist Euroopa Liitu (teatatud m2 arvestuses) ning 16,5–20,5 % Indiast pärit keraamiliste plaatide impordist teatatud m2 arvestuses asjaomasel perioodil. Seepärast leiti, et valim on tüüpiline.

(81)

Pärast teate avaldamist taotles nende eksportivate tootjate kontsern, kes oli esialgu valimisse kaasatud, kuid muudetud valimist välja jäetud, et ta lisataks uuesti valimisse. Taotluses esitati muudetud ekspordinäitajad, mis näitasid suuremat liidu müügimahtu, kui oli väljavõttelise uuringu vormis algselt esitatud. Huvitatud isik väitis, et tema lisamine valimisse – kas algse valimi taastamise teel või tema lisamisel valimisse neljanda isikuna – muudaks valimi tüüpilisemaks. Komisjon lükkas selle taotluse tagasi. Komisjon märkis, et muudetud ekspordinäitajad ei mõjutanud valimi tüüpilisust ja et asjaomased näitajad esitati pärast väljavõttelise uuringu jaoks vajaliku teabe esitamise tähtaega. Samuti märkis komisjon, et neljanda isiku lisamine valimisse võib takistada uurimise õigeaegset lõpuleviimist. Seepärast kinnitas komisjon valimi 12. jaanuaril 2022 avatud toimikule lisatud teates.

(82)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist väitsid Biuro Handlowe Netto PLUS Sp. z o.o. Sp. k., Cortina Outlet & Salon Płytek Cezary Krzysztof Dąbrowski ja Cortina Outlet & Salon Płytek Izabela Awier (edaspidi „Netto ja Cortina“ või „Ceramika Netto“ (9)), et komisjon oleks pidanud uurima kõiki endast teada andnud eksportivaid tootjaid. Äriühingu seisukoht oli, et juhtumi tehniline keerukus ja koostööd tegevate India eksportivate tootjate keerukas struktuur ei andnud alust selleks, et uurimises piirduti äriühingute valimiga.

(83)

Komisjon ei olnud sellega nõus. Arvestades India eksportivate tootjate suurt arvu, oli komisjonil alusmääruse artikli 17 lõike 1 alusel õigus kasutada valimit. Komisjon valis tüüpilise valimi, mida on alusmääruse artikli 17 kohaselt „ettenähtud aja jooksul võimalik uurida“. Ühtlasi ei esitanud Ceramika Netto India eksportivate tootjate valimi kohta ettenähtud aja jooksul ühtegi märkust. Seetõttu lükkas komisjon selle väite tagasi.

(84)

Selleks et otsustada, kas väljavõtteline uuring on vajalik, ja vajaduse korral moodustada valim, palus komisjon kõikidel Türgi eksportivatel tootjatel esitada algatamisteates nimetatud teabe. Lisaks palus komisjon Türgi alalisel esindusel Euroopa Liidu juures teha kindlaks muud eksportivad tootjad, kui neid on, kes võiksid olla uurimises osalemisest huvitatud, ja/või võtta nendega ühendust.

(85)

Kokku esitas nõutud teabe ja nõustus valimisse kaasamisega kaheksateist Türgi eksportivat tootjat (tootjate rühma). Vastavalt alusmääruse artikli 17 lõigetele 1 ja 2 teatas komisjon avalikule toimikule lisatud teates, mis avaldati 22. detsembril 2021, et ta moodustas esialgse valimi kolmest eksportivast tootjast (tootjate rühmast), võttes aluseks suurima tüüpilise liitu suunatud ekspordi mahu, mida oli ettenähtud aja jooksul võimalik uurida. Esialgse valimi moodustamisel peeti nõu ka Türgi ametiasutustega.

(86)

Türgi valitsus, üks Türgi eksportivate tootjate kontsern ja kaks Türgi tootjate huve esindavat ühendust esitasid esialgse valimi kohta olulisi märkusi. Türgi eksportivate tootjate kontsern tegi ettepaneku võtta äriühingute pingerea koostamisel aluseks kaal (m2 asemel). Neli huvitatud isikut vaidlustasid algselt kavandatud valimi ja väljendasid kahtlusi mõnes väljavõttelise uuringu ankeedis esitatud andmete ning mõne valimisse kaasatud isiku sobivuse suhtes. Seepärast palus komisjon 3. jaanuaril 2022 algselt kolme esimese hulka valitud kahel äriühingul oma väljavõttelise uuringu ankeedis esitatud andmeid täpsustada. Üks äriühing tegi algselt esitatud andmetes väikese muudatuse, kuid teine äriühing muutis asjaomaseid andmeid oluliselt, mille tulemuseks olid märkimisväärselt väiksemad ekspordimahud. Asjaomane parandus mõjutas äriühingute/kontsernide pingerea kolme esimest kohta. Selle tulemusena avaldas komisjon 4. jaanuaril 2022 avatud toimikule lisatud teates kolmest Türgi eksportivast tootjast koosneva muudetud valimi. Komisjon võttis pingerea koostamisel aluseks m2, st keraamiliste plaatide valdkonnas tavapäraselt kasutatava võrdlusühiku. Muudetud valimi moodustasid Hitit Seramik Sanayi ve Ticaret A.Ş., Vitra Karo Sanayi ve Ticaret A.Ş. ning kontsern, kuhu kuulusid Qua Granite ve Hayal Yapi Ürünleri San. Tic. A.Ş. ja Bien Yapi Ürünleri San. Tic. A.Ş. Nende import moodustas selles etapis kättesaadava teabe kohaselt uurimisperioodil ligi 51 % Türgist pärit keraamiliste plaatide impordist m2 arvestuses. Seepärast leiti, et muudetud valim on tüüpiline.

(87)

Türgi kontsern, kes esitas märkusi esialgse valimi kohta, kordas oma taotlust moodustada pingerida kaalu alusel, mis tagaks kontsernile koha kolme esimese seas, ja tuletas meelde oma valmisolekut kuuluda valimisse. Muudetud valimi kohta ei esitatud ühtegi teist märkust. Komisjoni arvates puudusid kaalukad väited, mis õigustaksid keraamiliste plaatide valdkonnas tavapäraselt kasutatava võrdlusühiku kõrvalejätmist. Seega kinnitas komisjon valimi 12. jaanuaril 2022 avatud toimikule lisatud teates.

(88)

Neli India eksportivate tootjate kontserni ja viis Türgi eksportivate tootjate kontserni taotlesid individuaalset kontrollimist vastavalt alusmääruse artikli 17 lõikele 3, esitades küsimustikule vastuse ettenähtud 30 päeva jooksul alates valimi kohta teate saamisest. Komisjon otsustas, et asjaomaste taotluste kontrollimine oleks olnud põhjendamatult koormav ja takistanuks uurimise õigeaegset lõpetamist. See oli tingitud taotluste arvust, mõne taotluse esitanud huvitatud isiku keerukast struktuurist ning uuritud eksportivate tootjate valimi suurusest ja keerukusest. Seega lükati individuaalse kontrollimise taotlused tagasi.

(89)

Tükk aega pärast eespool mainitud tähtaega, 2022. aasta augustis, esitas Poola keraamiliste plaatide importija Ceramika Netto kirjaliku kinnituse lisana kahe India tootja kirjad, milles nad taotlesid individuaalset kontrollimist. Asjaomaseid kirju, millele ei olnud lisatud küsimustiku vastust ja mille esitas kolmas isik kuus kuud pärast individuaalse kontrollimise taotluste esitamise tähtaja möödumist, ei saa pidada individuaalse kontrollimise taotlusteks vastavalt alusmääruse artikli 17 lõikele 3. Isegi juhul, kui need oleks läbi vaadatud, oleks need tagasi lükatud samadel põhjustel nagu nõuetekohaselt esitatud taotlused, millele on viidatud põhjenduses 88.

(90)

Kaebuse esitajad ja selle toetajad, keda esindas CET, palusid kooskõlas alusmääruse artikli 19 lõikega 1 oma nimesid mitte avalikustada, kartes survemeetmeid. CET märkis, et algatamiseelses etapis tagatud konfidentsiaalsus peaks hõlmama ka uurimist.

(91)

Sellega seoses leidsid kaebuse esitajad ja toetajad, et oli olemas oht, et nende peamiselt Türgis asuvad toorainete tarnijad, nende liidus asuvad kliendid, kes sõltusid samuti asjaomastest riikidest pärit impordist, ning nende kliendid asjaomastes riikides võivad võtta survemeetmeid.

(92)

Komisjon kontrollis taotlusi ja tõendeid, mille iga äriühing esitas eraldi. Lisaks märkis komisjon, et Hiina Rahvavabariigist pärit keraamiliste plaatide importi käsitlenud uurimises (10) ja sellele järgnenud aegumise läbivaatamises (11) liidu tootjate isikuid ei avalikustatud.

(93)

Komisjon järeldas, et nelja valimisse kaasatud liidu tootja puhul oli olemas survemeetmete kasutamise oht. Selle põhjal käsitles komisjon asjaomaste äriühingute isikut kogu menetluse jooksul konfidentsiaalsena.

(94)

Seevastu Hispaania tootja Azteca Products & Services, S.L.U. puhul leidis komisjon, et survemeetmete oht puudus. Sellest tulenevalt otsustas komisjon äriühingu nime avalikustada.

(95)

Tuleb märkida, et VIVESi kontserni taotlus konfidentsiaalsuse tagamiseks loeti põhjendamatuks juba algatamiseelses etapis (vt VIVESi kontserni kuuluvate äriühingute teavet põhjendusest 101).

(96)

Komisjon saatis kaebuse esitajale küsimustiku, milles palus esitada liidu tootmisharu makromajanduslikud näitajad, ning palus kuuel valimisse kaasatud liidu tootjal, kolmel India eksportivate tootjate kontsernil ja kolmel Türgi eksportivate tootjate kontsernil täita asjaomased küsimustikud. Kuna sõltumatutest importijatest otsustati valimit mitte moodustada, paluti kõigil sõltumatutel importijatel ja kõigil kasutajatel vastavad küsimustikud täita.

(97)

Liidu tootjatele, sõltumatutele importijatele, kasutajatele, India eksportivatele tootjatele ja Türgi eksportivatele tootjatele mõeldud küsimustikud tehti menetluse algatamise päeval internetis (12) kättesaadavaks.

(98)

Komisjon sai küsimustikule vastused kuuelt valimisse kaasatud liidu tootjalt, kaebuse esitajalt, kolmelt importijalt, ühelt kasutajalt, kolmelt valimisse kaasatud India eksportivate tootjate kontsernilt ja kolmelt valimisse kaasatud Türgi eksportivate tootjate kontsernilt.

(99)

Pärast importijate poolt küsimustikule esitatud vastuste esialgset analüüsi uuris komisjon nende võimalikku seost India ja Türgi tootjatega. Üks importija kinnitas, et ta on ühe India keraamiliste plaatide tootja õiguslikult tunnustatud äripartner. Seega ei saanud asjaomast importijat lugeda sõltumatuks importijaks. Sellest tulenevalt jättis komisjon importija küsimustikule antud vastused kõrvale.

(100)

Komisjon kogus kokku ja kontrollis üle kõik andmed, mida pidas vajalikuks dumpingu, dumpingust tuleneva kahju ja liidu huvide esialgseks kindlakstegemiseks. Alusmääruse artikli 16 kohased kontrollkäigud tehti järgmiste äriühingute valdustesse:

liidu tootjad ja nendega seotud kauplejad ning kaebuse esitaja

India eksportivad tootjad

Türgi eksportivad tootjad  (13)

(101)

Komisjon ristkontrollis kaugmeetodil järgmisi isikuid:

liidu tootjad ja nendega seotud kauplejad

kasutaja

Türgi eksportivate tootjatega seotud kauplejad

(102)

Dumpingu ja kahju uurimine hõlmas ajavahemikku 1. juulist 2020 kuni 30. juunini 2021 (edaspidi „uurimisperiood“). Kahju hindamise seisukohast oluliste suundumuste uurimine hõlmas ajavahemikku 1. jaanuarist 2018 kuni uurimisperioodi lõpuni (edaspidi „vaatlusalune periood“).

(103)

Bien & Qua kontsern ja CGCSA esitasid vastuväite komisjoni valitud uurimisperioodi kohta. Nad väitsid, et see ei olnud uurimise algatamise kuupäevale „piisavalt lähedal“ või „piisavalt vahetu“, nagu on sätestatud alusmääruse artikli 6 lõikes 1. Ühtlasi väitsid nad, et COVID-19 pandeemia tõttu oli 2020. aasta enneolematu ning seda iseloomustas märkimisväärne turu volatiilsus, mistõttu ei olnud see dumpingu ja kahju objektiivse hindamise mõistes tüüpiline aasta. Sel põhjusel väitis Bien & Qua kontsern, et komisjon oleks pidanud valima uurimisperioodiks ajavahemiku 1. oktoobrist 2020 kuni 30. septembrini 2021 ja vaatlusaluseks perioodiks ajavahemiku 1. jaanuarist 2017 kuni 30. septembrini 2021.

(104)

Alusmääruse artikli 6 lõikes 1 ei ole nõutud perioodi, mis oleks „piisavalt vahetu“. Selles on sätestatud, et komisjoni valitud uurimisperiood hõlmab tavaliselt vähemalt kuue kuu pikkust menetluse algatamisele vahetult eelnevat ajavahemikku. Komisjoni valitud uurimisperiood oli asjaomase sättega täielikult kooskõlas. Komisjon võttis käesoleva uurimise puhul arvesse COVID-19 pandeemia mõju (vt eelkõige käesoleva määruse punkt 5.2.5). Sellega seoses märkis komisjon, et Bien & Qua kontsern ei esitanud ühtegi tõendit selle kohta, miks nende soovitatud ajavahemikul oleks saanud teha asjakohasemaid järeldusi, arvestades eeskätt asjaolu, et ka seda perioodi mõjutas COVID-19 pandeemiast tingitud turu volatiilsus. Need väited lükati tagasi.

(105)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist kordasid kaks Türgi huvitatud isikut, Yurtbay Seramik ja Sogutsen Seramik, et uurimisperioodi määramisel ei valinud komisjon perioodi, mis oleks olnud algatamise kuupäevale piisavalt lähedal, ning seepärast ei uurinud komisjon kõige uuemaid kättesaadavaid andmeid.

(106)

Seda väidet oli juba käsitletud (vt põhjendused 103 ja 104). Kuna isikud ei esitanud uusi väiteid, kinnitas komisjon väite tagasilükkamise.

(107)

Alusmääruse artikli 7 lõike 1 kohaselt oli ajutiste meetmete kehtestamise tähtaeg 12. august 2022. Alusmääruse artikli 19a lõike 2 kohaselt teavitas komisjon 15. juulil 2022 huvitatud isikuid oma kavatsusest jätta kehtestamata ajutised meetmed ja andis huvitatud isikutele võimaluse esitada lisateavet ja/või oma seisukoht ärakuulamisel. Üks Türgi eksportivate tootjate kontsern juhtis veel kord tähelepanu oma individuaalse kontrollimise taotlusele ja võimalikule mõjule, mida meetmed võivad avaldada tema liitu tehtud investeeringutele. Üks importija esitas individuaalse kontrollimise taotluse oma Indias asuvate kaubanduspartnerite kohta (vt põhjendus 89). Sama importija esitas ärakuulamisel ka täiendavaid üksikasju oma ärimudeli kohta ja võimalike meetmete mõju kohta oma tegevusele. Lisaks korraldas komisjon ühe India eksportiva tootja ärakuulamise seoses toote määratlusega.

(108)

Kuna ajutisi dumpinguvastaseid meetmeid ei kehtestatud, ei toimunud ka impordi registreerimist.

(109)

Komisjon jätkas oma lõplike järelduste tegemiseks vajaliku teabe kogumist ja kontrollimist.

(110)

Komisjon teavitas pärast kogutud ja kontrollitud andmete analüüsimist Bien & Qua kontserni oma kavatsusest kasutada seoses nende küsimustike vastuste teatud osadega kättesaadavaid fakte kooskõlas alusmääruse artikliga 18. Komisjon andis äriühingule võimaluse esitada märkusi. Kättesaadavate faktide kasutamise põhjuseid ja äriühingu esitatud märkusi käsitletakse käesoleva määruse punktis 3.2.1.

(111)

Lõplike järelduste tegemisel võttis komisjon arvesse huvitatud isikute märkusi.

(112)

28. oktoobril 2022 teatas komisjon kõikidele huvitatud isikutele olulistest faktidest ja kaalutlustest, mille põhjal ta kavatses kehtestada Indiast ja Türgist pärit keraamiliste plaatide impordi suhtes lõpliku dumpinguvastase tollimaksu (edaspidi „lõplike järelduste avalikustamine“). Kõikidele huvitatud isikutele anti aega, et esitada lõplike järelduste avalikustamise kohta märkusi.

(113)

Üks Türgi eksportiv tootja sai tema kohta tehtud lõplike järelduste kohta selgituse, sest järelduste ühes osas tehtud tehniline viga põhjustas vastuolu ühe teise järelduste elemendiga. Üks valimisse kaasatud Türgi eksportiv tootja ja kaks valimisse kaasatud India eksportivat tootjat said täiendavad lõplikud järeldused. Pärast lõplike järelduste avalikustamist esitatud märkuste tõttu vaadati dumpingu-, hinna allalöömise ja kahjumarginaalid ning samuti komisjoni järeldused kahju ja põhjusliku seose kohta uuesti läbi, mistõttu saatis komisjon 5. detsembril 2022 kõigile huvitatud isikutele täiendavad osalised järeldused (edaspidi „täiendav osaline avalikustamine“).

(114)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist ja täiendavat avalikustamist esitasid kõik valimisse kaasatud eksportivad tootjad, mõlema asjaomase riigi mitu valimist välja jäetud eksportivat tootjat, Türgi valitsus, India valitsus, kaebuse esitaja ning kolm liidu tootjat märkusi. Komisjon korraldas ärakuulamise valimisse kaasatud kahe Türgi eksportiva tootjaga, mitme valimist välja jäetud Türgi eksportiva tootja ja nende ühendusega, Türgi valitsusega, valimisse kaasatud kolme Türgi eksportiva tootjaga, valimist välja jäetud India eksportivate tootjate kontserniga, India valitsusega ning ühe liidu importijaga. Ärakuulamise eest vastutav ametnik kuulas ära Ceramika Netto.

(115)

Uurimisalune toode on keraamilised teekatteplaadid ja sillutis, põranda- või seinaplaadid, keraamilised mosaiikkivid jms alusel või aluseta ning viimistluskeraamika, mis kuulub praegu CN-koodide 6907 21 00, 6907 22 00, 6907 23 00, 6907 30 00 ja 6907 40 00 alla (edaspidi „uurimisalune toode“).

(116)

Keraamilised plaadid on keraamilisest materjalist tahvlid, mida kasutatakse sise- ja välitingimustes põrandate ning seinte (sh töötasapinnad jne) katmiseks. Keraamilisi plaate valmistatakse eri suuruses alates mosaiikidest kuni suuremõõtmeliste tahvliteni, mille küljepikkus võib olla 3 meetrit ja rohkem. Plaatide pind võib olla naturaalselt sile, mehaaniliselt poleeritud, eri eesmärkidel kare või reljeefne (puuteplaadid, libisemiskindlad plaadid). Keraamilised plaadid võivad olla glasuuritud, glasuurimata või erisegude abil kaunistatud. Glasuurid on eri materjalide ja komposiitide (klaas, kaoliin, silikaatliiv, oksiidid, värvipigmendid jne) segud ning annavad keraamilistele plaatidele esteetilised ja tehnilised omadused, mida alusplaat ei suuda piisaval määral tagada. Keraamilised plaadid võivad olla lihvitud või lihvimata. Lihvimine on põletamisele järgnev servade mehaanilise täppistöötlemise protsess.

(117)

Keraamilise plaadi põhi on valmistatud peamiselt savi, päevakivi, liiva, karbonaadi ja kaoliini segust. Toorainete segu kuiv- või märgjahvatatakse. Märgjahvatatud segu pihustuskuivatatakse, et vähendada selle niiskusesisaldust. Jahvatatud tooraine segatakse ühtlaseks pastaks. Plaadid saadakse segu kuivpressimise või väljapressimise teel. Seejärel kuivatatakse saadud plaadi põhi horisontaal- või vertikaalkuivatites. Pärast seda etappi saab peale kanda glasuuri. Lõpuks toimub plaatide põletamine põletusahjus. Põletusprotsess koosneb kolmest etapist: eelkuumutamine, põletamine ja jahutamine. Täiendav töötlus, nt poleerimine või lihvimine, toimub pärast põletamist.

(118)

Vastavalt Euroopa standardile EN 14411, millega sätestatakse määratlused, liigitamine, omadused ja märgistamine, jagatakse keraamilised plaadid rühmadesse vastavalt nende vee imendumise kiirusele ja valmistusprotsessile. Plaatide tehniliste omaduste hulka kuuluvad mehaaniline vastupidavus ja hõõrdekindlus.

(119)

Vaatlusalune toode on Indiast ja Türgist pärit uurimisalune toode (edaspidi „vaatlusalune toode“).

(120)

Uurimine näitas, et järgmistel toodetel on samasugused põhilised füüsikalised, keemilised ja tehnilised omadused ning samasugused põhilised kasutusotstarbed:

(121)

Seega otsustas komisjon, et need tooted on alusmääruse artikli 1 lõike 4 tähenduses samasugused tooted.

(122)

Mitu India tootjat ja nende ühendust, India nõukogu ning ühendus esitasid mitu toote määratlusega seotud väidet. Huvitatud isikud palusid, et käesoleva uurimise alt jäetaks välja kahekihilised plaadid, suuremõõtmelised tahvlid, eriplaadid (kõrgläikeplaadid, reljeefsed plaadid, marmorefektiga plaadid ja krobelise pinnaga plaadid) ja rullpressi abil toodetud plaadid ning et seinaplaatide puhul hõlmaks toote määratlus ainult üks kord põletatud plaate. Ärakuulamisel, mis toimus pärast seda, kui komisjon oli teavitanud huvitatud isikuid sellest, et ta ei kavatse kehtestada ajutisi meetmeid, kordas üks eksportiv tootja oma taotlust suuremõõtmeliste tahvlite väljajätmise kohta.

(123)

CET väitis, et selleks, et kindlaks teha, kas konkreetne keraamiliste plaatide liik kuulub käesoleva uurimise määratluse alla, tuleks kasutada rahvusvahelise standardi ISO 13006:2018 kohast keraamiliste plaatide määratlust. Standardi määratluse kohaselt on keraamilised plaadid „õhukesed tahvlid, mis on valmistatud savist ja/või muust anorgaanilisest toorainest ning mida kasutatakse tavaliselt põranda- ja seinakattematerjalina ja millele antakse tavaliselt kuju väljasurumise (A) või pressimise (B) teel toatemperatuuril, kuid millele kuju andmiseks võidakse kasutada teisi protsesse (C), misjärel need kuivatatakse ja siis omakorda põletatakse vajalike omaduste saavutamiseks piisaval temperatuuril“. Kaebuse esitaja väitis, et asjaomane määratlus hõlmas eri liiki keraamilisi plaate, millel on samasugused põhilised füüsikalised, keemilised ja tehnilised omadused ning samasugused põhilised kasutusotstarbed. Seoses kasutusotstarbega väitis CET, et määratlus võimaldab ka muud kasutusotstarvet kui põrandate ja seinte katmine.

(124)

India nõukogu ja ühendus ning eksportivad tootjad väitsid, et keraamilised plaadid, mille küljepikkus on vähemalt 120 cm (edaspidi „suuremõõtmelised tahvlid“), tuleks toote määratlusest välja jätta. Huvitatud isikud väitsid, et suuremõõtmeliste tahvlite tootmiseks kasutatakse erinevat tootmisprotsessi ja seadmeid, lisaks erinevad nendega seotud tootmiskulu, hind, lõppkasutus, tarbijate arusaamad ja tehnilised parameetrid, nt suure tahvli ruutmeetri kaal on suurem kui tavapärase plaadi oma. Huvitatud isikute väitel ei kasutatud kõnealuseid suuremõõtmelisi tahvleid põrandate või seinte katmiseks.

(125)

Mitu India eksportivat tootjat väitsid seoses tootmisprotsessiga, et keraamilised plaadid, mille toomiseks kasutatakse rullpresstehnoloogiat, tuleks välja jätta. Huvitatud isikud selgitasid, et seda tehnoloogiat kasutatakse suuremõõtmeliste keraamiliste plaatide tootmiseks. Sellest võis aru sada, et sisuliselt taotlesid suuremõõtmeliste tahvlite väljajätmist ka asjaomased huvitatud isikud. Üks India eksportiv tootja, Lioli Ceramica Private Limited (edaspidi „Lioli“), märkis samuti, et suuremõõtmelisi tahvleid tootvad äriühingud ei tooda üldjuhul tavamõõdus plaate. Ta väitis, et tootmisprotsessi erinevused hõlmavad kasutatud toorainesegu, suuremõõtmeliste tahvlite põletamiseks kasutatavat kõrget temperatuuri, suuremõõtmeliste tahvlite tagapinnale võrgu lisamist ja suuremõõtmeliste tahvlite pakkimisel kasutatavat survet.

(126)

Veel väitis Lioli, et suuremõõtmelistel tahvlitel on erinevad füüsikalised, keemilised ja tehnilised omadused, erinevad levitamiskanalid ning et need ei konkureeri tavapäraste plaatidega ega ole nendega asendatavad. Asjaomane äriühing tootis suuremõõtmelisi tahvleid, mida kasutatakse peamiselt köögi töötasapindade või vannitoamööbli puhul. Äriühing väitis, et asjaomaseid tahvleid saab kasutada põranda- ja seinakattematerjalina. Seevastu tavapäraseid plaate töötasapindade või vannitoamööbli puhul kasutada ei saa. Seetõttu ei ole suuremõõtmelised tahvlid tavapäraste keraamiliste plaatidega asendatavad ja need ei ole omavahel konkureerivad tooted. Äriühingu sõnul müüdi suuremõõtmelisi tahvleid ja tavapäraseid plaate eri müügikanalite kaudu – töötasapindu müüvad kauplused ei paku tavapäraseid plaate ja mitte kõik tavapäraseid plaate pakkuvad kauplused ei müü töötasapindu. Füüsikaliste omaduste puhul tõstis eksportiv tootja esile suuremõõtmeliste tahvlite mõõtmeid ja paksust, mis on suuremad kui tavapärastel plaatidel, suuremõõtmeliste tahvlitega kaetud pinna erinevat välimust võrreldes tavapäraste plaatidega ning suuremõõtmeliste tahvlite tagaküljel asuvat võrku, mis aitab neid paigaldada. Seoses keemiliste ja tehniliste omadustega märkis äriühing, et suuremõõtmelisi tahvleid tuleb katsetada, sest need puutuvad kokku toiduga, neil on väiksem veeimavus ja need on hõõrdumise ning kriimustuste suhtes vastupidavamad.

(127)

Lisaks põhjendustes 125 ja 126 kirjeldatule väitis India eksportiv tootja ärakuulamisel, et suuremõõtmelised tahvlid vajavad võrreldes väikeste plaatidega erinevat hoiustamist ja käsitsemist, lõikeseadmeid, paigaldusmeetodeid, tööriistu ning oskustöötajaid. Lõpetuseks tuletas huvitatud isik meelde, et kaebus ei sisaldanud ühtegi tõendit Indiast pärit suuremõõtmeliste tahvlitega seotud dumpingu kohta.

(128)

Kaebuse esitaja väitis, et suuremõõtmelisi tahvleid toodetakse liidus piisavas koguses ja oleks vale eeldada, et India suuremõõtmelised tahvlid ei ole liidu tootmisharu toodetud tahvlitega võrreldavad. Tegelikult olid liidu tootjad need, kes esimesed suured tahvlid välja töötasid ja turule tõid. Plaadi suurus ei mõjuta iseenesest selle keemilisi ja tehnilisi omadusi. Tegelikult on suurte portselantahvlite keemiline koostis võrreldav teiste portselanplaatide koostisega. Standardis ISO 13006:2018 esitatud keraamilise plaadi määratlus ei hõlma selliseid tehnilisi omadusi nagu veeimavus, tugevus ja vastupidavus. Veeimavus on siiski üks omadus, mida keraamiliste plaatide eri liikide määratlemisel kasutatakse – näiteks portselanplaatide veeimavus jääb alla 0,5 %. Väike portselanplaat on veeimavuselt suuremõõtmelise portselantahvliga sarnane. Kaebuse esitaja sõnul oli vale ka väide, et katsetada tuleb ainult suuremõõtmelisi tahvleid, sest need puutuvad kokku toiduga. CET arvamuse kohaselt peavad isegi väiksemad portselanplaadid, mida kasutatakse näiteks tööstuslikes köökides ja toidutootmishoonetes, vastama samadele hügieeni- ning ohutusnõuetele. Lõpuks väitis CET, et tootmisprotsess, st suuremõõtmeliste tahvlite puhul rullpressi kasutamine, kui tavapäraste plaatide puhul kasutatakse hüdraulilist pressi, ei muuda lõpptoote põhilisi füüsikalisi, keemilisi ja tehnilisi omadusi.

(129)

Uurimine kinnitas, et suuremõõtmelisi tahvleid toodeti ka liidus. Tegelikult tootsid asjaomaseid tahvleid kaks valimisse kaasatud liidu tootjat. Seega konkureerisid Indiast imporditud suuremõõtmelised tahvlid liidu tootmisharu toodetud tahvlitega. Selles osas võeti käesoleva uurimise eesmärgil määratletud tooteliikide puhul muu hulgas arvesse niisuguseid omadusi nagu tööpinna suurus ja veeimavus. Niisugune tooteliikide määratlus võimaldas õiglast võrdlust ja tagas, et suuremõõtmelisi tahvleid ei võrreldud väiksema suurusega keraamiliste plaatidega. Tööpinna suuruse arvestamine tooteliigi kindlaksmääramisel tagas lisaks, et arvesse oli võetud rullpressi ja hüdraulilise pressi tehnoloogia kasutamisega seotud tootmiskulude erinevusi. Vastuseks sellele, et dumpingu kohta puudusid tõendid, leidis komisjon, et kaebus sisaldas piisavalt esmapilgul usutavaid tõendeid Indiast pärit vaatlusaluse toote dumpinguhinnaga impordi kohta. Seetõttu lükkas komisjon selle väite tagasi.

(130)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist kordas Lioli oma taotlust jätta välja suuremõõtmelised tahvlid, st plaadid, mille toomisprotsessis kasutatakse rullpressi. Äriühing tuletas meelde, et suuremõõtmeliste tahvlite tootmine hõlmas ühte lisaetappi: tagapinnale võrgu lisamist. Lisaks esitas äriühing teadusartikli, milles olid esitatud suuremõõtmeliste tahvlite katsetulemused. Teadusuuring näitas muu hulgas, et suuremõõtmeliste tahvlite veeimavus jäi alla 0,1 %.

(131)

India valitsus ja India eksportivad tootjad toetasid õiglase konkurentsi eesmärgil suuremõõtmeliste tahvlite väljajätmist.

(132)

CET kordas oma vastuseisu ja -väiteid suuremõõtmeliste tahvlite tootevalikust väljajätmise kohta.

(133)

Komisjon tuletas meelde, et suuremõõtmelistel tahvlitel on samasugused füüsikalised, keemilised ja tehnilised omadused nagu teist liiki keraamilistel plaatidel. Lisaks toodeti suuremõõtmelisi tahvleid liidus, sh tootsid neid kaks valimisse kaasatud liidu tootjat. Tegelikult tehti Lioli viidatud teadusuuring kolme Itaalia ja Hispaania tootja toodetud suuremõõtmeiste tahvlite põhjal. See ei tõendanud, et Indias toodetud suuremõõtmelised tahvlid ei olnud liidus toodetud suuremõõtmeliste tahvlitega võrreldavad. Sellega seoses tagas komisjon õiglase võrdluse, sest lisas tooteliikide määratlusse keraamiliste plaatide tööpinna suuruse. Seega kinnitas komisjon selle väljajätmise taotluse tagasilükkamise.

(134)

India ühendused ja tootjad väitsid, et kahekihilised plaadid tuleks toote määratlusest välja jätta. Kahekihiliste plaatide tootmiseks liidetakse kaks kihti omavahel kokku. Pealmine kiht sisaldab pigmente ja on 3–4 mm paksune. Alumise kihi moodustab plaadi aluspõhi. Huvitatud isikute sõnul on kahekihilised plaadid paksemad kui tavalised põrandaplaadid, need on kergesti hooldatavad, väga vastupidavad, väga kvaliteetsed ja neid müüakse kallima hinnaga.

(135)

Seoses selle väitega märkis CET, et huvitatud isikud ei esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et kahekihilistel plaatidel puuduvad samasugused põhilised füüsikalised, keemilised ja tehnilised omadused nagu teistel plaatidel. Kaebuse esitaja tõi lisaks välja, et kahekihilised plaadid kuulusid standardi ISO 13006:2018 kohase keraamiliste plaatide määratluse alla. Lõpetuseks rõhutas CET, et seoses paksusega kirjeldati kaebuses toodet nii, et see „jääb vahemikku alates umbes 3 millimeetrist mõne keraamilise seinakatteplaadi puhul ning kuni 20–30 millimeetrini pressitud ja keraamiliste plaatide puhul, mida kasutatakse tõstetud või paksemate põrandate tarbeks“, (14) mistõttu kuuluvad paksemad keraamilised plaadid kaebuses käsitletava toote määratluse alla.

(136)

See väide lükati tagasi. Kahekihiliste keraamiliste plaatide valmistamiseks kasutati samu tooraineid ja tootmisprotsesse nagu teiste keraamiliste plaatide puhul, mistõttu olid neil samad põhilised füüsikalised, keemilised ning tehnilised omadused nagu teistel plaatidel. Sõltuvalt lõppkasutusest võib paksus (jm kriteeriumid) erineda ja kõik keraamilised plaadid, sõltumata nende paksusest, kuulusid algatamisteates piiritletud uurimise alla. Asjaolu, et kahekihiliste plaatide tootmisel liidetakse kaks plaadikihti omavahel kokku, mis muudab need enamikust tavalistest plaatidest paksemaks ja lisab nii tugevust ning vastupidavust, mistõttu sobivad need plaadid eriti hästi rohke kasutusega kohtadesse, et õigustanud väljajätmist. Nende lõppkasutus (põrandate katmine) oli sama nagu teistel keraamilistel plaatidel, millega neil olid samad omadused ja millega need olid asendatavad, sest klient võib otsustada ühe või teise kasuks.

(137)

India nõukogu ja ühendus ning eksportivad tootjad märkisid lisaks, et mõned eriplaadid, nt kõrgläikeplaadid, reljeefsed plaadid, marmorefektiga plaadid ning krobelise pinnaga plaadid, tuleks toote määratlusest välja jätta, sest nende tootmiskulu oli suurem ja nende müügihind oli sellest tulenevalt võrreldes teiste keraamiliste plaatidega kõrgem. Kulu ja hinna erinevuse põhjustas lisatooraine kasutamine. Huvitatud isikud väitsid veel, et krobelise pinnaga plaatidel on võrreldes teiste plaatidega erinevad omadused, sest nad varjavad hästi mustust ja on libisemiskindlad. Lisaks on India tootjate väidete kohaselt krobelise pinnaga plaadid tootmisprotsess ainulaadne ja täiustatud.

(138)

Kaebuse esitaja tõi välja, et asjaomased plaadid kuulusid standardi ISO 13006:2018 kohase keraamiliste plaatide määratluse alla. Eriplaatide ja tavaliste plaatide peamine erinevus oli nende kujunduses. Näiteks krobeline viimistlus kanti peale alles siis, kui aluspõhi oli juba valmis. Seega ei muutnud erikujundus plaatide põhilisi füüsikalisi, keemilisi ja tehnilisi omadusi. Ühtlasi oli teise tooraine lisamisel tootmiskulule marginaalne mõju. Lisaks tootis eriplaate ka liidu tootmisharu, nii et nende vahel oli otsene konkurents, mis põhjustas kahju liidu tootjatele. Tootmisprotsess oli liidu tootmisharule hästi teada ja see oli konkreetselt kaebusesse (15) lisatud.

(139)

See väide lükati tagasi. Krobelistel plaatidel on samasugused põhilised füüsikalised, keemilised ja tehnilised omadused nagu teistel plaatidel. Isikud ei esitanud tõendeid vastupidise kohta. Ka krobelised plaadid olid teiste plaatidega asendatavad; tänu oma erikujundusele on nad eriti sobilikud mõneks kasutusotstarbeks, nt köögi põrandakattematerjalina, kuna need on libisemiskindlad, kuid need kasutusotstarbed olid samasugused nagu teiste plaatide puhul.

(140)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist kordasid kuusteist India eksportivat tootjat oma taotlust jätta toote määratlusest välja krobelise pinnaga plaadid, tuginedes väitele, et sellise viimistlusega keraamiliste plaatide puhul puudus liidus piisav tootmisvõimsus.

(141)

Komisjon märkis, et äriühingud ei esitanud ühtegi tõendit krobeliste plaatide väidetava ebapiisava tootmismahu kohta liidus. See väide lükati tagasi.

(142)

Lõpetuseks väitsid India tootjad, nõukogu ja ühendus, et seinaplaatide puhul peaks toote määratlus hõlmama ainult ühekordselt põletatud plaate. Huvitatud isikud väitsid, et kahekordselt põletatud seinaplaadid on väärtuslikumad tooted, mille tootmiseks on vaja kvaliteetsemat toorainet ja mille tootmiskulud on suuremad.

(143)

Kaebuse esitaja väitis, et kahekordselt põletatud seinaplaadid kuulusid standardi ISO 13006:2018 kohase keraamiliste plaatide määratluse alla. Ta väitis lisaks, et tooraine kvaliteet ei ole seaduslik alus väljajätmiseks. Vastupidi, India eksportivate tootjate toodetud ja liitu eksporditud kahekordselt põletatud seinaplaadid konkureerisid vahetult asjaomaste liidu tootmisharu toodetud plaatidega ning seepärast oli vajalik, et need jääksid toote määratluse alla. CET tõi välja, et valimisse kaasatud liidu tootjad tootsid kahekordselt põletatud seinaplaate.

(144)

Komisjon leidis, et India eksportivate tootjate toodetud kahekordselt põletatud seinaplaadid ei erinenud oma põhiliste füüsikaliste, keemiliste ja tehniliste omaduste ja kasutusalade poolest liidu tootmisharu toodetutest. Lisaks eristati tooteliikide määratluses ühekordselt põletatud ja kahekordselt põletatud plaate, mis tagas õiglase võrdluse. Sellest tulenevalt lükati väide tagasi.

(145)

Lisaks eespool osutatud toote määratluse välistustele tegid India tootjad, sh kaks valimisse kaasatud äriühingut, ettepaneku, et tooteliikide määratluses tuleks õiglase konkurentsi tagamiseks võtta arvesse veeimavust, tootmisprotsessi (rullpress või hüdrauliline press), laiust, pikkust, paksust, katte liiki (glasuuritud või glasuurimata), glasuuri liiki (läikega, kõrgläikega, matt või krobeline) ja pinnaviimistlust (poleeritud või poleerimata).

(146)

Komisjon märkis, et veeimavus, laius ja pikkus olid juba tooteliikide määratluses tööpinna suuruse, paksuse, glasuurimise ja poleerimise näol esitatud. Rullpresstehnoloogiat kasutati suuremõõtmeliste tahvlite tootmisel, mistõttu oli tööpinna suuruse abil võimalik neid kahte tootmisprotsessi kaudselt eristada. Komisjon võttis lisaks arvesse alusplaadi värvi, parandusi ja kooskõla kvaliteedistandardiga, mis on võrdväärne standardiga ISO 13006:2018. Komisjon leidis, et asjaomased omadused olid piisavad, et näidata eri tooteliikide vahelisi kulude ja hindade erinevusi ning tagada nii õiglane võrdlus. Seepärast lükkas komisjon ettepaneku tooteliikide määratluse muutmiseks tagasi.

(147)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist kordas Conori kontsern põhjenduses 145 esitatud väidet, eelkõige väites, et komisjon oli ekslikult arvanud, et toodete tootmiskulu ja müügihinna erinevuse puhul ei tehtud vahet muutustel läikega toodete füüsikalistes omadustes. Conori kontserni komisjonile esitatud märkustes toodud asjaolud ei toeta komisjoni järeldust, et füüsikaliste omaduste puhul tehtud kohandused olid piisavad, et kajastada eri tooteliikide vahelisi tootmiskulu ja müügihinna erinevusi ning seeläbi tagada õiglane võrdlus. Seetõttu märkis Conori kontsern, et kontserni puhul soovitatud toote kontrollnumbri kõrvalejätmine ei ole õigustatud ega ole kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõike 10 punktiga a.

(148)

See väide lükati tagasi. Komisjonil ei õnnestunud Conori kontserni esitatud tootmiskulude põhjal kindlaks teha, et mati, läikega või krobelise viimistlusega toodete tootmiskuludes oleks esinenud järjepidavaid erinevusi. Ühtlasi ei kinnitanud Conori kontserni korratud väidet ükski lisaanalüüs, mis oleks võinud väidet tõendada. Lisateave komisjoni põhjenduste kohta asjaomases küsimuses saadeti konfidentsiaalsuse põhjustel ainult Conori kontsernile.

(149)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist esitas Türgi keraamiliste plaatide tootja Serapool Porselen päringu toote määratluse kohta ja väitis, et basseinides kasutatavad plaadid tuleks toote määratlusest välja jätta. Äriühing väitis, et basseinides kasutatavatel plaatidel on väiksem veeimavus (0,3–0,5 %) kui teistel portselanplaatidel (0,5 %), neid toodetakse tellimuse alusel klientidele, kes teevad otsuse mitte hinna, vaid kvaliteedi ja disaini alusel, neid müüakse eri turustuskanalite kaudu (nt otsekontakt kliendiga ilma hulgimüüjate osaluseta) ning neil on eriomadused (bakterite teket ennetav kattekiht, plaadid on eriti tugevad ja vastupidavad).

(150)

Komisjon märkis, et nagu on täpsustatud algatamisteate punktis 2, oli toote määratlust puudutava teabe, sh võimalike väljajätmise taotluste esitamise tähtaeg 10 päeva pärast menetluse algatamist, st 23. detsember 2021. Serapool Porselen esitas oma väite 9. novembril 2022, st kümme ja pool kuud pärast tähtaega. Uurimise selles etapis ei saanud komisjon hinnata, kas basseinides kasutatavatel plaatidel on niisugused eriomadused, mis õigustaksid nende toote määratlusest väljajätmist. Samas näitas uurimine, et valimisse kaasatud liidu tootjate toodetud portselanplaatide veeimavus jäi alla 0,5 %. Seega ei olnud võimalik nõustuda väitega, et basseinides kasutatavate plaatide ja teiste portselanplaatide veeimavus on erinev. Ühtlasi tekitaks plaatide väljajätmine nende võimaliku kasutusotstarbe, mitte aga konkreetse omaduse alusel olukorra, kus meetmetest hakatakse kõrvale hoidma. Seetõttu selgitas komisjon, et uurimine hõlmas basseinides kasutatavaid plaate ja jättis taotluse nende väljajätmise kohta kõrvale.

(151)

Esmalt uuris komisjon, kas iga valimisse kaasatud eksportiva tootja omamaise müügi kogumaht oli alusmääruse artikli 2 lõike 2 tähenduses tüüpiline. Omamaine müük on tüüpiline, kui samasuguse toote omamaise müügi kogumaht sõltumatutele klientidele siseturul moodustas uurimisperioodil eksportiva tootja kohta vähemalt 5 % kogu tema vaatlusaluse toote eksportmüügist liitu. Selle põhjal otsustati, et iga valimisse kaasatud eksportiva tootja samasuguse toote kogumüük siseturul oli tüüpiline.

(152)

Seejärel tegi komisjon kindlaks siseturul müüdavad tooteliigid, mis olid identsed või võrreldavad tooteliikidega, mida müüdi ekspordiks liitu. Selleks jättis komisjon normaalväärtuse hindamisel omamaisest müügist välja kvaliteedistandarditele mittevastavate toodetega seotud tehingud. Tootmisprotsessi käigus loevad eksportivad tootjad pärast visuaalset kvaliteedikontrolli kehvema kvaliteediga keraamilised plaadid kvaliteedistandarditele mittevastavateks toodeteks. Asjaomaseid kvaliteedistandarditele mittevastavaid plaate müüakse siseturul olulise allahindlusega, samas kui liitu müüakse ainult suurepärase kvaliteediga plaate. Selleks, et tagada õiglane võrdlus liitu suunatud müügi hindadega, on normaalväärtuse arvutamisel arvesse võetud ainult suurepärase kvaliteediga toodete müüki siseturul. Kõik valimisse kaasatud eksportivad tootjad müüsid kvaliteedistandarditele mittevastavaid plaate siseturul ning ekspordiks liitu ainult suurepärase kvaliteediga tooteid.

(153)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist väitis Conori kontsern sellega seoses, et komisjon otsustas omal algatusel lisada võrdlusparameetrite hulka toote kvaliteedi, kuid ei lugenud seda menetluse üheski etapis toote kontrollnumbriga seotud omaduseks. Seega oleks komisjoni kasutatud toote kontrollnumbri metoodika tulnud kehtetuks tunnistada, sest Conori kontserni soovitatud muudatused toote kontrollnumbri osas lükati tagasi (vt punkt 2.4 eespool), samas kui füüsikalised omadused, mida ei olnud soovitanud ükski huvitatud isik, lisati metoodikasse, mida kasutati alusmääruse artikli 2 lõike 10 kohase võrdluse tegemiseks.

(154)

See väide tuli tagasi lükata. Komisjon sai alles Indiasse tehtud kontrollkäikude ajal teada, et kvaliteedistandarditele mittevastavaid tooteid müüdi omamaisel turul sugugi mitte tühistes kogustes, kuid selliseid plaate ei eksporditud. Komisjoni ametnikel õnnestus Indias koha peal tehtud visuaalse kontrolli põhjal kindlaks teha, et kvaliteedistandarditele mittevastavad plaadid olid ilmselgelt madalama kvaliteediga kui suurepärase kvaliteediga plaadid. Kaubaarvel märgitud hinnad olid niisuguse müügi puhul üldiselt madalamad kui vastava tooteliigi alla kuuluvate suurepärase kvaliteediga toodete hinnad. Omamaise müügi arvetel oli niisugune müük selgesti tuvastatav. Kui selline kvaliteedistandarditele mittevastavate toodete omamaise turu müük normaalväärtuse hindamisse sisse jätta, oleks see vastuolus toote ja samasuguste toodete vahelise õiglase võrdlusega.

(155)

Järgmisena uuris komisjon, kas iga valimisse võetud eksportiva tootja omamaine müük koduturul oli iga liitu ekspordiks müüdava tootetüübiga identse või võrreldava tootetüübi puhul alusmääruse artikli 2 lõike 2 kohaselt tüüpiline. Tooteliigi omamaine müük on tüüpiline, kui selle tooteliigi sõltumatutele klientidele suunatud omamaise müügi kogumaht moodustab uurimisperioodil vähemalt 5 % kogu identse või võrreldava tooteliigi liitu suunatud eksportmüügi mahust. Komisjon tegi kindlaks, et osa müüdud tooteliikide omamaine müük oli tüüpiline. Mõnda tooteliiki ei müüdud siseturul tüüpilistes mahtudes, st müük jäi alla 5 % identse või võrreldava toote liitu suunatud ekspordimüügi kogumahust.

(156)

Järgmiseks tegi komisjon iga tüüpilises mahus müüdud tooteliigi puhul kindlaks, kui suur osa müüdi uurimisperioodil kasumlikult sõltumatutele tarbijatele siseturul, et otsustada, kas kasutada normaalväärtuse arvutamiseks tegelikku omamaist müüki vastavalt alusmääruse artikli 2 lõikele 4.

(157)

Normaalväärtuse aluseks on tegelik omamaine hind tooteliigi kohta, olenemata sellest, kas müük oli kasumlik või mitte, kui

(158)

Sellisel juhul on normaalväärtus kõnealuse tooteliigi omamaise kogumüügi kaalutud keskmine hind uurimisperioodil.

(159)

Normaalväärtus on vaid tooteliikide kasumliku omamaise müügi korral tegelik omamaine hind tooteliigi kohta uurimisperioodi jooksul, kui

(160)

Omamaise müügi analüüs näitas, et sõltuvalt tooteliigist oli 9–60 % kogu Conori kontserni omamaisest müügist, 0–100 % kogu Iconi kontserni ja 0–100 % kogu Lavishi kontserni omamaisest müügist kasumlik ning et kaalutud keskmine müügihind oli tootmiskulust kõrgem juhul, kui rohkem kui 5 % vastava tooteliigi omamaisest müügist oli kasumlik. Seega arvutati normaalväärtus kogu uurimisperioodi omamaise müügi hindade kaalutud keskmisena või ainult kasumliku müügi kaalutud keskmisena.

(161)

Tooteliikide puhul, mille kaalutud keskmine müügihind oli tootmiskulust madalam, arvutati normaalväärtus asjaomase tooteliigi kasumliku müügi kaalutud keskmisena.

(162)

Kui tavapärase kaubandustegevuse käigus ei toimunud samasuguse tooteliigi müüki või kui siseturul ei müüdud tooteliiki tüüpilises koguses, arvutas komisjon normaalväärtuse kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõigetega 3 ja 6.

(163)

Normaalväärtuse saamiseks liideti iga valimisse kaasatud koostööd tegeva eksportiva tootja samasuguse toote keskmisele tootmiskulule uurimisperioodil järgmised summad:

(164)

Tooteliikide puhul, mida ei müüdud siseturul tüüpilises koguses, lisati tavapärase kaubandustegevuse käigus siseturul nende liikidega tehtud tehingute keskmised müügi-, üld- ja halduskulud ning kasum. Tooteliikide puhul, mida siseturul üldse ei müüdud, lisati kõikide tavapärase kaubandustegevuse käigus siseturul tehtud tehingute kaalutud keskmised müügi-, üld- ja halduskulud ning kasum.

(165)

Valimisse kaasatud eksportivate tootjate kontsernid eksportisid liitu kas otse sõltumatutele klientidele või India seotud äriühingute kaudu.

(166)

Seepärast oli ekspordihind alusmääruse artikli 2 lõike 8 kohaselt vaatlusaluse toote eest tegelikult makstud või makstav hind, kui vaatlusalust toodet müüdi ekspordiks liitu.

(167)

Komisjon võrdles normaalväärtust ja valimisse kaasatud eksportivate tootjate rühmade ekspordihinda tehasehindade põhjal.

(168)

Õiglase võrdluse tagamiseks kohandas komisjon vajaduse korral normaalväärtust ja/või ekspordihinda, võttes arvesse hindu ning hinna võrreldavust mõjutavaid erinevusi kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõikega 10. Seoses kaubaveo, kindlustuse, käitlemise, krediidikulu ja pangatasudega tehtud kohandused arvestati teatatud omamaise ja/või eksportmüügi hindadest maha ning need leiti olevat õigustatud. Väited krediidikulude hüvitiste kohta omamaise müügi puhul lükati tagasi, sest arvest või müügilepingust ei selgunud, millised olid maksetingimused.

(169)

Valimisse kaasatud tootjad müüsid asjaomast toodet otse või seotud tootjate/kauplejate kaudu ekspordiks liitu. Viimasel juhul, st kui müük toimus seotud tootjate/kauplejate kaudu, on asjaomaste tehingute hindu kohandatud, et võtta alusmääruse artikli 2 lõike 10 punkti i alusel arvesse seotud tootjate/kauplejate saadud hinnalisandit. Seoses asjaomaste kauplemistehingutega arvutas komisjon ainult ühe kaalutud keskmise hinnalisandi, mis saadi India sõltumatutelt tarnijatelt tehtud ostude hindade ja sellele järgnenud liidu sõltumatutele klientidele suunatud edasimüügi hindade vahelisest erinevusest. Komisjon kasutas ainult ühte kaalutud keskmist hinnalisandit kõigi kolme valimisse kaasatud rühma kauplejate puhul, et tagada, et võrrandis kasutatud mahud olid üldiselt tüüpilised ja tagasid usaldusväärse tulemuse. Seda hinnalisandit kohandati nõuetekohaselt, et välistada juba tehtud hüvitiste topeltarvestus, ja asjaomaste hüvitiste netosumma lahutati asjaomaste seotud kauplejate ekspordihinnast. Kohanduste lisaandmed esitati äriühingupõhises avalikustatud teabes, et tagada konfidentsiaalsus.

(170)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist väitis Lavishi kontsern, et kuna komisjon kavatses seotud isikutega tehtud tehingute hinnalisandi kõrvale jätta, sest neid ei loetud turutingimustele vastavaks, peaks hinnalisandi kohandus vastavalt alusmääruse artikli 2 lõike 10 punktile i põhinema tegelikel komisjonitasudel, mida Lavishi kontsern maksis liitu suunatud ekspordi eest sõltumatule esindajale komisjonitasu alusel töötava esindaja funktsioonide täitmise eest.

(171)

See väide tuli tagasi lükata. Kõnealused tehingud puudutasid sellise asjaomase toote eksporti, mida osteti Lavishi kontserni sisestelt seotud tootjatelt. Asjaomased tehingud sarnanevad kõige rohkem India sõltumatutelt tarnijatelt ostetud asjaomase toote ekspordiga. Sellistel juhtudel saab alusmääruse artikli 2 lõike 10 punkti i teise lõigu kohase hinnalisandi eksportiv kaupleja. Seevastu komisjonitasud, nagu on sätestatud artikli 2 lõike 10 punkti i teises lõigus, sõltuvad konkreetsetest lepingutingimustest. Erinevalt kauplejast ei osta ega müü komisjonitasu alusel töötav esindaja asjaomast toodet edasi, vaid üksnes vahendab müüja ja ostja vahelist tehingut. Komisjoni tava kohaselt arvutati hinnalisandite kohandusi järjepidevalt asjaomase kaupleja saadud hinnalisandi (st müügi-, üld- ja halduskulude ning kasumisummad) alusel. Kuna kõnealune hinnalisand, mis saadi siis, kui eksportiv tootja ostis seotud kauplejalt, ei olnud asjaomaste isikute vahelist seost arvestades usaldusväärne, pidi komisjon asendama selle hinnalisandiga, mis kajastas turutingimusi, st hinnalisandiga, mida eksportiv kaupleja saaks India sõltumatutelt tarnijatelt ostmisel.

(172)

Conori kontsern ja India valitsus väitsid, et ekspordihinna suhtes tehtud hinnalisandi kohandus on vastuolus alusmääruse artikli 2 lõike 10 punktiga i. Nad väitsid, et rakendati alusmääruse artikli 2 lõike 10 punkti i kohast ekspordihinna kohandust vastavalt kaupleja saadud hinnalisandile, ilma et oleks näidatud, et seotud äriühingute siseselt tehtud kauplemistehingud oleksid põhjustanud siseturu ja ekspordituru hinna võrreldavuse erinevusi (alusmääruse artikli 2 lõike 10 teine lause).

(173)

Seda väidet peeti puudulikuks. Uurimine kinnitas hinnalisandi esinemist eksportmüügi puhul, samas kui see puudus omamaise müügi puhul, mistõttu kujunes hinna võrreldavuse erinevus alusmääruse artikli 2 lõike 10 kolmanda lause tähenduses, mis tuli alusmääruse artikli 2 lõike 10 punkti i kohaselt korvata.

(174)

Conori kontsern väitis veel, et kohanduse kasutamisel ei olnud komisjon sõnaselgelt küsinud temalt teavet ja tal ei olnud palutud tõendada, kas asjaomased hinnad vastasid turutingimustele või mitte (st näitasid seda, kas hinnad olid usaldusväärsed või mitte). Conori kontserni arvates näitasid kõik toimikus olevad tõendid, et kõik Conori kontserni siseselt tehtud tehingud vastasid turutingimustele. Eespool esitatud teavet arvesse võttes leidis ta, et nimetatud hinnalisandi kohaldamine ei olnud õigustatud.

(175)

Seoses asjaomase väitega tegi komisjon kindlaks, et kõige olulisem kaupleja Conori kontsernis (arvestades ELi suunatud ekspordi kogumahtu) ostis asjaomast toodet seotud tarnijatelt [10–15 %] kõrgema hinnaga kui sõltumatutelt tarnijatelt. Lisaks oli hinnalisand, mis saadi liitu eksporditud keraamilistelt plaatidelt pärast nende ostmist sõltumatutelt tarnijatelt, enam kui kaks korda suurem kui hinnalisand, mis saadi liitu eksporditud keraamilistelt plaatidelt pärast nende ostmist seotud tarnijatelt. Komisjoni arvates näitasid need hinna ja hinnalisandi erinevused, et Conori kontserni kuuluvate seotud isikute vahelisi tehinguid ei tehtud turutingimustel.

(176)

Conori kontsern lisas, et Concor International ei täitnud muid konkreetseid ülesandeid kui logistika ja valmistoodangu pakendamine, sest kõik müügialased läbirääkimised ja tehingute lõpuleviimine toimus kõigi üksuste puhul Conori kontserni siseselt. Komisjon selgitas, et Concor Internationali tegevus ei piirdunud üksnes selle väite all kirjeldatuga. Lisateave saadeti konfidentsiaalsuse põhjustel ainult Conori kontsernile.

(177)

Lisaks tuletas Conori kontsern meelde, et komisjon palus 2022. aasta aprillis teavet sõltumatutelt kaubaeksportijatelt. Hiljem küsis komisjon teavet iga müüdud kauba ostuhinna kohta kohapealse kontrolli käigus. Mõlemaid andmeid küsiti ilma, et oleks selgitatud selle põhjust või viisi, kuidas komisjon seda teavet võib arvesse võtta. Niisuguse taotluse või selgituse puudumise tõttu oli komisjoni kasutatud teave, mille ta sai Conori kontsernilt ja teistelt huvitatud isikutelt, ebatäpne, nagu nähtub komisjoni esitatud juurdehindluse arvutamisel esinenud tehnilistest vigadest. Conori kontsen lisas, et asjaomane komisjoni analüüs oleks tulnud teha tavapäraselt, koostöös huvitatud isikutega, sh Conori kontserniga, ning oleks tulnud selgitada, kuidas ja miks asjaomaseid andmeid koguti. Seega ei ole juurdehindluse rakendamiseks faktilist ega õiguslikku alust ja rikutud on Conori kontserni õigust nõuetekohasele menetlusele.

(178)

See väide tuli tagasi lükata. Komisjon ei ole kohustatud uurimisalustele isikutele ega teistele isikutele, kellega ta soovib koosööd teha, eelnevalt selgitama, mis on konkreetne põhjus, miks teatavaid andmeid küsitakse, mis eesmärgil neid kontrollitakse ja/või kasutatakse, eeldusel et austatakse konfidentsiaalsustaotlusi. Ühtlasi ei saa komisjon dumpinguvastase menetluse varajases etapis, sh eksportivate tootjate valdustes kohapealsete kontrollide tegemise ajal ette näha, missugusel konkreetsel eesmärgil iga andmekogumit kasutatakse. Andmete küsimise, kogumise ja kontrollimise protsessi eesmärk on faktide leidmine. Õiguslik analüüs ja hindamine, mille käigus määratakse kindlaks, mis eesmärgil kättesaadavat teavet kasutatakse, toimub pärast seda. Komisjon on avalikustanud kogu teabe, millele ta oma järelduste tegemisel tugines, on seda põhjendanud ja andnud isikutele võimaluse kõigi järelduste kohta märkusi esitada. Seega on komisjon täitnud oma kohust seoses läbipaistvuse, selgituste andmise ja kaitseõigusega.

(179)

Veel väitis Conori kontsern, et kui tema müügile kohaldataks ekspordihinna kohandust, arvestades alusmääruse artikli 2 lõike 10 punkti i kohast müüja saadud hinnalisandit, tuleks selle arvutamisel aluseks võtta tegelik hinnalisand, mida said sõltumatud kauplejad, kes ostsid Conori kontsernilt ja müüsid edasi ekspordi eesmärgil, või India kauplevate äriühingute keraamiliste plaatide müügist teenitud keskmine kasum või asjaomase kahe meetodi keskmine. Nendest meetoditest ükskõik missuguse kasutamine tagaks, et üks kaalutud keskmine hinnalisand on komisjoni uurimisel kättesaadavat teavet arvestades „suuremalt jaolt tüüpiline“ ja „usaldusväärne“. Conori kontsern lisas, et teiste valimisse kaasatud äriühingute andmete kasutamine Conori kontserni dumpingumarginaali arvutamiseks ei ole alusmääruse artikli 2 lõikega 10 kooskõlas.

(180)

See väide lükati tagasi. Tehingud, millele kohaldati nimetatud hinnalisandi kohandust, olid nende kauplejate / valimisse kaasatud eksportivate tootjate eksporditehingud, kes olid ostnud asjaomast toodet seotud tarnijatelt. Nagu on selgitatud põhjenduses 175, ei saanud komisjon alusmääruse artikli 2 lõike 10 punkti i kohaselt kohanduse alusena kasutada asjaomaste tehingute hinnalisandit, sest see ei olnud asjaomaste poolte vahelise seose tõttu usaldusväärne. Ilmselgelt oli hinnalisand, mida samad eksportivad tootjad said asjaomase toote ostmisel sõltumatutelt kauplejatelt, lähim võimalik variant, mida sai kasutada eelmise hinnalisandi asemel. Seevastu Conori kontserni pakutud marginaalid kehtisid isikute puhul, kes ei kuulu valimisse kaasatud eksportivate tootjate kontsernidesse.

(181)

Seoses väitega, et teiste valimisse kaasatud äriühingute andmete kasutamine Conori kontserni dumpingumarginaali arvutamiseks oli alusmäärusega vastuolus, selgitas komisjon, et alusmääruses on tõepoolest sätestatud olukorrad, mille puhul kasutatakse ühe eksportiva tootja dumpingumarginaali arvutamiseks teiste isikute andmeid. See toimub näiteks juhul, kui ekspordihinda kohandatakse artikli 2 lõike 9 alusel, võttes kasutusele liidu sõltumatute importijate kasumimarginaali. Kõnealuse juhtumi puhul kordas komisjon, et kaalutud keskmise hinnalisandi arvutamine kõigi kolme valimisse kaasatud kontserni tehingute põhjal tagas suuremalt jaolt tüüpilise kohanduse alusmääruse artikli 2 lõike 10 punkti i alusel.

(182)

Lisaks märkis Conori kontsern, et kohanduse summa arvutamisel peaks komisjon meeles pidama ingliskeelse sõna „mark-up“ kahte sõnaraamatutes esitatud tähendust, mis on esiteks „summa, mis lisatakse müügihinna kindlakstegemiseks omahinnale, ehk üldisemalt kasum“ ja teiseks „millegi hinna kasv, näiteks sellega seotud kulude ja müügihinna vaheline erinevus“. Kontsern väitis, et mõlemal juhul tuleneb hinnalisandi väärtus omahinna ja müügihinna võrdlemisel saadud kasumist. Vastuseks tuletas komisjon meelde, et alusmääruse artikli 2 lõike 10 punkti i alusel, võttes nõuetekohaselt arvesse kehtivat kohtupraktikat, koosneb hinnalisand müügi-, üld- ja halduskuludest ning kasumist, mis kaldub kõrvale soovitatud definitsioonidest.

(183)

Conori kontsern väitis veel, et hinnalisandi arvutamisel esines tehnilisi vigu. Conori kontsern väitis konkreetselt, et kui müügihind sisaldas kliendi kantavaid pakkimiskulusid, kuid ostuhind seda summat ei sisaldanud, toimuks kohanduste puhul pakkimiskulude topeltarvestamine, sest esiteks lisati pakkimiskulud hinnalisandi kohandusele ja teiseks kohandati pakkimiskulusid ekspordihinna puhul komisjoni tehtud kohanduste kogusumma arvutustes.

(184)

Lisaks väitis Conori kontsern, et üld- ja halduskulude ning finantskulude kogukulud tuleks lisada omahinnale enne müügihinnaga võrdlemist, ning et komisjon oli lisanud hinnalisandi protsendile tollimaksude tagasimaksed, mida eksportijad eeldatavalt saavad. Kui komisjon jätkab selle lisamist, peaks ta võimaldama ka normaalväärtuse kohandamist imporditasudelt ja kaudsetelt maksudelt saadava allahindluse eest.

(185)

Komisjon lükkas need väited tagasi. Esiteks märkis komisjon seoses väitega, et pakkimiskulud arvestataks ekspordihinnast maha kaks korda, et Conori kontsern ei esitanud oma väite kohta tõendeid, sest ta ei tõendanud ega määranud kindlaks asjaomaste plaatide kogu ostuhinnas sisalduvate pakkimiskulude summat. Lisaks kinnitas komisjon, et toimikus sisalduvad andmed ei viidanud mingisugusele pakkimiskulude topeltarvestusele, nagu Conori kontsern paistis mõista andvat. Mis kõige olulisem, väide on juba hinnalisandi mõiste seisukohast alusmääruse artikli 2 lõike 10 punkti i tähenduses vigane. Hinnalisand tähendab tasutud täieliku ostuhinna (olenemata sellest, mis kulusid, nt pakkimiskulusid, võis tarnija kanda) ja vastava kaupleja saadud müügitulu vahet. Teisisõnu koosneb hinnalisand müügi-, üld- ja halduskuludest ning finantskuludest ja kasumist, millele lisanduvad mis tahes muud kõnealusest eksportmüügist saadud konkreetsed tulud. Selleks et võtta kõiki asjaomaseid elemente arvesse, on komisjoni lähenemisviis kasutada sõltumatute tarnijate kaubaarvetel märgitud ostuhindade ja sõltumatutele klientidele kehtiva edasimüügihinna brutomarginaali asjakohane, kui nii saadud kohandus ei sisalda teisi alusmääruse artikli 2 lõike 10 alusel tehtud kohandusi. Seepärast lükati artikli 2 lõike 10 punkti i alusel tagasi ka Conori kontserni väide mis tahes üld- ja halduskulude ning finantskulude ebaõige lisamise kohta kehtivale hinnalisandile alusmääruse. Kolmandaks tuletas komisjon meelde, et eksportijatele tagasi makstud tollimaksud suurendavad oluliselt asjaomasest eksportmüügist saadud tulusid. Seevastu omamaise müügi puhul asjaomaseid tagasimakseid ei tehta. Seega ei oleks ekspordiga seotud tagasimaksete normaalväärtuse puhul kohanduse kasutamine korrektne.

(186)

Lisaks tuvastas Conori kontsern, et valemis, mida komisjon kasutas Concor Internationali eksportmüügi koguallahindluste arvutamiseks, oli kliirimis- ja edasimüügitasude puhul kasutatud topeltarvestust, sest need sisaldusid juba valemis, mida kasutati eksportmüügi loetelus sisalduvate eksportiva riigi valdustes kantavate käitlemis-, laadimis- ja kõrvalkulude arvutamiseks. Komisjon nõustus selle väitega ja parandas tuvastatud tehnilise vea Conori kontserni eksportivate tootjate kasuks.

(187)

Vastavalt lõplikele järeldustele väitis Iconi kontsern, et komisjon ei oleks alusmääruse artikli 2 lõike 10 punkti i kohaselt pidanud hinnalisandit Iconi kontserni ELi suunatud kaudselt eksportmüügilt maha arvama, sest Iconi kontserni seotud tootjad ja kauplejad moodustavad ühe majandusüksuse (16).

(188)

Sellega seoses väitis Iconi kontsern, et Iconi kontserni kuuluvad tootjad jagavad omavahel ühtselt korraldatud isiklikke, materiaalseid ja immateriaalseid elemente, tarne- ning tööstusalaseid teadmisi, et pakkuda Iconi kaubamärgile vastavat väga head kvaliteeti, ning nad tunnevad ametialast ja isiklikku huvi seotud äriühingute majandusliku edu vastu. Lisaks on Iconi kontsernil üks tootekataloog ja üks veebisait nimega Icon World of Tile, kus viidatakse „äriühingule“. Sellel veebisaidil on klienditellimuste jaoks üks kontaktpunkt.

(189)

Iconi kontsern viitas Euroopa Kohtu otsusele Matsushita Electric Industriali kohtuasjas, mille kohaselt „ei muuda nimelt õiguslikult eraldiseisvatest ettevõtjatest moodustatud kontserni sisene tootmis- ja müügitegevuse jaotus asjaolu, et need ettevõtjad moodustavad ühe majandusüksuse, kes korraldab sellisel viisil kõiki neid tegevusi, mida muudel juhtudel teostab üksus, kes on ka õiguslikus plaanis üks üksus“ (17).

(190)

Väide, et Iconi kontserni kuuluvaid eksportivaid tootjaid tuleks käsitada ühe majandusüksusena, lükati tagasi. Selle hindamise üksikasjalikud andmed saadeti konfidentsiaalsuse põhjustel ainult Iconi kontsernile.

(191)

Veel väitis Iconi kontsern, et komisjon ei olnud lisanud ühtegi tõendit selle kohta, miks ta leidis, et kaudsete tehingute puhul tegutsesid seotud eksportivad tootjad kauplejatena, kelle ülesanded on sarnased komisjonitasu alusel töötava esindaja omadega.

(192)

Komisjon pidas seda väidet põhjendamatuks. Ei ole vaidlustatud, et asjaomased tehingud tehti kahes etapis. Kõigepealt ostis Iconi kontserni kuuluv kaupleja/tootja asjaomase toote seotud tootjalt ning seejärel eksportis sama kaupleja/tootja sellisel viisil ostetud asjaomase toote liitu. Seega on tõendeid, et kaupleja tegevust viib ellu vastav Iconi kontserni kuuluv kaupleja/tootja.

(193)

Vastuväitena teatas Iconi kontsern, et omamaist ja eksportmüüki tuleb käsitada eraldi, mis tähendab, et hinnalisandit tuleb kohaldada ka kontserni kaudsele omamaisele müügile.

(194)

Komisjon lükkas väite tagasi, sest omamaise müügi lepingud ja eksportmüügi lepingud olid olemuselt erinevad. Selle hindamise üksikasjalikud andmed saadeti konfidentsiaalsuse põhjustel ainult Iconi kontsernile.

(195)

Üks eksportivate tootjate kontsern nõudis alusmääruse artikli 2 lõike 10 punkti k alusel normaalväärtuse ja ekspordihinna puhul kohanduste tegemist seoses inventuuri krediidikuludega, st laovarudega seotud teoreetilise finantskuluga. Nõue lükati tagasi, sest ei õnnestunud põhjendada, et erinev aeg, mille jooksul kaubad olid laos, mõjutas hindade võrreldavust.

(196)

Sama eksportivate tootjate kontsern nõudis kohanduste tegemist ka seoses reklaamikuludega, mis sisaldas tootmise asukoha Morbi/Gujarati lähistel reklaamtahvlite ülespanekuga seotud kulusid, mida kanti seoses müügiga siseturul alusmääruse artikli 2 lõike 10 punkti k alusel. Kontsern ei suutnud asjaomase kohanduse ulatust nimetada ega näidata, et see mõjutas hindade võrreldavust. Seepärast lükati see nõue tagasi.

(197)

Kõik valimisse kaasatud eksportivad tootjad nõudsid alusmääruse artikli 2 lõike 10 punkti b alusel normaalväärtuse puhul kohanduste tegemist seoses väidetavate imporditasude ja kaudsete maksudega. Siiski näitas uurimine, et nõue ei olnud põhjendatud. Tegelikult said valimisse kaasatud eksportivad tootjad kahe kava alusel (teatis nr 07/2020-CUSTOMS (N.T.) ja eksporditud toodete tollimaksude ja maksude vähendamise kava (RODTEP)) eksporditoetusi 2 % ulatuses ekspordiarve väärtusest sõltumata sellest, kas eksporditud plaatidele lisatud tooraine eest maksti imporditollimakse või kaudseid makse. Toetuste maksmiseks tuli vaid tõendada kaupade eksportimist. Need väited lükati tagasi, sest tegelikke eksporditoetusi ei olnud võimalik siduda ühegi niisuguse summaga, mis vastanuks samasuguse toote või selles füüsiliselt sisalduvate materjalide eest tasutavatele impordimaksudele või kaudsetele maksudele, nagu on sätestatud alusmääruse artikli 2 lõike 10 punktis b.

(198)

Alusmääruse artikli 2 lõigete 11 ja 12 kohaselt võrdles komisjon valimisse kaasatud koostööd tegevate eksportivate tootjate rühmade puhul iga liiki samasuguse toote kaalutud keskmist normaalväärtust asjakohast liiki vaatlusaluse toote kaalutud keskmise ekspordihinnaga.

(199)

Selleks arvutati eespool sätestatud metoodika abil konkreetne dumpingumarginaal kõigi kontserni kuuluvate eksportivate tootjate jaoks. Seejärel arvutati kogu kontserni kaalutud keskmine dumpingumarginaal.

(200)

28. oktoobril 2022 avaldas komisjon äriühingupõhised lõplikud järeldused, milles ta teatas kahele valimisse kaasatud eksportivale tootjale, Conori kontsernile ja Iconi kontsernile, et ta pidas asjakohaseks nende esitatud CIF-hinnad ümber arvutada, kasutades selleks IHS Markit Global Trade Atlas™ andmebaasi transpordiandmeid. Pärast lõplike järelduste avalikustamist väitsid mõlemad isikud, et komisjon oleks pidanud esitama üksikasjalikumat teavet selle kohta, miks ta ei kiitnud heaks nende esitatud CIF-hindu ja kasutas CIF-hindade kindlaksmääramiseks alternatiivseid allikaid. Pärast seda, kui komisjon oli esitanud täiendavad selgitused toimikusse lisatud teate kaudu, väitsid nad muu hulgas, et ühte komisjoni kasutatud andmekogumit tuleb kohandada. Komisjon nõustus, et tema kasutatud alusandmed olid ebatäpsed, ja tegi arvutustesse vastavad muudatused.

(201)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist juhtis Conori kontsern tähelepanu ebatäpsusele komisjoni esitatud dumpingu arvutuses, sest ta oli arvestanud teatavaid kontserni liitu suunatud müügiga seotud logistikakulude allahindlusi topelt. Selle väitega oldi nõus ja selle põhjal parandati arvutust.

(202)

Lõplikud dumpingumarginaalid, väljendatuna protsendina CIF-hinnast liidu piiril enne tollimaksu tasumist, on järgmised.

(203)

Valimist välja jäänud koostööd tegevate eksportivate tootjate puhul arvutas komisjon kaalutud keskmise dumpingumarginaali kooskõlas alusmääruse artikli 9 lõikega 6. Seega tehti asjaomane marginaal kindlaks nende kahe valimisse kaasatud eksportivate tootjate rühmade marginaalide alusel, kelle kohta oli dumpingumarginaal võimalik kindlaks teha, jättes kõrvale selle eksportivate tootjate rühma marginaali, kelle dumpingumarginaal oli null.

(204)

Sellele tuginedes on valimist välja jäänud koostööd tegevate eksportivate tootjate esialgne dumpingumarginaal 7,3 %.

(205)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist väitsid mitu valimist välja jäetud India eksportivat tootjat, et komisjon ei esitanud üksikasjalikku metoodikat, mida ta kasutas valimisse kaasatud ja valimist välja jäetud India äriühingute marginaalide arvutamisel. See väide seoti sarnaste väidetega, mille esitasid valimisse kaasatud India eksportivad tootjad, kes kuulusid Conori kontserni ja Lavishi kontserni. Neid väiteid on käsitletud põhjendustes 170 ja 186.

(206)

Kõikide teiste India eksportivate tootjate puhul määras komisjon dumpingumarginaali olemasolevate faktide põhjal kooskõlas alusmääruse artikliga 18. Selleks tegi komisjon kindlaks eksportivate tootjate koostöö taseme. Koostöö tase on koostööd tegevate eksportivate tootjate liitu suunatud ekspordi maht, väljendatuna protsendina uurimisperioodil asjaomasest riigist liitu suunatud koguimpordist, mis tehti kindlaks Eurostati impordistatistika (Comext) põhjal.

(207)

Käesoleval juhul peeti koostöö taset kõrgeks, sest koostööd tegevate eksportivate tootjate eksport moodustas uurimisperioodil ligikaudu 84 % koguekspordist. Selle põhjal pidas komisjon asjakohaseks määrata koostööst keeldunud eksportivate tootjate dumpingumarginaal valimisse kaasatud koostööd tegeva äriühingute rühma kõrgeima dumpingumarginaali tasemel.

(208)

Lõplikud dumpingumarginaalid, väljendatuna protsendina CIF-hinnast liidu piiril enne tollimaksu tasumist, on järgmised.

(209)

Seoses Bien & Qua kontserniga küsis komisjon uurimise käigus teavet nende Türgi tootjate ja seotud kauplejate vahelise suhte olemuse kohta, kes kuulusid Bien & Qua kontserni. Äriühingute esitatud andmete ja komisjoni poolt teistest allikatest kogutud teabe põhjal järeldas komisjon, et kontsern ei esitanud vajalikku teavet kirjalike lepinguliste kokkulepete kohta.

(210)

Komisjon teavitas äriühingut oma kavatsusest kohaldada alusmääruse artiklit 18 seoses teabega, mida äriühing ei esitanud.

(211)

Selgitused, mille Bien & Qua kontsern pärast artikli 18 kohase kirja saamist esitas, ei muutnud komisjoni järeldust, et kontsern ei esitanud vajalikku teavet kirjalike lepinguliste kokkulepete kohta.

(212)

Seetõttu kinnitas komisjon alusmääruse artikli 18 kohaldamist.

(213)

21. novembril 2022 nõudis Hititi kontsern, et komisjon ei võtaks arvesse teavet, mille kontsern esitas vastuses küsimustikule, sest selles sisalduvate vigade tõttu ei ole komisjonil võimalik jõuda põhjendatud ja täpsete järeldusteni alusmääruse artikli 18 lõike 3 tähenduses, ning käsitada Hititi kontserni valimist välja jäetud ja koostööd tegeva eksportiva tootjana, mis tähendab seda, et talle kohaldataks valimi keskmist tollimaksumäära. Oma märkustes tegi kontsern veel ettepaneku mõne paranduse tegemiseks oma vastustesse ja esitas alternatiivse dumpingu arvutuse koos tehtud parandustega. 7. detsembril 2022 kordas isik oma taotlust kohaldada esitatud ja kontrollitud teabele artiklit 18 ning taotlust toetas Türgi valitsus.

(214)

Seoses minimaalse eeldusega tuletas komisjon meelde, et muudetud dumpingumarginaali arvutuse esitamine pärast lõplike järelduste avalikustamist toimus ning õigeaegselt esitatud ja kontrollitud teabele artikli 18 kohaldamise nõue esitati etapis, kus komisjonil ei olnud enam võimalik uusi andmeid kontrollida, ning sellest tulenevalt neid arvesse võtta. Üksnes sel põhjusel tuleks Hititi kontserni nõue ja uued selgitused ning andmed tagasi lükata. Komisjon leidis, et uurimise käigus Hititi kontserni poolt esitatud teave ei olnud nii puudulik, et see oleks tekitanud ülemääraseid raskusi põhjendatud ja täpsete järelduste tegemisel. Teave esitati õigeaegselt ja seda kontrolliti kontrollkäigu ajal. Seega – isegi kui teave ei olnud igati täiuslik, ei jäetud seda kooskõlas alusmääruse artikli 18 lõikega 3 kõrvale.

(215)

Terviklikkuse huvides ja ilma, et see piiraks eespool sätestatut, märkis komisjon, et asjaolu, et Hititi kontsern esitas alternatiivse dumpingu arvutuse, oli vastuolus nende väitega, et Hititi kontserni dumpingumarginaali ei olnud võimalik kindlaks teha. Hititi kontserni väide alusmääruse artikli 18 lõike 3 alusel tuleks kõrvale jätta, sest see põhineb asjaomase sätte tõlgendusel vastupidisest lähtuvalt. Vastavalt artikli 18 lõikele 3 peab komisjon kasutama esitatud teavet, kui just teatavad tingimused ei ole täidetud. Selle artikli kohaselt ei pea komisjon andmeid kõrvale jätma, kui komisjon asjaomast teavet nõuetekohaseks peab, sest selle esitas äriühing ja seda kontrollis komisjon. Veel märkis komisjon, et isiku tehtud väidetavad vead vastuses küsimustikule puudutasid peamiselt mõne tehingu ebaõiget klassifitseerimist asjakohaste toote kontrollnumbrite all tooteliikide puhul, mis moodustasid tema ELi müügitehingutest ainult väikese osa. Komisjon rõhutas, et ta arvutas allpool punktides esitatud Hititi kontserni dumpingumarginaali vastavalt õigeaegselt esitatud ja kontrollitud andmekogumitele. Ühtlasi oli äriühingul võimalus esitada kontrollaruande kohta märkusi. Esitatud ja komisjoni kontrollitud andmete ebaõigsuse kohta ei esitatud õigeks ajaks ühtegi väidet. Kui komisjon on juba vajalikud andmed kätte saanud, neid kontrollinud ja leidnud, et need on dumpingu arvutamiseks usaldusväärsed, ei ole äriühingu väited aluseks olevate andmetes esinevate vigade kohta enam põhjendatud ega kontrollitavad. Seega tuleks need hilisemad väited tagasi lükata ning esitatud ja komisjoni kontrollitud andmed kinnitada kooskõlas alusmääruse artikli 18 lõikega 3. Üksikasjalikud põhjendused selle kohta, miks Hititi kontserni poolt 7. detsembril 2022 esitatud väited toetust ei leidnud, avalikustati konfidentsiaalsuse põhjustel ainult asjaomasele isikule.

(216)

Kõigepealt uuris komisjon, kas iga valimisse kaasatud koostööd teinud eksportiva tootja omamaise müügi kogumaht oli tüüpiline vastavalt alusmääruse artikli 2 lõikele 2. Omamaine müük on tüüpiline juhul, kui samasuguse toote omamaise müügi kogumaht sõltumatutele klientidele siseturul moodustab uurimisperioodil eksportiva tootja kohta vähemalt 5 % kogu tema vaatlusaluse toote liitu suunatud ekspordi müügimahust. Selle põhjal otsustati, et iga valimisse kaasatud eksportiva tootja samasuguse toote kogumüük siseturul oli tüüpiline.

(217)

Seejärel tegi komisjon kindlaks need siseturul müüdavad tooteliigid, mis olid tüüpilise omamaise müügiga eksportivate tootjate puhul identsed või võrreldavad liitu ekspordiks müüdavate tooteliikidega. Komisjon leidis, et kõik valimisse kaasatud eksportivad tootjad müüsid siseturul suurepärase kvaliteediga ja kvaliteedistandarditele mittevastavaid plaate ning ekspordiks liitu praktiliselt ainult suurepärase kvaliteediga tooteid. Tootmisprotsessi käigus loevad eksportivad tootjad pärast mitut kvaliteedikontrolli kehvema kvaliteediga keraamilised plaadid kvaliteedistandarditele mittevastavateks toodeteks. Asjaomaseid kvaliteedistandarditele mittevastavaid plaate müüdi alandatud hindadega. Seega võttis komisjon normaalväärtuse arvutamisel arvesse ainult suurepärase kvaliteediga toodete müüki siseturul, et tagada õiglane võrdlus liitu suunatud müügi hindadega. Pärast lõplike järelduste avalikustamist palus Hititi kontsern lisada komisjonil arvutustesse kvaliteedistandarditele mittevastavad plaadid, sest nende kogused olid märkimisväärsed ning kvaliteedistandarditele mittevastavate ja suurepärase kvaliteediga toodete erinevused võimaldasid teha kohandusi. Komisjon lükkas Hititi kontserni taotluse tagasi, sest selles ei olnud esitatud ühtegi konkreetset ettepanekut, kuidas kõnealust kohandust oleks saanud teha. Pärast lõplike järelduste avalikustamist palus Hititi kontsern lisada oma dumpingumarginaali arvutusse ühe konkreetse toodete alamkategooria, mida komisjon pidas kvaliteedistandarditele mittevastavaks ja mis jäeti seepärast eespool toodud kaalutlusi arvestades normaalväärtuse arvutusest välja. Taotluse aluseks oli asjaolu, et asjaomase tootekategooria müügimaht oli märkimisväärne ja et asjaomased tooted olid käsitatavad suurepärase kvaliteediga toodetena. Pärast äriühingu esitatud andmete nõuetekohast analüüsimist järeldas komisjon, et asjaomasesse alamkategooriasse kuuluvad tooted klassifitseerusid suurepärase kvaliteediga toodeteks, ja seepärast oli komisjon Hititi kontserni taotlusega nõus.

(218)

Järgmisena uuris komisjon, kas iga valimisse võetud eksportiva tootja omamaine müük koduturul oli iga liitu ekspordiks müüdava tootetüübiga identse või võrreldava tootetüübi puhul alusmääruse artikli 2 lõike 2 kohaselt tüüpiline. Tooteliigi omamaine müük on tüüpiline, kui selle tooteliigi sõltumatutele klientidele suunatud omamaise müügi kogumaht moodustab uurimisperioodil vähemalt 5 % kogu identse või võrreldava tooteliigi liitu suunatud eksportmüügi mahust. Komisjon tegi kindlaks, et enamiku tooteliikide omamaine müük oli tüüpiline. Kõigi kolme eksportija puhul ei toimunud mõne uurimisperioodil liitu eksporditud tooteliigi puhul mingit omamaist müüki või moodustas selle tooteliigi omamaine müük alla 5 % ega olnud seega tüüpiline.

(219)

Järgmiseks tegi komisjon iga tooteliigi puhul kindlaks, kui suur osa müüdi uurimisperioodil kasumlikult sõltumatutele tarbijatele siseturul, et otsustada, kas kasutada normaalväärtuse arvutamiseks tegelikku omamaist müüki vastavalt alusmääruse artikli 2 lõikele 4.

(220)

Normaalväärtuse aluseks on tegelik omamaine hind tooteliigi kohta, olenemata sellest, kas müük oli kasumlik või mitte, kui

(221)

Sellisel juhul on normaalväärtus kõnealuse tooteliigi omamaise kogumüügi kaalutud keskmine hind uurimisperioodil.

(222)

Normaalväärtus on vaid tooteliikide kasumliku omamaise müügi korral tegelik omamaine hind tooteliigi kohta uurimisperioodi jooksul, kui

(223)

Omamaise müügi analüüs näitas, et üle 60 % kogu Vitra kontserni omamaisest müügist ning üle 70 % kogu Hititi kontserni ja Bien & Qua omamaisest müügist oli kasumlik ning et kaalutud keskmine müügihind oli suurem kui tootmiskulud. Seega arvutati normaalväärtus kogu uurimisperioodi omamaise müügi hindade kaalutud keskmisena või ainult kasumliku müügi kaalutud keskmisena.

(224)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist vaidlustas Hititi kontsern asjaolu, et äriühingu omamaise müügi loetelust oli välja jäetud teatav müük, mille huvitatud isik oli märkinud kui „ekspordiks registreeritud müük“, arvestades asjaomase müügi suurt mahtu. Arvestades toimikus olevaid väidet toetavaid elemente, oli komisjon nõus lisama asjaomase müügimahu normaalväärtuse arvutustesse, sest ei olnud võimalik kindlaks teha, kas see müük läks lõpuks ekspordiks.

(225)

Juhul kui tooteliiki siseturul tüüpilistes kogustes ei müüdud, arvutas komisjon normaalväärtuse kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõigetega 3 ja 6. Kui tavapärase kaubandustegevuse käigus ei toimunud samasuguse tooteliigi müüki või oli müük ebapiisav, siis saadi normaalväärtus arvutamise teel (sest teiste valimisse kaasatud asjaomase tooteliigi tootjate omamaise müügi hinda ei olnud võimalik ilma asjaomaste tootjate konfidentsiaalsust rikkumata sisuliselt avalikustada) või kasutati teise eksportija tavapärase kaubandusetegevuse puhul kehtinud hinda ning asjaomasele huvitatud isikule esitati selle teabe nõuetekohane mittekonfidentsiaalne kokkuvõte.

(226)

Normaalväärtuse saamiseks liideti iga valimisse kaasatud koostööd tegeva eksportiva tootja samasuguse toote keskmisele tootmiskulule uurimisperioodil järgmised summad:

(227)

Tooteliikide puhul, mida ei müüdud siseturul tüüpilises koguses, lisati tavapärase kaubandustegevuse käigus siseturul nende liikidega tehtud tehingute keskmised müügi-, üld- ja halduskulud ning kasum. Tooteliikide puhul, mida siseturul üldse ei müüdud, lisati kõikide tavapärase kaubandustegevuse käigus siseturul tehtud tehingute kaalutud keskmised müügi-, üld- ja halduskulud ning kasum.

(228)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist väitis Hititi kontsern, et mõnes arvutuses oli teatavate toote kontrollnumbrite puhul kasutatud võrreldes äriühingu määradega ebatavaliselt suuri müügi-, üld- ja halduskulusid ning kasumit. Arvestades huvitatud isiku esitatud lisaselgitusi, sh aruandluses tehtud vigu, arvutas komisjon erandkorras ja lähtuvalt asjaomase juhtumi konkreetsest olukorrast kahe toote kontrollnumbri puhul normaalväärtuse äriühingu põhiselt. Pärast täiendavat osalist avalikustamist avaldas Hititi kontsern soovi kõrvale jätta mõne plaadi tootmiskulud, mis ei olnud tüüpilised. Komisjon lükkas selle väite tagasi, sest see tugines uuel kontrollimata andmekogumil, mida ei saanud kontrollitud andmetega võrrelda. Komisjon avalikustas oma põhjendused üksikasjalikumalt individuaalse avalikustamise teel üksnes asjaomasele isikule, et tagada konfidentsiaalsus.

(229)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist vaidlustas Vitra kontsern teatavate müügitehingute lisamise tema normaalväärtuse arvutustesse, sest need tehingud puudutasid väljaspool Türgit toodetud tooteid. Pärast toetavate tõendite nõuetekohast hindamist nõustus komisjon väitega ja korrigeeris arvutusi vastavalt.

(230)

Valimisse kaasatud eksportivad tootjad eksportisid liitu kas otse sõltumatutele klientidele või seotud importijate kaudu.

(231)

Kui vaatlusalust toodet eksporditi otse liidus asuvatele sõltumatutele klientidele, oli ekspordihind alusmääruse artikli 2 lõike 8 kohaselt liitu ekspordiks müüdud vaatlusaluse toote eest tegelikult makstud või makstav hind.

(232)

Kui vaatlusaluse toote eksport liitu toimus seotud importija kaudu, tehti ekspordihind kindlaks vastavalt alusmääruse artikli 2 lõikele 9 selle hinna alusel, millega imporditud toodet liidus asuvatele sõltumatutele klientidele esimest korda edasi müüdi. Sellisel juhul kohandati hinda kõigi importimise ning edasimüügi vahel tekkinud kulude, sealhulgas müügi-, üld- ja halduskulude ning kasumi põhjal, võttes aluseks käesolevas uurimises sõltumatute importijate puhul kindlaks tehtud kasumi (vt põhjendused 429 ja 430).

(233)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist väitis Bien & Qua kontsern, et müügi-, üld- ja halduskulude ning kasumi mahaarvamine ei olnud artikli 2 lõike 9 kohaselt õigustatud, sest kontserni kuuluvad eri üksused moodustavad ühe majandusüksuse. Huvitatud isik väitis, et seotud äriühingud tegutsesid tootjate ekspordivõrgu osana, kõigi üksuste üle teostasid majanduslikku kontrolli ja neid juhtisid samad isikud ning kontrollkäigud toimusid põhimõtteliselt ainult tootjate valdustes. Kontsern väitis, et asjaolu, et seotud äriühingutel olid sõltumatud tarnijad ja/või nad tegelesid muude toodetega, ei mõjutanud kontserni ühe majandusüksuse staatust. Bien & Qua kontsern väitis veel, et müügi-, üld- ja halduskulude ning kasumi mahaarvamine ei olnud artikli 2 lõike 9 kohaselt õigustatud seotud kaupleja puhul, kes asus väljaspool liitu ja kes ei täitnud importija ülesandeid.

(234)

Märgitakse, et isegi kui kontsern oleks olnud üks majandusüksus (mida ta ei ole, nagu järeldub järgmisest punktist), tuleb komisjonil vastavalt alusmääruse artikli 2 lõikele 9 ekspordihinna kindlaksmääramisel tugineda hinnale, millega importtoodet esimest korda liidu sõltumatutele klientidele edasi müüdi. Arvestades seda, kuidas kontsern korraldas liitu suunatud müüki, oleks ebaõiglane käsitada samamoodi müüki, mille eksportivad tootjad suunasid liitu seotud importijate kaudu ja liitu suunatud otsemüüki. Seepärast järeldas komisjon, et kui asjaomast toodet eksporditi liitu seotud importija kaudu, oli importija kantud müügi-, üld- ja halduskulude ning teenitud kasumi kohandamine vastavalt alusmääruse artikli 2 lõikele 9 õigustatud. Mis puudutab kohandusi väljaspool liitu tegutseva seotud kaupleja puhul, selgitas komisjon, et vastupidiselt sellele, mida komisjon väitis kontsernile esitatud konkreetsetes avalikustamisdokumentides, oli kohanduste õiguslik alus artikli 2 lõike 10 punkt i, mis on kooskõlas komisjoni tavaga teistes uurimistes ja on õigustatud isegi juhul, kui kaupleja ei oleks täitnud importija ülesandeid.

(235)

Kaks valimisse kaasatud kontserni müüsid liitu tähtsusetus mahus kvaliteedistandarditele mittevastavaid plaate (vt põhjendus 217). Asjaomane müük jäeti ekspordihinna kindlakstegemiseks kasutatud mahust välja. Sellele käsitlusviisile jäädi kindlaks ka pärast lõplike järelduste avalikustamist, nagu on märgitud põhjenduse 217 lõpuosas.

(236)

Komisjon võrdles normaalväärtust ja valimisse kaasatud eksportivate tootjate ekspordihinda tehasest hankimise tasandil.

(237)

Õiglase võrdluse tagamiseks kohandas komisjon vajaduse korral normaalväärtust ja/või ekspordihinda, võttes arvesse hindu ning hinna võrreldavust mõjutavaid erinevusi kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõikega 10. Korrigeeriti transpordi-, kindlustus-, käitlemis-, laadimis- ja lisakulusid, tollivormistus- ja sarnaseid kulusid, komisjonitasusid, allahindlusi ning hinnavähendeid.

(238)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist vaidlustas Hititi kontsern asjaolu, et komisjon oli krediidikulu kohandamise tagasi lükanud. Komisjon lükkas selle väite tagasi. Komisjon lükkas kohanduse tagasi, sest isik ei tõendanud, nagu on nõutud alusmääruse artikli 2 lõikes 10, et mis tahes krediidi andmise kulu oli tõepoolest tegur, mida nõutavate hindade kindlaksmääramisel arvesse võeti.

(239)

Hititi kontsern eksportis uurimisperioodil sageli keraamilisi plaate liitu Türgis asuvate seotud kauplejate kaudu. Komisjon leidis, et nende seotud kauplejate ülesanded olid sarnased esindaja omadega, kuna nad said oma teenuste eest kasumimarginaali.

(240)

Bien & Qua kontserni Türgis asuvad seotud kauplejad, kes osalesid liitu suunatud müügitegevuses, said oma teenuste eest hinnalisandit ja nende funktsioonid olid sarnased komisjonitasu alusel töötava esindaja omadega.

(241)

Komisjon avalikustas asjaomaste järelduste täiendavad üksikasjad individuaalse avalikustamise teel üksnes asjaomasele kontsernile, et tagada konfidentsiaalsus.

(242)

Eespool esitatud teavet arvesse võttes kohandati kõigi valimisse kaasatud eksportivate tootjate (kontsernide) ekspordihinda Türgis asuvate seotud isikute kaudu liitu suunatud müügi puhul vastavalt alusmääruse artikli 2 lõike 10 punktile i. Komisjon lahutas ekspordihinnast seotud isiku(te) müügi-, üld- ja halduskulud ning põhjenduse 232 lõpuosas kirjeldatud kasumi.

(243)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist väitis Bien & Qua kontsern, et müügi-, üld- ja halduskulude ning kasumi mahaarvamine ei olnud alusmääruse artikli 2 lõike 10 punkti i kohaselt õigustatud, sest kontserni kuuluvad eri üksused moodustavad ühe majandusüksuse.

(244)

Komisjoni arvates rääkisid mitu tegurit vastu väitele, et asjaomase kontserni puhul on tegemist ühe majandusüksusega. Asjaolu, et Bien & Qua kontserni kuuluvate üksuste üle teostasid majanduslikku kontrolli ja neid juhtisid samad isikud ning kontrollkäigud toimusid enamjaolt ainult tootjate valdustes, ei tähenda tingimata, et kontserni puhul on tegemist ühe majandusüksusega. Komisjon märkis, et tootjad ja seotud kauplejad asusid eri kohtades (nende registrijärgsed asukohad olid seotud tootjate asukohtadest erinevad) ning et seotud kauplejatel olid sageli sõltumatud tarnijad ja/või nad tegelesid uurimisalusest tootest erinevate toodetega. Lisaks olid müügiosakonnad eri üksustes, sh tootmisüksused, mis täitsid eri ülesandeid. Seega ei olnud võimalik väita, et seotud kauplejad tegutsesid seotud tootjate sisemüügi osakonnas. Võttes arvesse asjaomaseid elemente ja piisavalt põhjendatud teabe puudumist, mis võimaldaks paremat arusaamist Bien & Qua kontserni seotud üksuste vahelisest korraldusest (vt punkt 3.2.1), ei olnud komisjonil võimalik nõustuda Bien & Qua kontserni üldise väitega, et tegemist on ühe majandusüksusega.

(245)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist väitis Bien & Qua kontsern, et müügi-, üld- ja halduskulude ning kasumi mahaarvamine ei olnud alusmääruse artikli 2 lõike 10 kohaselt õigustatud meetodi tõttu, mida komisjon kasutas hiljutises uurimises (18) (mille kohaselt oleks alusmääruse artikli 2 lõike 10 punkti i alusel tehtud kohandus vastuolus alusmääruse artikli 2 lõikega 1

(246)

Komisjon ei olnud sellega nõus. Esiteks märkis komisjon, et alusmääruse artikli 2 lõige 1, mille alusel määratakse kindlaks normaalväärtus, ning alusmääruse artikli 2 lõiked 8 ja 9, mille alusel määratakse kindlaks ekspordihind, on tõepoolest erinevalt sõnastatud. Asjaolu, et ekspordihinnad määratakse kindlaks omamaistest hindadest erinevalt, ei tähenda iseenesest ebaõiglast võrdlust. Lisaks võrdles huvitatud isik võrreldamatuid faktilisi olukordi. Bien & Qua kontserni tsiteeritud uurimine käsitles terasetöötlemiskeskust, mis ühendati tootja tootmisahelasse. Arvestades äriühingu tegevust, ei saa seetõttu arvestada, et asjaomase terasetöötlemiskeskuse funktsioonid on sarnased komisjonitasu alusel töötava esindaja omadega alusmääruse artikli 2 lõike 10 punkti i tähenduses. Olukord käesolevas uurimises oli kindlasti erinev, sest seotud kauplejad ei olnud ühendatud Bien & Qua kontserni tootmisahelasse.

(247)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist väitis Bien & Qua kontsern, et kui komisjon peaks väite ühe majandusüksuse kohta tagasi lükkama, ei oleks müügi-, üld- ja halduskulude ning kasumi mahaarvamine olnud alusmääruse artikli 2 lõike 10 punkti i kohaselt õigustatud, sest see tekitas normaalväärtuse ja ekspordihinna põhjendamatud erinevused ning ebaõiglase võrdluse. Huvitatud isik lisas, et tema müügikanalid olid sise- ja eksporditurgudel samad. See viimane väide oli vastuolus kõigi muude väidetega, mille huvitatud isik esitas menetluse varajastes etappides, (19) ja see loeti valeks, sest siseturul oli Bien & Qua kontserni üksuste peamine strateegia hoida ühtse hinnakirja alusel laia kohalike edasimüüjate baasi. Asjaomastel edasimüüjatel oli tellimuste esitamiseks automaatne juurdepääs tootjate ressursiplaneerimise süsteemile. Eksporditurgudel oli aga tellimuste ja müügi voog erinev ning tootjad ootasid, et kontserni väliskaubandusettevõtted looksid lisaväärtust juba alates ühtsest hinnakirjast. Seepärast leidis komisjon, et müügi-, üld- ja halduskulude ning kasumi mahaarvamine oli alusmääruse artikli 2 lõike 10 punkti i alusel õigustatud, arvestades kontserni tegevuse ekspordiga seotud poolt.

(248)

Veel rõhutas komisjon, et kuigi ta oli seda korduvalt nõudnud, ei olnud Bien & Qua kontsern üheski uurimise etapis selgitanud, missugused olid lepingulised kokkulepped, mille tootjad olid sõlminud seotud üksustega, kes tegelesid nende toodete müügiga siseturul ja eksporditurgudel (vt ka põhjendus 209). Asjaomase teabe puudumine ei võimaldanud komisjonil täielikult hinnata väidet, et olukord omamaise ja eksportmüügi puhul on täpselt sama kauplejate puhul, kes osalesid mõlemas müügivoos. Igal juhul ei esitanud Bien & Qua kontsern mingisugust teavet normaalväärtuse kohandamise taseme ja näitajate kohta ega esitanud ka mingeid tõendeid, mis õigustanuks konkreetset kohanduse taset.

(249)

Sellest tulenevalt lükati tagasi väide, et müügi-, üld- ja halduskulude ning kasumi mahaarvamine alusmääruse artikli 2 lõike 10 punkti i alusel tekitas normaalväärtuse ja ekspordihinna ebaõiglase võrdluse.

(250)

Valimisse kaasatud eksportivad tootjad vaidlustasid põhjenduse 232 lõpuosas kirjeldatud kasumi mahaarvamise põhjusel, et valimisse kaasatud liidu eksportivate tootjate ja importijatega seotud isikute tegevusalad olid erinevad. Komisjon pidas väidet põhjendamatuks, sest kasumitase oli mõistlik ja vastas sihtkasumile, mille üks valimisse kaasatud kontsern oli Türgi seotud kaupleja kohta esitanud.

(251)

Tuvastati mõned probleemid vääringu konverteerimisega. Alusmääruse artikli 2 lõike 10 punktis j on sätestatud, et müügi kuupäevaks peaks olema arve kuupäev ning kasutada võib lepingu, ostu tellimuse või tellimuse kinnitamise kuupäeva, kui need kajastavad asjakohasemalt olulisi müügitingimusi. Arvestades asjaolu, et uurimisperioodil Türgi liiri vahetuskurss kõikus euro suhtes tugevalt (ja üldiselt langes oluliselt), (20) leidis komisjon, et olulised müügitingimused lepiti kokku ostu tellimuse kinnitamisel, mitte arve kuupäeval. Kliendi ostutellimuse ja arve kuupäeva vaheline aeg oli erinev, kuid keskmiselt oli see kaks kuud.

(252)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist kurtsid mitu huvitatud isikut, et eespool osutatud metoodika langetas ekspordihindu kunstlikult (tõstes seega kunstlikult dumpingumarginaale), ja palusid komisjonil arvesse võtta, et müügitingimused olid arve esitamise kuupäevaks kokku lepitud. Arvestades vaieldamatut asjaolu, et Türgi liiri vahetuskurss kõikus uurimisperioodil euro suhtes, leidis komisjon, et ei ole põhjust väita, et liidu klient maksis eurodes kõrgemat hinda kui see, mis külmutati kliendi ostutellimuse ajal. See tõendamata väide lükati tagasi. Pärast lõplike järelduste avalikustamist väitis Hititi kontsern, et kui komisjon jääb oma meetodile kindlaks, peaks ta sellisel juhul omamaiste hindade kindlaksmääramisel arvesse võtma riigisisest inflatsiooni. Kuna aga ei esitatud ühtegi konkreetset ettepanekut selle kohta, kuidas edasi toimida, lükkas komisjon väite tagasi.

(253)

Kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõigetega 11 ja 12 võrdles komisjon valimisse kaasatud koostööd tegevate eksportivate tootjate puhul samasuguse toote iga liigi kaalutud keskmist normaalväärtust vaatlusaluse toote vastava liigi kaalutud keskmise ekspordihinnaga.

(254)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist juhtis Vitra kontsern tähelepanu eespool punktides kirjeldatud arvutusvigadele. Komisjon parandas need vead. Korrigeerimise tulemusel jäi Vitra kontserni lõplik dumpingumarginaal alla miinimumtaseme.

(255)

Selle põhjal on lõplikud kaalutud keskmised dumpingumarginaalid ilma tollimakse tasumata ja väljendatuna osakaaluna CIF-hinnas liidu piiril järgmised.

(256)

Valimist välja jäänud koostööd tegevate eksportivate tootjate puhul arvutas komisjon kaalutud keskmise dumpingumarginaali kooskõlas alusmääruse artikli 9 lõikega 6. Seega määrati kõnealuseks marginaaliks valimisse kaasatud eksportivate tootjate kaalutud keskmiste marginaalide alusel 9,2 %.

(257)

Kõikide teiste Türgi eksportivate tootjate puhul määras komisjon dumpingumarginaali olemasolevate faktide põhjal kooskõlas alusmääruse artikliga 18. Selleks tegi komisjon kindlaks eksportivate tootjate koostöö taseme. Koostöö tase on koostööd tegevate eksportivate tootjate liitu suunatud ekspordi maht, väljendatuna protsendina uurimisperioodil asjaomasest riigist liitu suunatud koguimpordist, mis tehti kindlaks Eurostati impordistatistika (Comext) põhjal.

(258)

Käesoleval juhul on koostöö tase kõrge, sest koostööd tegevate eksportivate tootjate eksport moodustas uurimisperioodil ligikaudu 90 % koguimpordist ruutmeetrites. Selle põhjal pidas komisjon asjakohaseks määrata koostööst keeldunud eksportivate tootjate dumpingumarginaal valimisse kaasatud äriühingu kõrgeima dumpingumarginaali tasemel.

(259)

Lõplikud dumpingumarginaalid, väljendatuna protsendina CIF-hinnast liidu piiril enne tollimaksu tasumist, on järgmised.

(260)

Mitu isikut vaidlustasid valimist välja jäetud eksportivate tootjate puhul määratud kõrge dumpingumarginaali ja nõudsid selle taseme alandamiseks näiteks valimisse kaasatud kõrgeima dumpingumarginaaliga äriühingu väljajätmist, sest see ei olnud väidetavalt tüüpiline. Pärast täiendavat osalist avalikustamist lisasid mitu isikut, et see, et komisjon määras koostööd tegevate äriühingute tollimaksumäära kahe allesjäänud eksportiva tootja (kes kokku moodustasid vähem kui 25 % Türgi koguimpordist) kohta tehtud järelduste põhjal, ei olnud õiglane ega objektiivne ja/või oli vastuolus proportsionaalsuse üldpõhimõttega. Mõni isik väitis, et asjaolu, et alusmääruses on sätestatud, et koostööd tegevate isikute dumpingumarginaal „ei ületa“ valimisse kaasatud isikute puhul kindlaksmääratud kaalutud keskmist dumpingut, andis komisjonile kaalutlusõiguse määrata nende tollimaks valimisse kaasatud isikute puhul kindlaksmääratud kaalutud keskmisest dumpingust madalamal tasemel. Sellega seoses tegi isik ettepaneku kasutada koostööd tegevate äriühingute puhul 4,58 %-list tollimaksumäära, st alternatiivset arvutust kahe ülejäänud valimisse kuuluva eksportija kaalutud keskmise alusel. Komisjon tuletas meelde, et ta oli valimist välja jäetud koostööd tegevate eksportivate tootjate tollimaksumäära kindlaksmääramiseks järginud oma üldist tava ja teinud seda vastavalt alusmääruse artikli 9 lõike 6 sätetele ning et ei leidunud ühtegi märki, et sellisel viisil arvutatud määr ei oleks olnud tüüpiline. Seetõttu lükati see väide tagasi.

(261)

Türgi valitsus vaidlustas kindlaksmääratud dumpingumarginaalid, mis olid teiste Türgi suhtes ellu viidud dumpinguvastaste uurimistega võrreldes kõrged. Komisjon tuletas meelde, et ta on määranud tollimaksumäärad kindlaks objektiivsetel alustel vastavalt alusmääruse sätetele. Seetõttu lükati see väide tagasi.

(262)

Nagu põhjenduses 59 märgitud, on keraamiliste plaatide valmistamise sektor liidus äärmiselt killustunud. Uurimisperioodil valmistasid liidus samasugust toodet enam kui 300 liidu tootjat. Neid käsitatakse liidu tootmisharuna alusmääruse artikli 4 lõike 1 tähenduses.

(263)

Nagu on veel nimetatud põhjendustes 59 ja 60, jaotati liidu tootmisharu vastavalt tootjate aastasele tootmismahule kolme tootjate kategooriasse: väiketootjad, keskmise suurusega tootjad ja suurtootjad. Suurtootjad moodustasid umbes poole liidu kogutoodangust (vt põhjendus 306).

(264)

Uurimisperioodil oli liidu kogutoodang hinnanguliselt ligikaudu 1,2 miljardit m2. Komisjon lähtus tootmise näitaja puhul CETi esitatud kontrollitud andmetest. CET kogus tootmismahtude näitajad oma üksikliikmetelt ja riiklikelt ühendustelt. Kui asjaomane teave ei olnud kättesaadav, kasutas CET tootmise statistika koostamisel PRODCOMi (21) andmeid, mida ekstrapoleeriti 2021. aasta esimese poole puhul, kui see oli vajalik, kasutades Eurostati avaldatud tootmisindeksit (22).

(265)

Nagu on märgitud põhjenduses 67, moodustas kuue valimisse kaasatud liidu tootja toodang 6 % samasuguse toote kogutoodangust liidus.

(266)

Netto ja Cortina tegid kogu uurimise vältel arvukaid avaldusi, milles esitasid vastuväiteid kahju esinemise, dumpingu ning liidu huvi kohta seoses India ekspordiga liitu. Neid on käsitletud allpool. Lisaks väitsid nad end olevat liidu tootjad, nimetades end „Białystokist pärit tootjateks“. Uurimisel selgus siiski, et ühelgi neist äriühingutest ei olnud tootmistegevust liidus, vaid nad importisid keraamilisi plaate oma India äripartneritelt. Seega ei saanud neid äriühinguid lugeda liidu tootmisharu alla kuuluvaks alusmääruse artikli 4 lõike 1 tähenduses.

(267)

Komisjon liitis liidu tarbimise kindlakstegemiseks kokku liidu tootmisharu müügi, mis määrati CETi esitatud kontrollitud andmete põhjal, ja impordimahud. Impordimahtude teave saadi Eurostati Comexti andmebaasist.

(268)

Liidu tarbimine muutus järgmiselt.

Tabel 1

Liidu tarbimine (m2)

(269)

Liidu tarbimine suurenes vaatlusalusel perioodil järjepidevalt. Uurimisperioodil oli tarbimine 6 % suurem kui 2018. aastal. Liidu tarbimise suurenemisest tingitud nõudlust aitas peamiselt rahuldada import.

(270)

Komisjon uuris, kas vastavalt alusmääruse artikli 3 lõikele 4 on asjaomastest riikidest pärit keraamiliste plaatide importi vaja hinnata kumulatiivselt.

(271)

Indiast ja Türgist pärit impordi puhul kindlaksmääratud dumpingumarginaalid ületasid alusmääruse artikli 9 lõikes 3 sätestatud miinimumkünnise, v.a Lavishi kontserni ja Vitra kontserni puhul.

(272)

Lavishi kontserni dumpinguhinnata impordi maht moodustas uurimisperioodil [6–9 %] Indiast pärit koguimpordist ja umbes [40–45 %] valimisse kaasatud impordist. Selleks et teha kindlaks, kas asjaomase äriühingu kohta tehtud järeldusi saab laiendada kogu valimist välja jäänud impordile, võrdles komisjon Lavishi kontserni hindu kahe teise valimisse kaasatud eksportiva tootja hindade, valimist välja jäänud koostööd tegevate eksportivate tootjate hindade ja kogu India impordi keskmise hinnaga (v.a Lavish), mis saadi Eurostati andmetest. Väljavõttelise uuringu ankeetides esitatud andmete põhjal oli Lavishi kontserni keskmine ekspordihind [19–22 %] kõrgem nende rohkem kui 140 India eksportija keskmisest ekspordihinnast, kes esitasid väljavõttelise uuringu vastused. Asjaomaste äriühingute kogu ekspordimaht moodustas 84 % kogu Indiast pärit ekspordist liitu (vt põhjendus 207). Kontserni CIF-ekspordihind oli [7–9 %] kõrgem kui kogu Indiast pärit impordi keskmine CIF-hind ja [14–16 %] kõrgem kui ülejäänud kahe valimisse kaasatud eksportiva tootja ekspordihinnad. Seega leidis komisjon, et ta ei saa Lavishi kontserniga seotud järeldust dumpingu puudumise kohta laiendada valimist välja jäänud eksportivatele tootjatele.

(273)

Vitra kontserni dumpinguhinnata impordi maht moodustas üle 25 % Türgi koguimpordist uurimisperioodil ja üle poole valimisse kaasatud impordist. Selleks et teha kindlaks, kas asjaomase äriühingu kohta tehtud järeldusi saab laiendada kogu valimist välja jäänud impordile, võrdles komisjon Vitra kontserni hindu valimist välja jäänud koostööd tegevate eksportivate tootjate kaalutud keskmise hinna ja kogu India impordi keskmise hinnaga, mis olid esitatud väljavõttelise uuringu ankeedis. Selle alusel oli Vitra kontserni keskmine ekspordihind [18–20 %] kõrgem kui 70 %-l sellistest mahtudest, mida müüsid valimist välja jäetud Türgi eksportijad, kes vastasid küsimustikule, mille kohta komisjonil puudusid normaalväärtuse andmed. Küsimustikule vastanud äriühingute kogu ekspordimaht moodustas umbes 90 % kogu Türgist pärit ekspordist liitu (vt põhjendus 258). Seega leidis komisjon, et ta ei saa Vitra kontserniga seotud järeldust dumpingu puudumise kohta laiendada valimist välja jäänud eksportivatele tootjatele. Pärast täiendavat osalist avalikustamist vaidlustasid Türgi valitsus ja mõned koosööd tegevad eksportijad selle järelduse. Mõned Türgi koostööd tegevad eksportijad palusid komisjonil laiendada Vitra kontserni puhul dumpingu puudumise kohta tehtud järeldusi neile endile (sest nende väljavõttelise uuringu vastuste selgus, et nende ekspordihinnad olid Vitra kontserni hindadega võrdsed või neist kõrgemad) ja/või valimist välja jäetud eksportivatele tootjatele. Komisjon lükkas nende väited punktis 3.2.5 selgitatud põhjustel tagasi.

(274)

Ühestki asjaomasest riigist pärit impordi maht (v.a Lavishi kontserni ja Vitra kontserni dumpinguhinnata impordi maht) ei olnud alusmääruse artikli 5 lõike 7 tähenduses tähtsusetu. Uurimisperioodil oli Indiast pärit impordi turuosa [3,5–3,6 %] ning Türgist pärit impordi turuosa [4,6–4,7 %] (23).

(275)

Konkurentsitingimused Indiast ja Türgist pärit dumpinguhinnaga importtoodete vahel ning asjaomastest riikidest pärit dumpinguhinnaga importtoodete ja samasuguse toote vahel olid sarnased. Täpsemalt öeldes konkureerisid importtooted üksteisega ja liidus toodetud keraamiliste plaatidega, sest neid müüdi samade müügikanalite kaudu ja samadele kliendikategooriatele.

(276)

Seega olid kõik alusmääruse artikli 3 lõikes 4 sätestatud tingimused täidetud ning Indiast ja Türgist pärit importi uuriti kahju kindlaksmääramiseks kumulatiivselt.

(277)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist väitsid kuusteist India eksportivat tootjat, et asjaomastest riikidest pärit impordi kumulatiivne hindamine seadis India ebasoodsasse olukorda. Nad juhtisid tähelepanu, et vaatlusalusel perioodil India impordi hinnad tõusid, samas kui Türgi impordi hinnad langesid. Veel märkisid äriühingud, et Indiast pärit impordi suurenemine täiendas üksnes liidu tootjate ebapiisavat tootmismahtu. Selle põhjal väitsid nad, et kumuleerituna Türgi impordiga oli India impordi mõju ülehinnatud. Pärast täiendavat osalist avalikustamist vaidlustas India valitsus kumulatiivse hindamise ja tuletas meelde kriteeriume, mille alusel oli võimalik andmeid kumuleerida.

(278)

Komisjon tuletas meelde, et vaatlusalusel perioodil India impordi maht enam kui kahekordistus. Arvestades tootmisvõimsuse rakendamist, mis oleks võimaldanud liidu tootmisharul suurendada oma tootmismahtu, et rahuldada nõudlus liidu turul, leidis komisjon, et väide liidu tootjate ebapiisavate tootmismahtude kohta oli põhjendamatu. Kuigi India impordihind tõusis, jäi see Türgi impordihinna tasemest madalamale. Lõpuks märkis komisjon, et menetluses järgiti alusmääruse artikli 3 lõikes 4 kehtestatud kriteeriume. Komisjon tuletas seoses India valitsuse väitega meelde, et kumuleerimise kriteeriumid olid täidetud, nagu on üksikasjalikult selgitatud põhjendustes 271–276. Seetõttu lükkas komisjon selle väite tagasi.

(279)

Komisjon tegi impordimahu kindlaks Comexti andmete põhjal. Impordi turuosa kindlakstegemiseks võrreldi asjaomast importi tarbimisega liidus, mis määrati kindlaks põhjenduses 267 kirjeldatud selgitus alusel.

(280)

Asjaomastest riikidest pärit import liitu muutus järgmiselt.

Tabel 2

Impordimaht (m2) ja turuosa

(281)

Asjaomastest riikidest pärit import ja selle turuosa suurenesid vaatlusalusel perioodil stabiilselt. Asjaomastest riikidest pärit import suurenes 72 %, mis tähendas selle turuosa suurenemist 61 % võrra. Asjaomastest riikidest pärit impordi turuosa liidus oli uurimisperioodil [8,1–8,3 %], olles suurenenud 2018. aastast, mil see oli [5–5,2 %].

(282)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist väitis Türgi valitsus, et Türgi impordi suurenemine oli ajutine ning et täiendav import üksnes asendas liidu tooteid, sest liidu tootmine oli ajutiselt katkenud liikmesriikide seoses COVID-19 pandeemiaga kehtestatud sanitaarmeetmete tõttu. Selle väite toetuseks võrdles Türgi valitsus 2021. aasta esimese kümne kuu jooksul liitu suunatud ekspordi mahtu 2022. aasta sama perioodiga. Türgi keraamiliste plaatide eksport liitu vähenes ligikaudu 3,5 miljoni m2 võrra. Türgi valitsus ja Sogutsen Seramik kordasid seda väidet täiendava osalise avalikustamise kohta esitatud märkustes.

(283)

Sellega seoses märkis komisjon, et Türgist pärit import suurenes kogu vaatlusaluse perioodi jooksul järjepidevalt ning liidu tootjate ajutine tootmiskatkestus mõjutas ainult 2020. aastat. Lisaks oli liidu tootmisharu lõppvarude tase 2019. aasta lõpus tootmismahu vähenemise korvamiseks enam kui piisav. Türgi keraamiliste plaatide suurenev eksport ei vastanud liidu kasvavale nõudlusele, mida liidu tootjad ei suutnud rahuldada. Pigem oli Türgi keraamiliste plaatide tootmisharu vaatlusalusel perioodil surve all, mida avaldas vähenev omamaine plaatide tarbimine, mis ärgitas eksportima hindadega, mida tootmisharu kirjeldas konkurentsivõimelistena (24). Liitu suunatud ekspordi vähenemist 2022. aastal ei saanud võtta Türgi valitsuse väidete tõendina, sest liitu suunatud eksport võis väheneda käimasoleva uurimise tõttu. Seetõttu lükkas komisjon selle väite tagasi.

(284)

Lisaks väitis Türgi valitsus, et turuosa protsentuaalne muutus 2018. aasta ja uurimisperioodi vahelisel ajal üksnes tundus olevat suur (+42 %), sest Türgi impordi turuosa oli võrdlusaastal väike.

(285)

Esiteks märkis komisjon, et dumpinguhinnaga Türgi impordi turuosa muutus, sest pärast lõplike järelduste avalikustamist leiti, et Vitra kontsern ei kasutanud dumpingut. Pärast asjaomaste mahtude väljajätmist oli Türgi turuosa protsentuaalne muutus 38 %, mis sisaldas dumpinguhinnaga impordi olulist kasvu. Asjaomane turuosa kasv on fakt, mis tehti kindlaks uurimise käigus, ning see kajastas tegelikult toimunud muutust. Siiski ei ole komisjon nõus, et Türgi turuosa oleks võrdlusaastal väike olnud. Türgi oli kogu vaatlusaluse perioodi vältel kolmandatest riikidest pärit liidu tarnijatest esikohal ning tema import moodustas koguimpordist ühe kolmandiku. Tuvastatud dumpinguhinnaga impordi mahu suurenemine ligikaudu 12 000 000 m2 võrra oli märkimisväärne ja mõjutas liidu tootmisharu toimimist. Seetõttu lükkas komisjon selle väite tagasi.

(286)

Pärast täiendavat osalist avalikustamist märkis Türgi valitsus, et Türgi import ja selle turuosa kasvas vaatlusalusel perioodil aeglasemalt pärast seda, kui oli kindlaks tehtud, et Vitra kontsern ei kasutanud dumpingut. Türgi valitsus väitis, et [4,6–4,7] % võrra vähenenud turuosa ei saanud pidada liidu tootmisharu kahjustavaks. Samamoodi väitis India valitsus, et pärast Vitra kontserni väljajätmist olid impordimahud kahju põhjustamiseks liiga väikesed.

(287)

Komisjon tuletas meelde, et impordimahte ja nende turuosa tuleb vaadelda mõlema asjaomase riigi puhul kumulatiivselt. Komisjon leidis, et [8,1–8,3] % turuosa, mis kajastab asjaomastest riikidest pärit dumpinguhinnaga importi, oli kõnealusel juhul kahju põhjustamiseks piisav, arvestades eelkõige liidu tootmisharu struktuuri ja killustatust.

(288)

Komisjon määras impordihinnad kindlaks Eurostati Comexti andmebaasi põhjal. Selleks arvati Lavishi kontserni ja Vitra kontserni kontrollitud impordiväärtused (CIF-tasandil) ja -mahud vastavalt Indiast ja Türgist pärit impordist maha.

(289)

Asjaomastest riikidest pärit impordi keskmine hind liidus muutus järgmiselt.

Tabel 3

Impordihinnad (eurot m2 kohta)

(290)

Kahest asjaomasest riigist pärit impordi keskmised hinnad jäid mõlemad vaatlusalusel perioodil stabiilseks. Türgist pärit impordi keskmine hind vähenes 2018. aasta ja uurimisperioodi vahel 10 %, samas kui Indiast pärit impordi keskmised hinnad kasvasid järjepidevalt ning suurenesid 2018. aasta ja uurimisperioodi vahel 26 %. Mõlemast riigist pärit impordi hinnad olid kogu vaatlusaluse perioodi jooksul oluliselt madalamad kui valimisse kaasatud liidu tootjate hinnad ja tootmiskulud (vt tabel 7).

(291)

Selleks et teha kindlaks hinna allalöömine uurimisperioodil, võrdles komisjon

(292)

Hindu võrreldi tooteliikide kaupa samal kaubandustasandil toimunud tehingutes, korrigeerides neid vajaduse korral nõuetekohaselt ning arvates maha hinnavähendid ja hinnaalandused. Võrdluse tulemus on väljendatud protsendimäärana valimisse kaasatud liidu tootjate teoreetilisest käibest uurimisperioodil.

(293)

See näitas, et kaalutud keskmine hinna allalöömise marginaal liidu turul oli sõltuvalt eksportivast tootjast India puhul 42,5–54,7 % ja Türgi puhul 33,8–57,7 %. Keraamiliste plaatide konkurentsi mõjutavad suuresti hinnad, mistõttu on hinna allalöömise marginaalid väga olulised. Lisaks märkis komisjon, et väiksem osa liidu tootmisharu müügist toimus seotud isikute kaudu ja arvestades asjaomaste isikute müügi-, üld- ja halduskulude ning kasumi taset, ei oleks järeldus hindade allalöömise kohta kumuleeritud impordi puhul vähem usaldusväärne isegi juhul, kui arvutusi oleks tulnud asjaomaste näitajate puhul kohandada. Kui jätta liidu tootmisharu seotud isikute kaudu toiminud müük (mis moodustas vähem kui 25 %) arvutusest välja, esines sellegipoolest olulist hindade alalöömist, mis jäi India puhul vahemikku 36–54,7 % ja Türgi puhul vahemikku 19,9–61,7 %. Kahtlemata müüsid kõik valimisse kaasatud koostööd tegevad India eksportijad otse liitu ja ligi pool valimisse kaasatud koostööd tegevate Türgi eksportijate impordist oli samuti otsemüük. Seega jääks hindade allalöömine mis tahes alternatiivse meetodi kasutamisel märkimisväärseks.

(294)

Lisaks leidis komisjon vaatamata järeldustele olulise hindade allalöömise kohta, et Indiast ja Türgist pärit impordi mahtudest ning madalatest hindadest põhjustatud hindade allasurumise tõttu ei saanud liidu tootmisharu tõsta oma hindu tasemele, millega oleks võimalik teenida mõistlikku kasumit. Asjaomastest riikidest pärit impordi keskmine hind jäi kogu vaatlusaluse perioodi jooksul valimisse kaasatud liidu tootjate kulust allapoole (vt põhjenduse 289 tabel 3 ja põhjenduse 320 tabel 7). Kuigi liidu tootjate keskmine müügihind liidu turul tõusis 2018. aasta ja uurimisperioodi vahel 19 %, jäi see kogu vaatlusalusel perioodil tootmiskuludest väiksemaks (vt põhjenduse 320 tabel 7).

(295)

Makrotasandil tuvastatud hindade allasurumine leidis edasist kinnistust äriühingu tasandil. Kahju kõrvaldamist võimaldavad tasemed määrati kindlaks tooteliigi kaupa, võttes seega arvesse imporditud tootevaliku ja liidu tootmisharu omamaise müügi võimalikke erinevusi. Valimisse kaasatud eksportivate tootjate import toimus uurimisperioodil hinnaga, mis jäi liidu tootjate omamaise müügi hindadest India puhul 92,7–168,7 % võrra allapoole ja Türgi puhul 80,8–150,6 % võrra allapoole (üksikasjalikud andmed on esitatud punktis 6.1).

(296)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist tõi Türgi valitsus välja, et mitte ainult Türgist pärit impordi hinnad ei olnud liidu tootjate tootmiskuludest madalamad, vaid ka liidu tootjate endi hinnad liidu turul olid tootmiskuludest madalamad. Lisaks, kui Türgi impordihinnad vaatlusalusel perioodil langesid, siis liidu tootjate omamaine hind tõusis, mistõttu suurenes ka kasumlikkus. Sellega seoses kordas Türgi valitsus oma süüdistust, et komisjon oli manipuleerinud liidu tootjatest koosnevat valimit, kaasates suuremate kulude ja halvemate finantsnäitajatega äriühingud. Lisaks väitis Türgi valitsus, et väiketootjate kategooriasse lisatud äriühingud olid butiikettevõtted, kes tegutsesid kallimasse hinnaklassi kuuluvate toodete turul ja tegid tellimustöid.

(297)

Türgi valitsus kordas pärast täiendavat osalist avalikustamist oma küsimusi seoses liidu tootjate valimi tüüpilisusega ja selle mõjuga hinnavõrdlusele.

(298)

Esiteks märkis komisjon, et asjaomastest riikidest pärit impordi hindu tuleb vaadelda kumulatiivselt, mitte eraldi. Sel viisil kindlaks määratud keskmine impordihind jäi vaatlusalusel perioodil küllaltki stabiilseks ja oli liidu tootmisharu tootmiskuludest oluliselt madalam. Liidu tootmisharul tuli navigeerida asjaomastest riikidest pärit impordi äärmiselt madalate hindade ja kasvavate tootmiskulude vahel. Kuigi liidu tootmisharu omamaised hinnad tõusid, ei suutnud ta saavutada jätkusuutlikku kasumitaset, teenides uurimisperioodil vaevu nullkasumit.

(299)

Teiseks tuletas komisjon meelde, et valim moodustati objektiivsete kriteeriumite alusel, nagu on kirjeldatud põhjendustes 72 ja 73. Väiketootjate kategooriasse valitud tootjate näol oli tegemist äriühingutega, kes pakkusid keraamiliste plaatide kollektsioone laiale hulgale klientidele, sh üldsusele.

(300)

Sellest tulenevalt lükkas komisjon kõik hinna allalöömise ja hinna allasurumisega seotud väited tagasi.

(301)

Uurides dumpinguhinnaga impordi mõju liidu tootmisharule, hinnati vastavalt alusmääruse artikli 3 lõikele 5 kõiki majandusnäitajaid, mis liidu tootmisharu olukorda vaatlusalusel perioodil kujundasid.

(302)

Nagu on märgitud punktis 1.4.1, kasutati liidu tootmisharule Indiast ja Türgist pärit keraamiliste plaatide impordi poolt põhjustatud võimaliku kahju kindlakstegemiseks väljavõttelist uuringut.

(303)

Kahju kindlakstegemiseks eristas komisjon makro- ja mikromajanduslikke kahjunäitajaid. Komisjon hindas makromajanduslikke näitajaid kõiki liidu tootjaid käsitlevate andmete põhjal, mis saadi CETi esitatud vastustest küsimustikule, ja võrdles neid vajaduse korral Eurostati kättesaadava kaubandusstatistikaga ning valimisse kaasatud liidu tootjate vastustega küsimustikele. Komisjon hindas mikromajanduslikke näitajaid andmete alusel, mille kuus valimisse kaasatud liidu tootjat esitasid küsimustiku vastustes. Mõlemat andmekogumit kontrolliti nõuetekohaselt või ristkontrolliti kaugmeetodil ja need leiti olevat liidu tootmisharu majanduslikule olukorrale tüüpilised.

(304)

Makromajanduslikud näitajad on toodang, tootmisvõimsus, tootmisvõimsuse rakendamine, müügimaht, turuosa, kasv, tööhõive, tootlikkus, dumpingumarginaali suurus ja varasemast dumpingust taastumine.

(305)

Mikromajanduslikud näitajad on keskmised ühikuhinnad, ühikukulu, tööjõukulud, laovarud, kasumlikkus, rahavoog, investeeringud, investeeringutasuvus ja kapitali kaasamise võime.

(306)

Arvestades liidu tootmisharu killustatust ja eelmiste uurimiste tava samasuguse toote puhul, kaaluti teatavaid mikromajanduslikke näitajaid igas tootjate kategoorias, nagu on määratletud põhjenduses 59, kasutades selleks nende osakaalu liidu kogutoodangust. Nagu on põhjenduses 60 mainitud, on tootmisharu struktuur liikunud suurtootjate suunas. Seepärast kaaluti asjaomaseid suurtootjate, keskmise suurusega tootjate ja väiketootjate mikromajanduslikke näitajaid suhtarvu alusel, mis oli vastavalt 53:19:28. Tulemuste kaalumist kasutati müügihindade, tootmiskulu, kasumlikkuse ja investeeringutasuvuse, st selliste näitajate puhul, mille kindlakstegemiseks ei liideta üksikute valimisse kaasatud liidu tootjate tulemusi lihtsalt kokku, vaid pigem määratakse need protsendi või keskmise ühikuhinnana, ning samuti valimisse kaasatud liidu tootjate sõltumatute klientide keskmise ekspordihinna puhul. Kaalumisega tagati, et suurtootjate tulemused ei olnud kahju järeldustes ülekaalus ning et väiketootjate ja keskmise suurusega tootjate olukorda oli nõuetekohaselt arvesse võetud.

(307)

Liidu kogutoodang, tootmisvõimsus ja tootmisvõimsuse rakendamine arenesid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 4

Toodang, tootmisvõimsus ja tootmisvõimsuse rakendamine

(308)

Tootmismaht, tootmisvõimsus ja tootmisvõimsuse rakendamine jäid vaatlusaluse perioodi vältel küllaltki stabiilseks, kus ainsaks erandiks oli 2020. aasta. Tootmismahu vähenemist ja sellest tulenevalt ka tootmisvõimsuse rakendamise langust põhjustasid 2020. aastal lühiajalised tootmiskatkestused, mis olid tingitud meetmetest, mille liikmesriigid kehtestasid COVID-19 pandeemiale reageerimiseks.

(309)

Liidu tootmisharu müügimahu kindlakstegemiseks lahutati ekspordimahud tootmismahtudest, mille esitas CET, ning asjaomast näitajat kohandati, et võtta arvesse laovarude muudatust. Laovarude muudatust arvestava kohanduse puhul võeti aluseks ajavahemiku 2018–2020 kohta esitatud kaebus. Uurimisperioodi puhul võeti aluseks CETi kogutud äriühingupõhised andmed. Tootmismaht tehti kindlaks põhjenduses 264 kirjeldatud viisil. Ekspordimahtude teave saadi Eurostatist ja seda kohandati vastavalt CETi esitatud tõenditele (25).

(310)

Liidu tootmisharu müügimaht ja turuosa muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 5

Müügimaht ja turuosa

(311)

Liidu tootmisharu müügimaht suurenes 2018.–2019. aastal veidi. See jäi 2020. aastal stabiilseks, vaatamata liidu tootmisharu tootmismahu vähenemisele seoses müügiga laovarudest (mis on keraamikatööstuses tavapäraselt suur). Pärast ehitussektori taastumist 2021. aastal (26) suurenes liidu tootmisharu müügimaht uurimisperioodil veidi võrreldes 2020. aastaga.

(312)

Liidu tootmisharu turuosa vähenes vaatlusalusel perioodil 90,1 %-lt 2018. aastal 87,1 %-le uurimisperioodil. Liidu tootmisharu ei suutnud liidu tarbimise laienemist täielikult ära kasutada (vt põhjendus 268).

(313)

Liidu tootmisharu ei suutnud ära kasutada kogu potentsiaali, mis kaasnes liidu keraamiliste plaatide tarbimise kasvu ja ehitusturu COVID-19 pandeemia järgse taastumisega. Liidu tootmisharu tootmismaht püsis küllaltki stabiilsel tasemel ja müük liidu turul kasvas üsna vähe.

(314)

Tööhõive ja tootlikkus muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 6

Tööhõive ja tootlikkus

(315)

Liidu tööhõivet keraamiliste plaatide sektoris iseloomustas kerge vähenemine kogu vaatlusaluse perioodi vältel. Keraamiliste plaatide tootmises osalenud töötajate arv vähenes 2018. aasta ja uurimisperioodi vahel 2 %.

(316)

Tootlikkus vähenes veidi 2018.–2019. aastal. See kahanes 2020. aastal COVID-19 pandeemiaga seotud sanitaarmeetmete tõttu vähenenud tootmise tagajärjel veel 7 %. Tootmismahu taastumisel COVID-19 pandeemia eelsele tasemele kasvas tootlikkus 2020. aasta ja uurimisperioodi vahel 12 %.

(317)

Kui üks valimisse kaasatud India eksportiv tootja ja üks valimisse kaasatud Türgi tootja välja arvata, ületasid kõik dumpingumarginaalid miinimumtaset oluliselt. Tegelike dumpingumarginaalide suuruse mõju liidu tootmisharule ei olnud tähtsusetu, kui võtta arvesse asjaomastest riikidest pärit impordi mahtu ja hindu.

(318)

Keraamiliste plaatide suhtes on juba varem dumpinguvastane uurimine korraldatud. Komisjon tegi kindlaks, et ajavahemikul 1. aprillist 2009 kuni 31. märtsini 2010 mõjutas liidu tootmisharu olukorda märkimisväärselt Hiina Rahvavabariigist (edaspidi „HRV“) pärit keraamiliste plaatide dumpinguhinnaga import. Ajutised meetmed kehtestati 17. märtsil 2011 (27). Lõplikud meetmed kehtestati 15. septembril 2011 (28).

(319)

Pärast aegumise läbivaatamist pikendas komisjon 23. novembril 2017 (29) meetmeid, arvestades dumpingu jätkumise ja kahju kordumise tõenäosust. Uurimise käigus tehti kindlaks, et tänu kehtivatele meetmetele taastus liidu tootmisharu HRV põhjustatud varasemast dumpingust. Teine asjaomaste meetmete aegumise läbivaatamine algatati 22. novembril 2022 (30).

(320)

Valimisse kaasatud liidu tootjate kaalutud keskmised ühiku müügihinnad liidu sõltumatutele klientidele ja selle tootmiskulud muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 7

Müügihinnad ja tootmiskulud liidus

(321)

Keskmine ühiku müügihind tõusis ajavahemikul 2018. aastast kuni uurimisperioodini 19 % võrra. Kõige suuremat tõusu täheldati 2020. aastal. Keskmine ühiku müügihind jäi kogu vaatlusaluse perioodi jooksul alla ühiku tootmiskulu.

(322)

Ühiku tootmiskulu suurenes 2018.–2019. aastal 13 % ja 2020. aastal veel 3 %. Ühiku tootmiskulu vähenes uurimisperioodil võrreldes 2020. aastaga, kuid ületas 2018. aasta taset 10 %.

(323)

Valimisse kaasatud liidu tootjate keskmised tööjõukulud muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 8

Keskmine tööjõukulu töötaja kohta

(324)

Keskmine tööjõukulu töötaja kohta kasvas 2018.–2019. aastal 4 %. 2020. aastal, pärast COVID-19 pandeemiaga seotud lühiajalisi tootmiskatkestusi, vähenes kulu võrreldes 2019. aastaga 6 %, ent pöördus siis uurimisperioodil tagasi 2019. aasta tasemele. Liidu tootmisharu keskmised tööjõukulud töötaja kohta suurenesid uurimisperioodi vältel võrreldes 2018. aastaga 4 %.

(325)

Valimisse kaasatud liidu tootjate laovarud muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 9

Laovarud

(326)

Lõppvarud vähenesid aastatel 2018–2019 absoluutarvudes. Sellele vaatamata suurenesid lõppvarud tootmise protsendina väljendatuna samal perioodil 4 % (ehk 2 protsendipunkti). Vähenenud tootmismahtude ja kasvava nõudluse tõttu suutis liidu tootmisharu 2020. aastal vähendada lõppvarude mahtu absoluutarvudes ning väljendatuna tootmise protsendina. Kui tootmismaht pöördus uurimisperioodil tagasi 2018. aasta tasemetele ja nõudlus jätkas kasvamist, vähenesid tootmise protsendina väljendatud lõppvarud uurimisperioodil veelgi.

(327)

Valimisse kaasatud liidu tootjate kasumlikkus, rahavoog, investeeringud ja investeeringutasuvus muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 10

Kasumlikkus, rahavoog, investeeringud ja investeeringutasuvus

(328)

Selleks et selgitada välja valimisse kaasatud liidu tootjate kasumlikkus, tegi komisjon kindlaks liidus sõltumatutele klientidele müüdud samasuguse toote eest saadud maksueelse puhaskasumi protsendina selle müügi käibest. Liidu tootmisharu teenis vaatlusaluse perioodi esimesel kolmel aastal kahjumit ja oli uurimisperioodil vaevu tasakaalus. Kahjum kasvas 2018.–2019. aastal –5,4 %-lt –8,9 %-ni. Liidu tootmisharu müügihind tõusis 2020. aastal tootmiskulu suurenemisest kiiremini (vt tabel 7 põhjenduses 320). Selle tagajärjel vähenes kahjum 2020. aastal –5,9 %-ni. Uurimisperioodil suutis liidu tootmisharu teenida veidi üle nullkasumi.

(329)

Liidu tootmisharul õnnestus teenida uurimisperioodil väikest kasumit, kuigi tootmisharu keskmine müügihind liidu sõltumatutele klientidele jäi alla keskmise tootmiskulu (vt põhjenduse 320 tabel 7). Seda põhjustasid uurimisperioodil liidus toodetud ja müüdud tootevaliku erinevused. Erinevused ei puudutanud ainult tooteliike, vaid ka aega, mil müüdud kaubad olid toodetud (st kas kaupu müüdi laovarudest).

(330)

Netorahavoog näitab Euroopa Liidu tootjate suutlikkust oma tegevust ise rahastada. Ajavahemikul 2018–2019 netorahavoog peaaegu kahekordistus. 2020. aastal kasvas see märkimisväärselt veelgi ja uurimisperioodil veidi tagasihoidlikuma kiirusega. Rahavoo muutumine oli suuresti seotud müügi muutumise ja sellest tulenevalt varude muutumisega. Üks valimisse kaasatud liidu tootja täheldas 2018. aastal suurt valmistoodangu varudega seotud muutust, st äriühing tootis laovarudeks. 2019. aastal see olukord ei kordunud, mistõttu asjaomase äriühingu negatiivne rahavoog muutus positiivseks. See selgitas suuremat osa rahavoo kasvust ajavahemikus 2018–2019. Rahavoo väärtus 2020. aastal ja uurimisperioodil oli seotud asjaoluga, et valimisse kaasatud liidu tootjad katkestasid ajutiselt tootmise COVID-19 pandeemiaga seotud sulgemiste tõttu, kuid jätkasid müüki laovarudest, mis vastavalt tabelis 9 (vt põhjendus 325) esitatule on aegade jooksul moodustanud ligi poole nende iga-aastasest tootmiskogusest. Valmistoodangu lõppvarud vähenesid 2020. aastal ja uurimisperioodil, mis põhjustas laovarude varieerumist, mis andis vähenevale kahjumile (2020. aastal) või vähesele kasumile (uurimisperioodil) lisaväärtust.

(331)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist väitis Türgi valitsus, et valim ei olnud tüüpiline, sest ainult üks äriühing võis mõjutada rahavoo tulemusi.

(332)

Tabelis 10 esitatud rahavoo puhul olid üksnes kõigi valimisse kaasatud liidu tootjate rahavoo väärtused kokku liidetud. See tähendab, et kui ühes valimisse kaasatud äriühingus toimuvad mingisugused muutused, mõjutab see lõppnäitajat, olenemata sellest, mis osa liidu tootmisest valim esindab. Komisjon selgitas rahavoo kõikumisi põhjenduses 330. Sellest tulenevalt lükati Türgi valitsuse esitatud väide tagasi.

(333)

Investeeringud vähenesid vaatlusalusel perioodil 62 %. Suurim, 60 %-line langus toimus ajavahemikus 2018–2019. Investeeringud vähenesid 2020. aastal veelgi, ent suurenesid jälle uurimisperioodil (võrreldes 2020. aastaga 16 %). Investeeringuid rahastati enamjaolt rahavoost ja pangakrediidist. Suurem osa investeeringuid tehti tootmisvõimsuse säilitamiseks ja tootmisvahendite asendamiseks. Investeeringud teadusuuringutesse, arendustegevusse ja innovatsiooni, mis moodustasid 2018. aastal valimisse kaasatud tootjate koguinvesteeringutest 38 %, vähenesid vaatlusalusel perioodil 97 % ja moodustasid uurimisperioodil nende investeeringutest kõigest 3 %.

(334)

Valimisse kaasatud liidu tootjate kapitali kaasamise võimet mõjutas nende negatiivne kasumlikkus. Valimisse kaasatud liidu tootjad andsid teada, et negatiivne kasumlikkus ei võimaldanud neil vajalikke investeeringuid rahastada, et kasvavat turupotentsiaali ära kasutada. Üks valimisse kaasatud liidu tootja teatas, et ta pidi oma tootmisvõimsust vähendama, sest tal oli probleeme kapitali kaasamisega. Mõned valimisse kaasatud liidu tootjad kuuluvad suurematesse kontsernidesse ja seega on nende kapitali kaasamise võime parem kui eraldiseisvatel sarnases finantsolukorras äriühingutel. Samas mõjutab tootjate väike kasumlikkus ja väikesed väljavaated emaettevõtjate otsust rahaliste vahendite eraldamiseks, sest nad võivad otsustada investeerida mujale.

(335)

Investeeringutasuvus on kasum protsendina investeeringute bilansilisest netoväärtusest. See vähenes oluliselt 2019. ja 2020. aastal ja suurenes uurimisperioodil, järgides kasumlikkusega seotud muutusi.

(336)

Liidu tootmisharu ei saanud vaatlusalusel perioodil laienevast turust kasu, nagu nähtub makromajanduslikest näitajatest, mis suureneva nõudluse stsenaariumi puhul negatiivset või pigem stabiilset suundumust näitavad. Tootmine, tootmisvõimsus, tootmisvõimsuse rakendusaste või tööhõive jäid kogu vaatlusaluse perioodi jooksul samale tasemele. Liidu müük suurenes aeglasemalt kui tarbimine (liidu müügi 3 % kasv turul, mis kasvas 6 %). Seega vähenes liidu tootmisharu turuosa 90,1 %-lt 2018. aastal 87,1 %-le uurimisperioodil.

(337)

Vaatamata oma müügihinna 19 %-lisele suurenemisele ei saanud liidu tootmisharu tõsta liidus hindu piisavalt kõrgele, et see oleks võimaldanud katta oma kulusid enamiku vaatlusealuse perioodi jooksul. Selle tulemusena teenis liidu tootmisharu kogu vaatlusaluse perioodi jooksul kahjumit (2018. aastal –5,4 %, 2019. aastal –8,9 %, 2020. aastal –5,9 %) või teenis nullkasumit (uurimisperioodil 0,6 %, mida mõjutas COVID-19 pandeemia järgne majanduslik taastumine, sh ehitustoodangu suurenemine, nagu on selgitatud põhjenduses 311, ning mille puhul liidu tootmisharu müüs olulisi koguseid laovarudest). Uurimisperioodil saavutatud kasumlikkuse taset ei saa pidada jätkusuutlikuks. Liidu tootmisharu ei saanud enamiku vaatlusaluse perioodi jooksul tõsta oma müügihindu liidus tasemeni, mis tagaks tootmiskulude katmiseks vajalikud kasumlikkuse tasemed ja kasutada ära kasvupotentsiaali liidu turul, nt tehes uusi investeeringuid laienemiseks, teadusuuringuteks ja arendustegevuseks ning tegutsemise jätkamiseks niisugustes arenevates turusegmentides nagu seda on suuremõõtmelised tahvlid. Sellises olukorras vähenesid investeeringud 62 % ja tootmisvõimsus püsis muutumatuna, mis näitas, et liidu tootmisharu ei saanud kasvaval turul ise kasvada.

(338)

Eespool kirjeldatu põhjal järeldas komisjon, et liidu tootmisharu kandis olulist kahju alusmääruse artikli 3 lõike 5 tähenduses.

(339)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist esitasid mitu huvitatud isikut kahju kohta tehtud järelduste ja üldiste järelduste kohta märkusi.

(340)

Ceramika Netto tundis muret nende andmete kehtivuse üle, mida komisjon kasutas kahju kohta järelduste tegemisel. Äriühing esitas kolme Poola keraamiliste plaatide tootja 2021. aasta finantsaruanded ning uudisteartiklid, milles kirjeldati kokkuvõtlikult Itaalia ja Hispaania keraamikatööstuse tulemuslikkust 2021. aastal.

(341)

CGCSA väitis, et liidu tootjad olid valmis esitama teavet kogu 2021. aasta kohta ja kui komisjon oleks selle teabega tutvunud, oleks ta leidnud, et kahju oli tingitud üksnes COVID-19 pandeemia mõjust.

(342)

Komisjon märkis, et uurimise aluseks oli teave, mida kontrolliti kohapeal ning mille liidu tootjad esitasid uurimisperioodi ja vaatlusaluse perioodi kohta. Ceramika Netto ei esitanud liidu tootjate valimi kohta ettenähtud aja jooksul ühtegi märkust. Igasugune kogu 2021. aastat puudutav teave hõlmaks uurimisperioodi järgset perioodi, mistõttu ei saanud seda kahju kindlaksmääramiseks kasutada. Lisaks ei ole komisjon saanud liidu tootmisharult ühtegi ennetavalt tehtud pakkumist uurimisperioodi järgsete andmete esitamiseks. Seetõttu lükkas komisjon Ceramika Netto ja GCSCA väited tagasi.

(343)

India valitsus, Türgi valitsus, GCSCA, Türgi äriühing Sogutsen Seramik ja kuusteist India eksportivat tootjat väitsid, et liidu tootmisharu ei kandnud olulist kahju. Sellega seoses märkisid India valitsus, Türgi valitsus, GCSCA ja kuusteist India eksportivat tootjat, et enamik makromajanduslikest ja mikromajanduslikest näitajatest jäi vaatlusalusel perioodil stabiilseks või paranes.

(344)

Näiteks tõid kuusteist äriühingut välja, et tootmismaht, tootmisvõimsuse rakendamine ja tootlikkus kasvasid uurimisperioodil võrreldes 2020. aastaga märkimisväärselt ning et lõppvarud vähenesid uurimisperioodil võrreldes 2018. aastaga oluliselt. Lisaks väitsid India eksportivad tootjad, et vaatamata sellele, et liidu tootmisharu turuosa vähenes vaatlusalusel perioodil 3 protsendipunkti võrra, säilitas ta kogu vaatlusaluse perioodi jooksul oma suurt turuosa. Äriühingud viitasid Euroopa Kohtu eelotsusele kohtuasjas eurocylinder systems AG vs. Hauptzollamt Hamburg-Stadt (31). Euroopa Kohus otsustas, et nõukogu tegi ilmse vea, kui järeldas, et turuosa vähenemine viie protsendipunkti võrra näitas olulise kahju esinemist, sest liidu tootmisharu säilitas suure turuosa ning tema müügimaht suurenes ja müügihinnad tõusid.

(345)

Türgi valitsus väitis, et seoses kasumlikkuse, tootmise, müügimahu, liidu müügihinna, tootmisvõimsuse rakendamise, tootlikkuse, laovarude, rahavoo ja investeeringutasuvusega toimusid COVID-19 pandeemiast mõjutatud 2020. aastal ajutised negatiivsed muutused, kuid positiivne suundumus taastus uurimisperioodil. Lisaks väitis Türgi valitsus, et üksikud näitajad, mis näitasid vaatlusalusel perioodil negatiivset suundumust, ei olnud piisavad, et teha järeldusi olulise kahju esinemise kohta.

(346)

Samamoodi väitis India valitsus, et puudus impordimahust tingitud kahju, sest India impordi turuosa oli kogu vaatlusalusel perioodil väike. Ühtlasi märkis India valitsus, et vaatamata turuosa kaotamisele oli liidu tootmisharu turuosa jätkuvalt suur. Lisaks liidu müügimaht suurenes ja omamaise müügi hinnad tõusid kiiremini kui tootmiskulud, mis tõi kaasa suurema kasumlikkuse.

(347)

Ka GCSCA väitis, et mitme makromajandusliku näitaja (näiteks tootmismaht ja tootmisvõimsuse rakendamine, müügimaht, suur turuosa) puhul püsisid vaatlusalusel perioodil neutraalsed või positiivsed suundumused. Mikromajanduslike näitajate puhul tõi ühendus välja, et liidu omamaise müügi hind tõusus kiiremini kui liidu tootmisharu tootmiskulud.

(348)

Komisjon märkis, et indikaatoreid ei tule vaadelda mitte ainult nendega seotud muutuste kontekstis, vaid arvestada tuleb ka saavutatud tasemeid. Komisjon jäi seisukohale, et liidu tootmisharu kandis olulist kahju Indiast ja Türgist pärit dumpinguhinnaga impordi suurenenud mahu tõttu. Kuigi liidu omamaise müügi hind tõusis kiiremini kui kasvasid liidu tootmisharu tootmiskulud, teenis liidu tootmisharu kahjumit pea igal vaatlusaluse perioodi aastal, suutes teenida uurimisperioodil kõigest nullkasumit. Lisaks kaotas liidu tootmisharu vaatamata tarbimise suurenemisele turuosa.

(349)

Lisaks viitasid huvitatud isikud komisjoni järeldustele seoses teatavate näitajatega (tootmismaht, tootmisvõimsuse rakendamine), mida mõjutas 2020. aastal negatiivselt COVID-19 pandeemia, kuid mis taastusid uurimisperioodil. Samas peavad need isikud tunnistama, et pandeemia tingis mõne näitaja (näiteks lõppvarude maht ja rahavoog) paranemise. Seepärast ei saanud komisjon nõustuda sellega, et isikud kirjeldasid uurimisperioodil toimunud muutusi oluliselt paranenud olukorrana võrreldes eelmise perioodiga, sest nad juba nõustusid, et asjaomaste näitajate eriti halb tulemuslikkus 2020. aastal oli tingitud pandeemiast.

(350)

Seoses Euroopa Kohtu eelotsusega kohtuasjas eurocylinder systems AG vs. Hauptzollamt Hamburg-Stadt märkis komisjon, et iga juhtumit tuleb käsitleda individuaalselt. Kohtuotsusega seotud uurimises iseloomustas liidu tootmisharu müügimahu suurenemine ja müügihindade tõus, samas säilitas liidu tootmisharu vaatlusaluse perioodi jooksul suure turuosa ning kahekohaliste numbritega kasumi (32). Selle juhtumi puhul on olukord oluliselt erinev. Kuigi liidu tootjate müügihind tõusis ja nende müügimaht ka kasvas veidi, jäid äriühingud kahjumisse peaaegu kõigil vaatlusalusesse perioodi kuuluvatel aastatel.

(351)

Seetõttu lükkas komisjon põhjendustes 343–347 kirjeldatud väited tagasi.

(352)

Kooskõlas alusmääruse artikli 3 lõikega 6 uuris komisjon, kas asjaomastest riikidest pärit dumpinguhinnaga import põhjustas liidu tootmisharule olulist kahju. Alusmääruse artikli 3 lõike 7 kohaselt uuris komisjon ka seda, kas liidu tootmisharu võisid samal ajal kahjustada muud teadaolevad tegurid. Komisjon tagas selle, et võimalikku kahju, mida põhjustasid muud tegurid kui asjaomastest riikidest pärit dumpinguhinnaga import, ei omistataks dumpinguhinnaga impordile. Asjaomased tegurid on import muudest kolmandatest riikidest, sh Indiast pärit dumpinguhinnata import, liidu tootmisharu eksporditegevus, nõudluse muutumine, liidu tootmisharu tootmiskulude muutumine ja COVID-19 pandeemia mõju.

(353)

Asjaomastest riikidest pärit impordi maht suurenes vaatlusalusel perioodil 72 %, alates [39 000 000 – 42 000 000] m2 2018. aastal, moodustades [5–5,2] % turuosa, kuni [67 000 000 – 69 000 000] m2 uurimisperioodil, moodustades uurimisperioodil [8,1–8,3] % turuosa. Asjaomastest riikidest pärit impordi suurenemine (72 %) oli nii tarbimise suurenemisest liidu turul (6 %) kui ka liidu müügi suurenemisest (3 %) palju kiirem. Dumpinguhinnaga impordi turuosa rohkem kui 3 protsendipunktiline suurenemine toimus paralleelselt liidu tootmisharu turuosa vähenemisega 3 protsendipunkti võrra alates 90,1 %-st 2018. aastal kuni 87,1 %-ni uurimisperioodil.

(354)

Seega toimus dumpinguhinnaga impordi turuosa suurenemine liidu tootmisharu arvelt, mis ei saanud üha suurenevast tarbimisest kasu.

(355)

Import suurenes madala ja dumpinguhinnaga impordi arvelt. Nagu on kindlaks tehtud põhjenduses 293, olid valimisse kaasatud eksportivate tootjate hinnad uurimisperioodil liidu turul liidu tootmisharu hindadest oluliselt madalamad, vähemalt 36 % India ja 19,9 % Türgi puhul, ning olid seega igal juhul liidu tootmisharu tootmiskuludest oluliselt madalamad.

(356)

Lisaks uurimisperioodi ajal täheldatud märkimisväärsele hindade allalöömisele olid ka asjaomastest riikidest pärit impordi keskmised hinnad kogu vaatlusaluse perioodi jooksul liidu tootmisharu hindadest palju madalamad. Dumpinguhinnaga impordi ja liidu tootmisharu hindade erinevus (Eurostati keskmiste näitajate alusel) oli märkimisväärne ning see suurenes vaatlusalusel perioodil 2,98 eurolt/m2 2018. aastal 4,77 euroni/m2 uurimisperioodil, mis tähendas 60 % kasvu.

(357)

Dumpinguhinnaga impordi tõttu, mille hinnad olid kogu vaatlusaluse perioodi jooksul liidu tootmisharu tootmiskuludest madalamad, põhjustades nii märkimisväärset hinnasurvet, ja vältimaks turuosa kaotamist, ei saanud liidu tootmisharu enamiku vaatlusaluse perioodi jooksul oma hindu liidus oma tootmiskuludest kõrgemale tõsta (vt põhjenduse 320 juures esitatud tabel 7). Liidu tootmisharu jõudis uurimisperioodil vaevu kasumisse, mis langes kokku COVID-19 pandeemia järgse taastumise ja ehitustoodangu suurenemisega (vt põhjendus 311). Igal juhul oli liidu tootmisharu kasumi tase uurimisperioodil väga madal (0,6 %) ja seda ei saa pidada jätkusuutlikuks (vt põhjendus 337). Samuti ületas dumpinguhinnaga import COVID-19 pandeemiast taastumise järel liidu müüki: kui liidu tootmisharu müügimaht kasvas uurimisperioodil võrreldes 2020. aastaga 1,2 %, suurenes dumpinguhinnaga import 17,5 %.

(358)

Sellest järeldub, et madalate hindadega dumpinguhinnaga impordi suurenemine tõi kaasa kaotatud müügimahu ja takistas liidu tootmisharul jõuda mõistlikule kasumitasemele. Seega järeldas komisjon, et asjaomastest riikidest pärit impordi ja liidu tootmisharule tekitatud kahju vahel on põhjuslik seos.

(359)

Muudest kolmandatest riikidest pärit impordi maht muutus vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 11

Import kolmandatest riikidest

(360)

Kõigist kolmandatest riikidest, v.a asjaomastest riikidest pärit import, sh Indiast ja Türgist pärit dumpinguhinnata import (edaspidi „kõik kolmandad riigid“), suurenes vaatlusalusel perioodil 3 % võrra. Teistest kolmandatest riikidest pärit import moodustas uurimisperioodil liitu suunatud koguimpordist [36–38] % (mis oli [48–50] % vähem kui 2018. aasta import). Nende osakaal liidu turul vähenes aasta-aastalt, [4,8–5] %-lt 2018. aastal kuni [4,7–4,9] %-ni uurimisperioodil. Arvestamata asjaomastest riikidest pärit dumpinguhinnata importi, samuti Hiinat 2018. aastal, ei saavutanud ükski muu riik kogu vaatlusaluse perioodi vältel turuosa, mis ületas 1 %.

(361)

Kõigist kolmandatest riikidest pärit impordi keskmine hind langes esmalt 2 % ajavahemikul 2018–2019, seejärel tõusis aeglaselt alates 2020. aastast, jõudes uurimisperioodil võrreldes 2018. aastaga 3 % kõrgemale tasemele. Asjaomase impordi hinnad olid kogu vaatlusaluse perioodi jooksul kõrgemad kui asjaomastest riikidest pärit dumpinguhinnaga impordi hinnad. Kõige suurem erinevus registreeriti uurimisperioodil, kui kõigist kolmandatest riikidest pärit impordi keskmine hind oli [8–12] % kõrgem kui asjaomastest riikidest pärit dumpinguhinnaga impordi keskmine hind.

(362)

Asjaomastest riikidest pärit dumpinguhinnata import kasvas vaatlusalusel perioodil 73 %, [8 000 000 – 10 000 000] ruutmeetrilt 2018. aastal kuni [16 000 000 – 18 000 000] ruutmeetrini uurimisperioodil. Nende turuosa suurenes [1–1,2] %-lt 2018. aastal kuni [1,7–1,9] %-ni uurimisperioodil. Asjaomase impordi hinnad olid kogu vaatlusaluse perioodi jooksul kõrgemad kui asjaomastest riikidest pärit dumpinguhinnaga impordi hinnad. Need hinnad olid 2019. aastal, 2020. aastal ja uurimisperioodil vähemalt 14 % kõrgemad kui asjaomastest riikidest pärit dumpinguhinnaga impordi keskmine impordihind. Keskmised impordihinnad olid kogu vaatlusaluse perioodi jooksul liidu tootmisharu impordihindadest madalamad. Seega avaldas asjaomane import ja selle kasv liidu tootmisharu tulemuslikkusele negatiivset mõju.

(363)

Seega võis kõigist kolmandatest riikidest, v.a asjaomastest riikidest pärit import, sh Indiast ja Türgist pärit dumpinguhinnata import avaldada piiratud määral mõju liidu tootmisharu kantud olulisele kahjule. Arvestades seda, et kõnealuse impordi keskmised hinnad on kõrgemad kui asjaomastest riikidest pärit dumpinguhinnaga impordi hinnad, selle mahud on väiksemad ning selle turuosa vaatlusalusel perioodil ei kasvatanud, siis ei nõrgenda selline import nii tervikuna kui ka eraldi põhjuslikku seost Indiast ja Türgist pärit dumpinguhinnaga impordiga.

(364)

Pärast täiendavat osalist avalikustamist väitis Türgi valitsus, et komisjoni järeldused, mis puudutasid asjaomastest riikidest pärit dumpinguhinnata impordi ja kõigist kolmandatest riikidest pärit impordi mõju liidu tootmisharu olukorrale, olid kallutatud, sest komisjon leidis, et asjaomastest riikidest pärit dumpinguhinnata import avaldas negatiivset mõju liidu tootmisharu tulemuslikkusele, samas kui kõigist kolmandatest riikidest pärit import aitas olulise kahju tekkimisele kaasa ainult piiratud ulatuses, eelkõige seepärast, et kõigist kolmandatest riikidest pärit impordi maht oli neli korda suurem kui asjaomastest riikidest pärit dumpinguhinnata impordi maht.

(365)

Komisjon märkis, et põhjendusi 362 ja 363 tuli lugeda koos. Arvestades asjaomastest riikidest pärit dumpinguhinnata impordi ja teistest kolmandatest riikidest pärit impordi mahtu ning hindu, avaldasid need mõlemad liidu tootmisharu tulemuslikkusele negatiivset mõju, kuid mitte niisuguses ulatuses, et see nõrgestaks põhjuslikku seost. Nagu on selgitatud põhjenduses 360, sisaldas kategooria „kõik kolmandad riigid“ ka Indiast ja Türgist pärit dumpinguhinnata importi. Seetõttu lükkas komisjon selle väite tagasi.

(366)

Pärast täiendavat osalist avalikustamist väitis India valitsus, et Indiast pärit import sarnanes mahu ja hindade arvestuses kolmandatest riikidest pärit impordile (v.a asjaomastest riikidest pärit dumpinguhinnata import). Siiski ei uurinud komisjon neid kolmandaid riike. India valitsuse väitel tähendas see seda, et liidu tootmisharu ei kandnud kahju mitte Indiast pärit dumpinguhinnaga impordi, vaid kõrgete tootmiskulude tõttu. Lisaks tõi India valitsus välja, et kuna liidu tootmisharul hakkas tänu Indiast pärit impordi kasvule paremini minema, puudus Indiast pärit dumpinguhinnaga impordi ja liidu tootmisharu kantud olulise kahju vahel põhjuslik seos.

(367)

Komisjon tuletas meelde, et ta uuris Indiast ja Türgist pärit dumpinguhinnaga impordi mõju. Uurimine algatati piisavate tõendite põhjal, mille kaebuse esitaja oli esitanud dumpingu esinemise kohta. Teiste kolmandate riikide kohta asjaomaseid tõendeid ei esitatud, mistõttu komisjon neid riike ei uurinud ega saanud teha käesolevas uurimises järeldusi dumpingu esinemise kohta. Komisjon tunnistas, et kõigist kolmandatest riikidest pärit import aitas piiratud ulatuses kaasa olulise kahju tekkimisele (vt põhjendus 363). Mis puudutab impordimahtu, siis analüüsis komisjon dumpinguhinnaga impordi kumulatiivse hindamise nõudeid ning leidis, et kõik nõuded olid uurimises täidetud. Seega ei saanud Indiast pärit importi pidada ebaoluliseks. Nagu on selgitatud põhjenduses 298, siis kuigi liidu tootmisharu suutis tõsta oma hindu ja tänu sellele parandada oma finantstulemusi, õnnestus tal uurimisperioodil saavutada kõigest napilt nullkasumit ületav kasumlikkuse tase. Lisaks, nagu on selgitatud põhjendustes 293–295, tegi komisjon kindlaks olulise hinna allalöömise ning hinna allasurumise, mida põhjustas Indiast ja Türgist pärit dumpinguhinnaga import. Seega lükati tagasi väide, et Indiast pärit import ei saanud mahtu ja hindu arvestades tekitada liidu tootmisharule olulist kahju.

(368)

Komisjon uuris kogu ELi tootmisharu ekspordi ja hindade muutumist Eurostati andmete (33) põhjal.

Tabel 12

Eksport liidust

(369)

Eurostati andmete järgi suurenes liidu keraamiliste plaatide eksport vaatlusalusel perioodil 9 %. Eksport oli vaatlusaluse perioodi esimesel kahel aastal üsna stabiilne, seejärel vähenes 2019.–2020. aastal 5 % ning siis suurenes uurimisperioodil aasta-aastalt 15 %. Keskmine ekspordihind oli kogu vaatlusaluse perioodi jooksul üsna stabiilne, tõustes 2 %.

(370)

Huvitatud isikud väitsid kaebuses esitatud andmete alusel, et kahju põhjustas liidu tootmisharu eksporditegevus 2020. aasta languse ja selle tõttu, et keskmine ekspordihind oli madalam kui kaebuse esitajate tootmiskulu.

(371)

See võrdlus oli ebakorrektne. Esiteks sisaldasid Eurostati andmeid kogu liidu eksporti (sh eksporti seotud klientidele väljaspool liitu), samas kui kaebuse esitajate tootmiskulu esindas ainult osa liidu ekspordist. Teiseks hõlmas uurimisperiood teistsugust ajavahemikku kui see, mida kasutati kaebuses.

(372)

Igal juhul analüüsis komisjon kontrollitud andmete põhjal ka valimisse kaasatud liidu tootjate eksporditegevust. Valimisse kaasatud liidu tootjate poolt sõltumatutele klientidele suunatud ekspordi maht ja keskmine hind muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 13

Valimisse kaasatud liidu tootjate eksporditegevus

(373)

Valimisse kaasatud liidu tootjate ekspordimaht kasvas vaatlusalusel perioodil 40 %. Suurim kasv registreeriti uurimisperioodil: aastases võrdluses 36 % (st võrrelduna 2020. aastaga). Valimisse kaasatud liidu tootjate ekspordi keskmine hind langes vaatlusalusel perioodil 17 %. Esialgu hind veidi tõusis, seejärel langes 2020. aastal ja uurimisperioodil. Vaatamata langusele ületas valimisse kaasatud liidu tootjate keskmine ekspordihind nende tootmiskulu kogu uurimisperioodi jooksul.

(374)

Positiivset muutust arvestades ei saanud valimisse kaasatud liidu tootjate või kogu liidu tootmisharu eksporditegevus liidu tootmisharule tekitatud olulist kahju suurendada.

(375)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist väitis Türgi valitsus, et turuosa, mille liidu tootmisharu kaotas, ei saanud omistada asjaomastest riikidest pärit dumpinguhinnaga impordile. Huvitatud isik juhtis tähelepanu liidu tootmisharu kasvavale ekspordimahule ja väitis, et turuosa kaotamist põhjustas asjaolu, et liidu tootmisharu seadis ekspordi omamaisest müügist tähtsamale kohale. Türgi valitsus kordas seda väidet ka pärast täiendavat osalist avalikustamist.

(376)

Komisjon ei olnud sellega nõus. Liidu tootmisharu lõppvarude maht ja tootmisvõimsuse rakendamise tase oleks võimaldanud liidu tootmisharul samal ajal suurendada oma ekspordimahtu ja omamaise müügi mahtu. Seega ei saanud liidu tootmisharu paranenud eksporditulemustega põhjendada vaatlusalusel perioodil liidu turuosa kaotamist, mis oli tingitud dumpinguhinnaga impordi mahtude suurenemisest, mis lõid ja surusid liidu tootmisharu hinnad alla, nagu on järeldatud põhjenduses 358. Komisjon lükkas selle väite tagasi.

(377)

Mõned isikud väitsid, et keraamiliste plaatide tarbimise üleilmne vähenemine põhjustas liidu tootmisharule kahju. Nagu on kindlaks tehtud põhjendustes 267–269, kasvas tarbimine liidus järjekindlalt kogu vaatlusaluse perioodi jooksul. Seetõttu ei saanud tarbimise vähenemine põhjustada liidu tootmisharu kantud olulist kahju.

(378)

Huvitatud isikud väitsid, et tooraine, energia, transpordi ja süsinikdioksiidi keskkonnaohutu kogumisega seotud kulude suurenemine põhjustas liidu tootmisharule kahju.

(379)

Liidu tootmisharu tootmiskulu oli suurem kui müügihind ja see suurenes enamikul ajal vaatlusalusest perioodist. Seega kandis liidu tootmisharu kogu vaatlusaluse perioodi kestel suurt kahju. Nagu on selgitatud põhjenduses 357, ei saanud liidu tootmisharu enamiku vaatlusaluse perioodi jooksul tõsta oma müügihindu liidus oma tootmiskuludest kõrgemale ega teenida jätkusuutlikul tasemel kasumit, et vältida veelgi suurema turuosa kaotamist madala dumpinguhinnaga impordile, mida müüdi sellest madalamate hindadega.

(380)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist väitsid India valitsus, Türgi valitsus ja kuusteist India eksportivat tootjat, et komisjon ei uurinud teisi tegureid, näiteks kasvavaid tooraine-, energia-, CO2 saastekvootide ning tööjõukulusid.

(381)

Komisjon uuris valimisse kaasatud liidu tootjate kontrollitud teavet ja leidis, et toorainekulud (m2 kohta) suurenesid vaatlusalusel perioodil ainult veidi (umbes 4 % võrra). Energia- ja tööjõukulud m2 kohta tegelikult hoopis vähenesid. Nõuete täitmisega seotud kulud m2 kohta jäid vaatlusalusel perioodil küllaltki stabiilseks. Nagu on selgitatud põhjenduses 379, kandis liidu tootmisharu kahju ka seetõttu, et ei suutnud Indiast ja Türgist pärit impordi hinnasurve tõttu oma hindu tõsta. Sellest tulenevalt lükati väide tagasi.

(382)

Huvitatud isikud väitsid, et COVID-19 pandeemia põhjustas liidu tootmisharule kahju tootmisseisakute tõttu. Huvitatud isikud väitsid veel, et see põhjustas nende kulude suurenemist, kuna nad sõltusid tooraine impordist ja tarneahelatest, mis COVID-19 pandeemiast tõttu katkesid. Lõpetuseks väitsid mõned huvitatud isikud, et kulude suurenemist põhjustas ka asjaolu, et liidu tootmisharu ei vallandanud vaatamata seisakutele tööjõudu, tekitades nii enesele ise kahju.

(383)

Mis puudutab pakkumist, siis pidi COVID-19 pandeemia esimese laine ajal 2020. aasta esimeses pooles enamik liidu tootjaid oma tootmisrajatised ajutiselt sulgema. See kajastus selgelt tootmismahus, mis vähenes 2020. aastal võrreldes 2018. aastaga 11 % ja võrreldes 2019. aastaga 8 %. Tootmine taastus siiski uurimisperioodil (vt tabel 4).

(384)

Komisjon analüüsis ka mõju valimisse kaasatud liidu tootjatele. Analüüs kinnitas kogu liitu hõlmavaid järeldusi. COVID-19 pandeemia tõttu võetud meetmed olid eri liikmesriikides asuvate tootjate puhul erinevad. Valimisse kaasatud liidu tootjatest neli tootjat pidid oma tootmisrajatised 2020. aasta esimeses pooles (märtsis ja aprillis) seiskama, samas kui kaks neist otsustasid sulgemise asemel tootmist vähendada. Kõik valimisse kaasatud liidu tootjad teatasid tootmise vähenemisest seisakute ajal võrreldes eelnenud aasta sama perioodiga, kuid tootmine taastus uurimisperioodil.

(385)

Vaatamata sulgemistele kasvas tootmiskulu 2020. aastal võrreldes 2019. aastaga mõnevõrra (+2 %) (vt põhjendus 320). Üks valimisse kaasatud liidu tootja teatas, et 2020. aasta teises pooles sai ta kasu toorainete ja kõigi tootmistegurite madalatest hindadest, eriti seoses energia- ja transpordikuludega tänu tööjõu, teenuste ning varude ebatavalisele kättesaadavusele. Seega oli võimalik mõju tarneahelale ebaoluline. Tööjõuga seoses olid valimisse kaasatud tootjate võetud meetmed eri liikmesriikides erinevad, näiteks töötasude vähendamine, töötajatele lühiajalise töö pakkumine, koondamistasude või puhkuste kasutamine või säästu saavutamine tänu kaitsekavadele.

(386)

Nagu nähtub põhjendusest 268, jätkus liidu turul COVID-19 pandeemia ajal nõudluse kasv. Tarbimise suundumused, import ja liidu tootmisharu müük liidus liikusid kogu vaatlusaluse perioodi jooksul stabiilselt tõusujoones, kusjuures asjaomastest riikidest pärit import kasvas palju kiiremini kui liidu tootmisharu müük ning tarbimine, seda samuti 2020. aastal. Liidu tootmisharu suutis 2020. aastal säilitada oma müügimahu vaatamata ajutistele tehaste sulgemistele, müües laovarudest, sest asjaomasele tootmisharule on iseloomulik väga suur laovarude tase (umbes 50 % toodangust). Sellest tulenevalt registreeriti 2020. aastal ja uurimisperioodil laovarude vähenemine (vt põhjendus 325).

(387)

Seega jäi nõudlus stabiilseks ja liidu tootmisharu suutis pärast sulgemisi tootmise kiiresti taastada ning kasutada müügimahu säilitamiseks laovarusid, COVID-19 pandeemia mõju liidu tootmisharule oli piiratud ning see ei nõrgendanud kindlaks tehtud põhjuslikku seost Indiast ja Türgist pärit dumpinguhinnaga impordiga.

(388)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist kordasid India valitsus, Türgi valitsus, CGCSA, Sogutsen Seramik ja Yurtbay Seramik, et kahju põhjustas COVID-19 pandeemia, ning nad väitsid, et komisjon ei uurinud selle mõju piisavalt. CGCSA väitel ei kogunud komisjon COVID-19 mõju hindamiseks kvantitatiivseid andmeid.

(389)

Väidet, et kahju põhjustas COVID-19 pandeemia, käsitleti juba põhjendustes 383–387. Komisjon hindas COVID-19 pandeemia mõju liidu tootmisharu tulemuslikkusele nii pakkumise kui ka nõudluse arvestuses, nii kogu liidu tootmisharu kui ka valimisse kaasatud liidu tootjate arvestuses (vt põhjendused 384 ja 385). Komisjon kogus andmeid kõigi kahjunäitajate kohta ja uuris COVID-19 pandeemia mõju selle alusel. Ta tunnistas, et pandeemia avaldas selget mõju liidu tootmisharu tootmismahule, mis taastus kiiresti, ning tootmisharu laovarude tasemele, kuid ebaolulist mõju müügimahule, kuludele, impordile ja tarbimisele. Lisaks kogus komisjon lisateavet COVID-19 pandeemia mõju kohta valimisse kaasatud liidu tootjatelt, näiteks kui kaua püsisid suletud äriühingud suletuna ja mis meetmeid nad kasutasid seoses tööjõuga. Huvitatud isikud ei ole esitanud ühtegi tõendit ega väidet, mis võiksid neid järeldusi muuta, ega ole esitanud ühtegi tõendit selle kohta, missugust muud teavet komisjon oleks pidanud koguma või analüüsima. Seepärast lükkas komisjon need väited tagasi.

(390)

Komisjon tegi kindlaks põhjusliku seose liidu tootmisharule tekitatud kahju ning Indiast ja Türgist pärit dumpinguhinnaga impordi vahel. Asjaomastest riikidest pärit dumpinguhinnaga impordi kasv langes kokku liidu tootmisharu turuosa vähenemisega liidu turul. Enamikku kasvavast nõudlusest liidus aitas rahuldada import. Asjaomastest riikidest pärit impordi suurenemine oli põhjustatud madalatest dumpinguhindadest, mis olid liidu tootmisharu tootmiskuludest väiksemad, lõid liidu tootmisharu müügihinnad liidu turul märkimisväärselt alla ja takistasid liidu tootmisharul seada hindu jätkusuutlikule tasemele, mis oleks olnud vajalik mõistliku kasumimarginaali saavutamiseks.

(391)

Komisjon selgitas välja kõigi teadaolevalt liidu tootmisharule mõju avaldanud tegurite mõju ja eraldas selle dumpinguhinnaga impordi kahjulikust mõjust. Dumpinguhinnata impordi, liidu tootmisharu eksporditegevuse, liidu tarbimise muutuste, liidu tootmisharu tootmiskulude muutuste ja COVID-19 pandeemia mõju liidu tootmisharu negatiivsele tulemuslikkusele turuosa ning kasumlikkust arvestades oli kõigest piiratud.

(392)

Eespool kirjeldatu põhjal tegi komisjon järelduse, et asjaomastest riikidest pärit dumpinguhinnaga import põhjustas liidu tootmisharule olulist kahju ning et teised tegurid ei nõrgendanud ei eraldi ega koos vaadelduna põhjuslikku seost kahju ja dumpinguhinnaga impordi vahel.

(393)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist tõi India valitsus seoses järeldusega põhjusliku seose kohta välja, et liidu tootmisharu kandis kahju juba 2018. aastal, kui Indiast pärit impordi osakaal oli ebaoluline. Lisaks paranes liidu tootjate kasumlikkus koos Indiast pärit impordi mahu suurenemisega. Seega puudus India valitsuse arvates Indiast pärit impordi ja liidu tootmisharu kantud kahju vahel põhjuslik seos.

(394)

Komisjon märkis, et Indiast ja Türgist pärit impordi mõju hinnati kumulatiivselt, mitte individuaalselt. Igal juhul tehti uurimise käigus kindlaks, et Indiast pärit dumpinguhinnaga import rohkem kui kahekordistus alates 2018. aastast kuni uurimisperioodini. Asjaomane impordi kasv oli tingitud dumpinguhindadest, mis olid kogu vaatlusaluse perioodi jooksul liidu tootmisharu tootmiskuludest madalamad. Selle kasvu tõttu kaotas liidu tootmisharu oma müügimahtu dumpinguhinnaga impordile, ning et vältida müügi veel suuremas ulatuses kaotamist, ei saanud tootmisharu seada oma hindu tasemele, mis aidanuks saavutada mõistlikke kasumimarginaale. Seega on dumpinguhinnaga impordi ja liidu tootmisharule tekitatud kahju vahel selge põhjuslik seos. Seetõttu lükkas komisjon selle väite tagasi.

(395)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist saadud märkuste analüüsimise järel kinnitas komisjon oma järeldusi põhjusliku seose kohta.

(396)

Meetmete taseme kindlaksmääramiseks uuris komisjon, kas liidu tootmisharule dumpinguhinnaga impordist tekkinud kahju kõrvaldamiseks piisaks dumpingumarginaalist väiksemast tollimaksust.

(397)

Kahju kõrvaldataks, kui liidu tootmisharul oleks võimalik teenida taotletavat kasumit, müües oma toodangut sihthinnaga alusmääruse artikli 7 lõigete 2c ja 2d tähenduses.

(398)

Kooskõlas alusmääruse artikli 7 lõikega 2c võttis komisjon taotletava kasumi kindlaksmääramisel arvesse järgmisi tegureid: kasumlikkuse tase enne uurimisalustest riikidest pärit impordi suurenemist, kasumlikkuse tase, mis on vajalik kogukulu ja investeeringute, teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni kulude katteks, ja kasumlikkuse tase, mida eeldatakse tavaliste konkurentsitingimuste korral. Selline kasumimarginaal ei tohiks olla alla 6 %.

(399)

Kaebuse esitaja ega ükski valimisse kaasatud liidu tootja ei esitanud ühtegi tõendatud väidet taotletava kasumi taseme kohta.

(400)

Kaebuse esitaja kasutas 6 % taotletavat kasumit, ehk alusmääruse artikli 7 lõikes 2c sätestatud miinimumi, ning ei esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et see tuleks kehtestada kõrgemal tasemel. Kaebuses üksnes väideti, et kaebuse esitaja eeldas, et turuhinnast madalama hinnaga müügi arvutamisel oleks uurimise käigus aluseks võetud suurem taotletav kasum, mis kajastaks oluliselt suuremaid keskkonnakulusid, mida oli liidus oodata meetmete rakendamise perioodil. Tulevased keskkonnakulud ei ole vastavalt alusmääruse artikli 7 lõikele 2c taotletava kasumi kindlaksmääramisel siiski oluline tegur. Asjaomased kulud on tõepoolest vastavalt alusmääruse artikli 7 lõikele 2d kajastatud lõplikus sihthinnas.

(401)

Ainult kaks valimisse kaasatud liidu tootjat esitasid taotletava kasumi asjakohase taseme kohta märkusi. Üks neist tegi ettepaneku kasutada taotletava kasumina [6–7 %] ehk 2018. aastal saavutatud kasumit, kui dumpinguhinnaga importi esines vähem. Teine valimisse kaasatud liidu tootja märkis, et ta ei saanud vastata, sest ta konkureeris Indiast ja Türgist pärit impordiga kogu vaatlusaluse perioodi jooksul ning isegi enne seda.

(402)

Arvestades ELi tootmisharu killustatust, ei ole ühe valimisse kaasatud liidu tootja konkreetse aasta kasum piisav, et selle põhjal kindlaks teha kogu liidu tootmisharu taotletav kasum. Lisaks oli asjaomastest riikidest pärit import juba 2018. aastal turul esindatud hindadega, mis jäid alla liidu tootmisharu tootmiskuludele, ja liidu tootmisharu oli kahjumis.

(403)

Nagu on näidatud tabelites 2 ja 10, oli liidu tootmisharu kogu vaatlusaluse perioodi jooksul kahjumis või teenis vaevu nullkasumit, samas kui asjaomastest riikidest pärit import turul oli juba 2018. aastal märkimisväärne ja kasvas stabiilselt. Ükski neist aastatest ei vasta seetõttu taotletava kasumi kindlaksmääramise tingimustele vastavalt alusmääruse artikli 7 lõikele 2c.

(404)

Ükski valimisse kaasatud liidu tootja ei esitanud arvutust uurimisaluse toote kasumlikkuse kohta uurimise algatamisele eelnenud kümne aasta kohta, nagu oli küsimustikus nõutud. Ühtlasi võttis komisjon arvesse taotletavat kasumit, mis tehti kindlaks asjaomase tootmisharu puhul Hiina vastu algatatud keraamilisi plaate käsitlevas uurimises (3,9 %), mis on küll pärit 2010. aastast, (34) samuti liidu tootmisharu kasumlikkust Hiinast pärit importi käsitlevas aegumise läbivaatamisega seotud uurimises vaadeldud perioodil, mille jooksul liidu tootmisharu oli kogu aeg kahjumis (35).

(405)

Lõpuks ei esitanud ükski valimisse kaasatud tootjatest tõendeid oma väite või selle kohta, et nende investeeringute, teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni tase oleks vaatlusalusel perioodil olnud tavapärastes konkurentsitingimustes kõrgem.

(406)

Eespool nimetatud asjaolusid arvesse võttes otsustas komisjon kasutada 6 % minimaalset taotletavat kasumist, nagu on sätestatud alusmääruse artikli 7 lõikes 2c. See taotletav kasumimarginaal liideti liidu tootmisharu tegelikele tootmiskuludele, et määrata kindlaks mittekahjustav hind.

(407)

Kooskõlas alusmääruse artikli 7 lõikega 2d hindas komisjon viimase sammuna mitmepoolsetest keskkonnalepingutest ja nende protokollidest, mille üks osaline liit on, ning alusmääruse Ia lisas loetletud ILO konventsioonidest tulenevaid tulevikus tekkivaid kulusid, mida liidu tootmisharu kannaks meetme rakendusperioodil, lähtudes alusmääruse artikli 11 punktist 2. Kättesaadavate tõendite (äriühingute raamatupidamissüsteemide, aruandlusvahendite ja prognooside) põhjal tegi komisjon kindlaks täiendava kulu vahemikus 0,06 ja 0,65 eurot m2 kohta.

(408)

See kulu sisaldab tulevikuks kavandatud lisakulusid, et tagada kokkusobivus ELi heitkogustega kauplemise süsteemiga (edaspidi „ELi HKS“). ELi HKS on liidu poliitika nurgakivi mitmepoolsete keskkonnalepingute täitmiseks. Selline lisakulu arvutati selliste hinnanguliste liidu lubatud heitkoguse ühikute (LHÜ) põhjal, mis tuleb meetmete rakendamise perioodil osta. Lisakulude puhul võeti arvesse ka kaudseid CO2-kulusid, mis tulenesid ELi HKSiga seotud elektrihindade tõusust samal ajavahemikul, ning prognoositavaid LHÜ hindu.

(409)

Selle põhjal arvutas komisjon välja liidu tootmisharu samasuguse toote mittekahjustava hinna, kohaldades valimisse kaasatud liidu tootjate tootmiskulude suhtes uurimisperioodil taotletava kasumi marginaali (vt põhjendus 406) ja lisades seejärel artikli 7 lõike 2d alusel tehtud korrektsioonid tooteliikide kaupa.

(410)

Seejärel määras komisjon kindlaks kahjumarginaali taseme, võrreldes valimisse kaasatud koostööd tegevate India ja Türgi eksportivate tootjate kaalutud keskmist impordihinda (jättes välja koostööd tegevad eksportivad tootjad, kes ei kasutanud dumpinguhinda), mis tehti kindlaks hinna allalöömise arvutuste tegemisel, valimisse kaasatud liidu tootjate poolt liidu turul müüdud samasuguse toote kaalutud keskmise mittekahjustava hinnaga uurimisperioodil. Võrdluse tulemusena saadud vahe esitati protsendimäärana kaalutud keskmisest CIF-impordihinnast.

(411)

Kahju kõrvaldamist võimaldav tase muude koostööd tegevate äriühingute ja kõigi muude äriühingute puhul on kindlaks määratud samal viisil kui nende äriühingute dumpingumarginaal (vt põhjendused 203–207 ja 256–258).

(412)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist väitis Türgi valitsus, et kahju kõrvaldamist võimaldavad marginaalid olid moonutatud, sest arvesse oli võetud tulevasi nõuete täitmisega seotud kulusid. Türgi valitsus tundis huvi, kuidas asjaomased kulud olid arvutuses kajastatud, ning uuris, kas piiril kohaldatava süsiniku kohandusmehhanismi võimalikku kasutuselevõttu oli arvesse võetud. Sellega seoses väitis CGCSA, et tulevaste nõuete täitmisega seotud kulude kohandamine ei olnud kooskõlas WTO standarditega.

(413)

Lisaks väitis CGCSA, et turuhinnast madalama hinnaga müügi kõrged tasemed kinnitasid, et valimisse oli kaasatud liidu tootjaid, kes tootsid käsitöönduslikke või eridisainiga tooteid.

(414)

Lõpetuseks väitis CGCSA, et kaubamärk on hinnakujundusotsuste tegemisel oluline tegur. Seega tuleks Türgi tootjate impordihindade võrdlemisel liidu tootjate mittekahjustavate hindadega teha kaubamärgiga seotud kohandusi. Selle väite toetuseks viitas CGCSA Itaalia ja Hispaania tootjate keskmisele ekspordihinnale, mille puhul Itaalia tootjate keskmine ekspordihind oli kõrgem kui Hispaaniast eksporditud keraamiliste plaatide keskmine ekspordihind. Huvitatud isik kasutas võrdluse puhul kaubandusstatistikat.

(415)

Türgi valitsuse väidet tulevaste nõuete täitmisega seotud kulude kohta korrati pärast täiendavat osalist avalikustamist.

(416)

Komisjon märkis, et tulevaste nõuete täitmisega seotud kulude lisamine kahju kõrvaldamist võimaldava taseme arvutusse oli kooskõlas alusmääruse artikli 7 lõike 2d sätetega. Isikud ei täpsustanud, missuguseid WTO dumpinguvastase lepingu sätteid komisjon väidetavalt rikkus, kui võttis neid mittekahjustava hinna puhul arvesse.

(417)

Tegelike tootmiskulude puhul tehtud asjaomase kohanduse väärtuse kindlakstegemiseks võrdles komisjon nõuete täitmisega seotud ühikukulusid uurimisperioodil nõuete täitmisega seotud hinnanguliste ühikukuludega järgmisel viiel aastal. Asjaomase ühikukulu keskmine ülemäärane väärtus lisati mittekahjustava hinna arvutamisel kasutatud tegelikele tootmiskuludele. Kõnealusel juhul oli tulevaste nõuete täitmisega seotud kulude mõju väike, moodustades mittekahjustavast hinnast keskmiselt ligikaudu 3 %. Seepärast lükkas komisjon tagasi Türgi valitsuse väite, et kahju kõrvaldamist võimaldava taseme arvutus oli moonutatud.

(418)

Samuti oli Türgi huvitatud isikute väiteid seoses liidu tootjatest moodustatud valimiga juba käsitletud põhjendustes 70–74 ja 299.

(419)

Lõpuks märkis komisjon, et ei CGCSA ega ükski valimisse kaasatud eksportiv tootja ei taotlenud uurimise käigus kaubamärgiga seotud kohanduste tegemist. Seetõttu ei saanud komisjon seoses CGCSA vastava väitega seisukohta võtta. Igal juhul ei saanud üksnes Itaalia ja Hispaania tootjate ekspordihindade võrdlust pidada huvitatud isiku väidet toetavaks. Erinevusi võisid põhjustada mitu teist tegurit, näiteks eksporditud tootevalik.

(420)

Sellest tulenevalt lükkas komisjon põhjendustes 412–414 kirjeldatud kahju kõrvaldamist võimaldava taseme kindlakstegemist puudutavad väited tagasi.

(421)

Eespool esitatud hinnangu põhjal tuleks vastavalt alusmääruse artikli 7 lõikele 2 kehtestada järgmised lõplikud dumpinguvastased tollimaksud:

(422)

Komisjon uuris, kas ta saab kooskõlas alusmääruse artikliga 21 teha selge järelduse, et hoolimata kahjustava dumpingu kindlakstegemisest ei ole meetmete võtmine käesoleval juhul liidu huvides. Liidu huvide kindlaksmääramisel lähtuti kõikide asjaomaste huvitatud isikute, sealhulgas liidu tootmisharu, importijate, kasutajate ja tarbijate huvide hindamisest.

(423)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist väitsid India valitsus, Türgi valitsus, Türgi äriühingud Seramiksan ja Sogutsen Seramik, kuusteist India eksportivat tootjat ning Ceramika Netto, et komisjoni tehtud liidu huvide analüüs ei olnud õiglane ja täielik. Nende väiteid käsitletakse vastavates osades allpool.

(424)

Liidu tootmisharu koosneb enam kui 300 tootjast 24 liikmesriigis ja seal töötab vahetult 54 500 inimest (täistööaja ekvivalent). Peamised tootjaliikmesriigid, kes moodustavad 85 % ELi toodangu kogumahust, on Hispaania, Itaalia ja Poola. Nagu on märgitud põhjenduses 59, on liidu tootmisharu killustunud. Enamik tootjaid (üle 240) on väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad (edaspidi „VKEd“). Nagu on märgitud põhjenduses 11, toetasid ELi tootjad, kelle kogutoodang ületas 30 %, sõnaselgelt uurimise algatamist ja ükski liidu tootja ei väljendanud vastuseisu ega olnud erapooletu. Uurimist toetasid ulatuslikult ka riiklikud ühendused, kes tegid uurimises koostööd, jagades kaebuse esitajale teavet.

(425)

Uurimine on näidanud, et liidu tootmisharu kannab olulist kahju Indiast ja Türgist pärit dumpinguhinnaga impordi tõttu. Nagu on järeldatud punktides 4 ja 5, halvenes Indiast ja Türgist pärit madala dumpinguhinnaga impordi suurenemise tagajärjel kogu liidu tootmisharu olukord. Niisuguste hindadega kõnealuse impordi turuosa liidus on järjepidevalt liidu tootmisharvu arvelt suurenenud ja see on takistanud liidu tootmisharul tõstmast oma hindu mõistlikule kasumitasemele, mis võimaldaks tootmisharul taotletavat kasumit saavutada.

(426)

Ootuste kohaselt taastatakse Indiast ja Türgist pärit impordi suhtes kehtestatavate dumpinguvastaste meetmetega ausad kauplemistingimused liidu turul. Eeldatavalt võimaldab see liidu tootmisharul saada tagasi osa dumpinguhinnaga impordile kaotatud turuosast ja teha seda õiglaste hindadega, parandades nii oma kasumlikkuse taset, mis omakorda võimaldaks tootmisharul suurendada oma investeeringuid. Investeeringud on selles tootmisharus otsustava tähtsusega mitte ainult hoolduse jaoks, vaid ka innovatsiooniks ja investeeringute tegemiseks arenevatesse turusegmentidesse, nagu seda on suuremõõtmelised tahvlid. Eeldatakse, et meetmete tulemusel taastuvad liidu tootjad kahjustatud olukorrast, teevad täiendavaid investeeringuid ning täidavad oma kohustused, sealhulgas sotsiaalsed ja keskkonnaalased kohustused.

(427)

Kui meetmeid mitte kehtestada, halveneks juba niigi olulist kahju kandnud liidu tootmisharu olukord veelgi, sest tootmisharu ei ole piisavalt tugev, et vastu seista alla liidu tootmisharu tootmiskulusid jääva dumpinguhinnaga impordi suurenemisele. Kui meetmeid ei kehtestata, on tõenäoline, et Indiast ja Türgist pärit madala dumpinguhinnaga keraamiliste plaatide import suureneb jätkuvalt. Niisuguses olukorras ei suudaks liidu tootmisharu tõsta oma hindu kasumlikule tasemele ja kaotaks jätkuvalt müügis dumpinguhinnaga impordile.

(428)

Komisjon tegi seetõttu järelduse, et meetmete kehtestamine on liidu tootmisharu huvides.

(429)

Algatamise kuupäeval võeti ühendust rohkem kui 900 teadaoleva liidu importijaga (36) ja neil paluti uurimises koostööd teha. Nagu on selgitatud põhjendustes 98 ja 99, tegid ainult kaks sõltumatut importijat koostööd. Mõlemad äriühingud vastasid pärast nende täidetud küsimustike analüüsimist komisjoni saadetud puudustele viitavale kirjale, kuid lõpetasid hiljem koostöö, sest kumbki neist ei nõustunud kohapealse kontrolli või kaugmeetodil ristkontrolliga. Järgmine analüüs põhineb nende vastustel küsimustikule ja puudustele viitavale kirjale ning komisjoni enda uurimistegevusel (37).

(430)

Asjaomase kahe importija import moodustas uurimisperioodil [3–4] % asjaomastest riikidest pärit impordist, kusjuures India esindas suuremat osa nende asjaomastest riikidest pärit impordist. Neist ühe importija puhul hõlmas uurimisalune toode käivet arvestades enamikku importija tegevusvaldkonnast, samas kui teise puhul hõlmas see umbes neljandikku tegevusvaldkonnast. Asjaomastest riikidest pärit impordi osakaal moodustas nende kogu ostust umbes veerandi. Mõlemad ostsid uurimisperioodil ja 2020. aastal olulises koguses liidu tootjatelt ning väiksemas koguses muudest kolmandatest riikidest kui asjaomased riigid. Nende uurimisaluse tootega seotud kaalutud keskmine kasumlikkus, mis määrati kindlaks vastavalt põhjenduses 429 esitatud selgitustele, jääb vahemikku [5–7 %].

(431)

Kuigi eespool toodut arvestades mõjutaks igasugune tollimaks puhtalt kulude seisukohast sõltumatute importijate tegevust, arvestades tollimaksumäära, siis tollimaksu mõju importijate kasumimarginaalidele ja neile, kelle puhul keraamiliste plaatidega kauplemine ei ole ainus tegevus, oleks piiratud, isegi kui neil tulnuks tollimaksu täies ulatuses tasuda. Lõpetuseks on uurimine näidanud, et sõltumatud importijad võivad osta dumpinguhinnata importkaupu teistest kolmandatest riikidest ja liidust, nagu nad tegid 2020. aastal ning uurimisperioodil. Nagu ilmneb tabelitest 1 ja 4, on liidu tootmisharul piisav võimekus liidu nõudluse rahuldamiseks.

(432)

Teisalt halvendaks meetmete kehtestamata jätmine liidu tootmisharu oluliselt kahjustatud olukorda, nagu on selgitatud põhjenduses 427. Tuleb märkida, et erinevalt importijatest teenis liidu tootmisharu uurimisperioodil vaevu kasumit. Kuna importijad sõltuvad ostude tegemisel nii liidu tootmisharust kui ka teistest allikatest, võimaldades jätkata dumpinguhinnaga impordi jõudmist liitu ja liidu tootmisharu kulul, mõjutaks see ka nende tarneallikaid.

(433)

Selle põhjal järeldas komisjon, et kehtestatavate meetmete mõju sõltumatutele importijatele oleks piiratud.

(434)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist väitis Seramiksan, et liidu huvide analüüsi mõjutas asjaolu, et komisjon ei saanud ligikaudu 900 liidu importijalt teavet ning tal ei olnud võimalik uurida nende huve.

(435)

Komisjon märkis, et ta teavitas uurimise algatamisest kõiki teadaolevaid liidu importijaid. Komisjon analüüsis ja võttis arvesse kõigi nende äriühingute esitatud teavet, kes otsustasid koostööd teha või saatsid dokumente. Seetõttu lükkas komisjon selle väite tagasi.

(436)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist märkisid mitu liidu importijat, et meetmete kehtestamine Türgist pärit impordile tekitaks neile kahju, sest nad investeerisid koostöös Türgi tootjatega uute kollektsioonide väljatöötamisse.

(437)

Komisjon märkis, et asjaomased liidu tootjad ei teinud uurimise varasemas etapis koostööd ega esitanud mingisugust faktilist teavet, mis võimaldaks komisjonil hinnata meetmete mõju asjaomastele huvitatud isikutele. Lisaks tuvastati pärast lõplike järelduste avalikustamist valimisse kaasatud Türgi eksportivatelt tootjatelt saadud märkuste põhjal, et üks Türgi eksportiv tootja ei kasutanud dumpingut ning Türgist pärit impordile kohaldatavate meetmete keskmine tase vähenes. Seega jäi komisjon seisukohale, et kehtestatavate tollimaksude mõju liidu importijatele on piiratud.

(438)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist esitas Ceramika Netto ka mitu menetlusnõuet.

(439)

Äriühingu väitel kasutas komisjon valesti mõisteid nagu „niinimetatud tootjad“ või „end tootjateks pidavad isikud“. Äriühing väitis, et ta on tunnistatud liidu õiguse kohaselt tootjaks, seda eelkõige Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 305/2011 (38) kohaselt.

(440)

Komisjon märkis, et määruse (EL) nr 305/2011 artiklis 2 kasutatud määratlused olid vastavalt sellele artiklile kohaldatavad ainult asjaomase määrusega hõlmatud küsimustele. Käesolev uurimine toimus alusmääruse alusel. Seega ei kehti käesoleva menetluse puhul määruses (EL) nr 305/2011 sätestatud tootja määratlus. Pealegi oli äriühing komisjonile kättesaadava teabe põhjal liidu importija.

(441)

Ceramika Netto ei nõustunud põhjenduses 461 esitatud komisjoni väidetega, mille kohaselt oli tema importimisel kasutatud hindade puhul tegu dumpinguga. Sellega seoses viitas äriühing oma India tarnijate omamaise müügi arvetele ja eksportmüügi arvetele, mis esitati komisjonile ning mis äriühingu sõnul tõendasid, et tema impordihindade puhul ei kasutatud dumpingut.

(442)

Komisjon tuletas meelde, et dumpingu kasutamise uurimine toimus India eksportivatest tootjatest moodustatud valimi põhjal. Seega olid igasugused Ceramika Netto esitatud müügiarved dumpingu kohta tehtud järelduste puhul ebaolulised. Komisjon järeldas põhjenduses 272, et tema poolt Conori kontserni ja Iconi kontserni kohta tehtud järeldusi saab laiendada kogu riigile. Seega kehtisid need järeldused Ceramika Netto India tarnijate impordi suhtes.

(443)

Ceramika Netto ei nõustunud komisjoni hinnanguga, et ta oli koostööst keeldunud äriühing. Äriühing väitis, et algatamisteade võimaldas tal esitada teavet mitte ainult küsimustikule vastates, vaid ka vabas vormis. Ceramika Netto väitis veel, et komisjon oleks pidanud äriühingut teavitama mis tahes teabest, mis vabas vormis esitatud dokumentidest puudu oli.

(444)

Nagu on märgitud põhjenduses 440, on Ceramika Netto käesoleva uurimise tähenduses importija. Nagu on märgitud põhjendustes 75–77, ei avaldanud äriühing soovi, et teda käsitataks koostööd tegeva importijana. Komisjon kinnitas, et liidu importijana oli äriühingul võimalus esitada liidu huve puudutavat teavet vabas vormis. Tuleb siiski märkida, et asjaomase teabe puhul ei toimu puuduste kõrvaldamise menetlust, nagu see toimub küsimustiku täieliku vastuse puhul. Komisjon ei olnud kohustatud küsima lisateavet, sest teabe liik, mida komisjon soovis saada, tehti uurimise algatamisel küsimustike kaudu avalikult kättesaadavaks.

(445)

Komisjon võttis algatamise kuupäeval ühendust kaheksa liidu keraamiliste plaatide kasutajate ühinguga. Ükski neist ei teinud uurimise käigus koostööd ega esitanud mingeid andmeid. Märkimisväärselt ei esitanud andmeid ka ehitussektor, mis on üks liidu suurim keraamiliste plaatide kasutaja. Kasutajate vähene koostöö viitab asjaolule, et sektor ei sõltu asjaomastest riikidest pärit impordist või et dumpinguvastased tollimaksud ei avalda nende tegevusele märkimisväärset mõju.

(446)

Komisjon võttis ühendust ka üheksa turustajaga. Neist nõustus koostööd tegema ainult üks, OBI Group Holding SE & Co, KGaA. Põhjenduses 76 selgitatud põhjustel leidis komisjon, et äriühingut tuleks uurida uurimisaluse toote kasutaja/kauplejana.

(447)

Äriühing oli meetmete kohaldamise vastu ja väitis, et India ja Türgi suuri tootmismahte ei saa täielikult asendada ELi tootjate mahtudega, kuid ei esitanud selle väite kinnituseks ühtegi tõendit. Nagu ilmneb tabelitest 1 ja 4, on liidu tootmisharul piisav võimekus ELi nõudluse rahuldamiseks. Äriühing tunnistas tarnijate vahetamise võimalikkust.

(448)

Äriühing ostab keraamilisi plaate Indiast ja Türgist peamiselt sõltumatutelt importijatelt, kes tegutsevad hulgimüüjatena, ning seejärel müüb neid edasi enda suurte kaupluste ja frantsiisipartnerite kaudu. Rohkem kui pooled tema ostetud keraamilistest plaatidest on toodetud liidus. Äriühingu keraamilistest plaatidest tulenev kasumlikkus on [1,5–3 %], mis on väiksem kui tema keskmine kasumlikkus. Keraamilised plaadid moodustavad üksnes väga väikese osa äriühingu kogukäibest. Seega samadel põhjustel, nagu on kirjeldatud põhjendustes 431 ja 432, järeldas komisjon, et mõju asjaomasele äriühingule oleks väga piiratud.

(449)

Seda ja vähest koostööd arvestades järeldas komisjon, et meetmete mõju kasutajatele ja kauplejatele oleks piiratud.

(450)

Ükski tarbijate ühing ei teinud uurimise käigus koostööd. CET märkis oma vastuses küsimustikule, milles paluti esitada liidu tootmisharu makromajanduslikud näitajad, et eeldatavalt on mõju järgmise etapi turgudel tegutsevatele äriühingutele – nimelt levitajatele ja kasutajatele/tarbijatele – väga piiratud, võttes arvesse alternatiivseid tarneallikaid ning eelmiste keraamilisi plaate käsitlevate uurimiste järeldusi, milles leidis kinnitust, et keraamilistel plaatidel on ehitussektori lõplikus maksumuses marginaalne osa (39) ning et meetmete kehtestamisega kaasneb lõpptarbijatele piiratud hinnatõus (40).

(451)

Käesolev uurimine on kinnitanud, et lisaks Indiale ja Türgile on olemas alternatiivsed tarneallikad, sest importijad ostavad liidust ja ka teistest kolmandatest riikidest kui Indiast ja Türgist (vt põhjendused 430 ja 431). Kuni ükski tarbijaühing ei ole esitanud piisavalt tõendeid, ei saa komisjon täpselt hinnata võimalikku mõju, mida tollimaksud võivad avaldada lõpptarbijale, samuti puuduvad tõendid selle kohta, et eelmise uurimise järeldused ei kehtiks käesoleva uurimise puhul. Lisaks oleks tollimaksumäärasid arvestades nende mõju tarbijatele isegi hinnatõusu korral piiratud.

(452)

Seda ja vähest koostööd arvestades järeldas komisjon, et meetmete mõju tarbijatele oleks piiratud.

(453)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist väitsid kuusteist India eksportivat tootjat, et komisjon ei võtnud arvesse liidu importijate ja kasutajate esitatud arvukaid dokumente. Ka Ceramika Netto viitas dokumentidele, mille äriühing esitas oma klientide ja kaubanduspartnerite nimel. Äriühingu arvates näitasid asjaomased dokumendid, kui kahjulik oleks meetmete kehtestamine äriühingule, tema India tarnijale, liidu importijatele, kasutajatele ja lõppklientidele.

(454)

Komisjon märkis, et ta analüüsis mitut dokumenti, millele India eksportivad tootjad ja Ceramika Netto olid viidanud, ning leidis, et need olid mitmes mõttes puudulikud. Esiteks olid dokumendid esitanud äriühingud, kes ei olnud end registreerinud uurimise mõistes huvitatud isikutena. Teiseks esitas need komisjonile Ceramika Netto, kelle puhul oli tegemist huvitatud isikuga, kel puudus õigus asjaomaste äriühingute nimel tegutsemiseks. Kolmandaks esitati mitu dokumenti pärast algatamisteates määratud tähtaega (tähtaegu). Ühtlasi avaldati esitatud dokumentides peamiselt arvamust, kuid neis puudusid faktiline teave ja tõendid, mis toetanuks asjaomaste äriühingute seisukohti. Seetõttu lükkas komisjon need väited tagasi.