(1)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2003/87/EÜ (4) loodi liidus kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteem, mille eesmärk on vähendada kulutõhusalt ja majanduslikult tulemuslikult kasvuhoonegaaside heitkoguseid. Lennutegevus lisati ELi heitkogustega kauplemise süsteemi (edaspidi „ELi HKS“) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2008/101/EÜ (5). Euroopa Liidul on pädevus laiendada ELi HKSi kõikidele lendudele, mis väljuvad liikmesriigis asuvalt lennuväljalt või saabuvad sinna.

(2)

Keskkonnakaitse on üks olulisemaid katsumusi, millega liit ja ülejäänud maailm silmitsi seisavad. 12. detsembril 2015. aastal ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni alusel vastu võetud Pariisi kokkulepe (edaspidi „Pariisi kokkulepe“) (6) jõustus 4. novembril 2016. Pariisi kokkuleppe osalised leppisid kokku hoida üleilmse keskmise temperatuuri tõus tunduvalt alla 2 °C võrreldes tööstusajastu eelse tasemega ning teha jõupingutusi temperatuuri tõusu piiramiseks 1,5 °C-ni võrreldes tööstusajastu eelse tasemega. Seda kohustust korrati 13. novembril 2021 ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni alusel vastu võetud Glasgow’ kliimapaktis, milles ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste konverents, mis toimib Pariisi kokkuleppe osaliste kohtumisena, tunnistab, et maailma keskmise temperatuuri tõusu hoidmine allpool 1,5 °C võrreldes tööstusajastu eelse tasemega vähendaks märkimisväärselt kliimamuutuste riske ja mõju, ning need osalised võtsid kohustuse suurendada 2022. aasta lõpuks oma 2030. aastaks seatud eesmärke, et kiirendada kliimameetmete võtmist sellel kriitilisel kümnendil ja kaotada lõhe 1,5 °C eesmärgi ja tegelike ambitsioonide vahel. Pariisi kokkuleppe eesmärkide saavutamiseks peavad kasvuhoonegaasi heitekoguste vähendamisse panustama kõik majandussektorid, sealhulgas rahvusvaheline lennundus.

(3)

Lennundus põhjustab 2–3 % ülemaailmsest CO2 heitest ja lennunduse kogu kliimamõju on vähemalt kaks korda suurem kui ainult CO2 heite mõju. Lennundus on maanteetranspordi järel suuruselt teine transpordi kliimamõju allikas. 2022. aastal prognoosis Eurocontrol, et Euroopa lennutegevus kasvab 2050. aastaks 2019. aasta tasemega võrreldes 44 %. Vajadus võtta meetmeid CO2 heitkoguste vähendamiseks muutub üha pakilisemaks, nagu märgib valitsustevaheline kliimamuutuste paneel oma viimastes aruannetes, nimelt 7. augusti 2021. aasta aruandes „Climate change 2021: The Physical Science Basis“ (Kliimamuutused 2021: reaalteaduslik alus), 28. veebruari 2022. aasta aruandes „Climate Change 2022: Impacts, Adaptation and Vulnerability“ (Kliimamuutused 2022: mõju, kohandumine ja haavatavus) ja 4. aprilli 2022. aasta aruandes „Climate Change 2022: Mitigation of Climate Change“ (Kliimamuutused 2022: kliimamuutuste leevendamine). Selles 4. aprilli 2022. aasta aruandes märgitakse, et rahvusvaheline lennundus on sektor, kus valdkondlikes kokkulepetes on vastu võetud kliimamuutuste leevendamise eesmärgid, mis ei ole kaugeltki piisavad Pariisi kokkuleppe pikaajalise temperatuurieesmärgi saavutamiseks. Seepärast peaks liit selle pakilise küsimusega tegelema, suurendades jõupingutusi ja asudes ülemaailmses kliimamuutuste vastases võitluses rahvusvahelise liidri kohale.

(4)

Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni (ICAO) nõukogu võttis oma 214. istungjärgu kümnendal istungil 27. juunil 2018 vastu 7. detsembril 1944 allkirjastatud rahvusvahelise tsiviillennunduse konventsiooni (Chicago konventsioon) 16. lisa IV köite esimese väljaande – rahvusvahelise lennunduse süsinikdioksiidiheite kompenseerimise ja vähendamise süsteem (CORSIA), millega luuakse CORSIA keskkonnakaitset käsitlevad rahvusvahelised standardid ja soovituslikud tavad (CORSIA SARP). Liit ja selle liikmesriigid rakendavad CORSIAt alates katseetapist ajavahemikul 2021–2023 kooskõlas nõukogu otsusega (EL) 2020/954 (7).

(5)

Liikmesriigid teavitasid kooskõlas nõukogu otsusega (EL) 2018/2027 (8) ICAO sekretariaati CORSIA ja ELi HKSi erinevustest. Eesmärk oli säilitada liidu õigustik ja tulevane poliitiline eelisõigus, samuti liidu kliimaeesmärkide tase ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu ainupädevus liidu õiguse sisu üle otsustamisel. Pärast käesoleva direktiivi vastuvõtmist tuleks ajakohastada ICAO sekretariaadile CORSIA ja ELi HKSi vaheliste erinevuste kohta edastatud teavet, saates teise teate erinevuste kohta kooskõlas liidu õigusega, et võtta arvesse direktiivis 2003/87/EÜ tehtud muudatusi.

(6)

Kliima- ja keskkonnaprobleemide lahendamine ning Pariisi kliimakokkuleppe eesmärkide saavutamine on kesksel kohal komisjoni 11. detsembri 2019. aasta teatises „Euroopa roheline kokkulepe“ (edaspidi „Euroopa rohelepe“).

(7)

17. detsembril 2020 ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni sekretariaadile esitatud ajakohastatud riiklikult kindlaksmääratud panusega on liit võtnud vähendada 2030. aastaks liidu majanduses kokku kasvuhoonegaaside netoheidet vähemalt 55 % võrreldes 1990. aasta tasemega. Lennundus peaks andma oma panuse kõnealuste heitkoguste vähendamisse.

(8)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1119 (9) vastuvõtmisega on liit sätestanud oma õigusaktides eesmärgi vähendada hiljemalt 2050. aastaks netoheide nullini ja saavutada pärast seda negatiivsed heitkogused. Kõnealuse määrusega kehtestatakse ka liidusisene siduv kliimaalane vahe-eesmärk (heide pärast seotud koguste mahaarvamist) vähendada kasvuhoonegaaside netoheidet 2030. aastaks vähemalt 55 % võrreldes 1990. aasta tasemega.

(9)

Käesoleva direktiiviga tehtud muudatused on olulised selleks, et tagada ELi HKSi terviklikkus ja tulemuslik juhtimine, et see aitaks poliitikavahendina saavutada liidu eesmärke vähendada kasvuhoonegaaside netoheidet 2030. aastaks 55 % ja saada kliimaneutraalseks hiljemalt 2050. aastaks, ning eesmärki saavutada pärast seda negatiivsed heitkogused, nagu on sätestatud määruse (EL) 2021/1119 artikli 2 lõikes 1. Nende muudatuste eesmärk on seega ka rakendada lennundussektori puhul liidu poolt Pariisi kokkuleppega võetud kohustusi. Seetõttu tuleks lennunduse lubatud heitkoguse ühikute üldkogus konsolideerida ja kohaldada selle suhtes lineaarset vähendamistegurit, nagu on osutatud direktiivi 2003/87/EÜ artiklis 9.

(10)

Lisaks CO2 heitele mõjutab lennundus kliimat ka muu kui CO2 heitega, näiteks lämmastikoksiidid (NOx), tahmaosakesed, oksüdeerunud väävliühendid ja veeaur, samuti sellistest heidetest põhjustatud atmosfääriprotsessidega, näiteks osooni tekkimine ja kiudpilved. Sellise muu kui CO2 heite kliimamõju sõltub kasutatavast kütusest ja mootoritest, heite asukohast, eelkõige õhusõiduki lennukõrgusest, asukohast vastavalt laius- ja pikkuskraadidele ning heite ajast ja ilmastikutingimustest sel ajal. Tuginedes komisjoni 2006. aasta mõjuhinnangule lennunduse lisamise kohta ELi HKSi tunnistati direktiivis 2008/101/EÜ, et lennundus mõjutab üleilmset kliimat muu kui CO2 heite kaudu. Direktiivi 2003/87/EÜ (mida on muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2018/410) (10) artikli 30 lõike 4 kohaselt pidi komisjon enne 1. jaanuari 2020 esitama ajakohastatud analüüsi lennunduse muust kui CO2 heitest tingitud mõjude kohta, lisades sellele asjakohasel juhul ettepaneku selle kohta, kuidas neid mõjusid kõige paremini käsitleda. Selle nõude täitmiseks viis Euroopa Liidu Lennundusohutusamet (EASA) läbi ajakohastatud analüüsi lennunduse muust kui CO2 heitest tingitud mõjude kohta kliimamuutustele ja avaldas oma uuringu 23. novembril 2020. Kõnealuse uuringu tulemused kinnitasid varasemaid hinnanguid, nimelt et lennutegevusest tulenev muust kui CO2 heitest tingitud kliimamõju on kokkuvõttes vähemalt sama oluline kui üksnes CO2 heitest tingitud kliimamõju.

(11)

EASA 23. novembri 2020. aasta uuringu tulemustest nähtub, et ettevaatusprintsiibi kohaselt ei saa lennunduse muud kui CO2 heidet enam eirata. Heite vähendamiseks vastavalt Pariisi kokkuleppele on vaja liidu reguleerivaid meetmeid. Seepärast peaks komisjon lennunduse muu kui CO2 heite jaoks looma seire-, aruandlus- ja kontrollraamistiku. Selle raamistiku tulemustele tuginedes peaks komisjon esitama 1. jaanuariks 2028 aruande ning asjakohasel juhul ja mõjuhinnangule tuginedes esitama seadusandliku ettepaneku, mis sisaldab lennunduse muu kui CO2 heite vähendamise meetmeid, laiendades ELi HKSi kohaldamisala niisugusele mõjule.

(12)

Selleks et saavutada kõrgemad kliimaeesmärgid, tuleb võimalikult palju vahendeid suunata kliimapöördesse, mis peaks samuti olema õiglane üleminek. Seepärast tuleks kogu enampakkumisest saadud tulu, mida ei eraldata liidu eelarvesse, kasutada kliimaga seotud eesmärkidel.

(13)

Lubatud heitkoguse ühikute üldkogus tuleks konsolideerida nende lendude jaoks eraldatavate lubatud heitkoguse ühikute tasemel, mille puhul tuleb vastavalt direktiivile 2003/87/EÜ lubatud heitkoguste ühikud tagastada. 2024. aastaks eraldatav lubatud heitkoguse ühikute kogus peaks põhinema aktiivsetele õhusõiduki käitajatele 2023. aastaks eraldatud üldkogusel, mida vähendatakse lineaarse teguri võrra, nagu on osutatud kõnealuses direktiivis. Lubatud heitkoguse ühikute kogust tuleks suurendada, et võtta arvesse marsruute, mis 2023. aastal ei olnud ELi HKSiga hõlmatud, kuid mis alates 2024. aastast kuuluvad ELi HKSi kohaldamisalasse.

(14)

Enampakkumisel müüdava osa suurendamine alates käesoleva direktiivi jõustumisele järgnevast aastast peaks saama lennundussektorile lubatud heitkoguse ühikute eraldamisel reegliks, võttes arvesse sektori võimet CO2-ga seotud suuremad kulud üle kanda. Rakendada tuleks lubatud heitkoguse ühikute tasuta eraldamise järkjärgulist kaotamist 2024. ja 2025. aastal ning täielikku enampakkumist alates 2026. aastast.

(15)

Direktiiv 2003/87/EÜ peaks aitama stimuleerida ärilise lennutranspordi CO2 heite vähendamist. Üleminek fossiilkütuste kasutamiselt aitaks CO2 heidet vähendada. Võttes aga arvesse õhusõiduki käitajate vahelist suurt konkurentsi, liidu säästvate lennukikütuste turu arengut ning fossiilse petrooleumi ja säästvate lennukikütuste olulist hinnaerinevust, tuleks seda üleminekut toetada, pakkudes varajastele üleminejatele stiimuleid. Seepärast tuleks ajavahemikul 1. jaanuarist 2024 kuni 31. detsembrini 2030 reserveerida 20 miljonit lubatud heitkoguse ühikut, et katta osa ülejäänud hinnaerinevusest üksikute õhusõiduki käitajate fossiilse petrooleumi ja toetusõiguslike lennukikütuste vahel. Need lubatud heitkoguse ühikud peaksid pärinema olemasolevate lennunduses lubatud heitkoguse ühikute üldkogusest ning neid tuleks eraldada mittediskrimineerival viisil üksnes direktiivis 2003/87/EÜ sätestatud tagastamiskohustusega hõlmatud lendudele. Pärast kõnealuse reservi toimimise hindamist võib komisjon otsustada esitada seadusandliku ettepaneku, et eraldada lubatud heitkoguse ühikute piiratud ja ajaliselt piiratud kogus. Sellist heitkoguste eraldist võib anda ainult kuni 31. detsembrini 2034.

(16)

Ülehelikiirusega kommertslennud ei ole enam võimalikud muu hulgas ebaproportsionaalselt suure keskkonnakahju tõttu mida need põhjustasid. Praegused suundumused näitavad siiski, et ülehelikiirusega lennunduse uuesti kasutuselevõtmiseks tehakse intensiivseid uuringuid. Positiivne seos sõidukiiruse ja kütuse põletamisest tuleneva heite taseme vahel õigustab allahelikiirusega lendude käsitlemist erinevalt ülehelikiirusega lendudest. Seepärast on asjakohane võimalikud tulevased ülehelikiirusega lennud käesoleva direktiivi alusel sätestatud mittefossiilsete kütuste toetustest välja jätta.

(17)

Direktiivi 2003/87/EÜ tuleks muuta ka aktsepteeritavate nõuete täitmiseühikute osas, et võtta arvesse CORSIA heitkoguste ühikute kõlblikkuskriteeriume, mille ICAO nõukogu 2019. aasta märtsis oma 216. istungjärgul CORSIA olulise elemendina vastu võttis. Liidus asuvatel õhusõiduki käitajatel peaks olema võimalik kasutada CORSIA nõuete täitmise ühikuid CORSIAs osalevate riikide hulka kuuluvatest kolmandatest riikidest väljuvate või sinna saabuvate või nende riikide vaheliste lendude puhul. Tagamaks, et CORSIA rakendamine liidu poolt toetab Pariisi kokkuleppe eesmärke ja stimuleerib ulatuslikumat osalemist CORSIAs, peaksid nõuete täitmise ühikud pärinema Pariisi kokkuleppe osalisriikidest, kes osalevad ka CORSIAs, vältides samas topeltarvestust.

(18)

Selleks et tagada ühikute kasutamise ühetaolised tingimused vastavalt direktiivile 2003/87/EÜ, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused võtta vastu loetelu ühikutest, põhinedes nendele, mida ICAO nõukogu peab CORSIA nõuete täitmisel vastuvõetavaks ja mis vastavad käesolevas direktiivis sätestatud kõlblikkustingimustele. Neid volitusi tuleks teostada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/2011 (11).

(19)

Selleks et tagada ühetaolised rakendamistingimused, mis võimaldaks saada osalevatelt osalistelt heakskiit, kohandada õigeaegselt aruandlust, mis käsitleb osalevate osaliste riiklikult kindlaksmääratud panustega hõlmatud inimtekkelistest allikatest pärit kasvuhoonegaaside heidet ja nende neeldajates sidumist, ning vältida topeltarvestust ja ülemilmse heite netokasvu, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused kõnealuse korraga seotud üksikasjalike nõuete kehtestamiseks. Neid volitusi tuleks teostada kooskõlas määrusega (EL) nr 182/2011.

(20)

Selleks et tagada ühetaolised rakendamistingimused CORSIA kompenseerimisnõuete arvutamiseks liidus asuvate õhusõiduki käitajate jaoks, tuleks komisjonile anda vastavad rakendamisvolitused Neid volitusi tuleks teostada kooskõlas määrusega (EL) nr 182/2011.

(21)

Kuna CORSIA rakendamine ja selle nõuete täitmise tagamine väljaspool liitu asuvate õhusõiduki käitajate puhul peaks olema üksnes asjaomaste õhusõiduki käitajate asukohariigi vastutus, ei tohiks väljaspool liitu asuvatelt õhusõiduki käitajatelt nõuda käesoleva direktiivi kohaste CORSIA nõuete täitmise ühikute kehtetuks tunnistamist.

(22)

Kuna CORSIA rakendamine ja kohaldamine väljaspool liitu asuvate õhusõiduki käitajate suhtes peaks olema üksnes asjaomaste õhusõiduki käitajate asukohariigi vastutus, võib asjaomase õhusõiduki käitaja asukohariik teatada CORSIA kohaldamisel tekkivatest erinevustest ka Euroopa-siseste lendude puhul, kui väljaspool liitu asuv õhusõiduki käitaja tekitab märkimisväärseid heitkoguseid Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) sisestel lendudel või lendudel, mis väljuvad EMPs asuvalt lennuväljalt ja saabuvad Šveitsis või Ühendkuningriigis asuvale lennuväljale. Direktiivi 2003/87/EÜ tuleks selles valdkonnas toimuvaid arengusuundumusi silmas pidades läbi vaadata.

(23)

Selleks et tagada lennuliinide võrdne kohtlemine, tuleks sellistesse riikidesse suunduvad ja sealt väljuvad lennud, mis ei kohalda CORSIAt liidu õiguse tähenduses, välja arvatud lennud, mis väljuvad EMPs asuvalt lennuväljalt ja saabuvad EMPs, Šveitsis või Ühendkuningriigis asuvale lennuväljale, vabastada kohustusest tagastada lubatud heitkoguse ühikud või ühikud kehtetuks tunnistada. Lubatud heitkoguse ühikute tagastamisest vabastamist tuleks kohalda vaid kuni 31. detsembrini 2026 tekkivate heitkoguste suhtes, et edendada CORSIA täielikku rakendamist alates 2027. aastast.

(24)

Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artiklis 191 sätestatakse, et liidu keskkonnapoliitika peab aitama edendada kliimamuutuste vastu võitlemise meetmeid rahvusvahelisel tasandil, ning nõuab et liit ja liikmesriigid teevad oma pädevuse piires koostööd kolmandate riikide ja pädevate rahvusvaheliste organisatsioonidega. Need eesmärgid on olulised ka ICAO jaoks ja CORSIA edasiarendamise jaoks.

(25)

Andmete läbipaistvus ja üldsuse juurdepääs teabele on olulised, et suurendada vastutust ja parandada täitmise tagamist. Seepärast peaks komisjon avaldama kasutajasõbralikul viisil õhusõiduki käitajate heitkoguste ja kompenseerimise andmed. Avalikustamine aitaks hinnata CORSIA mõju ülemaailmsele CO2 heite vähendamisele ja selle rolli Pariisi kokkuleppe eesmärkide saavutamisel.

(26)

Lennud, mis suunduvad riikidesse, mida ÜRO määratluse kohaselt käsitatakse vähim arenenud riikide ja väikeste arenevate saareriikidena ning mis ei rakenda CORSIAt liidu õiguse tähenduses (välja arvatud need riigid, mille SKP elaniku kohta on liidu keskmisega võrdne või sellest kõrgem), ning sellistest riikidest väljuvad lennud tuleks vabastada kohustusest tagastada lubatud heitkoguse ühikud või ühikud kehtetuks tunnistada. Kõnealune erand peaks olema määramata ajaks.

(27)

Selleks et tagada ühtsed tingimused õhusõiduki käitajate vabastamiseks käesoleva direktiivi kohaselt sätestatud kompenseerimisnõuetest seoses heitega, mis tuleneb lendudest, mis suunduvad riikidesse või väljuvad riikidest, mille õiguses kohaldatakse CORSIAt vähem rangelt või kus ei tagata CORSIA sätete täitmist käesoleva direktiivi kohaselt kõigi õhusõiduki käitajate jaoks võrdsel viisil, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused, et vabastada liidus asuvad õhusõiduki käitajad kompenseerimisnõuetest seoses heitega, mis tuleneb lendudest, mille puhul on konkurents oluliselt moonutatud ELis asuvate õhusõiduki käitajate kahjuks CORSIA sätete vähem rangest kohaldamisest või nõuete täitmise tagamisest kolmandates riikides. Konkurentsimoonutuse põhjuseks võib olla vähem range lähenemisviisi kohaldamine nõuetele vastavate ühikute suhtes või topeltarvestusega seotud sätted. Neid volitusi tuleks teostada kooskõlas määrusega (EL) nr 182/2011.

(28)

Selleks et tagada võrdsed tingimused kahe erineva CORSIAt kohaldava riigi vahelistel lennuliinidel, mille puhul need riigid lubavad õhusõiduki käitajatel kasutada muid kui käesoleva direktiivi kohase rakendusakti alusel vastu võetud nõuete täitmise ühikute loetellu kantud ühikuid, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused, et võimaldada liikmesriigis asuvatel õhusõiduki käitajatel kasutada lisaks kõnealusesse loetellu kantud nõuete täitmise ühikutele ka muid ühikuid või vabastada nad käesoleva direktiiviga kehtestatud ühikute kõlblikkustingimuste täitmisest. Neid volitusi tuleks teostada kooskõlas määrusega (EL) nr 182/2011.

(29)

Komisjon peaks esitama aruande 41. assamblee poolt 7. oktoobril 2022 vastu võetud pikaajalise ülemaailmse eesmärgi saavutada 2050. aastaks rahvusvahelise tsiviillennunduse CO2 neutraalsus saavutamiseks võetavate CORSIA ja ICAO meetmete kogumi rakendamise kohta.

(30)

Liit on ICAO edusammude hõlbustamiseks kolmel korral vastu võtnud ELi HKSiga seotud tähtajalised erandid, mille kohaselt nõuetele vastavuse kohustusi kohaldatakse vaid EMP territooriumil asuvate lennuväljade vahelistel lendudel tekkivate heitkoguste suhtes, tagades kõigi samu lennuliine teenindavate õhusõiduki käitajate võrdse kohtlemise sõltumata nende asukohast. ELi HKSiga seotud kõige hiljutisem erand kehtestati Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2017/2392, (12) millega nähti ette, et kuni 2023. aastani kohaldatakse nõuetele vastavuse kohustusi ainult EMP-sisestel lendudel tekkivate heitkoguste suhtes, ja nähti ette süsteemi kohaldamisala võimalik muutmine nii, et nõuetele vastavuse kohustusi hakatakse pärast kõnealuse määruse kohast läbivaatamist kohaldama alates 1. jaanuarist 2024 ka EMP-välistel lennuväljadel maanduvatel ja sealt väljuvatel lendudel tekkivate heitkoguste suhtes. Selleks et hinnata katseetapi faasis oleva CORSIA rakendamist ja seda, kuidas seda praktikas kohaldatakse, tuleks praegust erandit ELi HKSi kohustustest pikendada kuni 31. detsembrini 2026 selliste lendude puhul, mida teostavad õhusõiduki käitajad marsruutidel, mis ei ole hõlmatud CORSIAga, asjaomastesse kolmandatesse riikidesse suunduvate ja sealt väljuvate lendude puhul, mille suhtes kohaldataks muidu ELi HKSi aruandlus- ja tagastamiskohustusi 31. märtsini 2027 ja 30. septembrini 2027. See peaks olema viimane ELi HKSiga seotud tähtajaline erand. CORSIA läbivaatamine tuleks teha 1. juuliks 2026. Kui ICAO assamblee ei ole 31. detsembriks 2025 tugevdanud CORSIAt kooskõlas oma pikaajalise ülemaailmse eesmärgi saavutamisega Pariisi kokkuleppe eesmärkide täitmiseks või kui komisjoni vastuvõetavas rakendusaktis loetletud riikide heitkogused moodustavad uusimate kättesaadavate andmete põhjal vähem kui 70 % rahvusvahelise lennunduse heitkogustest, peaks komisjon asjakohasel juhul tegema ettepaneku, et ELi HKSi kohaldataks alates 2027. aastast väljuvate lendude heitkoguste suhtes ning et õhusõiduki käitajatel peaks olema võimalik maha arvata CORSIA kompenseerimisest tulenevad kulud nendel marsruutidel, et vältida topeltmaksustamist. Kui aga kolmas riik ei kohalda CORSIAt alates 2027. aastast, tuleks sellesse kolmandasse riiki väljuvate lendude heitkoguste suhtes kohaldada ELi HKSi.

(31)

Teave nõuete täitmise ühikute kasutamise kohta CORSIA kohaste kompenseerimisnõuete täitmiseks tuleks teha üldsusele kättesaadavaks vähemalt sama läbipaistvalt, nagu teave direktiivi 2003/87/EÜ kohaste rahvusvaheliste ühikute kasutamise kohta kuni 2020. aastani vastavalt komisjoni määruse (EL) nr 389/2013 (13) XIV lisale.

(32)

7. oktoobril 2022 ja COVID-19 pandeemia kontekstis otsustas ICAO 41. assamblee muuta ICAO CORSIAt nii, et kui varem oli ajavahemikuks 2024–2035 lähtealus 2019. ja 2020. aasta keskmine CO2 heitkogus, siis nüüd on see 85 % 2019. aasta heitkogustest. Kõigi 2019 ja 2020. aasta teatatud CO2 heitkoguste keskmine oli 435 859 594 tonni. 2019. aasta CO2 heitkogused olid 608 076 604 tonni ja 85 % sellest on 516 865 113 tonni. ICAO määrab siiski tegeliku lähtealuse, mida ICAO kasutab sektori kasvuteguri arvutamiseks, kasutades CO2 heitkoguste alamhulka, võttes arvesse üksnes heitkoguseid marsruutidel, mille suhtes kohaldatakse kompenseerimisnõudeid. ICAO ei avalda 2019. ja 2020. aasta keskmisi CO2 heitkoguseid kõigi selliste riikide paaride kohta, mille suhtes 2021. aastal kohaldatakse kompenseerimisnõudeid, kuid hinnanguliselt oli see 245 miljonit tonni, ning 2019. aasta CO2 heitkogused olid 341 380 188 tonni, millest 85 % on 290 173 160 tonni. Kõigi riikide paaride puhul, mille suhtes 2027. aastal eeldatavasti kohaldatakse kompenseerimisnõudeid, on 2019 ja 2020. aasta keskmised CO2 heitkogused hinnanguliselt ligikaudu 373 miljonit tonni, samas kui 85 % vastavatest 2019. aasta CO2 heitkogustest on hinnanguliselt ligikaudu 439 miljonit tonni.

(33)

Selleks et tagada ühetaolised tingimused loetelu koostamiseks riikidest, mida loetakse direktiivi 2003/87/EÜ tähenduses CORSIAt kohaldavateks riikideks kooskõlas kõnealuse direktiiviga, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused, et võtta vastu ja hallata loetelu riikidest, mis ei ole EMP riigid, Šveits ega Ühendkuningriik ning mida liidu õiguse kohaselt loetakse CORSIAs osalevateks riikideks. Neid volitusi tuleks teostada kooskõlas määrusega (EL) nr 182/2011.

(34)

Lennundussektori üleminekul säästvale lennundusele tuleb võtta arvesse sektori sotsiaalset mõõdet ja konkurentsivõimet, tagamaks, et see üleminek oleks sotsiaalselt õiglane ning pakuks töötajatele koolitust, ümber- ja täiendusõpet. Komisjon peaks esitama Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande käesoleva direktiivi kohaldamise ja selle sotsiaalse mõju kohta lennundussektorile.

(35)

Lennud, mis läbivad 1 000 kilomeetrit või vähem, tekitavad 6–9 % lennunduse CO2 koguheitest. Seni, kuni ei ole toimunud tehnoloogilist läbimurret ega ole heitevabu lennukikütuseid ja õhusõidukeid, peaks komisjon esitama aruande meetmete kohta, millega edendatakse üleminekut alternatiivsetele ja säästvamatele transpordiliikidele.

(36)

Kuigi ELi HKSi on kohaldatud lendude suhtes alates 2012. aastast, sisaldab pakett „Eesmärk 55“ lisameetmeid, millel võib koos ELi HKSiga olla sellele sektorile kumulatiivne mõju. Selleks, et tagada lennuühendus saarepiirkondi või väikeseid lennujaamu teenindavate lendude puhul, peaksid käesoleva direktiivi kohased mehhanismid, mis on kavandatud fossiilkütuste ja nende alternatiivide ülejäänud hinnaerinevuse katmiseks piirama kahjulikku mõju lennuühendusele ja leevendama kasvuhoonegaaside heite ülekandumise ohtu. Komisjon peaks esitama lennuühendusele avalduva võimaliku mõju kohta 2026. aastaks aruande.

(37)

ELi HKSi kohane lennukipetrooleumi (Jet A1 või Jet A) heitekoefitsient tuleks viia vastavusse selle kütuse heitekoefitsiendiga, mis on kehtestatud CORSIA SARPis. Lennukipetrooleumi heitekoefitsiendi suurenemise tõttu lubatud heitkoguse ühikute eraldamise tasemeid ei muudeta, sest käesoleva direktiivi tulemusena kaotatakse järk-järgult lennundusele tasuta eraldatavate lubatud heitkoguse ühikute eraldamine ning võetakse kasutusele enampakkumine, et heitkoguseid veelgi rohkem vähendada.

(38)

Muust kui bioloogilise päritoluga taastuvtoorainest valmistatud kütused, milles kasutatakse taastuvatest energiaallikatest toodetud vesinikku ja mis vastavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2018/2001 (14) artiklile 25, tuleks liigitada neid kasutavate õhusõiduki käitajate jaoks heitevabaks, kuni kehtestatakse käesoleva direktiivi kohased asjakohase arvestuse üksikasjalikud reeglid.

(39)

Selleks et kehtestada üksikasjalikud reeglid iga-aastaseks fossiilse petrooleumi ja toetusõiguslike lennukikütuste kulude erinevuse arvutamiseks kooskõlas määrusega, millega tagatakse säästva lennutranspordi jaoks võrdsed tingimused, selliste toetusõiguslike lennukikütuste lubatud heitkoguse ühikute eraldamiseks ja selliste kütuste kasutamise tulemusel säästetud kasvuhoonegaaside heite arvutamiseks ning samuti selleks, et kehtestada CO2 hindadel põhinevate stiimulite ja fossiilkütuste ühtlustatud madalaimal maksustamise tasemel põhinevate stiimulite arvessevõtmise kord, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte. Lisaks peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte, et sätestada üksikasjalikud reeglid lennunduse lubatud heitkoguse ühikute enampakkumisel müümiseks liikmesriikide poolt, sealhulgas üksikasjalikud enampakkumise reeglid, mis on vajalikud, et osa sellisest enampakkumisest saadud tulu liidu üldeelarvesse omavahenditena üle kanda. On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes (15) sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.

(40)

Erilist tähelepanu tuleks pöörata ligipääsetavuse edendamisele liidu äärepoolseimates piirkondades. Seetõttu tuleks kuni 31. detsembrini 2030 ette näha ajutine erand ELi HKSist selliste lendude heitkoguste puhul, mida käitatakse liikmesriigi äärepoolseimas piirkonnas asuva lennuvälja ja samas liikmesriigis väljaspool seda äärepoolseimat piirkonda asuva lennuvälja vahel, et vastata elanike kõige olulisematele vajadustele tööhõive, hariduse ja muude võimaluste seisukohast. Kõnealune erand peaks samadel põhjustel hõlmama lende sama äärepoolseima piirkonna või sama liikmesriigi eri äärepoolseimate piirkondade lennuväljade vahel.

(41)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsust (EL) 2023/136 (16) kohaldatakse õhusõiduki käitajate teavitamise suhtes, mida liikmesriigid teevad direktiivi 2003/87/EÜ kohaselt 30. novembriks 2023, tingimusel et sektori kasvutegur, mille ICAO avaldab, võrdub 2022. aasta heitkoguste puhul nulliga.

(42)

Euroopa roheleppe eesmärkide saavutamiseks ja Euroopa tööstuse konkurentsivõime tagamiseks on äärmiselt oluline terviklik lähenemisviis innovatsioonile. See on eriti oluline sektorites, mille süsinikuheidet on raske vähendada nagu lennundus- ja laevandussektor, kus tuleb omavahel kombineerida täiustusi käitamises, alternatiivseid kliimaneutraalseid kütuseid ja tehnoloogilisi lahendusi. Seega peaksid liikmesriigid tagama, et nende ülevõtmismeetmed ei takistaks innovatsiooni ning oleksid tehnoloogiliselt neutraalsed. Liidu tasandil toetatakse vajalikke teadus- ja innovatsioonialaseid jõupingutusi muu hulgas teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi „Euroopa horisont“ kaudu, mis hõlmab märkimisväärset rahastamist ja uusi vahendeid ELi HKSi kuuluvate sektorite jaoks.

(43)

Direktiiviga 2003/87/EÜ loodud innovatsioonifond peaks toetama CO2 heite vähendamise lahenduste alaseid teadusuuringuid ja selliste lahenduste, sealhulgas heitevaba tehnoloogia väljatöötamist ja kasutuselevõttu, ning vähendama lennundussektori kliima- ja keskkonnamõju. Samuti peab see toetama elektrifitseerimist ja lennunduse üldise mõju vähendamise meetmeid.

(44)

Kuna käesoleva direktiivi eesmärke, nimelt tagada lennunduse panus kogu liidu majandust hõlmavasse heitkoguste vähendamise eesmärki ja rakendada liidu õiguses asjakohaselt CORSIAt ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, küll aga saab neid meetme ulatuse ja toime tõttu paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev direktiiv nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(45)

Liikmesriigid peaksid käesoleva direktiivi üle võtma hiljemalt 31. detsembriks 2023 kooskõlas vajadusega võtta kiireloomulisi kliimameetmeid ning et kõik sektorid aitaksid kaasa heitkoguste kulutõhusale vähendamisele.

(46)

Haldusmenetluste lihtsustamine ja nende menetluste kohandamine parimate tavadega hoiaks halduskoormuse minimaalsena.

(47)

Seepärast tuleks direktiivi 2003/87/EÜ vastavalt muuta,