(1)

Spordi- ja muud üritused, nagu kontserdid, edendavad Euroopa mitmekesist kultuurielu. Samuti on neil oluline roll kodanike kokkuviimisel ja kogukonnatunde loomisel. Selliste ürituste korraldamine ning nende otseülekande edastamine ja taasedastamine nõuab märkimisväärseid investeeringuid ning annab panuse majanduskasvu ja töökohtade loomisse liidus.

(2)

Nagu on märgitud Euroopa Parlamendi 19. mai 2021. aasta resolutsioonis spordiürituste korraldajate probleemide kohta digikeskkonnas (1) ja nagu näitavad hiljutised uuringud, (2) võimaldab enamik spordiüritusi raha teenida peamiselt otseülekande ajal. Seetõttu võib spordiürituste otseülekannete loata taasedastamine märkimisväärselt vähendada nii spordiürituste korraldajate kui ka ringhäälinguorganisatsioonide tulusid ja seega kahjustada nende pakutavate teenuste elujõulisust. Euroopa Parlament rõhutas vajadust tõhusate õiguskaitsevahendite järele spordiürituste otseülekannete puhul, märkides samuti, et spordiürituste korraldajad peaksid samal ajal panustama Euroopa spordimudelisse, mis aitab kaasa spordi arengule ning on kooskõlas sotsiaalsete ja hariduslike eesmärkidega. Käesolev soovitus järgneb nimetatud resolutsioonile ja siin nimetatakse meetmed, mida liikmesriigid ja turuosalised peaksid võtma.

(3)

Sarnased kaalutlused kehtivad ka muude selliste ürituste otseülekannete puhul, mis oma eripära tõttu tekitavad vaatajaskonnas kõige rohkem huvi ja mille pealt teenitakse ennekõike just otseülekande ajal. See puudutab näiteks kultuuriürituste – kontsertide, ooperite, muusikalide, teatrietenduste või telemängude – otseülekandeid. Otseülekannete piraatlusest põhjustatud majanduslik kahju hõlmab kasutajate tellimustasude, piletimüügi ja reklaamitulu kaotust, mis mõjutab kõiki otseülekannete väärtusahelas osalevaid sidusrühmi.

(4)

Piraatluses kasutatakse üha keerukamaid vahendeid, et teha otseülekannete loata taasedastamine internetikasutajatele kättesaadavaks eri teenuste, näiteks ebaseadusliku IP-televisiooni, rakenduste või veebisaitide kaudu. Spordiürituste internetipiraatlusest saadav tulu ulatus 2019. aastal hinnanguliselt 522 miljoni euroni, võttes arvesse ainult kasutajate tellimustasudel põhinevaid ebaseaduslikke ärimudeleid (3). Tegu on ülemaailmse nähtusega. Otseülekandeid edastavad piraatteenused kasutavad üha enam liiduväliseid veebimajutajaid, et jõuda liidu kasutajateni, minimeerides samal ajal kokkupuudet autori- või kriminaalõigusega (4). Viimastel aastatel on välja töötatud uut liiki piraatlust toetav teenus – „piraatlus teenusena“ (piracy-as-a-Service) –, mis pakub mitmesuguseid valmisteenuseid, mis muudavad täielikult toimiva piraatteenuse loomise ja käitamise ning sellelt tulu teenimise lihtsaks. Mõnel juhul kopeerivad need seadust rikkuvad teenused seaduslikke voogedastusteenuseid. Lisaks on ettevõtjad, kes teevad kättesaadavaks loata taasedastamise, loonud paindlikkusstrateegiad õiguskaitsemeetmetest kõrvalehoidmiseks. Seepärast on vaja hoolikalt jälgida piraatluse ja selliste strateegiate uute vormide väljatöötamist, mis võivad mõjutada ka muud liiki sisu ja vähendada õiguste omajate võimet oma õigusi tõhusalt jõustada, võttes eelkõige arvesse tehnoloogilisi muutusi ja uusi ärimudeleid.

(5)

Otseülekannete loata taasedastamine internetis algab ringhäälingueelse või ringhäälingusignaali ebaseadusliku pealtkuulamise ja salvestamisega, misjärel see edastatakse vahendusteenuste osutajate kaudu ja eri liideste (veebisaidid, rakendused, IPTV) abil lõppkasutajatele. Loata taasedastamiseks saab kasutada suure jõudlusega lahendusi, nt spetsiaalseid servereid pakkuvate teenuseosutajate teenuseid. Lisaks võivad loata taasedastamisega tegelejad taasedastamiseks või loata taasedastamise allika varjamiseks väärkasutada edastusahelas eespool olevaid teenuseid, nagu sisulevivõrgud või pöördproksid. Internetiühenduse pakkujad annavad lõppkasutajatele internetiühenduse ja toimivad väravana kogu internetis kättesaadava sisu juurde.

(6)

Võttes arvesse interneti struktuuri, eri liiki vahendusteenuste rolle ja neile kättesaadavaid tehnoloogilisi vahendeid, võib selliste teenuste osutajatel olla oluline roll õiguste omajate ja riikide ametiasutuste abistamisel, et lõpetada otseülekannete loata taasedastamine või blokeerida sellele juurdepääs. Seepärast on vaja leida tõhusad lahendused, mis on kohandatud eri liiki vahendusteenuste osutajate vastavatele funktsioonidele kooskõlas liidu õigusega, eelkõige erinevate kohustustega, mida kohaldatakse vahendusteenuste osutajate suhtes Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2022/2065 (5) alusel, et võimaldada neil otseülekande loata taasedastamine kiiresti lõpetada või sellele juurdepääs blokeerida.

(7)

Liidu õiguses on juba ette nähtud mitmesugused vahendid, et võidelda autoriõiguse ja sellega kaasnevate õigustega kaitstud sisu loata taasedastamise vastu. Eelkõige võivad õiguste omajad Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2001/29/EÜ (6) artikli 8 lõike 3 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2004/48/EÜ (7) artiklite 9 ja 11 kohaselt taotleda õigusvastase tegevuse lõpetamist nõudva ettekirjutuse tegemist rikkujatele või vahendajatele, kelle teenuseid kolmas isik kasutab autoriõiguse või sellega kaasnevate õiguste rikkumiseks. Lisaks on määrusega (EL) 2022/2065 ette nähtud üldine raamistik ohutu, prognoositava ja usaldusväärse digikeskkonna tagamiseks ning selles käsitletakse ebaseadusliku sisu internetis levitamist. Sellega ühtlustatakse teavitamise ja meetmete mehhanisme käsitlevaid norme ning veebimajutusteenuse pakkujatele saadetavate teadete töötlemist. Praktikas sõltub olemasolevate õiguskaitsevahendite rakendamine vahendusteenuste osutajate olemusest. Teatavate vahendusteenuste, nt veebimajutusteenuste pakkujatel, on võimalik teate saamisel võtta meetmeid nende majutatava ebaseadusliku sisu eemaldamiseks või sellele juurdepääsu tõkestamiseks, samal ajal kui teised, näiteks internetiühenduse pakkujad, on kohustatud tegutsema üksnes kohtu- või haldusasutuse väljastatud ettekirjutuse alusel, et takistada lõppkasutajate juurdepääsu seadusi rikkuvale sisule.

(8)

Spordiüritused ei ole iseenesest autoriõiguse ja sellega kaasnevate õigustega kaitstud. Spordiürituste korraldajaid ei käsitata liidu autoriõiguse alusel õiguste omajatena ja seega ei saa nad põhimõtteliselt kasutada liidu intellektuaalomandiõiguse, eelkõige direktiivi 2004/48/EÜ kohaseid õigusi ja õiguskaitsevahendeid, välja arvatud juhul, kui nad on saanud õigused lepinguga teistelt õiguste omajatelt või neile on siseriikliku õiguse alusel antud intellektuaalomandi õigus.

(9)

Spordiürituste korraldajatele võib olla teatavates liikmesriikides siseriikliku õigusega ette nähtud erikaitse. Euroopa Liidu Kohtu praktikas tunnistatakse liikmesriikide võimalust kaitsta spordiüritusi riigi tasandil, tuginedes asjakohasel juhul intellektuaalomandi kaitsele. Teatavates liikmesriikides on lisaks ringhäälinguorganisatsioonidele ka spordiürituste korraldajatel juurdepääs õiguskaitsevahenditele, mis võimaldavad neil võtta meetmeid seoses spordiürituste otseülekannete loata taasedastamisega.

(10)

Lisaks on ringhäälinguorganisatsioonidel liidu õiguse alusel teistsugused õigused, mis võivad võimaldada neil võtta meetmeid spordiürituste otseülekannete loata taasedastamise vastu.

(11)

Kuna liidu tasandil puuduvad spordiürituste suhtes kohaldatavad konkreetsed õigused ja õiguskaitsevahendid, on spordiürituste korraldajatel sageli raske spordiürituste otseülekannete loata taasedastamise vastu meetmeid võtta. Et vältida spordiürituste otseülekande väärtuse vähenemist, peaksid liikmesriigid tagama, et spordiürituste korraldajatel on kasutada õiguskaitsevahendid, mis võimaldavad neil taotleda loata taasedastamisele juurdepääsu väga kiiret tõkestamist. Mõnel juhul saavad aga ka spordiürituste korraldajad kasutada direktiivis 2004/48/EÜ sätestatud õigusi ja õiguskaitsevahendeid, kuna neile on siseriikliku õiguse alusel antud intellektuaalomandi õigused. Sellisel juhul soovitatakse liikmesriikidel kaaluda, kas ja millises ulatuses tuleks otseülekannete loata taasedastamist käsitlevaid soovitusi kohaldada ka nende spordiürituste korraldajate suhtes.

(12)

Muude kui spordiürituste otseülekanded on üldiselt kaitstud autoriõiguse ja sellega kaasnevate õigustega, mis on liidu õiguse alusel antud autoritele, esitajatele, fonogrammitootjatele, filmitootjatele ja ringhäälinguorganisatsioonidele. Nende õiguste puhul võivad õiguste omajad kasutada direktiivides 2001/29/EÜ ja 2004/48/EÜ ning määruses (EL) 2022/2065 sätestatud õiguskaitsevahendeid. See kehtib ka spordiürituste korraldajate kohta, kellele on siseriikliku õiguse alusel antud intellektuaalomandi õigused. Oluline on tagada, et õiguste omajate käsutuses olevad õiguskaitsevahendid võimaldaksid võtta kiiresti meetmeid, mis arvestaksid ürituse otseülekande eripära, eelkõige selle ajatundlikkust.

(13)

Käesoleva soovituse eesmärk on võidelda spordiürituste ja muude otseülekannete piraatluse vastu internetis. Seepärast on spordiürituste otseülekannete puhul vaja julgustada liikmesriike ja kõiki asjaomaseid sidusrühmi võtma tõhusaid meetmeid spordiürituste otseülekannete loata taasedastamise vastu, tagades samal ajal põhiõiguste kaitseks vajalikud kaitsemeetmed.

(14)

Muude ürituste otseülekannete puhul tuleks liikmesriike ja sidusrühmi julgustada kohaldama olemasolevaid õiguskaitsevahendeid autoriõiguste rikkumise vastu viisil, mis võtab arvesse otseülekannete eripära.

(15)

Tuleb edendada spordiürituste korraldajate, õiguste omajate, vahendusteenuste osutajate ja avaliku sektori asutuste vahelist koostööd.

(16)

Käesolevat soovitust ei tuleks kohaldada sisu õiguspärase kasutamise suhtes. Eelkõige tuleks otseülekannete loata taasedastamist eristada autoriõigusega ja sellega kaasnevate õigustega kaitstud sisu kasutamisest kooskõlas direktiivis 2001/29/EÜ või Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis (EL) 2019/790 (8) sätestatud piirangute või eranditega, näiteks audio- või videoklippide puhul, mida levitavad ürituse vaatajad või mida ajakirjanikud jagavad üldsuse teavitamise eesmärgil, muu hulgas reaalajas. Samuti ei kohaldata käesolevat soovitust uudiste suhtes, mille ringhäälinguorganisatsioonid koostavad kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2010/13/EL (9) artikliga 15, näiteks tuginedes lühilõikudele, mis on valitud ringhäälinguorganisatsiooni ainuõiguslikult edastatavast signaalist.

(17)

Määrus (EL) 2022/2065 sisaldab siseturul osutatavate vahendusteenuste suhtes kohaldatavaid norme, mis on asjakohased otseülekannete loata taasedastamise puhul. Määruse (EL) 2022/2065 artikliga 16 on kehtestatud teavitamise ja meetmete kohta käivad ühtlustatud normid, mille kohaselt peavad teabe talletamise teenuse osutajad ebaseadusliku sisuga seotud teateid õigeaegselt ja hoolsalt töötlema. Kõnealuse määruse põhjenduses 52 on sätestatud, et teabe talletamise teenuse osutajad peaksid võtma teadete alusel õigeaegselt meetmeid, eelkõige võttes arvesse teatatud ebaseadusliku sisu liiki ja meetmete võtmise kiireloomulisust.

(18)

Otseülekannete eripära arvestades on oluline, et veebimajutusteenuse pakkujad võtaksid teate saamisel kiiresti meetmeid, et otseülekande loata taasedastamisest tulenev kahju oleks võimalikult väike.

(19)

Määrusega (EL) 2022/2065 on digiplatvormidele kehtestatud kohustus võtta vajalikke tehnilisi ja korralduslikke meetmeid tagamaks, et usaldusväärsete teavitajate esitatud teateid töödeldakse ja nende kohta tehakse otsus põhjendamatu viivituseta. Muude veebimajutusteenuse pakkujate suhtes need kohustused ei kehti; siiski on see mehhanism kasulik selleks, et kiirendada otseülekandeid käsitlevate teadete töötlemist. Seepärast on asjakohane soovitada veebimajutusteenuse pakkujatel (v.a digiplatvormid) menetleda usaldusväärsete teavitajate esitatud teateid esmajärjekorras, et võtta otseülekande edastamise ajal kiiresti meetmeid. Seejuures tuleks arvesse võtta mikro- ja väikeettevõtjate eriolukorda.

(20)

Lisaks on teatavad veebimajutusteenuse pakkujad välja töötanud tehnilisi lahendusi, mis võimaldavad õiguste omajatel spetsiaalse rakendusliidese kaudu teavitada oma sisu loata kasutamisest reaalajas ja kiirendada veelgi nende teadete töötlemist. Määruses (EL) 2022/2065 kutsutakse komisjoni üles toetama ja edendama vabatahtlike standardite väljatöötamist ja rakendamist seoses teadete elektroonilise esitamisega usaldusväärsete teavitajate poolt, muu hulgas rakendusliideste kaudu. Samuti tuleks soodustada selliste tehniliste lahenduste väljatöötamist ja kasutamist muude vahendajate poolt peale digiplatvormide, tingimusel et need sisaldavad õiguskaitsemehhanismi.

(21)

Ringhäälingusignaali krüpteerimiseks või märgistamiseks eesmärgiga kaitsta seda loata kasutamise eest on eri võimalusi (nt digitaalne vesimärk). Õiguste omajad peaksid neid võimalusi parimal viisil ära kasutama, et aidata kiiresti ja täpselt tuvastada loata taasedastamise allikat.

(22)

Internetitaristus eespool asuvad vahendusteenuste osutajad, nagu sisulevivõrgud või pöördproksid, võivad sageli olla ainsad teenused, mille õiguste omajad otseülekannete loata taasedastamise puhul suudavad tuvastada. Kui nad ei osuta veebimajutusteenuseid, ei kohaldata nende suhtes teavitamiseeskirju. Mõned teenuseosutajad võimaldavad siiski teateid edastada ja aitavad tuvastada petturite kasutatavaid IP-aadresse, täites seega olulist rolli võitluses otseülekannete loata taasedastamise vastu. Seepärast tuleks neid julgustada toetama õiguste omajaid ja veebimajutusteenuse pakkujaid ning jagama nendega teavet loata taasedastamise allikate, sealhulgas vajaduse korral serverite lähte-IP-aadressi kohta. Samuti peaksid nad kehtestama kindla poliitika oma teenuste väärkasutamise vastu, näiteks sätestades kasutustingimustes võimaluse peatada teenuste pakkumine petturitele, kes pakuvad sageli juurdepääsu loata taasedastamisele. Samu põhimõtteid tuleks kohaldada ka teenuste suhtes, mis pakuvad kõrgjõudlusega lahendusi, eelkõige spetsiaalsete serverite pakkujate suhtes, mida sageli väärkasutatakse loata taasedastamiseks.

(23)

Direktiividega 2001/29/EÜ ja 2004/48/EÜ antakse õiguste omajatele võimalus taotleda ettekirjutuse tegemist vahendusteenuse osutajale, kelle teenuseid kolmas isik kasutab nende intellektuaalomandi õiguste rikkumiseks. 2017. aastal avaldas komisjon teatise „Suunised direktiivi 2004/48/EÜ teatavate aspektide kohta“, (10) milles märgitakse, et teatavatel juhtudel võib olla asjakohane nõuda sellise ettekirjutusega vahendusteenuse osutajalt ebaseadusliku sisu eemaldamist või sellele juurdepääsu tõkestamist. Ulatuslike või pidevate rikkumiste kohta on suunistes märgitud, et juhtumipõhise analüüsi põhjal võib olla proportsionaalne nõue blokeerida juurdepääs tervele veebisaidile. Kooskõlas Euroopa Liidu Kohtu praktikaga rõhutatakse suunistes, et teatavaid kaitsemeetmeid arvesse võttes ei pea ettekirjutuses sõnaselgelt kirjeldama meetmeid, mida teenuseosutajad peavad soovitud tulemuse saavutamiseks võtma. Liidu õiguses ei ole aga ette nähtud ettekirjutuse erijooni käsitlevaid norme, samuti ei sisalda see sõnaselgeid eeskirju otseülekannete kohta.

(24)

Blokeerivate ettekirjutuste rakendamiseks ja lõppkasutajate juurdepääsu tõkestamiseks loata taasedastamisele, näiteks domeeninimede süsteemi (DNS) abil või IP-aadressi blokeerimise kaudu, võib kasutada erinevaid tehnilisi meetmeid.

(25)

Kooskõlas suunistega võivad dünaamilised ettekirjutused, mis hõlmavad uusi internetiaadresse, kus loata taasedastamine muutub kättesaadavaks kohe pärast ettekirjutuse tegemist, olla tõhus vahend loata taasedastamise jätkumise takistamiseks, tingimusel et on ette nähtud vajalikud kaitsemeetmed. Sellised ettekirjutused aitavad toime tulla piraatteenuste pakkujate välja töötatud paindlikkusstrateegiatega, nagu peegelsaitide loomine eri domeeninimede all või üleminek muudele IP-aadressidele blokeerimismeetmetest kõrvalehoidmiseks.

(26)

Dünaamilisi ettekirjutusi on seni olnud võimalik kasutada vaid mõnes liikmesriigis (11). Neid väljastavad kohtud või teatavad haldusasutused, kes on volitatud andma korralduse blokeerimis- või eemaldamismeetmete võtmiseks ex officio või kaebuste alusel. Seda liiki ettekirjutused sobivad eriti hästi otseülekannete loata taasedastamise takistamiseks.

(27)

On oluline, et spordiürituste korraldajad, isegi kui neid ei tunnustata liidu õiguse alusel õiguste omajatena, saaksid siseriikliku õiguse kohaselt taotleda ettekirjutusi lõpetada õigusvastane tegevus, et takistada spordiürituse loata taasedastamist ja keelata loata taasedastamise jätkamine. Samuti on oluline, et spordiürituste otseülekandeid käsitlevad ettekirjutused oleksid dünaamilised, et hõlmata piisavalt kiiresti täiendavaid piraatteenuseid, mida ei ole menetluse ajal tuvastatud ja mis võimaldavad juurdepääsu sama spordiürituse loata taasedastamisele – tingimusel et kohaldatakse vajalikke kaitsemeetmeid.

(28)

Kuna ka muude ürituste väärtus väheneb otseülekande ajal sageli rohkem, on niisama oluline soodustada dünaamiliste ettekirjutuste laiemat kasutamist, et takistada selliste otseülekannete loata taasedastamist.

(29)

Selleks et vältida liigset blokeerimist, tuleks täiendavad internetiaadressid, mille suhtes kohaldatakse dünaamilisi ettekirjutusi, korrektselt kindlaks teha. Ettekirjutusega hõlmatud internetiaadresside loetelu ajakohastamiseks võiks kaaluda mitmeid võimalusi, näiteks leppida ettekirjutuse osana kokku metoodikas, muu hulgas õiguste omajate ja ettekirjutuste adressaatide vaheliseks koostööks, mis allub õigusasutuse kontrollile.

(30)

Ettekirjutus tehakse tavaliselt internetiühenduse pakkujatele, sest neil on head võimalused takistada lõppkasutajate juurdepääsu konkreetsele teenusele, mis pakub otseülekannete loata taasedastamist. Siiski võidakse väärkasutada teiste teenuseosutajate pakutavaid vahendusteenuseid, et loata taasedastamist hõlbustada või blokeerivatest ettekirjutustest kõrvale hoida. Näiteks võib loata taasedastuse päritolu varjamiseks kasutada sisulevivõrke ja pöördproksisid, samal ajal kui alternatiivsed DNS-resolverid ja proksiteenused, nagu virtuaalsed privaatvõrgud (VPNid), saab kasutada blokeeritud teenustele juurdepääsu hõlbustamiseks. Vahendusteenuste osutajad peaksid kaaluma, kas nad saaksid võtta täiendavaid vabatahtlikke meetmeid, et takistada oma teenuste väärkasutamist. Selliseid omaalgatuslikke meetmeid võiks arutada eelkõige seoses käesoleva soovituse järelevalvega, millega tegeleb komisjon Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Ameti intellektuaalomandiga seotud õigusrikkumiste Euroopa vaatluskeskuse (edaspidi „EUIPO vaatluskeskus“) toetusel.

(31)

Võitlusele internetipiraatluse vastu võivad kaasa aidata ka muud turuosalised, nagu reklaamipakkujad ja makseteenuse pakkujad, tänu oma kohustustele, mis tulenevad ELi rahapesuvastasest raamistikust ja vabatahtlikest meetmetest. Piraatteenuste demonetiseerimiseks toetab komisjon internetireklaami ja intellektuaalomandi õigusi käsitleva vastastikuse mõistmise memorandumi koostamist. Memorandumile allakirjutanud kohustuvad vabatahtlikult minimeerima reklaami paigutamist veebisaitidele ja mobiilirakendustesse, mis rikuvad intellektuaalomandi õigusi, sh autoriõigust. Seda koostööd tuleks edendada tagamaks, et sellised teenused ei hõlbustaks otseülekannete loata taasedastamisele juurdepääsu pakkujate reklaamimist ja toimimist.

(32)

Selleks et võidelda piraatluse vastu terviklikult, on vaja suurendada lõppkasutajate jaoks otseülekannete edastamisele või taasedastamisele juurdepääsu kaubanduslike pakkumiste kättesaadavust, taskukohasust ja atraktiivsust. Ühiskonna jaoks väga tähtsate sündmuste puhul, nagu olümpiamängud, jalgpalli maailmameistrivõistlused või jalgpalli Euroopa meistrivõistlused, võivad liikmesriigid kooskõlas direktiivi 2010/13/EL artikliga 14 tagada üldsusele laialdase juurdepääsu teleülekannetele.

(33)

Hiljutise uuringu kohaselt on konkurentsivõimelise hinnaga seaduslike pakkumiste kättesaadavus ja olemasolu piraatsisu tarbivate kasutajate arvu pisut vähendanud (12). Seetõttu on vaja suurendada lõppkasutajate teadlikkust seaduslike pakkumiste kättesaadavusest. Näiteks tagavad teatavad liikmesriigid, et kui veebisait on ettekirjutuse alusel blokeeritud, teavitatakse sellele ligi pääseda püüdvaid kasutajaid blokeerimisest ja neile antakse teavet allikate kohta, kus on võimalik sisule seaduslikult juurde pääseda. Selleks võib näiteks viidata Euroopa internetisisu portaalile Agorateka, mille on loonud EUIPO vaatluskeskus ja kus on lingid olemasolevatele riiklikele portaalidele.

(34)

Selleks et paremini võidelda ürituste otseülekannete loata taasedastamise vastu, mis on oma olemuselt piiriülene nähtus, on vaja liikmesriikide piiriülest koostööd. Teabe vahetamine teenuste kohta, mille kohta on ühes liikmesriigis tehtud ettekirjutus lõpetada õigusvastane tegevus, võib aidata teavitada õiguskaitseasutusi teistes liikmesriikides, kus on kättesaadavad samad teenused.

(35)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 386/2012 (13) on EUIPO vaatluskeskusele tehtud ülesandeks luua mehhanismid, mis aitavad parandada intellektuaalomandi õiguste jõustamist käsitleva teabe vahetamist liikmesriikide ametiasutuste vahel ning edendada koostööd nende asutustega ja nende vahel. EUIPO vaatluskeskuse toetatav praegune koostöö nendes küsimustes peaks kujunema spetsiaalseks võrgustikuks, kus liikmesriigid saavad struktuurselt vahetada teavet spordi- ja muude ürituste otseülekannete loata taasedastamise suhtes kohaldatavate meetmete, menetluste ja õiguskaitsevahendite kohta, sealhulgas nende jõustamisvahendite mõju ja tõhususe ning selle valdkonna probleemide ja heade tavade kohta. Võrgustik peaks võimaldama dialoogi kõigi liikmesriikide vahel ja hõlmama haldusasutusi, kellel on teatavates liikmesriikides erivolitused seoses intellektuaalomandi õiguskaitse tagamisega. Võrgustiku kaudu kogutud teave peaks aitama jälgida soovituse mõju.

(36)

Teine võimalus õiguste kaitset tõhustada on parandada sobivate koolituste abil selliste isikute asjatundlikkust, kes on seotud õiguste jõustamisega otseülekannete loata taasedastamise takistamiseks. EUIPO vaatluskeskust tuleks julgustada arendama ja korraldama liikmesriikide kohtunikele ja riikide ametiasutustele selle valdkonna teadmiste suurendamise meetmeid.

(37)

Komisjon jälgib tähelepanelikult käesoleva soovituse alusel võetud meetmeid EUIPO vaatluskeskuse toel, mis peaks pakkuma tehnilist oskusteavet ja korralduslikku tuge ning jälgima otseülekannete loata taasedastamise arengut liikmesriikides. Selle ülesande täitmiseks on väga tähtis, et liikmesriigid ja sidusrühmad jagaksid asjakohast teavet käesoleva soovituse järelmeetmete ja otseülekannete loata taasedastamise mahu kohta. Sidusrühmad peaksid andma teavet ka käesoleva soovituse kohaldamisalasse kuuluva sisu seadusliku pakkumise arengu kohta. Selle põhjal hindab komisjon käesoleva soovituse mõju ja teeb kindlaks, kas on vaja võtta lisameetmeid, muu hulgas selleks, et takistada muud liiki ja autoriõigusega kaitstud sisu ebaseaduslikku levitamist.

(38)

Käesoleva soovituse kohaste õiguskaitsevahendite kasutamine eeldab meetmetega seotud isikute õiguste ja huvide nõuetekohast tasakaalustamist, võttes arvesse erinevaid põhiõigusi ja selliste meetmete proportsionaalsust iga üksikjuhtumi puhul. Meetmete kohaldamine peaks olema rangelt sihipärane ega tohiks tekitada vahendajatele ülemääraseid kohustusi. Meetmed ei tohiks viia üldise järelevalveni.

(39)

Selleks, et isikuandmete töötlemisel, aga ka isikuandmete vabal liikumisel oleks tagatud füüsiliste isikute põhiõigus – õigus kaitsele –, peaks isikuandmete töötlemine kõikide käesoleva soovituse täitmiseks võetud meetmete kontekstis olema täielikult vastavuses andmekaitsenormide, eelkõige Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/679 (14) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2016/680, (15) ning seda peaksid jälgima pädevad järelevalveasutused.

(40)

Käesolevas soovituses austatakse põhiõigusi ja järgitakse Euroopa Liidu põhiõiguste hartas tunnustatud põhimõtteid. Eriti püütakse käesoleva soovitusega tagada harta artiklite 8, 11, 16, 17, ja 47 täielik täitmine.

(41)

Käesoleva soovituse ja määruse (EL) 2022/2065 vastastikuse täiendavuse tõttu tuleks soovituse mõju spordi- ja muude ürituste otseülekannete loata taasedastamisele hinnata, võttes nõuetekohaselt arvesse EUIPO vaatluskeskuse järeldusi koostoimes kõnealuse määruse mõjuga hiljemalt 17. novembriks 2025,

1.

2.

3.

4.

5.

6.

7.

8.

9.

10.

11.

12.

13.

14.

15.

16.

17.

18.

19.

20.

21.

22.

23.

24.

25.

26.

27.

28.

29.

30.

31.

32.

33.

34.

35.

36.

37.

38.

39.

40.

41.

42.