(1)

Määruse (EL) nr 1024/2013 artikli 6 raames täidab ainult Euroopa Keskpank (EKP) krediidiasutuste järelevalve ülesannet, mille eesmärgiks on järelevalvestandardite ühetaoline kohaldamine, et edendada finantsstabiilsust ja tagada võrdsed tingimused.

(2)

Määruse (EL) nr 1024/2013 artikli 12 kohaselt võib EKP talle kõnealuse määrusega antud ülesannete täitmiseks viia läbi kõiki vajalikke kohapealseid kontrolle määruse artikli 10 lõikes 1 osutatud juriidiliste isikute tööruumides ja muude konsolideeritud alusel teostatava järelevalvega hõlmatud ettevõtjate ruumides, kui EKP on kooskõlas määruse artikli 4 lõike 1 punktiga g konsolideeritud järelevalvet teostav asutus.

(3)

Direktiivi 2013/36/EL artikli 99 lõike 1 kohaselt võtab EKP pädeva asutusena igal aastal vastu EKP otsuse järelevalvealase kontrolliprogrammi kohta (edaspidi „järelevalvealase kontrolliprogrammi otsus“), mis sisaldab muu hulgas krediidiasutuse või investeerimisühingu, sealhulgas krediidiasutuse või investeerimisühingu teises liikmesriigis asutatud filiaalide ja tütarettevõtjate äriruumides toimuva kontrolli kava kooskõlas direktiivi 2013/36/EL artiklitega 52, 119 ja 122. Eelkõige hõlmab järelevalvealane kontrolliprogramm kohapealseid kontrolle, mis käsitlevad krediidiasutuse või investeerimisühingu riske, riskikontrolli ja juhtimist, ning kohapealseid kontrolle, mis käsitlevad krediidiasutuse või investeerimisühingu poolt omavahendite nõuete arvutamiseks kasutatavate sisemudelite põhjalikku hindamist, eelkõige meetodite, majandusliku asjakohasuse, riskide, riskikontrolli ja juhtimise osas.

(4)

Järelevalvealase kontrolliprogrammi otsust võib aasta jooksul muuta, et võtta arvesse EKP tegevusega seotud vajadusi, muutusi järelevalve alla kuuluvate üksuste olukorras või järelevalve alla kuuluvate üksuste taotlusi ning tagada kavandatud kontrollide tõhus läbiviimine. Järelevalvealase kontrolliprogrammi otsuse muudatused tuleb teha EKP poolt vastu võetud otsusega. Sellise muutmisotsusega võib ette näha heakskiidetud kontrollide tühistamise, kavandatud kontrollide ulatuse muutmise või täiendavate kontrollide lisamise asjaomase aasta järelevalvealasesse kontrolliprogrammi. Määruse (EL) nr 1024/2013 artikli 12 lõike 3 kohaselt teavitatakse kontrollitavat juriidilist üksust EKP otsusest viia enne kontrolli algust läbi kohapealne kontroll või sisemudelitega seotud uurimine.

(5)

Selleks et hõlbustada otsustusprotsessi ja võimaldada EKP-l tõhusalt reageerida järelevalve alla kuuluvate üksuste olukorra muutustele, mis mõjutavad kavandatud kontrollide läbiviimist ja ulatust, on järelevalvealase kontrolliprogrammi otsuseid muutvate otsuste vastuvõtmiseks vaja delegeerimisotsust. Selline delegeerimisotsus peaks võimaldama juhtumeid, kus üks delegeeritud otsus sisaldab muudatusi rohkem kui ühe kavandatud kontrolli kohta. Euroopa Liidu Kohus on tunnustanud, et volitusi võib olla vaja delegeerida, et võimaldada institutsioonil, kes peab vastu võtma märkimisväärse arvu otsuseid, oma kohustusi täita. Samuti on ta tunnustanud, et tagada tuleb otsuseid tegevate organite toimimise võime kui kõikides institutsionaalsete süsteemide olemuslik põhimõte (5).

(6)

Otsuste tegemise õiguse delegeerimine peab olema piiratud ja proportsionaalne ning delegeerimise ulatus tuleb selgelt määratleda.

(7)

24. juunil 2020 otsustas EKP nõukogu seada sisse tiheda koostöö EKP ja Bulgaaria Vabariigi vahel (6). Määruse (EL) nr 1024/2013 artikli 7 lõikes 1 on sätestatud, et teatavate ülesannete täitmiseks seoses krediidiasutustega, mis on asutatud liikmesriigis, kelle rahaühik ei ole euro, võib EKP anda juhiseid selle liikmesriigi pädevale asutusele, kui nimetatud artikli kohaselt on sisse seatud tihe koostöö. Seetõttu on asjakohane lisada sellised juhised nende aktide hulka, mille EKP võib vastu võtta tööüksuste juhtidele delegeerimise teel vastavalt käesoleva otsuse asjakohastele sätetele.

(8)

Otsus (EL) 2017/933 (EKP/2016/40) määratleb korra delegeerimisotsuste vastuvõtmiseks järelevalve valdkonnas ja isikud, kellele võib otsuste tegemise õigust delegeerida. Asjaomane otsus ei piira EKP järelevalve ülesannete teostamist ega EKP järelevalvenõukogu pädevust teha ettepanekuid terviklike otsuste eelnõude kohta EKP nõukogule.

(9)

Kui käesolevas otsuses sätestatud kriteeriumid delegeeritud otsuse vastuvõtmiseks ei ole täidetud, tuleb otsused vastu võtta määruse (EL) nr 1024/2013 artikli 26 lõikes 8 ja Euroopa Keskpanga otsuse EKP/2004/2 (7) artiklis 13g ette nähtud vastuväidete mitte-esitamise menetluses. Lisaks kasutatakse vastuväidete mitte-esitamise menetlust ka juhul, kui tööüksuste juhtidel on kahtlusi seoses hindamiskriteeriumide täitmisega, mis on tingitud küsimuse hindamise keerukusest või tundlikkusest, ning kui asjaomase hindamise tulemus mõjutab otseselt muud otsust ja seetõttu peaks sama otsuse tegija kaaluma neid otsuseid üheaegselt, et vältida vastuolulisi tulemusi.

(10)

EKP järelevalvealaste otsuste suhtes kohaldatakse halduskorras läbivaatamist määruse (EL) nr 1024/2013 artikli 24 alusel, mida on täpsustatud Euroopa Keskpanga otsuses EKP/2014/16 (8). Halduskorras läbivaatamise korral peab järelevalvenõukogu arvesse võtma vaidlustusnõukogu arvamust ja esitama EKP nõukogule uue otsuse eelnõu vastuvõtmiseks vastuväidete mitte-esitamise menetluses,

1)

„järelevalvealane kontrolliprogramm“ (supervisory examination programme, SEP) – direktiivi 2013/36/EL artikli 99 lõikes 1 määratletud tähendus;

2)

„järelevalvealase kontrolliprogrammi otsus“ (SEP decision) – EKP otsus järelevalvealase kontrolliprogrammi kohta;

3)

„kohapealne kontroll“ (on-site inspection) – kontroll, mis viiakse läbi määruse (EL) nr 1024/2013 artikli 10 lõikes 1 osutatud juriidiliste isikute tööruumides või muude konsolideeritud alusel teostatava järelevalvega hõlmatud ettevõtjate ruumides, kui EKP on kooskõlas määruse (EL) nr 1024/2013 artikli 4 lõike 1 punktiga g konsolideeritud järelevalvet teostav asutus;

4)

„sisemudelitega seotud uurimine“ (internal model investigation) – Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 575/2013 (9) sätestatud omavahendite nõuete arvutamiseks kasutatavate sisemudelite kasutamisega seotud kohapealne kontroll sisemudeleid käsitleva otsuse vastuvõtmiseks;

5)

„kontroll“ (inspection) – kohapealne kontroll või sisemudelitega seotud uurimine;

6)

„EKP järelevalveotsus“ (ECB supervisory decision) – EKP järelevalvealane otsus määruse (EL) nr 468/2014 (EKP/2014/17) artikli 2 punktis 26 määratletud tähenduses;

7)

„järelevalve alla kuuluv oluline üksus“ (significant supervised entity) – järelevalve alla kuuluv oluline üksus määruse (EL) nr 468/2014 (EKP/2014/17) artikli 2 punktis 16 määratletud tähenduses;

8)

„järelevalve alla kuuluv vähem oluline üksus“ (less significant supervised entity) – järelevalve alla kuuluv vähem oluline üksus määruse (EL) nr 468/2014 (EKP/2014/17) artikli 2 punktis 7 määratletud tähenduses;

9)

„kontrollitav juriidiline üksus“ (inspected legal entity) – üks järgmistest üksustest:

10)

„ühtse järelevalvemehhanismi vahendid“ (SSM resources) – EKP ja riiklike pädevate asutuste töötajad, kes moodustavad kohapealse kontrolli rühma kooskõlas määruse (EL) nr 468/2014 (EKP/2014/17) artikliga 144;

11)

„kohapealseid kontrolle käsitlev otsus“ (decision on on-site inspections) – EKP otsus, millega muudetakse heakskiidetud järelevalvealase kontrolliprogrammi otsust seoses ühe või mitme kavandatud kohapealse kontrolliga;

12)

„sisemudelitega seotud uurimisi käsitlev otsus“ (decision on internal model investigations) – EKP otsus, millega muudetakse heakskiidetud järelevalvealase kontrolliprogrammi otsust seoses ühe või mitme kavandatud sisemudelite uurimisega;

13)

„delegeerimisotsus“ (delegation decision) – delegeerimisotsus otsuse (EL) 2017/933 (EKP/2016/40) artikli 3 punktis 2 määratletud tähenduses;

14)

„delegeeritud otsus“ (delegated decision) – delegeeritud otsus otsuse (EL) 2017/933 (EKP/2016/40) artikli 3 punktis 4 määratletud tähenduses;

15)

„tööüksuste juhid“ (heads of work units) – EKP tööüksuste juhid, kellele delegeeritakse kohapealseid kontrolle või sisemudelitega seotud uurimisi käsitlevate otsuste tegemise õigus;

16)

„vastuväidete mitte-esitamise menetlus“ (non-objection procedure) – menetlus, mis on sätestatud määruse (EL) nr 1024/2013 artikli 26 lõikes 8 ja täpsustatud otsuse EKP/2004/2 artiklis 13g;

17)

„negatiivne otsus“ (negative decision) – otsus, millega laiendatakse kavandatud kohapealse kontrolli või sisemudelitega seotud uurimise ulatust, välja arvatud juhul, kui see otsus tehakse järelevalve alla kuuluva üksuse taotlusel. Lisasätetega otsus, mis sätestab näiteks tingimusi, kohustusi või piiranguid, loetakse negatiivseks otsuseks, v.a juhul, kui need lisasätted a) tagavad, et järelevalve alla kuuluv üksus täidab nõudeid asjaomastes liidu õigusaktides ja on seda kirjalikult kinnitanud, või b) kordavad ühte või enamat kehtivat nõuet, mida järelevalve alla kuuluv üksus peab järgima vastavalt liidu õigusele või mis näeb ette teabe esitamise sellise nõude järgimise kohta;

18)

„tundlikkus“ (sensitivity) – omadus või tegur, millel võib olla negatiivne mõju EKP mainele ja/või ühtse järelevalvemehhanismi tõhusale ja järjepidevale toimimisele, sealhulgas, kuid mitte ainult järgmine: a) asjaomase järelevalve alla kuuluva üksuse suhtes on kohaldatud või kohaldatakse rangeid järelevalvemeetmeid, näiteks varase sekkumise meetmeid; b) otsuse eelnõu vastu võtmisega luuakse uus pretsedent, mis võib tulevikus EKP suhtes siduvaks muutuda; c) otsuse eelnõu vastu võtmine võib pälvida negatiivset meedia- või avalikku tähelepanu või d) EKPga tihedat koostööd tegev riiklik pädev asutus teatab EKP-le oma mittenõustumisest juhiste eelnõuga.