Choose the experimental features you want to try

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 32022R2056

    Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2022/2056, 19. oktoober 2022, millega kehtestatakse Vaikse ookeani lääne- ja keskosa kalanduskonventsiooni alal kohaldatavad kaitse- ja majandamismeetmed ning muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 520/2007

    PE/36/2022/REV/1

    ELT L 276, 26.10.2022, p. 1–36 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, GA, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

    Legal status of the document In force

    ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2022/2056/oj

    26.10.2022   

    ET

    Euroopa Liidu Teataja

    L 276/1


    EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2022/2056,

    19. oktoober 2022,

    millega kehtestatakse Vaikse ookeani lääne- ja keskosa kalanduskonventsiooni alal kohaldatavad kaitse- ja majandamismeetmed ning muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 520/2007

    EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

    võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 43 lõiget 2,

    võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

    olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

    võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust (1),

    toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt (2)

    ning arvestades järgmist:

    (1)

    Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 1380/2013 (3) sätestatud ühise kalanduspoliitika eesmärk on tagada vee-elusressursside kasutamine säästvates majandus-, keskkonna- ja sotsiaaltingimustes.

    (2)

    Liit kiitis nõukogu otsusega 98/392/EÜ (4) heaks Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni 10. detsembri 1982. aasta mereõiguse konventsiooni ning ratifitseeris nõukogu otsusega 98/414/EÜ (5) Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni 10. detsembri 1982. aasta mereõiguse konventsiooni piirialade kalavarude ja pika rändega kalavarude kaitset ja majandamist käsitlevate sätete rakenduskokkuleppe, milles on esitatud mere elusressursside kaitse ja majandamise põhimõtted ja reeglid. Liit osaleb oma laiemate rahvusvaheliste kohustuste raames ka rahvusvaheliste vete kalavarude kaitseks tehtavates jõupingutustes ning püüab tugevdada ookeanide ülemaailmset majandamist ja edendada kalavarude säästvat majandamist.

    (3)

    Euroopa Ühendus kiitis nõukogu otsusega 2005/75/EÜ (6) heaks enda ühinemise Vaikse ookeani lääne- ja keskosa siirdekalade kaitse ja majandamise konventsiooniga (edaspidi „konventsioon“), millega loodi Vaikse ookeani lääne- ja keskosa kalanduskomisjon (WCPFC).

    (4)

    WCPFC-l on õigus võtta vastu õiguslikult siduvaid otsuseid (edaspidi „kaitse- ja majandamismeetmed“) tema pädevusvaldkonda kuuluvate kalavarude kaitseks. Otsused on üldjuhul adresseeritud konventsiooniosalistele, kuid sisaldavad ka käitajate (näiteks kalalaevade kaptenid) kohustusi.

    (5)

    Jõustumise järel on kaitse- ja majandamismeetmed siduvad kõikidele konventsiooniosalistele, sealhulgas liidule.

    (6)

    Kuigi kaitse- ja majandamismeetmete asjakohaseid põhisätteid rakendatakse igal aastal kalapüügivõimalusi käsitleva määruse kontekstis, rakendati ülejäänud sätteid viimati nõukogu määruse (EÜ) nr 520/2007 (7) V jaotise alusel. Seepärast on vaja tagada, et WCPFC vastu võetud kaitse- ja majandamismeetmed võetakse täielikult ja õigeks ajaks üle liidu õigusesse ning neid rakendatakse liidus ühetaoliselt ja tõhusalt ning et need tagaksid liidu kalalaevade käitajatele selguse ja prognoositavuse.

    (7)

    Määruse (EL) nr 1380/2013 kohaselt peab liidu tegevus rahvusvahelistes kalandusorganisatsioonides põhinema parimatel kättesaadavatel teaduslikel nõuannetel, et tagada kalavarude majandamine kooskõlas ühise kalanduspoliitika eesmärkidega, eelkõige tagada, et mere bioloogiliste elusressursside kasutamine on pikas perspektiivis keskkonnakestlik ning et püütavate liikide populatsioonid taastatakse ja hoitakse tasemel, mis ületab maksimaalse jätkusuutliku saagikuse saamiseks vajaliku taseme, luua majanduslikult elujõulise ja konkurentsivõimelise kalapüügi ja töötleva tööstuse ning maismaal toimuva kalapüügiga seotud tegevuse tingimused ning aidata kaasa kestlike toiduvarude kättesaadavusele.

    (8)

    Vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) 2019/473 (8) abistab Euroopa Kalanduskontrolli Amet (EFCA) komisjoni taotluse alusel liitu ja liikmesriike nende suhetes kolmandate riikide ja piirkondlike rahvusvaheliste kalandusorganisatsioonidega, mille liige liit on. Kooskõlas kõnealuse määrusega koordineerib EFCA, kui see on liidu kohustuste täitmiseks vajalik, komisjoni taotluse alusel liikmesriikide kontrolli- ja inspekteerimistegevust rahvusvaheliste kontrolli- ja inspekteerimisprogrammide alusel, mis võivad hõlmata WCPFC kaitse- ja majandamismeetmete raames rakendatavaid programme. Selleks võib EFCA koostöös asjaomaste liikmesriikidega töötada välja ühised inspekteerimis- ja järelevalveprogrammid, koostades ühiskasutuskavad. Seetõttu on asjakohane sätestada käesolevas määruses, et kui komisjon nii määrab, on EFCA see komisjoni määratud asutus, kes saab liikmesriikidelt kontrolli ja inspekteerimist käsitlevat teavet, näiteks merel toimunud inspekteerimise aruandeid ja WCPFC piirkondliku vaatlusprogrammi asjakohaseid teateid, ning edastab selle teabe WCPFC sekretariaadile.

    (9)

    Võttes arvesse asjaolu, et kaitse- ja majandamismeetmeid WCPFC aastakoosolekutel tõenäoliselt edaspidi muudetakse, ning et neid liidu õiguses kiiresti rakendada, tugevdada võrdseid tingimusi ja toetada veel enam kalavarude pikaajalist säästvat majandamist, peaks komisjonile olema õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte seoses järgmisega: laevade kohta teabe esitamine, laevaseiresüsteemi nõuded, piirkondliku vaatlusprogrammi alusel vaatleja kohaloleku protsent, vaatlejate õigused ja kohustused, laeva käitajate, kaptenite ja laevapere õigused ja kohustused, aruandlustähtajad ning I–VI lisa, mis hõlmavad lindudega seotud leevendusmeetmeid, laevade märgistust ja muid tehnilisi kirjeldusi ning automaatsete asukohateabe edastajate miinimumstandardeid WCPFC laevaseiresüsteemide puhul, WCPFC ümberlaadimisdeklaratsiooni ja haipüüginööride kirjeldust. On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes (9) sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.

    (10)

    Käesolevas määruses sätestatud delegeeritud volitused ei tohiks takistada kaitse- ja majandamismeetmete tulevaste muudatuste rakendamist liidu õiguses seadusandliku tavamenetluse kohaselt.

    (11)

    Euroopa Andmekaitseinspektoriga konsulteeriti kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/1725 (10) artikli 42 lõikega 1 ning ta esitas ametlikud kommentaarid 14. juunil 2021. Käesoleva määruse raames töödeldavaid isikuandmeid tuleks käsitleda kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/679 (11) ja määruse (EL) 2018/1725 kohaldatavate sätetega. Et tagada käesolevast määrusest tulenevate kohustuste täitmine, tuleks isikuandmeid säilitada kümme aastat. Kui kõnealuseid isikuandmeid on vaja rikkumise järelmeetmete, kontrolli või kohtu- või haldusmenetluse jaoks, on neid andmeid võimalik säilitada kauem kui kümme aastat, kuid mitte kauem kui 20 aastat.

    (12)

    Määruse (EÜ) nr 520/2007 artikli 4 lõige 4 ja artikkel 28 tuleks välja jätta, sest käesoleva määrusega rakendatakse kõiki WCPFC meetmeid,

    ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

    I PEATÜKK

    Üldsätted

    Artikkel 1

    Reguleerimisese

    Käesoleva määrusega kehtestatakse kaitse- ja majandamismeetmed seoses kalapüügiga, mis toimub Vaikse ookeani lääne- ja keskosa pika rändega kalavarude kaitse ja majandamise konventsiooni, millega liit on ühinenud vastavalt otsusele 2005/75/EÜ, alal, ning seoses nimetatud konventsiooni kohaldamisalasse kuuluvate kalaliikidega.

    Artikkel 2

    Kohaldamisala

    Käesolevat määrust kohaldatakse konventsiooni alal kala püüdvate liidu kalalaevade suhtes.

    Artikkel 3

    Mõisted

    Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

    1)

    „konventsioon“ – Vaikse ookeani lääne- ja keskosa pika rändega kalavarude kaitse ja majandamise konventsioon koos muudatustega;

    2)

    „konventsiooni ala“ – konventsiooni artikli 3 lõikes 1 kirjeldatud piirkond, mille suhtes konventsiooni kohaldatakse;

    3)

    „WCPFC“ – konventsiooni alusel moodustatud Vaikse ookeani lääne- ja keskosa kalanduskomisjon;

    4)

    „liidu kalalaev“ – liikmesriigi lipu all sõitev laev, mida kasutatakse või mis on ette nähtud kalapüügiks, sealhulgas abilaevad, transpordilaevad ja muud laevad, mis on otseselt seotud kalapüügiga;

    5)

    „kalapüük“ –

    a)

    kalade otsimine, püüdmine, loomuse võtmine või kogumine;

    b)

    kalade otsimise, püüdmise, loomuse võtmise või kogumise katse;

    c)

    iga muu tegevus, mille puhul võib põhjendatult oodata, et selle tulemuseks on kala asukoha kindlaksmääramine, püüdmine, loomuse võtmine või kogumine mis tahes eesmärgil;

    d)

    peibutuspüügivahendite või nendega seotud elektrooniliste seadmete, nagu raadiomajakate paigaldamine, otsimine või pardale tõstmine;

    e)

    iga merel toimuv tegevus, mis otseselt toetab või valmistab ette punktides a–d kirjeldatud tegevust, sealhulgas ümberlaadimine; või

    f)

    mis tahes laevade, sõidukite, õhusõidukite või hõljukite kasutamine punktides a–d kirjeldatud tegevuseks, välja arvatud hädaolukorrad, mis on seotud laevapere tervise ja ohutusega või laeva ohutusega;

    6)

    „kaitse- ja majandamismeetmed“ – WCPFC vastu võetud kohaldatavad kaitse- ja majandamismeetmed;

    7)

    „kalapüügivõimalused“ – püügikvoodid, liikmesriigile eraldatud püügikoormus või keeluajad, mis on sätestatud konventsiooni ala suhtes kehtivas liidu õigusaktis;

    8)

    „inimtoiduks kõlbmatu“ –

    a)

    muu hulgas kala, mis

    i)

    on seinnoodas võrgusilma kinni jäänud või purustatud;

    ii)

    on kahjustatud hai või vaala rüüstamise tõttu; või

    iii)

    on surnud ja riknenud võrgus, kui püügivahendite rike on takistanud nii võrgu kui ka saagi tavapärast väljavõtmist ning jõupingutusi kalade elusana vabastamiseks; ning

    b)

    ei hõlma kalu,

    i)

    mida peetakse suuruse, turustatavuse või liigilise koosseisu poolest ebasoovitavaks; või

    ii)

    mis on rikutud või saastunud kalalaeva laevapere tegevuse või tegevusetuse tagajärjel;

    9)

    „peibutuspüügivahend“ – mis tahes suuruses ese või esemete rühm, mida kasutatakse või mitte, mis on elus või eluta, sealhulgas, kuid mitte ainult poid, ujukid, võrgud, lindid, plastid, bambus, palgid ja vaalhaid, mis ujuvad veepinnal või selle lähedal ning mille vastu kalad võivad huvi tunda;

    10)

    „pinnalähedane püük“ – püük, mille puhul enamik õngekonkse asetsevad sügavuses kuni 100 meetrit;

    11)

    „register“ – WCPFC kalalaevade register;

    12)

    „WIN“ – WCPFC identifitseerimisnumber;

    13)

    „VMS“ – laevaseiresüsteem;

    14)

    „piirkondlik vaatlusprogramm“ – WCPFC loodud piirkondlik vaatlusprogramm, mille eesmärk on koguda kontrollitud püügiandmeid, muid teaduslikke andmeid ja lisateavet, mis on seotud kalapüügiga konventsiooni alal, ning jälgida kaitse- ja majandamismeetmete rakendamist;

    15)

    „mõõtevahenditega varustatud poi“ – poi, mis on selgelt tähistatud kordumatu viitenumbriga, mis võimaldab tuvastada selle omaniku, ja on varustatud satelliitseiresüsteemiga selle asukoha jälgimiseks;

    16)

    „andmepoi“ – triiviv või ankurdatud ujuk, mida valitsusorganisatsioonid või tunnustatud teadusorganisatsioonid või -üksused kasutavad keskkonnaandmete elektrooniliseks kogumiseks ja mõõtmiseks ning mitte püügitegevuse toetamiseks;

    17)

    „WCPFC ümberlaadimisdeklaratsioon“ – dokument, mis sisaldab IV lisas sätestatud teavet;

    18)

    „idaosa avamereala“ – avamerepiirkond, mis piirneb Cooki saarte majandusvöönditega läänes, Prantsuse Polüneesiaga idas ja Kiribatiga põhjas, geograafiliste koordinaatidega ja asukohaga, nagu on näidatud V lisas esitatud kaardil;

    19)

    „merisarviklased“ – sugukonda Mobulidae kuuluvad liigid, sealhulgas hiid-sarvikraid ja merisarvikud;

    20)

    „automaatne asukohateabe edastaja“ ehk „ALC“ – peaaegu reaalajas satelliitpositsioonimise saatja;

    21)

    „tagasiheide“ – saak, mis lastakse merre tagasi;

    22)

    „volitatud inspektor“ – konventsiooniosalise inspektor, kelle andmed on edastatud WCPFC-le;

    23)

    „volitatud liidu inspektor“ – liidu inspektor, kelle andmed on edastatud WCPFC-le kooskõlas õigusaktiga, mis on vastu võetud vastavalt nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009 (12) artikli 79 lõikele 7.

    Artikkel 4

    Load

    1.   Liikmesriigid haldavad püügilubade arvu ja püügitaset vastavalt kalapüügivõimalustele.

    2.   Igal loal esitatakse liidu kalalaeva kohta, kellele see on välja antud, järgmine teave:

    a)

    konkreetsed piirkonnad, liigid ja ajavahemikud, mille puhul luba kehtib;

    b)

    liidu kalalaeva lubatud tegevused;

    c)

    liidu kalalaeva keeld kala püüda, pardal hoida, ümber laadida või lossida teise riigi jurisdiktsiooni alla kuuluvates piirkondades, välja arvatud litsentsi või loa alusel, mida kõnealune teine riik nõuab;

    d)

    nõue, et liidu kalalaeva pardal peab olema käesoleva lõike kohaselt välja antud luba või selle tõestatud koopia, samuti rannikuriigi välja antud litsents või luba (või selle tõestatud koopia) ning kehtiv laeva registreerimistunnistus.

    II PEATÜKK

    Kaitse- ja majandamismeetmed

    Artikkel 5

    Saagi pardal hoidmine troopikatuunide seinnoodapüügi puhul

    1.   Liidu seinnoodalaevad, mis püüavad kala majandusvööndites ja avamerel konventsiooni alal, mille piirid on 20° põhjalaiust ja 20° lõunalaiust, hoiavad pardal kogu suursilm-tuuni, vööttuuni ja kulduim-tuuni saagi, välja arvatud järgmistel juhtudel:

    a)

    kui püügireisi lõpuosas ei ole piisavalt ladustamisruumi, et mahutada kogu noodapüügiga saadud kala; sel juhul võib viimasena püütud üleliigse kala teisele seinnoodalaevale üle viia ja seal hoida, tingimusel et see ei ole kohaldatava õigusega keelatud;

    b)

    kui kala on inimtoiduks kõlbmatu; ning

    c)

    kui seadmetes tekib tõsine rike.

    2.   Kui liidu kalalaeva kapten otsustab, et kala ei võeta pardale suuruse, turustatavuse või liigilise koosseisuga seotud põhjustel, lastakse kala vette tagasi enne, kui noot on täielikult kokku tõmmatud ja kuni pool noodast on välja võetud.

    3.   Kui liidu kalalaeva kapten otsustab, et kala ei võeta pardale, sest see püüti püügireisi viimase noodatõmbega, mil püütud kala mahutamiseks ei olnud piisavalt ladustamisruumi, võib kala vette tagasi heita tingimusel, et

    a)

    kapten ja laevapere püüavad kala võimalikult kiiresti elusalt vette tagasi lasta ning

    b)

    pärast tagasiheitmist ei toimu edasist püüki enne, kui kalalaeva pardal olev kala on lossitud või ümber laaditud.

    4.   Liidu kalalaevadelt heidetakse kala tagasi alles pärast seda, kui piirkondliku vaatlusprogrammi vaatleja on hinnanud kala liigilist koosseisu.

    5.   48 tunni jooksul pärast tagasiheitmist esitab liidu kalalaeva kapten WCPFC sekretariaadile aruande (koopia lipuliikmesriigile ja komisjonile), mis sisaldab järgmist teavet:

    a)

    liidu kalalaeva nimi, lipuriik ja WIN ning kapteni nimi ja kodakondsus;

    b)

    loa number;

    c)

    pardal oleva vaatleja nimi;

    d)

    tagasiheite kuupäev, kellaaeg ja koht (laius- ja pikkuskoordinaadid);

    e)

    noodatõmbe kuupäev, kellaaeg, asukoht (laius- ja pikkuskoordinaadid) ja nooda tüüp (triiviv peibutuspüügivahend, ankurdatud peibutuspüügivahend, vabalt ujuv jne);

    f)

    tagasiheite põhjus, sealhulgas kinnitus väljavõtmise staatuse kohta, kui kalad heideti tagasi, sest need olid inimtoiduks kõlbmatud;

    g)

    tagasi heidetud kalade hinnanguline kogus tonnides ja liigiline koosseis;

    h)

    asjaomasest noodatõmbest pardale jäetud kalade hinnanguline kaal tonnides ja liigiline koosseis;

    i)

    lõike 3 kohaselt tagasi heidetava kala puhul kinnitus, et püüki ei jätkata enne, kui pardal olev saak on lossitud; ning

    j)

    muu teave, mida liidu kalalaeva kapten peab asjakohaseks.

    6.   Liidu kalalaeva kapten esitab lõikes 5 osutatud teabe pardal olevale piirkondliku vaatlusprogrammi vaatlejale samal ajal, kui see esitatakse WCPFC sekretariaadile.

    Artikkel 6

    Troopikatuunide seinnoodapüügi seire ja kontroll

    1.   Olenemata artiklist 26 suurendatakse peibutuspüügivahendite keeluaegadel laevaseiresüsteemi laeva asukoha edastamissagedust igale 30 minutile, nagu on kindlaks määratud kalapüügivõimalusi käsitlevas määruses.

    2.   Liidu seinnoodalaevad ei tohi peibutuspüügivahendite keeluaegadel edastada andmeid käsitsi.

    3.   Kui liidu kalalaevade laevaseiresüsteemi asukohaandmete automaatne vastuvõtmine WCPFC sekretariaadi poolt on katkenud, ei suunata laeva sadamasse tagasi enne, kui WCPFC sekretariaat on teinud kõik mõistlikud sammud laevaseiresüsteemi asukohaandmete tavapärase automaatse vastuvõtu taastamiseks.

    4.   Liidu seinnoodalaevade pardal peab olema piirkondliku vaatlusprogrammi vaatleja, kui laev püüab kala 20° põhjalaiuse ja 20° lõunalaiusega piiratud alal:

    a)

    avamerel,

    b)

    avamerel ja ühe või mitme rannikuriigi jurisdiktsiooni alla kuuluvates vetes või

    c)

    kahe või enama rannikuriigi jurisdiktsiooni alla kuuluvates vetes.

    Artikkel 7

    Peibutuspüügivahendid ja mõõtevahenditega varustatud poid troopikatuunide seinnoodapüügil

    1.   Nende peibutuspüügivahendite disain ja konstruktsioon, mida kasutatakse konventsiooni alal või mis triivivad konventsiooni alale, peavad vastama järgmistele nõuetele:

    a)

    kui peibutuspüügivahendi ujuv või parve osa (lame või rullstruktuur) on kaetud võrguga, peab selle väljavenitatud võrgusilma suurus olema alla 7 cm ning võrk peab olema terve parve ümber hästi kinnitatud nii, et peibutuspüügivahendi kasutamisel ei jää võrk sellest allapoole;

    b)

    kui kasutatakse võrku, peab võrgu väljavenitatud silmasuurus olema alla 7 cm või see peab olema tihedalt seotud kimpudesse või „vorstidesse“, mille otsas on piisav raskus, et võrk püsiks veesambas. Teise võimalusena võib kasutada ühte raskusega paneeli, mille venitatud võrgusilma suurus on alla 7 cm, või tugevat lina (nt puldan või nailon).

    2.   Kalapüügivõimaluste jaotamist käsitlevate liidu õigusaktidega kehtestatud peibutuspüügivahendite keeluaegadel on liidu seinnoodalaevadel, sealhulgas nende püügivahendil või paadil, mille puhul kasutatakse nootasid, keelatud asuda peibutuspüügivahendile lähemal kui üks meremiil.

    3.   Liidu kalalaevu ei tohi kasutada kalade kokkuajamiseks ega kokkuaetud kalade liigutamiseks, sealhulgas veealuse valguse ja söödaga peibutamise abil.

    4.   Peibutuspüügivahendi keeluajajal ei tohi liidu kalalaev peibutuspüügivahendeid või nendega seotud elektroonikaseadmeid pardale tõsta, välja arvatud juhul, kui

    a)

    peibutuspüügivahendid või nendega seotud elektroonikaseadmed tõstetakse pardale ja neid hoitakse laeva pardal kuni lossimiseni või peibutuspüügivahendi keeluaja lõpuni ning

    b)

    liidu kalalaev ei teosta püüki seitsme päeva jooksul pärast peibutuspüügivahendi väljavõttu ega 50 meremiili raadiuses peibutuspüügivahendi väljavõtmise kohast.

    5.   Lisaks lõikele 4 ei tohi liidu kalalaevad teha omavahel koostööd, et püüda kokkuaetud kala.

    6.   Liidu kalalaevad ei tohi keeluajal püüda kala ühe meremiili raadiuses punktist, kus teine laev on peibutuspüügivahendi pardale võtnud 24 tunni jooksul enne püügi algust, kui liidu kalalaeva kapten on selle peibutuspüügivahendi pardalevõtmise kohast ja ajast teadlik.

    7.   Liikmesriigid tagavad, et nende lipu all sõitvad laevad, mis tegutsevad rannikuriigi vetes, järgivad selle rannikuriigi õigusakte, mis käsitlevad peibutuspüügivahendite haldamist, sealhulgas nende jälgimist.

    Artikkel 8

    Mõõtevahenditega varustatud poid

    Mõõtevahenditega varustatud poide aktiveerimine on lubatud üksnes seinnoodalaeva pardal.

    Artikkel 9

    Andmepoid

    1.   Püük andmepoist kuni ühe meremiili kaugusel või selle mõjutamine on keelatud. See keeld hõlmab andmepoi ümbritsemist kalapüügivahenditega; laeva, kalapüügivahendite või laeva mis tahes osa sidumist või kinnitamist andmepoi külge ning andmepoi ankrunööri läbilõikamist.

    2.   Kui liidu kalalaeva püügivahendid takerduvad andmepoi külge, tuleb takerdunud kalapüügivahendid eemaldada, kahjustades andmepoid võimalikult vähe.

    3.   Liidu kalalaeva kapten annab lipuliikmesriigile aru kõikidest takerdumistest, teatab kuupäeva, koha ja takerdumise tüübi ning lisab andmepoil esitatud tuvastamisteabe. Lipuliikmesriik saadab aruande viivitamata komisjonile.

    4.   Olenemata lõikest 1 võivad teadusprogrammid, millest on komisjonile teatatud ja mille komisjon on heaks kiitnud, käitada liidu kalalaevu ühe meremiili raadiuses andmepoist, kui nad ei mõjuta andmepoid nii, nagu on osutatud lõikes 1.

    Artikkel 10

    Idaosa avamereala erimajandamispiirkond

    1.   Idaosa avamerealal tegutsevate liidu kalalaevade kaptenid teatavad iga kalalaeva märkamisest oma lipuliikmesriigile, komisjonile või selle määratud organile ja WCPFC sekretariaadile. Edastatav teave sisaldab järgmist: kuupäev ja kellaaeg (UTC), asukoht (tegelik laius- ja pikkuskraad), suund, märgistused, kiirus (sõlmedes) ja laeva tüüp. Kalalaevad tagavad, et see teave edastatakse kuue tunni jooksul pärast laeva märkamist.

    2.   Külgnevad rannikuriigid või -territooriumid peavad saama pidevalt ja peaaegu reaalajas laevaseiresüsteemi andmeid.

    Artikkel 11

    Ümberlaadimine

    1.   Kõik konventsiooniga hõlmatud pika rändega kalade ümberlaadimised konventsiooni alal tuleb teha sadamas ja kalad kaaluda vastavalt määruse (EÜ) nr 1224/2009 artiklile 60.

    2.   Liikmesriigid teatavad komisjonile ümberlaadimistest, mille on teinud nende lipu all sõitvad laevad, välja arvatud juhul, kui laeva kasutatakse prahtimise, rendi või muu samalaadse mehhanismi alusel konventsiooni alal asuva rannikuriigi laevastiku lahutamatu osana.

    3.   Sellise liidu kalalaeva kapten, kes lossib konventsiooniga hõlmatud ja konventsiooni alal püütud pika rändega kalavarudest saadud kalandustooteid ümberlaadimise käigus sadamas või väljaspool konventsiooni ala, täidab WCPFC ümberlaadimisdeklaratsiooni iga konventsiooni alal püütud saagi ümberlaadimise kohta. WCPFC ümberlaadimisdeklaratsioon saadetakse liidu kalalaeva lipuliikmesriigi pädevale asutusele.

    4.   Sellise liidu kalalaeva kapten, kes võtab vastu konventsiooniga hõlmatud ja konventsiooni alal püütud pika rändega kalavarudest saadud kalandustooteid ümberlaadimise käigus sadamas või väljaspool konventsiooni ala, täidab WCPFC ümberlaadimisdeklaratsiooni iga konventsiooni alal püütud saagi ümberlaadimise kohta. WCPFC ümberlaadimisdeklaratsioon saadetakse liidu kalalaeva lipuliikmesriigi pädevale asutusele.

    5.   Lipuliikmesriigid valideerivad need andmed kooskõlas määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikliga 109 ja võimaluse korral parandavad ümberlaadimisega tegelevatelt liidu kalalaevadelt saadud teavet, kasutades kogu kättesaadavat teavet, näiteks saagi ja püügikoormuse andmeid, asukohaandmeid, vaatlejate aruandeid ja sadamaseire andmeid.

    Artikkel 12

    Ümberlaadimine konventsiooniga ühinemata riikide laevadele ja laevadelt

    1.   Liidu kalalaevad ei tegele ümberlaadimisega konventsiooniga ühinemata riigi lipu all sõitvale laevale või laevalt, välja arvatud juhul, kui sellele laevale on antud luba WCPFC otsusega, näiteks:

    a)

    registrisse kantud konventsiooniga ühinemata riigi transpordilaev või

    b)

    konventsiooniga ühinemata riigi kalalaev, millel on WCPFC otsuse kohaselt luba püüda kala konventsiooniosalise majandusvööndis.

    2.   Käesoleva artikli lõikes 1 osutatud olukorra puhul saadab liidu transpordilaeva kapten või prahtiv liikmesriik WCPFC ümberlaadimisdeklaratsiooni lipuliikmesriigi pädevale asutusele ja kohaldatakse artikli 11 lõiget 5.

    III PEATÜKK

    Mereliikide kaitse

    Artikkel 13

    Merisarviklased

    1.   Merisarviklaste (sugukond Mobula) püük või tahtlik nooda sisselaskmine on keelatud.

    2.   Keelatud on ka pardal hoida, ümber laadida, lossida või müügiks pakkuda merisarviklaste osi või rümpasid.

    3.   Liidu kalalaevad tagavad, et merisarviklased vabastatakse kiiresti elusana ja neid kahjustamata niivõrd, kui see on võimalik, ning viisil, mis kahjustaks püütud isendit võimalikult vähe, võttes samal ajal arvesse laevapere ohutust.

    4.   Olenemata lõikest 3, kui merisarviklasi püütakse ja lossitakse tahtmatult seinnoodalaeva tegevuse käigus, peab laev lossimise või ümberlaadimise kohas loovutama kogu merisarviklaste saagi vastutavatele ametiasutustele või võimaluse korral need tagasi heitma. Sel viisil loovutatud merisarviklasi ei tohi müüa ega vahetada, aga need võib annetada kodumajapidamistele inimtoiduks.

    5.   Käesoleva artikli lõikes 4 osutatud püük tuleb registreerida püügipäevikus vastavalt määruse (EÜ) nr 1224/2009 artiklile 14. Registreeritud teave peab sisaldama püütud isendite seisundit vabastamisel (surnud või elus).

    Artikkel 14

    Üldmeede haide kaitseks

    Liidu õngejadalaevad, mis püüavad tuuni ja purikalalasi, ei kasuta õngejadasid, mis on kinnitatud otse ujuki külge, või rippõngejadasid, mida nimetatakse haipüüginöörideks, nagu on kirjeldatud VI lisas.

    Artikkel 15

    Pikkuim-hallhaid

    1.   Keelatud on pardal hoida, ümber laadida, säilitada, lossida või müügiks pakkuda pikkuim-hallhaid (Carcharhinus longimanus) tervenisti või osadena.

    2.   Kõik püütud pikkuim-hallhaid vabastatakse niipea kui võimalik pärast seda, kui hai tuuakse laeva kõrvale, et hõlbustada liigi kindlaksmääramist, enne kui ta vabaks lõigatakse; seda tehakse viisil, mis põhjustab haile võimalikult vähe kahju.

    3.   Piirkondliku vaatlusprogrammi vaatlejatel on lubatud koguda bioloogilisi proove pikkuim-hallhaidelt, kes on väljatõmbamisel surnud, tingimusel et proovide võtmine on osa WCPFC teaduskomitee poolt heaks kiidetud uurimisprojektist.

    4.   Pikkuim-hallhaide juhupüük tuleb registreerida püügipäevikus vastavalt määruse (EÜ) nr 1224/2009 artiklile 14. Registreeritud teave peab sisaldama püütud isendite seisundit vabastamisel (surnud või elus).

    Artikkel 16

    Vaalhaid

    1.   Keelatud on asetada seinnoota ümber tuuniparve, milles on vaalhai (Rhincodon typus), kui seda kala on märgatud enne võrgu vettelaskmist.

    2.   Kui vaalhai püütakse tahtmatult seinnoota, peab liidu kalalaev

    a)

    tagama, et kala ohutuks vabastamiseks võetakse kõik mõistlikud meetmed, ning

    b)

    teatama juhtumist lipuliikmesriigi pädevale asutusele, esitades isendite arvu, üksikasjad selle kohta, kuidas ja miks kala noota sattus, kus juhtum aset leidis, milliseid meetmeid võeti ohutu vabastamise tagamiseks ning milline hinnang anti vaalhai seisundile vabastamise ajal (sealhulgas kas kala vabastati elusalt, aga suri hiljem).

    3.   Vaalhaide juhupüük tuleb registreerida püügipäevikus vastavalt määruse (EÜ) nr 1224/2009 artiklile 14. Registreeritud teave peab sisaldama püütud isendite seisundit vabastamisel (surnud või elus).

    Artikkel 17

    Siidhallhaid

    1.   Keelatud on pardal hoida, ümber laadida, säilitada või lossida siidhallhaid (Carcharhinus falciformis) tervenisti või osadena.

    2.   Kõik püütud siidhallhaid vabastatakse niipea kui võimalik pärast seda, kui hai tuuakse liidu kalalaeva kõrvale, et hõlbustada liigi kindlaksmääramist, enne kui ta vabaks lõigatakse; seda tehakse viisil, mis põhjustab haile võimalikult vähe kahju.

    3.   Siidhallhaide juhupüük tuleb registreerida püügipäevikus vastavalt määruse (EÜ) nr 1224/2009 artiklile 14. Registreeritud teave peab sisaldama püütud isendite seisundit vabastamisel (surnud või elus).

    4.   Liikmesriigid hindavad vaatlusprogrammide ja muude vahendite, näiteks püügipäevikute või elektroonilise seire abil konventsiooni alal püütud siidhallhaide vabastamiste arvu, sealhulgas seisundit vabastamisel (surnud või elus), ning esitavad selle teabe komisjonile vastavalt artikli 38 lõike 3 punktile d.

    5.   Piirkondliku vaatlusprogrammi vaatlejatel on lubatud koguda bioloogilisi proove siidhallhaidelt, kes on väljatõmbamisel surnud, tingimusel, et proovide võtmine on osa WCPFC teaduskomitee poolt heaks kiidetud uurimisprojektist.

    Artikkel 18

    Vaalalised

    1.   Keelatud on asetada seinnoota ümber tuuniparve, milles on vaalaline (Cetacea infraselts), kui seda looma on märgatud enne võrgu vettelaskmist.

    2.   Kui vaalaline on tahtmatult seinnoodaga ümbritsetud, tagab liidu kalalaev, et võetakse kõik mõistlikud meetmed vaalalise ohutuks vabastamiseks. See hõlmab võrgu kerimise lõpetamist ja seda, et kalapüüki ei alustata uuesti enne, kui loom on vabastatud ja ei ole enam ohtu teda uuesti püüda.

    3.   Vaalaliste juhupüük tuleb registreerida püügipäevikus vastavalt määruse (EÜ) nr 1224/2009 artiklile 14. Registreeritud teave peab sisaldama püütud isendite seisundit vabastamisel (surnud või elus).

    Artikkel 19

    Merelinde käsitlevad leevendusmeetmed

    1.   Liidu õngejadalaevad, mis püüavad kala lõuna pool 30° lõunalaiust, kasutavad kas

    a)

    vähemalt kahte järgmistest leevendusmeetmest: raskustega jadaõnge lipsud, püügivahendi öine sisselaskmine või linnutõrjeliinid; või

    b)

    konksu varjestusi.

    2.   Liidu õngejadalaevad, mis püüavad kala paralleelide 25° lõunalaiust ja 30° lõunalaiust vahel, kasutavad ühte järgmistest leevendusmeetmetest: raskustega jadaõnge lipsud, linnutõrjeliinid või konksu varjestused.

    3.   Liidu õngejadalaevad, mille kogupikkus on 24 meetrit või rohkem ja mis püüavad kala põhja pool 23° põhjalaiust, kasutavad vähemalt kahte I lisa tabelis 1 esitatud leevendusmeedet, sealhulgas vähemalt ühte selle tabeli veergu A kuuluvat leevendusmeedet.

    4.   Linnutõrjeliine võib kasutada ainult I lisas esitatud tehniliste kirjelduste kohaselt.

    5.   Käesolevas artiklis osutatud meetmed tuleb registreerida püügipäevikus vastavalt määruse (EÜ) nr 1224/2009 artiklile 14. Registreeritud teave peab sisaldama püütud isendite seisundit vabastamisel (surnud või elus).

    Artikkel 20

    Merikilpkonnad

    1.   Liidu kalalaevad peavad võimalikult kiiresti pardale tõstma kõik püütud kõva kilbiga merikilpkonnad (sugukond Cheloniidae), kes on elutud või passiivsed, ning aitama kaasa nende toibumisele, sealhulgas neid elustades, enne kui nad vette tagasi lastakse. Liidu kalalaevade kaptenid ja käitajad tagavad, et laevapere on teadlik nõuetekohastest leevendus- ja käitlemismeetoditest ning kasutab neid.

    2.   Liidu seinnoodalaevad peavad

    a)

    vältima merikilpkonnade seinnoota sattumist ning juhul, kui merikilpkonn on sattunud või takerdunud seinnoota, võtma mõistlikke meetmeid looma ohutuks vabastamiseks;

    b)

    vabastama kõik peibutuspüügivahenditesse või püügivahenditesse takerdunud merikilpkonnad;

    c)

    tagama, et kui merikilpkonn on võrku takerdunud, lõpetatakse võrgu kerimine kohe, kui kilpkonn tõuseb veepinnale, ning kilpkonn harutatakse teda vigastamata võrgust lahti, enne kui jätkatakse võrgu kerimist, ning aidatakse nii palju kui võimalik kilpkonnal enne vette tagasi laskmist toibuda;

    d)

    omama pardal kahvasid ja vajaduse korral neid merikilpkonnade käitlemiseks kasutama.

    3.   Liidu õngejadalaevad, mis püüavad pinna lähedalt, kasutavad merikilpkonnade püügi vähendamiseks vähemalt ühte järgmistest meetoditest:

    a)

    kasutatakse üksnes suuri rõngaskonkse, mis on üldjuhul ringja või ovaalse kujuga ning algselt disainitud ja toodetud nii, et teravik asetseb konksu säärega risti. Konksu teravik ei tohi olla konksu säärest enam kui 10 kraadi kõrvale suunatud;

    b)

    söödaks kasutatakse üksnes merikogerlasi;

    c)

    kasutatakse muud meedet, leevenduskava või tegevust, mille WCPFC teaduskomitee või WCPFC tehniline ja vastavuskomitee on läbi vaadanud ja WCPFC heaks kiitnud, et vähendada pinnalähedasel õngejadapüügil kilpkonnade mõjutamist (isendite arv õngekonksude kohta).

    4.   Lõiget 3 ei kohaldata pinnalähedase õngejadapüügi suhtes, mille puhul vaadeldud keskmine merikilpkonnade suhtarv on viimase kolme järjestikuse aasta jooksul väiksem kui 0,019 merikilpkonna (kõik liigid kokku) 1 000 õngekonksu kohta ning vaatleja kohaloleku tase on vähemalt 10 % igal nimetatud kolmest aastast.

    Artikkel 21

    Merereostus

    Liidu kalalaevadel on keelatud merre heita plasti, naftat, kütusetooteid või õliseid jääke, prügi, toidujäätmeid, olmejäätmeid, põletustuhka ja reovett. Seda keeldu ei kohaldata kalapüügiks vette lastud püügivahendite või kalapüüki toetavate vahendite, näiteks peibutuspüügivahendite suhtes.

    IV PEATÜKK

    Laevadele esitatavad nõuded ja prahtimine

    Artikkel 22

    Register

    1.   Liikmesriigid tagavad, et liidu kalalaevad on kantud registrisse vastavalt käesolevale määrusele.

    2.   Ükski liidu kalalaev, mis ei ole kantud registrisse, ei tohi konventsiooni alal püüda, pardal hoida, ümber laadida, transportida ega lossida pika rändega kalavarusid.

    3.   Liikmesriigid edastavad komisjonile kogu faktilise teabe, mis annab alust kahtlustada, et registrisse kandmata laev tegeleb või on tegelenud pika rändega kalavarude püügi või ümberlaadimisega konventsiooni alal.

    Artikkel 23

    Laeva andmete esitamine

    1.   Iga lipuliikmesriik esitab komisjonile elektrooniliselt iga registrisse kantud liidu kalalaeva kohta järgmised andmed:

    a)

    liidu kalalaeva nimi, registreerimisnumber, WIN, varasemad nimed (kui need on teada) ja registreerimissadam;

    b)

    omaniku või omanike nimed ja aadressid;

    c)

    kapteni nimi ja kodakondsus;

    d)

    eelmine lipuriik (kui neid on);

    e)

    rahvusvaheline raadiokutsung;

    f)

    laeva sideliigid ja -numbrid (Inmarsati A, B ja C numbrid ning satelliittelefoni number);

    g)

    värvifoto laevast;

    h)

    laeva ehitamise koht ja aeg;

    i)

    laeva tüüp;

    j)

    tavapärane laevapere liikmete arv;

    k)

    püügiviis või -viisid;

    l)

    pikkus (täpsustada liik ja mõõtühik);

    m)

    teoreetiline pardakõrgus (täpsustada mõõtühik);

    n)

    laius (täpsustada mõõtühik);

    o)

    brutoregistertonnaaž (GRT) või brutotonnaaž (GT);

    p)

    peamasina või -masinate võimsus (täpsustada mõõtühik);

    q)

    kandevõime, sealhulgas külmutusseadmete tüüp, maht ja arv, kala mahutavus ja külmutuskambrite mahutavus (täpsustada mõõtühik);

    r)

    lipuliikmesriigi antud loa vorm ja number, sealhulgas konkreetsed piirkonnad, liigid ja ajavahemikud, mille kohta luba kehtib; ning

    s)

    Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni või Lloydi registri (Lloyd’s Register) number.

    2.   Liikmesriigid teatavad komisjonile kõikidest muudatustest lõikes 1 osutatud teabes ja igast liidu kalalaevast, mis registrisse lisatakse või registrist kustutatakse, 12 päeva jooksul alates muudatuse tegemisest ja igal juhul hiljemalt seitse päeva enne, kui asjaomane laev alustab konventsiooni alal püügitegevust.

    3.   Liikmesriigid esitavad komisjonile nõutud teabe registrisse kantud liidu kalalaevade kohta hiljemalt seitsme päeva jooksul pärast komisjoni taotluse saamist.

    4.   Iga liikmesriik esitab komisjonile enne iga aasta 1. juunit kõikide selliste liidu kalalaevade nimekirja, mis on kantud registrisse mis tahes ajal eelmise kalendriaasta jooksul, koos iga laeva WIN-koodiga ning märkega selle kohta, kas vastav laev püüdis pika rändega kalavarusid konventsiooni alal, mis jääb väljapoole tema jurisdiktsiooni. Märge esitatakse järgmiselt: laev kas a) püüdis kala või b) ei püüdnud kala.

    5.   Liikmesriigid, kes kasutavad laevu liisingu- või prahilepingu või sarnase kokkuleppe alusel, mille tulemusel antakse aruandluskohustus üle muule osalisele kui lipuriik, kehtestavad korra, millega tagatakse, et lipuriik saab täita lõikest 4 tulenevaid kohustusi.

    6.   Liikmesriigid esitavad komisjonile kalalaeva täielikud registriandmed, mis vastavad meetme CMM 2014-03 1. liite struktuuri ja vormingu tehnilistele kirjeldustele, ning esitavad meetme CMM 2014-03 2. liite tehnilistele kirjeldustele vastavad laeva fotod.

    7.   Laeva registriandmed esitatakse komisjonile elektrooniliselt, vastavalt meetme CMM 2014-03 3. liite elektroonilise vormingu tehnilistele kirjeldustele.

    Artikkel 24

    Punkerdus

    Liikmesriigid tagavad, et nende lipu all sõitvad kalalaevad pakuvad punkerdust üksnes sellistele kalalaevadele, või nende lipu all sõitvatele kalalaevadele pakuvad punkerdust või muud toetust üksnes sellised kalalaevad,

    a)

    mis sõidavad konventsiooniosaliste lipu all;

    b)

    mis sõidavad konventsiooniga ühinemata riikide lipu all, kuid on kantud registrisse; või

    c)

    mida käitavad konventsiooniga ühinemata riigid prahtimise, liisingu või muude sarnaste kokkulepete alusel ning mis vastavad kaitse- ja majandamismeetmetele.

    Artikkel 25

    Kalalaevade märgistamine ja identifitseerimine

    1.   Konventsiooni alal tegutsevad liidu kalalaevad märgistatakse identifitseerimiseks Rahvusvahelise Telekommunikatsiooni Liidu raadiokutsungiga (IRCS).

    2.   Liidu kalalaevad peavad vastama II lisas esitatud märgistusele ja muudele tehnilistele kirjeldustele.

    Artikkel 26

    Laevaseiresüsteem

    Konventsiooni alal tegutsevad liidu kalalaevad kasutavad kahte seiresüsteemi:

    a)

    laevaseiresüsteem, mis on loodud kooskõlas määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikliga 9 ja selle alusel vastu võetud õigusaktiga; ning

    b)

    laevaseiresüsteem, mis võtab andmeid vastu otse liidu kalalaevadelt, mis tegutsevad avamerel konventsiooni alal, ja mida haldab WCPFC või mis annab aru Vaikse ookeani saarte kalandusfoorumi ametile ning mille puhul liikmesriigid

    i)

    tagavad, et nende kalalaevad, mis tegutsevad avamerel konventsiooni alal, vastavad WCPFC kehtestatud laevaseiresüsteemi nõuetele ja on varustatud ALC-seadmega, mis edastab WCPFC poolt kindlaks määratud andmeid;

    ii)

    tagavad, et nende kalalaevade laevaseiresüsteemi seadmed vastavad standarditele, tehnilistele kirjeldustele ja menetlustele, mida kohaldatakse kalalaevade seire suhtes konventsiooni alal, nagu on sätestatud III lisas;

    iii)

    teevad koostööd, et tagada riikliku ja avamere laevaseiresüsteemi ühilduvus;

    iv)

    tagavad, et nende kalalaevadele paigaldatud ALC-seade vastab III lisas sätestatud miinimumnõuetele;

    v)

    tagavad, et konventsiooni alal viibimise ajal on vaikimisi positsioonist teatamise välp neli tundi (kuus positsiooniteadet päevas);

    vi)

    tagavad, et konventsiooni alalt lahkuvad laevad teatavad oma asukoha kord päevas.

    Artikkel 27

    Prahtimisest teavitamise süsteem

    1.   Prahtiv liikmesriik teatab 20 päeva jooksul või igal juhul 96 tundi enne prahilepingu alusel püügitegevuse alustamist komisjonile igast prahitud laevana identifitseeritavast laevast, esitades elektrooniliselt iga prahitud laeva kohta järgmise teabe:

    a)

    kalalaeva nimi;

    b)

    WIN-kood;

    c)

    omaniku nimi ja aadress või omanike nimed ja aadressid;

    d)

    eksportija nimi ja aadress;

    e)

    prahilepingu kestus ning

    f)

    kalalaeva lipuriik.

    2.   Pärast lõikes 1 osutatud teabe saamist teavitab komisjon sellest viivitamata WCPFC sekretariaati.

    3.   Iga prahtiv liikmesriik edastab komisjonile ja lipuriigile 20 päeva jooksul või igal juhul 96 tundi enne prahilepingu kohase kalapüügi alustamist järgmise teabe:

    a)

    kõik täiendavad prahitud laevad koos lõikes 1 osutatud teabega;

    b)

    kõik muudatused lõikes 1 osutatud teabes iga prahitud laeva kohta ning

    c)

    lõike 1 alusel eelnevalt teatatud laeva prahtimise lõpetamine.

    4.   Prahtida tohib üksnes registrisse kantud laevu.

    5.   Laevu, mis on kantud WCPFC või mõne muu piirkondliku kalandusorganisatsiooni ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelevate laevade nimekirja, ei tohi prahtida.

    6.   Prahitud laevana teatatud laevade saak ja püügikoormus eraldatakse prahtivale liikmesriigile või konventsiooniosalisele. Prahtiv liikmesriik esitab igal aastal komisjonile aruande prahitud laevade saagi ja püügikoormuse kohta eelmisel aastal.

    7.   Lõiget 6 ei kohaldata troopilise tuuni seinnoodapüügi suhtes, mille puhul on saak ja püügikoormus eraldatud lipuriigile.

    V PEATÜKK

    Piirkondlik vaatlusprogramm

    Artikkel 28

    Piirkondlik vaatlusprogramm

    1.   Piirkondliku vaatlusprogrammi eesmärk on koguda kontrollitud püügiandmeid, muid teaduslikke andmeid ja lisateavet, mis on seotud kalapüügiga konventsiooni alal, ning jälgida kaitse- ja majandamismeetmete rakendamist.

    2.   Piirkondlikku vaatlusprogrammi kohaldatakse laevade suhtes, mis püüavad

    a)

    üksnes avamerel;

    b)

    avamerel ja ühe või mitme rannikuriigi jurisdiktsiooni alla kuuluvates vetes ning

    c)

    kahe või enama rannikuriigi jurisdiktsiooni alla kuuluvates vetes.

    3.   Liikmesriigid vastutavad WCPFC kehtestatud vaatleja kohaloleku taseme järgimise eest.

    4.   Liikmesriigid tagavad seinnoodapüügi puhul, mis toimub 20° põhjalaiuse ja 20° lõunalaiuse vahelisel alal, vaatleja kohaloleku 100 % ulatuses aastast ning muudel püügialadel piirkondliku vaatlusprogrammi vaatleja kohaloleku vähemalt 5 % ulatuses aastast.

    5.   Piirkondliku vaatlusprogrammi raames tegutsevate vaatlejate ülesanded hõlmavad püügiandmete ja muude teaduslike andmete kogumist, kaitse- ja majandamismeetmete rakendamise jälgimist ning kalapüügiga seotud lisateabe kogumist, mille üle võib otsustada WCPFC.

    6.   Piirkondliku vaatlusprogrammi vaatlejad jälgivad tähelepanelikult tegevust ja koguvad teavet, mis on seotud tavadega, mis võivad kahjustada keskkonda, kooskõlas kohaldatavate kaitse- ja majandamismeetmetega.

    7.   Konventsiooni alal kala püüdvad liidu kalalaevad aktsepteerivad pardal piirkondliku vaatlusprogrammi vaatlejat.

    8.   Liikmesriigid kasutavad vaatlejate kogutud teavet võimaliku nõuetele mittevastavuse juhtumite uurimiseks ning teevad sellise teabe vahetamisel koostööd, sealhulgas taotledes ennetavalt vaatlejate aruannete koopiaid ning vastates niisugustele taotlustele ja hõlbustades niisuguste taotluste rahuldamist, tehes seda kooskõlas WCPFC vastu võetud standarditega.

    9.   Vaatlejate õigused on järgmised:

    a)

    täielik juurdepääs kõigile laeva vahenditele ja varustusele, mida vaatleja võib pidada oma ülesannete täitmiseks vajalikuks, ning õigus neid kasutada, sealhulgas täielik juurdepääs sillale, pardal olevatele kaladele ja aladele, mida võib kasutada kalade hoidmiseks, töötlemiseks, kaalumiseks ja säilitamiseks;

    b)

    täielik juurdepääs laeva aruannetele, sealhulgas logiraamatutele ja dokumentidele, et neid kontrollida ja kopeerida, mõistlik juurdepääs navigatsiooniseadmetele, kaartidele ja raadiotele ning muule kalapüügiga seotud teabele;

    c)

    taotluse alusel juurdepääs sidevahenditele ja laevaperele ning nende kasutamine tööga seotud andmete või teabe sisestamiseks, edastamiseks ja vastuvõtmiseks;

    d)

    juurdepääs pardal olevale lisavarustusele, et hõlbustada vaatleja tööd laeva pardal viibimise ajal, näiteks suure võimsusega binoklid, elektroonilised sidevahendid jne;

    e)

    juurdepääs töötekile võrgu või liini väljavõtmise ajal ning isenditele (elus või surnud), et proove koguda ja võtta;

    f)

    teade vähemalt 15 minutit enne võrgu väljavõtmise või sissepaneku algust, välja arvatud juhul, kui vaatleja on konkreetselt palunud, et teda sellest ei teavitataks;

    g)

    juurdepääs toidule, majutusele, meditsiinirajatistele ja sanitaarruumidele, mis vastavad mõistlikule standardile ja on samaväärsed laeval tavaliselt töötavatele ohvitseridele kättesaadavatega;

    h)

    sillal või muul ettenähtud alal piisava ruumi tagamine kirjatöö tegemiseks ja tekil piisava ruumi tagamine vaatleja ülesannete täitmiseks;

    i)

    vabadus täita oma ülesandeid, ilma et neid rünnataks või takistataks, neile vastu hakataks, neid sunnitaks viivitama, ähvardataks või sekkutaks nende töösse.

    10.   Vaatlejate kohustused on järgmised:

    a)

    võime täita käesolevas määruses ning kohaldatavates kaitse- ja majandamismeetmetes sätestatud ülesandeid;

    b)

    laevade ja laevaomanike püügitoimingutega seotud kokkulepitud konfidentsiaalsusnormide ja -menetluste aktsepteerimine ja järgimine;

    c)

    sõltumatuse ja erapooletuse säilitamine kogu aeg piirkondliku vaatlusprogrammi alusel töötamisel;

    d)

    laeva pardal piirkondliku vaatlusprogrammi vaatlejate protokollide järgimine;

    e)

    vastavus selle konventsioonis määratletud konventsiooniosalise ja mittekonventsiooniosalisest koostööpartneri õigusnormidele, kelle jurisdiktsiooni alla laev kuulub;

    f)

    kõigi laevapere liikmete suhtes kohaldatava hierarhia ja üldiste käitumisreeglite järgimine;

    g)

    ülesannete täitmine viisil, mis ei takista põhjendamatult laeva seaduslikku tegevust, võttes nõuetekohaselt arvesse laeva tegevusvajadusi ja suheldes selleks korrapäraselt laeva kapteniga;

    h)

    laeva pardal kehtivate hädaolukorra protseduuride tundmine, sealhulgas päästeparvede, tulekustutite ja esmaabipakkide asukohtade teadmine;

    i)

    korrapärane suhtlemine laeva kapteniga asjakohastes vaatlejaga seotud küsimuste ja ülesannete asjus;

    j)

    laevapere rahvuslike traditsioonide ja laeva lipuriigi tavade järgimine;

    k)

    kohaldatava vaatlejate käitumisjuhendi järgimine;

    l)

    aruannete viivitamata kirjutamine ja nende esitamine komisjonile vastavalt WCPFC vastu võetud korrale;

    m)

    laeva seadusliku tegevuse põhjendamatu häirimise vältimine, oma ülesannete täitmisel laeva tegevusvajaduste nõuetekohane arvesse võtmine ning konventsiooni alal kala püüdvate laevade töö võimalikult minimaalne häirimine.

    Artikkel 29

    Laeva käitajate, kaptenite ja laevapere õigused ja kohustused

    1.   Laeva käitajate ja kaptenite õigused on järgmised:

    a)

    piirkondliku vaatlusprogrammi vaatleja lähetamisest mõistliku aja jooksul ette teatamine;

    b)

    üldiste käitumisreeglite, hierarhia ja kohaldatavate õigusnormide järgimine kõnealuse vaatleja poolt; ning

    c)

    võimalus piirkondliku vaatlusprogrammi vaatleja aruanne läbi vaadata ja selle kohta märkusi esitada ning õigus lisada sellele asjakohaseks peetavat lisateavet või isiklik avaldus.

    2.   Kalalaeva käitajate, sealhulgas kalalaeva kaptenite kohustused on järgmised:

    a)

    kõigi niisuguste isikute pardalevõtmine, kes on määratud piirkondliku vaatlusprogrammi vaatlejaks, kui WCPFC seda nõuab;

    b)

    laevapere teavitamine piirkondliku vaatlusprogrammi vaatleja pardaletuleku ajast ning piirkondliku vaatlusprogrammi vaatleja õigustest ja vastutusest laeva pardal;

    c)

    piirkondliku vaatlusprogrammi vaatleja abistamine, et pardaletulek ja pardalt lahkumine kokkulepitud kohas ja ajal toimuks ohutult;

    d)

    piirkondliku vaatlusprogrammi vaatleja teavitamine vähemalt 15 minutit enne võrgu sissepanekut või väljavõtmist, välja arvatud juhul, kui vaatleja on konkreetselt palunud, et teda sellest ei teavitataks;

    e)

    piirkondliku vaatlusprogrammi vaatlejale kõikide ülesannete ohutu täitmise võimaldamine ja tema abistamine selles;

    f)

    piirkondliku vaatlusprogrammi vaatlejale täieliku juurdepääsu võimaldamine laeva aruannetele, sealhulgas logiraamatutele ja dokumentidele, et neid dokumente kontrollida ja kopeerida;

    g)

    piirkondliku vaatlusprogrammi vaatlejale mõistliku juurdepääsu võimaldamine navigatsiooniseadmetele, kaartidele ja raadiotele ning muule kalapüügiga seotud teabele;

    h)

    juurdepääsu võimaldamine pardal olevale lisavarustusele, et hõlbustada piirkondliku vaatlusprogrammi vaatleja tööd laeva pardal viibimise ajal, näiteks suure võimsusega binoklid, elektroonilised sidevahendid jne;

    i)

    piirkondliku vaatlusprogrammi vaatlejale saagist proovide võtmise ja nende säilitamise võimaldamine ja tema abistamine selles;

    j)

    piirkondliku vaatlusprogrammi vaatlejale laeva pardal viibimise ajal toidu, majutuse ja piisavate sanitaartingimuste pakkumine, ilma et vaatlejale või piirkondliku vaatlusprogrammi vaatleja lähetanud organisatsioonile või vaatlejaid lähetavale valitsusele kaasneks kulusid, samuti juurdepääsu võimaldamine mõistlikule standardile vastavatele meditsiiniteenustele, mis on samaväärsed laeva pardal tavaliselt töötavatele ohvitseridele kättesaadavatega;

    k)

    piirkondliku vaatlusprogrammi vaatlejale kindlustuskaitse pakkumine laeva pardal viibimise aja jooksul;

    l)

    piirkondliku vaatlusprogrammi vaatlejale täieliku juurdepääsu võimaldamine kõigile laeva vahenditele ja varustusele, mida vaatleja võib pidada oma ülesannete täitmiseks vajalikuks, sealhulgas täielik juurdepääs sillale, pardal olevatele kaladele ja aladele, mida võib kasutada kalade hoidmiseks, töötlemiseks, kaalumiseks ja säilitamiseks, ning tema abistamine nende kasutamisel;

    m)

    selle tagamine, et piirkondliku vaatlusprogrammi vaatlejat tema ülesannete täitmisel ei rünnataks ega takistataks, talle ei hakataks vastu, teda ei sunnitaks viivitama, teda ei ähvardataks ega sekkutaks tema töösse, teda ei mõjutataks ning talle ei antaks ega üritataks anda altkäemaksu;

    n)

    selle tagamine, et piirkondliku vaatlusprogrammi vaatlejat ei sunnita ega veenda oma kohustusi rikkuma.

    3.   Kalalaeva laevapere õigused on järgmised:

    a)

    üldiste käitumisreeglite, hierarhia ja kohaldatavate õigusnormide järgimine piirkondliku vaatlusprogrammi vaatleja poolt;

    b)

    piirkondliku vaatlusprogrammi vaatleja lähetamisest mõistliku aja jooksul ette teatamine laeva kapteni poolt; ning

    c)

    eraelu puutumatus laevapere isiklikel aladel.

    4.   Kalalaeva laevapere kohustused on järgmised:

    a)

    hoidumine vaatleja ülesannete takistamisest või viivitamisest ning piirkondliku vaatlusprogrammi vaatleja sundimisest või veenmisest oma kohustusi rikkuma;

    b)

    vastavus käesolevale määrusele, konventsiooni alusel kehtestatud reeglitele ja menetlustele ning sellistele suunistele, reeglitele või tingimustele, mille on kehtestanud liikmesriik, kelle jurisdiktsiooni alla laev kuulub;

    c)

    täieliku juurdepääsu võimaldamine kõigile laeva vahenditele ja varustusele, mida vaatleja võib pidada oma ülesannete täitmiseks vajalikuks, ja abistamine selles, sealhulgas täielik juurdepääs sillale, pardal olevatele kaladele ja aladele, mida võib kasutada kalade hoidmiseks, töötlemiseks, kaalumiseks ja säilitamiseks, ning nende kasutamisel abiks olemine;

    d)

    piirkondliku vaatlusprogrammi vaatlejale kõikide ülesannete ohutu täitmise võimaldamine ja tema abistamine selles;

    e)

    piirkondliku vaatlusprogrammi vaatlejale saagist proovide võtmise ja nende säilitamise võimaldamine ja tema abistamine selles;

    f)

    kalalaeva kapteni antud juhiste järgimine seoses piirkondliku vaatlusprogrammi vaatlejate ülesannetega.

    Artikkel 30

    Vaatlejate ohutus

    1.   Kui piirkondliku vaatlusprogrammi vaatleja jääb kadunuks või on eeldatavalt üle parda kukkunud, siis kalalaeva kapten

    a)

    lõpetab viivitamata kõik püügitoimingud;

    b)

    alustab viivitamata otsingu- ja päästeoperatsioone ning otsib vähemalt 72 tundi, välja arvatud juhul, kui vääramatu jõud sunnib lipuliikmesriike lubama oma lipu all sõitvatel laevadel otsingu- ja päästeoperatsioonid lõpetada enne 72 tunni möödumist või kui lipuliikmesriik on andnud korralduse otsingute jätkamiseks pärast 72 tunni möödumist;

    c)

    teavitab viivitamata lipuliikmesriiki;

    d)

    hoiatab viivitamata läheduses viibivaid laevu, kasutades kõiki kättesaadavaid sidevahendeid;

    e)

    teeb otsingu- ja päästeoperatsioonide käigus täielikku koostööd;

    f)

    olenemata sellest, kas otsing on edukas või mitte, viib laeva tagasi lähimasse sadamasse täiendavaks uurimiseks, nagu on kokku leppinud lipuliikmesriik ja vaatleja lähetanud organisatsioon;

    g)

    esitab vaatleja lähetanud organisatsioonile ja asjaomastele ametiasutustele juhtumit käsitleva aruande; ning

    h)

    teeb täielikku koostööd kõikide juhtumi ametlike uurimiste käigus ning säilitab kõik võimalikud tõendid ning surnud või kadunuks jäänud vaatleja isiklikud esemed ja eluruumide seisukorra.

    2.   Lõike 1 punkte a, c ja h kohaldatakse ka piirkondliku vaatlusprogrammi vaatleja surma korral. Lisaks sellele tagab kalalaeva kapten, et surnukeha on lahkamise ja uurimise eesmärgil hästi säilinud.

    3.   Kui piirkondliku vaatlusprogrammi vaatleja on raskelt haige või saanud raske vigastuse, mis seab ohtu tema tervise või ohutuse, siis kalalaeva kapten

    a)

    lõpetab viivitamata püügitoimingud;

    b)

    teavitab viivitamata lipuliikmesriiki;

    c)

    hoolitseb vaatleja eest ning osutab laeva pardal kättesaadavat ja võimalikku arstiabi;

    d)

    abistab vaatlejat pardalt lahkumisel ja transportimisel meditsiiniasutusse, mis on varustatud abi osutamiseks vajalike vahenditega, niipea kui see on lipuliikmesriigi juhiste kohaselt võimalik, või selliste juhiste puudumisel piirkondliku vaatlusprogrammi vaatleja lähetanud organisatsiooni juhiste kohaselt; ning

    e)

    teeb täielikku koostööd haiguse või vigastuse põhjusi käsitlevate kõikide ametlike uurimiste käigus.

    4.   Lõigete 1–3 kohaldamisel tagab lipuliikmesriik, et viivitamata teavitatakse asjakohast merepääste koordineerimiskeskust, piirkondliku vaatlusprogrammi vaatleja lähetanud organisatsiooni ja WCPFC sekretariaati.

    5.   Kui on piisavalt alust arvata, et piirkondliku vaatlusprogrammi vaatlejat on rünnatud, hirmutatud, ähvardatud või ahistatud nii, et tema tervis või ohutus on ohus, ning piirkondliku vaatlusprogrammi vaatleja või piirkondliku vaatlusprogrammi vaatleja lähetanud organisatsioon taotleb lipuliikmesriigilt vaatleja eemaldamist kalalaeva pardalt, tagab lipuliikmesriik, et selle kalalaeva kapten

    a)

    võtab viivitamata meetmeid piirkondliku vaatlusprogrammi vaatleja ohutuse säilitamiseks ning olukorra leevendamiseks ja lahendamiseks pardal;

    b)

    teavitab võimalikult kiiresti lipuliikmesriiki ja piirkondliku vaatlusprogrammi vaatleja lähetanud organisatsiooni olukorrast, sealhulgas vaatleja seisundist ja asukohast;

    c)

    aitab vaatlejal ohutult pardalt lahkuda lipuliikmesriigi ja piirkondliku vaatlusprogrammi vaatleja lähetanud organisatsiooni kokku lepitud viisil ja kohas, mis võimaldab juurdepääsu vajalikule arstiabile; ning

    d)

    teeb täielikku koostööd kõikides juhtumi ametlikes uurimistes.

    6.   Kui on piisavalt alust arvata, et piirkondliku vaatlusprogrammi vaatlejat on rünnatud, hirmutatud, ähvardatud või ahistatud, aga vaatleja ega vaatleja lähetanud organisatsioon ei taotle vaatleja eemaldamist kalalaeva pardalt, tagab lipuliikmesriik, et selle kalalaeva kapten

    a)

    võtab viivitamata meetmeid piirkondliku vaatlusprogrammi vaatleja ohutuse säilitamiseks ning olukorra võimalikult kiireks leevendamiseks ja lahendamiseks pardal;

    b)

    teavitab võimalikult kiiresti olukorrast lipuliikmesriiki ja piirkondliku vaatlusprogrammi vaatleja lähetanud organisatsiooni ning

    c)

    teeb täielikku koostööd kõikides juhtumi ametlikes uurimistes.

    7.   Kui piirkondliku vaatlusprogrammi vaatleja lähetanud organisatsioon tuvastab pärast piirkondliku vaatlusprogrammi vaatleja kalalaeva pardalt lahkumist võimaliku rikkumisjuhtumi, mis on seotud piirkondliku vaatlusprogrammi vaatleja ründamise või ahistamisega kalalaeva pardal, teavitab piirkondliku vaatlusprogrammi vaatleja lähetanud organisatsioon kirjalikult lipuliikmesriiki ja WCPFC sekretariaati. See liikmesriik teavitab saadud teatest komisjoni või selle määratud organit.

    8.   Pärast lõikes 7 osutatud teavitamist lipuliikmesriik

    a)

    uurib sündmust piirkondliku vaatlusprogrammi vaatleja lähetanud organisatsiooni esitatud teabe põhjal ja võtab uurimise tulemuste põhjal asjakohaseid meetmeid;

    b)

    teeb piirkondliku vaatlusprogrammi vaatleja lähetanud organisatsiooni korraldatava uurimise käigus täielikku koostööd, sealhulgas esitab piirkondliku vaatlusprogrammi vaatleja lähetanud organisatsioonile ja asjakohastele ametiasutustele juhtumiaruande; ning

    c)

    teavitab vaatleja lähetanud organisatsiooni ja WCPFC sekretariaati oma uurimise tulemustest ja võetud meetmetest, esitades teavituse koopia ka komisjonile või selle määratud organile.

    9.   Liikmesriigid tagavad, et nende riiklikud vaatleja lähetanud organisatsioonid

    a)

    teavitavad viivitamata liikmesriiki, kui piirkondliku vaatlusprogrammi vaatleja on oma tööülesannete täitmise käigus surnud, kadunuks jäänud või eeldavalt üle parda kukkunud;

    b)

    teevad otsingu- ja päästeoperatsioonide käigus täielikku koostööd;

    c)

    teevad täielikku koostööd kõikides piirkondliku vaatlusprogrammi vaatlejaga seotud juhtumite ametlikes uurimistes;

    d)

    hõlbustavad piirkondliku vaatlusprogrammi vaatleja võimalikult kiiret pardalt lahkumist ja asendamist olukorras, mis on seotud vaatleja raske haiguse või vigastusega;

    e)

    hõlbustavad piirkondliku vaatlusprogrammi vaatleja võimalikult kiiret pardalt lahkumist olukorras, mis on seotud vaatleja ähvardamise, ründamise, hirmutamise või ahistamisega, mille tulemusel vaatleja soovib laeva pardalt lahkuda; ning

    f)

    esitavad liikmesriigile taotluse alusel koopia piirkondliku vaatlusprogrammi vaatleja aruandest väidetavate rikkumiste kohta, mis on seotud kõnealuse organisatsiooni piirkondliku vaatlusprogrammi vaatlejaga.

    10.   Lipuliikmesriigid tagavad, et nende volitatud inspekteerimislaevad teevad kõigis piirkondliku vaatlusprogrammi vaatlejaga seotud otsingu- ja päästeoperatsioonides koostööd.

    VI PEATÜKK

    Pardaleminek ja inspekteerimine

    Artikkel 31

    Liidu kalalaeva kapteni ülesanded inspekteerimise ajal

    1.   Ilma et see piiraks määruse (EÜ) nr 1224/2009 kohaselt vastu võetud õigusaktides sätestatud kohustusi, mis kehtivad liidu kalalaeva kapteni suhtes inspekteerimise ajal, teeb liidu kalalaeva kapten pardalemineku ja inspekteerimise ajal järgmist:

    a)

    järgib rahvusvaheliselt tunnustatud meresõidu hea tava põhimõtteid, et vältida riske volitatud inspekteerimislaevade ja inspektorite ohutusele;

    b)

    aktsepteerib ja hõlbustab volitatud inspektorite kiiret ja turvalist pardaletulekut;

    c)

    teeb volitatud inspektoritega koostööd ja abistab laeva inspekteerimisel vastavalt WCPFC pardalemineku ja inspekteerimise menetlustele;

    d)

    hoidub volitatud inspektorite põhjendamatust takistamisest või viivituste tekitamisest nende ülesannete täitmisel;

    e)

    võimaldab volitatud inspektoritel suhelda inspekteerimislaeva laevaperega, inspekteerimislaeva ametiasutustega ning ka inspekteeritava kalalaeva ametiasutustega;

    f)

    tagab volitatud inspektoritele mõistlikud vahendid, mis on samaväärsed laeva pardal tavaliselt töötavatele ohvitseridele kättesaadavatega, sealhulgas vajaduse korral toidu ja majutuse; ning

    g)

    hõlbustab volitatud inspektorite ohutut lahkumist laevalt.

    2.   Kui liidu kalalaeva kapten keeldub lubamast volitatud inspektori pardaletulekut ja inspekteerimist käesolevas määruses sätestatud korras, peab kapten keeldumist põhjendama. Inspekteerimislaeva ametiasutused teatavad viivitamata kalalaeva lipuliikmesriigi ametiasutustele ja komisjonile või selle määratud organile kapteni keeldumisest ja kõigist esitatud selgitustest. Komisjon teavitab sellisest teatest viivitamata WCPFC sekretariaati.

    3.   Kui lõike 2 kohasest keeldumisest teatatakse, annab kalalaeva lipuliikmesriigi ametiasutus kaptenile korralduse pardaletulekut ja inspekteerimist aktsepteerida, välja arvatud juhul, kui üldiselt tunnustatud meresõiduohutust käsitlevate rahvusvaheliste reeglite, menetluste ja tavade tõttu on vaja pardaletulekut ja inspekteerimist edasi lükata.

    4.   Kui kapten ei järgi lõike 3 kohast korraldust, peatab lipuliikmesriik laeva kalapüügiloa ja annab laevale korralduse viivitamata sadamasse tagasi pöörduda. Lipuliikmesriik teatab viivitamata inspekteerimislaeva ametiasutustele ja komisjonile või selle määratud organile meetmetest, mida ta on võtnud.

    Artikkel 32

    Menetlus tõsiste rikkumiste korral

    1.   Pärast konventsiooniosalise volitatud inspektorilt artiklis 33 osutatud võimaliku tõsise rikkumise teate saamist teeb asjaomase kalalaeva lipuliikmesriik viivitamata järgmist:

    a)

    võtab endale kohustuse viia läbi uurimine vastavalt nõukogu määruse (EÜ) nr 1005/2008 (13) artiklile 43 ja juhul, kui tõendid seda nõuavad, võtab asjaomase kalalaeva suhtes täitemeetmeid ning teavitab sellest volitatud inspektori ametiasutusi, komisjoni või selle määratud organit ja WCPFC sekretariaati; või

    b)

    lubab volitatud inspektori ametiasutustel võimaliku rikkumise uurimise lõpule viia ning teavitada sellest komisjoni või selle määratud organit ja WCPFC sekretariaati.

    2.   Volitatud liidu inspektorid käsitlevad inspekteerimisaruandeid vastavalt määruse (EÜ) nr 1224/2009 artiklile 76.

    3.   Lõike 1 punkti b korral esitavad volitatud inspektori liikmesriigi ametiasutused volitatud inspektorite kogutud konkreetsed tõendid ja nende uurimise tulemused kalalaeva lipuriigi ametiasutustele kohe pärast uurimise lõpetamist. Lõike 1 kohase teate saamisel vastab kalalaeva lipuliikmesriik viivitamata ja igal juhul hiljemalt kolme tööpäeva jooksul.

    Artikkel 33

    Tõsine rikkumine

    1.   Järgmised rikkumised kujutavad endast määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 90 tähenduses tõsist rikkumist:

    a)

    kalapüük ilma lipuliikmesriigi välja antud litsentsi või loata;

    b)

    käesolevas määruses sätestatud aruandlusnõuete kohaste saagiandmete ja saagiga seotud andmete kohta piisava arvestuse pidamata jätmine või selliste saagiandmete või saagiga seotud andmete kohta valeandmete esitamine;

    c)

    kalapüük keelualal;

    d)

    kalapüük keeluajal;

    e)

    mis tahes kohaldatavate kaitse- ja majandamismeetmete ning käesoleva määrusega vastuolus olev teatavate liikide kavatsuslik püük või pardalhoidmine;

    f)

    kalapüügivõimalustes sisalduvate püügipiirangute või -kvootide oluline rikkumine;

    g)

    keelatud püügivahendite kasutamine;

    h)

    kalalaeva pardatähise, nime või registreerimisandmete võltsimine või tahtlik varjamine;

    i)

    rikkumise uurimisega seotud tõendite varjamine, rikkumine või kõrvaldamine;

    j)

    arvukad rikkumised, mis üheskoos moodustavad käesoleva määruse kohaselt kehtivate meetmete tõsise eiramise;

    k)

    pardaletulekust ja inspekteerimisest keeldumine;

    l)

    volitatud inspektori põhjendamatu takistamine või talle viivituste tekitamine;

    m)

    piirkondliku vaatlusprogrammi vaatleja hirmutamine või füüsiline ründamine;

    n)

    laevaseiresüsteemi töö tahtlik häirimine või rikkumine;

    o)

    kalapüük liidu kalalaevadega, mis ei ole kantud registrisse;

    p)

    kalapüük andmepoi lähedal või andmepoi võtmine pardale, rikkudes artikli 9 lõiget 1 või 2.

    2.   Kui on kindlaks tehtud, et liidu kalalaev on osalenud tõsise rikkumise toimepanemises, tunnistavad lipuliikmesriigi ametiasutused selle laeva litsentsi kehtetuks ja tagavad, et kõnealune laev ei püüa asjaomasel konventsiooni alal kala seni, kuni lipuliikmesriigi poolt rikkumise suhtes kehtestatud sanktsioonid on jõustatud.

    Artikkel 34

    Täitmise tagamine

    1.   Lipuliikmesriigi ametiasutused käsitlevad oma lipu all sõitva kalalaeva või sellise laeva kapteni või laevapere sekkumist volitatud inspektori või volitatud inspekteerimislaeva tegevusse samamoodi nagu mis tahes sellist sekkumist, mis leiab aset liikmesriigi ainujurisdiktsiooni all.

    2.   Käesolevas määruses sätestatud menetluste rakendamiseks teevad volitatud liidu inspektorid järelevalvet, mille eesmärk on teha kindlaks konventsiooni ala avamerel kalapüügiga tegelevad konventsiooniga ühinemata riikide kalalaevad või kalalaevad, mille puhul kahtlustatakse riikkondsuse puudumist. Sellistest laevadest teatatakse viivitamata lipuliikmesriigile, komisjonile või selle määratud organile ja WCPFC sekretariaadile.

    3.   Liikmesriigid teatavad lõikes 2 osutatud konventsiooniga ühinemata riikide kalalaevadest komisjonile või selle määratud organile ja asjaomase laeva lipuriigile.

    VII PEATÜKK

    Sadamariigi meetmed

    Artikkel 35

    Sadamariigi meetmed

    Liidu kalalaeva kapten teeb konventsiooni ja käesoleva määruse kohaste sadamariigi meetmete rakendamisel koostööd iga konventsiooniosalise sadamavaldajatega.

    Artikkel 36

    Ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi kahtluse korral rakendatav menetlus

    Kui liikmesriik saab pärast sadamas toimunud inspekteerimist inspekteerimisaruande, millest nähtub, et on alust arvata, et tema lipu all sõitev laev on tegelenud ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga või seda toetava tegevusega, uurib ta seda küsimust viivitamata ja põhjalikult kooskõlas määruse (EÜ) nr 1005/2008 artikliga 43 ja konventsiooni artikliga 25.

    VIII PEATÜKK

    Lõppsätted

    Artikkel 37

    Suunised

    1.   Komisjon esitab WCPFC hallatavatel püügialadel kalapüügivõimalusi omavatele liikmesriikidele kõik WCPFC vastu võetud suunised, eelkõige seoses järgmisega:

    a)

    merisarviklaste käitlemistavad;

    b)

    vaalhaide ja muude haide parimad käitlemistavad;

    c)

    merikilpkonnade käitlemine ning

    d)

    vaalaliste ohutu vabastamine.

    2.   Asjaomased liikmesriigid tagavad, et lõikes 1 osutatud suunised edastatakse nende lipu all sõitvate ja kõnealustel püügialadel tegutsevate laevade kaptenitele. Kõnealused kaptenid võtavad kõik mõistlikud meetmed nende suuniste kohaldamiseks.

    Artikkel 38

    Aruandlus

    1.   Liikmesriigid esitavad komisjonile iga aasta 20. aprilliks teaduslikud andmed kooskõlas teaduslike andmete suhtes kohaldatavate WCPFC aruandlusnõuetega ja iga aasta 15. juuniks käesoleva määruse rakendamise aastaaruande, mis vastab kaitse- ja majandamismeetmete kohastele WCPFC aruandlusnõuetele, hõlmates kõiki oma laevastike suhtes tehtud kontrolle ning kõiki seire-, kontrolli- ja vastavusmeetmeid, mis on kehtestatud kõnealuste kontrollide järgimise tagamiseks.

    2.   Liidu laevade saagist ja püügikoormusest teatatakse kohaldatavate kaitse- ja majandamismeetmete alusel järgmiste liikide kaupa: pikkuim-tuun, suursilm-tuun, vööttuun, kulduim-tuun, mõõkkala, muud purikalalased ja haid. Iga kõnealuse liigi kohta esitatakse ka hinnang tagasiheite ja vabastamiste kohta. Hinnangulised püügikogused esitatakse ka muude komisjoni kindlaks määratud liikide kohta.

    3.   Lõikes 1 osutatud iga-aastane aruanne sisaldab eelkõige järgmist:

    a)

    nende lipu all sõitvate niisuguste kalalaevade püügitasemed, mis on kaaspüügina püüdnud vöödilist odanina (Kajikia audax), samuti konventsiooni alal lõuna pool 15° lõunalaiust vöödilist odanina püüdvate laevade arv ja püügitasemed;

    b)

    nende lipu all sõitvate niisuguste kalalaevade aastased püügitasemed, mis on püüdnud Vaikse ookeani lõunaosas pikkuim-tuuni (Thunnus alalunga), samuti Vaikse ookeani lõunaosas pikkuim-tuuni aktiivselt püüdvate laevade arv konventsiooni alal lõuna pool 20° lõunalaiust;

    c)

    käesoleva määruse rakendamisel merikilpkonnade kaitse valdkonnas tehtud edusammud, sealhulgas teave, mis on kogutud kokkupuute kohta merikilpkonnadega konventsiooniga hallatava püügitegevuse käigus;

    d)

    hinnang vaatlusprogrammidest ja muudest vahenditest kogutud andmete põhjal siidhallhaide ja pikkuim-hallhaide vabastamiste arvu, sealhulgas seisundi kohta vabastamisel (surnud või elus);

    e)

    nende poolt komisjonile saadetud artikli 11 lõigete 3 ja 4 kohaselt saadud WCPFC ümberlaadimisdeklaratsioonide arv;

    f)

    kõik juhtumid, kus vaalhaid on püütud nende lipu all sõitvate laevade seinnoota, sealhulgas artikli 16 lõike 2 punktis b nõutavad üksikasjad;

    g)

    kõik juhtumid, kus vaalalised on püütud nende lipu all sõitvate laevade seinnoota, kooskõlas artikli 18 lõikega 2;

    h)

    kõik artikliga 11 hõlmatud ümberlaadimistoimingud vastavalt kaitse- ja majandamismeetme CMM 2009-06 II lisas esitatud suunistele;

    i)

    konventsiooni artikli 25 lõike 8 kohane iga-aastane vastavusmeetmete deklaratsioon meetmete kohta, mis on võetud vastuseks käesoleva määruse väidetavale rikkumisele, sealhulgas nende lipu all sõitvate kalalaevade pardale minek ja inspekteerimised, mille tulemusena tuvastati väidetavad rikkumised, sealhulgas kõik algatatud menetlused ja kohaldatud sanktsioonid.

    4.   Liikmesriigid teatavad lõikes 1 osutatud aastaaruande osana komisjonile ka mõõkkala püüdnud laevade koguarvu ja mõõkkala (Xiphias gladius) kogupüügi järgmiselt:

    a)

    laevad, mis sõidavad nende lipu all lõuna pool 20° lõunalaiust, välja arvatud laevad, mis tegutsevad prahtimise, rendi või muu samalaadse mehhanismi alusel osana teise konventsiooniosalise riigisisesest kalapüügist;

    b)

    laevad, mis tegutsevad prahtimise, rendi või muu samalaadse mehhanismi alusel nende riigisisese kalapüügi raames lõuna pool 20° lõunalaiust; ning

    c)

    muud laevad, mis püüavad kala nende vetes lõuna pool 20° lõunalaiust.

    5.   Liikmesriigid teatavad komisjonile või selle määratud organile niipea kui võimalik ka igast märgatud kalalaevast, mille puhul kahtlustatakse riikkondsuse puudumist ja mis arvatavalt püüab konventsiooni ala avamerel konventsiooniga hõlmatud liike.

    Artikkel 39

    WCPFC teave väidetava nõuetele mittevastavuse kohta

    1.   Kui komisjon saab WCPFC-lt teavet, mis viitab sellele, et liikmesriik või tema lipu all sõitev kalalaev ei pruugi olla järginud konventsiooni või kaitse- ja majandamismeetmeid, edastab komisjon kõnealuse teabe viivitamata asjaomasele liikmesriigile.

    2.   Liikmesriik esitab komisjonile või selle määratud organile väidetava nõuetele mittevastavuse suhtes algatatud uurimise tulemused ja probleemi lahendamiseks võetud meetmeid käsitleva teabe ühe kuu jooksul pärast komisjonilt lõikes 1 osutatud teabe saamist.

    3.   Komisjon edastab lõikes 2 osutatud tulemused WCPFC-le vähemalt 60 päeva enne WCPFC tehnilise ja vastavuskomitee koosolekut.

    Artikkel 40

    Konfidentsiaalsus ja andmekaitse

    1.   Lisaks määruse (EÜ) nr 1224/2009 artiklites 112 ja 113 sätestatud kohustustele tagavad liikmesriigid ja komisjon või selle poolt käesoleva määruse alusel määratud organ WCPFC sekretariaadile edastatud ja sealt saadud elektrooniliste aruannete ja teadete konfidentsiaalsuse.

    2.   Kõiki käesoleva määruse alusel kogutavaid, edastatavaid ja säilitatavaid isikuandmeid käsitletakse kooskõlas määrustega (EL) 2016/679 ja (EL) 2018/1725.

    3.   Käesoleva määruse alusel töödeldavaid isikuandmeid ei säilitata kauem kui kümme aastat, välja arvatud juhul, kui need isikuandmed on vajalikud rikkumise või inspekteerimise suhtes järelmeetmete võtmiseks või kohtu- või haldusmenetluses. Sellistel juhtudel võib isikuandmeid säilitada 20 aastat. Kui isikuandmeid säilitatakse kauem, tuleb need muuta anonüümseks.

    Artikkel 41

    Muudatuste tegemise kord

    1.   Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 42 vastu delegeeritud õigusakte, et muuta käesolevat määrust seoses järgmisega:

    a)

    artikli 23 lõike 1 kohaselt komisjonile esitatavad laeva andmed;

    b)

    artiklis 26 sätestatud laevaseiresüsteemi nõuded;

    c)

    artikli 28 lõikes 4 osutatud piirkondliku vaatlusprogrammi alusel vaatleja kohaloleku protsent;

    d)

    artikli 28 lõigetes 9 ja 10 osutatud piirkondliku vaatlusprogrammi vaatlejate õigused ja kohustused;

    e)

    artiklis 29 osutatud laeva käitajate, kaptenite ja laevapere õigused ja kohustused;

    f)

    artikli 38 lõikes 1 osutatud aruandlustähtajad;

    g)

    I–VI lisa.

    2.   Lõikes 1 osutatud volituste delegeerimine piirdub üksnes liidu suhtes siduvate kaitse- ja majandamismeetmete muudatuste ülevõtmisega liidu õigusesse või nende asendamisega.

    Artikkel 42

    Delegeeritud volituste rakendamine

    1.   Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

    2.   Artiklis 41 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile viieks aastaks alates 15. novembrist 2022. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne viieaastase tähtaja möödumist. Volituste delegeerimist pikendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist.

    3.   Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artiklis 41 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

    4.   Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega.

    5.   Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

    6.   Artikli 41 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

    Artikkel 43

    Määruse (EÜ) nr 520/2007 muutmine

    Määruse (EÜ) nr 520/2007 artikli 4 lõige 4 ja artikkel 28 jäetakse välja.

    Artikkel 44

    Jõustumine

    Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

    Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

    Strasbourg, 19. oktoober 2022

    Euroopa Parlamendi nimel

    president

    R. METSOLA

    Nõukogu nimel

    eesistuja

    M. BEK


    (1)  ELT C 341, 24.8.2021, lk 108.

    (2)  Euroopa Parlamendi 13. septembri 2022. aasta seisukoht (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata) ja nõukogu 4. oktoobri 2022. aasta otsus.

    (3)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1380/2013 ühise kalanduspoliitika kohta, millega muudetakse nõukogu määruseid (EÜ) nr 1954/2003 ja (EÜ) nr 1224/2009 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 2371/2002 ja (EÜ) nr 639/2004 ning nõukogu otsus 2004/585/EÜ (ELT L 354, 28.12.2013, lk 22).

    (4)  Nõukogu 23. märtsi 1998. aasta otsus 98/392/EÜ, mis käsitleb 10. detsembri 1982. aasta Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni mereõiguse konventsiooni ja selle XI osa 28. juuli 1994. aasta rakenduskokkuleppe sõlmimist Euroopa Ühenduse poolt (EÜT L 179, 23.6.1998, lk 1).

    (5)  Nõukogu 8. juuni 1998. aasta otsus 98/414/EÜ Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni 10. detsembri 1982. aasta mereõiguse konventsiooni nende sätete rakendamise kokkuleppe ratifitseerimise kohta Euroopa Ühenduse poolt, mis käsitlevad piirialade siirdekalade kaitset ja majandamist (EÜT L 189, 3.7.1998, lk 14).

    (6)  Nõukogu 26. aprilli 2004. aasta otsus 2005/75/EÜ, ühenduse ühinemise kohta Vaikse ookeani lääne- ja keskosa pika rändega kalavarude kaitse ja majandamise konventsiooniga (ELT L 32, 4.2.2005, lk 1).

    (7)  Nõukogu 7. mai 2007. aasta määrus (EÜ) nr 520/2007, milles sätestatakse tehnilised meetmed teatavate pika rändega kalavarude kaitseks ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 973/2001 (ELT L 123, 12.5.2007, lk 3).

    (8)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. märtsi 2019. aasta määrus (EL) 2019/473 Euroopa Kalanduskontrolli Ameti kohta (ELT L 83, 25.3.2019, lk 18).

    (9)  ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.

    (10)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1725, mis käsitleb füüsiliste isikute kaitset isikuandmete töötlemisel liidu institutsioonides, organites ja asutustes ning isikuandmete vaba liikumist, ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 45/2001 ja otsus nr 1247/2002/EÜ (ELT L 295, 21.11.2018, lk 39).

    (11)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 4.5.2016, lk 1).

    (12)  Nõukogu 20. novembri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 1224/2009, millega luuakse liidu kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika eeskirjade järgimise tagamiseks, muudetakse määrusi (EÜ) nr 847/96, (EÜ) nr 2371/2002, (EÜ) nr 811/2004, (EÜ) nr 768/2005, (EÜ) nr 2115/2005, (EÜ) nr 2166/2005, (EÜ) nr 388/2006, (EÜ) nr 509/2007, (EÜ) nr 676/2007, (EÜ) nr 1098/2007, (EÜ) nr 1300/2008, (EÜ) nr 1342/2008 ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EMÜ) nr 2847/93, (EÜ) nr 1627/94 ja (EÜ) nr 1966/2006 (ELT L 343, 22.12.2009, lk 1).

    (13)  Nõukogu 29. septembri 2008. aasta määrus (EÜ) nr 1005/2008, millega luuakse ühenduse süsteem ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vältimiseks, ärahoidmiseks ja lõpetamiseks ning muudetakse määrusi (EMÜ) nr 2847/93, (EÜ) nr 1936/2001 ja (EÜ) nr 601/2004 ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EÜ) nr 1093/94 ja (EÜ) nr 1447/1999 (ELT L 286, 29.10.2008, lk 1).


    I LISA

    MERELINDUDEGA SEOTUD LEEVENDUSMEETMED

    Tabel 1. Leevendusmeetmed

    Veerg A

    Veerg B

    Õngejada sisselaskmine laeva küljelt koos linnutõkkekardina ja raskustega jadaõnge lipsude kasutamisega  (1)

    Linnutõrjeliin  (2)

    Õngejada öine sisselaskmine minimaalse tekivalgustusega

    Siniseks värvitud sööt

    Linnutõrjeliin

    Liini viskeseade õngejada sügavale viimiseks

    Raskustega jadaõnge lipsud

    Kalarapete merreheitmise optimeerimine

    Konksu varjestused  (3)

     

    Tehniline kirjeldus

    1.

    Linnutõrjeliinid (25° lõunalaiusest lõuna pool)

    a)

    Laevad kogupikkusega ≥ 35 m

    i)

    Kasutatakse vähemalt ühte linnutõrjeliini. Vajaduse korral kasutavad laevad lisaks veel teist linnutõrjeliini, kui linde on palju või nad on väga aktiivsed; samaaegselt tuleb kasutada mõlemat linnutõrjeliini, üks kummalgi pool sisselastavat õngejada. Kui kasutatakse kahte linnutõrjeliini, paigutatakse söödaga konksud kahe tõrjeliini vahelisele alale.

    ii)

    Kasutatakse pikkade ja lühikeste peletuspaeltega linnutõrjeliine. Peletuspaelad peavad olema eredavärvilised ning kasutada tuleb nii pikki kui ka lühikesi paelu.

    1)

    Pikad peletuspaelad tuleb asetada kuni viiemeetriste vahedega ning need tuleb kinnitada liini külge pöörlitega, et paelad ei keerduks liini ümber. Pikad peletuspaelad peavad olema piisavalt pikad, et ulatuksid tüüne mere korral veepinnani.

    2)

    Lühikesed peletuspaelad (üle ühe meetri) ei tohi olla üksteisest kaugemal kui üks meeter.

    iii)

    Laevad peavad kasutama linnutõrjeliini, mis ripub õhus vähemalt 100 meetri ulatuses. Selleks peab linnutõrjeliini pikkus olema vähemalt 200 m ning see kinnitatakse linnupeleti tokile, mis asub ahtrile võimalikult lähedal ja ulatub veepinnast rohkem kui 7 m kõrgusele.

    iv)

    Kui laevadel kasutatakse vaid ühte linnutõrjeliini, paigutatakse see vettelastava sööda pealttuuleküljele.

    b)

    Laevad kogupikkusega < 35 m

    i)

    Kasutatakse ühte linnutõrjeliini, millel on kas pikad ja lühikesed peletuspaelad või üksnes lühikesed peletuspaelad.

    ii)

    Peletuspaelad peavad olema eredavärvilised pikad ja/või lühikesed (kuid üle ühe meetri) ning need peavad olema asetatud järgmiselt.

    1)

    Pikad peletuspaelad tuleb asetada kuni viiemeetriste vahedega linnutõrjeliini esimesele 75 meetrile.

    2)

    Lühikesed peletuspaelad tuleb asetada kuni ühemeetriste vahedega.

    iii)

    Pikad peletuspaelad tuleks kinnitada liini külge nii, et need ei saaks liini ümber keerduda. Kõik pikad peletuspaelad peavad olema piisavalt pikad, et ulatuksid tüüne mere korral veepinnani. Peletuspaelu võib esimese 15 meetri jooksul muuta, et vältida sassiminekut.

    iv)

    Laevad peavad kasutama linnutõrjeliini, mis ripub õhus vähemalt 75 meetri ulatuses. Selleks tuleb linnutõrjeliin kinnitada linnupeleti tokile, mis asub ahtrile võimalikult lähedal ja ulatub veepinnast rohkem kui 6 m kõrgusele. Piisav õhutakistus aitab liinil võimalikult suures ulatuses õhus rippuda ja püsida ka küljetuule korral otse laeva taga. Sassimineku vältimiseks on kõige parem, kui köis või monofilament on enamjaolt vees.

    v)

    Kui kasutatakse kahte linnutõrjeliini, tuleb need kaks liini paigutada pealiini vastaskülgedele.

    2.

    Linnutõrjeliinid (23° põhjalaiusest põhja pool)

    a)

    Pikad peletuspaelad

    i)

    Miinimumpikkus: 100 m.

    ii)

    Kinnitada laeva külge nii, et need ripuksid ahtri juures vähemalt viie meetri kõrguselt veepinnast ja selle koha tuulepoolsel küljel, kus õngejada vette lastakse.

    iii)

    Kinnitada selliselt, et paelad ripuksid vettelastavate söödastatud konksude kohal.

    iv)

    Peletuspaelad ei tohi olla üksteisest kaugemal kui viis meetrit, peavad olema kinnitatud pöörlitega ja piisavalt pikad, et ulatuda võimalikult veepinna ligi.

    v)

    Kui kasutatakse kahte (st topelt) linnutõrjeliini, tuleb need kaks liini paigutada pealiini vastaskülgedele.

    b)

    Lühikesed peletuspaelad (laevad kogupikkusega ≥ 24 m)

    i)

    Kinnitada laeva külge nii, et need ripuksid ahtri juures vähemalt viie meetri kõrguselt veepinnast ja selle koha tuulepoolsel küljel, kus õngejada vette lastakse.

    ii)

    Kinnitada selliselt, et paelad ripuksid vettelastavate söödastatud konksude kohal.

    iii)

    Peletuspaelad ei tohi olla üksteisest kaugemal kui üks meeter ja need peavad olema vähemalt 30 cm pikad.

    iv)

    Kui kasutatakse kahte (st topelt) linnutõrjeliini, tuleb need kaks liini paigutada pealiini vastaskülgedele.

    c)

    Lühikesed peletuspaelad (laevad kogupikkusega < 24 m)

    Selline ülesehitus vaadatakse läbi vähemalt kolme aasta pärast, alates kuupäevast, mil seda vastavalt teadusandmetele kasutama hakati.

    i)

    Kinnitada laeva külge nii, et need ripuksid ahtri juures vähemalt viie meetri kõrguselt veepinnast ja selle koha tuulepoolsel küljel, kus õngejada vette lastakse.

    ii)

    Kinnitada selliselt, et paelad ripuksid vettelastavate söödastatud konksude kohal.

    iii)

    Kui kasutatakse peletuspaelasid, on soovituslik, et need ei oleks üksteisest kaugemal kui üks meeter ja oleksid vähemalt 30 cm pikad.

    iv)

    Kui kasutatakse kahte (st topelt) linnutõrjeliini, tuleb need kaks liini paigutada pealiini vastaskülgedele.

    3.

    Õngejada sisselaskmine laeva küljelt koos linnutõkkekardina ja raskustega jadaõnge lipsude kasutamisega

    a)

    Pealiini kasutatakse pakpoordi ja tüürpoordi poolsel küljel võimalikult kaugel ahtrist (vähemalt 1 m) ning liini viskeseadme kasutamise korral tuleb see paigaldada vähemalt 1 m kaugusele ahtrist.

    b)

    Kui merelinnud on läheduses, tuleb tagada, et püügivahend ei hoia pealiini pingul ja söödastatud konksud jäävad vee alla.

    c)

    Kasutada tuleb linnutõkkekardinat:

    i)

    liini viskeseadme taga olev tokk on vähemalt kolme meetri pikkune;

    ii)

    vähemalt kolm peamist peletuspaela on kinnitatud toki ülemise osa külge (2 m kõrguselt);

    iii)

    peamiste peletuspaelte läbimõõt on vähemalt 20 mm;

    iv)

    iga peamise peletuspaela otsa külge kinnitatud peletuspaelad on piisavalt pikad ulatumaks veepinnani (tuulevaikus); läbimõõt vähemalt 10 mm.

    4.

    Öine sisselaskmine

    a)

    Püügivahendit ei lasta sisse nautilise hämariku ja koidu vahelisel ajal.

    b)

    Nautilise hämariku ja koidu täpsed kellaajad on esitatud käsiraamatu „Nautical Almanac“ tabelites iga laiuskraadi, kohaliku aja ja kuupäeva kohta.

    c)

    Tekivalgustus on minimaalne. Minimaalse tekivalgustuse puhul ei tohi rikkuda ohutuse ja laevaliikluse miinimumnõudeid.

    5.

    Raskustega jadaõnge lipsud

    Kehtivad järgmised minimaalse raskuse nõuded:

    a)

    üks vähemalt 40 grammine raskus, mis kinnitatakse kuni 50 cm kaugusele konksust;

    b)

    vähemalt 45 grammise kogumassiga raskused kinnitatakse kuni 1 meetri kaugusele konksust;

    c)

    vähemalt 60 grammise kogumassiga raskused kinnitatakse kuni 3,5 meetri kaugusele konksust, või

    d)

    vähemalt 98 grammise kogumassiga raskused kinnitatakse kuni 4 meetri kaugusele konksust.

    6.

    Konksu varjestused

    Konksu varjestused katavad söödastatud konksude teraviku ja kida, et merelinnud ei saaks neid konksude sisselaskmise ajal rünnata. WCPFC püügipiirkonnas on lubatud kasutada järgmisi varjestusi:

    Konksu varjestus (Hookpod), mis vastab järgmistele omadustele:

    a)

    see katab konksu teravikku ja kida, kuni konks on jõudnud vähemalt kümne meetri sügavusele või on olnud vees vähemalt kümme minutit;

    b)

    varjestus vastab raskustega jadaõnge lipsude kehtivatelele miinimumstandarditele, mis on sätestatud käesolevas lisas, ja

    c)

    varjestus peaks püügivahendi küljes püsima, mitte ära kaduma.

    7.

    Kalarapete merreheitmise optimeerimine

    a)

    Püügivahendite vettelaskmise või haalamise ajal kalarappeid merre ei heideta;

    b)

    või kalarapped heidetakse merre sellelt küljelt, kust püügivahendite vettelaskmist/haalamist ei toimu, et meelitada linde söödastatud konksudest eemale.

    8.

    Siniseks värvitud sööt

    a)

    Kui kasutatakse siniseks värvitud sööta, peab see sisseviskamisel täielikult ära sulama.

    b)

    Standardsed värvinäidised saab WCPFC sekretariaadilt.

    c)

    Kogu sööt peab olema värvinäidisel esitatud värvi.

    9.

    Liini viskeseade õngejada sügavale viimiseks

    a)

    Liini viskeseadeid tuleb kasutada selliselt, et konksud ulatuksid oluliselt sügavamale, kui see ilma liini viskeseadmeta oleks võimalik, ning et enamik konkse ulatuks vähemalt 100 meetri sügavusele.


    (1)  Veerus A nimetatud õngejada sisselaskmist laeva küljelt koos linnutõkkekardina ja raskustega jadaõnge lipsude kasutamisega käsitatakse kahe leevendusmeetmena.

    (2)  Kui nii veerust A kui ka veerust B valitakse linnutõrjeliin, käsitatakse seda kahe (st topelt) linnutõrjeliini samaaegse kasutamisena.

    (3)  Konksu varjestusi võib kasutada eraldiseisva meetmena.


    II LISA

    KALALAEVADE MÄRGISTUS JA MUUD TEHNILISED KIRJELDUSED

    1.   

    Liidu kalalaevad peavad olema märgistatud WIN-numbriga, mis on inglise keeles ja alati nähtaval kohal:

    a)

    laeva kerel või tekiehitisel, pak- ja tüürpoordil. Käitajad võivad paigaldada kinnitusseadmeid, mis asuvad üksteise suhtes nurga all laeva küljel või tekiehitisel, tingimusel et kaldenurk ei takista märgi nägemist teiselt laevalt või õhust;

    b)

    tekil, kui punktis 3 ei ole sätestatud teisiti. Kui tekile asetatakse varikatus või muu ajutine kate, mis varjab märgistust, tuleb märgistada ka varikatus või kate. Need märgistused tuleks paigutada põigiti, numbrite ja tähtede ülemine osa suunaga vööri poole.

    2.   

    WIN-number paigaldatakse

    a)

    nii kõrgele kui võimalik laeva mõlemal küljel olevast veeliinist ning mitte sellistele laevakere osadele nagu vööri- ja ahtrieend;

    b)

    selliselt, et püügivahendid seda ei varjaks, olenemata sellest, kas need on ladustatud või kasutusel;

    c)

    selliselt, et seda ei kahjusta piigarditest tulev vesi ega üle parda visatav heitvesi, samuti ei tohiks seda paigaldada kohta, kus teatavate liikide püük võib põhjustata sellel kahjustusi või värvimuutust, ning

    d)

    selliselt, et need ei ulatuks veeliinist allapoole.

    3.   

    Tekita laevadelt ei nõuta WIN-numbri esitamist horisontaalsel pinnal. Käitajatel soovitatakse WIN-number siiski paigaldada pardale nii, et see oleks õhust selgesti nähtav.

    4.   

    Paatidel, skiffidel ja veesõidukitel, mida laev püügitoiminguteks veab, peab olema sama WIN-number, mis asjaomasel laeval.

    5.   

    Liidu kalalaevadel peab WIN-number olema laeval esitatud järgmiselt:

    a)

    suurtähtede ja numbritega;

    b)

    tähtede ja numbrite laius on proportsioonis kõrgusega;

    c)

    tähtede ja numbrite kõrgus (h) on proportsioonis laeva suurusega ja vastab järgmisele:

    i)

    WIN-numbri paigaldamine kerele, tekiehitisele ja/või kaldpindadele: laeva kogupikkus (LOA) esitatakse meetrites (m), tähtede ja numbrite kõrgus meetrites (m) ei tohi olla väiksem kui: 1,0 m (laevad, mille pikkus on vähemalt 25 m), 0,8 m (laevad pikkusega vähemalt 20 m, kuid alla 25 m), 0,6 m (laevad pikkusega vähemalt 15 m, kuid alla 20 m), 0,4 m (laevad pikkusega vähemalt 12 m, kuid alla 15 m), 0,3 m (laevad pikkusega vähemalt 5 m, kuid alla 12 m), 0,1 m (alla 5 meetrised laevad),

    ii)

    WIN-numbri paigaldamine tekile: kõrgus peab olema vähemalt 0,3 m kõikide laevaklasside puhul, mille pikkus on vähemalt 5 m;

    d)

    sidekriipsu pikkus on pool tähtede ja numbrite kõrgusest;

    e)

    kõigi tähtede, numbrite ja sidekriipsu paksus on h/6;

    f)

    tähtede ja/või numbrite vaheline kaugus ei ületa h/4 ega ole väiksem kui h/6;

    g)

    kõrvuti asetsevate ja kaldus tähtede vaheline ruum ei ole suurem kui h/8 ega väiksem kui h/10;

    h)

    WIN-number on valge värviga mustal taustal või musta värviga valgel taustal;

    i)

    taust peab moodustama WIN-numbrit ümbritseva piiri suurusega vähemalt h/6;

    j)

    kasutatakse kvaliteetset laevavärvi;

    k)

    kui kasutatakse valgustpeegeldavaid või soojustkiirgavaid aineid, vastab WIN-number selliste spetsifikatsioonide nõuetele, ning

    l)

    WIN-number ja taust hoitakse kogu aeg heas seisukorras.


    III LISA

    WCPFC LAEVASEIRESÜSTEEMIS KASUTATAVATE AUTOMAATSETE ASUKOHATEABE EDASTAJATE (ALCD) MIINIMUMNÕUDED

    1.   

    ALC edastab automaatselt ja laeva tegevusest olenemata järgmised andmed:

    i)

    ALC muutumatu kordumatu tunnus;

    ii)

    laeva geograafiline asukoht (laius- ja pikkuskraad) teate edastamise ajal ning

    iii)

    punktis ii osutatud laeva asukoha kindlaksmääramise kuupäev ja kellaaeg (koordineeritud maailmaaeg (UTC)).

    2.   

    Punkti 1 alapunktides ii ja iii osutatud andmed saadakse satelliidipõhisest positsioneerimissüsteemist.

    3.   

    Kalalaevadele paigaldatud ALCd peavad suutma edastada punktis 1 osutatud andmeid iga tunni tagant.

    4.   

    WCPFC saab tavapärastes töötingimustes ALC koostatud punktis 1 osutatud andmed 90 minuti jooksul.

    5.   

    Kalalaevadele paigaldatud ALCsid tuleb kaitsta, et säilitada punktis 1 osutatud andmete turvalisus ja terviklikkus.

    6.   

    Teabe säilitamine ALCs tavapärastes töötingimustes peab olema ohutu, turvaline ja integreeritud.

    7.   

    Ühelgi teisel isikul peale järelevalveasutuse ei tohi mõistlikult olla võimalik muuta ALCs kõnealuse asutuse salvestatud andmeid, sealhulgas sellele asutusele asukohast teatamise sagedust.

    8.   

    Ükski funktsioon, mis sisaldub ALC või terminali teenustarkvaras, ei tohi võimaldada loata juurdepääsu ALC mis tahes aladele, mis võivad ohustada laevaseiresüsteemi toimimist.

    9.   

    ALCd paigaldatakse laevadele vastavalt nende tootjapoolsetele spetsifikatsioonidele ja kohaldatavatele standarditele.

    10.   

    Tavapärastes satelliitnavigatsiooni tingimustes peavad edastatavate andmete asukohad olema esitatud 100 ruutmeetrise täpsusega (ruutkeskmine kaugus) (s t 98 % asukohast peab jääma sellesse vahemikku).

    11.   

    ALC ja/või edasisaatmise teenuse osutaja peab olema suuteline saatma andmed mitmesse sõltumatusse sihtkohta.

    12.   

    Satelliitnavigatsioonidekooder ja -saatja peavad olema täielikult integreeritud ja asuma samas võltsimiskindlas korpuses.

    13.   

    Käsitsi edastatav asukohateate standardvorm ALC rikke või tõrke korral on järgmine:

    a)

    WIN;

    b)

    laeva nimi;

    c)

    kuupäev: pp.kk.aa;

    d)

    aeg: 24 tunni formaat TT.MM (UTC);

    e)

    laiuskraad – DD-MM-SS (N/S);

    f)

    pikkuskraad – DDD-MM-SS (E/W);

    g)

    tegevus (kalapüük/otsingud/transiit/ümberlaadimine).


    IV LISA

    WCPFC ÜMBERLAADIMISDEKLARATSIOONIS ESITATAV TEAVE

    1.

    Dokumendi kordumatu tunnus

    2.

    Kalalaeva nimi ja WIN

    3.

    Transpordilaeva nimi ja WIN

    4.

    Püügivahend, mida kasutati kala püüdmiseks

    5.

    Ümberlaaditava toote (1) kogus (sealhulgas liigid ja töödeldud kuju) (2)

    6.

    Kala olek (värske või külmutatud)

    7.

    Ümberlaaditava kõrvalsaaduse (3) kogus

    8.

    Pika rändega kalavarude püügi geograafiline asukoht (4)

    9.

    Ümberlaadimise kuupäev ja koht (5)

    10.

    Asjakohasel juhul WCPFC vaatleja nimi ja allkiri

    11.

    Vastuvõtva laeva pardal juba oleva toote kogus ja selle toote geograafiline päritolu (6)


    (1)  Tuun ja tuunilaadsed liigid.

    (2)  Terved; roogitud ja peata; roogitud, peata ja sabata; ainult roogitud, kuid lõpustega; lõpusteta ja roogitud; lõpusteta, roogitud ja sabata; haiuimed.

    (3)  Muud kui tuun ja tuunilaadsed liigid.

    (4)  Püügi geograafiline asukoht peab andma piisavat teavet, et teha kindlaks, kui suur osa saagist püüti järgmistes piirkondades: avameri, väljaspool konventsiooni ala asuv ala, majandusvööndid (loetletud eraldi). Vastuvõtva laeva puhul püügi asukohta ei nõuta.

    (5)  Ümberlaadimise asukoht esitatakse kümnendkraadides laius- ja pikkuskraadidena 0,1 kraadi täpsusega ning sellele lisatakse asukoha kirjeldus, näiteks avameri, väljaspool konventsiooni ala asuv ala või nimetatud majandusvööndis asuv ala.

    (6)  Toote päritolu esitatakse piirkondlike kalandusorganisatsioonide piirkondade lõikes ja see hõlmab igast eri piirkonnast pärit toote kogust.


    V LISA

    IDAOSA AVAMEREALA KOORDINAADID JA KAART

    PIKKUSKRAAD

    LAIUSKRAAD

    -155.495308

    -11.375548

    -155.498321

    -11.391248

    -155.375667

    -11.6652

    -155.144789

    -12.031226

    -155.087069

    -12.286791

    -155.011312

    -12.527927

    -154.988916

    -12.541928

    -155.011131

    -12.528155

    -155.4405

    -12.58823

    -155.8398

    -12.7045

    -156.3396

    -12.96024

    -156.748

    -13.26971

    -157.0805

    -13.57845

    -157.4277

    -13.99567

    -157.6434

    -14.37697

    -157.7986

    -14.73752

    -157.9131

    -15.11709

    -157.962

    -15.46605

    -158.039622

    -15.653761

    -158.122829

    -15.877123

    -158.127739

    -15.869203

    -158.231024

    -15.803568

    -158.36955

    -15.745447

    -158.496828

    -15.694033

    -158.661362

    -15.634953

    -158.821586

    -15.583395

    -159.026918

    -15.539192

    -159.190663

    -15.503491

    -159.372631

    -15.472738

    -159.548569

    -15.453715

    -159.736692

    -15.448871

    -159.90316

    -15.449959

    -160.083542

    -15.463548

    -160.226654

    -15.480612

    -160.365423

    -15.495182

    -160.451319

    -15.514117

    -160.406016

    -15.448192

    -160.316351

    -15.338878

    -160.217964

    -15.213622

    -160.156932

    -15.110787

    -160.074995

    -14.978629

    -160.011413

    -14.890788

    -159.926847

    -14.750107

    -159.87787

    -14.621808

    -159.79653

    -14.407807

    -159.75968

    -14.275899

    -159.711458

    -14.113648

    -159.682425

    -13.98575

    -159.655144

    -13.863674

    -159.621745

    -13.726376

    -159.619708

    -13.634445

    -159.616001

    -13.561895

    -159.614094

    -13.509574

    -159.561966

    -13.476838

    -159.464666

    -13.417237

    -159.323121

    -13.349332

    -159.212807

    -13.287211

    -159.104174

    -13.209011

    -158.983445

    -13.143509

    -158.882253

    -13.049931

    -158.744371

    -12.94646

    -158.649624

    -12.872332

    -158.560938

    -12.795621

    -158.495677

    -12.723884

    -158.424306

    -12.639442

    -158.333838

    -12.548261

    -158.2853

    -12.45563

    -158.071642

    -12.43816

    -157.8909

    -12.42376

    -157.747379

    -12.436771

    -157.631174

    -12.428707

    -157.4811

    -12.39678

    -157.229515

    -12.356368

    -157.039477

    -12.306157

    -156.868471

    -12.243143

    -156.665366

    -12.174288

    -156.495214

    -12.106995

    -156.3649

    -12.01769

    -156.25113

    -11.967768

    -156.113903

    -11.894359

    -156.012144

    -11.844092

    -155.895851

    -11.761728

    -155.77415

    -11.66355-

    -155.688884

    -11.572012

    -155.593209

    -11.478779

    -155.495308

    -11.375548

    Image 1

    Selgitus:

    1)

    Idaosa avamereala (E-HSP)

    2)

    Avameri

    3)

    Kiribati

    4)

    Cooki saared

    5)

    Prantsuse Polüneesia

    VI LISA

    Haipüüginööri skemaatiline joonis

    Image 2

    Selgitus:

    1)

    Õngejada

    2)

    Ujuk

    3)

    Ujukinöör

    4)

    Haipüüginöörid

    5)

    Pealiin

    6)

    Jadaõnge lipsud

    Top