This document is an excerpt from the EUR-Lex website
Document 32022R1855
Commission Delegated Regulation (EU) 2022/1855 of 10 June 2022 supplementing Regulation (EU) No 648/2012 of the European Parliament and of the Council with regard to regulatory technical standards specifying the minimum details of the data to be reported to trade repositories and the type of reports to be used (Text with EEA relevance)
Komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2022/1855, 10. juuni 2022, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 648/2012 seoses regulatiivsete tehniliste standarditega, millega määratakse kindlaks kauplemisteabehoidlale esitatav miinimumteave ja kasutatavate teadete liik (EMPs kohaldatav tekst)
Komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2022/1855, 10. juuni 2022, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 648/2012 seoses regulatiivsete tehniliste standarditega, millega määratakse kindlaks kauplemisteabehoidlale esitatav miinimumteave ja kasutatavate teadete liik (EMPs kohaldatav tekst)
C/2022/3589
ELT L 262, 7.10.2022, pp. 1–33
(BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, GA, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)
In force
|
7.10.2022 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 262/1 |
KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) 2022/1855,
10. juuni 2022,
millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 648/2012 seoses regulatiivsete tehniliste standarditega, millega määratakse kindlaks kauplemisteabehoidlale esitatav miinimumteave ja kasutatavate teadete liik
(EMPs kohaldatav tekst)
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. juuli 2012. aasta määrust (EL) nr 648/2012 börsiväliste tuletisinstrumentide, kesksete vastaspoolte ja kauplemisteabehoidlate kohta, (1) eriti selle artikli 9 lõiget 5,
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
19. detsembri 2012. aasta delegeeritud määrust (EL) nr 148/2013, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 648/2012 börsiväliste tuletisinstrumentide, kesksete vastaspoolte ja kauplemisteabehoidlate kohta seoses regulatiivsete tehniliste standarditega, millega määratakse kindlaks kauplemisteabehoidlale esitatav miinimumteave, on oluliselt muudetud. Kuna teatamisraamistiku suurema selguse huvides ning kooskõla tagamiseks uute rakenduslike tehniliste standardite ja muude rahvusvaheliselt kokkulepitud standarditega oleks vaja teha täiendavaid muudatusi, tuleks see määrus kehtetuks tunnistada ja asendada käesoleva määrusega. |
|
(2) |
Tuletisinstrumentide andmete tulemusliku kasutamise tagamiseks on oluline kindlustada tuletisinstrumentide täielike ja täpsete üksikasjade teatamine, sealhulgas tuletisinstrumentides muudatuste tegemise põhjustanud ärisündmuste kajastamine. |
|
(3) |
Kui tuletisleping koosneb mitmest tuletislepingust, mille üle peetakse ühe majanduskokkuleppe tulemina koos läbirääkimisi, on pädevatel asutustel vaja aru saada iga asjaomase tuletislepingu omadustest. Kuna pädevatel asutustel on lisaks vaja mõista üldist konteksti, peaks teatest selguma ka asjaolu, et tuletisleping on osa komplekssest tuletisinstrumendist. Seega tuleks mitmest tuletislepingust koosnevate tuletislepingute puhul esitada teave üksikuid tuletislepinguid käsitlevates eraldi teadetes, kasutades sisemist tunnuskoodi, mis võimaldab eri teated omavahel siduda. |
|
(4) |
Juhul kui on tegemist mitmest tuletislepingust koosneva tuletislepinguga, mille kohta on vaja andmed esitada rohkem kui ühes teates, võib olla keeruline kindlaks määrata, kuidas tuleks lepinguga seonduvaid andmeid erinevate teadete vahel jaotada ja mitu teadet tuleks seega esitada. Seetõttu peaksid vastaspooled kokku leppima, mitu teadet selliste lepingute üksikasjade kohta esitatakse. |
|
(5) |
Paindlikkuse võimaldamiseks peaks vastaspoolel olema võimalik delegeerida lepingu andmete esitamine teisele vastaspoolele või kolmandale isikule. Samuti peaks vastaspooltel olema võimalik kokku leppida andmete esitamise delegeerimises ühisele kolmandale üksusele, sealhulgas kesksele vastaspoolele. Selleks et tagada andmete kvaliteet juhul, kui mõlema vastaspoole nimel koostatakse üks teade, peaks see teade sisaldama kõiki asjakohaseid üksikasju kummagi vastaspoole kohta. Andmete esitamise delegeerimisel peaks teade sisaldama kõiki üksikasju, mis oleks teatatud, kui teate oleks esitanud andmeid esitav vastaspool. |
|
(6) |
Tähtis on teada anda, et keskne vastaspool tegutseb tuletislepingu osalisena. Seega tuleks juhul, kui keskne vastaspool olemasoleva lepingu hiljem kliirib, teavitada selle lepingu lõpetamisest ja teatada kliirimisest tulenevast uuest lepingust. |
|
(7) |
Samuti on oluline tunnistada, et teatavad tuletisinstrumendid, nagu väljaspool liitu asuvates kauplemiskohtades või organiseeritud kauplemisplatvormidel kaubeldavad tuletisinstrumendid, kesksete vastaspoolte kliiritud tuletisinstrumendid või hinnavahelepingud, sageli lõpetatakse ja lisatakse positsioonile ning selliste tuletisinstrumentidega seotud riski juhitakse positsiooni tasandil. Lisaks sellele väljenduvad lepingu kehtivusajal lepingut mõjutavad sündmused pigem tuletisinstrumentidest tulenevas positsioonis kui algsetes tuletisinstrumentides tehingu tasandil. Selleks et selliste tuletisinstrumentide kohta oleks võimalik esitada tõhusat ja täpset teavet, tuleks vastaspooltel lubada esitada andmeid positsiooni tasandil. Et vastaspooled ei kasutaks positsiooni tasandil andmete esitamist sobimatul viisil, tuleks sätestada eritingimused, mis peavad olema positsiooni tasandil andmete esitamiseks täidetud. |
|
(8) |
Riskipositsioonide kontsentreerumise ja süsteemse riski nõuetekohaseks jälgimiseks on oluline tagada, et kauplemisteabehoidlale edastatakse täielik ja täpne teave riskipositsioonide ja kahe vastaspoole vahel vastastikku antud tagatiste kohta. Tuletislepingu turuhinnas hindamine või mudelipõhine hindamine näitab asjaomase lepinguga seotud riskipositsiooni ja selle suurust ning annab täiendavat teavet lepingu algväärtuse kohta. Seega on äärmiselt oluline, et vastaspooled esitaksid tuletislepingute väärtuse hindamise teabe ühtse metoodika kohaselt. Lisaks sellele on samavõrd tähtis nõuda andmete esitamist konkreetse tuletisinstrumendiga seoses antud ja saadud alustamise ja muutuvtagatiste kohta. Seetõttu peaksid vastaspooled, kes tagavad oma tuletisinstrumente, esitama sellised tagatise üksikasjad tehingu tasandil. Kui tagatis arvutatakse portfellipõhiselt, peaksid vastaspooled esitama selle portfelliga seoses antud ja saadud alustamise ja muutuvtagatiste andmed, kasutades andmeid esitava vastaspoole määratud kordumatut tunnuskoodi. Kordumatu tunnuskood peaks identifitseerima konkreetse portfelli, mille suhtes tagatisi vastastikku anti, ja peaks ka tagama, et kõik asjaomased tuletisinstrumendid saab selle portfelliga siduda. |
|
(9) |
Tinglik väärtus on tuletisinstrumendi oluline omadus, et määrata kindlaks selle tuletisinstrumendiga seotud kohustused. Lisaks sellele kasutatakse tinglikke väärtusi ühe parameetrina riskipositsioonide, kauplemismahtude ja tuletisinstrumentide turu suuruse hindamisel. Tinglike väärtuste järjekindel teatamine on seega äärmiselt oluline. Et vastaspooled esitaksid tinglikud väärtused ühtlustatud viisil, tuleks eri liiki toodete jaoks kindlaks määrata tingliku väärtuse arvutamise nõutav meetod. |
|
(10) |
Samuti tuleks järjekindlalt esitada tuletisinstrumentide hinnakujunduse teavet, mis võimaldab pädevatel asutustel kontrollida teatatud riskipositsioone, hinnata tuletisinstrumentide turgude kulusid ja likviidsust ning võrrelda eri turgudel kaubeldavate sarnaste toodete hindu. |
|
(11) |
Lepingu kehtivusajal lepingut mõjutavate sündmuste, nagu kliirimise, uuendamise või tihendamise tulemusena luuakse teatavad tuletisinstrumendid, muudetakse neid või lõpetatakse need. Selleks et pädevad asutused mõistaksid turul toimuvate sündmuste jada ja teatatud tuletisinstrumentide vahelisi seoseid, on oluline näha ette meetod, et siduda omavahel kõik asjakohased tuletisinstrumendid, mida mõjutab sama lepingu kehtivusajal lepingut mõjutav sündmus. Kuna tuletisinstrumentide sidumise kõige tõhusam viis võib olenevalt sündmuse laadist erineda, tuleks sätestada erinevad sidumismeetodid. |
|
(12) |
Käesolev määrus põhineb regulatiivsete tehniliste standardite eelnõul, mille Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve (ESMA) komisjonile esitas. |
|
(13) |
ESMA on korraldanud käesoleva määruse aluseks oleva regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu kohta avalikud konsultatsioonid, analüüsinud võimalikke seonduvaid kulusid ja kasu ning küsinud nõu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1095/2010 (2) artikli 37 kohaselt loodud väärtpaberituru sidusrühmade kogult. |
|
(14) |
Selleks et vastaspooled ja kauplemisteabehoidlad saaksid võtta kõik vajalikud meetmed uute nõuetega kohanemiseks, tuleks käesoleva määruse kohaldamise alguskuupäeva 18 kuu võrra edasi lükata, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Teadetes vastavalt määruse (EL) nr 648/2012 artikli 9 lõigetele 1 ja 3 esitatavad üksikasjad
1. Kauplemisteabehoidlatele vastavalt määruse (EL) nr 648/2012 artikli 9 lõigetele 1 ja 3 esitatavad teated peavad sisaldama käesoleva määruse lisa tabelites 1, 2 ja 3 osutatud täielikke ja täpseid üksikasju, mis puudutavad asjaomaseid finantsinstrumente.
Need üksikasjad esitatakse ühes teates.
2. Kui vastaspool teatab tuletislepingu sõlmimisest, muutmisest või lõpetamisest, esitab ta oma teates lisa tabeli 2 väljade 151 ja 152 kirjeldatud üksikasjad sellise toimingu liigi ja sündmuse liigi kohta, millega see sõlmimine, muutmine või lõpetamine on seotud.
3. Erandina lõikest 1, kui lisa tabelite 1, 2 ja 3 väljad ei võimalda lõikes 1 nimetatud üksikasju tõhusalt teatada, esitatakse need üksikasjad eraldi teadetes, näiteks juhul, kui tuletisleping koosneb mitmest tuletislepingust, mille üle peetakse ühe majanduskokkuleppe tulemina koos läbirääkimisi.
Esimeses lõigus osutatud mitmest tuletislepingust koosneva tuletislepingu vastaspooled lepivad asjaomase tuletislepingu kohta kauplemisteabehoidlale saadetavate teadete arvus kokku enne andmete esitamise tähtaega.
Andmeid esitav vastaspool seob kooskõlas lisa tabeli 2 väljaga 6 üksikud teated omavahel tunnuskoodiga, mis on vastaspoole tasandil konkreetsele tuletisinstrumentide teadete kogumile ainuomane.
4. Kui mõlemad vastaspooled esitavad ühe ühise teate, peab see sisaldama lisa tabelites 1, 2 ja 3 nõutud üksikasju kummagi vastaspoole kohta.
5. Kui üks vastaspool teatab kauplemisteabehoidlale tuletisinstrumendi üksikasjad teise vastaspoole nimel või kolmas isik teavitab kauplemishoidlat lepingust mõlema vastaspoole nimel, peab esitatav teave sisaldama kõiki nõutavaid üksikasju, mis oleks tuletisinstrumendi kohta esitatud juhul, kui iga vastaspool oleks kauplemisteabehoidlat eraldi teavitanud.
Artikkel 2
Kliiritud tehingud
1. Kui tuletisinstrumendi üksikasjad on kooskõlas määruse (EL) nr 648/2012 artikliga 9 juba teatatud ja kui keskne vastaspool tuletisinstrumendi pärast seda kliirib, teatatakse tuletisinstrumendist kui lõpetatust, märkides käesoleva määruse lisa tabeli 2 väljadele 151 ja 152 toimingu liigiks „Terminate“ („lõpetamine“) ja sündmuse liigiks „Clearing“ („kliirimine“). Kliiringu tulemusel tekkinud uutest tuletisinstrumentidest teatamisel märgitakse käesoleva määruse lisa tabeli 2 väljadele 151 ja 152 toimingu liigiks „New“ („uus“) ja sündmuse liigiks „Clearing“ („kliirimine“).
2. Kui tuletisleping sõlmiti väljaspool liitu asuvas kauplemiskohas või organiseeritud kauplemisplatvormil ja keskne vastaspool kliiris selle samal päeval, teatatakse ainult kliirimisest tulenevatest tuletisinstrumentidest. Nendest tuletisinstrumentidest teatamisel märgitakse lisa tabeli 2 väljadele 151 ja 152 toimingu liigiks kas „New“ („uus“) või „Position component“ („positsiooni komponent“) vastavalt artikli 3 lõikele 2 ja sündmuse liigiks „Clearing“ („kliirimine“).
Artikkel 3
Andmete esitamine positsiooni tasandil
1. Pärast vastaspoole sõlmitud tuletislepingu üksikasjade teatamist ja andmete esitamist asjaomase tuletisinstrumendi lõpetamise kohta seoses selle lisamisega positsioonile on vastaspoolel lubatud esitada andmeid positsiooni tasandil, kui on täidetud kõik järgmised tingimused:
|
a) |
riski juhitakse positsiooni tasandil; |
|
b) |
teated käsitlevad väljaspool liitu asuvas kauplemiskohas või organiseeritud kauplemisplatvormil sõlmitud tuletislepinguid või keskse vastaspoole kliiritud tuletisinstrumente või hinnavahelepinguid, mis on omavahel asendatavad ja on asendatud positsiooniga; |
|
c) |
tehingu tasandi tuletisinstrumentidest, millele osutatakse lisa tabeli 2 väljal 154, teatati nõuetekohaselt enne nende lisamist positsioonile; |
|
d) |
muudest sündmustest, mis mõjutavad positsiooni käsitleva teate ühiseid välju, teatatakse eraldi; |
|
e) |
punktis b osutatud tuletisinstrumendid lõpetati nõuetekohaselt, märkides lisa tabeli 2 väljale 151 toimingu liigiks „Terminate“ („lõpetamine“) ja lisa tabeli 2 väljale 152 sündmuse liigiks „Inclusion in a position“ („positsioonile lisamine“); |
|
f) |
sellest tulenevast positsioonist teatati nõuetekohaselt kas uue positsioonina või olemasoleva positsiooni ajakohastamisena; |
|
g) |
teade positsiooni kohta koostati nõuetekohaselt, täites kõik lisa tabelite 1 ja 2 asjakohased väljad ning märkides lisa tabeli 2 väljal 154, et teade esitatakse positsiooni tasandil; |
|
h) |
tuletisinstrumendi vastaspooled lepivad kokku, et tuletisinstrumendist tuleks teatada positsiooni tasandil. |
2. Kui olemasolev tuletisinstrument tuleb lisada positsiooni tasandi teatesse samal päeval, teatatakse sellisest tuletisinstrumendist lisa tabeli 2 väljal 151, märkides toimingu liigiks „Position component“ („positsiooni komponent“).
3. Hilisemad ajakohastamised, sealhulgas väärtuse ajakohastamised, tagatise ajakohastamised ja muud muudatused ning lepingu kehtivusajal lepingut mõjutavad sündmused, teatatakse positsiooni tasandil ja neist ei teatata tehingu tasandil algsete tuletisinstrumentidena, mis lõpetati ja lisati sellele positsioonile.
Artikkel 4
Riskipositsioonidest teatamine
1. Andmed nii kliiritud kui ka kliirimata tuletisinstrumentide tagatiste kohta peavad sisaldama kõiki antud ja saadud tagatisi kooskõlas lisa tabeli 3 väljadega 1–29.
2. Kui vastaspool 1 annab portfellipõhise tagatise, esitab vastaspool 1 või aruandluse eest vastutav üksus kauplemisteabehoidlale teate portfellipõhiselt antud ja saadud tagatise kohta kooskõlas lisa tabeli 3 väljadega 1–29 ning märgib portfelli identifitseeriva koodi kooskõlas lisa tabeli 3 väljaga 9.
3. Muu kui määruse (EL) nr 648/2012 artiklis 10 sätestatud finantssektoriväline vastaspool või tema nimel aruandluse eest vastutav üksus ei ole kohustatud tagatistest ega lepingute turuhinnas hindamisest või mudelipõhisest hindamisest käesoleva määruse lisa tabeli 2 ja tabeli 3 kohaselt teatama.
4. Kui tuletisinstrumendid kliirib keskne vastaspool, teatab vastaspool 1 või aruandluse eest vastutav üksus kooskõlas lisa tabeli 2 väljadega 21–25 keskse vastaspoole esitatud tuletisinstrumendi väärtuse.
5. Kui tuletisinstrumente ei kliiri keskne vastaspool, teatab vastaspool 1 või aruandluse eest vastutav üksus kooskõlas käesoleva määruse lisa tabeli 2 väljadega 21–25 tuletisinstrumendi väärtuse, mis on kindlaks määratud vastavalt komisjoni määrusega (EÜ) nr 1126/2008 (3) vastu võetud rahvusvahelises finantsaruandlusstandardis (IFRS) 13 „Õiglase väärtuse mõõtmine“ sätestatud metoodikale, õiglase väärtuse korrigeerimist kohaldamata.
Artikkel 5
Tinglik väärtus
1. Lisa tabeli 2 väljadel 55 ja 64 osutatud tuletisinstrumendi tinglik väärtus märgitakse järgmiselt:
|
a) |
rahaühikutes arveldavate vahetuslepingute, futuurlepingute, forvardlepingute ja optsioonide korral võrdlussumma; |
|
b) |
muude kui punktis a osutatud optsioonide korral täitmishinna põhjal arvutatud väärtus; |
|
c) |
muude kui punktis a osutatud forvardlepingute korral forvardhinna ja alusvara tingliku üldkoguse korrutis; |
|
d) |
aktsiadividendi vahetuslepingute korral perioodi fikseeritud täitmishind ja aktsiate või indeksüksuste arvu korrutis; |
|
e) |
aktsiavolatiilsuse vahetuslepingute korral vega tinglik väärtus; |
|
f) |
aktsiavariatsiooni vahetuslepingute korral vega tinglik väärtus; |
|
g) |
hinnavahelepingute korral alghinna ja tingliku üldkoguse summa; |
|
h) |
kauba fikseeritud/ujuvate intressimäärade vahetuslepingute korral fikseeritud hinna ja tingliku üldkoguse korrutis; |
|
i) |
kauba baasvahetuslepingute korral riskimarginaalita poole alusvaraga tehtud tehingu aegse viimase kättesaadava hetkehinna ja riskimarginaalita poole tingliku üldkoguse korrutis; |
|
j) |
vahetusoptsioonide korral aluslepingu tinglik väärtus; |
|
k) |
kui tegemist on tuletisinstrumendiga, mida ei ole alapunktides a–j nimetatud ja mille tinglik väärtus arvutatakse alusvara hinna põhjal ning kui nimetatud hind on kättesaadav ainult arveldamise hetkel, alusvara päevalõpu hind lepingu sõlmimise kuupäeval. |
2. Kui tuletislepingu tinglik väärtus aja jooksul muutub, esitatakse algses teates tuletislepingu sõlmimise kuupäeval kohaldatav tinglik väärtus ja tingliku väärtuse graafik.
Tingliku väärtuse graafiku esitamisel teatavad vastaspooled kõik järgmised andmed:
|
i) |
korrigeerimata kuupäev, millal seotud tinglik väärtus jõustub; |
|
ii) |
tingliku väärtuse korrigeerimata lõppkuupäev; |
|
iii) |
tinglik väärtus, mis hakkab kehtima seotud korrigeerimata jõustumiskuupäeval. |
Artikkel 6
Hind
1. Lisa tabeli 2 väljal 48 osutatud tuletisinstrumendi hind märgitakse järgmiselt:
|
a) |
kaupadega seotud perioodiliste maksetega vahetuslepingute korral fikseeritud hind; |
|
b) |
kaupade ja aktsiatega seotud forvardlepingute korral alusvara forvardhind; |
|
c) |
aktsiatega seotud vahetuslepingute ja hinnavahelepingute korral alusvara alghind. |
2. Tuletisinstrumendi hinda ei märgita lisa tabeli 2 väljale 48, kui see on märgitud lisa tabeli 2 mõnel muul väljal.
Artikkel 7
Teadete sidumine
Andmeid esitav vastaspool või aruandluse eest vastutav üksus seob lisa tabeli 2 väljal 152 osutatud sama sündmuse tulemusel sõlmitud või lõpetatud tuletislepingutega seotud teated järgmiselt:
|
(a) |
kliirimise, üleandmise, jaotamise ja täitmise korral märgib vastaspool tabeli 2 väljal 152 osutatud sündmuse tulemusena lõpetatud algse tuletisinstrumendi tehingu kordumatu tunnuskoodi (UTI) sellest sündmusest tulenevat tuletisinstrumenti või tulenevaid tuletisinstrumente käsitlevas teates või teadetes lisa tabeli 2 väljale 3; |
|
(b) |
tuletisinstrumendi positsioonile lisamise korral märgib vastaspool selle positsiooni UTI, millele tuletisinstrument lisati, lisa tabeli 2 väljale 4 seda tuletisinstrumenti käsitlevas teates, mis saadetakse toimingu liigiga „Position component“ („positsiooni komponent“) või toimingu liigi „Terminate“ („lõpetamine“) ja sündmuse liigi „Inclusion in a position“ („positsioonile lisamine“ kombinatsiooniga; |
|
(c) |
tehingujärgse riskivähendusteenuse osutajaga või tehingujärgset riskivähendusteenust osutava keskse vastaspoolega seotud tehingujärgse riskivähenduse sündmuse korral märgib vastaspool seda sündmust identifitseeriva kordumatu koodi, mille tehingujärgse riskivähendusteenuse osutaja või keskne vastaspool on esitanud, lisa tabeli 2 väljale 5 kõigis selle sündmuse tõttu lõpetatud või sellest tulenevaid tuletisinstrumente käsitlevates teadetes. |
Artikkel 8
Kehtetuks tunnistamine
Delegeeritud määrus (EL) nr 148/2013 tunnistatakse kehtetuks.
Viiteid kehtetuks tunnistatud määrusele käsitatakse viidetena käesolevale määrusele.
Artikkel 9
Jõustumine
Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Seda kohaldatakse alates 29. aprill 2024.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 10. juuni 2022
Komisjoni nimel
president
Ursula VON DER LEYEN
(1) ELT L 201, 27.7.2012, lk 1.
(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta määrus (EL) nr 1095/2010, millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve), muudetakse otsust nr 716/2009/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni otsus 2009/77/EÜ (ELT L 331, 15.12.2010, lk 84).
(3) Komisjoni 3. novembri 2008. aasta määrus (EÜ) nr 1126/2008, millega võetakse vastu teatavad rahvusvahelised raamatupidamisstandardid kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1606/2002 (EMPs kohaldatav tekst) (ELT L 320, 29.11.2008, lk 1).
LISA
Tabel 1
|
|
Jagu |
Väli |
Esitatavad andmed |
|
1 |
Tuletisinstrumendi pooled |
Teabe ajatempel |
Kauplemisteabehoidlale andmete esitamise kuupäev ja kellaaeg. |
|
2 |
Tuletisinstrumendi pooled |
Teadet esitava üksuse tunnuskood |
Kui aruandluse eest vastutav üksus on teate esitamise delegeerinud kolmandale isikule või teisele vastaspoolele, tuleb sellele väljale märkida sellise üksuse kordumatu tunnuskood. Muul juhul tuleks sellele väljale märkida aruandluse eest vastutav üksus. |
|
3 |
Tuletisinstrumendi pooled |
Aruandluse eest vastutav üksus |
Kui mõlema vastaspoole nimel teate esitamise eest lasub ainukohustus ja õiguslik vastutus finantssektori vastaspoolel kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 648/2012 (1) artikli 9 lõikega 1a ning finantssektoriväline vastaspool teeb otsuse, et ei esita ise oma finantssektori vastaspoolega sõlmitud börsiväliste tuletisinstrumentide lepingute andmeid, märgitakse kõnealuse finantssektori vastaspoole kordumatu tunnuskood. Kui fondivalitsejal lasub kohustus ja õiguslik vastutus vabalt võõrandatavatesse väärtpaberitesse ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja (eurofond) nimel teate esitamise eest kooskõlas kõnealuse määruse artikli 9 lõikega 1b, märgitakse asjaomase fondivalitseja kordumatu tunnuskood. Kui alternatiivse investeerimisfondi valitsejal lasub kohustus ja õiguslik vastutus alternatiivse investeerimisfondi nimel teate esitamise eest kooskõlas nimetatud määruse artikli 9 lõikega 1c, märgitakse asjaomase alternatiivse investeerimisfondi valitseja kordumatu tunnuskood. Kui volitatud üksusel, kes vastutab tööandja kogumispensioni asutuse nimel juhtimise ja tegutsemise eest, lasub kohustus ja õiguslik vastutus tema nimel teate esitamise eest kooskõlas nimetatud määruse artikli 9 lõikega 1d, märgitakse asjaomase üksuse kordumatu tunnuskood. See väli täidetakse ainult börsiväliste tuletisinstrumentide puhul. |
|
4 |
Tuletisinstrumendi pooled |
Vastaspool 1 (andmeid esitav vastaspool) |
Kõnealuse teate esitamisega oma teatamiskohustust täitva tuletistehingu vastaspoole tunnuskood. Määratud tuletistehingu puhul, mille fondivalitseja teeb fondi nimel, teatatakse vastaspoolena fond, mitte fondivalitseja. |
|
5 |
Tuletisinstrumendi pooled |
Vastaspoole 1 liik |
Märgitakse, kas vastaspool 1 on määruse (EL) nr 648/2012 artikli 2 punktides 1, 8 ja 9 määratletud keskne vastaspool, finantssektori vastaspool või finantssektoriväline vastaspool või kõnealuse määruse artikli 1 punktis 5 osutatud üksus. |
|
6 |
Tuletisinstrumendi pooled |
Vastaspoole 1 tegevusvaldkond |
Vastaspoole 1 ettevõtte tegevuse laad. Kui vastaspool 1 on finantssektori vastaspool, peab sisaldama see väli kõiki komisjoni rakendusmääruse (EL) 2022/1860 (2) lisa tabeli 1 väljal 6 finantssektori vastaspoolte taksonoomias esitatud ja selle vastaspoole suhtes kohaldatavaid vajalikke koode. Kui vastaspool 1 on finantssektoriväline vastaspool, peab sisaldama see väli kõiki rakendusmääruse (EL) 2022/1860 lisa tabeli 1 väljal 6 finantssektoriväliste vastaspoolte taksonoomias esitatud ja selle vastaspoole suhtes kohaldatavaid vajalikke koode. Kui teatatakse rohkem kui ühest tegevusalast, tuleb koodid reastada neile vastava tegevuse suhtelise tähtsuse järjekorras. |
|
7 |
Tuletisinstrumendi pooled |
Vastaspoole 1 kliirimiskünnis |
Esitatakse teave selle kohta, kas vastaspool 1 ületab tehingu tegemise kuupäeval määruse (EL) nr 648/2012 artikli 4a lõikes 3 või artikli 10 lõikes 3 osutatud kliirimiskünnist. |
|
8 |
Tuletisinstrumendi pooled |
Vastaspoole 2 tuvastamisviis |
Märge selle kohta, kas vastaspoole 2 tuvastamiseks kasutati juriidilise isiku tunnust. |
|
9 |
Tuletisinstrumendi pooled |
Vastaspool 2 |
Tuletistehingu teise vastaspoole tunnus. Määratud tuletistehingu puhul, mille fondivalitseja teeb fondi nimel, teatatakse vastaspoolena fond, mitte fondivalitseja. |
|
10 |
Tuletisinstrumendi pooled |
Vastaspoole 2 riik |
Kui vastaspool 2 on füüsiline isik, märgitakse selle isiku elukohariigi kood. |
|
11 |
Tuletisinstrumendi pooled |
Vastaspoole 2 liik |
Märgitakse, kas vastaspool 2 on määruse (EL) nr 648/2012 artikli 2 punktides 1, 8 ja 9 määratletud keskne vastaspool, finantssektori vastaspool või finantssektoriväline vastaspool või kõnealuse määruse artikli 1 punktis 5 osutatud üksus. |
|
12 |
Tuletisinstrumendi pooled |
Vastaspoole 2 tegevusvaldkond |
Vastaspoole 2 ettevõtte tegevuse laad. Kui vastaspool 2 on finantssektori vastaspool, peab sisaldama see väli kõiki rakendusmääruse (EL) 2022/1860 lisa tabeli 1 väljal 6 finantssektori vastaspoolte taksonoomias esitatud ja selle vastaspoole suhtes kohaldatavaid vajalikke koode. Kui vastaspool 2 on finantssektoriväline vastaspool, peab sisaldama see väli kõiki rakendusmääruse (EL) 2022/1860 lisa tabeli 1 väljal 6 finantssektoriväliste vastaspoolte taksonoomias esitatud ja selle vastaspoole suhtes kohaldatavaid vajalikke koode. Kui teatatakse rohkem kui ühest tegevusalast, tuleb koodid reastada neile vastava tegevuse suhtelise tähtsuse järjekorras. |
|
13 |
Tuletisinstrumendi pooled |
Vastaspoole 2 kliirimiskünnis |
Esitatakse teave selle kohta, kas vastaspool 2 ületab tehingu tegemise kuupäeval määruse (EL) nr 648/2012 artikli 4a lõikes 3 või artikli 10 lõikes 3 osutatud kliirimiskünnist. |
|
14 |
Tuletisinstrumendi pooled |
Vastaspoole 2 teatamiskohustus |
Märge selle kohta, kas vastaspoolel 2 on määruse (EL) nr 648/2012 kohane teatamiskohustus, olenemata sellest, kellel lasub kohustus ja õiguslik vastutus tema andmete esitamise eest. |
|
15 |
Tuletisinstrumendi pooled |
Maakleri tunnuskood |
Kui maakler tegutseb vastaspoole 1 vahendajana muutumata ise vastaspooleks, märgib vastaspool 1 sellise maakleri kordumatu tunnuskoodi. |
|
16 |
Tuletisinstrumendi pooled |
Kliiriv liige |
Selle kliiriva liikme tunnus, kelle kaudu tuletistehing keskse vastaspoolega kliiriti. See andmeelement tuleb esitada kliiritud tehingute puhul. |
|
17 |
Tuletisinstrumendi pooled |
Suund |
Märge selle kohta, kas vastaspool 1 on tuletislepingu sõlmimise kuupäeva seisuga ostja või müüja. |
|
18 |
Tuletisinstrumendi pooled |
Esimese poole suund |
Märge selle kohta, kas vastaspool 1 on tuletislepingu sõlmimise kuupäeva seisuga esimese poole puhul maksja või saaja. |
|
19 |
Tuletisinstrumendi pooled |
Teise poole suund |
Märge selle kohta, kas vastaspool 1 on tuletislepingu sõlmimise kuupäeva seisuga teise poole puhul maksja või saaja. |
|
20 |
Tuletisinstrumendi pooled |
Otsene seotus äritegevuse või finantseerimistegevusega |
Esitatakse teave selle kohta, kas leping on objektiivselt mõõdetaval viisil otseselt seotud vastaspoole 1 äritegevuse või finantseerimistegevusega määruse (EL) nr 648/2012 artikli 10 lõike 3 tähenduses. See väli täidetakse ainult juhul, kui vastaspool 1 on määruse (EL) nr 648/2012 artikli 2 punktis 9 määratletud finantssektoriväline vastaspool. |
Tabel 2
|
|
Jagu |
Väli |
Esitatavad andmed |
||||||||||||||||||
|
1 |
Jagu 2a – tunnused ja seosed |
UTI |
Tehingu kordumatu tunnuskood (UTI), millele on osutatud rakendusmääruse (EL) 2022/1860 artiklis 7. |
||||||||||||||||||
|
2 |
Jagu 2a – tunnused ja seosed |
Teate kontrollnumber |
Kui tehing tuletisinstrumendiga tehti kauplemiskohas, märgitakse selle tehingu kordumatu numberkood, mille on koostanud kauplemiskoht. |
||||||||||||||||||
|
3 |
Jagu 2a – tunnused ja seosed |
Algne UTI (tehingutevaheliste üks-ühele ja üks-mitmele seoste puhul) |
UTI, mis on määratud eelnevale tehingule, mis on asjaomase lepingu kehtivusajal lepingut mõjutava sündmuse tõttu põhjustanud teatatud tehingu, tehingutevahelises üks-ühele seoses (nt uuendamise korral, kui tehing lõpetatakse ja luuakse uus tehing) või tehingutevahelises üks-mitmele seoses (nt kliiring või kui tehing on jagatud mitmeks erinevaks tehinguks). Seda andmeelementi ei kohaldata tehingutevaheliste mitu-ühele ja mitu-mitmele seoste aruandluses (nt tihendamise korral). |
||||||||||||||||||
|
4 |
Jagu 2a – tunnused ja seosed |
Järgneva positsiooni UTI |
Selle positsiooni UTI, kuhu tuletisinstrument on lisatud. See väli täidetakse ainult nende aruannete puhul, mis on seotud tuletisinstrumendi lõpetamisega, kuna see lisatakse positsioonile. |
||||||||||||||||||
|
5 |
Jagu 2a – tunnused ja seosed |
Kauplemisjärgse riskivähenduse tunnuskood |
Tunnuskood, mille koostab kauplemisjärgse riskivähendusteenuse osutaja või kauplemisjärgset riskivähendusteenust osutav keskne vastaspool, et ühendada kõik asjaomase kauplemisjärgse riskivähenduse toiminguga hõlmatud ja sellest toimingust tulenevad tuletisinstrumendid. |
||||||||||||||||||
|
6 |
Jagu 2a – tunnused ja seosed |
Kombineeritud tehingu tunnuskood |
Tunnuskood (määrab vastaspool 1), et ühendada sama kombineeritud tehingu tuletisinstrumendid kooskõlas käesoleva määruse artikli 1 lõike 3 kolmanda lõiguga. Kombineeritud tehing võib hõlmata tehinguid, millest tuleb teatada, ja tehinguid, millest ei ole vaja teatada. |
||||||||||||||||||
|
7 |
Jagu 2b – lepinguandmed |
Rahvusvaheline väärtpaberite identifitseerimisnumber (ISIN kood) |
ISIN kood, mis identifitseerib toote, kui see toode on lubatud kauplemisele või sellega kaubeldakse reguleeritud turul, mitmepoolses kauplemissüsteemis või organiseeritud kauplemissüsteemis või kliendi korralduste süsteemse täitja juures. |
||||||||||||||||||
|
8 |
Jagu 2b – lepinguandmed |
Toote kordumatu tunnuskood (UPI) |
Toote kordumatu tunnuskood, mis identifitseerib toote. |
||||||||||||||||||
|
9 |
Jagu 2b – lepinguandmed |
Toote klassifikatsioon |
Instrumendiga seotud finantsinstrumentide klassifikatsiooni (CFI) kood. |
||||||||||||||||||
|
10 |
Jagu 2b – lepinguandmed |
Lepingu liik |
Iga teates sisalduv leping klassifitseeritakse vastavalt selle liigile. |
||||||||||||||||||
|
11 |
Jagu 2b – lepinguandmed |
Varaklass |
Iga teates sisalduv leping klassifitseeritakse vastavalt selle aluseks olevale varaklassile. |
||||||||||||||||||
|
12 |
Jagu 2b – lepinguandmed |
Krüptovaral põhinev tuletisinstrument |
Märge selle kohta, kas tuletisinstrument põhineb krüptovaral. |
||||||||||||||||||
|
13 |
Jagu 2b – lepinguandmed |
Alusvara identifitseerimise viis |
Asjaomane alusvara identifitseerimise viis. |
||||||||||||||||||
|
14 |
Jagu 2b – lepinguandmed |
Alusvara identifitseerimisandmed |
Otsese alusvara kohta esitatakse kordumatu tunnuskood vastavalt alusvara liigile. Krediidiriski vahetustehingute korral märgitakse krediidituletisinstrumendi tingimuste aluseks oleva võlainstrumendi ISIN kood. |
||||||||||||||||||
|
15 |
Jagu 2b – lepinguandmed |
Aluseks oleva indeksi tähis |
Märge aluseks oleva indeksi kohta, kui see on kättesaadav. |
||||||||||||||||||
|
16 |
Jagu 2b – lepinguandmed |
Aluseks oleva indeksi nimi |
Aluseks oleva indeksi täisnimi, mille on andnud indeksi koostaja. |
||||||||||||||||||
|
17 |
Jagu 2b – lepinguandmed |
Kohandatud korvi tunnuskood |
Kui tuletistehing põhineb kohandatud korvil, märgitakse kordumatu tunnuskood, mille kohandatud korvi struktureerija on määratud korvi koostisosade sidumiseks. |
||||||||||||||||||
|
18 |
Jagu 2b – lepinguandmed |
Korvi koostisosade tunnuskood |
Finantsinstrumentide kohandatud korvi korral, mis koosneb muu hulgas kauplemiskohas kaubeldavatest finantsinstrumentidest, märgitakse ainult kauplemiskohas kaubeldavad finantsinstrumendid. |
||||||||||||||||||
|
19 |
Jagu 2b – lepinguandmed |
Arveldusvaluuta 1 |
Kui see on asjakohane, siis tehingu sularahaarvelduseks kasutatav valuuta. Mitme valuutaga toodete puhul, mida ei tasaarveldata, märgitakse tehingu esimese poole arveldusvaluuta. Seda andmeelementi ei kohaldata füüsiliselt arveldatud toodete suhtes (nt füüsiliselt arveldatud vahetusoptsioonid). |
||||||||||||||||||
|
20 |
Jagu 2b – lepinguandmed |
Arveldusvaluuta 2 |
Kui see on asjakohane, siis tehingu sularahaarvelduseks kasutatav valuuta. Mitme valuutaga toodete puhul, mida ei tasaarveldata, märgitakse tehingu teise poole arveldusvaluuta. Seda andmeelementi ei kohaldata füüsiliselt arveldatud toodete suhtes (nt füüsiliselt arveldatud vahetusoptsioonid). |
||||||||||||||||||
|
21 |
Jagu 2c – väärtuse hindamine |
Väärtuse hindamise summa |
Lepingu turuhinnas hindamine või mudelipõhine hindamine, nagu on osutatud käesoleva määruse artiklis 4. Kliiritud tehingu korral kasutatakse keskse vastaspoole määratud väärtust. |
||||||||||||||||||
|
22 |
Jagu 2c – väärtuse hindamine |
Väärtuse hindamise valuuta |
Valuuta, milles on nomineeritud väärtuse hindamise summa. |
||||||||||||||||||
|
23 |
Jagu 2c – väärtuse hindamine |
Väärtuse hindamise ajatempel |
Viimase turuhinnas hindamise kuupäev ja kellaaeg, mille on esitanud keskne vastaspool või mis on arvutatud sisendite praeguse või viimase kättesaadava turuhinna alusel. |
||||||||||||||||||
|
24 |
Jagu 2c – väärtuse hindamine |
Hindamismeetod |
Allikas ja meetod, mida vastaspool 1 kasutas tehingu väärtuse hindamiseks. Kui kasutatakse vähemalt ühte väärtuse hindamise sisendit, mis on liigitatud mudelipõhise hindamise meetodiks, siis liigitatakse kogu hindamine mudelipõhiseks hindamiseks. Kui kasutatakse ainult sisendeid, mis on liigitatud turuhinnas hindamise meetodiks, siis liigitatakse kogu hindamine turuhinnas hindamiseks. |
||||||||||||||||||
|
25 |
Jagu 2c – väärtuse hindamine |
Delta |
Tuletistehingu hinna muutuse ja alusvara hinna muutuse suhe. See väli täidetakse ainult optsioonide ja vahetusoptsioonide puhul. Finantssektori vastaspooled ja finantssektorivälised vastaspooled esitavad ajakohastatud delta iga päev, nagu on osutatud määruse (EL) nr 648/2012 artiklis 10. |
||||||||||||||||||
|
26 |
Jagu 2d – tagatis |
Tagatisportfelli tunnus |
Märge selle kohta, kas tagatis on antud portfellipõhiselt. „Portfellipõhiselt“ tähendab tehingute kogumit, mille võimendustagatis on arvestatud koos (kas neto- või brutosummapõhiselt), vastupidiselt stsenaariumile, kus võimendustagatis arvutatakse ja esitatakse iga üksiktehingu puhul eraldi. |
||||||||||||||||||
|
27 |
Jagu 2d – tagatis |
Tagatisportfelli tunnuskood |
Kui teates esitatakse tagatis portfellipõhiselt, märgitakse kordumatu tunnuskood, mille vastaspool 1 on portfellile määranud. Seda andmeelementi ei kohaldata, kui tagatis on antud tehingu tasandil või kui tagatisleping puudub või kui tagatist ei anta ega saada. |
||||||||||||||||||
|
28 |
Jagu 2e – riskide maandamine / teatamine |
Kinnituse ajatempel |
Kinnitamise kuupäev ja kellaaeg, nagu on sätestatud komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 149/2013 (3) artiklis 12. Kohaldatav ainult börsiväliste tuletislepingute suhtes, mida ei kliirita keskse vastaspoolega. |
||||||||||||||||||
|
29 |
Jagu 2e – riskide maandamine / teatamine |
Kinnitatud |
Uute teatamiskohustuslike tehingute puhul märgitakse, kas börsiväliste tuletisinstrumentide lepingu õiguslikult siduvad tingimused olid dokumenteeritud ja kokku lepitud (kinnitatud) või mitte (kinnitamata). Kui need olid dokumenteeritud ja kokku lepitud, siis märgitakse, kas selline kinnitus tehti
Kohaldatav ainult börsiväliste tuletislepingute suhtes, mida ei kliirita keskse vastaspoolega. |
||||||||||||||||||
|
30 |
Jagu 2f – kliirimine |
Kliiringukohustus |
Näitab, kas kajastatav leping kuulub selle täitmise ajal sellisesse börsiväliste tuletisinstrumentide klassi, mille suhtes kehtib kliirimiskohustus, ning kas lepingu mõlema vastaspoole suhtes kehtib määruse (EL) nr 648/2012 kohaselt kliirimiskohustus. Kohaldatav üksnes börsiväliste tuletislepingute suhtes. |
||||||||||||||||||
|
31 |
Jagu 2f – kliirimine |
Kliiritud |
Märge selle kohta, kas tuletisinstrument on kliiritud keskse vastaspoolega. |
||||||||||||||||||
|
32 |
Jagu 2f – kliirimine |
Kliiringu ajatempel |
Kliirimise kellaaeg ja kuupäev. Kohaldatav ainult keskse vastaspoolega kliiritud tuletisinstrumentide suhtes. |
||||||||||||||||||
|
33 |
Jagu 2f – kliirimine |
Keskne vastaspool |
Tehingu kliirinud keskse vastaspoole tunnus. Seda andmeelementi ei kohaldata, kui andmeelemendi „Kliiritud“ väärtus on „N“ („Ei, ei ole keskselt kliiritav“). |
||||||||||||||||||
|
34 |
Jagu 2g – tehinguandmed |
Raamlepingu liik |
Viide selle raamlepingu liigile, mille alusel vastaspooled tuletislepingu sõlmisid. |
||||||||||||||||||
|
35 |
Jagu 2g – tehinguandmed |
Muu raamlepingu liik |
Raamlepingu nimi. See väli täidetakse üksnes juhul, kui käesoleva tabeli väljale 34 on märgitud „OTHR“. |
||||||||||||||||||
|
36 |
Jagu 2g – tehinguandmed |
Raamlepingu versioon |
Raamlepingu olemasolu korral märgitakse selle versiooni aasta, mis on kajastatud tehingu puhul asjakohane. |
||||||||||||||||||
|
37 |
Jagu 2g – tehinguandmed |
Grupisisene tehing |
Märgitakse, kas lepingu puhul on tegemist grupisisese tehinguga määruse (EL) nr 648/2012 artikli 3 tähenduses. |
||||||||||||||||||
|
38 |
Jagu 2g – tehinguandmed |
Kauplemisjärgne riskivähendus |
Märgitakse, kas leping tuleneb kauplemisjärgse riskivähenduse toimingust. |
||||||||||||||||||
|
39 |
Jagu 2g – tehinguandmed |
Kauplemisjärgse riskivähenduse meetodi liik |
Märge kauplemisjärgse riskivähenduse toimingu liigi kohta määruse (EL) nr 648/2012 kohase aruandluse eesmärgil. Portfelli tihendamine ilma kolmandast isikust teenuseosutajata: kokkulepe riski vähendamiseks olemasolevates tehinguportfellides, kasutades hindu mittekujundavaid tehinguid, peamiselt selleks, et vähendada tagasi maksmata summa tinglikku väärtust või tehingute arvu või muul viisil tingimusi ühtlustada, lõpetades täielikult või osaliselt tehingud ja üldiselt asendades lõpetatud tuletisinstrumendid uute asendustehingutega. Portfelli tihendamine kolmandast isikust teenuseosutajaga või keskse vastaspoolega: kauplemisjärgne riskivähendusteenus, mida osutab teenuseosutaja või keskne vastaspool, et vähendada riski olemasolevates tehinguportfellides, kasutades hindu mittekujundavaid tehinguid, peamiselt selleks, et vähendada tagasi maksmata summa tinglikku väärtust või tehingute arvu või muul viisil tingimusi ühtlustada, lõpetades täielikult või osaliselt tehingud ja üldiselt asendades lõpetatud tuletisinstrumendid uute asendustehingutega. Portfelli tasakaalustamine / võimendustagatise haldamine: kauplemisjärgne riskivähendusteenus, mida pakub teenuseosutaja, et vähendada riski olemasolevas tehinguportfellis, lisades uusi hindu mittekujundavaid tehinguid, ja kui portfellis ei ole ükski olemasolev tehing lõpetatud või asendatud ning tinglik väärtus on pigem suurenenud kui vähenenud. Muud portfelliga seotud kauplemisjärgsed riskivähendusteenused: kauplemisjärgne riskivähendusteenus, mida pakub teenuseosutaja, et vähendada riski olemasolevates tehinguportfellides, kasutades hindu mittekujundavaid tehinguid, ja kui selline teenus ei kvalifitseeru portfelli tihendamiseks või portfelli tasakaalustamiseks. |
||||||||||||||||||
|
40 |
Jagu 2g – tehinguandmed |
Kauplemisjärgse riskivähendusteenuse osutaja |
Kauplemisjärgse riskivähendusteenuse osutaja LEI. |
||||||||||||||||||
|
41 |
Jagu 2g – tehinguandmed |
Täitmiskoht |
Selle täitmiskoha tunnuskood, kus tehing tehti. Kui tehing tehti väljaspool liitu asuvas kauplemiskohas, kliendi korralduste süsteemse täitja juures või organiseeritud kauplemisplatvormil, kasutatakse segmendi turu tunnuskoodi (MIC) vastavalt standardile ISO 10383. Kui segmendi MIC puudub, siis kasutatakse korraldaja MICi. MIC-koodi kasutatakse „XOFF“ finantsinstrumentide puhul, mis on lubatud kauplemisele või millega kaubeldakse kauplemiskohas või mille kohta on esitatud kauplemisele lubamise taotlus, kui tehingut selle finantsinstrumendiga ei tehta kauplemiskohas, kliendi korralduste süsteemse täitja juures või organiseeritud kauplemisplatvormil väljaspool liitu või kui vastaspool ei tea, et ta kaupleb kliendi korralduste süsteemse täitjana tegutseva vastaspoolega 2. MIC-koodi kasutatakse „XXXX“ finantsinstrumentide puhul, mida ei ole lubatud kauplemisele või millega ei kaubelda kauplemiskohas või mille kohta ei ole esitatud kauplemisele lubamise taotlust ning millega ei kaubelda organiseeritud kauplemisplatvormil väljaspool liitu. |
||||||||||||||||||
|
42 |
Jagu 2c – tehinguandmed |
Täitmise ajatempel |
Kuupäev ja kellaaeg, millal tehti algselt tehing, mille tulemusena koostati uus UTI. See andmeelement jääb muutumatuks kogu UTI kasutusaja jooksul. Positsiooni tasandil teavitamise puhul peaks see viitama positsiooni esmakordse avamise ajale. |
||||||||||||||||||
|
43 |
Jagu 2c – tehinguandmed |
Jõustumiskuupäev |
Kinnituses sisalduv korrigeerimata kuupäev, millal börsivälisest tuletistehingust tulenevad kohustused jõustuvad. Kui lepingutingimustes ei ole jõustumiskuupäeva märgitud, peavad vastaspooled sellel väljal teatama tuletistehingu tegemise kuupäeva. |
||||||||||||||||||
|
44 |
Jagu 2c – tehinguandmed |
Aegumiskuupäev |
Kinnituses sisalduv korrigeerimata kuupäev, millal tuletistehingust tulenevad kohustused kaotavad kehtivuse. Ennetähtaegne lõpetamine seda andmeelementi ei mõjuta. |
||||||||||||||||||
|
45 |
Jagu 2c – tehinguandmed |
Ennetähtaegse lõpetamise kuupäev |
Teatatud tehingu ennetähtaegse lõpetamise jõustumiskuupäev (lõppemine). Seda andmeelementi kohaldatakse juhul, kui tehing lõpetatakse enne selle lõpptähtaega vastaspoole (või vastaspoolte) varasema vaheotsuse tõttu. |
||||||||||||||||||
|
46 |
Jagu 2c – tehinguandmed |
Lõplik lepinguline arvelduspäev |
Lepingus sätestatud korrigeerimata kuupäev, mille saabumisel peaksid kõik raha või vara ülekanded olema tehtud ja vastaspooltel ei tohiks enam olla kõnealuse lepingu alusel üksteise ees täitmata kohustusi. Toodete puhul, millel ei pruugi olla lõplikku lepingulist arvelduspäeva (nt Ameerika-tüüpi optsioonid), kajastab see andmeelement kuupäeva, milleks raha või vara ülekanded tehtaks, kui lõpetamine toimuks aegumiskuupäeval. |
||||||||||||||||||
|
47 |
Jagu 2c – tehinguandmed |
Ülekande liik |
Näidatakse, kas lepingu arveldamine toimub füüsiliselt või rahas. |
||||||||||||||||||
|
48 |
Jagu 2g – tehinguandmed |
Hind |
Tuletistehingus kindlaks määratud hind. See ei sisalda tasusid, makse ega komisjonitasusid. Kui hind ei ole uuest tehingust teatamisel teada, ajakohastatakse hinda, kui see muutub kättesaadavaks. Kombineeritud tehingu osatehingute puhul sisaldab see andmeelement vajaduse korral osatehingu hinda. |
||||||||||||||||||
|
49 |
Jagu 2g – tehinguandmed |
Hinna valuuta |
Valuuta, milles on nomineeritud hind. Hinna valuuta märgitakse üksnes juhul, kui hind on väljendatud rahalises väärtuses. |
||||||||||||||||||
|
|
Väljade 50–52 andmed on korratavad ja need väljad täidetakse hinnagraafikuid hõlmavate tuletisinstrumentide puhul. |
|
|
||||||||||||||||||
|
50 |
Jagu 2g – tehinguandmed |
Hinna korrigeerimata jõustumiskuupäev |
Hinna korrigeerimata jõustumiskuupäev. |
||||||||||||||||||
|
51 |
Jagu 2g – tehinguandmed |
Hinna korrigeerimata lõppkuupäev |
Hinna korrigeerimata lõppkuupäev (ei kohaldata, kui konkreetse graafiku perioodi korrigeerimata lõppkuupäev on kõrvuti järgmise perioodi korrigeerimata jõustumiskuupäevaga). |
||||||||||||||||||
|
52 |
Jagu 2g – tehinguandmed |
Hind, mis kehtib korrigeerimata jõustumiskuupäeva ja lõppkuupäeva vahel |
Hind, mis kehtib korrigeerimata jõustumiskuupäeva ja korrigeerimata lõppkuupäeva (kaasa arvatud) vahel. |
||||||||||||||||||
|
53 |
Jagu 2g – tehinguandmed |
Kombineeritud tehingu hind |
Kogu selle kombineeritud tehingu kauplemishind, mille osa on teatatud tuletistehing. Seda andmeelementi ei kohaldata, kui
Tehingute hinnad ja nendega seotud andmeelemendid (hinna valuuta), mis esindavad kombineeritud tehingu üksikuid komponente, esitatakse, kui need on kättesaadavad. Kombineeritud tehingu hind ei pruugi uuest tehingust teatamise ajal teada olla, kuid seda võidakse hiljem täpsustada. |
||||||||||||||||||
|
54 |
Jagu 2g – tehinguandmed |
Kombineeritud tehingu hinna valuuta |
Valuuta, milles on nomineeritud kombineeritud tehingu hind. Seda andmeelementi ei kohaldata, kui
|
||||||||||||||||||
|
55 |
Jagu 2g – tehinguandmed |
Esimese poole tinglik väärtus |
Käesoleva määruse artiklis 5 osutatud esimese poole tinglik väärtus. |
||||||||||||||||||
|
56 |
Jagu 2g – tehinguandmed |
Tinglik valuuta 1 |
Vajaduse korral: valuuta, milles on nomineeritud esimese poole tinglik väärtus. |
||||||||||||||||||
|
|
Väljade 57–59 andmed on korratavad ja need väljad täidetakse tingliku väärtuse graafikuid hõlmavate tuletisinstrumentide puhul. |
|
|
||||||||||||||||||
|
57 |
Jagu 2g – tehinguandmed |
Esimese poole tingliku väärtuse jõustumiskuupäev |
Korrigeerimata kuupäev, millal jõustub esimese poole seotud tinglik väärtus. |
||||||||||||||||||
|
58 |
Jagu 2g – tehinguandmed |
Esimese poole tingliku väärtuse lõppkuupäev |
Esimese poole tingliku väärtuse korrigeerimata lõppkuupäev (ei kohaldata, kui konkreetse graafiku perioodi korrigeerimata lõppkuupäev on kõrvuti järgmise perioodi korrigeerimata jõustumiskuupäevaga). |
||||||||||||||||||
|
59 |
Jagu 2g – tehinguandmed |
Tinglik väärtus, mis kehtib esimese poole seotud jõustumiskuupäeval |
Esimese poole tinglik väärtus, mis hakkab kehtima seotud korrigeerimata jõustumiskuupäeval. |
||||||||||||||||||
|
60 |
Jagu 2g – tehinguandmed |
Esimese poole tinglik üldkogus |
Esimese poole alusvara tinglik koondkogus tehingu kehtivusajal. Kui tinglik üldkogus ei ole uuest tehingust teatamise ajal teada, ajakohastatakse tinglikku üldkogust, kui see muutub kättesaadavaks. |
||||||||||||||||||
|
|
Väljade 61–63 andmed on korratavad ja need väljad täidetakse tingliku koguse graafikuid hõlmavate tuletisinstrumentide puhul. |
|
|
||||||||||||||||||
|
61 |
Jagu 2g – tehinguandmed |
Esimese poole tingliku koguse jõustumiskuupäev |
Korrigeerimata kuupäev, millal jõustub esimese poole seotud tinglik kogus. |
||||||||||||||||||
|
62 |
Jagu 2g – tehinguandmed |
Esimese poole tingliku koguse lõppkuupäev |
Esimese poole tingliku koguse korrigeerimata lõppkuupäev (ei kohaldata, kui konkreetse graafiku perioodi korrigeerimata lõppkuupäev on kõrvuti järgmise perioodi korrigeerimata jõustumiskuupäevaga). |
||||||||||||||||||
|
63 |
Jagu 2g – tehinguandmed |
Tinglik kogus, mis kehtib esimese poole seotud jõustumiskuupäeval |
Esimese poole tinglik kogus, mis hakkab kehtima seotud korrigeerimata jõustumiskuupäeval. |
||||||||||||||||||
|
64 |
Jagu 2g – tehinguandmed |
Teise poole tinglik väärtus |
Vajaduse korral käesoleva määruse artiklis 5 osutatud teise poole tinglik väärtus. |
||||||||||||||||||
|
65 |
Jagu 2g – tehinguandmed |
Tinglik valuuta 2 |
Vajaduse korral: valuuta, milles on nomineeritud teise poole tinglik väärtus. |
||||||||||||||||||
|
|
Väljade 66–68 andmed on korratavad ja need väljad täidetakse tingliku väärtuse graafikuid hõlmavate tuletisinstrumentide puhul. |
|
|
||||||||||||||||||
|
66 |
Jagu 2g – tehinguandmed |
Teise poole tingliku väärtuse jõustumiskuupäev |
Korrigeerimata kuupäev, millal jõustub teise poole seotud tinglik väärtus. |
||||||||||||||||||
|
67 |
Jagu 2g – tehinguandmed |
Teise poole tingliku väärtuse lõppkuupäev |
Teise poole tingliku väärtuse korrigeerimata lõppkuupäev (ei kohaldata, kui konkreetse graafiku perioodi korrigeerimata lõppkuupäev on kõrvuti järgmise perioodi korrigeerimata jõustumiskuupäevaga). |
||||||||||||||||||
|
68 |
Jagu 2g – tehinguandmed |
Tinglik väärtus, mis kehtib teise poole seotud jõustumiskuupäeval |
Teise poole tinglik väärtus, mis hakkab kehtima seotud korrigeerimata jõustumiskuupäeval. |
||||||||||||||||||
|
69 |
Jagu 2g – tehinguandmed |
Teise poole tinglik üldkogus |
Teise poole alusvara tinglik koondkogus tehingu kehtivusajal. Kui tinglik üldkogus ei ole uuest tehingust teatamise ajal teada, ajakohastatakse tinglikku üldkogust, kui see muutub kättesaadavaks. |
||||||||||||||||||
|
|
Väljade 70–72 andmed on korratavad ja need väljad täidetakse tingliku koguse graafikuid hõlmavate tuletisinstrumentide puhul. |
|
|
||||||||||||||||||
|
70 |
Jagu 2g – tehinguandmed |
Teise poole tingliku koguse jõustumiskuupäev |
Korrigeerimata kuupäev, millal jõustub teise poole seotud tinglik kogus. |
||||||||||||||||||
|
71 |
Jagu 2g – tehinguandmed |
Teise poole tingliku koguse lõppkuupäev |
Teise poole tingliku koguse korrigeerimata lõppkuupäev (ei kohaldata, kui konkreetse graafiku perioodi korrigeerimata lõppkuupäev on kõrvuti järgmise perioodi korrigeerimata jõustumiskuupäevaga). |
||||||||||||||||||
|
72 |
Jagu 2g – tehinguandmed |
Tinglik kogus, mis kehtib teise poole seotud jõustumiskuupäeval |
Teise poole tinglik kogus, mis hakkab kehtima seotud korrigeerimata jõustumiskuupäeval. |
||||||||||||||||||
|
|
Väljade 73–78 andmed on korratavad. |
|
|
||||||||||||||||||
|
73 |
Jagu 2g – tehinguandmed |
Muu makse liik |
Muu makse summa liik. Optsioonipreemia makse ei ole makse liigina hõlmatud, kuna optsioonipreemiast teatamisel kasutatakse spetsiaalset optsioonipreemia andmeelementi. |
||||||||||||||||||
|
74 |
Jagu 2g – tehinguandmed |
Muu makse summa |
Makse summad koos vastavate makseliikidega, et täita eri varaklasside tehingukirjelduste nõudeid. |
||||||||||||||||||
|
75 |
Jagu 2g – tehinguandmed |
Muu makse valuuta |
Valuuta, milles on nomineeritud muu makse summa. |
||||||||||||||||||
|
76 |
Jagu 2g – tehinguandmed |
Muu makse kuupäev |
Korrigeerimata kuupäev, millal muu makse summa makstakse. |
||||||||||||||||||
|
77 |
Jagu 2g – tehinguandmed |
Muu makse maksja |
Muu makse summa maksja tunnus. |
||||||||||||||||||
|
78 |
Jagu 2g – tehinguandmed |
Muu makse saaja |
Muu makse summa saaja tunnus. |
||||||||||||||||||
|
79 |
Jagu 2h – intressimäärad |
Esimese poole fikseeritud intress või kupongiintress |
Vajaduse korral esitatakse esimese poole fikseeritud intressimäär või kupongiintress. |
||||||||||||||||||
|
80 |
Jagu 2h – intressimäärad |
Esimese poole fikseeritud intressi või kupongiintressi arvestusmeetod |
Vajaduse korral: intressiarvestusmeetod (ka nn päevaintress või päevapõhine meetod või päevaintressi meetod), mis määrab kindlaks, kuidas intressimakseid arvutatakse. Seda kasutatakse arvestusperioodi aastase osa arvutamiseks ja see näitab arvestusperioodi päevade arvu, mis on jagatud päevade arvuga aastas. |
||||||||||||||||||
|
81 |
Jagu 2h – intressimäärad |
Esimese poole fikseeritud intressi või kupongiintressi maksesageduse ajaperiood |
Vajaduse korral: maksete tegemise sageduse ajaühik, nt päev, nädal, kuu või aasta, või esimese poole fikseeritud intressimäära või kupongiintressi voo tähtpäev. |
||||||||||||||||||
|
82 |
Jagu 2h – intressimäärad |
Esimese poole fikseeritud intressi või kupongiintressi maksesageduse ajaperioodi kordaja |
Vajaduse korral: ajaühikute arv (väljendatuna maksesageduse ajaperioodina), mis määrab kindlaks esimese poole fikseeritud intressimäära või kupongiintressi perioodiliste väljamaksekuupäevade sageduse. Näiteks iga kahe kuu tagant tehtavate maksetega tehingu puhul on maksesageduse ajaperiood „MNTH“ (igakuine) ja maksesageduse ajaperioodi kordaja 2. Seda andmeelementi ei kohaldata, kui maksesageduse ajaperiood on „ADHO“. Kui maksesageduse ajaperiood on „EXPI“, on maksesageduse ajaperioodi kordaja 1. Kui maksesagedus on iga päev, siis on maksesageduse ajaperiood „DAIL“ ja maksesageduse kordaja on 0. |
||||||||||||||||||
|
83 |
Jagu 2h – intressimäärad |
Esimese poole ujuva intressi tunnus |
Vajaduse korral: nende kasutatud intressimäärade tunnus, mida muudetakse eelnevalt kindlaksmääratud ajavahemike järel turu viiteintressimäära alusel. |
||||||||||||||||||
|
84 |
Jagu 2h – intressimäärad |
Esimese poole ujuva intressi näitaja |
Märgitakse intressimäär, kui see on kättesaadav. |
||||||||||||||||||
|
85 |
Jagu 2h – intressimäärad |
Esimese poole ujuva intressi nimi |
Intressimäära täisnimi, mille on andnud indeksi koostaja. |
||||||||||||||||||
|
86 |
Jagu 2h – intressimäärad |
Esimese poole ujuva intressi arvestusmeetod |
Vajaduse korral: intressiarvestusmeetod (ka nn päevaintress või päevapõhine meetod või päevaintressi meetod), mis määrab kindlaks, kuidas esimese poole ujuva intressi makseid arvutatakse. Seda kasutatakse arvestusperioodi aastase osa arvutamiseks ja see näitab arvestusperioodi päevade arvu, mis on jagatud päevade arvuga aastas. |
||||||||||||||||||
|
87 |
Jagu 2h – intressimäärad |
Esimese poole ujuva intressi maksesageduse ajaperiood |
Vajaduse korral: maksete tegemise sageduse ajaühik, nt päev, nädal, kuu või aasta, või esimese poole ujuva intressi voo tähtpäev. |
||||||||||||||||||
|
88 |
Jagu 2h – intressimäärad |
Esimese poole ujuva intressi maksesageduse ajaperioodi kordaja |
Vajaduse korral: ajaühikute arv (väljendatuna maksesageduse ajaperioodina), mis määrab kindlaks esimese poole ujuva intressi perioodiliste väljamaksekuupäevade sageduse. Näiteks iga kahe kuu tagant tehtavate maksetega tehingu puhul on maksesageduse ajaperiood „MNTH“ (igakuine) ja maksesageduse ajaperioodi kordaja 2. Seda andmeelementi ei kohaldata, kui maksesageduse ajaperiood on „ADHO“. Kui maksesageduse ajaperiood on „EXPI“, on maksesageduse ajaperioodi kordaja 1. Kui maksesagedus on iga päev, siis on maksesageduse ajaperiood „DAIL“ ja maksesageduse kordaja on 0. |
||||||||||||||||||
|
89 |
Jagu 2h – intressimäärad |
Esimese poole ujuva intressi baasperiood – ajaperiood |
Ajaperiood, mis on esimese poole ujuva intressi baasperiood. |
||||||||||||||||||
|
90 |
Jagu 2h – intressimäärad |
Esimese poole ujuva intressi baasperiood – kordaja |
Selle ajaperioodi kordaja, mis on esimese poole ujuva intressi baasperiood. |
||||||||||||||||||
|
91 |
Jagu 2h – intressimäärad |
Esimese poole ujuva intressi muutmise sageduse ajaperiood |
Vajaduse korral: maksete tegemise sageduse muutmise ajaühik, nt päev, nädal, kuu või aasta, või esimese poole ujuva intressi voo tähtpäev. |
||||||||||||||||||
|
92 |
Jagu 2h – intressimäärad |
Esimese poole ujuva intressi muutmise sageduse kordaja |
Vajaduse korral: ajaühikute arv (väljendatuna maksesageduse ajaperioodina), mis määrab kindlaks esimese poole ujuva intressi perioodiliste väljamaksekuupäevade muutmise sageduse. Näiteks iga kahe kuu tagant tehtavate maksetega tehingu puhul on maksesageduse ajaperiood „MNTH“ (igakuine) ja maksesageduse ajaperioodi kordaja 2. Seda andmeelementi ei kohaldata, kui maksesageduse ajaperiood on „ADHO“. Kui maksesageduse ajaperiood on „EXPI“, on maksesageduse ajaperioodi kordaja 1. Kui maksesagedus on iga päev, siis on maksesageduse ajaperiood „DAIL“ ja maksesageduse kordaja on 0. |
||||||||||||||||||
|
93 |
Jagu 2h – intressimäärad |
Esimese poole intressivahe |
Esimese poole intressivahe, kui see on asjakohane: perioodiliste maksetega börsiväliste tuletisinstrumentidega tehtud tehingute puhul (nt fikseeritud/ujuva intressiga vahetustehingud, intressimäära baasvahetuslepingud, kaupade vahetustehingud),
|
||||||||||||||||||
|
94 |
Jagu 2h – intressimäärad |
Esimese poole intressivahe valuuta |
Vajaduse korral: valuuta, milles on nomineeritud esimese poole intressivahe. Seda andmeelementi kohaldatakse üksnes juhul, kui intressivahe on väljendatud rahasummana. |
||||||||||||||||||
|
95 |
Jagu 2h – intressimäärad |
Teise poole fikseeritud intress |
Vajaduse korral esitatakse teise poole fikseeritud intressimäär. |
||||||||||||||||||
|
96 |
Jagu 2h – intressimäärad |
Teise poole fikseeritud intressi arvestusmeetod |
Vajaduse korral: intressiarvestusmeetod (ka nn päevaintress või päevapõhine meetod või päevaintressi meetod), mis määrab kindlaks, kuidas intressimakseid arvutatakse. Seda kasutatakse arvestusperioodi aastase osa arvutamiseks ja see näitab arvestusperioodi päevade arvu, mis on jagatud päevade arvuga aastas. |
||||||||||||||||||
|
97 |
Jagu 2h – intressimäärad |
Teise poole fikseeritud intressi maksesageduse ajaperiood |
Vajaduse korral: maksete tegemise sageduse ajaühik, nt päev, nädal, kuu või aasta, või teise poole fikseeritud intressi voo tähtpäev. |
||||||||||||||||||
|
98 |
Jagu 2h – intressimäärad |
Teise poole fikseeritud intressi maksesageduse ajaperioodi kordaja |
Vajaduse korral: ajaühikute arv (väljendatuna maksesageduse ajaperioodina), mis määrab kindlaks teise poole fikseeritud intressi perioodiliste väljamaksekuupäevade sageduse. Näiteks iga kahe kuu tagant tehtavate maksetega tehingu puhul on maksesageduse ajaperiood „MNTH“ (igakuine) ja maksesageduse ajaperioodi kordaja 2. Seda andmeelementi ei kohaldata, kui maksesageduse ajaperiood on „ADHO“. Kui maksesageduse ajaperiood on „EXPI“, on maksesageduse ajaperioodi kordaja 1. Kui maksesagedus on iga päev, siis on maksesageduse ajaperiood „DAIL“ ja maksesageduse kordaja on 0. |
||||||||||||||||||
|
99 |
Jagu 2h – intressimäärad |
Teise poole ujuva intressi tunnus |
Vajaduse korral: nende kasutatud intressimäärade tunnus, mida muudetakse eelnevalt kindlaksmääratud ajavahemike järel turu viiteintressimäära alusel. |
||||||||||||||||||
|
100 |
Jagu 2h – intressimäärad |
Teise poole ujuva intressi näitaja |
Märgitakse intressimäär, kui see on kättesaadav. |
||||||||||||||||||
|
101 |
Jagu 2h – intressimäärad |
Teise poole ujuva intressi nimi |
Intressimäära täisnimi, mille on andnud indeksi koostaja. |
||||||||||||||||||
|
102 |
Jagu 2h – intressimäärad |
Teise poole ujuva intressi arvestusmeetod |
Vajaduse korral: intressiarvestusmeetod (ka nn päevaintress või päevapõhine meetod või päevaintressi meetod), mis määrab kindlaks, kuidas teise poole ujuva intressi makseid arvutatakse. Seda kasutatakse arvestusperioodi aastase osa arvutamiseks ja see näitab arvestusperioodi päevade arvu, mis on jagatud päevade arvuga aastas. |
||||||||||||||||||
|
103 |
Jagu 2h – intressimäärad |
Teise poole ujuva intressi maksesageduse ajaperiood |
Vajaduse korral: maksete tegemise sageduse ajaühik, nt päev, nädal, kuu või aasta, või teise poole ujuva intressi voo tähtpäev. |
||||||||||||||||||
|
104 |
Jagu 2h – intressimäärad |
Teise poole ujuva intressi maksesageduse ajaperioodi kordaja |
Vajaduse korral: ajaühikute arv (väljendatuna maksesageduse ajaperioodina), mis määrab kindlaks teise poole ujuva intressi perioodiliste väljamaksekuupäevade sageduse. Näiteks iga kahe kuu tagant tehtavate maksetega tehingu puhul on maksesageduse ajaperiood „MNTH“ (igakuine) ja maksesageduse ajaperioodi kordaja 2. Seda andmeelementi ei kohaldata, kui maksesageduse ajaperiood on „ADHO“. Kui maksesageduse ajaperiood on „EXPI“, on maksesageduse ajaperioodi kordaja 1. Kui maksesagedus on iga päev, siis on maksesageduse ajaperiood „DAIL“ ja maksesageduse kordaja on 0. |
||||||||||||||||||
|
105 |
Jagu 2h – intressimäärad |
Teise poole ujuva intressi baasperiood – ajaperiood |
Ajaperiood, mis on teise poole ujuva intressi baasperiood. |
||||||||||||||||||
|
106 |
Jagu 2h – intressimäärad |
Teise poole ujuva intressi baasperiood – kordaja |
Selle ajaperioodi kordaja, mis on teise poole ujuva intressi baasperiood. |
||||||||||||||||||
|
107 |
Jagu 2h – intressimäärad |
Teise poole ujuva intressi muutmise sageduse ajaperiood |
Vajaduse korral: maksete tegemise sageduse muutmise ajaühik, nt päev, nädal, kuu või aasta, või teise poole ujuva intressi voo tähtpäev. |
||||||||||||||||||
|
108 |
Jagu 2h – intressimäärad |
Teise poole ujuva intressi muutmise sageduse kordaja |
Vajaduse korral: ajaühikute arv (väljendatuna maksesageduse ajaperioodina), mis määrab kindlaks teise poole ujuva intressi perioodiliste väljamaksekuupäevade muutmise sageduse. Näiteks iga kahe kuu tagant tehtavate maksetega tehingu puhul on maksesageduse ajaperiood „MNTH“ (igakuine) ja maksesageduse ajaperioodi kordaja 2. Seda andmeelementi ei kohaldata, kui maksesageduse ajaperiood on „ADHO“. Kui maksesageduse ajaperiood on „EXPI“, on maksesageduse ajaperioodi kordaja 1. Kui maksesagedus on iga päev, siis on maksesageduse ajaperiood „DAIL“ ja maksesageduse kordaja on 0. |
||||||||||||||||||
|
109 |
Jagu 2h – intressimäärad |
Teise poole intressivahe |
Teise poole intressivahe, kui see on asjakohane: perioodiliste maksetega börsiväliste tuletisinstrumentidega tehtud tehingute puhul (nt fikseeritud või ujuva intressiga vahetustehingud, intressimäära baasvahetuslepingud, kaupade vahetustehingud),
|
||||||||||||||||||
|
110 |
Jagu 2h – intressimäärad |
Teise poole intressivahe valuuta |
Vajaduse korral: valuuta, milles on nomineeritud teise poole intressivahe. Seda andmeelementi kohaldatakse üksnes juhul, kui intressivahe on väljendatud rahasummana. |
||||||||||||||||||
|
111 |
Jagu 2h – intressimäärad |
Kombineeritud tehingu hinnavahe |
Kogu selle kombineeritud tehingu kauplemishind, mille osatehing on teatatud tuletistehing. Kombineeritud tehingu hind, kui see hind on väljendatud hinnavahena – kahe võrdlushinna erinevus. Seda andmeelementi ei kohaldata, kui
Tehingute hinnavahe ja sellega seotud andmeelemendid (hinnavahe valuuta), mis esindavad paketi üksikkomponente, esitatakse, kui need on kättesaadavad. Kombineeritud tehingu hinnavahe ei pruugi uuest tehingust teatamise ajal teada olla, kuid seda võidakse hiljem täpsustada. |
||||||||||||||||||
|
112 |
Jagu 2h – intressimäärad |
Kombineeritud tehingu hinnavahe valuuta |
Valuuta, milles on nomineeritud kombineeritud tehingu hinnavahe. Seda andmeelementi ei kohaldata, kui
|
||||||||||||||||||
|
113 |
Jagu 2i – välisvaluuta |
Vahetuskurss 1 |
Kahe valuuta vahetuskurss, mis on kindlaks määratud tuletistehingus ja milles vastaspooled on tehingut alustades kokku leppinud, väljendatuna alusvaluuta hinnavaluutaks konverteerimise vahetuskursina. |
||||||||||||||||||
|
114 |
Jagu 2i – välisvaluuta |
Valuuta forvardkurss |
Vastaspoolte vahel lepingus kokku lepitud valuuta forvardkurss. Esitatakse hinnavaluutas väljendatud alusvaluuta hinnana. |
||||||||||||||||||
|
115 |
Jagu 2i – välisvaluuta |
Vahetuskursi alus |
Valuutapaar ja järjekord, milles vahetuskurss on nomineeritud, väljendatuna alusvaluutas või hinnavaluutas. |
||||||||||||||||||
|
116 |
Jagu 2j – kaubad ja lubatud heitkoguste väärtpaberid (üldine) |
Põhitoode |
Põhitoode, nagu on esitatud kaupade klassifikatsioonis rakendusmääruse (EL) 2022/1860 lisa tabelis 4. |
||||||||||||||||||
|
117 |
Jagu 2j – kaubad ja lubatud heitkoguste väärtpaberid (üldine) |
Alamtoode |
Alamtoode, nagu on esitatud kaupade klassifikatsioonis rakendusmääruse (EL) 2022/1860 lisa tabelis 4. Sellele väljale tuleb märkida konkreetne põhitoode. |
||||||||||||||||||
|
118 |
Jagu 2j – kaubad ja lubatud heitkoguste väärtpaberid (üldine) |
Muu alamtoode |
Muu alamtoode, nagu on esitatud kaupade klassifikatsioonis rakendusmääruse (EL) 2022/1860 lisa tabelis 4. Sellele väljale tuleb märkida konkreetne alamtoode. |
||||||||||||||||||
|
119 |
Jagu 2k – kaubad ja lubatud heitkoguste väärtpaberid (energia) |
Tarnekoht või -tsoon |
Esitatakse tarnekoht või turupiirkond. |
||||||||||||||||||
|
120 |
Jagu 2k – kaubad ja lubatud heitkoguste väärtpaberid (energia) |
Ühenduspunkt |
Esitatakse transpordilepinguga seotud piir(id) ja piiripunkt(id). |
||||||||||||||||||
|
121 |
Jagu 2k – kaubad ja lubatud heitkoguste väärtpaberid (energia) |
Koormuse liik |
Märgitakse tarneprofiil. |
||||||||||||||||||
|
|
Väljade 122–131 andmed on korratavad. |
|
|
||||||||||||||||||
|
122 |
Jagu 2k – kaubad ja lubatud heitkoguste väärtpaberid (energia) |
Tarneajavahemiku algusaeg |
Tarneajavahemiku algusaeg iga tundide ploki või profiili kohta. |
||||||||||||||||||
|
123 |
Jagu 2k – kaubad ja lubatud heitkoguste väärtpaberid (energia) |
Tarneajavahemiku lõpuaeg |
Tarneajavahemiku lõpuaeg iga tundide ploki või profiili kohta. |
||||||||||||||||||
|
124 |
Jagu 2k – kaubad ja lubatud heitkoguste väärtpaberid (energia) |
Tarne alguskuupäev |
Tarne alguskuupäev. |
||||||||||||||||||
|
125 |
Jagu 2k – kaubad ja lubatud heitkoguste väärtpaberid (energia) |
Tarne lõppkuupäev |
Tarne lõppkuupäev. |
||||||||||||||||||
|
126 |
Jagu 2k – kaubad ja lubatud heitkoguste väärtpaberid (energia) |
Kestus |
Tarneperioodi kestus. |
||||||||||||||||||
|
127 |
Jagu 2k – kaubad ja lubatud heitkoguste väärtpaberid (energia) |
Nädalapäevad |
Tarne nädalapäevad. |
||||||||||||||||||
|
128 |
Jagu 2k – kaubad ja lubatud heitkoguste väärtpaberid (energia) |
Tarnevõimsus |
Tehinguga hõlmatud ühikute arv iga väljadel 122 ja 123 märgitud tarneajavahemiku kohta. |
||||||||||||||||||
|
129 |
Jagu 2k – kaubad ja lubatud heitkoguste väärtpaberid (energia) |
Koguse ühik |
Kasutatav mõõtühik. |
||||||||||||||||||
|
130 |
Jagu 2k – kaubad ja lubatud heitkoguste väärtpaberid (energia) |
Koguse hind tarneajavahemikul |
Vajaduse korral esitatakse koguse hind tarneajavahemikul. |
||||||||||||||||||
|
131 |
Jagu 2k – kaubad ja lubatud heitkoguste väärtpaberid (energia) |
Valuuta, milles väljendatakse koguse hinda tarneajavahemikul |
Valuuta, milles väljendatakse koguse hinda tarneajavahemiku kohta. |
||||||||||||||||||
|
132 |
Jagu 2l – optsioonid |
Optsiooni liik |
Märge selle kohta, kas tuletisleping on ostuoptsioon (õigus osta konkreetne alusvara) või müügioptsioon (õigus müüa konkreetset alusvara) või et tuletislepingu täitmise hetkel ei ole võimalik kindlaks teha, kas tegemist on ostu-või müügioptsiooniga. Vahetusoptsioonide puhul kasutatakse järgmisi koode:
Ülem- ja alampiiriga optsioonide puhul kasutatakse järgmisi koode:
|
||||||||||||||||||
|
133 |
Jagu 2l – optsioonid |
Optsiooni tüüp |
Märgitakse, kas optsiooni saab täita üksnes kindlaksmääratud kuupäeval (Euroopa), mitmel eelnevalt kindlaksmääratud kuupäeval (Bermuda) või mis tahes hetkel lepingu kehtivusajal (Ameerika). |
||||||||||||||||||
|
134 |
Jagu 2l – optsioonid |
Täitmishind |
|
||||||||||||||||||
|
|
Väljade 135–137 andmed on korratavad ja need väljad täidetakse täitmishinna graafikuid hõlmavate tuletisinstrumentide puhul. |
|
|
||||||||||||||||||
|
135 |
Jagu 2l – optsioonid |
Täitmishinna jõustumiskuupäev |
Täitmishinna korrigeerimata jõustumiskuupäev. |
||||||||||||||||||
|
136 |
Jagu 2l – optsioonid |
Täitmishinna lõppkuupäev |
Täitmishinna korrigeerimata lõppkuupäev (ei kohaldata, kui konkreetse graafiku perioodi korrigeerimata lõppkuupäev on kõrvuti järgmise perioodi korrigeerimata jõustumiskuupäevaga). |
||||||||||||||||||
|
137 |
Jagu 2l – optsioonid |
Täitmishind, mis kehtib seotud jõustumiskuupäeval |
Täitmishind, mis kehtib korrigeerimata jõustumiskuupäeva ja korrigeerimata lõppkuupäeva (kaasa arvatud) vahel. |
||||||||||||||||||
|
138 |
Jagu 2l – optsioonid |
Täitmishinna valuuta/valuutapaar |
Aktsiaoptsioonide, kaubaoptsioonide ja sarnaste toodete puhul valuuta, milles on nomineeritud täitmishind. Välisvaluuta optsioonide puhul: valuutapaar ja järjekord, milles täitmishinda väljendatakse. Seda väljendatakse alusvaluutana hinnavaluuta kohta. |
||||||||||||||||||
|
139 |
Jagu 2l – optsioonid |
Optsioonipreemia summa |
Kõigi varaklasside optsioonide ja vahetusoptsioonide puhul optsiooni ostja makstud rahasumma. Seda andmeelementi ei kohaldata, kui instrument ei ole optsioon või kui see ei sisalda valikulisust. |
||||||||||||||||||
|
140 |
Jagu 2l – optsioonid |
Optsioonipreemia valuuta |
Kõigi varaklasside optsioonide ja vahetusoptsioonide puhul valuuta, milles on nomineeritud optsioonipreemia summa. Seda andmeelementi ei kohaldata, kui instrument ei ole optsioon või kui see ei sisalda valikulisust. |
||||||||||||||||||
|
141 |
Jagu 2l – optsioonid |
Optsioonipreemia maksekuupäev |
Korrigeerimata kuupäev, millal optsioonipreemia välja makstakse. |
||||||||||||||||||
|
142 |
Jagu 2i – optsioonid |
Alusvara tähtpäev |
Vahetusoptsioonide korral alusvaraks oleva vahetustehingu tähtpäev. |
||||||||||||||||||
|
143 |
Jagu 2m – krediidituletisinstrumendid |
Nõudeõiguse järk |
Märgitakse võlaväärtpaberi nõudeõiguse järk või tuletisinstrumendi aluseks olev võlakorv või indeks. |
||||||||||||||||||
|
144 |
Jagu 2m – krediidituletisinstrumendid |
Aluseks olev üksus |
Märgitakse aluseks olev üksus. |
||||||||||||||||||
|
145 |
Jagu 2m – krediidituletisinstrumendid |
Seeria |
Indeksi koostise seerianumber, kui see on asjakohane. |
||||||||||||||||||
|
146 |
Jagu 2m – krediidituletisinstrumendid |
Versioon |
Seeria uus versioon antakse välja, kui üks koostisosadest jääb viivitusse ja indeks tuleb ümber kujundada, et võtta arvesse kõikide koostisosade uut arvu indeksis. |
||||||||||||||||||
|
147 |
Jagu 2m – krediidituletisinstrumendid |
Indeks-tegur |
Tegur, mida kohaldatakse tingliku väärtuse (käesoleva tabeli väli 55) suhtes, et selles võetaks arvesse kõiki asjaomase indeksiseeria krediidisündmusi. |
||||||||||||||||||
|
148 |
Jagu 2m – krediidituletisinstrumendid |
Väärtpaberistamise seeria |
Märgitakse, kas tuletisleping on jaotatud väärtpaberistamise seeriatesse. |
||||||||||||||||||
|
149 |
Jagu 2m – krediidituletisinstrumendid |
Krediidiriski vahetustehingu indeksi alumine eraldamispunkt |
Kindlaksmääratud alumine punkt, mille juures alusportfelli kahjumi tase vähendab seeria tinglikku väärtust. Näiteks 3 % alumise eraldamispunktiga seeria tinglikku väärtust vähendatakse pärast seda, kui portfellis on tekkinud 3 % kahjum. Seda andmeelementi ei kohaldata, kui tehing ei ole krediidiinstrumendi vahetustehingu seeria tehing (indeks või kohandatud korv). |
||||||||||||||||||
|
150 |
Jagu 2m – krediidituletisinstrumendid |
Krediidituletisinstrumendi vahetustehingu indeksi ülemine eraldamispunkt |
Kindlaksmääratud punkt, millest alates alusportfelli kahjum ei vähenda enam väärtpaberistamise seeria tinglikku väärtust. Näiteks 3 % alumise eraldamispunktiga ja 6 % ülemise eraldamispunktiga seeria tinglikku väärtust vähendatakse pärast seda, kui portfellis on tekkinud 3 % kahjum. Portfelli 6 % kahjumi korral seeria tinglik väärtus ammendub. Seda andmeelementi ei kohaldata, kui tehing ei ole krediidiinstrumendi vahetustehingu seeria tehing (indeks või kohandatud korv). |
||||||||||||||||||
|
151 |
Jagu 2n – tuletisinstrumendi muudatused |
Toimingu liik |
|
||||||||||||||||||
|
152 |
Jagu 2n – tuletisinstrumendi muudatused |
Sündmuse liik |
„Corporate event“: aluseks oleva aktsiaga toimuvad korporatiivsed sündmused, mis mõjutavad selle aktsia tuletisinstrumente.
„Update“: üleminekuperioodil kehtiva tuletisinstrumendiga tehtud tehingu ajakohastamine, et tagada selle vastavus muudetud teatamisnõuetele. |
||||||||||||||||||
|
153 |
Jagu 2n – tuletisinstrumendi muudatused |
Sündmuse kuupäev |
Kuupäev, millal toimus tuletislepinguga seotud ja teates kajastatav sündmus, või muudatuse korral muudatuse jõustumise kuupäev. |
||||||||||||||||||
|
154 |
Jagu 2n – tuletisinstrumendi muudatused |
Tasand |
Märge selle kohta, kas teade käsitleb tehingu või positsiooni tasandit. Positsiooni tasandil teavitamist võib kasutada ainult tehingu tasandil teavitamise täiendamiseks, et teavitada tehingujärgsetest sündmustest, ja ainult juhul, kui üksikud tehingud asendatavate toodetega on asendatud positsiooniga. |
Tabel 3
|
Number |
Jagu |
Väli |
Esitatavad andmed |
||||
|
1 |
Tuletisinstrumendi pooled |
Teabe ajatempel |
Kauplemisteabehoidlale andmete esitamise kuupäev ja kellaaeg. |
||||
|
2 |
Tuletisinstrumendi pooled |
Teadet esitava üksuse tunnuskood |
Kui aruandluse eest vastutav üksus on teate esitamise delegeerinud kolmandale isikule või teisele vastaspoolele, tuleb sellele väljale märkida sellise üksuse kordumatu tunnuskood. Muul juhul tuleks sellele väljale märkida aruandluse eest vastutav üksus. |
||||
|
3 |
Tuletisinstrumendi pooled |
Aruandluse eest vastutav üksus |
Kui mõlema vastaspoole nimel teate esitamise eest lasub ainukohustus ja õiguslik vastutus finantssektori vastaspoolel kooskõlas määruse (EL) nr 648/2012 artikli 9 lõikega 1a ning finantssektoriväline vastaspool teeb otsuse, et ei esita ise oma finantssektori vastaspoolega sõlmitud börsiväliste tuletisinstrumentide lepingute andmeid, märgitakse kõnealuse finantssektori vastaspoole kordumatu tunnuskood. Kui fondivalitsejal lasub kohustus ja õiguslik vastutus vabalt võõrandatavatesse väärtpaberitesse ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja (eurofond) nimel teate esitamise eest kooskõlas kõnealuse määruse artikli 9 lõikega 1b, märgitakse asjaomase fondivalitseja kordumatu tunnuskood. Kui alternatiivse investeerimisfondi valitsejal lasub kohustus ja õiguslik vastutus alternatiivse investeerimisfondi nimel teate esitamise eest kooskõlas nimetatud määruse artikli 9 lõikega 1c, märgitakse asjaomase alternatiivse investeerimisfondi valitseja kordumatu tunnuskood. Kui volitatud üksusel, kes vastutab tööandja kogumispensioni asutuse nimel juhtimise ja tegutsemise eest, lasub kohustus ja õiguslik vastutus tema nimel teate esitamise eest kooskõlas nimetatud määruse artikli 9 lõikega 1d, märgitakse asjaomase üksuse kordumatu tunnuskood. See väli täidetakse ainult börsiväliste tuletisinstrumentide puhul. |
||||
|
4 |
Tuletisinstrumendi pooled |
Vastaspool 1 (andmeid esitav vastaspool) |
Kõnealuse teate esitamisega oma teatamiskohustust täitva tuletistehingu vastaspoole tunnuskood. Määratud tuletistehingu puhul, mille fondivalitseja teeb fondi nimel, teatatakse vastaspoolena fond, mitte fondivalitseja. |
||||
|
5 |
Tuletisinstrumendi pooled |
Vastaspoole 2 tuvastamisviis |
Märge selle kohta, kas vastaspoole 2 tuvastamiseks kasutati LEI-koodi. |
||||
|
6 |
Tuletisinstrumendi pooled |
Vastaspool 2 |
Tuletistehingu teise vastaspoole tunnus. Määratud tuletistehingu puhul, mille fondivalitseja teeb fondi nimel, teatatakse vastaspoolena fond, mitte fondivalitseja. |
||||
|
7 |
Tagatis |
Tagatise ajatempel |
Kuupäev ja kellaaeg, mille seisuga võimendustagatiste väärtused esitatakse. |
||||
|
8 |
Tagatis |
Tagatisportfelli tunnus |
Märge selle kohta, kas tagatis on antud portfellipõhiselt. „Portfellipõhiselt“ tähendab tehingute kogumit, mille võimendustagatis on arvestatud koos (kas neto- või brutosummapõhiselt), vastupidiselt stsenaariumile, kus võimendustagatis arvutatakse ja esitatakse iga üksiktehingu puhul eraldi. |
||||
|
9 |
Tagatis |
Tagatisportfelli tunnuskood |
Kui teates esitatakse tagatis portfellipõhiselt, märgitakse kordumatu tunnuskood, mille vastaspool 1 on portfellile määranud. Seda andmeelementi ei kohaldata, kui tagatis on antud tehingu tasandil või kui tagatisleping puudub või kui tagatist ei anta ega saada. |
||||
|
10 |
Tagatis |
UTI |
Tehingu kordumatu tunnuskood (UTI), millele on osutatud rakendusmääruse (EL) 2022/1860 artiklis 7. |
||||
|
11 |
Tagatis |
Tagatise kategooria |
Märgitakse, kas vastaspooled on sõlminud tagatislepingu. See andmeelement esitatakse iga tehingu või portfelli kohta, olenevalt sellest, kas tagatis on antud tehingu või portfelli tasandil, ning see on kohaldatav nii kliiritud kui ka kliirimata tehingute puhul. |
||||
|
12 |
Tagatis |
Vastaspoole 1 antud alustamise tagatis (enne väärtuskärbet) |
Vastaspoole 1 antud alustamise tagatise, sealhulgas mis tahes sellise võimendustagatise rahaline väärtus, mida menetletakse ja mis ootab arveldamist. Kui tagatis antakse portfelli tasandil, on antud alustamise tagatis seotud kogu portfelliga; kui tagatis antakse üksiktehingute tasandil, on antud alustamise tagatis seotud sellise üksiktehinguga. See väli viitab alustamise tagatise praegusele koguväärtusele, mitte selle igapäevasele muutusele. Andmeelement viitab nii kliirimata kui ka keskselt kliiritud tehingutele. Keskselt kliiritud tehingute puhul ei sisalda andmeelement tagatisfondi sissemakseid ega kesksele vastaspoolele likviidsuse pakkumiseks antud tagatist, st võimaldatud krediidiliine. Kui antud alustamise tagatis on nomineeritud rohkem kui ühes valuutas, konverteeritakse need summad vastaspoole 1 valitud ühte valuutasse ja esitatakse ühe koguväärtusena. |
||||
|
13 |
Tagatis |
Vastaspoole 1 antud alustamise tagatis (pärast väärtuskärbet) |
Vastaspoole 1 antud alustamise tagatise, sealhulgas mis tahes sellise võimendustagatise rahaline väärtus, mida menetletakse ja mis ootab arveldamist. Kui tagatis antakse portfelli tasandil, on antud alustamise tagatis seotud kogu portfelliga; kui tagatis antakse üksiktehingute tasandil, on antud alustamise tagatis seotud sellise üksiktehinguga. See väli viitab alustamise tagatise praegusele koguväärtusele pärast väärtuskärpe tegemist (kui see on kohaldatav), mitte selle igapäevasele muutusele. Andmeelement viitab nii kliirimata kui ka keskselt kliiritud tehingutele. Keskselt kliiritud tehingute puhul ei sisalda andmeelement tagatisfondi sissemakseid ega kesksele vastaspoolele likviidsuse pakkumiseks antud tagatist, st võimaldatud krediidiliine. Kui antud alustamise tagatis on nomineeritud rohkem kui ühes valuutas, konverteeritakse need summad vastaspoole 1 valitud ühte valuutasse ja esitatakse ühe koguväärtusena. |
||||
|
14 |
Tagatis |
Antud alustamise tagatise valuuta |
Valuuta, milles on nomineeritud antud alustamise tagatis. Kui antud alustamise tagatis on nomineeritud rohkem kui ühes valuutas, kajastab see andmeelement ühte neist valuutadest, millesse vastaspool 1 on otsustanud kõik antud alustamise tagatise väärtused konverteerida. |
||||
|
15 |
Tagatis |
Vastaspoole 1 antud muutuvtagatis (enne väärtuskärbet) |
Vastaspoole 1 antud muutuvtagatise, sealhulgas rahas arveldatava tagatise ja mis tahes sellise võimendustagatise rahaline väärtus, mida menetletakse ja mis ootab arveldamist. Tingimuslik muutuvtagatis ei ole hõlmatud. Kui tagatis antakse portfelli tasandil, on antud muutuvtagatis seotud kogu portfelliga; kui tagatis antakse üksiktehingute tasandil, on antud muutuvtagatis seotud sellise üksiktehinguga. See väli viitab muutuvtagatise praegusele koguväärtusele, mis on kogunenud alates portfelli või tehingu puhul antud muutuvtagatiste esimesest teatamisest. Kui antud muutuvtagatis on nomineeritud rohkem kui ühes valuutas, konverteeritakse need summad vastaspoole 1 valitud ühte valuutasse ja esitatakse ühe koguväärtusena. |
||||
|
16 |
Tagatis |
Vastaspoole 1 antud muutuvtagatis (pärast väärtuskärbet) |
Vastaspoole 1 antud muutuvtagatise, sealhulgas rahas arveldatava tagatise ja mis tahes sellise võimendustagatise rahaline väärtus, mida menetletakse ja mis ootab arveldamist. Tingimuslik muutuvtagatis ei ole hõlmatud. Kui tagatis antakse portfelli tasandil, on antud muutuvtagatis seotud kogu portfelliga; kui tagatis antakse üksiktehingute tasandil, on antud muutuvtagatis seotud sellise üksiktehinguga. See väli viitab pärast väärtuskärpe tegemist (kui see on kohaldatav) muutuvtagatise praegusele koguväärtusele, mis on kogunenud alates portfelli või tehingu puhul antud muutuvtagatiste esimesest teatamisest. Kui antud muutuvtagatis on nomineeritud rohkem kui ühes valuutas, konverteeritakse need summad vastaspoole 1 valitud ühte valuutasse ja esitatakse ühe koguväärtusena. |
||||
|
17 |
Tagatis |
Antud muutuvtagatise valuuta |
Valuuta, milles on nomineeritud antud muutuvtagatis. Kui antud muutuvtagatis on nomineeritud rohkem kui ühes valuutas, kajastab see andmeelement ühte neist valuutadest, millesse vastaspool 1 on otsustanud kõik antud muutuvtagatiste väärtused konverteerida. |
||||
|
18 |
Tagatis |
Vastaspoole 1 antud ülemäärane tagatis |
Vastaspoole 1 poolt alustamise tagatisest ja muutuvtagatisest eraldiseisevalt ja sõltumatult antud täiendava tagatise rahaline väärtus. See väli viitab ülemäärase tagatise praegusele koguväärtusele enne väärtuskärpe tegemist (kui see on kohaldatav), mitte selle igapäevasele muutusele. Antud alustamise või muutuvtagatise summat, mis ületab nõutavat alustamise tagatist või nõutavat muutuvtagatist, kajastatakse vastavalt antud alustamise tagatise või antud muutuvtagatise osana, mitte antud ülemäärase tagatisena. Keskselt kliiritud tehingute puhul teatatakse ülemäärane tagatis ainult siis, kui seda on võimalik seostada konkreetse portfelli või tehinguga. |
||||
|
19 |
Tagatis |
Antud ülemäärase tagatise valuuta |
Valuuta, milles on nomineeritud antud ülemäärane tagatis. Kui antud ülemäärane tagatis on nomineeritud rohkem kui ühes valuutas, kajastab see andmeelement ühte neist valuutadest, millesse vastaspool 1 on otsustanud kõik antud ülemäärase tagatise väärtused konverteerida. |
||||
|
20 |
Tagatis |
Vastaspoole 1 võetud alustamise tagatis (enne väärtuskärbet) |
Vastaspoole 1 võetud alustamise tagatise, sealhulgas mis tahes sellise võimendustagatise rahaline väärtus, mida menetletakse ja mis ootab arveldamist. Kui tagatis antakse portfelli tasandil, on võetud alustamise tagatis seotud kogu portfelliga; kui tagatis antakse üksiktehingute tasandil, on võetud alustamise tagatis seotud sellise üksiktehinguga. See väli viitab alustamise tagatise praegusele koguväärtusele, mitte selle igapäevasele muutusele. Andmeelement viitab nii kliirimata kui ka keskselt kliiritud tehingutele. Keskselt kliiritud tehingute puhul ei sisalda andmeelement keskse vastaspoole poolt investeerimistegevuse raames võetud tagatisi. Kui võetud alustamise tagatis on nomineeritud rohkem kui ühes valuutas, konverteeritakse need summad vastaspoole 1 valitud ühte valuutasse ja esitatakse ühe koguväärtusena. |
||||
|
21 |
Tagatis |
Vastaspoole 1 võetud alustamise tagatis (pärast väärtuskärbet) |
Vastaspoole 1 võetud alustamise tagatise, sealhulgas mis tahes sellise võimendustagatise rahaline väärtus, mida menetletakse ja mis ootab arveldamist. Kui tagatis antakse portfelli tasandil, on võetud alustamise tagatis seotud kogu portfelliga; kui tagatis antakse üksiktehingute tasandil, on võetud alustamise tagatis seotud sellise üksiktehinguga. See väli viitab alustamise tagatise praegusele koguväärtusele pärast väärtuskärpe tegemist (kui see on kohaldatav), mitte selle igapäevasele muutusele. Andmeelement viitab nii kliirimata kui ka keskselt kliiritud tehingutele. Keskselt kliiritud tehingute puhul ei sisalda andmeelement keskse vastaspoole poolt investeerimistegevuse raames võetud tagatisi. Kui võetud alustamise tagatis on nomineeritud rohkem kui ühes valuutas, konverteeritakse need summad vastaspoole 1 valitud ühte valuutasse ja esitatakse ühe koguväärtusena. |
||||
|
22 |
Tagatis |
Võetud alustamise tagatise valuuta |
Valuuta, milles on nomineeritud võetud alustamise tagatis. Kui võetud alustamise tagatis on nomineeritud rohkem kui ühes valuutas, kajastab see andmeelement ühte neist valuutadest, millesse vastaspool 1 on otsustanud kõik võetud alustamise tagatise väärtused konverteerida. |
||||
|
23 |
Tagatis |
Vastaspoole 1 võetud muutuvtagatis (enne väärtuskärbet) |
Vastaspoole 1 võetud muutuvtagatise, sealhulgas rahas arveldatava tagatise ja mis tahes sellise võimendustagatise rahaline väärtus, mida menetletakse ja mis ootab arveldamist. Tingimuslik muutuvtagatis ei ole hõlmatud. Kui tagatis antakse portfelli tasandil, on võetud muutuvtagatis seotud kogu portfelliga; kui tagatis antakse üksiktehingute tasandil, on võetud muutuvtagatis seotud sellise üksiktehinguga. See väli viitab muutuvtagatise praegusele koguväärtusele, mis on kogunenud alates portfelli/tehingu puhul võetud muutuvtagatiste esimesest teatamisest. Kui võetud muutuvtagatis on nomineeritud rohkem kui ühes valuutas, konverteeritakse need summad vastaspoole 1 valitud ühte valuutasse ja esitatakse ühe koguväärtusena. |
||||
|
24 |
Tagatis |
Vastaspoole 1 võetud muutuvtagatis (pärast väärtuskärbet) |
Vastaspoole 1 võetud muutuvtagatise, sealhulgas rahas arveldatava tagatise ja mis tahes sellise tagatis rahaline väärtus, mida menetletakse ja mis ootab arveldamist. Tingimuslik muutuvtagatis ei ole hõlmatud. Kui tagatis antakse portfelli tasandil, on võetud muutuvtagatis seotud kogu portfelliga; kui tagatis antakse üksiktehingute tasandil, on võetud muutuvtagatis seotud sellise üksiktehinguga. See väli viitab pärast väärtuskärpe tegemist (kui see on kohaldatav) võetud muutuvtagatise praegusele koguväärtusele, mis on kogunenud alates portfelli või tehingu puhul võetud muutuvtagatiste esimesest teatamisest. Kui võetud muutuvtagatis on nomineeritud rohkem kui ühes valuutas, konverteeritakse need summad vastaspoole 1 valitud ühte valuutasse ja esitatakse ühe koguväärtusena. |
||||
|
25 |
Tagatis |
Võetud muutuvtagatise valuuta |
Valuuta, milles on nomineeritud võetud muutuvtagatis. Kui võetud muutuvtagatis on nomineeritud rohkem kui ühes valuutas, kajastab see andmeelement ühte neist valuutadest, millesse vastaspool 1 on otsustanud kõik võetud muutuvtagatiste väärtused konverteerida. |
||||
|
26 |
Tagatis |
Vastaspoole 1 võetud ülemäärane tagatis |
Vastaspoole 1 poolt alustamise tagatisest ja muutuvtagatisest eraldiseisevalt ja sõltumatult võetud täiendava tagatise rahaline väärtus. See andmeelement viitab ülemäärase tagatise praegusele koguväärtusele enne väärtuskärpe tegemist, kui see on kohaldatav, mitte selle igapäevasele muutusele. Võetud alustamise või muutuvtagatise summat, mis ületab nõutavat alustamise tagatist või nõutavat muutuvtagatist, kajastatakse vastavalt võetud alustamise tagatise või võetud muutuvtagatise osana, mitte võetud ülemäärase tagatisena. Keskselt kliiritud tehingute puhul teatatakse ülemäärane tagatis ainult siis kui seda on võimalik seostada konkreetse portfelli või tehinguga. |
||||
|
27 |
Tagatis |
Võetud ülemäärase tagatise valuuta |
Valuuta, milles on nomineeritud võetud ülemäärane tagatis. Kui võetud ülemäärane tagatis on nomineeritud rohkem kui ühes valuutas, kajastab see andmeelement ühte neist valuutadest, millesse vastaspool 1 on otsustanud kõik võetud ülemäärase tagatise väärtused konverteerida. |
||||
|
28 |
Tagatis |
Toimingu liik |
Teates märgitakse üks järgmistest toimingu liikidest:
|
||||
|
29 |
Tagatis |
Sündmuse kuupäev |
Kuupäev, millal toimus tuletislepinguga seotud ja teates kajastatav sündmus. Tagatise ajakohastamise korral märgitakse kuupäev, mille kohta teates sisalduv teave on esitatud. |
(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. juuli 2012. aasta määrus (EL) nr 648/2012 börsiväliste tuletisinstrumentide, kesksete vastaspoolte ja kauplemisteabehoidlate kohta (ELT L 201, 27.7.2012, lk 1).
(2) Komisjoni 10. juuni 2022. aasta rakendusmäärus (EL) 2022/1860, millega kehtestatakse rakenduslikud tehnilised standardid Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 648/2012 kohaldamiseks seoses aruandluse standardite, vormingute, sageduse, meetodite ja korraga (vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 68).
(3) Komisjoni 19. detsembri 2012. aasta delegeeritud määrus (EL) nr 149/2013, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 648/2012 seoses regulatiivsete tehniliste standarditega, mis käsitlevad kaudset kliirimiskorda, kliirigukohustust, avalikku registrit, juurdepääsu kauplemiskohale, finantssektoriväliseid vastaspooli ja nende börsiväliste tuletislepingute riskimaandamismeetodeid, mida ei kliirita keskse vastaspoolega (ELT L 52, 23.2.2013, lk 11).