This document is an excerpt from the EUR-Lex website
Document 32022R1630
Commission Implementing Regulation (EU) 2022/1630 of 21 September 2022 establishing measures for the containment of Grapevine flavescence dorée phytoplasma within certain demarcated areas
Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2022/1630, 21. september 2022, millega kehtestatakse meetmed teatavatel piiritletud aladel esineva, viinapuu kolletumistõbe põhjustava fütoplasma leviku tõkestamiseks
Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2022/1630, 21. september 2022, millega kehtestatakse meetmed teatavatel piiritletud aladel esineva, viinapuu kolletumistõbe põhjustava fütoplasma leviku tõkestamiseks
C/2022/6645
ELT L 245, 22.9.2022, p. 27–44
(BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, GA, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)
In force
22.9.2022 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 245/27 |
KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2022/1630,
21. september 2022,
millega kehtestatakse meetmed teatavatel piiritletud aladel esineva, viinapuu kolletumistõbe põhjustava fütoplasma leviku tõkestamiseks
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. oktoobri 2016. aasta määrust (EL) 2016/2031, mis käsitleb taimekahjustajatevastaseid kaitsemeetmeid, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruseid (EL) nr 228/2013, (EL) nr 652/2014 ja (EL) nr 1143/2014 ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiivid 69/464/EMÜ, 74/647/EMÜ, 93/85/EMÜ, 98/57/EÜ, 2000/29/EÜ, 2006/91/EÜ ja 2007/33/EÜ, (1) eriti selle artikli 28 lõike 1 punkte d ja e ning artikli 28 lõiget 2,
ning arvestades järgmist:
(1) |
Komisjoni rakendusmääruse (EL) 2019/2072 (2) II lisa B osas on esitatud loetelu liidu territooriumil teadaolevalt esinevatest liidu karantiinsetest taimekahjustajatest. |
(2) |
Viinapuu kolletumistõbe (flavescence dorée) põhjustav fütoplasma (edaspidi „määratletud taimekahjustaja“) on kantud nimetatud loetellu, kuna seda esineb teadaolevalt liidu territooriumi teatavates osades ning see taimekahjustaja mõjutab oluliselt selle peamiste peremeestaimede – perekonna Vitis L. taimede (edaspidi „määratletud taimed“) – kasvatamist. |
(3) |
Määratletud taimekahjustaja tõhusa siirutajana on tuvastatud organism Scaphoideus titanus Ball (edaspidi „määratletud siirutaja“). Nimetatud siirutajal on oluline roll viinapuu kolletumistõbe põhjustava fütoplasma püsimajäämises ja edasises levikus (3) liidu territooriumil, mistõttu tuleks kehtestada meetmed selle siirutaja tuvastamiseks ja tõrjeks. |
(4) |
Määruse (EL) 2016/2031 artikli 19 kohaselt tehtud uuringutest nähtub, et määratletud taimekahjustaja likvideerimine teatavatel piiritletud aladel ei ole enam võimalik. |
(5) |
Seepärast tuleks kehtestada meetmed kõnealustel nakkustsoonist ja puhvertsoonist koosnevatel piiritletud aladel esineva määratletud taimekahjustaja leviku tõkestamiseks. Need meetmed peaksid hõlmama nakatunud määratletud taimede eemaldamist ja hävitamist ning sobivate töötlemisviiside kasutamist, et hoida ära määratletud taimekahjustaja levimist liidu ülejäänud territooriumile. |
(6) |
Pädevad asutused peaksid suurendama üldsuse teadlikkust selle tagamiseks, et piiritletud aladel kohaldatavatest tõkestusmeetmetest mõjutatud üldsus ja ettevõtjad oleksid kohaldatavatest meetmetest ja sel otstarbel kindlaks määratud piiritletud alade piiridest teadlikud. |
(7) |
Kui aga määratletud taimekahjustajat leitakse puhvertsoonist, mis ümbritseb nakkustsooni, kus kohaldatakse määratletud taimekahjustaja leviku tõkestamise meetmeid, peaks pädev asutus kehtestama sellisest uuest leiust lähtuvalt likvideerimismeetmete rakendamiseks uue piiritletud ala. |
(8) |
Määratletud taimekahjustaja ja määratletud siirutaja esinemise tuvastamiseks tuleks igal aastal läbi viia määruse (EL) 2016/2031 artiklis 22 ja komisjoni rakendusmääruses (EL) 2020/1231 (4) sätestatud uuringud, et tagada määratletud taimekahjustaja varajane tuvastamine liidu territooriumi nendes piirkondades, kus määratletud taimekahjustajat teadaolevalt ei esine. Need uuringud peaksid põhinema Euroopa Toiduohutusameti avaldatud määratletud taimekahjustaja ja selle siirutaja uuringukaardil, kuna seal on arvesse võetud uusimaid teaduslikke ja tehnilisi teadmisi. |
(9) |
Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas alalise taime-, looma-, toidu- ja söödakomitee arvamusega, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Reguleerimisese
Käesoleva määrusega kehtestatakse meetmed piiritletud aladel esineva, viinapuu kolletumistõbe põhjustava fütoplasma leviku tõkestamiseks olukorras, kus selle likvideerimine ei ole võimalik.
Artikkel 2
Mõisted
Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:
1) |
„määratletud taimekahjustaja“ – viinapuu kolletumistõbe (flavescence dorée) põhjustav fütoplasma; |
2) |
„määratletud taimed“ – perekonna Vitis L. taimed, välja arvatud viljad ja seemned; |
3) |
„määratletud siirutaja“ – Scaphoideus titanus Ball; |
4) |
„leviku tõkestamiseks piiritletud ala“ – I lisas loetletud ala, kus ei ole võimalik määratletud taimekahjustajat likvideerida; |
5) |
„taimekahjustaja uuringukaart“ – Euroopa Toiduohutusameti väljaanne „Pest survey card on flavescence dorée phytoplasma and its vector Scaphoideus titanus“ (5). |
Artikkel 3
Leviku tõkestamiseks piiritletud alade kehtestamine
Pädevad asutused kehtestavad määratletud taimekahjustaja leviku tõkestamiseks piiritletud alad, mis koosnevad nakkustsoonist ja seda ümbritsevast vähemalt 2,5 km laiusest puhvertsoonist.
Artikkel 4
Leviku tõkestamiseks piiritletud aladel kohaldatavad meetmed
1. Pädevad asutused tagavad nakkustsoonis järgmiste meetmete kohaldamise:
a) |
määratletud taimekahjustajaga nakatunuks tunnistatud määratletud taimede eemaldamine ja hävitamine võimalikult kiiresti ning hiljemalt enne järgneva kasvuperioodi algust; |
b) |
sobivate töötlemisviiside kasutamine määratletud siirutaja tõrjeks. |
2. Puhvertsoonis tagavad pädevad asutused sobivate töötlemisviiside kasutamise määratletud siirutaja tõrjeks, kui seal esineb määratletud siirutajat.
Kui määratletud taimekahjustaja esinemine puhvertsoonis asuvatel määratletud taimedel on ametlikult kinnitatud, kohaldatakse määruse (EL) 2016/2031 artikleid 17 ja 18.
3. Pädevad asutused suurendavad leviku tõkestamiseks piiritletud aladel üldsuse teadlikkust määratud taimekahjustajaga seotud ohust ja vastuvõetud meetmetest, millega takistatakse selle edasist levikut neist aladest väljapoole.
Pädevad asutused teavitavad üldsust ja asjaomaseid ettevõtjaid leviku tõkestamiseks piiritletud ala piiridest.
Artikkel 5
Uuringud
1. Pädevad asutused teevad lõigetes 2 ja 3 sätestatud uuringuid, võttes arvesse taimekahjustaja uuringukaardil osutatud teavet.
2. Nad viivad igal aastal läbi riskipõhiseid uuringuid määratletud taimekahjustaja ja määratletud siirutaja tuvastamiseks liidu territooriumi nendes piirkondades, kus määratletud taimekahjustajat teadaolevalt ei esine, kuid kus see võib levima hakata.
3. Leviku tõkestamiseks piiritletud alade puhvertsoonides viivad nad igal aastal läbi määruse (EL) 2016/2031 artikli 19 lõikes 1 osutatud uuringuid määratletud taimekahjustaja ja selle määratletud siirutaja esinemise kindlakstegemiseks.
Need uuringud hõlmavad:
a) |
määratletud taimede visuaalset kontrolli määratletud taimekahjustaja tuvastamiseks, |
b) |
määratletud taimekahjustaja esinemise kahtluse korral proovivõtmist ja analüüsimist ning |
c) |
asjakohast püünisega püüdmist määratletud siirutaja tuvastamiseks. |
Kõnealused uuringud on lõikes 2 osutatud uuringutest põhjalikumad ning hõlmavad suuremat arvu visuaalseid kontrolle ning vajaduse korral suuremas mahus proovivõtmist ja analüüsimist.
Artikkel 6
Aruandlus
Liikmesriigid esitavad iga aasta 30. aprilliks komisjonile ja teistele liikmesriikidele eelneval kalendriaastal tehtud järgmiste uuringute tulemused:
a) |
käesoleva määruse artikli 5 lõike 2 kohased uuringud, mille puhul kasutatakse ühte rakendusmääruse (EL) 2020/1231 I lisas esitatud vormidest; |
b) |
käesoleva määruse artikli 5 lõike 3 kohased uuringud, mille puhul kasutatakse ühte käesoleva määruse II lisas esitatud vormidest. |
Artikkel 7
Jõustumine
Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 21. september 2022
Komisjoni nimel
president
Ursula VON DER LEYEN
(1) ELT L 317, 23.11.2016, lk 4.
(2) Komisjoni 28. novembri 2019. aasta rakendusmäärus (EL) 2019/2072, millega kehtestatakse ühetaolised tingimused Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/2031 rakendamiseks seoses taimekahjustajatevastaste kaitsemeetmetega ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni määrus (EÜ) nr 690/2008 ja muudetakse komisjoni rakendusmäärust (EL) 2018/2019 (ELT L 319, 10.12.2019, lk 1).
(3) Euroopa Toiduohutusameti taimetervise komisjon, 2014. Scientific Opinion on pest categorisation of Grapevine Flavescence dorée („Teaduslik arvamus viinapuu kolletumistõbe põhjustava organismi taimekahjustajana liigitamise kohta“).EFSA Journal 2014;12(10):3851. 31 lk doi:10.2903/j.efsa.2014.3851.
(4) Komisjoni 27. augusti 2020. aasta rakendusmäärus (EL) 2020/1231 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/2031 artiklites 22 ja 23 sätestatud uuringute tulemusi käsitlevate aastaaruannete vormi ja juhiste ning mitmeaastaste uuringukavade vormi ja praktilise korra kohta (ELT L 280, 28.8.2020, lk 1).
(5) Pest survey card on flavescence dorée phytoplasma and its vector Scaphoideus titanus („Taimekahjustaja uuringukaart kolletumistõbe põhjustava fütoplasma ja selle siirutaja Scaphoideus titanus’e kohta“). Euroopa Toiduohutusameti toetav väljaanne 2020:EN-1909.36 lk doi:10.2903/sp.efsa.2020.EN-1909.
I LISA
Loetelud leviku tõkestamiseks piiritletud aladest, millele on osutatud artiklis 2
1. Horvaatia
Piiritletud ala (PA) number/nimi |
PA tsoon |
Piirkond |
Omavalitsusüksused või muud piiritletud haldus- või geograafilised üksused |
||||||||||||||||||
1. |
Nakkustsoon |
Horvaatia Pannoonia piirkond (Bjelovari-Bilo gora maakond, Virovitica-Podravina maakond, Požega-Slavonija maakond, Brodi-Posavina maakond, Osijeki-Baranja maakond, Vukovari-Srijemi maakond, Karlovaci maakond, Sisaki-Moslavina maakond) |
|
||||||||||||||||||
Puhvertsoon |
Horvaatia Pannoonia piirkond (Bjelovari-Bilo gora maakond, Virovitica-Podravina maakond, Požega-Slavonija maakond, Brodi-Posavina maakond, Osijeki-Baranja maakond, Vukovari-Srijemi maakond, Karlovaci maakond, Sisaki-Moslavina maakond) |
Katastrijärgsed omavalitsusüksused
|
|||||||||||||||||||
2. |
Nakkustsoon |
Horvaatia Aadria mere piirkond (Istra maakond) |
Katastrijärgsed omavalitsusüksused Bačva, Brkač, Brtonigla, Buje, Donja Mirna, Frata, Grožnjan, Kaldir, Karojba, Kaštel, Kaštelir, Kostajnica, Krasica, Kršete, Labinci, Lovrečica, Materada, Motovun, Nova Vas, Novigrad, Petrovija, Savudrija, Sveti Ivan, Sveti Vital, Umag, Višnjan, Vižinada, Završje ja Žbandaj |
||||||||||||||||||
Puhvertsoon |
Horvaatia Aadria mere piirkond (Istra maakond) |
Katastrijärgsed omavalitsusüksused Baderna, Beram, Brdo, Čepić, Dračevac, Funtana, Fuškulin, Gradina, Grdoselo, Kašćerga, Kringa, Kršikla, Kuberton, Kućibreg, Lim, Lovreč, Marčenegla, Merišće, Momjan, Mugeba, Muntrilj, Mušalež, Novaki Motovunski, Oprtalj, Pazin, Poreč, Rakotule, Rovinj, Rovinjsko Selo, Senj, Sovinjak, Sovišćina, Šterna, Tar, Tinjan, Triban, Trviž, Vabriga, Varvari, Vrh, Vrsar, Zamask, Zrenj ja Zumesk |
|||||||||||||||||||
3. |
Nakkustsoon |
Põhja-Horvaatia koos Zagrebi linna piirkonnaga (Međimurje maakond, Varaždini maakond, Koprivnica-Križevci maakond, Krapina-Zagorje maakond, Zagrebi maakond, Zagrebi linn) |
Katastrijärgsed omavalitsusüksused
|
||||||||||||||||||
Puhvertsoon |
Põhja-Horvaatia koos Zagrebi linna piirkonnaga (Međimurje maakond, Varaždini maakond, Koprivnica-Križevci maakond, Krapina-Zagorje maakond, Zagrebi maakond, Zagrebi linn) |
Katastrijärgsed omavalitsusüksused
|
2. Ungari
Horvaatias ja Sloveenias asuvate leviku tõkestamiseks piiritletud alade puhvertsoonide laiendused Ungari territooriumil
Piiritletud ala (PA) number/nimi |
PA tsoon |
Piirkond |
Omavalitsusüksused või muud piiritletud haldus- või geograafilised üksused |
1. |
Puhvertsoon |
Bács-Kiskuni komitaat Baja kreis |
Hercegszántó |
Puhvertsoon |
Baranya komitaat Mohácsi kreis |
Kölked ja Homorúd |
|
2. |
Puhvertsoon |
Zala komitaat Letenye kreis |
Tótszerdahely ja Molnári |
3. |
Puhvertsoon |
Zala komitaat Lenti kreis |
Bödeháza, Nemesnép, Lendvajakabfa, Márokföld ja Szentgyörgyvölgy |
4. |
Puhvertsoon |
Zala komitaat Lenti kreis |
Lendvadedes |
3. Itaalia
Sloveenias asuvate leviku tõkestamiseks piiritletud alade puhvertsoonide laiendused Itaalia territooriumil
Piiritletud ala (PA) number/nimi |
PA tsoon |
Piirkond |
Omavalitsusüksused või muud piiritletud haldus- või geograafilised üksused (osaliselt) |
1. |
Puhvertsoon |
Friuli Venezia Giulia Gorizia provints |
Dolegna Del Collio, Gorizia, San Floriano Del Collio ja Savogna D’isonzo |
2. |
Puhvertsoon |
Friuli Venezia Giulia Trieste provints |
Duino-Aurisina, Monrupino, Muggia, San Dorligo Della Valle - Dolina, Sgonico ja Trieste |
3. |
Puhvertsoon |
Friuli Venezia Giulia Udine provints |
Prepotto |
4. Portugal
Piiritletud ala (PA) number/nimi |
PA tsoon |
Piirkond |
Omavalitsusüksused või muud piiritletud haldus- või geograafilised üksused |
1. |
Nakkustsoon |
Põhja-Portugal |
Alijó, Amarante, Amares, Baião, Barcelos, Braga, Cabeceiras de Basto, Castelo de Paiva, Celorico de Basto, Cinfães, Esposende, Fafe, Felgueiras, Guimarães, Lousada, Maia, Marco de Canaveses, Monção, Mondim de Basto, Paços de Ferreira, Paredes, Paredes de Coura, Penafiel, Peso da Régua, Ponte de Lima, Póvoa de Lanhoso, Póvoa de Varzim, Ribeira de Pena, Sabrosa, Santa Marta de Penaguião, Santo Tirso, Trofa, Valença, Valongo, Vieira do Minho, Vila do Conde, Vila Nova de Famalicão, Vila Pouca de Aguiar, Vila Real, Vila Verde ja Vizela; osa järgmiste omavalitsusüksuste territooriumist: Arcos de Valdevez, Ponte da Barca ja Terras de Bouro ning Viana do Castelo |
Puhvertsoon |
Põhja-Portugal |
Mesão Frio; osa järgmiste omavalitsusüksuste territooriumist: Arcos de Valdevez, Armamar, Arouca, Boticas, Caminha, Chaves, Carrazeda de Ansiães, Gondomar, Lamego, Matosinhos, Melgaço, Montalegre, Murça, Porto, Ponte da Barca, Resende, Santa Maria da Feira, São João da Pesqueira, Tabuaço, Terras de Bouro, Valpaços, Viana do Castelo, Vila Nova de Cerveira ja Vinhais |
|
Kesk-Portugal |
osa Castro Daire omavalitsusüksusest |
5. Sloveenia
Piiritletud ala (PA) number/nimi |
PA tsoon |
Piirkond |
Omavalitsusüksused või muud piiritletud haldus- või geograafilised üksused |
||||||||||
1. |
Nakkustsoon |
Lääne-Sloveenia |
Ankaran, Koper, Izola ja Piran ning Sežana, Komen (välja arvatud katastrijärgne Brestovica omavalitsusüksus (ID 2408)) ja Renče-Vogrsko |
||||||||||
Puhvertsoon |
Lääne-Sloveenia |
Brda, Nova Gorica, Miren-Kostanjevica, Šempeter-Vrtojba, Ajdovščina, Vipava, Divača ja Hrpelje-Kozina ning katastrijärgne Brestovica omavalitsusüksus (ID 2408) Komeni omavalitsusüksuses |
|||||||||||
2. |
Nakkustsoon |
Kagu-Sloveenia |
Dolenjske Toplice, Straža, Mirna peč ja Novo mesto (välja arvatud katastrijärgsed Črešnjice omavalitsusüksus (ID 1458) ja Herinja vasi omavalitsusüksus (ID 1459)) |
||||||||||
Puhvertsoon |
Kagu-Sloveenia |
Žužemberk, Trebnje, Mirna, Šentrupert, Sevnica, Krško, Brežice, Mokronog-Trebelno, Šmarješke Toplice, Škocjan, Šentjernej, Kostanjevica na Krki, Semič, Črnomelj ja Metlika ning järgmised katastrijärgsed omavalitsusüksused Novo mesto omavalitsusüksuses: Črešnjice (ID 1458) ja Herinja vas (ID 1459) |
|||||||||||
3. |
Nakkustsoon |
Kirde-Sloveenia |
|
||||||||||
Puhvertsoon |
Kirde-Sloveenia |
|
6. Hispaania
Portugalis asuvate leviku tõkestamiseks piiritletud alade puhvertsoonide laiendused Hispaania territooriumil
Piiritletud ala (PA) number/nimi |
PA tsoon |
Piirkond |
Omavalitsusüksused või muud piiritletud haldus- või geograafilised üksused |
||||||||||||||||||||||||||
1. |
Puhvertsoon |
Galicia Pontevedra provints |
A cañiza:
Arbo:
Crecente:
Tomiño:
Tui:
As Neves:
Salvaterra do Miño:
Salceda de Caselas:
|
||||||||||||||||||||||||||
Galicia Orense provints |
Padrenda: osa Crespose (San Xoáni), Desterizi (San Migueli), O Condado (Santa María) ja Padrenda (San Cibráni) omavalitsusüksustest |
II LISA
Artikli 6 punkti b kohaselt tehtud iga-aastaste uuringute tulemustest aru andmise vormid
A OSA
1. Iga-aastaste uuringute tulemustest aru andmise vorm
2. Vormi täitmise juhised
Selle vormi täitmise korral ei täideta käesoleva lisa B osas esitatud vormi.
1. veerg |
: |
märkida asjaomase geograafilise ala nimi, puhangu number või mis tahes muu teave, mis võimaldab kindlaks teha, millise piiritletud alaga (PA) on tegemist ja mis kuupäeval see kehtestati. |
||||||
2. veerg |
: |
märkida PA suurus enne uuringu alustamist. |
||||||
3. veerg |
: |
märkida PA suurus pärast uuringu läbiviimist. |
||||||
4. veerg |
: |
märkida lähenemisviis: leviku tõkestamine (T). Lisada vajalik arv ridu olenevalt PAde arvust iga taimekahjustaja puhul ja nendel aladel kohaldatavatest lähenemisviisidest. |
||||||
5. veerg |
: |
märkida PA tsoon, kus uuring läbi viidi, lisades vajaliku arvu ridu: nakkustsoon (NT) ja puhvertsoon (PT) eraldi ridadel. Kui see on asjakohane, märkida eri ridadel NT alad, kus uuring läbi viidi (nt PTga külgnevad viimased 20 km, puukoolide ümbrus vms). |
||||||
6. veerg |
: |
märkida uuringukohtade arv ja kirjeldus, valides kirjelduse jaoks ühe järgmistest kannetest:
|
||||||
7. veerg |
: |
märkida, millised on taimekahjustaja(te) bioloogia, peremeestaimede esinemise, ökoloogilis-klimaatiliste tingimuste ja riskikohtade alusel kindlaks tehtud riskipiirkonnad. |
||||||
8. veerg |
: |
märkida, milliseid 7. veerus märgitud riskipiirkondi uuring hõlmab. |
||||||
9. veerg |
: |
märkida taimed, viljad, seemned, pinnas, pakkematerjal, puit, masinad, sõidukid, vesi või muu, täpsustades, millega on tegemist. |
||||||
10. veerg |
: |
loetleda uuringusse kaasatud taimeliigid/-perekonnad, märkides igale reale ühe taimeliigi/-perekonna. |
||||||
11. veerg |
: |
märkida kuud, mil uuring läbi viidi. |
||||||
12. veerg |
: |
märkida iga taimekahjustaja puhul uuringu üksikasjad sõltuvalt konkreetsetest õiguslikest nõuetest. Märkida „Ei ole kohaldatav“, kui mõnes konkreetses veerus nõutav teave ei ole asjakohane. |
||||||
13. ja 14. veerg |
: |
kui see on asjakohane, märkida tulemused, esitades olemasoleva teabe vastavates veergudes. Määratlemata tulemusega proovid on analüüsitud proovid, mille puhul ei saadud eri põhjustel tulemust (nt avastamispiirist väiksem sisaldus, töötlemata proov (identifitseerimisandmeteta, vana)). |
||||||
15. veerg |
: |
märkida uuringu toimumise aastal PTs tuvastatud haiguspuhanguid käsitlevate teadete andmed. Puhanguteate numbrit ei ole vaja lisada, kui pädev asutus on otsustanud, et leiu puhul on tegemist ühega määruse (EL) 2016/2031 artikli 14 lõikes 2, artikli 15 lõikes 2 või artiklis 16 osutatud juhtumitest. Sel juhul märkida 16. veergu („Märkused“) kõnealuse teabe esitamata jätmise põhjus. |
B OSA
1. Iga-aastaste statistikapõhiste uuringute tulemustest aru andmise vorm
2. Vormi täitmise juhised
Selle vormi täitmise korral ei täideta käesoleva lisa A osas esitatud vormi.
Selgitada uuringu ülesehituse aluseks olevaid eeldusi iga taimekahjustaja puhul. Esitada kokkuvõte ja põhjendus järgmise kohta:
— |
sihtpopulatsioon, epidemioloogiline üksus ja kontrolliüksused; |
— |
tuvastamismeetod ja meetodi tundlikkus; |
— |
riskitegur(id), seejuures märkida riskitasemed ning vastavad suhtelised riskid ja osakaal peremeestaimede populatsioonis. |
1. veerg |
: |
märkida asjaomase geograafilise ala nimi, puhangu number või mis tahes muu teave, mis võimaldab kindlaks teha, millise piiritletud alaga (PA) on tegemist ja mis kuupäeval see kehtestati. |
||||||
2. veerg |
: |
märkida PA suurus enne uuringu alustamist. |
||||||
3. veerg |
: |
märkida PA suurus pärast uuringu läbiviimist. |
||||||
4.veerg |
: |
märkida lähenemisviis: leviku tõkestamine (T). Lisada vajalik arv ridu olenevalt PAde arvust iga taimekahjustaja puhul ja nendel aladel kohaldatavatest lähenemisviisidest. |
||||||
5. veerg |
: |
märkida PA tsoon, kus uuring läbi viidi, lisades vajaliku arvu ridu: nakkustsoon (NT) ja puhvertsoon (PT) eraldi ridadel. Kui see on asjakohane, märkida eri ridadel NT alad, kus uuring läbi viidi (nt PTga külgnevad viimased 20 km, puukoolide ümbrus vms). |
||||||
6. veerg |
: |
märkida uuringukohtade arv ja kirjeldus, valides kirjelduse jaoks ühe järgmistest kannetest:
|
||||||
7. veerg |
: |
märkida kuud, mil uuringud läbi viidi. |
||||||
8. veerg |
: |
märkida valitud sihtpopulatsioon, esitades vastavalt peremeesliikide/-perekondade loetelu ja hõlmatud ala suuruse. Sihtpopulatsioon on määratletud kui kontrolliüksuste kogum. Selle suurus esitatakse põllumajandusmaa puhul tavaliselt hektarites, kuid ühikuks võib olla ka partii, põld, kasvuhoone vms. Põhjendada tehtud valikut aluseelduste kirjelduses. Märkida uuritud kontrolliüksused. Kontrolliüksusena käsitatakse taimi, taimeosi, kaupu, materjale ja taimekahjustajate siirutajaid, mida on uuritud taimekahjustajate identifitseerimiseks ja tuvastamiseks. |
||||||
9. veerg |
: |
märkida uuritud epidemioloogilised üksused, esitades nende kirjelduse ja mõõtühiku. Epidemioloogilise üksusena käsitatakse homogeenset ala, mida taimekahjustaja esinemise korral iseloomustab taimekahjustaja, peremeestaimede ning abiootiliste ja biootiliste tegurite ja tingimuste koostoime tulemusena ühesugune epidemioloogiline seisund. Epidemioloogiline üksus on sihtpopulatsiooni alajaotus, mis on epidemioloogiliselt homogeenne ja hõlmab vähemalt ühte peremeestaime. Mõnel juhul võib epidemioloogiline üksus olla kogu piirkonna/ala/riigi peremeestaimede populatsioon. See võib olla ühisele statistiliste territoriaalüksuste liigitusele (NUTS) vastav piirkond, linnaala, mets, roosiaed või talu või olla esitatud hektarites. Epidemioloogiliste üksuste valikut tuleb põhjendada aluseelduste kirjelduses. |
||||||
10. veerg |
: |
märkida uuringu käigus kasutatud meetodid ja lisada iga üksikjuhtumi puhul läbi viidud tegevuste arv sõltuvalt konkreetsetest õiguslikest nõuetest iga taimekahjustaja puhul. Märkida „Ei ole kohaldatav“, kui mõnes konkreetses veerus nõutav teave ei ole kättesaadav. |
||||||
11. veerg |
: |
märkida proovivõtu hinnanguline tõhusus. Proovivõtu tõhusus on nakatunud taimest nakatunud taimeosade valimise tõenäosus. Siirutajate puhul on see positiivse siirutaja püüdmise meetodi tõhusus, kui selline siirutaja uuringualal esineb. Pinnase puhul on see taimekahjustajat sisaldava pinnaseproovi valimise tõhusus, kui taimekahjustaja uuringualal esineb. |
||||||
12. veerg |
: |
meetodi tundlikkus on tõenäosus, et meetodiga tuvastatakse õigesti taimekahjustaja olemasolu. Meetodi tundlikkus on määratletud kui tõenäosus, et tõese positiivse peremeesorganismi analüüsi tulemus on positiivne. See on proovivõtu tõhususe (st nakatunud taimest nakatunud taimeosade valimise tõenäosuse) ja diagnostilise tundlikkuse (tuvastamiseks kasutatava visuaalse kontrolli ja/või laborianalüüsi alusel iseloomustatava näitaja) korrutis. |
||||||
13. veerg |
: |
esitada riskitegurid eri ridadel, kasutades nii palju ridu kui vaja. Iga riskiteguri puhul märkida riskitase ning vastav suhteline risk ja osakaal peremeestaimede populatsioonis. |
||||||
Veerg B |
: |
märkida iga taimekahjustaja puhul uuringu üksikasjad sõltuvalt konkreetsetest õiguslikest nõuetest. Märkida „Ei ole kohaldatav“, kui mõnes konkreetses veerus nõutav teave ei ole asjakohane. Nendes veergudes esitatav teave on seotud 10. veerus („Tuvastamismeetodid“) sisalduva teabega. |
||||||
18. veerg |
: |
märkida püüniste kasutuskohtade arv, kui see erineb püüniste arvust (17. veerg) (nt sama püünist kasutatakse eri asukohtades). |
||||||
21. veerg |
: |
märkida positiivsete, negatiivsete ja määratlemata tulemusega proovide arv. Määratlemata tulemusega proovid on analüüsitud proovid, mille puhul ei saadud eri põhjustel tulemust (nt avastamispiirist väiksem sisaldus, töötlemata proov (identifitseerimisandmeteta, vana)). |
||||||
22. veerg |
: |
märkida uuringu toimumise aastal esitatud haiguspuhanguteadete andmed. Puhanguteate numbrit ei ole vaja lisada, kui pädev asutus on otsustanud, et leiu puhul on tegemist ühega määruse (EL) 2016/2031 artikli 14 lõikes 2, artikli 15 lõikes 2 või artiklis 16 osutatud juhtumitest. Sel juhul märkida 25. veergu („Märkused“) kõnealuse teabe esitamata jätmise põhjus. |
||||||
23. veerg |
: |
uuringu tundlikkus vastavalt rahvusvahelises fütosanitaarmeetmete standardis (ISPM) nr 31 esitatud määratlusele. See taimekahjustaja puudumist iseloomustav saavutatud usaldusnivoo väärtus arvutatakse tehtud kontrollide (ja/või proovide) järgi lähtuvalt meetodi tundlikkusest ja kontroll-levimusest. |
||||||
24. veerg |
: |
märkida kontroll-levimus lähtuvalt uuringueelsest hinnangust taimekahjustaja tõenäolise tegeliku levimuse kohta uuritaval alal. Kontroll-levimus seatakse uuringu eesmärgiks ja see vastab kompromissile, mille riskijuhid teevad taimekahjustaja esinemise riski ja uuringu jaoks kättesaadavate vahendite vahel. Tavaliselt võetakse selle väärtuseks tuvastamisuuringu puhul 1 %. |