(1)

Võttes arvesse, et kõigilt investeerimisühingutelt ei nõuta auditeeritud finantsaruandeid, peaksid investeerimisühingute püsivatel üldkuludel põhinevat omavahendite nõuet käsitlevad eeskirjad võimaldama investeerimisühingul arvutada püsivate üldkulude nõuet ka auditeerimata finantsaruannete alusel, kui investeerimisühing ei ole kohustatud esitama auditeeritud finantsaruandeid. Kui auditeeritud finantsaruanne ei hõlma 12-kuulist perioodi, peaks investeerimisühing tegema arvutuse samaväärse aastase summa saamiseks, et tagada vastavus määruse (EL) 2019/2033 artikli 13 lõikes 1 sätestatud nõudele.

(2)

Arvestades, et bruto- ja puhaskasumi erinevus investeerimisühingu finantsseisundis tuleneb ühingu äritegevuse juhtimise püsikuludest, tuleks määruse (EL) 2019/2033 artikli 13 lõikes 4 osutatud töötajate, direktorite ja osanike kasumiosade mahaarvamist investeerimisühingu kogukuludest käsitada viitena puhaskasumile.

(3)

Kuna töötajate preemiate ja muude töötasude maksmist võib ajas edasi lükata ja selle puhul võidakse järgida erinevaid kokkuleppeid, tuleks neid töötajate preemiaid ja muid töötasusid käsitada puhaskasumist sõltuvana, kui see ei mõjuta investeerimisühingu kapitalipositsiooni kas seetõttu, et maksed on juba tehtud, või seetõttu, et netokasumi puudumise korral puudub nende maksmise kohustus.

(4)

Investeerimisühingud võtavad oma kogukulude arvutamisel arvesse kolmandate isikute püsikulusid. Kui aga neid kulusid ei kanta täielikult investeerimisühingu nimel, tuleks need lisada investeerimisühingule omistatava summa ulatuses.

(5)

Kõik investeerimisühingud ei kasuta rahvusvahelisi finantsaruandlusstandardeid ja kogukulude arvutamisel kohaldatavates raamatupidamisstandardites on erinevusi. Lisaks määruse (EL) 2019/2033 artikli 13 lõikes 4 sätestatule tuleks täiendavalt täpsustada kirjeid, mida investeerimisühingud peavad püsivate üldkulude nõude arvutamiseks kasutatavatest kogukuludest maha arvama, et tagada püsivate üldkulude nõude arvutamisel võrreldavus.

(6)

Kaubadiilerite ja lubatud heitkoguse väärtpaberite diilerite äritegevuse eripära tõttu peaksid kaubadiilerid ja lubatud heitkoguse väärtpaberite diilerid arvama oma püsivate üldkulude nõude arvutamisel kasutatavatest kogukuludest maha toorainega seotud kulud.

(7)

Kui turutegijaks olev investeerimisühing lõpetab tegevuse, lõpetab ta turutegemise teenuste osutamise ja seega ei pea ta enam maksma kauplemistasusid, mida ta nende teenuste osutamisel tavaliselt maksab. Seega tuleks need tasud püsivate üldkulude nõude arvutamiseks kasutatavatest kogukuludest välja jätta. Samal ajal võib turutegija tegevuse lõpetamise korral säilitada väärtpaberiportfelli, mida ta tavaliselt turutegemises kasutab. Kui väärtpaberiportfell likvideeritakse, toob see kaasa kauplemistasud, mis peaksid sisalduma püsivate üldkulude nõude arvutamisel kasutatavates kogukuludes.

(8)

Püsivad üldkulud võivad areneda samasuguses tempos nagu investeerimisühingu tegevus ning sel juhul ei tohiks neid käsitada olulise muutusena määruse (EL) 2019/2033 artikli 13 lõike 2 tähenduses. Siiski võib esineda olukordi, kus muutused, näiteks ärimudelite muutused või ühinemised ja omandamised, võivad põhjustada olulisi muutusi prognoositavates püsivates üldkuludes. Seepärast tuleks investeerimisühingute püsivatel üldkuludel põhinevat omavahendite nõuet täpsustavate eeskirjadega kehtestada prognoositavatel püsivatel üldkuludel põhinevad objektiivsed künnised, et täpsustada olulise muutuse mõistet.

(9)

Käesolev määrus põhineb regulatiivsete tehniliste standardite eelnõul, mille Euroopa Pangandusjärelevalve esitas komisjonile pärast Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvega konsulteerimist.

(10)

Euroopa Pangandusjärelevalve on korraldanud avalikud konsultatsioonid käesoleva määruse aluseks olevate regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu kohta, analüüsinud võimalikke seonduvaid kulusid ja tulusid ning küsinud nõu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1093/2010 artikli 37 kohaselt loodud pangandussektori sidusrühmade kogult, (2)