(1)

2005. aasta oktoobris kehtestas nõukogu määrusega (EÜ) nr 1631/2005 (2) (edaspidi „algne määrus“) Hiina Rahvavabariigist (edaspidi „Hiina RV“) ja Ameerika Ühendriikidest (edaspidi „USA“) pärit trikloroisotsüanuurhappe impordi suhtes lõpliku dumpinguvastase tollimaksu. Hiina RVst pärit impordi suhtes kehtestatud dumpinguvastased tollimaksud jäid individuaalsete äriühingute puhul vahemikku 7,3–40,5 %, samas kui üleriigiliseks tollimaksuks kehtestati 42,6 %.

(2)

Rakendusmäärusega (EL) nr 855/2010 (3) alandas nõukogu dumpinguvastase tollimaksu määra ühe eksportiva tootja puhul 14,1 %-lt 3,2 %-le.

(3)

Pärast aegumise läbivaatamist kehtestas nõukogu rakendusmäärusega (EL) nr 1389/2011 (4) Hiina RVst pärit trikloroisotsüanuurhappe impordi suhtes lõplikud dumpinguvastased meetmed, mis koosnesid individuaalsetest tollimaksudest vahemikus 3,2 % – 40,5 % ja 42,6 % suurusest jääktollimaksust.

(4)

Rakendusmäärusega (EL) nr 569/2014 (5) kehtestas komisjon ühele uuele eksportivale tootjale dumpinguvastase tollimaksu 32,8 %. Ühe teise eksportiva tootja puhul lõpetas komisjon uurimise komisjoni rakendusmäärusega (EL) 2015/392 (6).

(5)

Pärast teist aegumise läbivaatamist alusmääruse artikli 11 lõike 2 kohaselt kehtestas komisjon rakendusmäärusega (EL) 2017/2230 (7) Hiina RVst pärit trikloroisotsüanuurhappe impordi suhtes lõplikud dumpinguvastased meetmed, mis koosnesid individuaalsetest tollimaksudest vahemikus 3,2 % – 40,5 % ja 42,6 % suurusest jääktollimaksust.

(6)

Komisjon sai kolm taotlust algatada uue eksportijaga seotud läbivaatamine vastavalt alusmääruse artikli 11 lõikele 4. Taotluse esitasid Hebei Xingfei Chemical Co., Ltd (Hebei Xingfei) 13. juulil 2020, Inner Mongolia Likang Bio-Tech Co., Ltd (Mongolia Likang) 29. juulil 2019, mida ajakohastati 12. veebruaril 2021, ning Shandong Lantian Disinfection Technology Co., Ltd (Shandong Lantian) 13. aprillil 2021 (edaspidi „taotluse esitajad“), kelle liitu suunatud ekspordi suhtes kohaldatakse lõplikku dumpinguvastast tollimaksu 42,6 %.

(7)

Taotluse esitajad väitsid, et nad ei eksportinud trikloroisotsüanuurhapet liitu algse uurimise uurimisperioodil, st ajavahemikus 1. aprill 2003 kuni 31. märts 2004 (edaspidi „uurimisperiood“).

(8)

Taotluse esitajad väitsid samuti, et nad ei ole seotud ühegi trikloroisotsüanuurhapet eksportiva tootjaga, kelle suhtes kohaldatakse praegu kehtivaid meetmeid. Lõpuks väitsid taotluse esitajad, et nad eksportisid trikloroisotsüanuurhapet liitu pärast algse uurimise uurimisperioodi lõppu.

(9)

Komisjon uuris kättesaadavaid tõendeid ja jõudis järeldusele, et uut eksportijat käsitleva läbivaatamise algatamiseks alusmääruse artikli 11 lõike 4 kohaselt on piisavalt tõendeid. Pärast liidu tootjatele märkuste esitamiseks võimaluse andmist algatas rakendusmäärusega (EL) 2021/1209 (8) taotluse esitajate suhtes kolm komisjoni rakendusmääruse (EL) 2017/2230 läbivaatamist.

(10)

Vaatlusalune toode on Hiina Rahvavabariigist pärit ja CN-koodide ex 2933 69 80 ja ex 3808 94 20 (TARICi koodid 2933698070 ja 3808942020) alla kuuluv trikloroisotsüanuurhape ja sellest valmistatud tooted (tuntakse ka rahvusvahelise mittekaubandusliku nimetuse „sümkloseen” all) (edaspidi „vaatlusalune toode“ või „trikloroisotsüanuurhape“).

(11)

Trikloroisotsüanuurhape on keemiatoode, mida kasutatakse laialdaselt orgaanilise kloori baasil desinfektsiooni- ja pleegitusvahendina, eelkõige vee desinfitseerimiseks basseinides ja spaades. Selle muud kasutusalad on vee puhastamine septikutes või jahutustornides ja köögiseadmete puhastamine. Trikloroisotsüanuurhapet müüakse pulbrina, graanulitena, tablettidena või laastudena. Kõikidel trikloroisotsüanuurhappe vormidel ja sellest valmistatud toodetel on samad põhiomadused (desinfektsioonivahend), seetõttu käsitatakse neid ühe tootena.

(12)

Komisjon teavitas läbivaatamiste algatamisest ametlikult taotluse esitajaid, liidu tootmisharu ning eksportiva riigi esindajaid. Huvitatud isikutele anti võimalus oma seisukohad kirjalikult ja suuliselt teatavaks teha.

(13)

Komisjon saatis küsimustikud kolmele taotluse esitajale. Samad küsimustikud tehti algatamise päeval kättesaadavaks ka elektrooniliselt.

(14)

Arvestades COVID-19 puhangut ja eri liikmesriikide, aga ka paljude kolmandate riikide kehtestatud viiruse leviku tõkestamise piiranguid, ei saanud komisjon teha alusmääruse artikli 16 kohaseid kontrollkäike. Selle asemel ristkontrollis komisjon kaugmeetodil kogu teavet, mida ta pidas esialgsete otsuste tegemisel vajalikuks kooskõlas oma teatega COVID-19 puhangu poolt dumpingu- ja subsiidiumivastastele uurimistele avalduva mõju kohta (9). Komisjon ristkontrollis kaugmeetodil kolme taotluse esitajat ja võrdlusriigis asuvat äriühingut, st:

(15)

Uurimine hõlmas ajavahemikku alates 1. jaanuarist 2019 kuni 30. juunini 2021 (edaspidi „läbivaatamisega seotud uurimisperiood“).

(16)

25. veebruaril 2022 teatas komisjon huvitatud isikutele oma kavatsusest lõpetada läbivaatamisega seotud uurimine ilma taotluse esitajatele individuaalseid dumpingumarginaale kindlaks määramata. Huvitatud isikutele anti võimalus esitada märkusi.

(17)

Pärast avalikustamist väitsid taotluse esitajad, et ebapiisava avalikustamise tõttu rikuti nende kaitseõigusi. Täpsemalt väitsid taotluse esitajad, et komisjon ei avalikustanud teavet normaalväärtuse kohta, mis võimaldanuks taotluse esitajatel esitada komisjoni otsuse kohta täiendavaid märkusi.

(18)

Komisjon tuletas meelde, et alusmääruse artikli 20 lõike 2 kohaselt peab komisjon avalikustama olulised faktid ja kaalutlused, mille alusel ta kavatseb otsuse teha. Võttes arvesse uurimiste tulemusi, ei olnud teave normaalväärtuse kohta asjaolu, millele komisjon oma järeldustes tugines. Seega ei olnud sellise teabe avalikustamine vajalik selleks, et taotluse esitajad saaksid kasutada oma menetlusõigusi. Seepärast lükati need väited tagasi.

(19)

Pärast avalikustamist taotlesid taotluse esitajad ärakuulamist komisjoni talitustes, mida neile ka võimaldati. Lisaks taotlesid taotluse esitajad ärakuulamist ärakuulamise eest vastutava ametniku juures, mis toimus 11. märtsil 2022. Ärakuulamise eest vastutav ametnik leidis, et taotluse esitajate menetlusõigusi on täielikult järgitud.

(20)

Alusmääruse artikli 11 lõike 4 kohaselt peavad uue eksportiva tootja puhul olema täidetud järgmised kriteeriumid:

(21)

Uurimine kinnitas, et kolm taotluse esitajat ei olnud eksportinud vaatlusalust toodet algse uurimisperioodi jooksul ja et nad alustasid vaatlusaluse toote liitu eksportimist pärast nimetatud ajavahemikku.

(22)

Uurimine kinnitas ka seda, et taotluse esitajad ei olnud seotud ühegi Hiina eksportiva tootjaga, kelle suhtes kohaldatakse vaatlusaluse toote osas kehtivaid dumpinguvastaseid meetmeid.

(23)

Seoses kriteeriumiga, et taotluse esitajad alustasid liitu eksportimist pärast algset uurimisperioodi, kuna igal taotluse esitajal oli läbivaatamisega seotud uurimisperioodil ainult üks piiratud mahuga eksporditehing, uuris komisjon, kas seda eksporditehingut võib pidada piisavaks, et täpselt kajastada taotluse esitajate praegust ja tulevast ekspordikäitumist. Täpsemalt analüüsis komisjon iga taotluse esitaja puhul järgmist: eksporditud koguse osakaal koguekspordist ja toodangust; ELi suunatud müügi hinnad võrreldes kolmandatesse riikidesse suunatud ekspordi hindadega ning ELi suunatud müügi hinnad võrreldes teiste Hiina eksportivate tootjate keskmiste hindadega, kes eksportisid läbivaatamisega seotud uurimisperioodil ELi märkimisväärses mahus.

(24)

Hebei Xingfei puhul leiti uurimise käigus, et uurimisperioodil registreeriti ainult üks müügitehing ELi, mille maht oli 9 tonni. See tehing moodustas samal ajavahemikul 0,09 % ettevõtte kogu tootmismahust ja 0,63 % kogu ekspordimahust.

(25)

Hindade osas näitas uurimine, et ELi eksporditud trikloroisotsüanuurhappe puhul oli ainsa tehingu ekspordihind 115–140 % kõrgem kui Hebei Xingfei keskmine ekspordihind kolmandatesse riikidesse läbivaatamisega seotud uurimisperioodil.

(26)

Komisjon võrdles ka ELi suunatud ekspordi hindu Hebei Xingfei ja teiste Hiina eksportivate tootjate vahel, kes läbivaatamisega seotud uurimisperioodil konkreetset ELi turgu (10) varustasid. Leiti, et Hebei Xingfei tehingu hind CIF-tasemel oli 53 % kõrgem kui muu Hiina ekspordi keskmine hind. Pärast kohaldatava dumpinguvastase tollimaksu lisamist oli Hebei Xingfei tehingu hind 105 % kõrgem.

(27)

Eespool nimetatud põhjustel ei peetud Hebei Xingfei ainsat ELi suunatud eksportmüügitehingut läbivaatamisega seotud uurimisperioodil piisavalt tüüpiliseks, et täpselt kajastada Hebei Xingfei praegust ja tulevast ekspordikäitumist.

(28)

Shandong Lantiani puhul leiti uurimise käigus, et uurimisperioodil registreeriti ainult üks müügitehing ELi, mille maht oli 29 tonni. See tehing moodustas samal ajavahemikul 0,07 % ettevõtte kogu tootmismahust ja 0,02 % kogu ekspordimahust.

(29)

Hindade osas näitas uurimine, et ELis müüdud trikloroisotsüanuurhappe puhul oli ainsa tehingu ekspordihind 60–86 % kõrgem kui Shandong Lantiani keskmine ekspordihind kolmandatesse riikidesse läbivaatamisega seotud uurimisperioodil.

(30)

Komisjon võrdles ka ELi suunatud ekspordi hindu Shandong Lantiani ja teiste Hiina eksportivate tootjate vahel, kes läbivaatamisega seotud uurimisperioodil konkreetset ELi turgu varustasid. Leiti, et Shandong Lantiani tehingu hind CIF-tasemel oli 43 % kõrgem kui muu Hiina ekspordi keskmine hind. Pärast kohaldatava dumpinguvastase tollimaksu lisamist oli Shandong Lantiani tehingu hind 87 % kõrgem.

(31)

Eespool nimetatud põhjustel ei peetud Shandong Lantiani ainsat ELi suunatud eksporditehingut läbivaatamisega seotud uurimisperioodil piisavalt tüüpiliseks, et täpselt kajastada Shandong Lantiani praegust ja tulevast ekspordikäitumist.

(32)

Mongolia Likangi puhul leiti uurimise käigus, et uurimisperioodil registreeriti ainult üks müügitehing ELi, mille maht oli 9 tonni. See tehing moodustas samal ajavahemikul 0,10 % ettevõtte kogu tootmismahust ja 0,71 % kogu ekspordimahust.

(33)

Hindade osas näitas uurimine, et ELis müüdud trikloroisotsüanuurhappe puhul oli ainsa tehingu ekspordihind ligikaudu 50 % kõrgem kui Mongolia Likangi keskmine ekspordihind kolmandatesse riikidesse läbivaatamisega seotud uurimisperioodil.

(34)

Komisjon võrdles ka ELi suunatud ekspordi hindu Mongolia Likangi ja teiste Hiina eksportivate tootjate vahel, kes läbivaatamisega seotud uurimisperioodil konkreetset ELi turgu varustasid. Leiti, et Mongolia Likangi tehingu hind CIF-tasemel oli 11 % kõrgem kui muu Hiina ekspordi keskmine hind. Pärast kohaldatava dumpinguvastase tollimaksu lisamist oli Mongolia Likangi tehingu hind 48 % kõrgem.

(35)

Eespool nimetatud põhjustel ei peetud Mongolia Likangi ainsat ELi suunatud eksportmüügitehingut läbivaatamisega seotud uurimisperioodil piisavalt tüüpiliseks, et täpselt kajastada Mongolia Likangi praegust ja tulevast ekspordikäitumist.

(36)

Uurimise käigus osutasid taotluse esitajad vastuseks komisjoni järelepärimistele selle kohta, miks hinnad eksporditurgude lõikes erinevad, pakendi- ja kvaliteedierinevustele ja suuremale hinnalisale, mida nad liidu turul said. Pakendi- ja kvaliteedierinevused võrreldes muude ekspordisihtkohtadega tulid aga välja juba tootele antud toote kontrollnumbrist. Lisaks näitasid võrdlused läbivaatamisega seotud uurimisperioodil toimunud teiste Hiina tootjate ekspordiga, et liidu turul ei saavutatud hinnalisa, mis oleks suutnud selgitada täheldatud hinnaerinevust.

(37)

Pärast avalikustamist väitsid taotluse esitajad, et komisjoni järeldustel puudus õiguslik alus, sest need põhinesid tehingute tüüpilisuse hindamisel, mida ei ole alusmääruse artikli 11 lõikega 4 ette nähtud. Lisaks väitsid taotluse esitajad, et komisjoni hinnang tehingute tüüpilisuse kohta oli vastuolus WTO kohtupraktikaga. Nad viitasid dokumendile DS295 „Mehhiko – dumpinguvastased meetmed riisi suhtes“, milles leiti, et läbivaatamise algatamiseks täiendava nõude kehtestamine, st tüüpiline maht, ei ole kooskõlas dumpinguvastase lepingu artikliga 9.5. Sama väite esitas üks liidu importija.

(38)

Komisjon leidis, et WTO apellatsioonikogu järeldused kohtuasjas DS295 ei ole käesoleva juhtumi puhul otseselt asjakohased. See järeldus puudutas erinevaid asjaolusid, eelkõige seda, kas Mehhiko siseriikliku õiguse säte, mis piirab võimalust algatada uut eksportijat käsitlev läbivaatamine, nõudes minimaalsete tüüpiliste mahtude olemasolu, on kooskõlas dumpinguvastase lepinguga. Käesoleval juhul ei kohaldanud komisjon sellist kriteeriumi, kui otsustas, kas algatada kõnealused eksportijaid käsitlevad läbivaatamised.

(39)

Lisaks tuletas komisjon seoses uurimise etapiga meelde, et tema otsus läbivaatamised lõpetada ei põhinenud tüüpiliste mahtude puudumisel, vaid selle hindamisel, kas taotluse esitajate ekspordihind, võttes arvesse iga taotluse esitaja väikest ekspordimahtu vaid ühe müügitehingu raames, oli piisav, et täpselt kajastada eksportijate praegust ja tulevast ekspordikäitumist. Nagu põhjenduses (23) märgitud, oli igal eksportijal kogu läbivaatamisega seotud uurimisperioodi jooksul ainult üks eksporditehing, mistõttu komisjon viis läbi põhjaliku analüüsi selle ühe eksporditehingu hinna asjakohasuse kohta. Erinevalt alusmääruse artikli 5 kohasest algsest uurimisest, on läbivaatamisega seotud uurimise ja eelkõige uut eksportijat käsitleva läbivaatamise puhul eksportija see, kes taotleb läbivaatamise algatamist nende tehingute alusel, mille puhul ta teab, et neid kasutatakse tavaliselt dumpingumarginaali arvutamiseks. Lisaks tuletab komisjon meelde, et ta on kohustatud tagama kehtivate tollimaksude tulemuslikkuse, et mitte kahjustada alusmääruse eesmärki leevendada liidu tootmisharu olukorda, tasakaalustades selleks esialgsel uurimisperioodil kindlaks tehtud dumpinguhinnaga impordi kahjustava mõju. Selle põhjal oleks arvestades asjaolu, et läbivaatamisega seotud uurimisperioodil toimus vaid üks tehing, vaja läbivaatamisega seotud uurimise kontekstis täiendavaid kinnitusi selle kohta, et selline ekspordihind on piisav, et teha piisavalt täpne järeldus dumpingu kohta, mis hoiaks ära olemasolevate tollimaksude mõju kahjustamise. Seetõttu otsustas komisjon uurida ja analüüsida kõiki kaebuse esitajatelt saadud asjakohaseid tõendeid, sealhulgas hindu muudel eksporditurgudel ja selgitusi nende üksiktehingute ilmse kõrvalekalde kohta liidu turuhindadest. Selle uurimise tulemusena leidis komisjon eespool esitatud põhjustel, et kolme eksportija vastavate tehingute ekspordihinnad ei olnud dumpingu kohta piisavalt täpsete järelduste tegemiseks asjakohased. Seega leidis komisjon kõigi uurimise käigus kogutud tõendite põhjal ja kehtivate tollimaksude tulemuslikkuse tagamiseks, et jääktollimaksu kohaldamine kaebuse esitajate suhtes on käesoleval juhul asjakohane. Seepärast lükati need väited tagasi.

(40)

Pärast avalikustamist ei nõustunud taotluse esitajad ka komisjoni seisukohaga, et kvaliteedierinevused tulid välja nn toote kontrollnumbritest, mida kasutati küsimustikes, ning seega väitsid kaebuse esitajad, et nende ekspordihindade ja teiste Hiina eksportijate hindade võrdlused ei olnud asjakohased.

(41)

Komisjon tuletas meelde, et juhtumis kasutatud toote kontrollnumbrid olid samad, mida kasutati nii algses uurimises kui ka kõigis seda toodet käsitlevates järgnevates uurimistes. Komisjon märkis, et toote kontrollnumbritega liigitatakse vaatlusaluse toote määratluse alla kuuluvad eri tootetüübid erinevate tehniliste omaduste alusel. Selline liigitus võimaldab võrrelda omavahel samasuguseid tooteid, sest tooteid võrreldakse nende sarnaste iseloomulike omaduste alusel. Taotluse esitajad ei ole tõendanud, et väidetavaid kvaliteedierinevusi võeti hindade kindlaksmääramisel arvesse ja et need mõjutasid seega hindade võrreldavust. Seepärast lükati need väited tagasi.

(42)

Pärast avalikustamist väitsid taotluse esitajad, et nende ELi suunatud ekspordi hindade võrdlemine teiste Hiina eksportivate tootjate keskmise hinnaga ei võimaldanud teha sisulisi järeldusi, kuna 1) need on erinevate ekspordistrateegiate tulemus, 2) eksportijate suhtes kohaldatakse erinevaid tollimakse, mis võivad hindu mõjutada, ning 3) vaatlusalune periood on liiga pikk ja hinnakõikumised võivad hinnangut moonutada. Lisaks esitasid taotluse esitajad Eurostati impordiandmed, mille kohaselt olid vaatlusaluse toote keskmised impordihinnad väidetavalt kõrgemad kui taotluse esitajate hinnad, mis viitab ELi hinnalisandile.

(43)

Liidu impordihindade analüüs võimaldas komisjonil siiski kindlaks määrata võrdlushinna taseme, millega vaatlusalust toodet liidus turustati. Seega võimaldas see hinnata ka seda, kas taotluse esitajate liitu suunatud ekspordi hinnad vastasid liidu turutingimustele. Impordiandmete analüüs TARICi koodide tasandil näitas, et enamiku teiste uurimisperioodil eksportinud Hiina eksportivate tootjate puhul, kellel võivad olla erinevad ekspordistrateegiad, ühtlustusid hinnad siiski teatavas ja piiratud hinnavahemikus CIF-tasemel ning veelgi kitsamas vahemikus pärast tollimaksu lisamist. Nagu on märgitud põhjendustes (26), (30) ja (34), erinesid taotluse esitajate hinnad märkimisväärselt sel viisil kindlaks tehtud võrdlushinnast, mida käsitati liidu kaubandusliku turuhinnana. Seda erinevust ei olnud võimalik mõistlikult põhjendada. Kui võrreldi selle kuu hindu, mil tehing toimus, jäi analüüsi tulemus samaks (11).

(44)

Mis puudutab taotluse esitajate esitatud Eurostati impordiandmeid, siis täheldas komisjon, et see statistika oli tehtud kaheksakohalise CN-koodi tasemel ja puudutas seega laiemat tootevalikut. Selles laiemas valikus moodustas vaatlusaluse toote maht alla 30 % ja väärtus alla 25 %. Komisjoni hinnang põhines siiski kümnekohalise TARICi koodi tasemel andmetel, mis puudutasid üksnes vaatlusalust toodet ja olid seega täpsem teabeallikas. Seepärast lükati need väited tagasi.

(45)

Eespool nimetatud põhjustel leidis komisjon, et taotluse esitajate esitatud tehingud ei kujutanud endast piisavalt esinduslikku alust ega kajastanud piisavalt täpselt nende praegust ja tulevast ekspordihinna kujundust, et neid saaks individuaalse dumpingumarginaali kindlaksmääramise aluseks võtta. Seega tuleks läbivaatamine lõpetada.

(46)

Eespool kirjeldatud tõendite põhjal tegi komisjon järelduse, et taotluse esitajate toodetud ja Hiina RVst pärit trikloroisotsüanuurhappe impordi läbivaatamine tuleks lõpetada. Rakendusmääruse (EL) 2017/2230 artikli 1 lõike 2 kohast „kõigi muude äriühingute“ suhtes kohaldatavat tollimaksu tuleks kohaldada taotluse esitajate valmistatud toodete suhtes. Järelikult tuleks taotluse esitajate impordi registreerimine lõpetada ja rakendusmäärusega (EL) 2017/2230 kehtestatud kõikide teiste äriühingute suhtes kohaldatav üleriigiline tollimaks (42,6 %) tuleks tagasiulatuvalt alates läbivaatamiste alguskuupäevast kõnealuselt impordilt sisse nõuda. See ei piira importijate võimalust taotleda tasutud tollimaksude tagasimaksmist kooskõlas alusmääruse artikli 11 lõikega 8.

(47)

Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas määruse (EL) 2016/1036 artikli 15 lõike 1 alusel asutatud komitee arvamusega,