This document is an excerpt from the EUR-Lex website
Document 32022R0001
Commission Delegated Regulation (EU) 2022/1 of 20 October 2021 amending Regulation (EU) 2021/821 of the European Parliament and of the Council as regards the list of dual-use items
Komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2022/1, 20. oktoober 2021, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2021/821 seoses kahesuguse kasutusega kaupade loeteluga
Komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2022/1, 20. oktoober 2021, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2021/821 seoses kahesuguse kasutusega kaupade loeteluga
C/2021/7424
ELT L 3, 6.1.2022, p. 1–260
(BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, GA, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)
In force
6.1.2022 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 3/1 |
KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) 2022/1,
20. oktoober 2021,
millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2021/821 seoses kahesuguse kasutusega kaupade loeteluga
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. mai 2021. aasta määrust (EL) 2021/821, millega kehtestatakse liidu kord kahesuguse kasutusega kaupade ekspordi, vahendamise, tehnilise abi, transiidi ja edasitoimetamise kontrollimiseks (1), eriti selle artikli 17 lõiget 1,
ning arvestades järgmist:
(1) |
Määrus (EL) 2021/821 näeb ette, et kui kahesuguse kasutusega kaupu liidust eksporditakse või transiidi korras läbi liidu veetakse või liidus elava või liidus asutatud vahendaja osutatud vahendusteenuste tulemusena kolmandasse riiki tarnitakse, siis tuleb neid tõhusalt kontrollida. |
(2) |
Määruse (EL) 2021/821 I lisaga kehtestatakse selliste kahesuguse kasutusega kaupade ühine loetelu, mis kuuluvad liidus kontrollimisele. Otsused kontrollitavate kaupade kohta tehakse Austraalia grupis, (2) raketitehnoloogia kontrollirežiimi (3) raames, tuumatarneriikide grupis (4) ning Wassenaari kokkuleppe (5) ja keemiarelvade keelustamise konventsiooni (6) raames. |
(3) |
Määruse (EL) 2021/821 I lisaga kehtestatud kahesuguse kasutusega kaupade loetelu tuleb korrapäraselt ajakohastada, et tagada selle täielik kooskõla rahvusvaheliste julgeolekualaste kohustustega, tagada läbipaistvus ja säilitada ettevõtjate konkurentsivõime. Massihävitusrelvade leviku tõkestamise rahvusvahelise korra ja ekspordikontrolli korra raames 2020. aastal heaks kiidetud kontrollitavate kaupade loetellu tehtud muudatuste tõttu tuleb määruse (EL) 2021/821 I lisa muuta. Selleks et eksporti kontrollivatel asutustel ja ettevõtjatel oleks lihtsam loetelu kasutada, tuleks kõnealuse määruse I lisa asendada. |
(4) |
Määruse (EL) 2021/821 IV lisaga kehtestatakse teatavate kaupade liidusiseseks edasitoimetamiseks loa andmise nõuded. |
(5) |
I lisas esitatud kahesuguse kasutusega kaupade loetellu tehtavate muudatuste tõttu on kaupade puhul, mis on loetletud ka IV lisas, vaja vastavalt muuta ka IV lisa. |
(6) |
Määrusega (EL) 2021/821 antakse komisjonile õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte I ning IV lisaga kehtestatud kahesuguse kasutusega kaupade loetelu ajakohastamiseks kooskõlas ülesannete ja kohustustega ning nende võimalike muudatustega, mida liikmesriigid ja vajaduse korral liit on võtnud massihävitusrelvade leviku tõkestamise rahvusvahelise korra ja ekspordi kontrollimise korra raames või asjakohaste rahvusvaheliste lepingute ratifitseerimise tulemusel. |
(7) |
Võttes arvesse, kui tähtis on tagada võimalikult kiiresti täielik kooskõla rahvusvaheliste julgeolekualaste kohustustega, peaks käesolev määrus jõustuma järgmisel päeval pärast selle avaldamist. |
(8) |
Määrust (EL) 2021/821 tuleks seetõttu vastavalt muuta, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Määrust (EL) 2021/821 muudetakse järgmiselt.
1) |
I lisa asendatakse käesoleva määruse I lisaga. |
2) |
IV lisa asendatakse käesoleva määruse II lisaga. |
Artikkel 2
Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 20. oktoober 2021
Komisjoni nimel
president
Ursula VON DER LEYEN
(1) ELT L 206, 11.6.2021, lk 1.
(2) Austraalia grupp (AG) on mitteametlik riikide foorum, kus ekspordikontrolli ühtlustamise kaudu püütakse tagada, et eksport ei aita kaasa keemiliste või bioloogiliste relvade arengule. Lisateavet saab aadressilt: http://www.australiagroup.net/
(3) Raketitehnoloogia kontrollirežiim (Missile Technology Control Regime, MTCR) on mitteametlik poliitiline kokkulepe selliste riikide vahel, kes soovivad piirata rakettide, terviklike raketisüsteemide, mehitamata õhusõidukite ja nendega seotud tehnoloogia levikut. Lisateavet saab aadressilt: http://mtcr.info/
(4) Tuumatarneriikide grupp (Nuclear Suppliers Group, NSG) on tuumatarneriikide rühm, mis püüab kaasa aidata tuumarelva leviku tõkestamisele, rakendades tuumamaterjali ekspordi ja tuumamaterjalidega seotud ekspordi suhtes kehtestatud suuniseid. Lisateavet saab aadressilt: http://www.nuclearsuppliersgroup.org/
(5) Wassenaari kokkulepe (WA) on loodud selleks, et aidata kaasa piirkondlikule ja rahvusvahelisele julgeolekule ja stabiilsusele seeläbi, et edendatakse läbipaistvust ja suuremat vastutust tavarelvade ning kahesuguse kasutusega kaupade ja tehnoloogiate üleandmisel ning hoitakse nõnda ära nende destabiliseerivat koondumist. Lisateavet saab aadressilt: https://www.wassenaar.org/
(6) Keemiarelvade väljatöötamise, tootmise, ladustamise ja kasutamise keelustamise ning nende hävitamise konventsiooni (keemiarelvade keelustamise konventsioon ehk CWC) eesmärk on kaotada terve massihävitusrelvade kategooria, keelates osalisriikidel keemiarelvi välja töötada, toota, omandada, varuda, säilitada, üle anda või kasutada. Lisateavet saab aadressilt: https://www.opcw.org/chemical-weapons-convention
I LISA
„I LISA
KÄESOLEVA MÄÄRUSE ARTIKLIS 3 OSUTATUD KAHESUGUSE KASUTUSEGA KAUPADE LOETELU
Käesolevas lisas esitatud kahesuguse kasutusega kaupade loeteluga rakendatakse kahesuguse kasutusega kaupade rahvusvaheliselt kokkulepitud kontrolli, mis hõlmab Austraalia gruppi (1), raketitehnoloogia kontrollirežiimi (MTCR) (2), tuumatarneriikide gruppi (NSG) (3), Wassenaari kokkulepet (4) ja keemiarelvade konventsiooni (CWC) (5).
SISUKORD
I osa |
Üldmärkused, akronüümid ja lühendid ning mõisted |
II osa. 0. kategooria |
Tuumamaterjalid, rajatised ja seadmed |
III osa. 1. kategooria |
Erimaterjalid ja nendega seotud seadmed |
IV osa. 2. kategooria |
Materjalide töötlemine |
V osa. 3. kategooria |
Elektroonika |
VI osa. 4. kategooria |
Arvutid |
VII osa. 5. kategooria |
Telekommunikatsioon ja „infoturve“ |
VIII osa. 6. kategooria |
Andurid ja laserid |
IX osa. 7. kategooria |
Navigatsiooni- ja lennuelektroonika |
X osa. 8. kategooria |
Merendus |
XI osa. 9. kategooria |
Kosmosesõidukid ja tõukejõud |
I OSA.
Üldmärkused, akronüümid ja lühendid ning mõisted
ÜLDMÄRKUSED I LISA KOHTA
1. |
Sõjaliseks kasutuseks ettenähtud või kohandatud kaupade kontrolli osas vaadake üksikute ELi liikmesriikide sõjaliste kaupade kontrollimist käsitlevaid loetelusid. Käesolevas lisas esinevad viited „VT KA SÕJALISTE KAUPADE NIMEKIRJA“ osutavad nimetatud loeteludele. |
2. |
Käesolevas lisas käsitletud kontrolli eesmärki ei tohiks kahjustada selliste kontrolli alla mittekuuluvate kaupade (sealhulgas tehased) ekspordiga, mis sisaldavad üht või mitut kontrolli alla kuuluvat komponenti, kusjuures kontrolli alla kuuluv komponent või kontrolli alla kuuluvad komponendid on kaupade põhiliseks koostisosaks ja seda (neid) on võimalik kergesti eraldada või kasutada muudel eesmärkidel.
|
3. |
Käesolevas lisas määratletud kaubad hõlmavad nii uusi kui ka kasutatud kaupu. |
4. |
Mõnel juhul on kemikaalid järjestatud nimetuse ja CASi numbri järgi. Nimekirja kohaldatakse sama struktuurivalemiga kemikaalide (sealhulgas hüdraadid) suhtes, sõltumata nende nimetusest või CASi numbrist. CASi numbrid on lisatud, aitamaks kindlaks määrata vastavat kemikaali või segu, sõltumata nomenklatuurist. CASi numbreid ei saa kasutada unikaalsete märgistustena, kuna loetletud kemikaalide mõnel vormil on erinevad CASi numbrid ning loetletud kemikaale sisaldavatel segudel võivad samuti olla erinevad CASi numbrid. |
TUUMATEHNOLOOGIAT KÄSITLEV MÄRKUS (NTN)
(Lugeda koos 0-kategooria E-osaga.)
0-kategoorias kontrollitud kaupadega otseselt seotud „tehnoloogiat“ kontrollitakse vastavalt 0-kategooria sätetele.
„Tehnoloogia“, mis on ette nähtud kontrolli alla kuuluvate kaupade „arendamiseks“, „tootmiseks“ või „kasutamiseks“, jääb kontrolli alla kuuluvaks ka siis, kui seda kohaldatakse kontrolli alla mittekuuluvate kaupade suhtes.
Kaupade lubamine ekspordiks annab loa eksportida samale lõppkasutajale ka minimaalse „tehnoloogia“, mis on vajalik kõnealuste kaupade paigaldamiseks, kasutamiseks, hoolduseks ja remondiks.
„Tehnoloogia“siirde kontrolli ei kohaldata „üldkasutatava teabe“ või „fundamentaalteaduslike uuringute“ suhtes.
ÜLDMÄRKUS TEHNOLOOGIA KOHTA (GTN)
(Lugeda koos 1.–9. kategooria E-osaga.)
Sellise „tehnoloogia“ eksporti, mis on „vajalik“ 1.–9. kategoorias nimetatud kontrolli alla kuuluvate kaupade „arendamiseks“, „tootmiseks“ või „kasutamiseks“, kontrollitakse 1.–9. kategooria sätete kohaselt.
„Tehnoloogia“, mis on „vajalik“ kontrolli alla kuuluvate kaupade „arendamiseks“, „tootmiseks“ või „kasutamiseks“, jääb kontrolli alla kuuluvaks ka siis, kui seda kohaldatakse kontrolli alla mittekuuluvate kaupade suhtes.
Kontrolli ei kohaldata sellise „tehnoloogia“ suhtes, mis on minimaalselt vajalik selliste kaupade paigaldamiseks, kasutamiseks, hoolduseks (kontrolliks) või remondiks, mis ei kuulu kontrolli alla või mille eksport on lubatud.
Märkus. |
See ei vabasta kontrolli alla kuulumisest punktides 1E002.e, 1E002.f, 8E002.a ja 8E002.b määratletud vastavat „tehnoloogiat“. |
„Tehnoloogia“siirete kontrolli ei kohaldata „üldkasutatava“ teabe või „fundamentaalteaduslike uuringute“ või patenditaotluste tegemiseks vajaliku miinimumteabe suhtes.
MÄRKUS TUUMATARKVARA KOHTA (NSN)
(Käesolev märkus on ülimuslik kõigi 0. kategooria D-osas loetletud kontrollimiste suhtes)
Käesoleva loetelu 0. kategooria D-osa ei hõlma „tarkvara“, mis on minimaalne vajalik „objektkood“ selliste kaupade paigaldamiseks, kasutamiseks, hoolduseks (kontrolliks) või remondiks, mille eksport on lubatud.
Kaupade lubamine ekspordiks annab loa eksportida samale lõppkasutajale ka minimaalse vajaliku „objektkoodi“ kõnealuste kaupade paigaldamiseks, kasutamiseks, hoolduseks (kontrolliks) ja remondiks.
Märkus. |
Märkus tuumatarkvara kohta ei vabasta kontrolli alla kuulumisest 5. kategooria 2. osas määratletud „tarkvara“ („infoturve“). |
ÜLDMÄRKUS TARKVARA KOHTA (GSN)
(Käesolev märkus on ülimuslik kõigi 1–9. kategooria D-osas loetletud kontrollimiste suhtes.)
Käesoleva loetelu 1–9. kategoorias ei kontrollita „tarkvara“, mis on:
a. |
üldiselt avalikkusele kättesaadav, kuna
|
b. |
„Üldkasutatav“või |
c. |
minimaalne vajalik „objektkood“ selliste kaupade paigaldamiseks, kasutamiseks, hoolduseks (kontrolliks) või remondiks, mille eksport on lubatud. |
Märkus. |
„Tarkvara“ käsitleva üldmärkuse punkt c ei vabasta kontrolli alla kuulumisest 5. kategooria 2. osas määratletud tehnoloogiat („infoturve“). |
ÜLDINE „INFOTURBE“MÄRKUS (GISN)
„Infoturbe“ vahendite ja funktsioonide käsitlemisel tuleks lähtuda 5. kategooria 2. osa sätetest, isegi kui tegu on komponentide, „tarkvara“ või muude kaupade funktsioonidega.
EUROOPA LIIDU TEATAJA TOIMETAMISKOKKULEPPED
Vastavalt institutsioonidevahelise stiilijuhendile kasutatakse Euroopa Liidu Teatajas eesti keeles avaldatud tekstides:
— |
täisarvude eraldamiseks kümnendkohtadest koma, |
— |
täisarvud esitatakse kolmeste jadadena ning jadad eraldatakse lühikese tühikuga. |
Käesolevas lisas esitatud tekstis järgitakse eespool kirjeldatud tava.
KÄESOLEVAS LISAS KASUTATUD AKRONÜÜMID JA LÜHENDID
Määratletud mõistena kasutatavate akronüümide ja lühendite leidmiseks vaata „Käesolevas lisas kasutatud mõisted“.
AKRONÜÜMID JA LÜHENDID |
|
ABEC |
Annular Bearing Engineers Committee (veerelaagritootjate ühendus) |
ABMA |
American Bearing Manufacturers Association (Ameerika veerelaagritootjate ühendus) |
ADC |
Analogue-to-Digital Converter (analoog-digitaalmuundur) |
AGMA |
American Gear Manufacturers' Association (Ameerika ajamitootjate ühendus) |
AHRS |
Attitude and Heading Reference Systems (suuna ja positsiooni määramise süsteemid) |
AISI |
American Iron and Steel Institute (Ameerika raua ja terase instituut) |
ALE |
Atomic Layer Epitaxy (aatomkihtepitaksia) |
ALU |
Arithmetic Logic Unit (aritmeetika-loogikaseade) |
ANSI |
American National Standards Institute (Ameerika Riiklik Standardiinstituut) |
APP |
Adjusted Peak Performance (korrigeeritud maksimaalne jõudlus) |
APU |
Auxiliary Power Unit (abijõuallikas) |
ASTM |
American Society for Testing and Materials (USA Materjalide Katsetamise Ühing) |
ATC |
Air Traffic Control (lennujuhtimine) |
BJT |
Bipolar Junction Transistors (bipolaartransistorid) |
BPP |
Beam Parameter Product (kiireparameetrite korrutis) |
BSC |
Base Station Controller (tugijaama kontroller) |
CAD |
Computer-Aided-Design (raalprojekteerimine) |
CAS |
Chemical Abstracts Service |
CCD |
Charge Coupled Device (laengsidestusseadmed) |
CDU |
Control and Display Unit (juhtimis- ja kuvarmoodul) |
CEP |
Circular Error Probable (tõenäolise vea ring) |
CMM |
Coordinate Measuring Machine (koordinaatmõõtemasin) |
CMOS |
Complementary Metal Oxide Semiconductor (täiendav metalloksiid-pooljuht) |
CNTD |
Controlled Nucleation Thermal Deposition (kontrollitud idustamisega termiline sadestamine) |
CPLD |
Complex Programmable Logic Device (keeruline programmeeritav loogikaseade) |
CPU |
Central Processing Unit (keskseade) |
CVD |
Chemical Vapour Deposition (keemiline aurustamine-sadestamine) |
CW |
Chemical Warfare (kemoründemürgid) |
CW (laserite kohta) |
Continuous Wave (pidevlaine) |
DAC |
Digital-to-Analogue Converter (digitaal-analoogmuundur) |
DANL |
Displayed Average Noise Level (väljuva signaali keskmine müratase) |
DBRN |
Data-Base Referenced Navigation (andmebaasidega toetatavad navigatsioonisüsteemid) |
DDS |
Direct Digital Synthesizer (otsene numbriline süntees) |
DMA |
Dynamic Mechanical Analysis (dünaamilis-mehaaniline analüüs) |
DME |
Distance Measuring Equipment (kaugusmõõtur) |
DMOSFET |
Diffused Metal Oxide Semiconductor Field Effect Transistor (topelt hajutusega metall-oksiid-pooljuht-väljatransistorid) |
DS |
Directionally Solidified (suunatult tahkestatud) |
EB |
Exploding Bridge (lõhkamissild) |
EB-PVD |
Electron Beam Physical Vapour Deposition (elektronkiire abil toimuv füüsikaline aurustamine-sadestamine) |
EBW |
Exploding bridge wire (lõhkamissilla juhtmed) |
ECM |
Electro-chemical machining (elektrokeemiline töötlus) |
EDM |
Electrical Discharge Machines (elektroerosioontöötlus) |
EFI |
Exploding Foil Initiators (plahvatava lehtmetalliga detonaator) |
EIRP |
Effective Isotropic Radiated Power (tegelik isotroopne kiirgusvõimsus) |
EMP |
Electromagnetic Pulse (elektromagnetiline impulss) |
ENOB |
Effective Number of Bits (efektiivne bittide arv) |
ERF |
Electrorheological Finishing (elektro-reoloogiline viimistlemine) |
ERP |
Effective Radiated Power (efektiivne kiirgusvõimsus) |
ESD |
Electrostatic Discharge (elektrostaatiline lahendus) |
ETO |
Emitter Turn-Off Thyristor (emitteriga suletav türistor) |
ETT |
Electrical Triggering Thyristor (elektrilise lülitusega türistor) |
EL |
Euroopa Liit |
EUV |
Extreme Ultraviolet (ekstraultraviolett) |
FADEC |
Full Authority Digital Engine Control (täisautomaatne digitaalne mootori juhtimine) |
FFT |
Fast Fourier Transform (Fourier’ kiirteisendus) |
FPGA |
Field Programmable Gate Array (väljaga programmeeritav ventiilmaatriks) |
FPIC |
Field Programmable Interconnect (kasutaja poolt programmeeritav ühendus) |
FPLA |
Field Programmable Gate Array (kasutaja poolt programmeeritav loogikamaatriks) |
FPO |
Floating Point Operation (ujukomatehe) |
FWHM |
Full-Width Half-Maximum (täislaiusega pool-maksimum) |
GLONASS |
Global Navigation Satellite System (Globaalne satelliitnavigatsioonisüsteem) |
GNSS |
Global Navigation Satellite System (Globaalne satelliitnavigatsioonisüsteem) |
GPS |
Global Positioning System (Globaalne positsioneerimissüsteem) |
GSM |
Global System for Mobile communication (globaalne digitaalne mobiilsidesüsteem) |
GTO |
Gate Turn-off Thyristor (suletav türistor) |
HBT |
Hetero-bipolar Transistor (hetero-bipolaarsed transistorid) |
HDMI |
High-Definition Multimedia Interface (kõrglahutusega multimeediumiliides) |
HEMT |
High Electron Mobility Transistors (elektronide kõrgliikuvusega transistor) |
ICAO |
International Civil Aviation Organization (Rahvusvaheline Tsiviillennunduse Organisatsioon) |
IEC |
International Electro-technical Commission (Rahvusvaheline Elektrotehnikakomisjon) |
IED |
Improvised Explosive Device (isetehtud lõhkekeha) |
IEEE |
Institute of Electrical and Electronic Engineers (Elektri- ja Elektroonikainseneride Instituut) |
IFOV |
Instantaneous-Field-Of-View (hetkeline vaateväli) |
IGBT |
Insulated Gate Bipolar Transistor (isoleeritud paisuga bipolaartransistor) |
IGCT |
Integrated Gate Commutated Thyristor (integreeritud võrejuhtimisega türistor) |
IHO |
International Hydrographic Organization (Rahvusvaheline Hüdrograafiaorganisatsioon) |
ILS |
Instrument Landing System (instrumentaalmaandumissüsteem) |
IMU |
Inertial Measurement Unit (inertsiaalne mõõteühik) |
INS |
Inertial Navigation System (inertsiooniline navigatsioonisüsteem) |
IP |
Internetiprotokoll |
IRS |
Inertial Reference System (inertsiooniline viitesüsteem) |
IRU |
Inertial Reference Unit (inertsiooniline viiteühik) |
ISA |
International Standard Atmosphere (rahvusvaheline standardatmosfäär) |
ISAR |
Inverse Synthetic Aperture Radar (inverteeritud sünteesapertuuriga radar) |
ISO |
International Organization for Standardization (Rahvusvaheline Standardiorganisatsioon) |
ITU |
International Telecommunication Union (Rahvusvaheline Telekommunikatsiooniliit) |
JT |
Joule-Thomson |
LIDAR |
Light Detection and Ranging (laserlokaator) |
LIDT |
Laser Induced Damage Threshold (laseriga põhjustatud kahju piirmäär) |
LOA |
Length Overall (kogupikkus) |
LRU |
Line Replaceable Unit (liini vahetatav moodul) |
LTT |
Light Triggering Thyristor (valguse lülitusega türistor) |
MLS |
Microwave Landing Systems (mikrolaine maandumissüsteem) |
MMIC |
Monolithic Microwave Integrated Circuit (monoliitsed integraallülitused) |
MOCVD |
Metal Organic Chemical Vapour Deposition (keemiline aurustamine-sadestamine metallorgaanilistest ühenditest) |
MOSFET |
Metal-Oxide-Semiconductor Field Effect Transistor (metall-oksiid-pooljuht-väljatransistor) |
MPM |
Microwave Power Module (mikrolainevõimsusmoodul) |
MRF |
Magnetorheological Finishing (magneto-reoloogiline viimistlemine) |
MRF |
Minimum Resolvable Feature size (vähima lahutatava elemendi mõõt) |
MRI |
Magnetic Resonance Imaging (magnetresonantskuvamine) |
MTBF |
Mean-Time-Between-Failures (keskmine tõrketusvältus) |
MTTF |
Mean-Time-To-Failure (keskmine kasutusaeg tõrkeni) |
NA |
Numerical Aperture (numbriline apertuur) |
NDT |
Non-Destructive Test (mittepurustav katsetus) |
NEQ |
Net Explosive Quantity (lõhkeaine puhaskogus) |
NIJ |
National Institute of Justice (riiklik õigusinstituut) |
OAM |
Operations, Administration or Maintenance (käitamine, juhtimine või hooldamine) |
OSI |
Open Systems Interconnection (avatud süsteemide sidumine) |
PAI |
Polyamide-imides (polüamidoimiidid) |
PAR |
Precision Approach Radar (täppislähenemisradar) |
PCL |
Passive Coherent Location (passiivne koherentne asukoha kindlaksmääramine) |
PDK |
Process Design Kit (Protsessi disainikomplekt) |
PIN |
Personal Identification Number (isikukood) |
PMR |
Private Mobile Radio (individuaalne mobiilraadio) |
PVD |
Physical Vapour Deposition (füüsikaline aurustamine-sadestamine) |
ppm |
parts per million (miljondik) |
QAM |
Quadrature-Amplitude-Modulation (kvadratuurne amplituudmodulatsioon) |
QE |
Quantum Efficiency (kvantefektiivsus) |
RAP |
Reactive Atom Plasmas (reaktiivne aatomiplasma) |
RF |
Radio Frequency (raadiosagedus) |
rms |
Root Mean Square (ruutkeskmine) |
RNC |
Radio Network Controller (raadiovõrgu kontroller) |
RNSS |
Regional Navigation Satellite System (piirkondlik sattelliitnavigatsioonisüsteem) |
ROIC |
Read-out Integrated Circuit (väljundkiip) |
S-FIL |
Step and Flash Imprint Lithography (samm-ja-särita-jäljendi litograafia) |
SAR |
Synthetic Aperture Radar (tehisavaradar) |
SAS |
Synthetic Aperture Sonar (sünteesapertuuriga lokaator) |
SC |
Single Crystal (monokristall) |
SCR |
Silicon Controlled Rectifier (ränialaldi) |
SFDR |
Spurious Free Dynamic Range (häiringuvaba dünaamiline diapasoon) |
SHPL |
Super High Powered Laser (ülivõimas laser) |
SLAR |
Sidelooking Airborne Radar (õhusõiduki pardal külgvaateradar) |
SOI |
Silicon-on-Insulator (räni-isolaator) |
SQUID |
Superconducting Quantum Interference Device (ülijuhtiv kvantinterferomeeter) |
SRA |
Shop Replaceable Assembly (töökojas vahetatav agregaat) |
SRAM |
Static Random Access Memory (staatiline muutmälu) |
SSB |
Single Sideband (ühe külgribaga) |
SRR |
Secondary Surveillance Radar (sekundaarseireradar) |
SSS |
Side Scan Sonar (kaldskaneerimissonar) |
TIR |
Total indicated reading (kogu tulemus) |
TVR |
Transmitting Voltage Response (saatepinge koste) |
u |
Atomic mass unit (aatommassiühik) |
UPR |
Unidirectional Positioning Repeatability (ühesuunaline positsioneerimise korduvus) |
UTS |
Ultimate Tensile Strength (tõmbetugevus) |
UV |
Ultraviolett |
VJFET |
Vertical Junction Field Effect Transistor (vertikaalne p-n-siirdega väljatransistor) |
VOR |
Very High Frequency Omni-Directional Range (ülikõrgsageduslik ringsuunaline raadiomajakas) |
WHO |
World Health Organization (Maailma Terviseorganisatsioon) |
WLAN |
Wireless Local Area Network (raadiokohtvõrk) |
KÄESOLEVAS LISAS KASUTATUD MÕISTED
Ühekordsetes jutumärkides (‘…’) märgitud terminite määratlused on esitatud vastava kauba tehnilises märkuses.
Tavalistes jutumärkides („...“) olevate terminite määratlused on järgmised.
NB! |
Viide kategooriale on märgitud defineeritud mõiste järele sulgudesse. |
„Täpsus“ (accuracy) (2 3 6 7 8) – väljendab osutatud väärtuse maksimaalset positiivset või negatiivset hälvet tunnustatud standardi märgitud väärtusest või tegelikust väärtusest; enamasti mõõdetakse ebatäpsuse kaudu.
„Lennujuhtimise aktiivsüsteemid“ (active flight control systems) (7) – lennujuhtimise süsteemid, mille ülesandeks on hoida ära „õhusõidukite“ ja rakettide soovimatud liikumised või soovimatud kerestruktuuri koormused, käsitledes autonoomselt paljudelt anduritelt tulevat teavet ning andes vajalikud ennetavad juhtimiskäsud automaatjuhtimisele.
„Aktiivpiksel“ (active pixel) (6) – väikseim tahkismassiivi (üksik) element, millel on fotoelektriline ülekandefunktsioon valguskiirguse (elektromagnetiline kiirgus) kasutamisel.
„Korrigeeritud maksimaalne jõudlus“ (adjusted peak performance) (4) – korrigeeritud maksimaalne kiirus, millega „digitaalarvuti“ teeb 64bitiseid või suuremaid ujukoma liitmis- ja korrutustehteid, ja selle ühikuks on nn kaalutud teraFLOPS (WT) (1 teraFLOPS = 1012 korrigeeritud ujukomatehet sekundis).
NB! |
Vt 4. kategooria, tehniline märkus. |
„Õhusõiduk“ (aircraft) (1 6 7 9) – kas jäigatiivaline, muudetava tiivakujuga, pöörleva tiivaga (helikopter), kaldrootoriga või kaldtiivaga lennuaparaat.
NB! |
Vt ka „tsiviilõhusõiduk“. |
„Õhulaev“ (airship) (9) – jõuseadmega õhust kergem õhusõiduk, mida hoitakse liikumises gaasi abil (tavaliselt heelium, varem vesinik).
„Kõik olemasolevad kompensatsioonid“ (all compensations available) (2) – võetakse arvesse kõik valmistaja käsutuses olevad võimalikud meetmed konkreetse tööpingi kõigi süstemaatiliste positsioneerimisvigade või konkreetse koordinaatmõõtemasina mõõtevigade minimeerimiseks.
„ITU poolt eraldatud“ (allocated by ITU) (3 5) – sagedusribade eraldamine vastavalt Rahvusvahelise Telekommunikatsiooni Liidu (ITU) kehtivatele raadioside-eeskirjadele esmastele, lubatud ja teisestele teenustele.
NB! |
Ei hõlma täiendavaid ja alternatiivseid eraldusi. |
„Pöördenurga hälve“ (angular position deviation) (2) – maksimaalne erinevus osutatud pöördenurga ja tegeliku, eriti täpselt mõõdetud pöördenurga vahel, kui pöördlaua töödeldava detaili alus on oma algasendist ära pööratud.
„Nurga juhuslik hälve“ (angle random walk) (7) – nurga vea akumulatsioon ajas, mis tuleneb juhuslikest muutustest (nn valgest mürast) nurkkiiruses (IEEE STD 528–2001).
„APP“ (4) – „korrigeeritud maksimaalne jõudlus“ (adjusted peak performance).
„Asümmeetriline algoritm“ (asymmetric algorithm) (5) – kodeerimisalgoritm, mis kasutab kodeerimiseks ja dekodeerimiseks erinevaid matemaatiliselt omavahel seotud võtmeid.
NB! |
„Asümmeetrilise algoritmi“ tavaline kasutus seisneb võtme haldamises. |
„Autentimine“ (authentication) (5) – kasutaja, protsessi või seadme identiteedi kontrollimine, tihti eeldusena juurdepääsu lubamisele infosüsteemis asuvatele ressurssidele. See hõlmab sõnumi või muu teabe päritolu või sisu kontrollimist ning kõiki juurdepääsu reguleerimise aspekte, mille puhul ei ole tegemist failide või teksti krüpteerimisega, välja arvatud ilma loata juurdepääsu vältimiseks otseselt paroolide, isiklike tunnusnumbrite (PIN-kood) või muude samalaadsete andmete kaitsega seotud otstarbel.
„Keskmine väljundvõimsus“ (average output power) (6) – „laseri“ koguväljundvõimsus, džaulides, jagatud ajavahemikuga, mille jooksul kiiratakse järjestikuste impulsside seeria, sekundites. Võrdsete vahedega impulsside seeria puhul on see võrdne „laseri“ kogu väljundenergiaga ühes impulsis, džaulides, jagatud „laseri“ impulsisagedusega hertsides.
„Hilistus põhiventiilis levimisel“ (basic gate propagation delay time) (3) – hilinemine levimisel, mis vastab „monoliit-integraallülituses“ kasutatud põhivärati viivitusele. „Monoliit-integraallülituste“‘perekonna’ puhul võib seda määratleda kas kui viivitust levimisel teatud ‘perekonna’ tüüpilises ventiilis või kui tüüpilist viivitust levimisel ventiili kohta teatud ‘perekonna’ sees.
NB1! |
„Hilistust põhiventiilis levimisel“ ei tohi segi ajada kompleksse „monoliit-integraallülituse“ sisend-/ väljundviivitusega. |
NB2! |
’Perekond’ sisaldab kõiki integraallülitusi, mille tootmismeetodite ja spetsifikatsioonide suhtes kehtib kõik alljärgnev, arvesse võtmata nende konkreetseid funktsioone:
|
„Fundamentaalteaduslikud uuringud“ (basic scientific research) (GTN NTN) – eksperimentaalne või teoreetiline töö, mida teostatakse põhiliselt uute teadmiste saamiseks nähtuste või vaadeldud faktide fundamentaalsetest põhimõtetest, ning mis ei ole otseselt suunatud mingi praktilise rakenduse või eesmärgi saavutamiseks.
„Algväärtus“ (kiirendusmõõtur) (bias (accelerometer)) (7) – kiirendusmõõturi väljundi keskmine väärtus teatava aja jooksul, mida mõõdetakse teatavates toimimistingimustes ning millel puudub seos sisendkiirenduse või rotatsiooniga. „Algväärtust“ väljendatakse grammides või meetrites ruutsekundi kohta (g või m/s2). (IEEE Std 528-2001) (mikrog = 1 × 10–6 g).
„Algväärtus“ (güroskoop) (bias (gyro)) (7) – güroskoobi väljundi keskmine väärtus teatava aja jooksul, mida mõõdetakse teatavates toimimistingimustes ning millel puudub seos sisendkiirenduse või rotatsiooniga. „Algväärtust“ väljendatakse tavaliselt kraadides tunnis (deg/hr). (IEEE Std 528–2001).
„Biotoimeained“ (biological agents) (1) – patogeenid või toksiinid, mida on eesmärgipäraselt valitud või muudetud (nt puhtuse, säilivusaja, virulentsuse, levimisomaduste või ultraviolettkiirguskindluse muutmine), mille sihiks on inim- ja loomkaotuste tekitamine, seadmete vigastamine või viljasaagi või keskkonna kahjustamine.
„Aksiaallõtk“ (camming) (2) – teljesuunaline nihe peavõlli ühe pöörde jooksul, mõõdetuna peavõlli plaanseibiga risti asetseval tasapinnal punktis, mis on lähim peavõlli plaanseibile (vt ISO 230-1:1986, punkt 5.63).
„Tõenäolise vea ring“ (Circular Error Probable) (CEP) (7) – ringikujulise normaaljaotuse korral sellise ringi raadius, mille sisse jääb 50 % üksikult tehtud mõõtmiste tulemustest, või ringi raadius, mille sees asetseb midagi 50 % tõenäosusega.
„Kemolaser“ (chemical laser) (6) – „laser“, millel ergastatud osakesed tekitatakse keemilisel reaktsioonil vabanenud energia arvel.
„Keemiline segu“ (chemical mixture) (1) – tahke, vedel või gaasiline toode, mis koosneb kahest või enamast komponendist, mis ei reageeri üksteisega segu säilitamise tingimustes.
„Õhuvoolu abil juhitavad pöörlemisvastased või suunajuhtimise süsteemid“ (circulation-controlled anti-torque or circulation controlled direction control systems) (7) – süsteemid, mis kasutavad õhu voolu piki aerodünaamilisi pindu, et tugevdada või juhtida pinnale tekitatud jõude.
„Tsiviilõhusõidukid“ (civil aircraft) (1 3 4 7) – need „õhusõidukid“, mis on loendatud kasutusotstarbe järgi ühe või mitme ELi liikmesriigi või Wassenaari kokkuleppe osalisriigi tsiviillennunduse ameti poolt avaldatud lennukõlblikkuse sertifitseerimise nimekirjas, lendamiseks sisemaistel ja välismaistel tsiviilkaubanduslikel marsruutidel või seaduslikuks kasutamiseks tsiviil-, era- ja ärilisel otstarbel.
NB! |
Vt ka „õhusõiduk“. |
„Teabevahetuskanali kontroller“ (communications channel controller) (4) – füüsiline liides, mis juhib sünkroonse või asünkroonse digitaalse info liikumist. Selle sõlme võib liita arvutile või telekommunikatsiooniseadmele, et tagada juurdepääs teabevahetusele.
„Kompensatsioonisüsteemid“ (compensation systems) (6) koosnevad primaarskalaarandurist, ühest või mitmest võrdlusandurist (näiteks vektor„magnetomeetritest“) koos platvormi jäiga keha pöörlemismüra vähendamist võimaldava tarkvaraga.
„Komposiit“ (composite) (1 2 6 8 9) – „põhiaine“ ja sellesse teatud eesmärgil (eesmärkidel) lisatud lisafaas või -faasid, mis koosnevad osakestest, niitkristallidest, kiududest või nende mis tahes kombinatsioonist.
„III/V ühendid“ (III/V compounds) (3 6) – polükristallilised, binaarsed või kompleksmonokristallilised tooted, mis koosnevad Mendelejevi perioodilisussüsteemi tabeli IIIA ja VA grupi elementidest (nt galliumarseniid, gallium-alumiiniumarseniid, indiumfosfiid).
„Kontuurjuhtimine“ (contouring control) (2) – tööorgani kahe või enama liikumise „arvjuhtimine“ käskudega, mis määravad ära järgmise nõutava asukoha ning vajalikud etteandmiskiirused sellele asukohale siirdumiseks. Neid etteandmiskiirusi varieeritakse üksteise suhtes soovitud kontuuri saavutamiseks (vt ISO/DIS 2806 - 1980).
„Kriitiline temperatuur“ (critical temperature) (1 3 5) (vahel nimetatud ka üleminekutemperatuuriks) – temperatuur, mille juures konkreetne „ülijuhtiv“ aine kaotab täielikult oma elektrilise takistuse alalisvoolule.
„Krüptograafiline aktiveerimine“ (cryptographic activation) (5) – mis tahes tehnika, mis konkreetselt aktiveerib või võimaldab kauba krüpteerimisvõimet mehhanismi abil, mida on rakendanud kauba tootja ja mis on üheselt seotud:
1. |
ühe kaubaga või |
2. |
ühe kliendiga mitme kauba puhul. |
Tehnilised märkused.
1. |
„Krüptograafilise aktiveerimise“ tehnikaid ja mehhanisme võib rakendada riistvara, „tarkvara“ või „tehnoloogiana“. |
2. |
„Krüptograafilise aktiveerimise“ mehhanismid võivad näiteks olla seerianumbripõhised litsentsivõtmed või autentimisvahendid, näiteks digitaalse allkirjaga sertifikaadid. |
„Krüptograafia“ (cryptography) (5) – teadusharu, mis hõlmab andmete muutmise põhimõtteid, vahendeid ja meetodeid eesmärgiga varjata nende informatiivset sisu, takistada andmete kontrollimatut muutmist või loata kasutamist. „Krüptograafia“ all mõistetakse teabe muutmist, kasutades ühte või mitut ‘salajast parameetrit’ (nt salamuutujad) või nendega seotud võtmete kasutamist.
Märkused.
1. |
„Krüptograafia“ ei hõlma ‘fikseeritud’ andmetihenduse ega kodeerimise meetodeid. |
2. |
„Krüptograafia“ hõlmab dekrüptimist. |
Tehnilised märkused.
1. |
‘Salajane parameeter’ – konstant või võti, mida varjatakse teiste eest või mida teatakse üksnes teatavas rühmas. |
2. |
’Fikseeritud’ (fixed) – kodeerimis- või pakkimisalgoritm ei võta vastu väljastpoolt antud parameetreid (nt šifreerimis- või võtmemuutujaid) ning kasutaja ei saa seda muuta. |
„Pidevlainelaser“ (CW laser) (6) – „laser“, mis võimaldab saada konstantse nimiväljundenergia rohkem kui 0,25 sekundiks.
„Küberintsidentidele reageerimine“ (cyber incident response) (4) – küberintsidenti käsitleva vajaliku teabe (nende isikute või organisatsioonidega, kes vastutavad parandamise teostamise või kooskõlastamise eest, et intsident lahendada) vahetamise protsess.
„Andmebaasidega toetatavad navigatsioonisüsteemid“ (Data-Based Referenced Navigation – DBRN) (7) – süsteemid, milles kasutatakse eri allikatest pärinevaid eelnevalt mõõdetud geofüüsikalisi paikkonna koondandmeid, et saada muutuvates tingimustes täpset informatsiooni navigeerimiseks. Andmeallikateks võivad olla mere sügavuskaardid, tähekaardid, gravimeetrilised kaardid, magnetvälja tugevuse kaardid või kolmemõõtmelised digitaalsed maastikukaardid.
„Vaesestatud uraan“ (depleted uranium) (0) – uraan, milles isotoobi 235 sisaldus on kahandatud allapoole looduses esinevat taset.
„Arendus“ (development) (GTN NTN kõik) – on seotud kõikide seeriatootmisele eelnevate järkudega nagu näiteks: toote projektlahendus, projektlahenduse otsing, projektlahenduse analüüs, projektlahenduse põhimõtted, prototüüpide koostamine ja katsetamine, katsetootmiskavad, projektlahenduse andmed, projektlahenduse andmete tooteks muutmise protsess, osade suhtelise paigutuse kavand, terviku moodustamise kavand, skeemid.
„Difusioonkeevitus“ (diffusion bonding) (1 2 9) – vähemalt kahe erineva metalli molekulaarne tahkisliitmine üheks tükiks, mille ühine tugevus on sama suur kui kõige nõrgemal materjalil, kusjuures peamine mehhanism on aatomite vastastikune difusioon üle liidese.
„Digitaalarvuti“ (digital computer) (4 5) – seade, mis ühe või mitme diskreetse muutuja kujul võib teha järgmist:
a. |
võtta vastu andmeid; |
b. |
säilitada andmeid või käske muudetamatus või muudetavas (ülekirjutatavas) salvestusseadmes; |
c. |
töödelda andmeid salvestatud käsujada abil, mida on võimalik muuta ning |
d. |
esitada töödeldud andmeid. |
NB! |
Salvestatud käsujada muutmine hõlmab muudetamatute salvestusseadmete asendamist, kuid mitte füüsilisi muutusi juhtmestikus või ühendustes. |
„Digitaalne edastuskiirus“ (digital transfer rate) (def) – mis tahes kandjale otse edastatava informatsiooni täielik bitikiirus.
NB! |
Vt ka „täielik digitaalne edastuskiirus“. |
„Triivi kiirus“ (güroskoop) (drift rate) (7) – güroskoobi väljundi komponent, mis on sisendpöörlemisest funktsionaalselt sõltumatu. Seda väljendatakse nurkkiirusena. (IEEE Std 528–2001).
„Lõhustuvate erimaterjalide“„efektiivgramm“ (effective gramme) (0 1) –
a. |
plutooniumi isotoopide ja uraan-233 puhul isotoobi kaal grammides; |
b. |
uraan-235 suhtes 1 % võrra või enam rikastatud uraani puhul elemendi kaal grammides, mis on mõõdetud kaalu ja rikastusastme ruudu korrutisena ja väljendatud kümnendmurruna; |
c. |
uraan-235 suhtes alla 1 % rikastatud uraani puhul elemendi kaal grammides korrutatuna 0,0001-ga. |
„Elektroonikasõlm“ (electronic assembly) (2 3 4) – teatud hulk elektroonilisi komponente (st ‘vooluahela elemente’, ‘diskreetkomponente’, integraallülitusi jne), mis on ühendatud omavahel spetsiifilis(t) e funktsiooni(de) täitmiseks ning mida on võimalik tervikuna asendada ja mis on tavaliselt algkomponentideks lahtiühendatav.
NB1! |
’Vooluahela element’ – vooluahela üksik aktiivne või passiivne funktsionaalne osa, näiteks üks diood, üks transistor, üks takisti, üks kondensaator jne. |
NB2! |
‘Diskreetkomponent’ – eraldi pakitud ‘vooluahela element’, millel on oma välisühendused. |
„Suure siseenergiaga materjalid“ (energetic materials) (1) – ained või segud, mis reageerivad keemiliselt, et eraldada nende ettenähtud kasutamiseks nõutavat energiat. „Lõhkeained“, „pürotehnika“ ja „raketikütus“ on kõrge siseenergiaga materjalide alamklassid.
„Tööorganid“ (end-effectors) (2) – haaratsid, ‘aktiivsed tööriistühikud’ ja kõik muud töövahendid, mis on kinnitatud „roboti“ manipulaatori otsa kinnitusplaadile.
NB! |
’Aktiivne tööriistühik’(active tooling unit) – seade, mille abil rakendatakse töödeldavale detailile liigutavat jõudu, töötlemisenergiat või sondeeritakse seda. |
„Ekvivalenttihedus“ (equivalent density) (6) – optika mass optilise pindalaühiku kohta, mis on projitseeritud optilisele pinnale.
„Ekvivalentstandardid“ (equivalent standards) (1) – võrreldavad riiklikud või rahvusvahelised standardid, mida tunnustab üks või mitu ELi liikmesriiki või Wassenaari kokkuleppe osalisriiki ja mida kohaldatakse kõnealuse kande suhtes.
„Lõhkeained“ (explosives) (1) – tahked, vedelad või gaasilised ained või ainete segud, mida kasutatakse lõhkepeades, lõhkeseadmetes või mujal esmase, võimendava või peamise lõhkelaenguna ning mille eesmärk on plahvatada.
„FADEC-süsteemid“ ehk „täisautomaatse digitaalse mootori juhtimise süsteemid“ (Full Authority Digital Engine Control Systems) (9) – gaasiturbiini mootori digitaalne juhtimissüsteem, mis on võimeline juhtima mootorit kogu mootori tööulatuses mootori käivitamise käsklusest kuni mootori seiskamise käskluseni, nii tava- kui ka rikkeolukorras.
„Kiud- või niitmaterjalid“ (fibrous or filamentary materials) (0 1 8 9) hõlmavad järgmisi materjale:
a. |
pidevad „monokiud“; |
b. |
pidev „lõng“ ja „eelkedrus“; |
c. |
„lindid“, kudumid, reeglipäratud matid ja punutised; |
d. |
tükeldatud kiud, staapelkiud ja vanutatud viltvaibad; |
e. |
mis tahes pikkusega monokristallilised või polükristallilised niitkristallid; |
f. |
aromaatse polüamiidi pulp. |
„Kile-tüüpi integraallülitused“ (film type integrated circuit) (3) – ‘vooluahela elementide“ ja metallist ühendusradade kogu, mis moodustatakse paksude või õhukeste kilede sadestamisega isolatsioon „põhimikule“.
NB! |
’Vooluahela element’ on vooluahela üksik aktiivne või passiivne funktsionaalne osa, näiteks üks diood, üks transistor, üks takisti, üks kondensaator jne. |
„Valgusoptiline lennujuhtimissüsteem“ (fly-by-light system) (7) – primaarne digitaalne lennujuhtimissüsteem, mis kasutab tagasisidet „õhusõiduki“ lennuaegseks juhtimiseks ja mille tööorganitele/tööseadmetele saadetavad korraldused on optilised signaalid.
„Elektrooniline lennujuhtimissüsteem“ (fly-by-wire system) (7) – primaarne digitaalne lennujuhtimissüsteem, mis kasutab tagasisidet „õhusõiduki“ lennuaegseks juhtimiseks ja mille tööorganitele/tööseadmetele saadetavad korraldused on elektrilised signaalid.
„Fokaaltasandiline massiiv“ (focal plane array) (6 8) – lineaarne või kahemõõtmeline üksikutest detektorelementidest koosnev tasapinnaline kiht või tasapinnaliste kihtide kombinatsioon, koos lugemiselektroonikaga või ilma, mis töötab fokaaltasandil.
NB! |
See ei hõlma üksikute detektorelementide hulki või kahe-, kolme- või neljaelemendilisi detektoreid eeldusel, et ajaline viivitus ning integreerimine ei ole toimunud elementides. |
„Osaribalaius“ (fractional bandwidth) (3 5) – „hetkribalaiuse“ jagatis selle kesksageduse väärtusega, väljendatuna protsentides.
„Sagedushüplemine“ (frequency hopping) (5 6) – „hajaspektri“ üks kujudest, milles üksiku sidekanali ülekandesagedust muudetakse diskreetselt sammhaaval juhusliku või pseudojuhusliku järjestuse alusel.
„Sageduse ümberlülitusaeg“ (frequency switching time) (3) – aeg (st viivitus), mis kulub signaalil, kui lülitutakse algselt kindlaksmääratud väljundsageduselt järgmiseni:
a. |
alla 1 GHz lõpliku kindlaksmääratud väljundsageduse puhul ±100 Hz lõplikust kindlaksmääratud väljundsagedusest või |
b. |
1 GHz või suurema lõpliku kindlaksmääratud väljundsageduse puhul ±0,1 miljondikku lõplikust kindlaksmääratud väljundsagedusest. |
„Kütuseelement“ (fuel cell) (8) – elektrokeemiline seade, mis muundab keemilise energia otse alalisvooluelektrienergiaks, tarbides kütust välisest toiteallikast.
„Sulav“ (fusible) (1) – omadus, kui ainet saab kuumuse, radiatsiooni, katalüsaatorite jne abil ristsiduda või täiendavalt polümeriseerida (kõvastamine) või kui seda saab sulatada ilma pürolüüsita (koksistamine).
„Kõvad selektorid“ (hard sectors) (5) – andmed või andmekogumid, mis on seotud üksikisikuga (nt perekonnanimi, eesnimi, e-posti aadress, koduaadress, telefoninumber või rühmituste liikmesus).
„Juhtimissüsteem“ (guidance set) (7) – süsteem, mis ühendab sõiduki asukoha ja kiiruse mõõtmise ning arvutamise protsessi (st navigeerimise) sõiduki lennujuhtimise süsteemile lennu trajektoori korrigeerimiseks käskude arvutamise ja saatmise protsessiga.
„Hübriidintegraallülitus“ (hybrid integrated circuit) (3) – mis tahes integraallülitus(t)e kombinatsioon või integraallülitus, mille ‘vooluahela elemendid’ või ‘diskreetkomponendid’ on ühendatud spetsiifiliste funktsioonide täitmiseks ning millel on kõik järgmised omadused:
a. |
sisaldab vähemalt üht korpuseta seadet; |
b. |
ühendamisel on kasutatud tüüpilisi integraallülituste tootmismeetodeid; |
c. |
on tervikuna asendatav ning |
d. |
tavaliselt ei ole demonteeritav. |
NB1! |
’Vooluahela element’ – vooluahela üksik aktiivne või passiivne funktsionaalne osa, näiteks üks diood, üks transistor, üks takisti, üks kondensaator jne. |
NB2! |
‘Diskreetkomponent’ – eraldi pakitud ‘vooluahela element’, millel on oma välisühendused. |
„Pildiväärindus“ (image enhancement) (4) – väljastpoolt saadud, informatsiooni sisaldavate piltide töötlemine selliste algoritmidega nagu ajaline kokkusurumine, filtreerimine, väljaeraldamine, väljavalimine, korrelatsioon, konvolutsioon või piirkondadevahelised teisendused (nt Fourier’ kiirteisendus või Walsh’i teisendus). Siia hulka ei ole loetud algoritmid, mis kasutavad ainult üksiku kujutise lineaar- või rotatsioonteisendust, nagu translatsioon, piirjoone eraldamine, registreerimine või vale värvimine.
„Immuunotoksiin“ (immunotoxin) (1) – on ühe rakuspetsiifilise monoklonaalse antikeha ja „toksiini“ või „toksiini alamühiku“ konjugaat, mis mõjutab valikuliselt haigeid rakke.
„Üldkasutatav“ (in the public domain) (GTN NTN GSN) – siinkohal tähistab „tehnoloogiat“ või „tarkvara“, mis on tehtud kättesaadavaks, seadmata piiranguid selle edasise levitamise suhtes (autoriõigusega seatud piirangud ei takista „tehnoloogiat“ või „tarkvara“ olemast „üldkasutatav“).
„Infoturve“ (information security) (GSN GISN 5) – kõik vahendid ja funktsioonid, mis tagavad info või teabevahetuse kättesaadavuse, konfidentsiaalsuse või terviklikkuse, välja arvatud vahendid ja funktsioonid, mis on ette nähtud kaitseks tõrgete eest. Siia kuuluvad „krüptograafia“, „krüptograafiline aktiveerimine“, ‘krüptoanalüüs’, kaitse ohustavate lekete eest ja arvutiturve.
Tehniline märkus.
’Krüptoanalüüs’ – krüptograafiasüsteemi või selle sisendite ja väljundite analüüs, et saada kätte salamuutujaid või tundlikku teavet, kaasa arvatud selge tekst.
„Hetkribalaius“ (instantaneous bandwidth) (3 5 7) – ribalaius, mille puhul väljundvõimsus jääb 3 dB piirides konstantseks, ilma et peaks kohandama teisi tööparameetreid.
„Isolatsioon“ (insulation) (9) – kasutatakse rakettmootorite komponentide juures, st korpuse, düüsi sisselaskeava, korpusekattes ning kujutab endast isoleerivaid või tulekindlaid lisandeid sisaldavaid kõvastatud või poolkõvastatud kummimassist lehti. Seda võib kasutada ka pakiruumi või stabilisaatorite mehaanilise pingetustajana.
„Sisekatend“ (interior lining) (9) – siduv sobituskatend tahke kütuse ja kesta või isoleeriva vooderduse vahel. Tavaliselt kuumuskindlate või isoleerivate ainete vedelatel polümeeridel, nagu näiteks süsiniktäitega hüdroksüüliga termineeritud (lõpetatud) polübutadieenil (HTPB) või muul polümeeril põhinev dispersioon, millesse on lisatud tahkestavaid toimeaineid ning mis on pihustatud või kantud kesta sisepinnale.
„Kombineeritud analoog-digitaalmuundur (interleaved analogue-to-digital converter, ADC)“ (3) – seadmed, millel on mitu ADC seadet, mis diskreedivad sama analoogsisendit eri aegadel selliselt, et kui väljundid liidetakse, on analoogsisend tõhusalt diskreeditud ja muundatud kõrgemal võendamissagedusel.
„Sisemine magnetvälja gradiomeeter“ (Intrinsic Magnetic Gradiometer) (6) – üksik magnetvälja gradiendi tajur ning selle juurde kuuluv elektroonika, mille väljundiks on magnetvälja gradiendi mõõt.
NB! |
Vt ka „magnetgradiomeetrid“. |
„Sissetungimistarkvara“ (intrusion software) (4 5) – „tarkvara“, mis on spetsiaalselt projekteeritud või mida on muudetud eesmärgiga varjata end arvuti või võrguühendusega seadme ‘seirevahendite’ eest või hävitada selle ‘kaitsvad vastumeetmed’, ning sooritada järgmist:
a. |
andmete või teabe väljalugemine arvutist või võrguseadmest, või süsteemi või kasutajateabe muutmine või |
b. |
programmi või protsessi tavapärase täitmisjada muutmine eesmärgiga täita väljastpoolt sisestatud käske. |
Märkused.
1. |
„Sissetungimistarkvara“ ei hõlma järgmist:
|
2. |
Võrguühendusega seadmete hulka kuuluvad mobiilsideseadmed ja nutiarvestid. |
Tehnilised märkused.
1. |
’Seirevahendid’ – „tarkvara-“ või riistvaraseadmed, mille abil jälgitakse süsteemi toimimist ja selle protsesse. See hõlmab viirusetõrjetooteid (antivirus products – AV), lõpp-punkti turbetooteid, isikliku turvalisuse tooteid (Personal Security Products – PSP), sissetungimise avastamise seadmeid (Intrusion Detection Systems – IDS), sissetungimise tõkestamise seadmeid (Intrusion Prevention Systems – IPS) või tulemüüre. |
2. |
’Kaitsvad vastumeetmed’ – meetmed, mis on projekteeritud koodi ohutuks täitmiseks, nagu andmetäite vältimine (Data Execution Prevention – DEP), aadressiruumi paigutuse juhuslikustamine (Address Space Layout Randomisation – ASLR) või nn liivakastistamine (sandboxing). |
„Isoleeritud eluskultuurid“ (isolated live cultures) (1) – eluskultuurid soikeseisundis ja kuivatatud preparaatidena.
„Isostaatpressid“ (isostatic presses) (2) – seadmed, mille abil on võimalik survestada suletud ruumi erinevate keskkondade abil (gaas, vedelik, tahked osakesed) nii, et selles asuvale töödeldavale detailile või ainele mõjub kõikidest suundadest võrdne rõhk.
„Laser“ (laser) (0 1 2 3 5 6 7 8 9) – kaup, mis toodab ruumiliselt ja ajaliselt koherentset valgust, mis on võimendatud stimuleeritud kiirguse kaudu.
NB! |
|
„Andmebaas“ (parameetriline tehniline andmebaas) (parametric technical database) (1) – tehnilise teabe andmekogu, mille kasutamine võib tõhustada asjaomaste süsteemide, seadmete või komponentide jõudlust.
„Õhust kergemad õhusõidukid“ (lighter-than-air vehicles) (9) – õhupallid ja „õhulaevad“, mille õhkutõstmiseks kasutatakse kuuma õhku või muid õhust kergemaid gaase, näiteks heeliumi või vesinikku.
„Lineaarsus“ (linearity) (2) (enamasti mõõdetakse mittelineaarsuse kaudu) – maksimaalne tegeliku omaduse (skaala alumiste ja ülemiste näitude keskmine) positiivne või negatiivne kõrvalekalle sirgjoonest, mis on paigutatud selliselt, et võrdsustada ja vähendada maksimaalseid kõrvalekaldeid.
„Kohtvõrk“ (local area network) (4 5) – andmesidesüsteem, millel on kõik järgmised omadused:
a. |
võimaldab mis tahes arvul sõltumatutel ‘andmesideseadmetel’ üksteisega otse suhelda ning |
b. |
piirdub mõõduka suurusega geograafilise alaga (nt kontorihoone, tehas, ülikoolilinnak, ladu). |
NB! |
’Andmesideseade’ on seade, mis võimaldab digitaalse teabe edastamist või vastuvõtmist. |
„Magnetvälja gradiomeetrid“ (magnetic gradiometers) (6) – seadmed, mis on ette nähtud väljaspool seadet ennast olevatest allikatest pärinevate magnetväljade ruumilise erinevuse kindlakstegemiseks. Koosnevad mitmest „magnetomeetrist“ ja nendega seotud elektroonikast, mille väljundiks on magnetvälja gradiendi mõõt.
NB! |
Vt ka „sisemised magnetvälja gradiomeetrid“. |
„Magnetomeetrid“ (magnetometers) (6) – seadmed, mis on ette nähtud väljaspool seadet ennast olevatest allikatest tulenevate magnetväljade kindlakstegemiseks. Koosnevad ühest magnetvälja tajurist ja sellega seotud elektroonikast, mille väljundiks on magnetvälja mõõt.
„UF6 korrosioonile vastupidavad materjalid“ (materials resistant to corrosion by UF6) (0) – võivad olla vask, vasesulamid, roostevaba teras, alumiinium, alumiiniumoksiid, alumiiniumisulamid, nikkel või sulam, mis sisaldab vähemalt 60 massiprotsenti niklit, ja fluorosüsivesinikpolümeerid.
„Põhiaine“ (matrix) (1 2 8 9) – oluliselt ühtlane aine faas, mis täidab osakeste, niitkristallide ja kiududevahelise ruumi.
„Mõõtehälve“ (measurement uncertainty) (2) – iseloomustav parameeter, mis 95 % täpsusega määrab ära, missuguses piirkonnas asub väljundväärtuse ümber mõõdetava muutuja õige väärtus. See võtab arvesse korrigeerimata süstemaatilisi kõrvalekaldeid, korrigeerimata lõtku ja juhuslikke kõrvalekaldeid (vt ISO 10360-2).
„Mikroarvuti mikroskeem“ (microcomputer microcircuit) (3) – „monoliit-integraallülitus“ või „mitmekiibiline integraallülitus“, mis sisaldab aritmeetika-loogikaseadet (ALU), mis on võimeline täitma põhimälus asuvaid üldotstarbelisi käske põhimälus sisalduvate andmete kohta.
NB! |
Põhimälu võib olla laiendatud välismälu abil. |
„Mikroprotsessor-mikroskeem“ (microprocessor microcircuit) (3) – „monoliit-integraallülitus“ või „mitmekiibiline integraallülitus“, mis sisaldab aritmeetika-loogikaseadet (ALU), mis on võimeline täitma välismälus asuvaid üldotstarbelisi käskude jadasid.
NB1! |
Üldjuhul ei sisalda „mikroprotsessor-mikroskeem“ integraalse komponendina mälu, millele oleks kasutajal juurdepääs, kuigi loogiliste funktsioonide täitmiseks võib kasutada samal kiibil asuvat mälu. |
NB2! |
See määratlus hõlmab ka kiibikomplekte, mis on kavandatud „mikroprotsessor-mikroskeemina“ koos toimima. |
„Mikroorganismid“ (microorganisms) (1 2) – bakterid, viirused, mükoplasmad, riketsiad, klamüüdiad või seened, nii looduslikult, parandatud või modifitseeritud, kas „isoleeritud eluskultuuride“ või aine kujul, kaasa arvatud elusained, mida on teadlikult nakatatud või saastatud nimetatud kultuuridega.
„Rakettmürsud“ (missiles) (1 3 6 7 9) – terviklikud raketisüsteemid ja mehitamata õhusõidukisüsteemid, millega on võimalik tarnida vähemalt 500 kg kaaluvat lõhkelaengut vähemalt 300 km kaugusele.
„Monokiud“ (monofilament) (1) või elementaarkiud – kiu väikseim osa, tavaliselt mõnemikromeetrise läbimõõduga.
„Monoliit-integraallülitus“ (monolithic integrated circuit) (3) – passiivsete või aktiivsete või mõlemat liiki ‘vooluahela elementide’ kombinatsioon, mis
a. |
moodustatakse difusioonimenetluse, sisestusmenetluse või sadestusmenetluse teel ühe pooljuhtmaterjali tüki (nn ‘kiibi’) sees või peal; |
b. |
mida võib käsitada kui lahutamatut tervikut ning |
c. |
mis täidab vooluahela ülesannet (ülesandeid). |
NB! |
’Vooluahela element’ on vooluahela üksik aktiivne või passiivne funktsionaalne osa, näiteks üks diood, üks transistor, üks takisti, üks kondensaator jne. |
„Monoliit-mikrolaine-integraallülitus“ (Monolithic Microwave Integrated Circuit – MMIC) (3 5) – „monoliit-integraallülitus“, mis toimib mikrolaine- või millimeeterlainesagedusel.
„Monospektraalsed pildiandurid“ (monospectral imaging sensors) (6) – võimelised omandama kujutise andmeid ühest diskreetsest spektriribast.
„Mitmekiibiline integraallülitus“ (multichip integrated circuit) (3) – kaks või enam „monoliit-integraallülitust“, mis on ühendatud ühisele „põhimikule“.
„Mitme kanaliga analoog-digitaalmuundur (multiple channel analogue-to-digital converter, ADC)“ (3) – seadmed, mis ühendavad rohkem kui üht ADCd ja on üles ehitatud selliselt, et igal ADC-l on eraldi analoogsisend.
„Multispektraalsed pildiandurid“ (multispectral imaging sensors) (6) – võimelised üheaegselt või järjestikku omandama kujutise andmeid kahes või enamas diskreetses spektriribas. Andureid, mis on tundlikud rohkem kui kahekümnes diskreetses spektraalribas, kutsutakse ka hüperspektraalseteks pildianduriteks.
„Looduslik uraan“ (natural uranium) (0) – looduses esinevat isotoopide segu sisaldav uraan.
„Võrgu juurdepääsu kontroller“ (network access controller) (4) – hajutatud teabevõrgu füüsiline liides. See kasutab sama edastusmeediumi, mis töötab kõikjal sama „digitaalse edastuskiirusega“, kasutades edastamisel arbitreerimist (nt loa või liikluse tuvastust). Sõltumata teistest, valib ta andmepaketid või andmegrupid (nt IEEE 802), mis on talle adresseeritud. Selle sõlme võib liita arvutile või telekommunikatsiooniseadmele, et tagada juurdepääs teabevahetusele.
„Tuumareaktor“ (nuclear reactor) (0) – terviklik reaktor, mis on võimeline käigus hoidma kontrollitavat isekulgevat tuumalõhustumise ahelreaktsiooni. „Tuumareaktor“ hõlmab kõiki reaktorianumas paiknevaid või vahetult selle külge kinnitatud osi, seadmeid, mis reguleerivad reaktori südamiku võimsustaset, ning komponente, mis tavaliselt sisaldavad reaktori südamiku primaarset jahutusainet, puutuvad sellega vahetult kokku või kontrollivad seda.
„Arvjuhtimine“ (numerical control) (2) – sooritatava toimingu automaatjuhtimisseade, mis kasutab tavaliselt toimingu kestel sisestatavaid arvandmeid (vt ISO 2382:2015).
„Objektkood“ (object code) (GNS) – ühe või mitme protsessi mugava esitusviisi („lähtekoodi“ (lähtekeele)), seadme poolt täidetav vorm, mis on koostatud programmeerimissüsteemi abil.
„Käitamine, juhtimine või hooldamine“ (Operations, Administration or Maintenance – OAM) (5) – ühe või mitme järgmise ülesande täitmine:
a. |
järgmisest loetelust mis tahes teabe kindlakstegemine või haldamine:
|
b. |
kauba töötingimuse või jõudluse jälgimine või haldamine või |
c. |
logide või auditi andmete haldamine, mis toetavad punktis a või b kirjeldatud ülesandeid. |
Märkus. |
„OAM“ ei hõlma järgmisi ülesandeid või nendega seotud peamisi juhtimisfunktsioone:
|
„Optiline integraallülitus“ (optical integrated circuit) (3) – „monoliit-integraallülitus“ või „hübriidintegraallülitus“, mis sisaldab üht või mitut osa, mis on kavandatud toimima valgusandurina või valguskiirgurina või täitma optilisi või elektro-optilisi funktsioone.
„Optiline kommuteerimine“ (optical switching) (5) – optiliste signaalide marsruutimine või kommuteerimine ilma nende muundamiseta elektrilisteks.
„Üldine voolutihedus“ (overall current density) (3) – mähise amperkeerdude arv (st mähise keerdude arv, mis on korrutatud maksimaalse voolu tugevusega, mis igas keerus voolab) jagatud kogu mähise ristlõikepindalaga (kaasa arvatud ülijuhtivad kiud, metallist maatriksid, milles asuvad ülijuhtivad kiud, kattematerjalid, jahutuskanalid jne.)
„Osalisriik“ (participating state) (7 9) – Wassenaari kokkuleppes osalev riik. (Vt www.wassenaar.org)
„Tippvõimsus“ (peak power) (6) – „impulsi kestuse“ ajal saavutatud suurim võimsus.
„Personaalvõrk“ (personal area network) (5) – andmesidesüsteem, millel on kõik järgmised omadused:
a. |
võimaldab suvalise arvu sõltumatute või omavahel ühendatud ’andmesideseadmete’ omavahelist otsesuhtlust ning |
b. |
seadmetevaheline suhtlus on piiratud üksikisiku või seadme vastutava käitaja vahetus füüsilises läheduses (nt üks ruum, kabinet või sõiduk) asuvate seadmetega. |
Tehnilised märkused.
1. |
’Andmesideseade’ on seade, mis võimaldab digitaalse teabe edastamist või vastuvõtmist. |
2. |
„Kohtvõrk“ on ulatuslikum kui „personaalvõrgu“geograafiline asukoht. |
„Eelnevalt eraldatud“ (previously separated) (1) – suvaliselt valitud protsessi kasutamine, mille eesmärgiks on jälgitava isotoobi kontsentratsiooni tõstmine.
„Põhiline koostisosa“ (principal element) (4) – 4. kategooria kohaselt on „põhilise koostisosaga“ tegemist siis, kui selle asendamisväärtus on üle 35 % sellise süsteemi koguväärtusest, mille koostisosa see on. Koostisosa väärtus on hind, mida süsteemi valmistaja või koostaja selle koostisosa eest maksab. Koguväärtus on tavapärane rahvusvaheline müügihind, mille eest toimub müük mitteasjaomastele pooltele valmistamiskohas või kaubasaadetise kinnitamisel.
„Tootmine“ (production) (GTN NTN kõik) – kõik tootmisetapid, nagu näiteks: konstrueerimine, toote insenerlahendus, valmistamine, integreerimine, kokkupanemine (montaaž), järelevalve, katsetamine, kvaliteedi tagamine.
„Tootmisseadmed“ (production equipment) (1 7 9) – instrumendid, šabloonid, rakised, tööriistatornid, valuvormid, stantsid, kinnitusvahendid, joondamisseadmed, katseseadmed, muud masinad ning nende osad, mis on eraldi konstrueeritud või modifitseeritud „arenduse“ või „tootmise“ ühe või enama järgu jaoks.
„Tootmisrajatised“ (production facilities) (7 9) – „tootmisseadmed“ ja spetsiaalselt nende jaoks ette nähtud tarkvara, mis on integreeritud „arenduseks“ mõeldud seadeldistesse või ühte või mitmesse „tootmis“järku.
„Programm“ (programme) (2 6) – käskude jada protsessi sooritamiseks elektronarvuti abil kas vahetult täidetaval või täidetavaks muundataval kujul.
„Impulsi kokkusurumine“ (pulse compression) (6) – radari signaalimpulsi kodeerimine ja töötlemine pikaajalisest lühiajaliseks, säilitades kõrge impulsienergia eelised.
„Impulsi kestus“ (pulse duration) (6) – „laseri“ impulsi kestus mõõdetuna impulsi poollaiusena (FWHI) (st impulsi täislaius tema tippintensiivsuse poolkõrgusel).
„Impulsslaser“ (pulsed laser) (6) – „laser“, mille „impulsi kestus“ on 0,25 sekundit või alla selle.
„Kvantkrüptograafia“ (quantum cryptography) (5) – „krüptograafia“ meetodite kogum, milles kodeeringu jagatud võti moodustub mingi füüsikalise süsteemi kvantmehhaaniliste omaduste (sh kvantoptikast, kvantväljateooriast või kvantelektrodünaamikast otseselt tulenevate omaduste) mõõtetulemustest.
„Radari sagedusliikuvus“ (radar frequency agility) (6) – mis tahes tehnika, mis muudab pooljuhuslikus järjestuses radari impulss-saatja kandesagedust impulsside või impulsigruppide vahel vähemalt samavõrra kui on impulsi ribalaius või rohkem.
„Radari hajaspekter“ (radar spread spectrum) (6) – mis tahes modulatsioonitehnika, mis hajutab suhteliselt kitsa sagedusribaga signaali energia oluliselt laiemale sagedusribale, kasutades juhuslikku või pooljuhuslikku kodeerimist).
„Kiirgustundlikkus“ (radiant sensitivity) (6) – kiirgustundlikkus (mA/W) = 0,807 × (lainepikkus nm) × kvantefektiivsus (QE).
Tehniline märkus.
Kvantefektiivsust (QE) väljendatakse tavaliselt protsendiga, kuid käesolevas valemis väljendatakse QEd ühest väiksema kümnendmurruna, näiteks 78 % on 0,78.
„Reaalajas töötlemine“ (real time processing) (6) – andmetöötlus arvutisüsteemis, mis tagab nõutava teenindustaseme garanteeritud reaktsiooniajaga, sõltudes olemasolevatest vahenditest ja olenemata süsteemi koormusest, kui see teenus on käivitatud mingi välise sündmuse poolt.
„Korduvus“ (repeatability) (7) – mõõdetava parameetri väärtuste kokkulangevuse määr identsetes mõõtetingimustes korratud mõõtmiste korral, juhul kui tingimused on mõõtmiste ajal muutunud või kui mõõteoperatsioon ei ole toimunud pideva protsessina. (Vt: IEEE STD 528–2001 (standardhälve 1 sigma))
„Vajalik“ (required) (GTN 3 5 6 7 9) – kasutatuna koos mõistega „tehnoloogia“, tähendab üksnes seda „tehnoloogia“ osa, mis tagab kontrollitud toimimistaseme, näitajate või funktsioonide saavutamise või laiendamise. Sellist „vajalikku“„tehnoloogiat“ võivad omavahel jagada mitmed tooted.
„Mässuohje toimeained“ (riot control agents) (1) – ained, mis massirahutuste ohjamiseks eeldatavatel kasutustingimustel tekitavad kiiresti inimestel sensoorset ärritust või avaldavad neile halvavat füüsilist mõju, mis kaob lühikese aja jooksul pärast kokkupuute lõppemist.
Tehniline märkus.
Pisargaasid on „mässuohje toimeainete“ alarühm.
„Robot“ (robot) (2 8) – manipulatsioonimehhanism, mis võib olla nii pideval rajal kui ka punktist punkti kulgev, võib kasutada andureid ning millel on kõik järgmised omadused:
a. |
multifunktsionaalsus; |
b. |
selle abil saab erinevate liikumiste kaudu kohale asetada või suunata materjali, osi, tööriistu või spetsiaalseid seadmeid kolmemõõtmelises ruumis; |
c. |
koosneb kolmest või enamast suletud või avatud ahelaga servoseadmest, mille hulka võivad kuuluda ka samm-mootorid, ning |
d. |
on „kasutaja-programmeeritav“ kas kasutades „õpetamine/kordamine“ meetodit või elektronarvuti abil, mis võib olla programmeeritav loogiline kontroller, st ilma mehaanilise sekkumiseta. |
NB! |
Eespool esitatud definitsioon ei hõlma järgmisi seadmeid:
|
„Eelkedrus“ (roving) (1) – ligikaudu paralleelsetest ‘heietest’ (tavaliselt 12–120) koosnev kimp.
NB! |
’Heie’ on kogum „monokiude“ (tavaliselt üle 200), mis on peaaegu paralleelsed. |
„Viskumine“ (run out, out-of-true running) (2) – telje radiaalne nihe peavõlli ühe pöörde jooksul, mõõdetuna peavõlli teljega risti asetseval tasapinnal, uuritava pöörleva sise- või välispinna punktis (vt ISO 230-1:1986, punkt 5.61).
„Võendisagedus“ (sample rate) (3) – analoog-digitaalmuunduri (ADC) puhul analoogsisendis ühe sekundi jooksul mõõdetud diskreetide maksimaalne arv, välja arvatud ülevõendavate ADCde puhul. Ülevõendavate ADCde puhul on „võendisagedus“ selle sõnauuenduse väljundsagedus. „Võendisageduse“ asemel võidakse kasutada ka võendamissagedust, mida väljendatakse tavaliselt megavõenditena sekundis (MSPS) või gigavõenditena sekundis (GSPS) või muundamissagedusena, tavaliselt hertsides (Hz).
„Satelliitnavigatsioonisüsteem“ (Satellite Navigation System) (5 7) — satelliitidest koosnev süsteem, mis koosneb satelliitidest ja vastuvõtjatest, mis võimaldab arvutada vastuvõtukohti satelliitidelt saadud signaalide põhjal. See hõlmab ülemaailmset satelliitnavigatsioonisüsteemi (GNSS) ja piirkondlikke navigatsioonisatelliitide süsteeme (RNSS).
„Mastaabitegur“ (scale factor) (güroskoop või kiirendusmõõtur) (7) – väljundi väärtuse muudu suhe sisendi väärtuse muutu, mida kavatsetakse mõõta. Mastaabiteguri väärtus hinnatakse üldiselt sirge tõusust, mis saadakse sisend- ja väljundväärtusi vähimruutude meetodiga sobitades, muutes tsükliliselt sisendväärtusi üle kogu sisendväärtuste piirkonna.
„Signaalianalüsaatorid“ (signal analysers) (3) – seadmed, mis on võimelised mõõtma ja näitama mitmesageduslike signaalide ühesageduslike komponentide põhiomadusi.
„Signaalitöötlus“ (signal processing) (3 4 5 6) – väljastpoolt tulnud infot kandvate signaalide töötlemine selliste algoritmidega nagu ajaline kokkusurumine, filtreerimine, väljaeraldamine, väljavalimine, korrelatsioon, domeenidevaheline konvolutsioon või teisendused (nt Fourier’ kiirteisendus või Walsh’'i teisendus).
„Tarkvara“ (software) (GSN kõik) – ühest või mitmest „programmist“ või ’mikroprogrammist’ koosnev kogum, mis on paigutatud mis tahes kättesaadavale väljundmeediale.
NB! |
’Mikroprogramm’ on elementaarsete käskude jada, mida säilitatakse erilises mäluseadmes ja mille täitmise käivitab tema viitekäsu saabumine käsuregistrisse. |
„Lähtekood“ (või lähtekeel) (source code or language) (6 7 9) – ühe või mitme protsessi otstarbekohane avaldis, mida võib programmeerimissüsteemi abil viia masinas täidetavale kujule („objektkood“ (või objektkeel)).
„Kosmosesõiduk“ (spacecraft) (9) – aktiiv- ja passiivsatelliidid ja kosmosesondid.
„Kosmosesõiduki platvorm“ (spacecraft bus) (9) – seadmed, mis moodustavad „kosmosesõiduki“ ja „kosmosesõiduki kasuliku lasti“ asukoha tugiinfrastruktuuri.
„Kosmosesõiduki kasulik last“ (spacecraft payload) (9) – seadmed, mis on kinnitatud „kosmosesõiduki platvormile“, mis täidavad kosmoses teatavat missiooni (nt side, vaatlus, teadus).
„Kosmosekindel“ (space-qualified) (3 6 7) – kasutatakse toodete puhul, mis on konstrueeritud, valmistatud ja katsetatud nii, et need töötavad 100 km kõrgusel või kõrgemal Maa pinnast.
NB! |
Üksikeksemplari teimipõhine „kosmosekõlblikkuse“ kindlaksmääramine ei tähenda, et sama tootepartii või tüübiseeria eksemplarid on ilma individuaalselt teime läbimata „kosmosekõlblikud“. |
„Lõhustuv erimaterjal“ (special fissile material) (0) – plutoonium-239, uraan-233, „uraaniisotoobi U-235 või U-233 suhtes rikastatud uraan“ ja kõiki eelnimetatuid sisaldavad materjalid.
„Erimoodul“ (specific modulus) (0 1 9) – Young’i moodul paskalites, vastavalt N/m2 jagatud erikaaluga N/m3 mõõdetuna temperatuuril (296 ±2) K ((23 ±2) °C), (50 ±5) % suhtelise niiskuse juures.
„Eritõmbetugevus“ (specific tensile strength) (0 1 9) – maksimaalne tõmbetugevus paskalites, vastavalt N/m2 jagatud erikaaluga N/m3 mõõdetuna temperatuuril (296 ±2) K ((23 ±2) °C), (50 ±5) % suhtelise niiskuse juures.
„Pöörleva massiga güroskoobid“ (spinning mass gyros) (7) – güroskoobid, milles kasutatakse pidevalt pöörlevat massi nurkliikumise avastamiseks.
„Hajaspekter“ (spread spectrum) (5) – tehnika, milles suhteliselt kitsaribalise sidekanali energia on levitatud üle palju laiema energiaspektri.
„Hajaspektriga radar“ (spread spectrum radar) (6) – vt „radari hajaspekter“.
„Stabiilsus“ (stability) (7) – teatava parameetri variatsiooni standardhälve (1 sigma) oma kalibreeritud väärtusest, mis on mõõdetud muutumatu temperatuuri tingimustes. Seda võib väljendada aja funktsioonina.
„Keemiarelvade konventsiooniga (mitte) ühinenud riigid“ (States (not) Party to the Chemical Weapon Convention) (1) – riigid, kelle suhtes keemiarelvade väljatöötamise, tootmise, varumise ja kasutamise keelustamise konventsioon on / ei ole jõustunud. (Vt www.opcw.org)
„Püsirežiim“ (Steady State Mode) (9) – mootori töötingimused, milles mootori parameetrid, näiteks tõukejõud/võimsus, pöörlemissagedus ja muud ei kõigu märkimisväärselt, kui ümbritseva õhu temperatuur ja surve mootori sisselaske juures on konstantsed.
„Suborbitaalne alus“ (suborbital craft) (9) – alus, mille korpus on mõeldud inimeste või kauba tansportimiseks ja mis on projekteeritud:
a. |
kasutuseks stratosfäärist kõrgemal; |
b. |
lendama orbiidivälise trajektooriga ning |
c. |
maanduma uuesti Maal ilma inimesi või kaupa kahjustamata. |
„Põhimik“ (substrate) (3) – alusmaterjali kiht koos ühendusradadega või ilma, mille peale või sisse võib paigutada ‘diskreetkomponente’ või integraallülitusi.
NB1! |
‘Diskreetkomponent’ – eraldi pakitud ‘vooluahela element’, millel on oma välisühendused. |
NB2! |
’Vooluahela element’ – vooluahela üksik aktiivne või passiivne funktsionaalne osa, näiteks üks diood, üks transistor, üks takisti, üks kondensaator jne. |
„Põhimikutoorikud“ (substrate blanks) (3 6) – monoliitsed ühendid, mille suurus on sobiv selliste optiliste elementide tootmiseks nagu peeglid või optilised aknad.
„Toksiini alamühik“ (sub-unit of toxin) (1) – struktuurselt ja funktsionaalselt kogu „toksiini“ diskreetkomponent.
„Supersulamid“ (superalloys) (2 9) – nikli-, koobalti- või rauapõhised sulamid, mille pingetaluvusaeg purunemiseni on pikem kui 1 000 tundi pingel 400 MPa ja tõmbetugevus suurem kui 850 MPa temperatuuril 922 K (649°C) või üle selle.
„Ülijuhtivad materjalid“ (superconductive) (1 3 5 6 8) – sellised materjalid, näiteks metallid, sulamid või ühendid, mis võivad kaotada täielikult oma elektritakistuse, st võivad omandada lõpmatult suure elektrijuhtivuse ning kanda üle väga suuri elektrivoole ilma Joule'i soojenemiseta.
NB! |
Aine „ülijuhtivat“ olekut iseloomustavad individuaalselt „kriitiline temperatuur“, kriitiline magnetväli, mis sõltub temperatuurist, ning kriitiline voolutihedus, mis sõltub nii temperatuurist kui ka magnetväljast. |
„Ülivõimas laser“ (super high power laser) (SHPL) (6) – „laser“, mille väljundenergia impulsis (tervikuna või osana sellest) ületab 1 kJ 50 ms jooksul või mille keskmine või pidevlaine (CW) võimsus ületab 20 kW.
„Üliplastne vormimine“ (superplastic forming) (1 2) – kuumvormimisprotsess, mille käigus saavutatakse metallidel, millistel toatemperatuuril tavalisel venitamiskatsel on katkemispunktis väike suhteline pikenemine (vähem kui 20 %), kuumutamist kasutades vähemalt kahekordne suhtelise pikenemise kasv.
„Sümmeetriline algoritm“ (symmetric algorithm) (5) – krüptograafiline algoritm, mis kasutab nii krüpteerimise kui ka dekrüpteerimise puhul ühesugust võtit.
NB! |
„Sümmeetriliste algoritmide“ tavakasutuseks on andmete konfidentsiaalsuse tagamine. |
„Lint“ (tape) (1) – materjal, mis on valmistatud põimitud või ühesuunalistest „monokiududest“, ‘heietest’, „eelkedrusest“, „köisikutest“ või „lõngadest“ jm, tavaliselt eelnevalt impregneeritud vaiguga.
NB! |
‘Heie’ on kogum „monokiude“ (tavaliselt üle 200), mis on peaaegu paralleelsed. |
„Tehnoloogia“ (technology) (GTN NTN kõik) – spetsiifiline teave, mis on ette nähtud kaupade „arendamiseks“, „tootmiseks“ või „kasutamiseks“. See teave esineb ’tehniliste andmete’ või ’tehnilise abi’ kujul.
NB1! |
’Tehniline abi’ võib esineda juhiste, oskuste, väljaõppe, tööalaste teadmiste ja konsultatsiooniteenuste vormis ning võib sisaldada ka ‘tehniliste andmete’ edastamist. |
NB2! |
’Tehnilised andmed’ võivad esineda tehniliste jooniste, plaanide, diagrammide, mudelite, valemite, tabelite, insener-tehniliste projektide ja spetsifikatsioonide, käsiraamatute ja juhiste kujul kas kirjalikult või salvestatuna muudele andmekandjatele või seadmetele nagu näiteks magnetkettad, helilindid, püsimälud. |
„Kolmemõõtmeline integraallülitus“ (three dimensional integrated circuit) (3) – pooljuhtkiipide või aktiivsete seadmekihtide koost, kus interposeerijal, põhimikul, kiibil või kihil on ühenduste kaudu pooljuhte läbivad läbiviigud seadmekihtidevaheliste ühenduste tarvis. Interposeerija on elektriühendusi võimaldav liides.
„Kallutatav spindel“ (tilting spindle) (2) – tööriista hoidev spindel, mis muudab masintöötlemisprotsessi käigus oma kesktelje pöördenurka mis tahes muu telje suhtes.
„Ajakonstant“ (time constant) (6) – aeg, mis kulub valgusmõjustuse andmisest 1–1/e-kordseks voolutugevuse kasvuks tema lõppväärtusest (st 63 %-ni lõppväärtusest).
„Mõõtenäidu stabiliseerumisaeg“ (time-to-steady-state registration) (6) (ka gravimeetri reageerimisaeg) – aeg, mille jooksul aluspinna põhjustatud kiirenduste häirivad mõjud (kõrgsagedusmüra) vähenevad.
„Labaotsabandaaž“ (tip shroud) (9) – statsionaarne võru (ühe- või mitmeosaline), mis on kinnitatud mootoriturbiini korpuse sisepinnale, või turbiinilaba otsa detail, mille peamine ülesanne on moodustada statsionaarsete ja pöörlevate komponentide vaheline gaastihend.
„Täielikult automatiseeritud lennujuhtimine“ (total control of flight) (7) – „õhusõidukite“ seisundi muutujate ja lennutrajektoori automatiseeritud kontroll, et tagada ülesande eesmärkide saavutamine vastavalt reaalajas muutunud andmetele eesmärkide, ohtude või teiste „õhusõidukite“ kohta.
„Täielik digitaalne edastuskiirus“ (total digital transfer rate) (5) – ajaühikus digitaalse andmeedastussüsteemi vastavate seadmete vahel liikuvate bittide arv, kaasa arvatud reakodeerimisbitid, talitusbitid jne.
NB! |
Vt ka „digitaalne edastuskiirus“. |
„Köisik“ (tow) (1) – kogum „monokiude“, mis on tavaliselt peaaegu paralleelsed.
„Toksiinid“ (toxins) (1 2) – toksiinid, mis esinevad sihilikult isoleeritud preparaatide või segudena, olenemata tootmisviisist, välja arvatud toksiinid, mis esinevad selliste teiste materjalide nagu patoloogiliste näidiste, põllukultuuride, toiduainete või „mikroorganismide“ külvivarude saasteainetena.
„Timmitav“ (tunable) (6) – „laseri“ võime tekitada pidevat väljundvõimsust igal sagedusel üle paljude „laser“siirete piirkonna. „Laserit“, mis võimaldab saada diskreetseid lainepikkusi ühel „laser“siirdel, ei peeta „timmitavaks“.
„Ühesuunaline positsioneerimise korduvus“ (unidirectional positional repeatability) (2) – väiksem individuaalse masina telje väärtustest R↑ ja R↓ (edasi ja tagasi), mis on määratletud ISO 230-2:2014 jaotises 3.21 või riiklikus standardis.
„Mehitamata õhusõiduk“ (unmanned aerial vehicle – UAV) (9) – õhusõiduk, mis on võimeline lendu alustama ja sooritama kontrollitavat ja juhitavat lendu ning navigeerima ilma inimpiloodita pardal.
„Uraaniisotoobi U235 või U233 suhtes rikastatud uraan“ (uranium enriched in the isotopes 235 or 233) (0) – uraan, mis sisaldab uraaniisotoopi U235 või U233 või mõlemat nimetatud uraaniisotoopi sellisel hulgal, et nende isotoopide summaarse koguse suhe isotoobi 238 kogusesse on suurem kui looduslikult esinev isotoopide 235 ja 238 suhe (0,71 %).
„Kasutamine“ (use) (GTN NTN kõik) – toimimine, paigaldus (sh kohapealne paigaldus), hooldus (kontroll), remont, kapitaalremont ja renoveerimine.
„Kasutajal juurdepääsetav programmeeritavus“ (user-accessible programmability) (6) – omadus, mis lubab kasutajal sisestada, modifitseerida või asendada programme teisiti kui:
a. |
muutes füüsiliselt lülitusskeemi või ühendusi või |
b. |
talitlusviiside sättimine, kaasa arvatud parameetrite sisestuse abil. |
„Vaktsiin“ (vaccine) (1) – ravimvormis olev ravim, millel on valmistaja- või kasutajariigi reguleerivate asutuste antud litsents või müügiluba või kliiniliste uuringutega seotud luba ja mis on mõeldud nende inimeste või loomade immunoloogilise kaitsesüsteemi tõhustamiseks haiguste ärahoidmise eesmärgil, kellele seda manustatakse.
„Elektroonilised vaakumseadmed“ (vacuum electronic devices) (3) – elektroonilised seadmed, mis põhinevad elektronkimbu ja vaakumlülituses leviva elektromagnetlaine koostoimel või mis toimivad koos raadiosageduslike vaakum-õõnesresonaatoritega. „Elektroonilised vaakumseadmed“ hõlmavad klüstroneid, kulglainelampe ja nende modifikatsioone.
„Nõrkustest teatamine“ (vulnerability disclosure) (4) – nõrkuste väljaselgitamine, neist aru andmine või teavitamine isikutele või organisatsioonidele, kes vastutavad parandamise teostamise või kooskõlastamise eest, et nõrkused kõrvaldada, või nõrkuste analüüsimine koos nendega.
„Lõng“ (yarn) (1) – kimp keerutatud ‘heiet’.
NB! |
‘Heie’ on kogum „monokiude“ (tavaliselt üle 200), mis on peaaegu paralleelsed.' |
II OSA
0. kategooria
0-KATEGOORIA – TUUMAMATERJALID, RAJATISED JA SEADMED
0A
Süsteemid, seadmed ja komponendid
0A001
„Tuumareaktorid” ja spetsiaalselt nende jaoks projekteeritud või valmistatud seadmed ja komponendid:
a. |
„tuumareaktorid”; |
b. |
metallanumad või nende olulised tööstuslikult toodetud osad, sealhulgas reaktorianuma kaas reaktori surveanuma jaoks, mis on spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud „tuumareaktori” südamiku hoidmiseks; |
c. |
manipuleeritavad seadmed, mis on spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud tuumakütuse „tuumareaktorisse” viimiseks või sealt eemaldamiseks; |
d. |
kontrollvardad, mis on spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud „tuumareaktoris” toimuva tuuma lõhustumise protsessi kontrollimiseks, varraste toetus- ja riputustarindid, varraste ajamid ning varraste juhiktorud; |
e. |
survetorud, mis on spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud sisaldama „tuumareaktoris” kütuseelemente ja primaarjahutit; |
f. |
tsirkooniumist ja selle sulamitest valmistatud torud (või torusõlmed), mis on spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud kasutamiseks „tuumareaktoris” kütuse kaitsekattena, kogustes üle 10 kg;
|
g. |
jahutusvedeliku pumbad või ringluspumbad, mis on spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud primaarjahutusvedeliku ringluse tekitamiseks „tuumareaktoris”; |
h. |
„tuumareaktori siseosad”, mis on spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud kasutamiseks „tuumareaktoris”, sealhulgas südamiku kandetarindid, kütusekanalid, reaktorianuma torud, soojusekraanid, juhteplaadid, südamiku võre plaadid ja hajutiplaadid; Tehniline märkus. Punktis 0A001.h. tähendavad „tuumareaktori siseosad” kõiki selliseid olulisi struktuure reaktorianumas, millel on vähemalt üks sellistest ülesannetest nagu südamiku toestamine, kütuse asetuse säilitamine, primaarjahutusvedeliku voolu suunamine, reaktorianuma kiirguskaitse ning südamikusiseste seadiste juhtimine. |
i. |
allpool esitatud soojusvahetid:
|
j. |
neutronite detektorid, mis on spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud neutronvoo tugevuse määramiseks „tuumareaktori” südamikus; |
k. |
„välised soojusekraanid”, mis on spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud kasutamiseks „tuumareaktoris” soojuskadude vähendamiseks ja anuma kaitsekesta kaitseks. Tehniline märkus. Punktis 0A001.k. tähendavad ‘välised soojusekraanid’ peamisi üle reaktorianumate paigutatud struktuure, mis vähendavad soojuskadu reaktorist ja vähendavad temperatuuri kaitsekesta sees. |
0B
Testimis-, kontrolli- ja tootmisseadmed
0B001
järgmised seadmed „loodusliku uraani” isotoopide, „vaesestatud uraani” isotoopide või „lõhustuvate erimaterjalide” isotoopide eraldamiseks ning nende jaoks spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud seadmed ja komponendid:
a. |
seadmed, mis on spetsiaalselt projekteeritud „loodusliku uraani” isotoopide, „vaesestatud uraani” isotoopide või „lõhustuvate erimaterjalide” isotoopide eraldamiseks:
|
b. |
gaasitsentrifuugid, komplektid ja komponendid, mis on spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud gaastsentrifuugimisega eraldusprotsessi jaoks, nagu: Tehniline märkus. Punktis 0B001.b. tähendab ‘suure tugevuse ja tiheduse suhtarvuga materjal’ järgmist:
|
c. |
seadmed ja komponendid, mis on spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud gaasilise difusiooneraldusprotsessi jaoks:
|
d. |
seadmed ja komponendid, mis on spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud aerodünaamilise eraldusprotsessi jaoks:
|
e. |
seadmed ja komponendid, mis on spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud keemilisel vahetusel põhineva eraldusprotsessi jaoks:
|
f. |
seadmed ja komponendid, mis on spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud ioonvahetusega eraldusprotsessi jaoks:
|
g. |
järgmised seadmed ja komponendid, mis on spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud lasereraldusprotsesside jaoks ja millega tehakse atomaarse gaasi laserisotooperaldust:
|
h. |
järgmised seadmed ja komponendid, mis on spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud lasereraldusprotsesside jaoks kasutamiseks molekulaarses laserisotooperalduses:
|
i. |
seadmed ja komponendid, mis on spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud plasmaeraldusprotsessi jaoks:
|
j. |
seadmed ja komponendid, mis on spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud elektromagnetilise eraldusprotsessi jaoks:
|
0B002
Punktis 0B001 nimetatud isotoopide eraldusseadmetele spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud abisüsteemid, seadmed ja komponendid, mis on valmistatud „UF6 põhjustatud korrosioonile vastupidavatest materjalidest” või nende abil kaitstud:
a. |
etteande autoklaavid, ahjud või süsteemid UF6 söötmiseks rikastusprotsessi; |
b. |
desublimaatorid või külmlõksud, mida kasutatakse UF6 eraldamiseks rikastusprotsessist, et seda seejärel edastada kuumutamise teel; |
c. |
saaduse ja jääkide jaamad UF6 toimetamiseks mahutitesse; |
d. |
veeldamis- või tahkestamisjaamad, mida kasutatakse UF6 eraldamiseks rikastusprotsessist UF6 kokkusurumise, jahutamise ja vedelasse või tahkesse olekusse viimise teel; |
e. |
toru- ja kogumissüsteemid, mis on spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud UF6 käsitlemiseks gaasidifusiooni, tsentrifuugimis- või aerodünaamilistes kaskaadides; |
f. |
vaakumsüsteemid ja pumbad:
|
g. |
järgmiste omadustega UF6 mass-spektromeetrid/iooniallikad, millega võetakse jooksvalt proove UF6 gaasivoost:
|
0B003
Uraani muundamiseks ettenähtud seade ja spetsiaalselt selleks projekteeritud või valmistatud seadmed:
a. |
süsteemid, mis on ette nähtud uraanimaagi kontsentraatide muundamiseks UO3-ks; |
b. |
süsteemid, mis on ette nähtud UO3 muundamiseks UF6-ks; |
c. |
süsteemid, mis on ette nähtud UO3 muundamiseks UO2-ks; |
d. |
süsteemid, mis on ette nähtud UO2 muundamiseks UF4-ks; |
e. |
süsteemid, mis on ette nähtud UO4 muundamiseks UF6-ks; |
f. |
süsteemid, mis on ette nähtud UF4 muundamiseks uraanimetalliks; |
g. |
süsteemid, mis on ette nähtud UF6 muundamiseks UO2-ks; |
h. |
süsteemid, mis on ette nähtud UF6 muundamiseks UF4-ks; |
i. |
süsteemid, mis on ette nähtud UO2 muundamiseks UCl4-ks. |
0B004
Raske vee, deuteeriumi ja selle ühendite tootmiseks või kontsentreerimiseks ettenähtud seadmestik ja spetsiaalselt selleks projekteeritud ja valmistatud seadmed ja komponendid:
a. |
järgmised süsteemid raske vee, deuteeriumi ja selle ühendite tootmiseks:
|
b. |
järgmised seadmed ja komponendid:
|
0B005
Tuumareaktorite kütuseelementide tootmiseks ettenähtud seadmestik ja spetsiaalselt selle jaoks projekteeritud või valmistatud seadmed.
Tehniline märkus.
Spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud seadmed „tuumareaktori” kütuselementide tootmiseks hõlmavad seadmeid, mis
1. |
on tavaolukorras kokkupuutes tuumamaterjalide tootevooga või osalevad otseselt sellises tootmises või juhtimises; |
2. |
hermetiseerivad tuumamaterjali katte sees; |
3. |
kontrollivad katte terviklikkust või hermeetilisust; |
4. |
kontrollivad hermeetiliselt suletud kütuse lõppkäsitlemist või |
5. |
on kasutusel reaktorielementide koostamisel. |
0B006
„Tuumareaktoris” kiiritatud kütuseelementide ümbertöötamiseks ettenähtud seadmestik ja spetsiaalselt selle jaoks projekteeritud või valmistatud seadmed ja komponendid.
Märkus. |
Punkt 0B006 hõlmab järgmist:
|
0B007
Plutooniumi muundamiseks ettenähtud seadmestik ja spetsiaalselt selle jaoks projekteeritud või valmistatud seadmed:
a. |
süsteemid, mis on ette nähtud plutooniumnitraadi muundamiseks plutooniumoksiidiks; |
b. |
süsteemid, mis on ette nähtud metallilise plutooniumi tootmiseks. |
0C
Materjalid
0C001
Looduslik uraan, vaesestatud uraan või toorium metalli, sulami, keemilise ühendi või kontsentraadi kujul ja materjalid, mis sisaldavad mis tahes eelnevalt nimetatud elementi või ühendit;
Märkus. |
Punkt 0C001 ei hõlma järgmist:
|
0C002
„Lõhustuvad erimaterjalid”
Märkus. |
Punkt 0C002 ei hõlma kogust, milleks on kuni neli „efektiivgrammi” instrumentide anduriosades. |
0C003
Deuteerium, raske vesi (deuteeriumoksiid) ja teised deuteeriumiühendid ning segud ja deuteeriumi sisaldavad lahused, milles deuteeriumi ja vesiniku isotoopsuhe on suurem kui 1:5 000.
0C004
Grafiit puhtusega üle 5 miljondiku ‘booriekvivalendi’ ja tihedusega üle 1,50 g/cm3 kasutamiseks „tuumareaktoris” koguses, mis on üle 1 kg.
NB! |
VT KA PUNKT 1C107. |
Märkus 1. |
Ekspordikontrolli eesmärgil teevad selle ELi liikmesriigi pädevad asutused, milles eksportija asub, kindlaks, kas eespool olevale kirjeldusele vastava grafiidi eksport on mõeldud „tuumareaktoris” kasutamiseks. 0C004 ei hõlma grafiiti puhtusega üle 5 miljondiku booriekvivalendi ja tihedusega üle 1,50 g/cm3, mis ei ole mõeldud kasutamiseks „tuumareaktoris”. |
Märkus 2. |
Punktis 0C004 on ‘booriekvivalent’ (BE) määratletud kui lisandite BEz-de summa (v.a BEsüsinik, kuna süsinikku ei loeta lisandiks) koos booriga, kus:
BEZ (ppm) = CF x elemendi Z kontsentratsioon miljondikes;
ning σB ja σZ on vastavalt loodusliku boori ja elemendi Z soojuslike neutronite haarde ristlõige (barnides); AB ja AZ on vastavalt loodusliku boori ja elemendi Z aatommassid. |
0C005
Gaasilise difusiooni tõkete valmistamiseks ettenähtud UF6 põhjustatud korrosioonile vastupidavad ühendid või pulbrid (nt nikkel või sulam, mis sisaldab vähemalt 60 massiprotsenti niklit, alumiiniumoksiid ja täielikult fluoritud süsivesinikpolümeerid), mille puhtusaste on vähemalt 99,9 massiprotsenti ja mille osakeste suurus mõõdetuna standardi ASTM B330 kohaselt on alla 10 μm ning milles osakesed on väga ühetaolise suurusega.
0D
Tarkvara
0D001
„Tarkvara”, mis on spetsiaalselt loodud või kohandatud käesolevas kategoorias nimetatud kaupade „arendamiseks”, „tootmiseks” või „kasutamiseks”.
0E
Tehnoloogia
0E001
Tuumatehnoloogia märkusele vastav „tehnoloogia”, mis on ette nähtud käesolevas kategoorias nimetatud kaupade „arendamiseks”, „tootmiseks” või „kasutamiseks”.
III OSA
1. kategooria
KATEGOORIA 1 – ERIMATERJALID JA NENDEGA SEOTUD SEADMED
1A
Süsteemid, seadmed ja komponendid
1A001
Järgmised fluoritud segudest valmistatud komponendid:
a. |
mansetid, tihendid, hermeetikud või pehmed kütusemahutid, mis on spetsiaalselt kavandatud „õhusõidukitel” või kosmosesõidukitel kasutamiseks ning mille valmistamisel on kasutatud üle 50 massiprotsendi punktis 1C009.b või 1C009.c nimetatud materjale; |
b. |
ei kasutata; |
c. |
ei kasutata. |
1A002
Komposiitstruktuurid või -laminaadid, mis on:
NB! |
VT KA PUNKTID 1A202, 9A010 ja 9A110. |
a. |
valmistatud järgmistest materjalidest:
|
b. |
valmistatud metallilisest või süsinik-„põhiainest” ja mis tahes järgmisest materjalist:
|
Märkus 1. |
Punkt 1A002 ei hõlma „komposiit”struktuure või -laminaate, mis on valmistatud epoksüvaiguga immutatud süsinik„kiud- või niitmaterjalidest”, mis on ette nähtud „tsiviilõhusõiduki” tarindite või laminaatide parandamiseks ning millel on kõik järgmised omadused:
|
Märkus 2. |
Punkt 1A002 ei hõlma pooltooteid, mis on ette nähtud kasutamiseks tsiviilotstarbel:
|
Märkus 3. |
Punkt 1A002.b.1 ei hõlma pooltooteid, mis sisaldavad maksimaalselt kahes suunas või kahes mõõtmes kootud niitmaterjali ning mis on spetsiaalselt ette nähtud järgmisteks kasutusteks:
|
Märkus 4. |
Punkt 1A002 ei hõlma valmistooteid, mis on kavandatud eriotstarbeks. |
Märkus 5. |
Punkt 1A002.b.1 ei hõlma mehaaniliselt tükeldatud, jahvatatud või lõigatud süsinik„kiud- või niitmaterjale” pikkusega 25,0 mm või vähem. |
1A003
Mitte„sulavatest” aromaatsetest polüimiididest valmistatud kile-, lehe-, lindi- või paelakujulised tooted, millel on vähemalt üks omadus järgmistest:
a. |
paksus üle 0,254 mm või |
b. |
kaetud või lamineeritud süsiniku, grafiidi, metallide või magnetiliste ainetega. |
Märkus. |
Punkt 1A003 ei hõlma tooteid, mis on kaetud või lamineeritud vasega ja on kavandatud trükkplaatide tootmiseks. |
NB! |
Kerg„sulavate” aromaatsete polüimiidide kõigi vormide kohta vt punkt 1C008.a.3. |
1A004
Kaitse- ja avastamisseadmed ning nende komponendid, mida ei ole spetsiaalselt projekteeritud sõjaliseks otstarbeks:
NB! |
VT KA SÕJALISTE KAUPADE NIMEKIRI, PUNKTID 2B351 JA 2B352. |
a. |
täielikult nägu katvad maskid, filterkanistrid ja nende jaoks mõeldud saaste kõrvaldamise seadmed, mis on kavandatud või kohandatud kaitseks järgmise eest, ning spetsiaalselt nende jaoks kavandatud komponendid:
Tehniline märkus. Punkti 1A004.a tähenduses:
|
b. |
kaitseülikonnad, -kindad ja -jalatsid, mis on spetsiaalselt kavandatud või kohandatud kaitseks järgmise eest:
|
c. |
avastamise süsteemid, mis on spetsiaalselt kavandatud või kohandatud järgmise avastamiseks ja identifitseerimiseks, ning spetsiaalselt nende jaoks kavandatud komponendid:
|
d. |
elektroonilised seadmed, mis on ette nähtud „lõhkeaine”jääkide automaatseks avastamiseks või kindlakstegemiseks ning mis kasutavad lõhkeaine ‘mikrokoguste avastamise’ meetodeid (nt akustiline pinnalaine, ioonide liikuvuse spektromeetria, liikuvuse erinevuse spektromeetria, massispektromeetria). Tehniline märkus. Lõhkeaine ‘mikrokoguste avastamine’ on määratletud kui suutlikkus avastada koguseid, mis auru puhul on alla 1 miljondiku, tahkiste ja vedelike puhul alla 1 mg.
|
Tehnilised märkused.
1. |
Punkt 1A004 hõlmab seadmeid ja komponente, mis on kindlaks määratud vastavad riiklikele standarditele ja mis on muul viisil osutunud tõhusaks ‘radioaktiivsete materjalide’, ‘biotoimeainete’, kemoründemürkide, ‘mudelainete’, ‘massirahutuste ohjamiseks ettenähtud kemikaalide’ avastamiseks või kaitseks nende eest, isegi kui selliseid seadmeid ja komponente kasutatakse tsiviiltööstuses, nt kaevandustes, maardlates, põllumajanduses, farmaatsiatööstuses, meditsiinis, veterinaarias, keskkonna- ja jäätmemajanduses või toidutööstuses. |
2. |
‘Mudelaine’ on aine või materjal, mida kasutatakse (keemilise või bioloogilise) mürkaine asemel väljaõppel, teadusuuringutes, katsetamisel või hindamisel. |
3. |
Punkti 1A004 tähenduses on ‘radioaktiivsed materjalid’ materjalid, mida on eesmärgipäraselt valitud või muudetud, et suurendada nende tõhusust inim- ja loomkaotuste tekitamisel, seadmete vigastamisel või viljasaagi või keskkonna kahjustamisel. |
1A005
Kuulikindlad vestid ja nende komponendid:
NB! |
VT KA SÕJALISTE KAUPADE NIMEKIRI. |
a. |
pehmed kuulikindlad vestid ja spetsiaalselt nende jaoks kavandatud komponendid, mis ei ole valmistatud sõjaliste standardite või spetsifikatsioonide kohaselt või nendega samaväärsete eeskirjade kohaselt; |
b. |
soomusplaadiga kuulikindlad vestid, mis kaitsevad ballistilise lennutrajektooriga füüsiliste kehade eest, kaitseaste IIIA (NIJ 0101.06, juuli 2008) või „võrreldava tasemega standard” või vähem. |
NB! |
Kuulikindlate vestide valmistamiseks kasutatavate „kiud- ja niitmaterjalide” kohta vt punkt 1C010. |
Märkus 1. |
Punkt 1A005 ei hõlma kuulikindlaid veste, mis on kasutajal kaasas isiklikuks kasutamiseks. |
Märkus 2. |
Punkt 1A005 ei hõlma kuulikindlaid veste, mis on kavandatud pakkuma vaid frontaalset kaitset mittesõjaliste lõhkeseadeldiste kildude ja plahvatuse eest. |
Märkus 3. |
Punkt 1A005 ei hõlma kuulikindlaid veste, mis on kavandatud pakkuma vaid kaitset noa, piigi, nõela või tömbi esemega tekitatava vigastuse eest. |
1A006
Järgmine spetsiaalselt omatehtud lõhkekehade kõrvaldamiseks kavandatud või kohandatud varustus ja spetsiaalselt selle jaoks ettenähtud komponendid ja lisaseadmed:
NB! |
VT KA SÕJALISTE KAUPADE NIMEKIRI. |
a. |
kaugjuhitavad sõidukid; |
b. |
‘häirijad’. |
Tehniline märkus.
Punkti 1A006.b tähenduses on ‘häirijad’ seadmed, mis on spetsiaalselt kavandatud lõhkekeha toimimise takistamiseks ja mis sel eesmärgil paiskavad välja vedelikujoa või tahke või puruneva lendkeha.
Märkus. |
Punkt 1A006 ei hõlma varustust, mida selle kasutaja endaga kaasas kannab. |
1A007
Varustus ja seadmed, mis on spetsiaalselt kavandatud elektri abil lõhkama laenguid ja seadiseid, mis sisaldavad „keemilist energiat sisaldavat materjali”:
NB! |
VT KA SÕJALISTE KAUPADE NIMEKIRI, PUNKTID 3A229 JA 3A232. |
a. |
lõhkeaine detonaatorite süütamise süsteemid, mis on ette nähtud punktis 1A007.b nimetatud detonaatorite käivitamiseks; |
b. |
elektriliselt juhitavad lõhkeaine detonaatorid:
|
Tehnilised märkused.
1. |
Sõna detonaator asemel kasutatakse mõnikord sõna initsiaator. |
2. |
Kõik punktis 1A007.b nimetatud detonaatorid kasutavad väikest elektrijuhti (silda, sillajuhtmeid või õhukest lehtmetalli), mis plahvatusega vaporiseeruvad, kui neid läbib kiire kõrgvoolu impulss. Muude detonaatorite kui fooliumdetonaatori puhul vallandab plahvatav elektrijuht keemilise detonatsiooni elektrit juhtivas ja väga plahvatusohtlikus materjalis, nt PETN (pentaerütritooltetranitraat). Fooliumdetonaatoris paiskab elektrijuhi plahvatuslik aurustumine kile üle tühimiku ning kile põrge lõhkeaine pihta vallandab keemilise detonatsiooni. Mõnes fooliumdetonaatori mudelis paiskub kile magnetvälja jõul. Plahvatava kilega detonaator võib tähendada nii silddetonaatorit kui ka fooliumdetonaatorit. |
1A008
Järgmised laengud, seadmed ja komponendid:
a. |
‘kujulaengud’ (shaped charges), millel on kõik järgmised omadused:
|
b. |
pikergused lõikelaengud ja spetsiaalselt nende jaoks kavandatud komponendid, millel on kõik järgmised omadused:
|
c. |
lõhkenöör (detonating cord), mille lõhkeainesisaldus on suurem kui 64 g/m; |
d. |
punktis 1A008.b nimetamata lõike- ja katkestamisseadmed, mille lõhkeaine puhaskogus (NEQ) on suurem kui 3,5 kg. |
Tehniline märkus.
‘Kujulaengud’ on lõhkelaengud, millele on antud plahvatuse mõju suunav kuju.
1A102
Korduvküllastatud pürolüüsitud süsinik-süsinik-komponendid, mis on ette nähtud kasutamiseks punktis 9A004 nimetatud kanderakettides või punktis 9A104 nimetatud sondrakettides.
1A202
Komposiitstruktuurid, muud kui punktis 1A002 nimetatud, järgmiste omadustega torude kujul:
NB! |
VT KA PUNKTID 9A010 ja 9A110. |
a. |
siseläbimõõt 75–400 mm ning |
b. |
valmistatud punktis 1C010.a või 1C010.b või punktis 1C210.a nimetatud „kiud- või niitmaterjalist” või punktis 1C210.c nimetatud süsinikprepregmaterjalist. |
1A225
Platineeritud katalüsaatorid, mis on spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud vesiniku ja vee vahelise isotoopide vahetusreaktsiooni aktiveerimiseks triitiumi kogumiseks raskest veest või raske vee tootmiseks.
1A226
Spetsiaalsed täidised, mida võib kasutada raske vee eraldamiseks tavalisest veest ja millel on mõlemad järgmised omadused:
a. |
need on valmistatud fosforpronksvõrgust, mida on märguvuse parandamiseks keemiliselt töödeldud, ning |
b. |
need on kavandatud kasutamiseks vaakumdestillatsioonikolonnides. |
1A227
Eriti tihedad (pliiklaasist vms) kiirgusvarjeaknad, millel on järgmised omadused, ning spetsiaalselt selliste akende jaoks projekteeritud raamid:
a. |
(kiirgusvaba) nn ‘külm piirkond’ on suurem kui 0,09 m2; |
b. |
tihedus on üle 3 g/cm3 ning |
c. |
paksus on vähemalt 100 mm. |
Tehniline märkus.
Punktis 1A227 tähendab ‘külm piirkond’ akna väljavaateala, mis on kavandatud kasutuse korral avatud madalaimale kiirgustasemele.
1B
Katse-, kontrolli- ja tootmisseadmed
1B001
Järgmised seadmed punktis 1A002 nimetatud „komposiit”struktuuride või -laminaatide või punktis 1C010 nimetatud „kiud- või niitmaterjali” tootmiseks või kontrollimiseks ning nende jaoks ette nähtud komponendid ja lisaseadmed:
NB! |
VT KA PUNKTID 1B101 JA 1B201. |
a. |
kiu poolimispingid, mille liikumine kiu positsioneerimiseks, poolimiseks ja kerimiseks on koordineeritud ja programmeeritud kolme või enama ‘primaar-servopositsioneerimis’telje (primary servo positioning axes) suhtes ja mis on spetsiaalselt ette nähtud „komposiit”struktuuride või -laminaatide tootmiseks „kiud- või niitmaterjalidest”; |
b. |
‘lintimispingid’, mille liikumine lindi positsioneerimiseks ja lindi paigaldamiseks on koordineeritud ja programmeeritud viie või enama ‘primaar-servopositsioneerimis’telje suhtes ja mis on spetsiaalselt ette nähtud „komposiitmaterjalist” õhusõidukikere osade või ‘rakettrelva’ osade tootmiseks;
Tehniline märkus. Punkti 1B001.b. tähenduses ‘lintimispinkidega’ on võimalik paigaldada üks või mitu ‘lindiriba’, mille laius on suurem kui 25,4 mm ja väiksem kui 304,8 mm või sellega võrdne, ning lõigata ja paigaldamisel taasalustada üksikute ‘lindiribade’ paigaldamist. |
c. |
mitmesuunalised ja -mõõtmelised kudumisteljed või põimimispingid, mis on spetsiaalselt kavandatud või kohandatud kiudude kudumiseks, põimimiseks või punumiseks „komposiit”struktuuride jaoks, ning nende adapterid ja ümberseadistamise komplektid; Tehniline märkus. Punkti 1B001.c tähenduses hõlmab põimimine kudumist. |
d. |
järgmised spetsiaalselt sarrustuskiudude tootmiseks ettenähtud või kohandatud seadmed:
|
e. |
seadmed punktis 1C010.e nimetatud prepregmaterjalide tootmiseks kuumsulatusmeetodil; |
f. |
spetsiaalsed „komposiit”materjalide jaoks kavandatud mittepurustavad kontrollseadmed:
|
g. |
‘köisikupaigalduspingid’, mille liikumine köisiku positsioneerimiseks ja paigaldamiseks on koordineeritud ja programmeeritud kahe või enama ‘primaar-servopositsioneerimis’telje suhtes ja mis on spetsiaalselt ette nähtud „komposiit”materjalist õhusõidukikere või ‘rakettrelva’ osade tootmiseks. Tehniline märkus. Punkti 1B001.g. tähenduses on ‘köisikupaigalduspinkide’ abil võimalik paigaldada üks või mitu ‘lindiriba’, mille laius on kuni 25,4 mm, ning lõigata ja taasalustada paigaldamisel üksikute ‘lindiribade’ kihtide paigaldamist. |
Tehnilised märkused.
1. |
Punkti 1B001.c tähenduses hoiavad ‘primaar-servopositsioneerimis’teljed arvutiprogrammi juhtimisel tööorgani (nn pea) ruumilist asendit töödeldava detaili suhtes õiges asendis ja suunas, et teha soovitud protsess. |
2. |
Punktis 1B001 tähenduses on ‘lindiriba’ üks püsiva laiusega täielikult või osaliselt vaiguga immutatud lint, köis või kiud. Täielikult või osaliselt vaiguga immutatud ‘lindiriba’ hõlmab neid, mis on kaetud kuiva pulbriga, mis kuumutamisel kinnitub. |
1B002
Seadmed, mis on projekteeritud metallisulamipulbri või peeneteralise materjali tootmiseks, millel on kõik järgmised omadused:
a. |
spetsiaalset kavandatud saastumise vältimiseks ning |
b. |
punktis 1C002.c.2 nimetatud protsessides kasutamiseks. |
NB! |
VT KA PUNKT 1B102. |
1B003
Spetsiaalselt titaani, alumiiniumi või nende sulamite „üliplastseks vormimiseks” või „difusioonkeevitamiseks” ettenähtud tööriistad, stantsid, vormid ja rakised mis tahes järgmiste toodete valmistamiseks:
a. |
õhusõidukikere osad või kosmosesõidukite osad; |
b. |
„õhusõidukite” või kosmosesõidukite mootorid või |
c. |
komponendid, mis on spetsiaalselt kavandatud punktis 1B003.a nimetatud osade või punktis 1B003.b nimetatud mootorite jaoks. |
1B101
Muud kui punktis 1B001 nimetatud seadmed, mis on ette nähtud järgmiste struktuurikomposiitide „tootmiseks”, ja nende jaoks ettenähtud komponendid ja lisaseadmed:
NB! |
VT KA PUNKT 1B201. |
Märkus. |
Punktis 1B101 määratletud komponendid ja lisaseadmed hõlmavad valuvorme, torne, stantse, rakiseid ning tööriistasid komposiitstruktuuride, -laminaatide ja nende toodete eelvormi pressimiseks, tahkestamiseks, valamiseks, paagutamiseks või liimimiseks. |
a. |
kiu poolimispingid või kiu paigaldusseadmed, mille liikumine positsioneerimiseks, kiudude poolimiseks ja kerimiseks on koordineeritud ja programmeeritud kolme või enama telje suhtes, ja mis on spetsiaalselt ette nähtud komposiitstruktuuride või -laminaatide tootmiseks „kiud- või niitmaterjalidest”, ning koordineerimise ja programmeerimise juhtseadmed; |
b. |
lintimispingid, mille liikumine lindi või lehtede positsioneerimiseks ja paigaldamiseks on koordineeritav ja programmeeritav kahe või enama telje suhtes ja mis on spetsiaalselt ette nähtud komposiitmaterjalist õhusõidukikere või „rakettrelva” osade tootmiseks; |
c. |
järgmised „kiud- või niitmaterjalide”„tootmiseks” kavandatud või seadistatud seadmed:
|
d. |
seadmed, mis on spetsiaalselt kavandatud või kohandatud kiudude pinnatöötluseks või punktis 9C110 nimetatud prepregmaterjalide ja eelvormide tootmiseks.
|
1B102
Muud kui punktis 1B002 nimetatud metallipulbri „tootmisseadmed” ja järgmised komponendid:
NB! |
VT KA PUNKT 1B115.b. |
a. |
metallipulbri „tootmisseadmed”, mida saab kasutada punktis 1C011.a, 1C011.b, 1C111.a.1, 1C111.a.2 või sõjaliste kaupade nimekirjas nimetatud sfääriliste, pöördellipsoidsete või pihustatud materjalide „tootmiseks” kontrollitavas keskkonnas; |
b. |
spetsiaalselt punktis 1B002 või 1B102.a nimetatud „tootmisseadmete” jaoks ettenähtud komponendid. |
Märkus. |
Punkt 1B102 hõlmab järgmist:
|
1B115
Muud kui punktis 1B002 või 1B102 nimetatud seadmed raketikütuse ja raketikütuse koostisosade tootmiseks ja nende jaoks ettenähtud komponendid:
a. |
„tootmisseadmed” punktis 1C011.a, 1C011.b, 1C111 või sõjaliste kaupade nimekirjas nimetatud vedelate raketikütuste või raketikütuse koostisosade „tootmiseks”, käitlemiseks või heakskiidukatseteks; |
b. |
„tootmisseadmed” punktis 1C011.a, 1C011.b, 1C111 või sõjaliste kaupade nimekirjas nimetatud tahkete raketikütuste või raketikütuse koostisosade „tootmiseks”, käitlemiseks, segamiseks, tahkestamiseks, valuks, pressimiseks, töötlemiseks, ekstrusiooniks või heakskiidukatseteks.
|
Märkus 1. |
Sõjaliste kaupade tootmiseks spetsiaalselt kavandatud seadmete kohta vaata sõjaliste kaupade nimekirja. |
Märkus 2. |
Punkt 1B115 ei hõlma boorkarbiidi „tootmise”, käitlemise ja heakskiidukatsete seadmeid. |
1B116
Düüsid, mis on spetsiaalselt kavandatud pürolüüsi teel materjalide tootmiseks valuvormil, spindlil või muul alusel lähtegaasidest, mis lagunevad temperatuurivahemikus 1 573 K (1 300 °C) kuni 3 173 K (2 900 °C) ja rõhul 130 Pa – 20 kPa.
1B117
Partiikaupa töötavad mikserid ja spetsiaalselt nende jaoks kavandatud komponendid, millel on kõik järgmised omadused:
a. |
kavandatud või kohandatud segamiseks vaakumis rõhuvahemikus 0–13,326 kPa; |
b. |
võimeline reguleerima segamiskambri temperatuuri; |
c. |
kogumaht 110 liitrit ja rohkem ning |
d. |
vähemalt üks ekstsentriline ‘segamis-/sõtkumisvõll’. |
Märkus. |
Punktis 1B117.d ei viidata mõistega ‘segamis-/sõtkumisvõll’ deaglomeraatoritele ega nugaspindlitele. |
1B118
Pidevmikserid ja spetsiaalselt nende jaoks kavandatud komponendid, millel on kõik järgmised omadused:
a. |
need on kavandatud või kohandatud segamiseks vaakumis rõhuvahemikus 0–13,326 kPa; |
b. |
need on võimelised reguleerima segamiskambri temperatuuri; |
c. |
vähemalt üks järgmistest omadustest:
|
1B119
Jugaveskid punktis 1C011.a, 1C011.b, 1C111 või sõjaliste kaupade nimekirjas nimetatud ainete peenestamiseks või jahvatamiseks ja spetsiaalselt nende jaoks ettenähtud osad.
1B201
Kiu poolimispingid, muud kui punktis 1B001 või 1B101 nimetatud, ja nendega seotud seadmed:
a. |
kiu poolimispingid, millel on kõik järgmised omadused:
|
b. |
punktis 1B201.a nimetatud kiu poolimispinkide koordineerimis- ja programmeerimisseadmed; |
c. |
punktis 1B201.a nimetatud kiu poolimispinkide täpsustornid. |
1B225
Elektrolüüsivannid fluori tootmiseks tootmisvõimsusega enam kui 250 g fluori tunnis.
1B226
Elektromagnetilised isotoopseparaatorid, mis on kavandatud või varustatud ühe või mitme iooniallikaga, võimaldades maksimaalset ioonkiirte voolutugevust vähemalt 50 mA.
Märkus. |
Punkt 1B226 hõlmab separaatoreid:
|
1B228
Vesiniku krüodestillatsiooni kolonnid, millel on kõik järgmised omadused:
a. |
ette nähtud tööks temperatuuril kuni 35 K (– 238 °C); |
b. |
ette nähtud tööks siserõhul 0,5–5 MPa; |
c. |
valmistatud:
|
d. |
siseläbimõõduga vähemalt 30 cm ning ‘efektiivpikkusega’ vähemalt 4 m. |
Tehniline märkus.
Punktis 1B228 tähendab ‘efektiivpikkus’ täitematerjali aktiivset kõrgust täitekolonnis või sisekontaktorplaatide aktiivset kõrgust plaatkolonnis.
1B230
Pumbad, mis tsirkuleerivad kontsentreeritud või lahjendatud kaaliumamiidi katalüsaatorlahuseid vedelas ammoniaagis (KNH2/NH3) ja millel on kõik järgmised omadused:
a. |
nad on õhutihedad (st hermeetiliselt suletud), |
b. |
nende tootlikkus on vähemalt 8,5 m3/h ning |
c. |
neil on üks järgmistest omadustest:
|
1B231
Triitiumi tootmisrajatised või -tehased ning seadmed nende jaoks:
a. |
tootmisrajatised või -tehased triitiumi tootmiseks, taastamiseks, ekstraheerimiseks, kontsentreerimiseks või käitlemiseks; |
b. |
järgmised seadmed triitiumi tootmise rajatiste või tehaste jaoks:
|
1B232
Turboekspandrid või turboekspander-kompressorgarnituurid, millel on järgmised omadused:
a. |
nad on projekteeritud töötamiseks väljundtemperatuuril 35 K (– 238 °C) või madalamal ning |
b. |
nende projekteeritud vesinikgaasi tootlikkus on 1 000 kg/h või rohkem. |
1B233
Liitiumi isotoopide eraldusrajatised või -tehased ning süsteemid ja seadmed nende jaoks:
a. |
rajatised või tehased liitiumi isotoopide eraldamiseks; |
b. |
liitiumi-elavhõbeda amalgaamprotsessil põhinevad liitiumi isotoopide eraldusseadmed järgmiselt:
|
c. |
ioonivahetussüsteemid, mis on spetsiaalselt kavandatud liitiumi isotoopide eraldamiseks, ja asjaomased komponendid; |
d. |
keemilise vahetuse süsteemid (kus kasutatakse krooneetreid, krüptande või lariaateetreid), mis on spetsiaalselt kavandatud liitiumi isotoopide eraldamiseks, ja asjaomased komponendid. |
1B234
Brisantlõhkeainet sisaldavad mahutid, kambrid, konteinerid ja muud sarnased kogumisseadmed, mis on projekteeritud brisantlõhkeainete või -seadmete katsetamiseks ja millel mõlemal on järgmised omadused:
NB! |
VT KA SÕJALISTE KAUPADE NIMEKIRI. |
a. |
nad on kavandatud selliselt, et sisaldavad täies ulatuses lõhkeainet koguses, mis vastab 2 kg trinitrotolueenile (TNT) või on sellest suurem, ning |
b. |
neil on konstruktsioonielemendid või funktsioonid, mis võimaldavad diagnostilise või mõõtmisalase teabe edastamist reaalajas või hilinemisega. |
1B235
Triitiumi tootmise koostud ja komponendid, mis on:
a. |
liitium-6 isotoobiga rikastatud liitiumist valmistatud või seda sisaldavad koostud, mis on spetsiaalselt ette nähtud triitiumi tootmiseks kiiritamise, sealhulgas tuumareaktorisse paigutamise teel; |
b. |
komponendid, mis on spetsiaalselt ette nähtud punktis 1B235.a nimetatud koostudele. |
Tehniline märkus.
Triitiumi tootmise koostudele spetsiaalselt ette nähtud komponentide hulka võivad kuuluda liitiumpelletid, triitiumgetterid ja spetsiaalkattega voodrid.
1C
Materjalid
Tehniline märkus.
|
Metallid ja sulamid: kui ei ole sätestatud teisti, kuuluvad punktides 1C001–1C012 käsitletud mõistete ‘metall’ ja ‘sulam’ alla järgmised metallid ja sulamid töötlemata ja pooltöödeldud kujul: |
|
töötlemata kujul: anoodid, kuulid, varbmaterjalid (kaasa arvatud sarrusvarvad ja traadi varbtoorikud), valutoorikud, pangad, bluumid, briketid, tombud, katoodid, kristallid, kuubikud, pooljuhtmaterjalide toorikkristallid, terad, graanulid, kangid, tabletid, toormetalli plokid, pulbrid, helmed, haavlid, valtsplaadid, toorikud, käsnmetallid, latid; |
|
pooltöödeldud kujul (pinnatud või pindamata, kaetud teisest metallist kihiga (metallitud), puuritud või augustatud):
Kontrolli eesmärki ei tohi kahjustada selliste mitteloetletud materjalide eksport, mida väidetakse olevat lõpptooted, kuid mis tegelikult on töötlemata või pooltöödeldud. |
1C001
Materjalid, mis on spetsiaalselt ette nähtud kasutamiseks elektromagnetkiirguse neelajatena, või elektrit juhtivad polümeerid:
NB! |
VT KA PUNKT 1C101. |
a. |
materjalid, mis neelavad sagedusi vahemikus 2 × 108 Hz, kuid alla 3 × 1012 Hz;
|
b. |
nähtavale valgusele läbipaistmatud materjalid, mis on spetsiaalselt kasutusel selleks, et selles neelduks lähi-infrapunakiirgus (lainepikkusega üle 810 nm, kuid alla 2 000 nm (sagedusega üle 150 THz, kuid alla 370 THz);
|
c. |
elektrit juhtivad polümeersed materjalid, mille ‘mahtelektrijuhtivus’ ületab 10 000 S/m (siimensit meetri kohta) või mille ‘kiht-/pindtakistus’ on väiksem kui 100 oomi/m2 ning mis põhinevad vähemalt ühel järgmisel polümeeril:
Tehniline märkus. ‘Elektriline mahtjuhtivus’ ning ‘kiht-/pindjuhtivus’ tuleb määrata kas ASTM D-257 või vastava riigisisese standardi alusel. |
1C002
Metallisulamid, pulbrid metallisulamitest ja legeeritud materjalid:
NB! |
VT KA PUNKT 1C202. |
Märkus. |
Punkt 1C002 ei hõlma pinnatöötluseks ettenähtud metallisulameid, metallisulamipulbreid ega legeeritud materjale. |
Tehnilised märkused.
1. |
Punktis 1C002 nimetatud metallisulamid on need, milles mainitud metalli sisaldus sulamis on massiprotsentides suurem kui mis tahes muu elemendi sisaldus. |
2. |
‘Pingetaluvusaega’ relaksatsioonikatsel tuleb mõõta vastavalt ASTMi standardile E-139 või asjakohasele riigisisesele standardile. |
3. |
‘Elastoplastse väsimise aega’ tuleb mõõta vastavalt ASTMi standardile E-606 „Recommended Practice for Constant-Amplitude Low-Cycle Fatigue Testing” (tööjuhend konstantse amplituudiga elastoplastse väsimise katsetamiseks) või vastavale riigisisesele standardile. Katsetamine peab toimuma teljesuunaliselt keskmise pingesuhtega 1 ning pingekontsentratsiooniteguriga (Kt) 1. Keskmine pinge suhtarv on defineeritud kui maksimaalse ja minimaalse pinge vahe, mis on jagatud maksimaalse pingega. |
a. |
järgmised aluminiidid:
|
b. |
järgmised metallisulamid, mis on valmistatud punktis 1C002.c nimetatud pulbrist või pulbrilisest materjalist:
|
c. |
metallisulamipulber või pulbriline materjal, millel on kõik järgmised omadused:
|
d. |
legeeritud materjalid, millel on kõik järgmised omadused:
Tehnilised märkused.
|
1C003
Igat tüüpi ja mis tahes kujul esinevad magnetilised metallid, millel on vähemalt üks järgmistest omadustest:
a. |
suhteline esialgne magnetiline läbitavus on vähemalt 120 000 ja paksus 0,05 mm või vähem; Tehniline märkus. Suhtelise esialgse magnetilise läbitavuse mõõtmine tuleb teha täielikult lõõmutatud materjalidega. |
b. |
magnetostriktiivsed sulamid, millel on vähemalt üks järgmistest omadustest:
|
c. |
amorfsed või ‘nanokristallilised’ sulamiliistakud, millel on kõik järgmised omadused:
Tehniline märkus. Punktis 1C003.c nimetatud ‘nanokristallilised’ materjalid on sellised materjalid, mille röntgendifraktsiooni abil määratud tera suurus on kuni 50 nm. |
1C004
Raua, nikli või vase baasil „põhiainega” uraan-titaani- või volframisulamid, millel on kõik järgmised omadused:
a. |
tihedus üle 17,5 g/cm3; |
b. |
elastsuspiir üle 880 MPa; |
c. |
tõmbetugevus üle 1 270 MPa ning |
d. |
suhteline pikenemine üle 8 %. |
1C005
„Ülijuhtivad”„komposiit”juhtmed, pikkusega üle 100 m või massiga üle 100 g:
a. |
need on „ülijuhtivad”„komposiit”juhtmed, mis koosnevad ühest või enamast nioobium-titaan‘kiust’ ning millel on kõik järgmised omadused:
|
b. |
need on „ülijuhtivad”„komposiit”juhtmed, mis koosnevad ühest või enamast „ülijuhtivast”‘kiust’, mis on muu kui nioobium-titaankiud, ning millel on kõik järgmised omadused:
|
c. |
„ülijuhtivad”„komposiit”juhtmed, mis koosnevad ühest või mitmest „ülijuhtivast”‘kiust’, säilitavad „ülijuhtivuse” temperatuuril üle 115 K (– 158,16 °C). |
Tehniline märkus.
Punktis 1C005 nimetatud kiud võivad esineda traadi, silindri, kile, lindi või paela kujul.
1C006
Vedelikud ja määrdeained:
a. |
ei kasutata; |
b. |
määrdeained, mis sisaldavad oluliste koostisosadena vähemalt üht järgmistest:
|
c. |
summutus- ja flotatsioonivedelikud, millel on kõik järgmised omadused:
|
d. |
fluorosüsivesinikel põhinevad elektroonika jahutusvedelikud, millel on kõik järgmised omadused:
|
1C007
Järgmised keraamilised pulbrid ning keraamilised „komposiit”materjalid kui „põhiained” ja ‘lähteained’:
NB! |
VT KA PUNKT 1C107. |
a. |
titaandiboriidist (TiB2) (CAS 12045-63-5) keraamilised pulbrid, mille metalliliste lisandite hulk (v.a kavatsetult lisatud lisandid) on väiksem kui 5 000 miljondikku ning osakeste keskmine suurus on kuni 5 μm ja osakesi suurusega üle 10 μm ei ole rohkem kui 10 %; |
b. |
ei kasutata; |
c. |
keraamilised „põhiaine”„komposiit”materjalid:
|
d. |
ei kasutata; |
e. |
‘lähteained’, mis on spetsiaalselt ette nähtud punktis 1C007.c nimetatud materjalide „tootmiseks”:
|
f. |
ei kasutata. |
Tehniline märkus.
Punkti 1C007 tähenduses on ‘lähteained’ spetsiaalsed polümeersed või metallorgaanilised ühendid, mida kasutatakse ränikarbiidi, räninitriidi või räni, süsinikku ja lämmastikku sisaldavate keraamiliste materjalide „tootmiseks”.
1C008
Mittefluoritud polümeersed ained:
a. |
järgmised imiidid:
|
b. |
ei kasutata; |
c. |
ei kasutata; |
d. |
polüarüleenketoonid; |
e. |
polüarüleensulfiidid, mille arüleeni grupp on bifenüleen, trifenüleen või nende kombinatsioon; |
f. |
polübifenüleeneetersulfoon, mille ‘klaasistumistemperatuur (Tg)’ on üle 563 K (290 °C). |
Tehnilised märkused.
1. |
‘Klaasistumistemperatuuri (Tg)’ määramisel punktis 1C008.a.2 nimetatud termoplastiliste materjalide ja punktides 1C008.a.4 ja 1C008.f. nimetatud materjalide puhul kasutatakse ISO 11357-2 (1999) standardit või vastavaid riigisiseseid meetodeid. |
2. |
‘Klaasistumistemperatuuri (Tg)’ määramisel punktis 1C008.a.2. nimetatud termokõvenevate materjalide ja punktis 1C008.a.3. nimetatud materjalide puhul kasutatakse ASTM D 7028-07-s või samaväärses riigisiseses standardis kirjeldatud kolmepunktilise painde meetodit. Katse tuleb teha kuiva katsekehaga, mille töötlemise aste on vähemalt 90 % ASTM E 2160-04-s või samaväärses riigisiseses standardis määratletud tasemest ja mille töötlemiseks on kasutatud koos standardseid ja järeltöötlemise protsesse, millega saavutatakse kõrgeim klaasistumistemperatuur Tg. |
1C009
Töötlemata fluoritud ühendid:
a. |
ei kasutata; |
b. |
fluoritud polüimiidid, mis sisaldavad 10 massiprotsenti või rohkem seotud fluori; |
c. |
fluoritud fosfatseenelastomeerid, mis sisaldavad 30 massiprotsenti või rohkem seotud fluori; |
1C010
„Kiud- või niitmaterjalid”:
NB! |
VT KA PUNKTID 1C210 JA 9C110. |
Tehnilised märkused.
1. |
Selleks et arvutada punktis 1C010.a, 1C010.b, 1C010.c või 1C010.e.1.b esitatud „kiud- või niitmaterjalide”„eritõmbetugevus”, „erimoodul” või tihedus, tuleb kindlaks määrata tõmbetugevus ja -moodul, kasutades standardis ISO 10618 (2004) kirjeldatud meetodit A või vastavat riigisisest standardit. |
2. |
Punktis 1C010 esitatud mitteühesuunaliste „kiud- või niitmaterjalide” (nt tekstiilid, reeglipäratud matid või punutised) „eritõmbetugevuse”, „erimooduli” või tiheduse hindamine peab põhinema ühesuunaliste monofilamentide (nt monofilamendid, lõngad, eelkedrused, köisikud või lindid) mehaanilistel omadustel enne, kui need töödeldakse mitteühesuunalisteks „kiud-või niitmaterjalideks”. |
a. |
orgaanilised „kiud- või niitmaterjalid”, millel on kõik järgmised omadused:
|
b. |
süsinikust „kiud- või niitmaterjalid”, millel on kõik järgmised omadused:
|
c. |
anorgaanilised „kiud- või niitmaterjalid”, millel on kõik järgmised omadused:
|
d. |
„kiud- või niitmaterjalid”, millel on vähemalt üks järgmistest omadustest:
Tehniline märkus. ‘Segatud’ (commingled) – termoplastsetest kiududest ja sarrustuskiududest täielikult kiududest koosnev segu sarrustuskiuga tugevdatud „põhiaine” saamiseks. |
e. |
vaigu või bituumeniga täielikult või osaliselt immutatud „kiud- või niitmaterjalid” (prepregmaterjalid), metalli või süsinikuga kaetud „kiud- või niitmaterjalid” (eelvormid) või ‘süsinikkiu eelvormid’, millel on kõik järgmised omadused:
Tehnilised märkused.
|
1C011
Metallid ja ühendid:
NB! |
VT KA SÕJALISTE KAUPADE NIMEKIRI JA PUNKT 1C111. |
a. |
metallid, mille osakeste suurus on alla 60 μm, sõltumata sellest, kas need on sfäärilised, pihustatud, sferoidsed, helbed või jahvatatud, kui need on valmistatud materjalidest, mis sisaldavad vähemalt 99 % tsirkooniumi, magneesiumi või nende sulameid; Tehniline märkus. Hafniumi loomulik sisaldus tsirkooniumis (tüüpiliselt 2–7 %) loetakse tsirkooniumi hulka.
|
b. |
boor või boorisulamid, mille osakeste suurus ei ületa 60 μm:
|
c. |
guanidiinnitraat (CAS 506-93-4); |
d. |
nitroguanidiin (NQ) (CAS 556-88-7). |
NB! |
Vt ka sõjaliste kaupade nimekirjast metallipulbreid, mis on segatud muude koostisosadega, et moodustada sõjalise otstarbega segu. |
1C012
Järgmised materjalid:
Tehniline märkus.
Neid materjale kasutatakse enamasti tuumasoojusallikate puhul.
a. |
plutoonium mis tahes kujul, milles plutoonium-238 isotoobi sisaldus on üle 50 massiprotsendi;
|
b. |
„eelnevalt eraldatud” neptuunium-237 mis tahes kujul.
|
1C101
Muud kui punktis 1C001 nimetatud materjalid ja seadmed, mis vähendavad märgatavust, näiteks radarikiirte tagasipeegeldumist, ultraviolett-/infrapuna- ja akustilisi signaale ja mida kasutatakse ‘rakettrelvades’, „rakettrelvade” alamsüsteemides või punktis 9A012 või 9A112 nimetatud mehitamata õhusõidukites.
Märkus 1. |
Punkt 1C101 hõlmab järgmist:
|
Märkus 2. |
Punkt 1C101 ei hõlma pinnakatteid, mida kasutatakse satelliitide soojuse reguleerimiseks. |
Tehniline märkus.
Punktis 1C101 tähendab ‘rakettrelv’ terviklikke raketisüsteeme ja mehitamata õhusõidukisüsteeme, mille lennuulatus ületab 300 km.
1C102
Korduvküllastatud pürolüüsitud süsinik-süsinik-materjalid, mis on ette nähtud kasutamiseks punktis 9A004 nimetatud kanderakettides või punktis 9A104 nimetatud sondrakettides.
1C107
Muud kui punktis 1C007 nimetatud grafiit- ja keraamilised materjalid:
a. |
peeneteraline grafiit puistetihedusega vähemalt 1,72 g/cm3 (mõõdetud temperatuuril 288 K (15 °C)), mille tera suurus on kuni 100 μm ja mida kasutatakse rakettide düüside ja atmosfääri taassisenevate lennuaparaatide ninamike otste valmistamisel ja mida saab töödelda vähemalt üheks järgmistest toodetest:
|
b. |
pürolüütiline või kiudsarrustusega grafiit, mida kasutatakse „rakettrelvade”, punktis 9A004 nimetatud kanderakettide või punktis 9A104 nimetatud sondrakettide raketidüüsides ja atmosfääri taassisenevate sõidukite ninamike otste jaoks;
|
c. |
keraamilised komposiitmaterjalid (dielektrilise läbitavusega alla 6 sagedusvahemikus 100 MHz kuni 100 GHz), mida kasutatakse rakettrelvade, punktis 9A004 nimetatud kanderakettide või punktis 9A104 nimetatud sondrakettide antennikatte jaoks; |
d. |
masintöödeldavad ränikarbiidiga tugevdatud põletamata keraamilised materjalid, mida kasutatakse „rakettrelvade”, punktis 9A004 nimetatud kanderakettide või punktis 9A104 nimetatud sondrakettide ninamike otste jaoks; |
e. |
ränikarbiidiga tugevdatud keraamilised komposiidid, mida kasutatakse „rakettrelvade”, punktis 9A004 nimetatud kanderakettide või punktis 9A104 nimetatud sondrakettide ninamike otstes, atmosfääri taassisenevates sõidukites ja düüside labades; |
f. |
masintöödeldavad keraamilised komposiitmaterjalid, mille põhiaineks on ‘ülikõrget temperatuuri taluv keraamiline materjal’ (Ultra High Temperature Ceramic – UHTC) sulamispunktiga vähemalt 3 000 °C ning mis on sarrustatud kiududega ja mida kasutatakse „rakettrelvade”, punktis 9A004 nimetatud kanderakettide, punktis 9A104 nimetatud sondrakettide või rakettrelvade komponentides (näiteks ninamike otsad, atmosfääri taassisenevad sõidukid, juhtservad, joa labad, juhtpinnad ja rakettmootorite düüsi paigaldatavad detailid).
Tehniline märkus 1. Punktis 1C107.f. tähendab ‘rakettrelv’ terviklikke raketisüsteeme ja mehitamata õhusõidukisüsteeme, mille lennuulatus ületab 300 km. Tehniline märkus 2. ‘Ülikõrget temperatuuri taluvad keraamilised materjalid’ hõlmavad järgmist:
|
1C111
Muud kui punktis 1C011 nimetatud raketikütused ja raketikütuste keemilised komponendid:
a. |
tõukeained:
|
b. |
polümeersed ained:
|
c. |
muud raketikütuse lisandid ja koostisained:
|
d. |
muud kui sõjaliste kaupade nimekirjas nimetatud ‘geelkütused’, mis on spetsiaalselt ette nähtud kasutamiseks ‘rakettrelvades’. Tehnilised märkused.
|
Märkus. |
Raketikütuste ja raketikütuste koostisse kuuluvate kemikaalide kohta, mida ei ole punktis 1C111 nimetatud, vt sõjaliste kaupade nimekiri. |
1C116
Martensiitvanandatud teras, mida kasutatakse ‘rakettrelvades’ ja millel on kõik järgmised omadused:
NB! |
VT KA PUNKT 1C216. |
a. |
mille temperatuuril 293 K (20 °C) mõõdetud tõmbetugevus on vähemalt:
|
b. |
mis tahes järgmisel kujul:
|
Tehniline märkus 1.
Martensiitvanandatud terased on rauasulamid:
1. |
mida reeglina iseloomustab suur nikli- ja väga väike süsinikusisaldus ning milles kasutatakse asenduselemente ja sadestunud aineid sulami tugevdamise ja vanandamise eesmärgil ning |
2. |
mida töödeldakse termotsüklitega, et hõlbustada martensiitmuutuse protsessi (lõõmutamine tahkeks lahuseks), millele järgneb vanandamine (dispersioonvanandamine). |
Tehniline märkus 2.
Punktis 1C116 tähendab ‘rakettrelv’ terviklikke raketisüsteeme ja mehitamata õhusõidukisüsteeme, mille lennuulatus ületab 300 km.
1C117
Materjalid ‘rakettrelvade’ komponentide valmistamiseks:
a. |
volfram ja sulamid pulbrina, mis sisaldab vähemalt 97 massiprotsenti volframit ja mille osakeste suurus ei ületa 50 × 10-6 m (50 μm); |
b. |
molübdeen ja sulamid pulbrina, mis sisaldab vähemalt 97 massiprotsenti molübdeeni ning mille osakeste suurus ei ületa 50 × 10-6 m (50 μm); |
c. |
tahkel kujul volframist materjalid, millel on järgmised omadused:
|
Tehniline märkus.
Punktis 1C117 tähendab ‘rakettrelv’ terviklikke raketisüsteeme ja mehitamata õhusõidukisüsteeme, mille lennuulatus ületab 300 km.
1C118
Titaanstabiliseeritud roostevaba dupleksteras (Ti-DSS), millel on:
a. |
kõik järgmised omadused:
|
b. |
mis on vähemalt ühel järgmisel kujul:
|
1C202
Muud kui punktis 1C002.b.3 või 1C002.b.4 nimetatud sulamid:
a. |
alumiiniumisulamid, millel on mõlemad järgmised omadused:
|
b. |
titaanisulamid, millel on mõlemad järgmised omadused:
|
Tehniline märkus.
Sulami ‘võimalik’ tugevus tähistab antud juhul sulamit enne ja pärast termotöötlust.
1C210
„Kiud- või niitmaterjalid” või prepregmaterjalid, muud kui punktis 1C010.a, 1C010.b või 1C010.e nimetatud:
a. |
süsinikku või aramiidi sisaldav ‘kiud- või niitmaterjalid’, millel on üks järgmistest omadustest:
|
b. |
klaas‘kiud- või -niitmaterjalid’, millel on mõlemad järgmised omadused:
|
c. |
temperatuurikindla vaiguga immutatud pidevad „lõngad”, „eelkedrused”, „köisikud” ja „lindid”, mille laius ei ületa 15 mm (prepregmaterjalid) ja mis on valmistatud punktides 1C210.a või 1C210.b nimetatud süsinik- või klaas-‘kiud- või niitmaterjalidest’. Tehniline märkus. Vaik moodustab siin komposiitmaterjali põhiaine.
|
1C216
Martensiitteras, muu kui punktis 1C116 nimetatud, mille ‘võimalik’ tõmbetugevus on temperatuuril 293 K (20 °C) 1 950 MPa või rohkem.
Märkus. |
Punkt 1C216 ei hõlma detaile, mille ükski lineaarmõõde ei ületa 75 mm. |
Tehniline märkus.
Martensiitterase ‘võimalik’ tugevus tähistab antud juhul martensiitterast enne ja pärast termotöötlust.
1C225
Boor, mida on isotoobiga boor-10 (10B) rikastatud üle selle isotoobi loodusliku sisalduse, järgmisel kujul: elementaarne boor, ühendid, boori sisaldavad segud, nendest valmistatud tootet, kõigi eelkirjeldatute heitmed ja jäätmed.
Märkus. |
Punktis 1C225 boori sisaldavate segude hulka loetakse ka boori sisaldavad materjalid. |
Tehniline märkus.
Boor-10 looduslik sisaldus on ligikaudu 18,5 massiprotsenti (20 aatomprotsenti).
1C226
Punktis 1C117 mittenimetatud volfram, volframkarbiid ja sulamid, mis sisaldavad üle 90 massiprotsendi volframit ja millel on mõlemad järgmised omadused:
a. |
need on õõnsad silindrilise sümmeetriaga detailid (sh silindrite segmendid) siseläbimõõduga üle 100 mm ja alla 300 mm ning |
b. |
nende mass on üle 20 kg. |
Märkus. |
Punkt 1C226 ei hõlma spetsiaalselt kaaluvihtidena või gammakiirguse kollimaatoritena kasutamiseks valmistatud tooteid. |
1C227
Kaltsium, millel on mõlemad järgmised omadused:
a. |
see sisaldab massi järgi vähem kui 1 000 miljondikku muid metallilisi lisandeid kui magneesium ning |
b. |
see sisaldab massi järgi vähem kui 10 miljondikku boori. |
1C228
Magneesium, millel on mõlemad järgmised omadused:
a. |
see sisaldab massi järgi vähem kui 200 miljondikku muid metallilisi lisandeid kui kaltsium ning |
b. |
see sisaldab massi järgi vähem kui 10 miljondikku boori. |
1C229
Vismut, millel on mõlemad järgmised omadused:
a. |
selle puhtus on vähemalt 99,99 massiprotsenti ning |
b. |
selle hõbedasisaldus massi järgi on vähem kui 10 miljondikku. |
1C230
Berüllium metallina ja sulamitena, mis sisaldavad üle 50 massiprotsendi berülliumi, berülliumiühendid, tooted nendest ning nende heitmed või jäätmed, v.a sõjaliste kaupade nimekirjas nimetatud.
NB! |
VT KA SÕJALISTE KAUPADE NIMEKIRI. |
Märkus. |
Punkt 1C230 ei hõlma järgmist:
|
1C231
Hafnium metallina ja sulamitena, mis sisaldavad üle 60 massiprotsendi hafniumi, hafniumiühendid, mis sisaldavad üle 60 massiprotsendi hafniumi, tooted nendest ning nende heitmed või jäätmed.
1C232
Heelium-3 (3He) või seda sisaldavad segud ning tooted ja seadmed, mis neid sisaldavad.
Märkus. |
Punkt 1C232 ei hõlma tooteid ega seadmeid, mis sisaldavad vähem kui 1 g heelium-3. |
1C233
Liitium, mida on isotoobiga liitium-6 (6Li) rikastatud üle selle isotoobi looduslikult esineva sisalduse, ning tooted ja seadmed, mis sisaldavad rikastatud liitiumi, järgmisel kujul: elementaarne liitium, liitiumi sulamid, ühendid, liitiumi sisaldavad segud, nendest valmistatud tooted, kõigi eelkirjeldatute heitmed või jäätmed.
Märkus. |
Punkt 1C233 ei hõlma termoluminestsentsdosimeetreid. |
Tehniline märkus.
Liitium-6 looduslik sisaldus on ligikaudu 6,5 massiprotsenti (7,5 aatomprotsenti).
1C234
Tsirkoonium, milles hafniumi on massi järgi vähem kui 1 osa hafniumi 500 osa tsirkooniumi kohta, järgmisel kujul: tsirkoonium metallina, sulamitena, mis sisaldavad üle 50 massiprotsenti tsirkooniumi, ühendid, tooted nendest ning nende heitmed või jäätmed, muud kui punktis 0A001.f nimetatud.
Märkus. |
Punkt 1C234 ei hõlma tsirkooniumi kuni 0,10 mm paksuse fooliumi kujul. |
1C235
Triitium, triitiumiühendid, triitiumi sisaldavad segud, milles triitiumiaatomite arvu ja vesinikuaatomite arvu suhe on suurem kui 1 : 1 000, ning neid sisaldavad tooted ja seadmed.
Märkus. |
Punkt 1C235 ei hõlma kaupu ega seadmeid, milles triitiumisisaldus on alla 1,48 × 103 GBq (40 Ci). |
1C236
Muud kui punktides 0C001 ja 1C012.a määratletud ‘radionukliidid’, millest saab teha neutronallikaid, mis põhinevad alfa-n reaktsioonil, järgmisel kujul:
a. |
elemendina; |
b. |
ühenditena, mille summaarne aktiivsus on vähemalt 37 GBq/kg (1 Ci/kg); |
c. |
segudena, mille summaarne aktiivsus on 37 GBq/kg (1 Ci/kg) või rohkem; |
d. |
eelnimetatuid sisaldavate toodete või seadmetena. |
Märkus. |
Punkt 1C236 ei hõlma kaupu ja seadmeid, mille aktiivsus on alla 3,7 GBq (100 milliküriid). |
Tehniline märkus.
Punktis 1C236 on ‘radionukliidid’ vähemalt üks aine järgmistest:
— |
aktiinium-225 (225Ac) |
— |
aktiinium-227 (227Ac) |
— |
kalifornium-253 (253Cf) |
— |
kuurium-240 (240Cm) |
— |
kuurium-241 (241Cm) |
— |
kuurium-242 (242Cm) |
— |
kuurium-243 (243Cm) |
— |
kuurium-244 (244Cm) |
— |
einsteinium-253 (253Es) |
— |
einsteinium-254 (254Es) |
— |
gadoliinium-148 (148Gd) |
— |
plutoonium-236 (236Pu) |
— |
plutoonium-238 (238Pu) |
— |
poloonium-208 (208Po) |
— |
poloonium-209 (209Po) |
— |
poloonium-210 (210Po) |
— |
raadium-223 (223Ra) |
— |
toorium-227 (227Th) |
— |
toorium-228 (228Th) |
— |
uraan-230 (230U) |
— |
uraan-232 (232U) |
1C237
Raadium-226 (226Ra), raadium-226 sulamid, raadium-226 ühendid ja segud, mis sisaldavad raadium-226, nendest valmistatud tooted ning neid sisaldavad tooted ja seadmed.
Märkus. |
Punkt 1C237 ei hõlma järgmist:
|
1C238
Kloortrifluoriid (ClF3).
1C239
Sõjaliste kaupade nimekirjas mittenimetatud brisantlõhkeained või ained või segud, mis sisaldavad neid üle 2 massiprotsendi ja mille kristalne tihedus on üle 1,8 g/cm3 ja detonatsioonikiirus üle 8 000 m/s.
1C240
Muu kui punktis 0C005 nimetatud niklipulber ja poorne metalliline nikkel järgmiselt:
a. |
niklipulber, mille on mõlemad järgmised omadused:
|
b. |
poorne nikkel, mis on toodetud punktis 1C240.a nimetatud materjalist. |
Märkus. |
Punkt 1C240 ei hõlma järgmist:
|
Tehniline märkus.
Punktis 1C240.b peetakse silmas poorset metalli, mis saadakse punktis 1C240.a nimetatud materjalide kokkusurumisel ja paagutamisel metalseks materjaliks, mis sisaldab läbi kogu struktuuri omavahel ühendatud peeneid poore.
1C241
Reenium ja sulamid, mis sisaldavad vähemalt 90 massiprotsenti reeniumi; ning reeniumi- ja volframisulamid, mis sisaldavad vähemalt 90 massiprotsenti kõiki reeniumi ja volframi kombinatsioone, muud kui punktis 1C226 nimetatud, millel on mõlemad järgmised omadused:
a. |
silindrilise sümmeetriaga detailid (sh silindrite segmendid) siseläbimõõduga üle 100 mm ja alla 300 mm; ning |
b. |
nende mass on üle 20 kg. |
1C350
Kemikaalid, mida võidakse kasutada lähteainena mürkkemikaalide valmistamisel, ja üht või mitut nimetatud kemikaali sisaldavad „keemilised segud”:
NB! |
VT KA SÕJALISTE KAUPADE NIMEKIRI JA PUNKT 1C450. |
1. |
tiodiglükool (CAS 111-48-8); |
2. |
fosforoksükloriid (CAS 10025-87-3); |
3. |
dimetüülmetüülfosfonaat (CAS 756-79-6) |
4. |
VT SÕJALISTE KAUPADE NIMEKIRI metüülfosfonüüldifluoriidi (CAS 676-99-3) kohta; |
5. |
metüülfosfonüüldikloriid (CAS 676-97-1); |
6. |
dimetüülfosfit (DMP) (CAS 868-85-9); |
7. |
fosfortrikloriid (CAS 7719-12-2); |
8. |
trimetüülfosfit (TMP) (CAS 121-45-9); |
9. |
tionüülkloriid (CAS 7719-09-7); |
10. |
3-hüdroksü-1-metüülpiperidiin (CAS 3554-74-3); |
11. |
N,N-diisopropüül-ß-aminoetüülkloriid (CAS 96-79-7); |
12. |
N,N-diisopropüül-ß-aminoetaantiool (CAS 5842-07-9); |
13. |
3-kinoklidinool (CAS 1619-34-7); |
14. |
kaaliumfluoriid (CAS 7789-23-3); |
15. |
2-kloroetanool (CAS 107-07-3); |
16. |
dimetüülamiin (CAS 124-40-3); |
17. |
dietüületüülfosfonaat (CAS 78-38-6); |
18. |
dietüül N,N-dimetüülfosforamidaat (CAS 2404-03-7); |
19. |
dietüülfosfit (CAS 762-04-9); |
20. |
dimetüülamiinhüdrokloriid (CAS 506-59-2); |
21. |
etüülfosfinüüldikloriid (CAS 1498-40-4); |
22. |
etüülfosfonüüldikloriid (CAS 1066-50-8); |
23. |
VT SÕJALISTE KAUPADE NIMEKIRI etüülfosfonüüldifluoriidi (CAS 753-98-0) kohta; |
24. |
vesinikfluoriid (CAS 7664-39-3); |
25. |
metüülbensilaat (CAS 76-89-1); |
26. |
metüülfosfinüüldikloriid (CAS 676-83-5); |
27. |
N,N-diisopropüül-ß-aminoetanool (CAS 96-80-0); |
28. |
pinakolüülalkohol (CAS 464-07-3); |
29. |
VT SÕJALISTE KAUPADE NIMEKIRI O-etüül-O-2-diisopropüülaminoetüülmetüülfosfoniidi (QL) (CAS 57856-11-8) kohta; |
30. |
trietüülfosfit (CAS 122-52-1); |
31. |
arseentrikloriid (CAS 7784-34-1); |
32. |
bensüülhape (CAS 76-93-7); |
33. |
dietüülmetüülfosfoniit (CAS 15715-41-0); |
34. |
dimetüületüülfosfonaat (CAS 6163-75-3); |
35. |
etüülfosfinüüldifluoriid (CAS 430-78-4); |
36. |
metüülfosfinüüldifluoriid (CAS 753-59-3); |
37. |
3-kinuklidoon (CAS 3731-38-2); |
38. |
fosforpentakloriid (CAS 10026-13-8); |
39. |
pinakoloon (CAS 75-97-8); |
40. |
kaaliumtsüaniid (CAS 151-50-8); |
41. |
kaaliumbifluoriid (CAS 7789-29-9); |
42. |
ammooniumvesinikfluoriid või ammooniumbifluoriid (CAS 1341-49-7); |
43. |
naatriumfluoriid (CAS 7681-49-4); |
44. |
naatriumbifluoriid (CAS 1333-83-1); |
45. |
naatriumtsüaniid (CAS 143-33-9); |
46. |
trietanoolamiin, (CAS 102-71-6) |
47. |
fosforpentasulfiid (CAS 1314-80-3); |
48. |
diisopropüülamiin (CAS 108-18-9); |
49. |
dietüülaminoetanool (CAS 100-37-8); |
50. |
naatriumsulfiid (CAS 1313-82-2); |
51. |
väävelmonokloriid (CAS 10025-67-9); |
52. |
vääveldikloriid (CAS 10545-99-0); |
53. |
trietanoolamiinhüdrokloriid (CAS 637-39-8); |
54. |
N,N-diisopropüül-ß-aminoetüülkloriidhüdrokloriid (CAS 4261-68-1); |
55. |
metüülfosfoonhape (CAS 993-13-5); |
56. |
dietüülmetüülfosfonaat (CAS 683-08-9); |
57. |
N,N-dimetüülaminofosforüüldikloriid (CAS 677-43-0); |
58. |
triisopropüülfosfit (CAS 116-17-6); |
59. |
etüüldietanoolamiin (CAS 139-87-7); |
60. |
O,O-dietüülfosforotioaat (CAS 2465-65-8); |
61. |
O,O-dietüülfosforoditioaat (298-06-6); |
62. |
naatriumheksafluorosilikaat (CAS 16893-85-9); |
63. |
metüülfosfonotiodikloriid (CAS 676-98-2); |
64. |
dietüülamiin (CAS 109-89-7); |
65. |
N,N-diisopropüülaminoetaantiool hüdrokloriid (CAS 41480-75-5); |
66. |
metüüldiklorofosfaat (CAS 677-24-7); |
67. |
etüüldiklorofosfaat (CAS 1498-51-7); |
68. |
metüüldifluorofosfaat (CAS 22382-13-4); |
69. |
etüüldifluorofosfaat (CAS 460-52-6); |
70. |
dietüülklorofosfit (CAS 589-57-1); |
71. |
metüülklorofluorofosfaat (CAS 754-01-8); |
72. |
etüülklorofluorofosfaat (CAS 762-77-6); |
73. |
N,N-dimetüül-formamidiin (CAS 44205-42-7); |
74. |
N,N-dimetüül-formamidiin (CAS 90324-67-7); |
75. |
N,N-dipropüül-formamidiin (CAS 48044-20-8); |
76. |
N,N-diisopropüül-formamidiin (CAS 857522-08-8); |
77. |
N,N-dimetüül-atsetamidiin (CAS 2909-14-0); |
78. |
N,N-dietüül-atsetamidiin (CAS 14277-06-6); |
79. |
N,N-dipropüül-atsetamidiin (CAS 1339586-99-0); |
80. |
N,N-dimetüül-propaanamidiin (CAS 56776-14-8); |
81. |
N,N-dietüül-propaanamidiin (CAS 84764-73-8); |
82. |
N,N-dipropüül-propaanamidiin (CAS 1341496-89-6); |
83. |
N,N-dimetüül-butaanamidiin (CAS 1340437-35-5); |
84. |
N,N-dietüül-butaanamidiin (CAS 53510-30-8); |
85. |
N,N-dipropüül-butaanamidiin (CAS 1342422-35-8); |
86. |
N,N-diisopropüül-butaanamidiin (CAS 1315467-17-4); |
87. |
N,N-dimetüül-isobutaanamidiin (CAS 321881-25-8); |
88. |
N,N-dietüül-isobutaanamidiin (CAS 1342789-47-2); |
89. |
N,N-dipropüül-isobutaanamidiin (CAS 1342700-45-1). |
Märkus 1. |
„Keemiarelvade konventsiooniga mitteühinenud riikidesse” eksportimisel ei hõlma punkt 1C350 „keemilisi segusid”, mis sisaldavad üht või mitut punkti 1C350 alapunktides 1, 3, 5, 11, 12, 13, 17, 18, 21, 22, 26, 27, 28, 31, 32, 33, 34, 35, 36, 54, 55, 56, 57, 63 ja 65 nimetatud kemikaali ning milles ükski üksik kemikaal ei moodusta kõnealusest segust üle 10 massiprotsendi. |
Märkus 2. |
„Keemiarelvade konventsiooniga ühinenud riikidesse” eksportimisel ei hõlma punkt 1C350 „keemilisi segusid”, mis sisaldavad üht või mitut punkti 1C350 alapunktides 1, 3, 5, 11, 12, 13, 17, 18, 21, 22, 26, 27, 28, 31, 32, 33, 34, 35, 36, 54, 55, 56, 57, 63 ja 65 nimetatud kemikaali ning milles ükski üksik kemikaal ei moodusta kõnealusest segust üle 30 massiprotsendi. |
Märkus 3. |
Punkt 1C350 ei hõlma „keemilisi segusid”, mis sisaldavad üht või mitut punkti 1C350 alapunktides 2, 6, 7, 8, 9, 10, 14, 15, 16, 19, 20, 24, 25, 30, 37, 38, 39, 40, 41, 42, 43, 44, 45, 46, 47, 48, 49, 50, 51, 52, 53, 58, 59, 60, 61, 62, 64, 66, 67, 68, 69, 70, 71, 72, 73, 74, 75, 76, 77, 78, 79, 80, 81, 82, 83, 84, 85, 86, 87, 88 ja 89 nimetatud kemikaali ning milles ükski üksik kemikaal ei moodusta kõnealusest segust üle 30 massiprotsendi. |
Märkus 4. |
Punkt 1C350 ei hõlma tarbekaupadena määratletavaid tooteid, mis on pakendatud jaemüügiks isiklikuks kasutamiseks või pakendatud üksikisikule kasutamiseks. |
1C351
Inimeste ja loomsed patogeenid ja „toksiinid”:
a. |
viirused, kas loomulikud, aktiveeritud või modifitseeritud, „isoleeritud eluskultuuride” või materjalide kujul, kaasa arvatud elusmaterjalid, mis on teadlikult nakatatud (inokuleeritud) või saastatud järgmiste kultuuridega:
|
b. |
ei kasutata; |
c. |
bakterid, kas loomulikud, aktiveeritud või modifitseeritud, „isoleeritud eluskultuuride” või materjalide kujul, kaasa arvatud elusmaterjalid, mis on teadlikult nakatatud (inokuleeritud) või saastatud järgmiste kultuuridega:
|
d. |
„toksiinid” ja nende „alamrühmad”:
|
e. |
seened, kas loomulikud, aktiveeritud või modifitseeritud, „isoleeritud eluskultuuride” või materjalide kujul, kaasa arvatud elusmaterjalid, mis on teadlikult nakatatud (inokuleeritud) või saastatud järgmiste kultuuridega:
|
Märkus. |
Punkt 1C351 ei hõlma vaktsiine ja immunotoksiine. |
1C353
‘Geneetilised elemendid’ ja ‘geneetiliselt muundatud organismid’:
a. |
mis tahes ‘geneetiliselt muundatud organism’, mis sisaldab, või mis tahes ‘geneetiline element’, millega kodeeritakse vähemalt üht järgmistest:
|
b. |
ei kasutata. |
Tehnilised märkused.
1. |
‘Geneetiliselt muundatud organismid’ kujutavad endast organisme, kelle nukleiinhappe järjestused on koostatud või neid on muudetud tahtliku molekulaarse manipulatsiooni teel. |
2. |
‘Geneetilised elemendid’ hõlmavad muu hulgas geneetiliselt muundatud või muundamata, täielikult või osaliselt keemiliselt sünteesitud kromosoome, genoome, plasmiide, transposoone, vektoreid ja taastatavaid nukleiinhappe fragmente sisaldavaid inaktiveeritud organisme. Geneetiliste elementide kontrolli puhul loetakse inaktiveeritud organismi, viiruse või proovi nukleiinhapped taastatavaks juhul, kui materjali inaktiveerimine ja prepareerimine on mõeldud nukleiinhapete isoleerimise, puhastamise, võimendamise, avastamise või tuvastamise hõlbustamiseks või aitab sellele kaasa. |
3. |
‘Patogeensuse tekitamine või suurendamine’ on defineeritud olukorrana, milles nukleiinhappejärjestus(t)e lisamine või integreerimine tõenäoliselt tekitab retsipientorganismile võime seda tahtlikult kasutada haiguse või surma põhjustamiseks või suurendab seda võimet. See võib hõlmata muudatusi muu hulgas järgmises: virulentsus, edasikanduvus, stabiilsus, nakatumise tee, peremeesorganismid, korratavus, võime vältida peremeesorganismi immuunsust või see alla suruda, vastupanuvõime meditsiinilistele vastumeetmetele või avastatavus. |
Märkus 1. |
Punkt 1C353 ei hõlma shiga toksiini produtseeriva serogruppidesse O26, O45, O103, O104, O111, O121, O145, O157 kuuluva Escherichia coli (STEC) bakteri ja teiste shiga toksiini produtseerivate serogruppide nukleiinhappejärjestusi, välja arvatud need geneetilised elemendid, mis kodeerivad shiga toksiini või selle allühikuid. |
Märkus 2. |
Punkt 1C353 ei hõlma „vaktsiine”. |
1C354
Taimpatogeenid:
a. |
viirused, kas loomulikud, aktiveeritud või modifitseeritud, „isoleeritud eluskultuuride” või materjalide kujul, kaasa arvatud elusmaterjalid, mis on teadlikult nakatatud (inokuleeritud) või saastatud järgmiste kultuuridega:
|
b. |
bakterid, kas loomulikud, aktiveeritud või modifitseeritud, „isoleeritud eluskultuuride” või materjalide kujul, mis on teadlikult nakatatud (inokuleeritud) või saastatud järgmiste kultuuridega:
|
c. |
seened, kas loomulikud, aktiveeritud või modifitseeritud, „isoleeritud eluskultuuride” või materjalide kujul, mis on teadlikult nakatatud (inokuleeritud) või saastatud järgmiste kultuuridega:
|
1C450
Mürkkemikaalid ja nende lähteained ning üht või mitut nimetatud kemikaali sisaldavad „keemilised segud”:
NB! |
VT KA PUNKTID 1C350, 1C351.d. JA SÕJALISTE KAUPADE NIMEKIRJA |
a. |
mürkkemikaalid:
|
b. |
mürkkemikaalide lähteained:
|
1D
Tarkvara
1D001
„Tarkvara”, mis on spetsiaalselt loodud või kohandatud punktides 1B001–1B003 nimetatud seadmete „arendamiseks”, „tootmiseks” või „kasutamiseks”.
1D002
„Tarkvara”, mis on ette nähtud orgaanilise, metallilise või süsinik„põhiainega” laminaatide või „komposiitide”„väljatöötamiseks”.
1D003
„Tarkvara”, mis on spetsiaalselt loodud või kohandatud selleks, et seadmed saaksid täita punktis 1A004.c või 1A004.d nimetatud seadmete funktsioone.
1D101
„Tarkvara”, mis on spetsiaalselt loodud või kohandatud punktis 1B101, 1B102, 1B115, 1B117, 1B118 või 1B119 nimetatud kaupade käitamiseks või hooldamiseks.
1D103
„Tarkvara”, mis on spetsiaalselt ette nähtud selliste vähendatud märgatavusega signaalide analüüsiks nagu radarikiirte tagasipeegeldumine, ultraviolett-/infrapuna- või akustilised signaalid.
1D201
„Tarkvara”, mis on spetsiaalselt ette nähtud punktis 1B201 nimetatud kaupade „kasutamiseks”.
1E
Tehnoloogia
1E001
„Tehnoloogia” üldmärkusele vastav tehnoloogia, mis on ette nähtud punktides 1A002–1A005, 1A006.b, 1A007, 1B või 1C nimetatud seadmete või materjalide „väljatöötamiseks” või „tootmiseks”.
1E002
Järgmine muu „tehnoloogia”:
a. |
„tehnoloogia” polübensotiasoolide või polübensoksasoolide „väljatöötamiseks” või „tootmiseks”; |
b. |
„tehnoloogia” selliste fluoroelastomeerühendite „väljatöötamiseks” või „tootmiseks”, mis sisaldavad vähemalt ühte vinüüleetermonomeeri; |
c. |
„tehnoloogia” järgmiste keraamiliste pulbrite või mitte„komposiitsete” keraamiliste materjalide projekteerimiseks või „tootmiseks”:
|
d. |
ei kasutata; |
e. |
tehnoloogia punktis 1C001 nimetatud materjalide installeerimiseks, hooldamiseks või parandamiseks; |
f. |
„tehnoloogia” punktis 1A002 või 1C007.c nimetatud „komposiit”struktuuride, -laminaatide või -materjalide parandamiseks.
|
g. |
„andmebaasid”, mis on spetsiaalselt loodud või kohandatud selleks, et seadmed saaksid täita punktis 1A004.c või 1A004.d nimetatud seadmete funktsioone. |
1E101
„Tehnoloogia” üldmärkusele vastav tehnoloogia, mis on ette nähtud punktides 1A102, 1B001, 1B101, 1B102, 1B115–1B119, 1C001, 1C101, 1C107, 1C111–1C118, 1D101 või 1D103 nimetatud kaupade „kasutamiseks”.
1E102
„Tehnoloogia” üldmärkusele vastav tehnoloogia punktides 1D001, 1D101 või 1D103 nimetatud „tarkvara”„arenduseks”.
1E103
„Tehnoloogia” temperatuuri, rõhu või atmosfääri reguleerimiseks autoklaavides või hüdroklaavides komposiitide või osaliselt töödeldud „komposiitide”„tootmisel”.
1E104
„Tehnoloogia” pürolüüsi teel materjalide „tootmiseks” valuvormil, spindlil või muul alusel lähtegaasidest, mis lagunevad temperatuurivahemikus 1 573 K (1 300 °C) kuni 3 173 K (2 900 °C) ja rõhul 130 Pa kuni 20 kPa.
Märkus. |
Punkt 1E104 hõlmab lähtegaaside valmistamise „tehnoloogiat”, vooluhulkasid ja protsessi juhtimise programmi ning näitajaid. |
1E201
„Tehnoloogia” üldmärkusele vastav tehnoloogia, mis on ette nähtud punktides 1A002, 1A007, 1A202, 1A225–1A227, 1B201, 1B225–1B234, 1C002.b.3 või 1C002.b.4, 1C010.b, 1C202, 1C210, 1C216, 1C225–1C241 või 1D201 nimetatud kaupade „kasutamiseks”.
1E202
Tehnoloogia üldmärkusele vastav „tehnoloogia”, mis on ette nähtud punktides 1A007, 1A202 või 1A225–1A227 nimetatud kaupade „väljatöötamiseks” või „tootmiseks”.
1E203
„Tehnoloogia” üldmärkusele vastav tehnoloogia punktis 1D201 nimetatud „tarkvara”„arendamiseks”.
IV OSA
2. kategooria
2. KATEGOORIA – MATERJALIDE TÖÖTLEMINE
2A
Süsteemid, seadmed ja komponendid
NB! |
Müravabade laagrite kohta vt sõjaliste kaupade nimekiri. |
2A001
Veerelaagrid ja laagrisüsteemid ning nende komponendid:
NB! |
VT KA PUNKT 2A101. |
a. |
kuullaagrid või tervikrull-laagrid, mille tootja määratletud tolerantsid vastavad ISO 492 täpsusklassile 4 või 2 (või riigisisestele normidele) või on paremad ja mille ‘veerevõrud’ ja ‘-kehad’ on valmistatud monelmetallist või berülliumist;
Tehnilised märkused.
|
b. |
ei kasutata; |
c. |
aktiivsed magnetlaagrisüsteemid, mis kasutavad mõnda järgmistest, ning nende jaoks ette nähtud komponendid:
|
2A101
Muud kui punktis 2A001 nimetatud radiaalsed kuullaagrid, mille standardi ISO 492 kohased lubatud hälbed vastavad täpsusklassile 2 (või ANSI/ABMA Std 20 täpsusklassile ABEC-9 või vastavatele riigisisestele normidele) või on paremad ja millel on kõik järgmised omadused:
a. |
sisediameeter 12–50 mm; |
b. |
välisdiameeter 25–100 mm ning |
c. |
laius 10–20 mm. |
2A225
Tiiglid, mis on valmistatud vedelatele aktiniidmetallidele vastupidavatest materjalidest:
a. |
tiiglid, millel on mõlemad järgmised omadused:
|
b. |
tiiglid, millel on mõlemad järgmised omadused:
|
c. |
tiiglid, millel on kõik järgmised omadused:
|
2A226
Klapid, millel on kõik järgmised omadused:
a. |
‘nimimõõt’ on vähemalt 5 mm; |
b. |
neil on lõõtstihend ning |
c. |
valmistatud alumiiniumist, alumiiniumisulamist, niklist või niklisulamist, mis sisaldab 60 massiprotsenti või rohkem niklit, või sellega kaetud. |
Tehniline märkus.
Erinevate sisendava ja väljundava läbimõõtudega klappide korral tähistab punktis 2A226 ‘nimimõõt’ väikseimat läbimõõtu.
2B
Katse-, kontrolli- ja tootmisseadmed
Tehnilised märkused.
1. |
Täiendavaid paralleelseid kontuurtelgesid (nt horisontaalsete karussellsisetreipinkide w-telg või teisene pöördtelg, mille pöörlemistelg on paralleelne põhitelje pöörlemisteljega) ei loeta kontuurtelgede koguhulka. Pöördteljed ei pea pöörlema üle 360°. Pöördtelge võib pöörlema panna lineaarseade (nt tigu- või hammaslattajam). |
2. |
Punkti 2B tähenduses on nende telgede arv, mida võib samaaegselt koordineerida „kontuurjuhtimiseks”, telgede arv, piki mida või mille ümber toimub mis tahes töödeldava detaili või tööriista samaaegne ja omavahel seotud liikumine. Sinna hulka ei loeta lisatelgi, piki mida või mille ümber toimub muu suhteline liikumine seadmes, näiteks
|
3. |
Telgede nimestik peab olema vastavuses rahvusvahelise standardiga ISO 841:2001 „Industrial automation systems and integration - Numerical Control Machines - Axis and Motion Nomenclature” (tööstuslikud automaatsüsteemid - numbrilised juhtimismasinad - telje ja liikumise nimestik). |
4. |
Punktide 2B001–2B009 tähenduses loetakse „kaldvõll” pöördteljeks. |
5. |
‘Kinnitatud „ühesuunalist positsioneerimise korduvust”’ võib iga tööpingi mudeli puhul kasutada alternatiivina üksikute tööpinkide katsetamisele ja see määratakse järgmiselt:
|
6. |
Punktide 2B001.a–2B001.c mõistes jääb töömasinate „ühesuunalise positsioneerimise korduvuse” mõõtemääramatus vastavalt standardile ISO 230-2:2014 või sellega võrdväärsele riigisisesele standardile arvestamata. |
7. |
Punktide 2.B001.a–2B001.c tähenduses tehakse telgede mõõtmised vastavalt ISO 230-2:2014 punkti 5.3.2 katsekorrale. Pikemate kui 2meetriste telgede testid viiakse läbi 2 m pikkustel segmentidel. Pikemad kui 4meetrised teljed nõuavad mitmekordset katsetamist (nt kaks katset pikemate kui 4meetriste ja kuni 8meetriste telgedega, kolm katset pikemate kui 8meetriste ja kuni 12meetriste telgedega), iga test viiakse läbi 2 m pikkustel segmentidel ja need jaotatakse võrdsetes ajavahemike järel üle telje pikkuse. Katsesegmendid on võrdsete vahedega täistelje pikkuses, kusjuures liigne pikkus jaguneb võrdselt katsesegmentide alguses, vahel ja lõpus. Teatada tuleb kõigi katsesegmentide väikseim „ühesuunalise positsioneerimise korduvus”. |
2B001
Tööpingid ja nende kokkuseaded, mis on ette nähtud eemaldama (või lõikama) metalle, keraamikat või „komposiitmaterjale” ja mida vastavalt tootjapoolsele tehnilisele spetsifikatsioonile saab komplekteerida elektronseadmetega „arvjuhtimiseks”, järgmiste näitajatega:
NB! |
VT KA PUNKT 2B201. |
Märkus 1. |
Punkt 2B001 ei hõlma eriotstarbelisi tööpinke, mida kasutatakse üksnes hammasrataste valmistamiseks. Nende pinkide kohta vt punkt 2B003. |
Märkus 2. |
Punkt 2B001 ei hõlma eriotstarbelisi tööpinke, mida kasutatakse üksnes järgmiste detailide tootmiseks:
|
Märkus 3. |
Tööpinke, millel on vähemalt kaks kolmest võimalusest – treimise, freesimise või lihvimise võimalus (nt treipink, millel on ka freesimise võimalus), tuleb hinnata kõigi kohaldatavate punktide 2B001.a, 2B001.b või 2B001.c järgi. |
Märkus 4. |
Tööpinke, millel on lisaks treimise, freesimise või lihvimise võimalusele täiendav tootmisvõimalus, tuleb hinnata kõigi kohaldatavate punktide 2B001.a, 2B001.b või 2B001.c järgi. |
NB! |
Optiliste viimistlustööpinkide kohta vt punkt 2B002. |
a. |
treipingid, millel on kaks või enam telge, mida võib üheaegselt koordineerida „kontuurjuhtimiseks” ning millel on vähemalt üks järgmistest omadustest:
|
b. |
freespingid, millel on vähemalt üks järgmistest omadustest:
|
c. |
lihvimispingid, millel on vähemalt üks järgmistest omadustest:
|
d. |
juhtmeteta elektroerosioonpingid (EDM), millel on kaks või enam pöördtelge, mida saab üheaegselt koordineerida „kontuurjuhtimiseks”; |
e. |
tööpingid metallide, keraamika ja „komposiitide” eemaldamiseks, millel on kõik järgmised omadused:
|
f. |
puurpingid sügavate aukude puurimiseks ning sügavate aukude puurimiseks kohandatud treipingid, mis võimaldavad puuritava augu maksimaalseks sügavuseks üle 5 m. |
2B002
Arvjuhitavad optilised viimistlustööpingid materjali selektiivseks eemaldamiseks ja selle kaudu mittesfääriliste optiliste pindade tootmiseks ja millel on kõik järgmised omadused:
a. |
valmistamistäpsus (lubatud hälve) on väiksem kui 1,0 μm; |
b. |
pinna ruutkeskmine (rms) karedus on väiksem (parem) kui 100 nm; |
c. |
neli või enam telge, mida saab üheaegselt koordineerida „kontuurjuhtimiseks”, ning |
d. |
mis kasutavad mis tahes järgmist protsessi:
|
Tehnilised märkused.
Punkti 2B002 tähenduses:
1. |
‘MRF’ on materjali eemaldamise protsess, milles kasutatakse abrasiivset magnetilist vedelikku, mille viskoossust reguleerib magnetväli. |
2. |
‘ERF’ on eemaldamise protsess, milles kasutatakse abrasiivset vedelikku, mille viskoossust reguleerib elektriväli. |
3. |
‘Suure siseenergiaga osakeste joaga viimistlemisel’ kasutatakse materjali selektiivseks eemaldamiseks reaktiivset aatomiplasmat (RAP) või ioonkiirgust. |
4. |
‘Täispuhutava membraaniga tööriistaviimistlus’ on protsess, mille käigus kasutatakse surve all olevat membraani, mis deformeerub töödeldava pinnaga väga väikeses osas kokkupuuteks. |
5. |
‘Vedelikujoaga viimistlemisel’ kasutatakse materjali eemaldamiseks vedelikujuga. |
2B003
„Arvjuhtimisega” tööpingid, mis on spetsiaalselt ette nähtud selliste karastatud (Rc = 40 või enam) sirghammastega silinderrataste, kaldhammasrataste ja noolhammasrataste lõikamiseks, viimistlemiseks, lihvimiseks või hoonimiseks, millel on kõik järgmised omadused:
a. |
jaotusringjoone läbimõõt on suurem kui 1 250 mm; |
b. |
hamba tööpinna laius on vähemalt 15 % jaotusringjoone läbimõõdust ning |
c. |
need on viimistletud AGMA 14 või parema kvaliteediga (võrdne ISO 1328 klass 3ga). |
2B004
Kuum„isostaatpressid” ning spetsiaalselt nende jaoks ettenähtud komponendid ja lisaseadmed:
NB! |
VT KA PUNKTID 2B104 ja 2B204. |
a. |
termiliselt kontrollitav keskkond suletud töökambris ning kambri siseläbimõõt on 406 mm või rohkem ning |
b. |
vähemalt üks järgmistest omadustest:
|
Tehniline märkus.
Kambri sisemõõde tähendab kambri selle osa mõõtu, milles saavutatakse samaaegselt nii töötemperatuur kui ka töörõhk, ning siia ei arvestata kinnitusrakiseid. See mõõde on väiksem kas rõhukambri sisediameetrist või isoleeritud ahju sisediameetrist, sõltuvalt sellest, kumb kahest eespool nimetatud kambrist asub teise sees.
NB! |
Spetsiaalselt konstrueeritud stantside, valuvormide ning tööriistade kohta vt punktid 1B003, 9B009 ja sõjaliste kaupade nimekiri. |
2B005
Seadmed, mis on spetsiaalselt ette nähtud anorgaaniliste kihtide, pinnakatete ja pinna modifikatsioonide sadestamiseks ja töötlemiseks teises veerus osutatud põhimikele ning protsessi käigu kontrollimiseks selliste menetluste abil, mis on esitatud punkti 2E003.f. tabeli esimeses veerus ning spetsiaalselt nende seadmete automaatseks kasutamiseks, positsioneerimiseks, käsitsemiseks ja kontrolliks kavandatud komponendid:
a. |
keemilise aurustamise-sadestamise (CVD) seadmed, millel on kõik järgmised omadused:
|
b. |
ioonlegeerimisseadmed, milles ioonivoo vool on 5 mA või rohkem; |
c. |
elektronkiire abil toimuva aurustamise-sadestamise (EB-PVD) seadmed nimivõimsusega kokku üle 80 kW, millel on vähemalt üks järgmistest omadustest:
|
d. |
plasmapihustusseadmed, millel on vähemalt üks järgmistest omadustest:
|
e. |
pihustussadestusseadmed, mis võimaldavad voolutihedust 0,1 mA/mm2 või rohkem sadestuskiirusel 15 μm/h või rohkem; |
f. |
katoodsadestusseadmed, mis sisaldavad elektromagnetitest võret kaare otspunkti juhtimiseks katoodil; |
g. |
ioonpindamisseadmed, millega on võimalik (in situ) mõõta ükskõik kumba järgmistest:
|
Märkus. |
Punkt 2B005 ei hõlma keemilise aurustamise-sadestamise, katoodsadestuse, pihustussadestuse, ioonpindamise või ioonlegeerimise seadmeid, mis on spetsiaalselt kavandatud lõikamis- või tööriistade jaoks. |
2B006
Mõõtmelised kontrolli- või mõõtesüsteemid, seadmed, asendi tagasiside moodulid ja „elektroonikasõlmed”:
a. |
arvutiga juhitavad või „arvjuhitavad” koordinaatmõõtemasinad (CMM), millel kolmemõõtmeline (ruumiline) maksimaalne lubatud pikkuse mõõtmise piirviga (E0,MPE) on masina tööpiirkonna igas punktis (st telgede pikkuse ulatuses) võrdne või väiksem (parem) kui (1,7 + L/1 000) μm (L on mõõdetud pikkus millimeetrites), mõõdetuna vastavalt ISO standardile 10360–2:2009; Tehniline märkus. Tootja määratud CMMi kõige täpsema konfiguratsiooni E0,MPE (nt järgnevatest parim: mõõteandur, mõõteotsaku pikkus, liikumisnäitajad, keskkond) koos „kõigi olemasolevate kompensatsioonidega” võrreldakse suuruse 1,7+L/1 000 μm künnisega.
|
b. |
lineaarse nihke mõõtevahendid või -süsteemid, lineaarasendi tagasiside moodulid ja „elektroonikasõlmed”:
|
c. |
pöördasendi tagasiside moodulid, mis on spetsiaalselt kavandatud tööpinkidele või nurknihke mõõtevahendid, mille nurkpositsiooni „täpsus” on 0,9 kaaresekundit või väiksem (parem);
|
d. |
seadmed pinna ebatasasuse (sealhulgas pinnadefektide) mõõtmiseks, mis mõõdavad optilist hajumist tundlikkusega 0,5 nm või vähem (parem).
|
2B007
„Robotid”, millel on järgmised tehnilised omadused, ning spetsiaalselt nende jaoks ettenähtud juhtimisseadmed ja „tööorganid”:
NB! |
VT KA PUNKT 2B207. |
a. |
ei kasutata; |
b. |
on spetsiaalselt projekteeritud rahuldama riigisiseseid ohutusnorme, mida kohaldatakse potentsiaalselt plahvatusohtliku sõjamoona ümbruses;
|
c. |
on spetsiaalselt projekteeritud või liigitatud kiirguskestvana, võimelisena taluma suuremat kui 5 × 103 Gy (räni) summaarset kiirgusdoosi, ilma toimimisvõime languseta, või Tehniline märkus. Termin Gy (räni) tähistab ühes kilogrammis ekraneerimata räniproovis selle ioniseeriva kiirgusega kiiritamisel neeldunud energiahulka džaulides. |
d. |
spetsiaalselt ette nähtud töötama kõrgemal kui 30 000 m. |
2B008
Järgmised ‘kombineeritud pöördlauad’ ja „kallutatavad spindlid”, mis on spetsiaalselt ette nähtud tööpinkide jaoks:
a. |
ei kasutata; |
b. |
ei kasutata; |
c. |
‘liitpöördlauad’, millel on kõik järgmised omadused:
Tehniline märkus. ‘Kombineeritud pöördlaud’ on laud, mille abil saab töödeldavat detaili pöörata ning kallutada ümber kahe mitteparalleelse telje. |
d. |
„kallutatavad spindlid”, millel on kõik järgmised omadused:
|
2B009
Trugimis- ja tõukamispingid, mis vastavalt tootja tehnilisele kirjeldusele võivad olla varustatud „arvjuhtimis”mooduliga või arvutijuhtimisega ja millel on kõik järgmised omadused:
NB! |
VT KA PUNKTID 2B109 JA 2B209. |
a. |
kolm või enam telge, mida saab üheaegselt koordineerida „kontuurjuhtimiseks”, ning |
b. |
valtsimisjõud üle 60 kN. |
Tehniline märkus.
Tööpinke, milles on ühendatud nii trugimise kui ka tõukamise põhimõtted, käsitatakse punkti 2B009 tähenduses tõukamispinkidena.
2B104
„Isostaatpressid”, muud kui punktis 2B004 nimetatud, millel on kõik järgmised omadused:
NB! |
VT KA PUNKT 2B204. |
a. |
maksimaalne töörõhk 69 MPa või suurem; |
b. |
konstrueeritud reguleeritava soojusliku 873 K (600 °C) või kõrgema temperatuuriga keskkonna saavutamiseks ning säilitamiseks ning |
c. |
kambriõõnsuse siseläbimõõt on 254 mm või rohkem. |
2B105
Keemilise aurustamise-sadestamise (CVD) ahjud, muud kui punktis 2B005.a nimetatud, mis on kavandatud või kohandatud süsinik-süsinik-komposiitide tihendamiseks.
2B109
Järgmised muud kui punktis 2B009 nimetatud tõukamispingid, mida kasutatakse „rakettrelvade” tõukejõusüsteemide komponentide ja seadmete (nt mootorikorpuste ja vaheseadmete) „tootmiseks”, ning spetsiaalselt nende jaoks ettenähtud komponendid:
NB! |
VT KA PUNKT 2B209. |
a. |
tõukamispingid, millel on kõik järgmised omadused:
|
b. |
punktis 2B009 või 2B109.a nimetatud tõukamispinkide jaoks spetsiaalselt konstrueeritud komponendid. |
Tehniline märkus.
Tööpinke, milles on ühendatud nii trugimise kui ka tõukamise põhimõtted, käsitatakse punkti 2B109 tähenduses tõukamispinkidena.
2B116
Vibratsiooni katsetamise süsteemid, seadmed ja komponendid:
a. |
vibratsioonikatsetuste süsteemid, milles kasutatakse tagasisidet või suletud ahela tehnikat ja mis sisaldavad digitaalkontrollerit ning on võimelised väristama süsteemi kiirendusega 10 g (ruutkeskmine väärtus) või rohkem sagedusvahemikus 20 Hz – 2 kHz ja tekitades samal ajal jõudu 50 kN või rohkem, mõõdetuna ‘tühjal aluslaual’; |
b. |
digitaalkontrollerid, mis on varustatud spetsiaalse vibratsioonikatsetuste tarkvaraga, mille ‘reaalajalise kontrolli ribalaius’ on üle 5 kHz ja mis on ette nähtud punktis 2B116.a nimetatud vibratsioonikatsetuste süsteemidele; Tehniline märkus. Punktis 2B116.b tähendab ‘reaalajalise kontrolli ribalaius’ maksimaalset sagedust, millel kontroller on suuteline teostama võendamise, andmetöötluse ja kontrollsignaali edastamise terviklikke tsükleid. |
c. |
väristajad (raputusmoodulid), võimenditega või ilma, mis võimaldavad tekitada jõudu 50 kN või rohkem, mõõdetuna ‘tühjal aluslaual’, ning on kasutatavad punktis 2B116.a nimetatud vibratsioonikatsetuste süsteemides; |
d. |
katsekehade toetustarindid ja elektroonikamoodulid, mis on ette nähtud paljude raputusmoodulite kombineerimiseks süsteemi, mis võimaldab saavutada efektiivset kombineeritud jõudu 50 kN või rohkem, mõõdetuna ‘tühjal aluslaual’, ning on kasutatavad punktis 2B116.a nimetatud vibratsioonisüsteemides. |
Tehniline märkus.
Punktis 2B116 tähistab ‘tühi aluslaud’ tasast lauda või pinda, millel puuduvad kinnitusrakised ja abidetailid.
2B117
Seadmete ja protsesside juhtimissüsteemid, muud kui punktis 2B004, 2B005.a, 2B104 või 2B105 nimetatud, mis on kavandatud või kohandatud raketidüüside ja atmosfääri taassisenevate lennuaparaatide ninamike otste struktuurkomposiitide tihendamiseks ja pürolüüsiks.
2B119
Järgmised balansseerpingid ja nendega seotud seadmed:
NB! |
VT KA PUNKT 2B219. |
a. |
balansseerpingid, millel on kõik järgmised omadused:
|
b. |
indikaatorpead, mis on kavandatud või kohandatud kasutamiseks punktis 2B119.a nimetatud masinatel. Tehniline märkus. Indikaatorpead on mõnel juhul tuntud tasakaalustusseadmestikuna. |
2B120
Liikumissimulaatorid või pöörlemislauad, millel on kõik järgmised omadused:
a. |
kaks või enam telge; |
b. |
ette nähtud või kohandatud sisaldama kontaktrõngaid või integreeritud mittekontaktseid seadmeid, mis on võimelised edasi kandma elektrienergiat, signaaliteavet või mõlemaid, ning |
c. |
vähemalt üks järgmistest omadustest:
|
Märkus 1. |
Punkt 2B120 ei hõlma pöörlemislaudu, mis on konstrueeritud või kohandatud tööpinkide või meditsiiniseadmete jaoks. Tööpinkide pöörlemislaudade kontrolli kohta vt punkt 2B008. |
Märkus 2. |
Punktis 2B120 nimetatud liikumissimulaatorid või pöörlemislauad on hõlmatud, olenemata sellest, kas ekspordi ajal on neile paigaldatud kontaktrõngad või integreeritud mittekontaktsed seadmed või ei. |
2B121
Positsioneerimislauad (seadmed, mis võimaldavad täpset positsioneerimist mis tahes pöördteljel), muud kui punktis 2B120 nimetatud, millel on kõik järgmised omadused:
a. |
kaks või enam telge ning |
b. |
positsioneerimis„täpsus” on 5 kaaresekundit või vähem (parem). |
Märkus. |
Punkt 2B121 ei hõlma pöörlemislaudu, mis on konstrueeritud või kohandatud tööpinkide või meditsiiniseadmete jaoks. Tööpinkide pöörlemislaudade kontrolli kohta vt punkt 2B008. |
2B122
Tsentrifuugid, mis on võimelised tekitama kiirendusi üle 100 g ja mis on ette nähtud või kohandatud sisaldama kontaktrõngaid või integreeritud mittekontaktseid seadmeid, mis on võimelised edasi kandma elektrienergiat, signaaliteavet või mõlemaid.
Märkus. |
Punktis 2B122 nimetatud tsentrifuugid on hõlmatud, olenemata sellest, kas ekspordi ajal on neile paigaldatud kontaktrõngad või integreeritud mittekontaktsed seadmed. |
2B201
Tööpingid ja nende kombinatsioonid, muud kui punktis 2B001 nimetatud, metallide, keraamika ja „komposiitide” töötlemiseks või lõikamiseks, mis vastavalt tootja tehnilisele kirjeldusele võivad olla varustatud elektronseadmetega kahel või enamal teljel üheaegseks „kontuurjuhtimiseks”:
Tehniline märkus.
ISO 230-2:1988 (6) või vastava riigisisese standardi kohaselt sooritatud mõõtmiste põhjal kinnitatud positsioneerimise täpsusastmeid võib kasutada iga konkreetse tööpingimudeli puhul alternatiivina üksikute tööpinkide katsetamisele, kui riiklikud ametiasutused on need esitanud ja nendega nõustunud. Kinnitatud positsioneerimistäpsuse määramine:
a. |
valida viis tööpinki hinnatavast mudelist; |
b. |
mõõta lineaartelje täpsused vastavalt standardile ISO 230-2:1988 (6); |
c. |
määrata iga tööpingi iga telje täpsuse väärtused (A-väärtused). A-väärtuse arvutamine on kirjeldatud ISO standardis 230-2:1988 (6); |
d. |
määrata iga telje A-väärtuste keskväärtus. See keskväärtus võetakse uuritava mudeli iga telje kinnitatud ‘positsioneerimistäpsuseks’ (Âx Ây...); |
e. |
kuna punktis 2B201 viidatakse igale lineaarsele teljele eraldi, siis on kindlaksmääratud positsioneerimistäpsuse väärtusi sama palju kui lineaarseid telgi; |
f. |
kui punktis 2B201.a., 2B201.b. või 2B201.c. nimetamata tööpingil on vähemalt ühel teljel kinnitatud ‘positsioneerimistäpsus’ ISO standardi 230-2:1988 (6) järgi 6 μm või parem (vähem) lihvimispinkidel ja 8 μm või parem (vähem) frees- ja treipinkidel, peab valmistaja kinnitama täpsust üks kord 18 kuu jooksul. |
a. |
freespingid, millel on üks järgmistest omadustest:
|
b. |
lihvimispingid, millel on järgmised omadused:
|
c. |
treipingid, mille positsioneerimistäpsus koos „kõigi olemasolevate kompensatsioonidega” on parem (väiksem ) kui 6 μm (mõõdetuna piki mis tahes lineaartelge) (üldine positsioneerimine) vastavalt ISO standardile 230-2:1988 (6) või vastavatele riigisisestele standarditele tööpinkidel, mille töödiameeter on rohkem kui 35 mm.
|
Märkus 1. |
Punkt 2B201 ei hõlma eriotstarbelisi tööpinke, mida kasutatakse üksnes järgmiste detailide tootmiseks:
|
Märkus 2. |
Tööpinke, millel on vähemalt kaks kolmest võimalusest – treimise, freesimise või lihvimise võimalus (nt treipink, millel on ka freesimise võimalus), tuleb hinnata kõigi kohaldatavate punktide 2B201.a, 2B201.b või 2B201.c järgi. |
Märkus 3. |
Punktid 2B201.a.3. ja 2B201.b.3. hõlmavad masinaid, mis põhinevad paralleelsel lineaarsel kinemaatilisel disainil (nt kuusjalad), millel on viis või rohkem telge, millest ükski ei pöörle. |
2B204
„Isostaatpressid”, muud kui punktis 2B004 või 2B104 nimetatud, ning nende juurde kuuluvad seadmed:
a. |
„isostaatpressid”, millel on mõlemad järgmised omadused:
|
b. |
stantsid, valuvormid ning juhtimisseadmed, mis on spetsiaalselt ette nähtud punktis 2B204.a nimetatud „isostaatpresside” jaoks. |
Tehniline märkus.
Punktis 2B204 tähendab kambri sisemõõde kambri selle osa mõõte, milles saavutatakse samaaegselt nii töötemperatuur kui ka töörõhk, ning siia ei arvestata kinnitusrakiseid. See mõõde on väiksem kas rõhukambri sisediameetrist või isoleeritud ahju sisediameetrist, sõltuvalt sellest, kumb kahest eespool nimetatud kambrist asub teise sees.
2B206
Mõõtmelised kontrolliseadmed, -riistad või -süsteemid, muud kui punktis 2B006 nimetatud:
a. |
arvutiga juhitavad või arvjuhitavad koordinaatide kontrollimise seadmed (CMM), millel on üks järgmistest omadustest:
Tehniline märkus. Tootja määratud CMMi kõige täpsema konfiguratsiooni E0,MPE vastavalt ISO standardile 10360-2:2009 (nt järgnevatest parim: mõõteandur, mõõteotsaku pikkus, liikumisparameetrid, keskkond) ning koos kõigi olemasolevate kompensatsioonidega võrreldakse suuruse (1,7+L/800) μm künnisega. |
b. |
süsteemid poolkoorikute lineaar- ja nurksiirde üheaegseks kontrolliks, millel on mõlemad järgmised omadused:
|
c. |
‘lineaarnihke’ mõõtesüsteemid, millel on kõik järgmised omadused: Tehniline märkus. Punktis 2B206.c tähendab ‘lineaarnihe’ mõõtepea ja mõõdetava objekti vahelise kauguse muutust.
|
d. |
lineaarsete muutuvate diferentsiaaltransformaatorite (LVDT) süsteemid, millel on mõlemad järgmised omadused: Tehniline märkus. Punktis 2B206.d tähendab ‘lineaarnihe’ mõõtepea ja mõõdetava objekti vahelise kauguse muutust.
|
Märkus 1. |
Tööpingid, mida võib kasutada mõõtemehhanismidena, kuuluvad kontrolli alla, kui nad vastavad tööpinkide või mõõtemehhanismide funktsioonidele kindlaksmääratud kriteeriumidele või ületavad neid. |
Märkus 2. |
Punktis 2B206 nimetatud seadmed on hõlmatud, kui nad ületavad kontroll-läve kus tahes oma toimimispiirkonnas. |
Tehnilised märkused.
Kõik punktis 2B206 esitatud mõõdetavate väärtustega näitajad on antud pluss/miinus kõikumistena, st nad ei esinda kogu ribalaiust.
2B207
Järgmised punktis 2B007 nimetamata „robotid”, nende „tööorganid” ja juhtimismoodulid:
a. |
„robotid” või nende „tööorganid”, mis on spetsiaalselt projekteeritud vastavalt riigisisestele ohutusnormidele, mida kohaldatakse brisantlõhkeainete käsitlemisel (nt vastavad brisantlõhkeainetega töötamisel kohaldatavatele elektriohutuse eeskirjadele); |
b. |
juhtimismoodulid, mis on spetsiaalselt konstrueeritud punktis 2B207.a nimetatud mis tahes „robotile” või roboti „tööorganile”. |
2B209
Tõukamispingid, trugimispingid, mis võimaldavad muude kui punktis 2B009 või 2B109 kirjeldatud tõukamisülesannete täitmist, ning südamikud:
a. |
millel on mõlemad järgmised omadused:
|
b. |
rootori koolutussüdamikud, mis on ette nähtud sisediameetriga 75–400 mm silindriliste rootorite valmistamiseks. |
Märkus. |
Punkt 2B209.a hõlmab ka tööpinke, millel on ainult üks rull metalli deformeerimiseks ning kaks abirulli, mis toetavad südamikku, kuid ei osale otseselt deformeerimise protsessis. |
2B219
Tsentrifugaalsed mitmetasandilised balansseerpingid, jäigalt kinnitatud või teisaldatavad, horisontaalsed või vertikaalsed:
a. |
tsentrifugaalsed balansseerpingid, mis on ette nähtud painduvate, vähemalt 600 mm pikkuste rootorite tasakaalustamiseks ja millel on kõik järgmised omadused:
|
b. |
tsentrifugaalsed balansseerpingid, mis on ette nähtud õõnsate silindriliste rootorikomponentide tasakaalustamiseks ning millel on kõik järgnevad omadused:
|
2B225
Kaugjuhtimisega manipulaatorid, mis on kasutatavad kaugjuhitavaks tegutsemiseks radiokeemilistes eraldusprotsessides või kuumades kambrites ja millel on üks järgmistest omadustest:
a. |
võime läbida 0,6 m või paksemat kuuma kambri seina (läbi seina tegutsemine) või |
b. |
võime ulatuda tegutsema üle kuuma kambri 0,6 m või paksema seina ülemise ääre (üle seina tegutsemine). |
Tehniline märkus.
Kaugjuhitavad manipulaatorid võimaldavad üle kanda seda teenindava isiku liigutused kaugel asuvale tegutsevale käele ning lõppklambrile. Manipulaatorid võivad olla ‘ülema-alluva’-tüüpi või juhitavad juhtkangi või klaviatuuri abil.
2B226
Muud kui punktides 9B001 ja 3B001 nimetatud kontrollitava keskkonnaga (vaakum või väärisgaas) induktsioonahjud ning nimetatud ahjude juurde kuuluvad toiteallikad:
NB! |
VT KA PUNKTID 3B001 ja 9B001. |
a. |
ahjud, millel on kõik järgmised omadused:
|
b. |
toiteallikad väljundvõimsusega 5 kW või rohkem, mis on spetsiaalselt ette nähtud punktis 2B226.a nimetatud ahjude jaoks. |
2B227
Vaakum- või muu kontrollitava atmosfääriga metallurgilise sulatamise ja valuahjud ning nende juurde kuuluvad seadmed:
a. |
kaarleekümbersulatus-, kaarleeksulatus- ning kaarleekümbersulatus- ja valuahjud, millel on mõlemad järgmised omadused:
|
b. |
elektronkiirsulatusahjud, plasmapihustus- ja plasmasulatusahjud, millel on mõlemad järgmised omadused:
|
c. |
arvutijuhtimis- ja valvesüsteemid, mis on konfigureeritud spetsiaalselt punktis 2B227.a. või 2B227.b. nimetatud ahjude jaoks; |
d. |
plasmakahurid, mis on spetsiaalselt mõeldud punktis 2B227.b nimetatud ahjude jaoks, millel on mõlemad järgmised omadused:
|
e. |
elektronkiirekahurid, mis on spetsiaalselt konstrueeritud punktis 2B227.b nimetatud ahjude jaoks, mis töötavad võimsusel üle 50 kW. |
2B228
Rootorite tootmis- ja koostamisseadmed, rootorite joondamisseadmed ning lõõtsade vormimiseks mõeldud tornid ja stantsid:
a. |
rootori koostamise seadmed gaastsentrifuugi rootortoru sektsioonide, tõkestite ja otsakorkide koostamiseks;
|
b. |
rootori joondamise seadmed gaasitsentrifuugi rootori torusektsioonide reastamiseks ühisele teljele; Tehniline märkus. Punktis 2B228.b nimetatud seadmed koosnevad üldjuhul arvutiga ühendatud täpsetest mõõteanduritest, mis järgnevalt kontrollivad näiteks selliste pneumaatiliste rammide tegevust, mida kasutatakse rootori torusektsioonide reastamisel. |
c. |
lõõtsa stantsimise tornid ja matriitsid, mis on ette nähtud ühe keeruga lõõtsade tootmiseks. Tehniline märkus. Punkti 2B228.c lõõtsadel on kõik järgmised omadused:
|
2B230
Kõik ‘rõhuandurid’, mis on võimelised mõõtma absoluutrõhku ja millel on kõik järgmised omadused:
a. |
rõhutundlikud elemendid, mille valmistamiseks või kaitsmiseks on kasutatud alumiiniumi, alumiiniumisulamit, alumiiniumoksiidi (alumiiniumoksiidi või safiiri) nikli või niklisulamiga, milles on 60 massiprotsenti või rohkem niklit, või täielikult fluoreeritud polümeerseid süsivesinikke; |
b. |
tihendid, kui need on olemas, ning mis on vajalikud rõhuandurite tihendamiseks ja mis on vahetus kontaktis protsessikeskkonnaga ja mille valmistamiseks või kaitsmiseks on kasutatud alumiiniumi, alumiiniumsulamit, alumiiniumoksiidi (erimid savimuld ja safiir), niklit, niklisulamit niklisisaldusega kuni 60 % massiprotsenti, või täielikult fluoreeritud polümeerseid süsivesinikke ning |
c. |
millel on üks järgmistest omadustest:
|
Tehnilised märkused.
1. |
Punktis 2B230 nimetatud ‘rõhumuundur’ tähendab seadet, mis muudab rõhkude mõõtmistulemused signaaliks. |
2. |
Punkti 2B230 tähenduses sisaldab ‘täpsus’ mittelineaarsust, hüstereesi ning korduvust ümbritseva keskkonna temperatuuril. |
2B231
Vaakumpumbad, millel on kõik järgmised omadused:
a. |
sisendtoru läbimõõt on 380 mm või rohkem, |
b. |
pumpamise tootlikkus on 15 m3/s või rohkem ning |
c. |
võimeline saavutama paremat piirvaakumit kui 13 mPa. |
Tehnilised märkused.
1. |
Pumpamise tootlikkus on määratud mõõtepunktis kas gaasilise lämmastiku või õhu abil. |
2. |
Piirvaakum on määratud pumba sisendis suletud pumba sisendi korral. |
2B232
Suure lõppkiirusega relvasüsteemid (raketikütuse, gaasi, mähise, elektromagnetilist ja elektrotermilist tüüpi ning teised edasiarendatud süsteemid), mis on võimelised kiirendama mürsku kiiruseni 1,5 km/s või rohkem.
NB! |
VT KA SÕJALISTE KAUPADE NIMEKIRI. |
2B233
Lõõtstihendiga tigukompressorid ja lõõtstihendiga hõrendus-tigupumbad, millel on kõik järgmised omadused:
NB! |
VT KA PUNKT 2B350.i. |
a. |
võimalik sisselaske vooluhulk 50 m3/h või suurem; |
b. |
saavutavad rõhkude suhe vähemalt 2 : 1 ning |
c. |
kõik töödeldava gaasiga otseselt kokkupuutuvad tööpinnad on valmistatud mis tahes järgmistest materjalidest:
|
2B350
Keemiatööstuse tootmisruumid, -seadmed ja -komponendid:
a. |
reaktsioonianumad või reaktorid, segistitega või ilma, mille kogu (geomeetriline) sisemaht on üle 0,1 m3 (100 l), kuid mitte üle 20 m3 (20 000 l), kui nimetatud seadmete ja komponentide tööpinnad, mis puutuvad otseselt kokku töödeldava(te) või säilitatava(te) kemikaali(de)ga, on valmistatud mis tahes järgmistest materjalidest:
|
b. |
punktis 2B350.a nimetatud reaktsioonianumates või reaktorites kasutatamiseks projekteeritud segistid ja selliste segistite jaoks ettenähtud rootorid, labad või võllid, mille töödeldava(te) või säilitatava(te) kemikaali(de)ga otseselt kokkupuutuvad tööpinnad on valmistatud mis tahes järgmistest materjalidest:
|
c. |
kogumismahutid, konteinerid ja vastuvõtuanumad, mille kogu (geomeetriline) sisemaht on suurem kui 0,1 m3 (100 l) ning mille kõik töödeldava(te) või säilitatava(te) kemikaali(de)ga otseselt kokkupuutuvad tööpinnad on valmistatud mis tahes järgmistest materjalidest:
|
d. |
soojusvahetid või -kondensaatorid, mille soojust ülekandev pind on suurem kui 0,15 m2 ja väiksem kui 20 m2; ja selliste soojusvahetite või kondensaatorite jaoks ettenähtud torud, plaadid, spiraaltorud või plokid (südamikud), mille töödeldava(te) kemikaali(de)ga otseselt kokkupuutuvad tööpinnad on valmistatud mis tahes järgmistest materjalidest:
|
e. |
destillatsiooni- või absorptsioonikolonnid, mille siseläbimõõt on üle 0,1 m, ja selliste destillatsiooni- või absorptsioonikolonnide jaoks ettenähtud vedeliku- ja aurujaoturid või vedelikukogujad, mille kõik töödeldava(te) kemikaali(de)ga otseselt kokkupuutuvad tööpinnad on valmistatud mis tahes järgmistest materjalidest:
|
f. |
kaugjuhitav tankimisaparatuur, mille kõik töödeldava(te) kemikaali(de)ga otseselt kokkupuutuvad tööpinnad on valmistatud mis tahes järgmistest materjalidest:
|
g. |
järgmised klapid ja komponendid:
Tehnilised märkused.
|
h. |
lekkeavastamise ventiiliga mitmeseinalised torud, mille kõik töödeldava(te) või säilitatava(te) kemikaali(de)ga otseselt kokkupuutuvad tööpinnad on valmistatud mis tahes järgmistest materjalidest:
|
i. |
muud kui punktis 2B233 nimetatud mitmetihendilised ja tihendita pumbad tootja kindlaksmääratud suurima vooluhulgaga üle 0,6 m3/h või vaakumpumbad tootja kindlaksmääratud suurima vooluhulgaga üle 5 m3/h (standardtingimustel: temperatuuril 273 K (0 °C) ja rõhul 101,3 kPa); ning selliste pumpade korpused (pumbakered), eelvormitud kerevooderdused, tiivikud, rootorid või jugapumbapihustid, mille otseselt töödeldava(te) kemikaali(de)ga kokkupuutuvad tööpinnad on valmistatud järgmistest materjalidest:
Tehniline märkus. Punktis 2B350.i. nimetatud mõiste „tihend” tähendab ainult selliseid tihendeid, mis puutuvad otseselt kokku töödeldava(te) (või loodavate) kemikaali(de)ga ja toimivad tihendina juhul, kui pöörlev või edasi-tagasi liikuv ajamivõll läbib pumbakorpust. |
j. |
punktis 1C350 nimetatud kemikaalide hävitamiseks ettenähtud põletusseadmed, mis on varustatud spetsiaalselt kavandatud jäätmete etteandesüsteemiga, spetsiaalsete käsitsemisseadmetega ning põletuskambri keskmise temperatuuriga üle 1 273 K (1 000 °C), mille kõik jäätmete etteandesüsteemi kemikaalidega otseselt kokkupuutuvad tööpinnad on valmistatud mis tahes järgmistest materjalidest:
|
k. |
järgmised valmis paranduskoostud, millel on tantaalist või tantaalisulamist valmistatud metallpinnad, mis puutuvad otseselt kokku töödeldava(te) kemikaali(de)ga, ning spetsiaalselt nende jaoks ette nähtud komponendid:
|
Märkus. |
Punkti 2B350 tähenduses ei määra tihendusfunktsiooni täitvad muhvid, topendid, tihendid, kruvid, seibid ja muud materjalid kontrollimise staatust, eeldades et need komponendid on loodud vahetatavatena. |
Tehnilised märkused.
1. |
‘Süsinikgrafiit’ on amorfse süsiniku ja grafiidi segu, milles grafiidisisaldus on 8 massiprotsenti või rohkem. |
2. |
Eespool esitatud punktides loetletud materjalides on ‘sulam’, mille kohta pole antud konkreetset elemendi kontsentratsiooni, selline sulam, milles nimetatud metall moodustab suurema massiprotsendi kui muud elemendid. |
2B351
Mürgiste gaaside monitorid ja seiresüsteemid ja nende eriotstarbelised detektorkomponendid, mida ei ole punktis 1A004 nimetatud, ning detektorid, sensorseadmed ja nende jaoks ette nähtud asendatavad sensorpadrunid:
a. |
kavandatud pidevaks toimimiseks ja kasutatavad keemiliste ründeainete ja punktis 1C350 nimetatud kemikaalide avastamiseks kontsentratsioonidel alla 0,3 mg/m3 või |
b. |
ainete avastamiseks, millel on koliinesteraasi inhibeeriv mõju. |
2B352
Järgmised bioloogiatööstuse tootmis- ja käsitsemisseadmed:
a. |
järgmised isolaatorid ja nendega seotud seadmed:
|
b. |
järgmised fermenterid ja komponendid:
Tehnilised märkused.
|
c. |
tsentrifugaalseparaatorid, mis ilma aerosoolide keskkonda sattumise riskita võimaldavad pidevat separeerimist ning millel on kõik järgmised omadused:
Tehniline märkus. Tsentrifugaalseparaatorid sisaldavad ka dekanteerimisseadmeid. |
d. |
järgmised tangentsiaalse voolu filtratsiooniaparatuuri osad:
|
e. |
auru või gaasiga steriliseeritav vaakumsublimatsioonkuivatamise seade kondensaatori suutlikkusega 10 kg või rohkem, kuid vähem kui 1 000 kg jääd 24 tunni jooksul; |
f. |
järgmised kaitsevahendid:
|
g. |
järgmised aerosoolide inhalatsioonikambrid, mis on konstrueeritud katseteks „mikroorganismide”, viiruste või „toksiinide” aerosoolidega:
|
h. |
pihustuskuivatamise seadmed, mis on võimelised kuivatama toksiine või patogeenseid „mikroorganisme”, millel on kõik järgmised omadused:
|
i. |
nukleiinhapete assemblerid ja süntesaatorid, osaliselt või täielikult automatiseeritud, kavandatud koostama ühe korraga katkematuid nukleiinhappeid pikkusega üle 1,5 tuhande aluspaari veamääraga alla 5 %. |
2C
Materjalid
Puuduvad.
2D
Tarkvara
2D001
„Tarkvara”, mis erineb punktis 2D002 nimetatud „tarkvarast” järgmiselt:
a. |
„tarkvara”, mis on spetsiaalselt loodud või kohandatud punktis 2A001 või punktides 2B001–2B009 nimetatud seadmete „arendamiseks” või „tootmiseks”; |
b. |
„tarkvara”, mis on spetsiaalselt loodud või kohandatud punktides 2A001.c, 2B001 või 2B003– 2B009 nimetatud seadmete „kasutamiseks”. |
Märkus. |
Punkt 2D001 ei hõlma töötlemise programmide „tarkvara”, mis loob „arvjuhtimise” koode erinevate osade töötlemiseks. |
2D002
Elektrooniliste seadmete „tarkvara”, ka „tarkvara”, mis asub pidevalt salvestatuna elektroonilises seadmes või süsteemis, mis võimaldab sellistel seadmetel või süsteemidel toimida „arvjuhitavate” moodulitena ja mis suudab koordineerida üheaegselt enam kui nelja telje liikumist „kontuurjuhtimiseks”.
Märkus 1. |
Punkt 2D002 ei hõlma „tarkvara”, mis on spetsiaalselt loodud või kohandatud 2. kategoorias nimetamata tööpinkide kasutamiseks. |
Märkus 2. |
Punkt 2D002 ei hõlma „tarkvara” punktis 2B002 määratletud kaupadele. Punktides 2D001 ja 2D003 määratletud kaupade „tarkvara” kohta vaata punkti 2B002. |
Märkus 3. |
2D002 ei hõlma „tarkvara”, mida eksporditakse 2. kategoorias nimetamata esemetega, ja nende kasutamiseks vajalikku minimaalset „tarkvara”. |
2D003
„Tarkvara”, mis on spetsiaalselt loodud või kohandatud punktis 2B002 nimetatud seadmete kasutamiseks, millega konverteeritakse optiline disain, töödeldava eseme mõõtmed ja materjali eemaldamise funktsioonid „arvjuhtimise” käsklustesse, et saada soovitud töödeldava eseme vorm.
2D101
„Tarkvara”, mis on spetsiaalselt loodud või kohandatud punktides 2B104, 2B105, 2B109, 2B116, 2B117 või 2B119–2B122 nimetatud seadmete „kasutamiseks”.
NB! |
VT KA PUNKT 9D004. |
2D201
„Tarkvara”, mis on ette nähtud punktides 2B204, 2B206, 2B207, 2B209, 2B219 või 2B227 nimetatud seadmete „kasutamiseks”.
2D202
„Tarkvara”, mis on spetsiaalselt loodud või kohandatud punktis 2B201 nimetatud seadmete „arendamiseks”, „tootmiseks” või „kasutamiseks”.
Märkus. |
Punkt 2D202 ei hõlma töötlemise programmide „tarkvara”, mis loob „arvjuhtimise” käskluskoode, kuid ei luba seadmete otsest kasutamist erinevate osade töötlemiseks. |
2D351
Punktis 1D003 nimetamata „tarkvara”, mis on spetsiaalselt projekteeritud või kohandatud punktis 2B351 nimetatud seadmete „kasutamiseks”.
2E
Tehnoloogia
2E001
Tehnoloogia üldmärkusele vastav „tehnoloogia” punktides 2A, 2B või 2D nimetatud seadmete või „tarkvara”„arendamiseks”.
Märkus. |
Punkt 2E001 hõlmab „tehnoloogiat”, mis on ette nähtud indikaatorsüsteemide integreerimiseks punktis 2B006.a nimetatud koordinaatmõõtemasinatega. |
2E002
Tehnoloogia üldmärkusele vastav „tehnoloogia”, mis on ette nähtud punktis 2A või 2B nimetatud seadmete „tootmiseks”.
2E003
Muu „tehnoloogia”:
a. |
ei kasutata; |
b. |
metallitöötlemise tootmisprotsesside „tehnoloogia”:
|
c. |
õhusõidukite tarindite tootmiseks hüdraulilise venitamisega vormimismasinate ja nende juurde kuuluvate matriitside „arendamise” või „tootmise”„tehnoloogia”; |
d. |
ei kasutata; |
e. |
„tehnoloogia” integratsiooni „tarkvara”„arendamiseks” ekspertsüsteemide sisseviimiseks „arvjuhitavatesse” moodulitesse, tootmispindadel toiminguotsuste edendatud toetamiseks; |
f. |
„tehnoloogia” mitteelektroonsete põhimike (substraatide) (määratletud alljärgneva tabeli 3. veerus) anorgaaniliste pinnakatetega või anorgaaniliste muundatud pinnakatetega (määratletud järgmise tabeli 2. veerus) katmiseks protsessides, mis on määratletud järgmise tabeli 1. veerus ning on defineeritud tehnilises märkuses.
|
2E101
Tehnoloogia üldmärkusele vastav „tehnoloogia”, mis on ette nähtud punktides 2B004, 2B009, 2B104, 2B109, 2B116, 2B119–2B122 või 2D101 nimetatud „tarkvara” või seadmete „kasutamiseks”.
2E201
Tehnoloogia üldmärkusele vastav „tehnoloogia”, mis on ette nähtud punktides 2A225, 2A226, 2B001, 2B006, 2B007.b, 2B007.c, 2B008, 2B009, 2B201, 2B204, 2B206, 2B207, 2B209, 2B225–2B233, 2D201 või 2D202 nimetatud seadmete või „tarkvara”„kasutamiseks”.
2E301
Tehnoloogia üldmärkusele vastav „tehnoloogia”, mis on ette nähtud punktides 2B350–2B352 nimetatud kaupade „kasutamiseks”.
Tabel
Pinnakatmisviisid
|
|
|
||||||
|
„Supersulamid” |
Aluminiidid sisemiste läbiviikude jaoks |
||||||
|
Keraamika (19) ja vähepaisuvad klaasid (14) |
Silitsiidid Karbiidid Dielektrilised kihid (15) Teemant Teemandilaadne süsinik (17) |
||||||
|
Süsinik-süsiniku, keraamiliste ja metall„põhiainete”„komposiidid” |
Silitsiidid Karbiidid Rasksulavad metallid Nende segud (4) Dielektrilised kihid (15) Aluminiidid Legeeritud aluminiidid (2) Boornitriid |
||||||
|
Kõvasulamvolframkarbiid (16), ränikarbiid (18) |
Karbiidid Volfram Nende segud (4) Dielektrilised kihid (15) |
||||||
|
Molübdeen ja molübdeenisulamid |
Dielektrilised kihid (15) |
||||||
|
Berüllium ja berülliumisulamid |
Dielektrilised kihid (15) Teemant Teemandilaadne süsinik (17) |
||||||
|
Andur-akna materjalid (9) |
Dielektrilised kihid (15) Teemant Teemandilaadne süsinik (17) |
||||||
|
|
|
||||||
|
„Supersulamid” |
Legeeritud silitsiidid Legeeritud aluminiidid (2) MCrAIX (5) Muundatud tsirkooniumoksiid (12) Silitsiidid Aluminiidid Nende segud (4) |
||||||
|
Keraamika (19) ja vähepaisuvad klaasid (14) |
Dielektrilised kihid (15) |
||||||
|
Korrosioonikindel teras (7) |
MCrAIX (5) Muundatud tsirkooniumoksiid (12) Nende segud (4) |
||||||
|
Süsinik-süsiniku, keraamiliste ja metall„põhiainete”„komposiidid” |
Silitsiidid Karbiidid Rasksulavad metallid Nende segud (4) Dielektrilised kihid (15) Boornitriid |
||||||
|
Kõvasulamvolframkarbiid (16), ränikarbiid (18) |
Karbiidid Volfram Nende segud (4) Dielektrilised kihid (15) |
||||||
|
Molübdeen ja molübdeenisulamid |
Dielektrilised kihid (15) |
||||||
|
Berüllium ja berülliumisulamid |
Dielektrilised kihid (15) Boriidid Berüllium |
||||||
|
Andur-akna materjalid (9) |
Dielektrilised kihid (15) |
||||||
|
Titaanisulamid (13) |
Boriidid Nitriidid |
||||||
|
Keraamika (19) ja vähepaisuvad klaasid |
Dielektrilised kihid (15) Teemandilaadne süsinik (17) |
||||||
|
Süsinik-süsiniku, keraamiliste ja metall„põhiainete”„komposiidid” |
Dielektrilised kihid (15) |
||||||
|
Kõvasulam volframkarbiid (16), ränikarbiid |
Dielektrilised kihid (15) |
||||||
|
Molübdeen ja molübdeenisulamid |
Dielektrilised kihid (15) |
||||||
|
Berüllium ja berülliumisulamid |
Dielektrilised kihid (15) |
||||||
|
Andur-akna materjalid (9) |
Dielektrilised kihid (15) Teemandilaadne süsinik (17) |
||||||
|
Keraamika (19) ja vähepaisuvad klaasid (14) |
Silitsiidid Dielektrilised kihid (15) Teemandilaadne süsinik (17) |
||||||
|
Süsinik-süsiniku, keraamiliste ja metall„põhiainete”„komposiidid” |
Dielektrilised kihid (15) |
||||||
|
Kõvasulam volframkarbiid (16), ränikarbiid |
Dielektrilised kihid (15) |
||||||
|
Molübdeen ja molübdeenisulamid |
Dielektrilised kihid (15) |
||||||
|
Berüllium ja berülliumisulamid |
Dielektrilised kihid (15) |
||||||
|
Andur-akna materjalid (9) |
Dielektrilised kihid (15) Teemandilaadne süsinik (17) |
||||||
|
„Supersulamid” |
Legeeritud silitsiidid Legeeritud aluminiidid (2) MCrAIX (5) |
||||||
|
Polümeerid (11) ja orgaaniliste „põhiainete”„komposiidid” |
Boriidid Karbiidid Nitriidid Teemandilaadne süsinik (17) |
||||||
|
Süsinik-süsiniku, keraamiliste ja metall„põhiainete”„komposiidid” |
Silitsiidid Karbiidid Nende segud (4) |
||||||
|
Titaanisulamid (13) |
Silitsiidid Aluminiidid Legeeritud aluminiidid (2) |
||||||
|
Rasksulavad metallid ja sulamid (8) |
Silitsiidid Oksiidid |
||||||
|
„Supersulamid” |
MCrAIX (5) Muundatud tsirkooniumoksiid (12) Nende segud (4) Kulutatav nikkelgrafiit Kulutatavad materjalid, mis sisaldavad Ni-Cr-Al Kulutatav Al-Si-polüester Legeeritud aluminiidid (2) |
||||||
|
Alumiiniumsulamid (6) |
MCrAIX (5) Muundatud tsirkooniumoksiid (12) Silitsiidid Nende segud (4) |
||||||
|
Rasksulavad metallid ja sulamid (8) |
Aluminiidid Silitsiidid Karbiidid |
||||||
|
Korrosioonikindel teras (7) |
MCrAIX (5) Muundatud tsirkooniumoksiid (12) Nende segud (4) |
||||||
|
Titaanisulamid (13) |
Karbiidid Aluminiidid Silitsiidid Legeeritud aluminiidid (2) Kulutatav nikkelgrafiit Kulutatavad materjalid, mis sisaldavad Ni-Cr-Al Kulutatav Al-Si-polüester |
||||||
|
Rasksulavad metallid ja sulamid (8) |
Klaasistatud silitsiidid Klaasistatud aluminiidid, v.a takistus- kütteelemendid |
||||||
|
Süsinik-süsiniku, keraamiliste ja metall„põhiainete”„komposiidid” |
Silitsiidid Karbiidid Nende segud (4) |
||||||
|
„Supersulamid” |
Legeeritud silitsiidid Legeeritud aluminiidid (2) Väärismetallidega muundatud aluminiidid (3) MCrAIX (5) Muundatud tsirkooniumoksiid (12) Plaatina Nende segud (4) |
||||||
|
Keraamika ja vähepaisuvad klaasid (14) |
Silitsiidid Plaatina Nende segud (4) Dielektrilised kihid (15) Teemandilaadne süsinik (17) |
||||||
|
Titaanisulamid (13) |
Boriidid Nitriidid Oksiidid Silitsiidid Aluminiidid Legeeritud aluminiidid (2) Karbiidid |
||||||
|
Süsinik-süsiniku, keraamiliste ja metall„põhiainete”„komposiidid” |
Silitsiidid Karbiidid Rasksulavad metallid Nende segud (4) Dielektrilised kihid (15) Boornitriid |
||||||
|
Kõvasulamvolframkarbiid (16), ränikarbiid (18) |
Karbiidid Volfram Nende segud (4) Dielektrilised kihid (15) Boornitriid |
||||||
|
Molübdeen ja molübdeenisulamid |
Dielektrilised kihid (15) |
||||||
|
Berüllium ja berülliumisulamid |
Boriidid Dielektrilised kihid (15) Berüllium |
||||||
|
Andur-akna materjalid (9) |
Dielektrilised kihid (15) Teemandilaadne süsinik (17) |
||||||
|
Rasksulavad metallid ja sulamid (8) |
Aluminiidid Silitsiidid Oksiidid Karbiidid |
||||||
|
Kõrgtemperatuursed laagriterased |
Lisandid: kroom, tantaal või nioobium (kolumbium) |
||||||
|
Titaanisulamid (13) |
Boriidid Nitriidid |
||||||
|
Berüllium ja berülliumisulamid |
Boriidid |
||||||
|
Kõvasulam volframkarbiid (16) |
Karbiidid Nitriidid |
TABEL – PINNAKATMISE TEHNIKAD – MÄRKUSED
1. |
Mõiste ‘pindamismenetlus’ hõlmab nii pinnakatte parandamist ja uuendamist kui ka originaalpinnakatmist. |
2. |
Mõiste ‘legeeritud aluminiidkate’ sisaldab ühe- või mitmeastmelist katmist, mille kestel element või elemendid on sadestatud enne või ka samaaegselt aluminiidiga, ka siis, kui need elemendid sadestatakse teistsuguse pindamismenetluse abil. See ei sisalda aga mitmekordset üheastmelist tahke tsementiitimise menetluse kasutamist legeeritud aluminiidikihi saamiseks. |
3. |
Mõiste ‘väärismetallidega muundatud aluminiidkate’ hõlmab mitmeastmelisi kihte, milles väärismetall või väärismetallid on kantud põhimikule enne aluminiidiga katmist mõne muu pindamismenetluse abil. |
4. |
Mõiste ‘nende segud’ hõlmab filtreeritud aineid, nende astmelisi segusid, samaaegseid kaassadestamisi ja mitmekihilisi sadestamisi ning on saadud ühe või enama tabelis nimetatud pindamismenetlusega. |
5. |
‘MCrAlX’ tähistab pindamissulamit, kus „M” tähistab koobaltit, rauda, niklit või nende kombinatsioone ning „X” tähistab hafniumi, ütriumi, räni, tantaali mis tahes koguses või teisi tahtlikke lisandeid üle 0,01 massiprotsendi mitmesugustes kombinatsioonides ning suhetes, välja arvatud
|
6. |
Mõiste ‘alumiiniumisulam’ tähendab sulameid, mille tõmbetugevus on 190 MPa või rohkem, mõõdetuna temperatuuril 293 K (20 °C). |
7. |
Mõiste ‘korrosioonikindel teras’ tähendab AISI (American Iron and Steel Institute (Ameerika raua ja terase instituut)) 300 seeria või vastavale riigisisesele standardile vastavaid terasesorte. |
8. |
‘Rasksulavad metallid ja sulamid’ hõlmavad järgmisi metalle ja nende sulameid: nioobium (kolumbium), molübdeen, volfram ja tantaal. |
9. |
‘Andur-aknamaterjalid’ on järgmised: alumiiniumoksiid, räni, germaanium, tsinksulfiid, tsinkseleniid, galliumarseniid, teemant, galliumfosfiid, safiir ning järgmiste metallide halogeniidid: tsirkooniumfluoriidist ja hafniumfluoriidist koosnevad andur-aknamaterjalid, mille läbimõõt on üle 40 mm. |
10. |
2. kategooria ei hõlma üheastmelist massiivsete turbiinilabade tahke tsementiitimise „tehnoloogiat”. |
11. |
Järgmised polümeerid: polüimiid, polüester, polüsulfiid, polükarbonaadid ja polüuretaanid. |
12. |
‘Muundatud tsirkooniumoksiid’ tähendab, et tsirkooniumis on lisandina muude metallide oksiide (nt kaltsiumoksiid, magneesiumoksiid, ütriumoksiid, hafniumoksiid, haruldaste muldmetallide oksiidid), et stabiliseerida kindlaid kristallograafilisi faase ja faaside ühendeid. Termobarjäärpinne tsirkooniumoksiidist, mis on kaltsiumoksiidiga või magneesiumoksiidiga muundatud segamise või kokkusulatamise teel, ei kuulu kontrolli alla. |
13. |
‘Titaanisulamid’ tähendavad ainult kosmoselendude jaoks kasutatavaid sulameid, mille temperatuuril 293 K (20 °C) mõõdetud tõmbetugevus on 900 MPa või rohkem. |
14. |
‘Vähepaisuv klaas’ on klaas, mille soojuspaisumistegur on kuni 1 × 10-7 K-1 temperatuuril 293 K (20 °C). |
15. |
‘Dielektrilised kihid’ on pinnakatted, mis koosnevad paljudest dielektrilise materjali kihtidest, mille erinevate murdumisnäitajatega ainete kombinatsioonide planeeritud interferentsiomadused on kasutatud erinevate lainepikkusvahemike peegeldamiseks, ülekandmiseks või neelamiseks. Dielektrilised kihid tähendavad rohkem kui nelja dielektrilist kihti või dielektrik/metall „komposiit”kihti. |
16. |
‘Kõvasulamvolframkarbiid’ ei hõlma lõike- ja vormimisinstrumentide materjale, mis koosnevad volframkarbiidist/(koobalt, nikkel), titaankarbiidist/(koobalt, nikkel), kroomkarbiidist/nikkel-kroom ja kroomkarbiidist/nikkel. |
17. |
Hõlmatud ei ole „tehnoloogia”, mis on kavandatud teemandilaadse süsiniku sadestamiseks järgmistele materjalidele: magnetketta ajurid ja magnetpead, ühekordse kasutusega kaupade tootmise seadmed, kraanide klapid, valjuhääldite akustilised membraanid, autode mootoriosad, lõiketerad, stantsimise-pressimise matriitsid, kontorite automatiseerimise seadmed, mikrofonid ning meditsiinitehnika või vormid vähem kui 5 %-lise berülliumi sisaldusega sulamitest toodetud plastide valamiseks või vormimiseks. |
18. |
‘Ränikarbiid’ ei hõlma lõike- ning vormimisinstrumentide materjale. |
19. |
Keraamilised põhimikud ei hõlma käesolevas tähenduses keraamilisi materjale, mis sisaldavad 5 massiprotsenti või rohkem savi või tsementi kas eraldi komponentidena või kombinatsioonis. |
TABEL – PINNAKATMISE TEHNIKAD – TEHNILINE MÄRKUS
Tabeli 1. veerus määratud menetlused on järgmised:
a. |
keemiline aurustamine-sadestamine (CVD) on pinnakatmise või pinna muundamise protsess, mille kestel metall, sulam, dielektriline või keraamiline „komposiit” sadestatakse kuumutatud põhimikule. Gaasilised reageerivad ained lagunevad või ühinevad põhimiku läheduses, põhjustades soovitud elemendi, sulami või ühendi sadestumise põhimikule. Energiat sellise lagunemise või keemilise reaktsiooni läbiviimiseks saab juurde anda põhimiku kuumutamisega, huumlahendusplasma või laserkiirguse abil.
|
b. |
Termoaurustamine / füüsikaline aurustamine-sadestamine (TE-PVD) on pinnakatmise menetlus, mida tehakse vaakumis rõhul vähem kui 0,1 Pa ja milles kasutatakse kattematerjali aurustamiseks soojusallikat. Selle menetluse käigus kondenseerub või sadestub aurustunud aine sobivalt asetatud põhimiku pinnale. Lisagaaside juhtimine vaakumkambrisse pinnakatmise protsessi ajal sünteesimaks ühendkatteid on tavaline menetluse modifikatsioon. Ioon- või elektronkiirte või plasma kasutamine pinnakatte sadestumise aktiveerimiseks või aitamiseks on samuti selle tehnika tavaline modifikatsioon. Menetluse üheks iseloomulikuks jooneks võib olla protsessi käigus monitoride kasutamine katete paksuse ja optiliste parameetrite mõõtmiseks. Järgmised protsessid on iseloomulikud TE-PVD-protsessid.
|
c. |
Tahke tsementiitimine on pinna muundamis- või katmismenetlus, milles põhimik on asetatud pulbrisegusse (pakend), mis koosneb järgmisest:
Põhimik ja pulbrisegu asetatakse retorti, mida kuumutatakse katte sadestamiseks piisava aja jooksul temperatuurivahemikus 1 030 K (757 °C) kuni 1 375 K (1 102 °C). |
d. |
Plasmapihustus on üks pinnakatmismenetlus, milles plasmat tekitav ja juhtiv plasmakahur võtab vastu kattematerjali pulbrit või traati, sulatab selle ning paiskab põhimikule, millel moodustub homogeenne seotud kiht. Plasmapihustus on kas madalrõhu plasma pihustus või ülikiire plasma pihustus.
|
e. |
Mudasadestus on üks pinna muundamis- või katmismenetlus, milles orgaanilise sideainega vedelikus suspenseeritud metalli- või keraamikapulber kantakse põhimikule kas pihustamise, sukeldamise või pintsli abil, millele järgneb õhus või ahjus kuivatamine ning termotöötlemine, saavutamaks soovitud pinnakatet. |
f. |
Pihustussadestus on pinnakatmismenetlus, mis põhineb impulsi ülekande nähtusel, mille puhul positiivsed ioonid kiirendatakse elektriväljas märklaua (kattev aine) pinna suunas. Põrkuvate ioonide kineetiline energia on piisav, et aatomeid märklauast välja lüüa ning sadestada sobivalt asetatud põhimikule.
|
g. |
Ioonlegeerimine on üks pinna muundamis- või katmismenetlus, milles sulandatav element ioniseeritakse, kiirendatakse potentsiaalivahega ning implanteeritakse põhimiku pinna piirkonnas. See hõlmab ka menetlusi, milles ioonlegeerimine teostatakse samaaegselt elektronkiire abil toimuva aurustamissadestamise või pihustussadestamisega. |
V OSA
3. kategooria
3. KATEGOORIA – ELEKTROONIKA
3A
Süsteemid, seadmed ja komponendid
Märkus 1. |
Selliste punktis 3A001 või 3A002 (v.a punktides 3A001.a.3–3A001.a.10 või 3A001.a.12–3A001.a.14) nimetatud seadmete ja komponentide kontrolli alla kuulumine, mis on spetsiaalselt ette nähtud kasutamiseks muudes seadmetes või millel on samad funktsionaalsed omadused mis muudel seadmetel, määratakse nende muude seadmete kontrolli alla kuulumisega. |
Märkus 2. |
Selliste punktides 3A001.a.3–3A001.a.9 või 3A001.a.12–3A001.a.14 nimetatud integraallülituste kontrolli alla kuulumine, mis on püsiprogrammeeritud või projekteeritud muude seadmete spetsiifiliste funktsioonide täitmiseks, määratakse nende seadmete kontrolli alla kuulumise alusel, milles neid kasutatakse.
|
Märkus 3. |
Selliste (valmis või poolvalmis) pooljuhtplaatide kontrolli alla kuulumist, mille otstarve on kindlaks määratud, hinnatakse punkti 3A001.a, 3A001.b, 3A001.d, 3A001.e.4, 3A001.g, 3A001.h või 3A001.i näitajate põhjal. |
3A001
Järgmised elektroonilised kaubad:
a. |
järgmised üldise kasutusega integraallülitused:
|
b. |
mikro- ja millimeeterlaineseadmete komponendid: Tehniline märkus. Punkti 3A001.b. tähenduses võib näitajat tipp-küllastusvõimsust väljundis toote andmelehtedel nimetada: tippväljundvõimsus küllastusrežiimis, väljundvõimsus, küllastus-väljundvõimsus, maksimaalne väljundvõimsus või suurim väljundvõimsus.
|
c. |
järgmised akustilise laine seadmed ja spetsiaalselt nende jaoks ettenähtud komponendid:
|
d. |
elektroonilised seadmed või skeemid, mis sisaldavad „ülijuhtivatest” materjalidest valmistatud komponente ja on spetsiaalselt ette nähtud kasutamiseks temperatuuril, mis on madalam kui vähemalt ühe „ülijuhtivast” materjalist komponendi „kriitiline temperatuur”, ja millel on vähemalt üks järgmistest omadustest:
|
e. |
suurenergiaseadmed:
Tehniline märkus. ‘AM0’ ehk ‘õhumass null’ (Air Mass Zero) tähendab päikesevalguse spektraalset kiirgusintensiivsust väljaspool Maa atmosfääri, kui maa ja päikese vaheline kaugus on üks astronoomiline ühik. |
f. |
absoluutse pöördenurga andurid, mille „täpsus” on 1,0 kaaresekundit või sellest vähem (parem) ning spetsiaalselt neile ette nähtud andurirõngad, -kettad või -skaalad; |
g. |
tahkisimpulssjõulülitustüristorseadmed ja ‘türistormoodulid’, mis kasutavad kas elektriliselt, optiliselt või elektronkiirgusega juhitavaid lülitusviise ja millel on vähemalt üks järgmistest omadustest:
|
h. |
tahkis-voolupooljuhtlülitid, -dioodid või -‘moodulid’, millel on kõik järgmised omadused:
Tehniline märkus. Punkti 3A001.h mõistes hõlmab ‘moodul’ ühte või mitut tahkis-voolupooljuhtlülitit või -dioodi. |
i. |
analoogsignaalide jaoks konstrueeritud intensiivsuse, amplituudi ja faasi elektro-optilised modulaatorid, millel on vähemalt üks järgmistest omadustest:
Tehniline märkus. Punktis 3A001.i. on ‘pool-laine pinge’ (‘Vπ’) pinge, mida on vaja rakendada optilist modulaatorit läbiva valguse lainepikkuse 180-kraadiseks faasimuutuseks. |
3A002
Järgmised üldotstarbelised „elektroonilised koostud”, moodulid ja seadmed:
a. |
salvestusseadmed ja ostsilloskoobid:
|
b. |
ei kasutata; |
c. |
järgmised „signaalianalüsaatorid”:
|
d. |
signaaligeneraatorid, mille on vähemalt üks järgmistest omadustest:
Tehnilised märkused.
|
e. |
võrguanalüsaatorid, millel on vähemalt üks järgmistest omadustest:
|
f. |
mikrolaine testvastuvõtjad, millel on kõik järgmised omadused:
|
g. |
aatomi võnkesageduse standardid, millel on vähemalt üks järgmistest omadustest:
|
h. |
„elektroonilised koostud”, moodulid ja seadmed, mis on ette nähtud tegema kõike järgmist:
Tehnilised märkused.
|
3A003
Pihustusjahutusega temperatuurikontrollisüsteemid, mis kasutavad hermeetilises korpuses suletud ahelaga vedeliku käitlemise ja uuestikasutuse seadmeid, kus dielektrilist vedelikku pihustatakse elektroonikakomponentidele, kasutades spetsiaalseid elektroonikakomponentide nõutud töötemperatuurivahemiku hoidmiseks mõeldud pihustusdüüse ning nende jaoks spetsiaalselt mõeldud komponente.
3A101
Elektroonilised seadmed ja komponendid, muud kui punktis 3A001 nimetatud:
a. |
analoog-digitaalmuundurid, mis on kasutatavad „rakettrelvades” ja mis on projekteeritud vastama karmidele seadmetele kehtestatud sõjalistele nõuetele; |
b. |
kiirendid, mis on võimelised lähetama elektromagnetilist kiirgust, mis tekitatakse kuni 2 MeV või suurema energiani kiirendatud elektronide pidurdamisel (bremsstrahlung), ning neid kiirendeid sisaldavad süsteemid.
|
3A102
‘Termopatareid’, projekteeritud või kohandatud ‘rakettrelvade’ jaoks.
Tehnilised märkused.
1. |
Punktis 3A102 nimetatud ‘termopatareid’ on ühekorrapatareid, mis elektrolüüdina sisaldavad tahket mittejuhtivat anorgaanilist soola. Nimetatud patareid sisaldavad pürolüütilist ainet, mis süüdates sulatab elektrolüüdi ja aktiveerib patarei. |
2. |
Punktis 3A102 tähendab ‘rakettrelv’ terviklikke raketisüsteeme ja mehitamata õhusõidukisüsteeme, mille lennuulatus ületab 300 km. |
3A201
Elektroonilised komponendid, muud kui punktis 3A001 nimetatud;
a. |
kondensaatorid, millel on üks järgmistest omaduste kombinatsioonidest:
|
b. |
ülijuhtivad solenoid-elektromagnetid, millel on kõik järgmised omadused:
|
c. |
impulssröntgenikiirguse generaatorid või impulsselektronkiirendid, millel on üks järgmistest omaduste kombinatsioonidest:
Tehnilised märkused.
|
3A225
Sagedusmuundurid või generaatorid, muud kui punktis 0B001.b.13 nimetatud, mida saab kasutada muutuva või fikseeritud sagedusega mootorajamina ja millel on kõik järgmised omadused:
NB1! |
Spetsiaalselt sagedusmuunduri või generaatori sooritusvõime suurendamiseks või vabastamiseks projekteeritud „tarkvara” selleks, et vastata punktis 3A225 nimetatud omadustele, on toodud punktis 3D225. |
NB2! |
„Tehnoloogia” selliste koodide või võtmete kujul, millega suurendatakse või vabastatakse sagedusmuunduri või generaatori sooritusvõimet, et vastata punktis 3A225 nimetatud omadustele, on toodud punktis 3E225. |
a. |
mitmefaasiline väljund, mis annab 40 VA või suurema võimsuse; |
b. |
töötab sagedusel 600 Hz või rohkem ning |
c. |
sageduse stabiilsus parem (väiksem) kui 0,2 %. |
Märkus. |
Punkt 3A225 ei hõlma sagedusmuundureid või generaatoreid, kui neil on riistvara, „tarkvara” või „tehnoloogia” piirangud, mis piiravad sooritusvõimet eespool määratletust madalamale tasemele, tingimusel et need vastavad ühele järgmistest tingimustest:
|
Tehnilised märkused.
1. |
Sagedusmuundureid 3A225 tähenduses tuntakse ka konverterite või inverteritena. |
2. |
Punktis 3A225 määratletud sagedusmuundureid võidakse turustada generaatoritena, elektrooniliste katseseadmetena, vahelduvvooluallikatena, reguleeritava kiirusega mootorajamitena, sagedusmuunduritena, muutuvsagedusega ajamitena, reguleeritava sagedusega ajamitena või reguleeritava kiirusega elektriajamitena. |
3A226
Suure võimsusega alalisvooluallikad, muud kui punktis 0B001.j.6 nimetatud, millel on mõlemad järgmised omadused:
a. |
võimaldavad 8 tunni jooksul saada pidevalt väljundpinget 100 V või rohkem voolutugevusel 500 A või rohkem ning |
b. |
voolu ja pinge stabiilsus 8 tunni vältel on parem kui 0,1 %. |
3A227
Kõrgepingelised alalisvooluallikad, muud kui punktis 0B001.j.5 nimetatud, millel on mõlemad järgmised omadused:
a. |
võimaldavad 8 tunni jooksul saada pidevalt väljundpinget 20 kV või rohkem voolutugevusel 1 A või rohkem ning |
b. |
voolu ja pinge stabiilsus 8 tunni vältel on parem kui 0,1 %. |
3A228
Järgmised lülitusseadmed:
a. |
külmkatoodiga lambid, gaasiga täidetult või mitte, mis töötavad analoogiliselt kaitsesädemikuga ja millel on kõik järgmised omadused:
|
b. |
ümberlülitatavad sädevahemikud, millel on mõlemad järgmised omadused:
|
c. |
kiirlülitustoimega moodulid või sõlmed, muud kui punktis 3A001.g või 3A001.h nimetatud, millel on kõik järgmised omadused:
|
3A229
Järgmised kõrgvoolu impulssgeneraatorid:
NB! |
VT KA SÕJALISTE KAUPADE NIMEKIRI. |
a. |
muud kui punktis 1A007.a nimetatud lõhkeainete detonaatorite käivitussüsteemid, kaasa arvatud elektrooniliselt laetud ja optiliselt juhitavad süsteemid, mis on ette nähtud punktis 1A007.b nimetatud mitmikkontrolli detonaatorite juhtimiseks; |
b. |
moodul-elektriimpulsi generaatorid (pulserid), millel on kõik järgmised tehnilised omadused:
|
c. |
mikrodünamod (micro-firing units), millel on kõik järgmised omadused:
|
3A230
Kiired impulssgeneraatorid ja nende ‘impulssliidesed’, millel on mõlemad järgmised omadused:
a. |
väljundpinge üle 6 V oomkoormusel alla 55 oomi ning |
b. |
‘impulsi siirdeaeg’ alla 500 ps. Tehnilised märkused.
|
3A231
Neutronite genereerimise süsteemid, kaasa arvatud lambid, millel on mõlemad järgmised omadused:
a. |
need on ette nähtud tööoperatsioonide täitmiseks ilma välise vaakumsüsteemita ning |
b. |
mis tahes järgmiste kasutamine:
|
3A232
Järgmised punktis 1A007 nimetamata mitmepunktilised initsieerimissüsteemid:
NB! |
VT KA SÕJALISTE KAUPADE NIMEKIRI. |
NB! |
Detonaatorite kohta vt punkt 1A007.b. |
a. |
ei kasutata; |
b. |
süsteemid, mis kasutatavad üksik- või mitmikdetonaatoreid, mis on ette nähtud üle 5 000 mm2 lõhkeainepinna peaaegu üheaegseks initsieerimiseks ühe süütesignaaliga nii, et initsieerimise ajaline ulatus üle kogu pinna oleks vähem kui 2,5 μs.
|
3A233
Massispektromeetrid, muud kui punktis 0B002.g nimetatud, mis võimaldavad mõõta ioone massiga 230 u või rohkem ning mille lahutusvõime on parem kui 2 osa 230-st, ning nende iooniallikad:
a. |
induktiivselt sidestatud plasma massispektromeetrid (ICP/MS); |
b. |
huumlahendus-massispektromeetrid (GDMS); |
c. |
termilise ionisatsiooni massispektromeetrid (TIMS); |
d. |
elektronpommitusega massispektromeetrid, millel on mõlemad järgmised omadused:
|
e. |
ei kasutata; |
f. |
massispektromeetrid, mis on varustatud mikrofluorimisioonallikaga ja on ette nähtud aktiniididele või aktiniidfluoriididele. |
Tehnilised märkused.
1. |
Punktis 3A233.d nimetatud elektronpommitusega massispektromeetreid tuntakse ka elektronlöök-massispektromeetritena või elektronionisatsiooni massispektromeetritena. |
2. |
„Külmalõks” punktis 3A233.d.2 on seade, mis püüab gaasimolekulid kinni nende külmadele pindadele kondenseerimise või külmutamise teel. Punkti 3A233.d.2 tähenduses suletud ahelaga gaasilise heeliumi krüogeenne vaakumpump ei ole ‘külmalõks’. |
3A234
Liistakujooned, mis annavad madalinduktiivsuse raja detonaatoritele järgmiste omadustega:
a. |
tööpinge suurem kui 2 kV ning |
b. |
induktiivsus väiksem kui 20 nH. |
3B
Katse-, kontrolli- ja tootmisseadmed
3B001
Järgmised seadmed pooljuhtseadmete ja -materjalide tootmiseks ning nende komponendid ja abiseadmed:
NB! |
VT KA PUNKT 2B226. |
a. |
epitakskasvatamise seadmed:
|
b. |
ioonlegeerimisseadmed, millel on vähemalt üks järgmistest omadustest:
|
c. |
ei kasutata; |
d. |
ei kasutata; |
e. |
automaatse laadimisega mitmekambrilised kesksed toorikkiipide käsitsemise süsteemid, millel on kõik järgmised omadused:
Tehnilised märkused.
|
f. |
järgmised litograafiaseadmed:
|
g. |
maskid ja niitvõrgustikud, mis on ette nähtud punktis 3A001 nimetatud integraallülitustele; |
h. |
mitmekihilised maskid, millel on faasinihkekiht ja mida ei ole nimetatud punktis 3B001.g. ning mis on ette nähtud kasutamiseks litograafiaseadmetega valgusallika lainepikkusega alla 245 nm;
|
i. |
jäljendi litograafiašabloonid, mis on ette nähtud punktis 3A001 nimetatud integraallülitustele; |
j. |
molübdeenist ja ränist koosneva mitmekihilise reflektorstruktuuriga maski „põhimikutoorikud”, millel on kõik järgmised omadused:
Tehniline märkus. ‘Ekstraultraviolettkiirgus’ (‘EUV’) on elektromagnetspektri lainepikkusega üle 5 nm ja alla 124 nm. |
3B002
Testimisseadmed, mis on spetsiaalselt ette nähtud järgmiste lõpetatud või lõpetamata pooljuhtseadiste testimiseks, ning spetsiaalselt nende jaoks ette nähtud komponendid ja lisavarustus:
a. |
punktis 3A001.b.3 nimetatud kaupade S-parameetrite katsetamiseks; |
b. |
ei kasutata; |
c. |
punktis 3A001.b.2. nimetatud kaupade testimiseks. |
3C
Materjalid
3C001
Hetero-epitaksiaalsed materjalid, mis koosnevad järgmiste materjalide epitakskasvatamisel saadud „põhimikest”:
a. |
räni (Si), |
b. |
germaanium (Ge), |
c. |
ränikarbiid (SiC) või |
d. |
galliumi või indiumi „III/V ühendid”. |
Märkus. |
Punkt 3C001.d. ei hõlma „põhimikke”, millel on üks või mitu järgmist P-tüüpi epitaksiaalkihti: GaN, InGaN, AlGaN, InAlN, InAlGaN, GaP, GaAs, AlGaAs, InP, InGaP, AlInP või InGaAlP, olenemata elementide järjestusest, välja arvatud juhul, kui P-tüüpi epitaksiaalkiht on N-tüüpi kihtide vahel. |
3C002
Resistmaterjalid ja „põhimikud”, mis on kaetud järgmiste resistmaterjalidega:
a. |
järgmised pooljuhtlitograafia jaoks ette nähtud resistmaterjalid:
|
b. |
kõik resistid, mis on ette nähtud kasutamiseks elektron- või ioonkimpudega ja mille tundlikkus on 0,01 μC/mm2 või parem; |
c. |
ei kasutata; |
d. |
kõik resistid, mis on optimeeritud pinnakujundamise tehnoloogiate jaoks; |
e. |
kõik resistid, mis on ette nähtud või optimeeritud kasutamiseks punktis 3B001.f.2 nimetatud jäljendlitograafia seadmetega, mis kasutavad kas termilist või fototöötlust. |
3C003
Orgaanilis-anorgaanilised ühendid:
a. |
alumiiniumi, galliumi või indiumi metallorgaanilised ühendid puhtusega (metalli baasil) üle 99,999 %; |
b. |
arseeni, antimoni või fosfori orgaanilised ühendid puhtusega üle 99,999 % (anorgaaniliste elementide baasil). |
Märkus. |
Punkt 3C003 hõlmab üksnes neid ühendeid, milles metalliline, poolmetalliline või mittemetalliline element on molekuli orgaanilises osas oleva süsinikuga otseses sidemes. |
3C004
Fosfori, arseeni või antimoni hüdriidid puhtusega üle 99,999 %, ka inertgaasides või vesinikus lahjendatuna.
Märkus. |
Punkt 3C004 ei hõlma hüdriide, mis sisaldavad 20 moolprotsenti või enam inertgaase või vesinikku. |
3C005
Järgmised suure takistusega materjalid:
a. |
ränikarbiidist (SiC), galliumnitriidist (GaN), alumiiniumnitriidist (AlN) või alumiiniumgalliumnitriidist (AlGaN) pooljuht „põhimikud” või nende materjalide kangid, toorikkristallid või muud eelvormid, mille eritakistus 20 °C juures on suurem kui 10 000 oomi/cm; |
b. |
polükristallilised „põhimikud” või polükristallilised keraamilised „põhimikud”, mille eritakistus 20 °C juures on suurem kui 10 000 oomi/cm ja mille „põhimiku” pinnal on vähemalt üks mitteepitaksiline räni (Si), ränikarbiidi (SiC), galliumnitriidi (GaN), alumiiniumnitriidi (AlN) või alumiiniumgalliumnitriidi (AlGaN) monokristallikiht. |
3C006
Punktis 3C001 nimetamata materjalid, mis koosnevad punktis 3C005 nimetatud „põhimikest”, millel on vähemalt üks epitaksiline ränikarbiidi, galliumnitriidi, alumiiniumnitriidi või alumiiniumgalliumnitriidi kiht.
3D
Tarkvara
3D001
„Tarkvara”, mis on spetsiaalselt ette nähtud punktides 3A001.b–3A002.h või 3B nimetatud seadmete „arendamiseks” või „tootmiseks”.
3D002
„Tarkvara”, mis on spetsiaalselt ette nähtud punktides 3B001.a kuni f., 3B002 või punktis 3A225 nimetatud seadmete „kasutamiseks”.
3D003
‘Arvutusliku litograafia’„tarkvara” mis on konkreetselt kavandatud EUV-litograafia maskide või niitvõrgustike mustrite „arendamiseks”.
Tehniline märkus.
’Arvutuslik litograafia’ – arvutipõhise modelleerimise kasutamine, et ennustada, korrigeerida, optimeerida ja verifitseerida litograafia pildinduse tulemuslikkust mitmesuguste mustrite, protsesside ja süsteemitingimuste puhul.
3D004
„Tarkvara”, mis on spetsiaalselt ette nähtud punktis 3A003 nimetatud seadmete „arendamiseks”.
3D005
„Tarkvara”, mis on spetsiaalselt ette nähtud mikroarvutite, „mikroprotsessorite mikroskeemide” või „mikroarvutite mikroskeemide” normaalse töö taastamiseks 1 ms jooksul pärast elektromagnetimpulsist (EMP) või elektrostaatilisest laengust põhjustatud häiret, nii et töö pidevus ei katkeks.
3D101
„Tarkvara”, mis on spetsiaalselt projekteeritud või kohandatud punktis 3A101.b nimetatud seadmete „kasutamiseks”.
3D225
„Tarkvara”, mis on spetsiaalselt projekteeritud sagedusmuundurite või generaatorite sooritusvõime suurendamiseks või vabastamiseks, et vastata punktis 3A225 määratletud omadustele.
3E
Tehnoloogia
3E001
Tehnoloogia üldmärkusele vastav „tehnoloogia”, mis on ette nähtud punktis 3A, 3B või 3C nimetatud seadmete või materjalide „arendamiseks” või „tootmiseks”.
Märkus 1. |
Punkt 3E001 ei hõlma „tehnoloogiat” seadmetele või komponentidele, mis on hõlmatud punktiga 3A003. |
Märkus 2. |
Punkt 3E001 ei hõlma „tehnoloogiat” punktides 3A001.a.3–3A001.a.12 nimetatud integraallülitustele, millel on kõik järgmised omadused:
|
Märkus 3. |
Punkt 3E001 ei hõlma ‘Protsessi disainikomplekte’ (‘PDK’), välja arvatud juhul kui need hõlmavad teeke, millega täidetakse punktis 3A001 nimetatud toodete jaoks spetsifitseeritud funktsioone või tehnoloogiaid.
Tehniline märkus. ‘Protsessi disainikomplekt’ (‘PDK’) on tarkvaraline tööriist, mille pooljuhtitootja tarnib tagamaks disainireeglitest ja -eeskirjadest kinni pidamist, et edukalt toota integraallülitusi konkreetse pooljuhi valmistusprotsessiga, lähtudes konkreetse pooljuhi valmistusprotsessi tehnoloogilistest- ja tootmispiirangutest (igal pooljuhi valmistusprotsessil on oma konkreetne ‘PDK’). |
3E002
Tehnoloogia üldmärkusele vastav „tehnoloogia”, muu kui punktis 3E001 nimetatud, „mikroprotsessor-mikroskeemide”, „mikroarvuti-mikroskeemide” ja mikrokontroller-mikroskeemide südamike „arendamiseks” või „tootmiseks”, mille aritmeetika-loogikaseade juurdepääsu laius on 32 bitti või rohkem, ning millel on vähemalt üks järgmistest omadustest või funktsioonidest:
a. |
‘vektorprotsessorüksus’, mis on kavandatud tegema üheaegselt rohkem kui kahte arvutust ‘ujukoma vektoritega’ (vektor – ühedimensionaalne 32-bitiste või suuremate arvude maatriks); Tehniline märkus. ‘Vektorprotsessorüksus’ on sisseehitatud juhendiga protsessorelement, mis võimaldab üheaegseid tehteid ujukoma vektoritega (vektor – ühedimensionaalne 32bitiste või suuremate arvude maatriks), milles on vähemalt üks vektoraritmeetika-loogikaseade ja vähemalt 32 elemendist koosnevad vektorregistrid. |
b. |
projekteeritud tegema tsükli jooksul rohkem kui kaks 64bitist või suuremat ‘ujukoma’ arvutustehet või |
c. |
projekteeritud tegema tsükli jooksul rohkem kui kaheksa 16bitist ‘püsikoma’ korrutus- või liitmistehet (nt varem digitaalseks muundatud analooginformatsiooni digitaalne manipuleerimine, mida tuntakse ka digitaal „signaali töötlemisena”). |
Tehnilised märkused.
1. |
Punktides 3E002.a ja 3E002.b kasutatud mõiste ‘püsikoma’ on määratletud standardis IEEE-754. |
2. |
Punktis 3E002.c osutab ‘püsikoma’ püsilaiuse reaalarvule, millel on nii täis- kui ka murdosa ja mis ei hõlma ainult täisarvuga vorminguid. |
Märkus 1. |
Punkt 3E002 ei hõlma multimeediarakenduste „tehnoloogiat”. |
Märkus 2. |
Punkt 3E002 ei hõlma „tehnoloogiat” mikroprotsessorsüdamikele, millel on kõik järgmised omadused:
|
Märkus 3. |
Punkt 3E002 hõlmab „tehnoloogiat” digitaalsete signaalprotsessorite ja digitaalmaatriksprotsessorite „arendamiseks” või „tootmiseks”. |
3E003
Muu „tehnoloogia”, mida kasutatakse järgmise „arendamiseks” või „tootmiseks”:
a. |
vaakummikroelektroonilised seadmed; |
b. |
heterostruktuuriga elektroonilised pooljuhtseadmed nt elektronide kõrgliikuvusega transistorid (HEMT), heterobipolaartransistorid (HBT) kvantkaev- ja supervõreseadmed;
|
c. |
„ülijuhtivad” elektroonilised seadmed; |
d. |
teemantpõhimikud või -kiled elektroonilistele komponentidele; |
e. |
räni-isolaator-põhimikud integraallülitustele, milles isolaatoriks on ränidioksiid; |
f. |
ränikarbiidpõhimikud elektroonilistele komponentidele; |
g. |
„elektroonilised vaakumseadmed”, mille töösagedus on 31,8 GHz või üle selle. |
3E004
„Tehnoloogia”, mis on „vajalik”, et lõikuda, lihvida ja poleerida 300 mm läbimõõduga räniplaate, mille tulemusena saavutatakse ‘objekti esiosa vähimate ruutude vahemik’ (‘Site Front least sQuares Range’, ‘SFQR’), mis on kuni 20 nm mis tahes 26 mm x 8 mm suurusel objektil plaadi esipinnal ning serva arvestamata kuni 2 mm.
Tehniline märkus.
Punkti 3E004 otstarbel on ‘SFQR’ maksimaalne kuni minimaalne kõrvalekalle võrdlustasandist, arvutatuna vähimruutude meetodil kõigi eespinna andmetega, sh objekti piir objekti piires.
3E101
Tehnoloogia üldmärkusele vastav „tehnoloogia”, mis on ette nähtud punktis 3A001.a.1 või 3A001.a.2, 3A101, 3A102 või 3D101 nimetatud seadmete või „tarkvara”„kasutamiseks”.
3E102
„Tehnoloogia” üldmärkusele vastav tehnoloogia punktis 3D101 nimetatud „tarkvara”„arendamiseks”.
3E201
Tehnoloogia üldmärkusele vastav „tehnoloogia”, mis on vajalik punktides 3A001.e.2, 3A001.e.3, 3A001.g, 3A201, 3A225–3A234 nimetatud seadmete „kasutamiseks”.
3E225
Koodide või võtmete kujul „tehnoloogia” sagedusmuundurite või generaatorite sooritusvõime suurendamiseks või vabastamiseks, et vastata punktis 3A225 määratletud omadustele.
VI OSA
4. kategooria
4. KATEGOORIA. ARVUTID
Märkus 1. |
Arvuteid, vastavaid seadmeid ja „tarkvara”, mis täidavad telekommunikatsiooni või „kohtvõrgu” ülesandeid, tuleb hinnata samuti 5. kategooria 1. osa (Telekommunikatsioon) sooritusnäitajate järgi. |
Märkus 2. |
Juhtimismoodulid, mis ühendavad otseselt keskseadet, ‘põhimälu’ või ketta juhtseadet siinide või kanalitega, ei loeta 5. kategooria 1. osas (Telekommunikatsioon) nimetatud telekommunikatsiooniseadmeteks.
Tehniline märkus ‘Põhimälu’ – peamine andmete või käskude salvesti, millele keskprotsessoril on kiire juurdepääs. Koosneb „digitaalarvuti” sisemisest mälust ja selle hierarhilistest laiendustest, nagu näiteks vahemälu või suvapöördusega välismälu. |
4A
Süsteemid, seadmed ja komponendid
4A001
Elektronarvutid ja nendega seotud seadmed, millel on vähemalt üks järgmistest omadustest, ning „elektroonikasõlmed” ja spetsiaalselt neile ette nähtud komponendid:
NB! |
VT KA PUNKT 4A101. |
a. |
mis on spetsiaalselt konstrueeritud nii, et neil oleks vähemalt üks järgmine omadus:
|
b. |
ei kasutata. |
4A003
Järgmised „digitaalarvutid”, „elektroonikasõlmed” ja nendega seotud seadmed ning nende jaoks ette nähtud komponendid:
Märkus 1. |
Punkt 4A003 hõlmab järgmist:
|
Märkus 2. |
Punktis 4A003 nimetatud „digitaalarvutite” ja nendega seotud seadmete kontrolli alla kuulumine määratakse vastavalt muude seadmete või süsteemide osas ette nähtud kontrolli alla kuulumisele, juhul kui:
|
a. |
ei kasutata; |
b. |
„digitaalarvutid”, mille „korrigeeritud maksimaalne sooritusvõime” ületab 29 korrigeeritud teraFLOPSi (WT); |
c. |
„elektroonikasõlmed”, mis on spetsiaalselt konstrueeritud või kohandatud, et suurendada sooritusvõimet protsessorite liitmise teel nii, et selline ühendatud „korrigeeritud maksimaalne sooritusvõime” ületab punktis 4A003.b. nimetatud piiri;
|
d. |
ei kasutata; |
e. |
ei kasutata; |
f. |
ei kasutata; |
g. |
seadmed, mis on spetsiaalselt ette nähtud „digitaalarvutite” sooritusvõime liitmiseks omavaheliste väliste ühenduste abil, mis tagavad ühesuunalise andmekommunikatsiooni kiirusega üle 2,0 GB/s lingi kohta.
|
4A004
Arvutid ja nende jaoks ettenähtud vastavad seadmed, „elektroonikasõlmed” ja komponendid:
a. |
‘süstoolsed maatriksarvutid’; |
b. |
‘neuroarvutid’; |
c. |
‘optilised arvutid’. |
Tehnilised märkused.
1. |
‘Süstoolsed maatriksarvutid’ (systolic array computers) – arvutid, milles kasutaja võib dünaamiliselt ohjata andmete voogu ja muutumist loogikalülituste tasemel. |
2. |
‘Neuroarvutid’ (neural computers) – arvutusseadmed, mis on konstrueeritud või muudetud jäljendama üksiku neuroni või enamate neuronite käitumist, st arvutusseade, mille riistvaral on võime reguleerida eelnevate andmete põhjal suure hulga arvutuselementide omavaheliste seoste kaalu ja arvu. |
3. |
‘Optilised arvutid’ (optical computers) – arvutid, mis on konstrueeritud või kohandatud kasutama andmete esitamiseks valgust ning mille loogilised arvutuselemendid põhinevad omavahel vahetult seotud optilistel lülitustel. |
4A005
Nende süsteemid, seadmed ja komponendid, mis on spetsiaalselt loodud või kohandatud „sissetungimistarkvara” loomiseks, kasutamiseks, edasitoimetamiseks või sellega suhtlemiseks.
4A101
Analoogarvutid, „digitaalarvutid” või digitaalsed diferentsiaalanalüsaatorid, muud kui punktis 4A001.a.1 nimetatud, mis on karmide tingimuste jaoks ning spetsiaalselt ette nähtud või kohandatud kasutamiseks punktis 9A004 nimetatud kanderakettides või punktis 9A104 nimetatud sondrakettides.
4A102
Hübriidarvutid, mis on spetsiaalselt ette nähtud punktis 9A004 nimetatud kanderakettide või punktis 9A104 nimetatud sondrakettide modelleerimiseks, simulatsiooniks või projektide integreerimiseks.
Märkus. |
Nimetatud kontrolli kohaldatakse vaid juhul, kui nimetatud seadmed on varustatud punktis 7D103 või 9D103 nimetatud „tarkvaraga”. |
4B
Testimis-, kontrolli- ja tootmisseadmed
Puuduvad.
4C
Materjalid
Puuduvad.
4D
Tarkvara
Märkus. |
Teistes kategooriates käsitletud seadmetele ettenähtud „tarkvara” kontrolli alla kuulumist käsitleb vastav kategooria. |
4D001
Järgmine „tarkvara”:
a. |
„tarkvara”, mis on spetsiaalselt loodud või kohandatud punktides 4A001-4A004 või 4D nimetatud seadmete ja „tarkvara”„arendamiseks” või „tootmiseks”; |
b. |
punktis 4D001.a nimetamata „tarkvara”, mis on spetsiaalselt loodud või kohandatud järgmiste seadmete „arendamiseks” või „tootmiseks”:
|
4D002
Ei kasutata
4D003
Ei kasutata.
4D004
„Tarkvara”, mis on spetsiaalselt loodud või kohandatud „sissetungimistarkvara” loomiseks, kasutamiseks, edasitoimetamiseks või sellega suhtlemiseks.
Märkus. |
Punkt 4D004 ei hõlma spetsiaalselt „tarkvara” värskendusi või uuendusi pakkuma konstrueeritud ja piiratud „tarkvara”, millel on kõik järgmised omadused:
|
4E
Tehnoloogia
4E001
a. |
„Tehnoloogia” üldmärkusele vastav tehnoloogia, mis on ette nähtud punktis 4A või 4D nimetatud seadmete või tarkvara „arendamiseks”, „tootmiseks” või „kasutamiseks”. |
b. |
„Tehnoloogia” üldmärkusele vastav punktis 4E001.a. nimetamata tehnoloogia, mis on ette nähtud järgmiste seadmete „arendamiseks” või „tootmiseks”:
|
c. |
„Tehnoloogia”, mis on ette nähtud „sissetungimistarkvara”„arendamiseks”.
|
TEHNILINE MÄRKUS „KORRIGEERITUD MAKSIMAALSE SOORITUSVÕIME” KOHTA
„Korrigeeritud maksimaalne sooritusvõime” (adjusted peak performance, APP) on korrigeeritud maksimaalne kiirus, millega „digitaalarvuti” teeb 64bitiste või suuremate ujukomaarvudega liitmis- ja korrutustehteid.
„Korrigeeritud maksimaalse sooritusvõime” ühik on kaalutud teraFLOPS (WT), mis on 1012 ujukomatehet sekundis.
Selles tehnilises märkuses kasutatud lühendid
n |
protsessorite arv „digitaalarvutis” |
i |
protsessori järjekorranumber (i, … n) |
ti |
protsessori tsükli (takti) aeg (ti = 1/Fi) |
Fi |
protsessori taktsagedus |
Ri |
maksimaalne ujukomatehte arvutuskiirus |
Wi |
arhitektuurikoefitsient |
„Korrigeeritud maksimaalse sooritusvõime” arvutusmeetodi ülevaade
1. |
Iga protsessori i jaoks leitakse maksimaalne 64bitiste või suuremate ujukomaarvude tehete arv FPOi, mis tehakse „digitaalarvuti” protsessoris i takti jooksul.
|
2. |
Arvutatakse iga protsessori i ujukomatehte kiirus R järgmiselt: Ri = FPOi/ti. |
3. |
Arvutatakse „korrigeeritud maksimaalne sooritusvõime” valemiga „APP” = W1 x R1 + W2 x R2 + … + Wn x Rn. |
4. |
‘Vektorprotsessorite’ puhul võetakse Wi = 0,9. Mitte-‘vektorprotsessorite’ puhul võetakse Wi = 0,3.
|
VII OSA
5. kategooria
5. KATEGOORIA – TELEKOMMUNIKATSIOON JA „INFOTURVE”
1. osa – TELEKOMMUNIKATSIOON
Märkus 1. |
Spetsiaalselt telekommunikatsiooniseadmete või -süsteemide jaoks kavandatud komponentide, katse- ja „tootmis”seadmete ning nendele loodud „tarkvara” kontrolli alla kuulumine määratakse 5. kategooria 1. osas.
|
Märkus 2. |
„Digitaalarvuteid”, vastavaid seadmeid või „tarkvara”, mis on selles kategoorias nimetatud telekommunikatsiooniseadmete tööks või töö toetamiseks olulise tähtsusega, käsitletakse selleks ülesandeks spetsiaalselt kavandatud komponentidena tingimusel, et nad kujutavad endast tootja poolt üldjuhul tarnitavaid standardseid mudeleid. See hõlmab arvutisüsteemide tööd, haldamist, hooldust, ekspluatatsiooni või maksustamist. |
5A1
Süsteemid, seadmed ja komponendid
5A001
Järgmised telekommunikatsioonisüsteemid, -seadmed, -komponendid ja lisaseadmed:
a. |
telekommunikatsiooniseadmed, millel on vähemalt üks järgmine omadus, funktsioon või eripära:
|
b. |
telekommunikatsiooniseadmed ja -süsteemid ning spetsiaalselt nende jaoks ette nähtud komponendid, millel on vähemalt üks järgmine omadus, funktsioon või eripära:
|
c. |
optilised kiud, mis on pikemad kui 500 m ja mis kannatavad tootja määratluse kohaselt ‘tõenduskatsel’ tõmbepinget vähemalt 2 × 109 N/m2;
Tehniline märkus. ‘Tõenduskatse’ – tootmisprotsessisisene või tootmisprotsessist sõltumatu toodangu katsetamine, mille käigus rakendatakse 0,5–3 meetri pikkusele kiule, mis liigub kiirusega 2–5 m/s umbes 150 mm läbimõõduga surverullide vahelt läbi, etteantud dünaamilist tõmbepinget. Keskkonna nimitemperatuur on seejuures 293 K (20 °C) ning suhteline õhuniiskus 40 %. Tõenduskatse sooritamisel võib kasutada vastavaid riigisiseseid standardeid. |
d. |
järgmised ‘elektrooniliselt juhitava suunadiagrammiga antennid’:
Tehniline märkus. Punkti 5A001.d tähenduses on ‘elektrooniliselt juhitava suunadiagrammiga antenn’ antenn, mis moodustab kiire faasisidestuse abil, st et kiire suund määratakse kiirgavate elementide omavahel seostatud komplekssete ergastuskoefitsientide kaudu ning kiire tõusunurka ja asimuuti nii koos kui ka eraldivõetuna saab muuta nii ülekande kui ka vastuvõtu korral elektrilise signaali abil. |
e. |
raadiopeilimisseadmed, mis toimivad üle 30 MHz sagedustel ja millel on kõik järgmised omadused, ning nende jaoks spetsiaalselt ettenähtud komponendid:
|
f. |
järgmised mobiilside pealtkuulamise seadmed ja segajad ning nende jälgimise seadmed ning spetsiaalselt nende jaoks projekteeritud komponendid:
|
g. |
passiivsed koherentsed asukoha määramise (PCL) süsteemid, mis on spetsiaalselt konstrueeritud liikuvate objektide avastamiseks ja jälitamiseks ning mis kasutavad mitteradarsaatjate poolt keskkonda saadetud raadiokiirguse peegelduste mõõtmist; Tehniline märkus. Mitteradarsaatjad võivad hõlmata ärilisi raadio-, televisiooni- või mobiilsidetugijaamu.
|
h. |
järgmised omatehtud lõhkekehade (IED) vastased seadmed ja nendega seotud seadmed:
|
i. |
ei kasutata; |
j. |
internetiprotokolli (IP) võrguside järelevalve süsteemid või seadmed ja spetsiaalselt nende jaoks projekteeritud komponendid, millel on kõik järgmised omadused:
|
5A101
Kaugmõõte- ja kaugjuhtimisseadmed, kaasa arvatud maapealsed seadmed, mis on kavandatud või kohandatud ‘rakettrelvade’ jaoks.
Tehniline märkus.
Punktis 5A101 tähendab ‘rakettrelv’ terviklikke raketisüsteeme ja mehitamata õhusõidukisüsteeme, mille lennuulatus ületab 300 km.
Märkus. |
Punkt 5A101 ei hõlma järgmist:
|
5B1
Testimis-, kontrolli- ja tootmisseadmed
5B001
Järgmised telekommunikatsioonisüsteemide testimis-, kontrolli- ja tootmisseadmed, nende komponendid ja lisaseadmed:
a. |
seadmed ja nende jaoks ette nähtud komponendid või tarvikud, mis on spetsiaalselt kavandatud punktis 5A001 nimetatud seadmete, funktsioonide või eripära „arendamiseks” või „tootmiseks”;
|
b. |
seadmed ning nende jaoks ettenähtud komponendid ja tarvikud, mis on spetsiaalselt kavandatud mis tahes järgmise telekommunikatsiooni ülekandeseadmete või kommutatsiooniseadmete „arendamiseks”:
|
5C1
Materjalid
Puuduvad
5D1
Tarkvara
5D001
Järgmine „tarkvara”:
a. |
„tarkvara”, mis on spetsiaalselt loodud või kohandatud punktis 5A001 nimetatud seadmete, funktsioonide või eripära „arendamiseks”, „tootmiseks” või „kasutamiseks”; |
b. |
ei kasutata; |
c. |
järgmine spetsiifiline „tarkvara”, mis on spetsiaalselt loodud või kohandatud punktis 5A001 või 5B001 nimetatud seadmete tehniliste näitajate, funktsioonide ja eripärade tagamiseks; |
d. |
„tarkvara”, mis on spetsiaalselt loodud või kohandatud mis tahes järgmiste telekommunikatsiooni ülekandeseadmete või kommutatsiooniseadmete „arendamiseks”:
|
e. |
muu kui punktis 5D001.a või 5D001.c nimetatud „tarkvara”, mis on spetsiaalselt kavandatud või kohandatud seireks või analüüsiks õiguskaitseasutuste poolt ja mis tagab kõik järgmise:
Tehnilised märkused.
|
5D101
„Tarkvara”, mis on spetsiaalselt loodud või kohandatud punktis 5A101 nimetatud seadmete „kasutamiseks”.
5E1
Tehnoloogia
5E001
Järgmine „tehnoloogia”:
a. |
„tehnoloogia” üldmärkusele vastav tehnoloogia, mis on ette nähtud punktis 5A001 nimetatud seadmete, funktsioonide või eripära või punktis 5D001.a või 5D001.e nimetatud „tarkvara”„arendamiseks”, „tootmiseks” või „kasutamiseks” (v.a töötamine); |
b. |
järgmine spetsiifiline „tehnoloogia”:
|
c. |
tehnoloogia üldmärkusele vastav „tehnoloogia”, mis on ette nähtud järgmistest vähemalt ühe „arendamiseks” või „tootmiseks”:
|
d. |
tehnoloogia üldmärkusele vastav „tehnoloogia”, mis on ette nähtud spetsiaalselt telekommunikatsiooni jaoks loodud „monoliitsetel mikrolaine-integraalskeemidel” (MMIC) võimsusvõimendite „arendamiseks” või „tootmiseks” ning millel on vähemalt üks järgmistest omadustest: Tehniline märkus. Punkti 5E001.d tähenduses võidakse näitajat väljundvõimsus küllastusrežiimis nimetada toote andmelehtedel ka suurimaks väljundvõimsuseks, tippväljundvõimsuseks küllastusrežiimi väljundvõimsuseks ja ka väljundvõimsuseks.
|
e. |
tehnoloogia üldmärkusele vastav „tehnoloogia”, mis on ette nähtud spetsiaalselt telekommunikatsiooni jaoks loodud selliste elektrooniliste seadmete ja elektronskeemide „arendamiseks” või „tootmiseks”, mis sisaldavad „ülijuhtivatest” materjalidest valmistatud komponente, mis on spetsiaalselt loodud töötama temperatuuridel, mis jäävad allapoole vähemalt ühe „ülijuhtiva” koostisosa „kriitilist temperatuuri”, ning millel on vähemalt üks järgmistest omadustest:
|
5E101
„Tehnoloogia” üldmärkusele vastav tehnoloogia punktis 5A101 nimetatud seadmete „arendamiseks”, „tootmiseks” või „kasutamiseks”.
2. osa – „INFOTURVE”
Märkus 1. |
Ei kasutata. |
Märkus 2. |
5. kategooria 2. osa ei hõlma tooteid, mis on kasutajal kaasas isiklikuks kasutamiseks. |
Märkus 3. |
Krüptograafiamärkus.
Punktid 5A002, 5D002.a.1, 5D002.b ja 5D002.c.1 ei hõlma järgmisi kaupu:
Märkus krüptograafiamärkuse kohta.
|
5A2
Süsteemid, seadmed ja komponendid
5A002
Järgmised „infoturbe” süsteemid, -seadmed ja nende osad:
NB! |
Dekrüpteerimist sisaldavate või kasutavate ülemaailmsete „satelliitnavigatsioonisüsteemide” (GNSS) vastuvõtuseadmete kontrolli alla kuulumise kohta vt punkt 7A005 ning vastava dekrüpteerimis„tarkvara” ja -„tehnoloogia” kohta vt punktid 7D005 ja 7E001. |
a. |
järgmised tooted, mis on loodud või kohandatud ‘andmete konfidentsiaalsuse krüptograafia’ kasutamiseks, millel on ‘kirjeldatud turvalisuse algoritm’, mille puhul see krüpteerimisvõime on kasutatav, aktiveeritud või seda on võimalik aktiveerida muul meetodil kui turvaline „krüptograafiline aktiveerimine”:
Tehnilised märkused.
|
b. |
see on ‘krüptograafilise aktiveerimise pääsmik’; Tehniline märkus. ‘Krüptograafilise aktiveerimise pääsmik’ on toode, mis on kavandatud või kohandatud vähemalt üheks otstarbeks järgmistest:
|
c. |
see on kavandatud või kohandatud „kvantkrüptograafia” kasutamiseks või teostamiseks; Tehniline märkus. „Kvantkrüptograafiaga” on seotud ka võtme kvantmehhaanilise üleandmise meetod (quantum key distribution – QKD). |
d. |
see on kavandatud või kohandatud kasutama krüptograafiatehnikat kanalistamise koodide, skrambleerimise koodide või võrgu identifitseerimise koodide genereerimiseks süsteemidele, mis kasutavad ultralairiba modulatsioonitehnikaid, ja sellel on vähemalt üks järgmistest omadustest:
|
e. |
need on kavandatud või kohandatud kasutama krüptograafiatehnikat hajutamiskoodi genereerimiseks „hajaspektri” süsteemidele, muud kui punktis 5A002.d. nimetatud, kaasa arvatud sagedushüpluskoodi genereerimiseks „sagedushüplemise” süsteemidele. |
5A003
Krüpteerimata „infoturbeks” projekteeritud süsteemid, seadmed ning nende komponendid vastavalt järgnevale:
a. |
andmesidekaablisüsteemid, mis on kavandatud või kohandatud avastama mehaaniliste, elektriliste või elektrooniliste vahenditega kõrvalist (illegaalset) sisenemist süsteemi;
|
b. |
spetsiaalselt loodud või kohandatud vähendama informatsiooni kandvaid signaale paljastavat kiirgust rohkem, kui seda nõuavad tervishoiu-, ohutus- või elektromagnetilise häire standardid. |
5A004
„Infoturbe ületamiseks”, nõrgestamiseks või eiramiseks projekteeritud süsteemid, seadmed ning nende komponendid vastavalt järgnevale:
a. |
loodud või kohandatud ‘krüptoanalüütiliste funktsioonide’ täitmiseks;
Tehniline märkus. ‘Krüptoanalüütilised funktsioonid’ on krüptograafiliste süsteemide ületamiseks kavandatud funktsioonid, et saada kätte salamuutujaid või tundlikku teavet, kaasa arvatud selge tekst, paroolid või krüptograafilised võtmed. |
b. |
punktis 4A005 või 5A004.a täpsustamata tooted, mis on mõeldud kõige järgmise tegemiseks:
|
5B2
Testimis-, kontrolli- ja tootmisseadmed
5B002
Järgmised „infoturbe” testimis-, kontrolli- ja „tootmis”seadmed:
a. |
seadmed, mis on spetsiaalselt ette nähtud punktis 5A002, 5A003, 5A004 või 5B002.b nimetatud seadmete „arendamiseks” või „tootmiseks”; |
b. |
mõõteseadmed, mis on spetsiaalselt ette nähtud punktis 5A002, 5A003 või 5A004 nimetatud seadmete või punktis 5D002.a või 5D002.c nimetatud „tarkvara”„infoturbe” funktsioonide hindamiseks või valideerimiseks. |
5C2
Materjalid
Puuduvad.
5D2
Tarkvara
5D002
Järgmine „tarkvara”:
a. |
„tarkvara”, mis on spetsiaalselt loodud või kohandatud järgmiste toodete „arendamiseks”, „tootmiseks” või „kasutamiseks”:
|
b. |
„tarkvara”, millel on punktis 5A002.b nimetatud ‘krüptograafilise aktiveerimise pääsmiku’ omadused; |
c. |
üksnes „tarkvara”, millel on järgmised tunnuseid või mis modelleerib nende funktsioone:
|
d. |
ei kasutata. |
5E2
Tehnoloogia
5E002
Järgmine „tehnoloogia”:
a. |
„tehnoloogia” üldmärkusele vastav tehnoloogia punktides 5A002, 5A003, 5A004 ja 5B002 nimetatud seadmete või punktis 5D002.a või 5D002.c nimetatud „tarkvara”„arendamiseks”, „tootmiseks” või „kasutamiseks”;
|
b. |
„tehnoloogia”, millel on punktis 5A002.b nimetatud ‘krüptograafilise aktiveerimise pääsmiku’ omadused. |
Märkus. |
Punkt 5E002 hõlmab „infoturbe” tehnilisi andmeid, mis saadakse 5. kategooria 2. osas määratletud funktsioonide, omaduste või tehnikate rakendamise hindamiseks või määramiseks tehtud protseduuridest. |
VIII OSA
6. kategooria
6. KATEGOORIA – ANDURID JA LASERID
6A
Süsteemid, seadmed ja komponendid
6A001
Järgmised akustikasüsteemid, -seadmed ja komponendid:
a. |
mereakustikasüsteemid, -seadmed ja spetsiaalselt nende jaoks ette nähtud komponendid:
|
b. |
järgmised korrelatsioon-kiiruse ja Doppleri kiiruse hüdrolokatsioonil põhinevad logiseadmed, mis on ette nähtud seadmete kandja horisontaalkiiruse mõõtmiseks merepõhja suhtes:
|
c. |
ei kasutata. |
6A002
Järgmised optilised andurid või seadmed ja nende lisaseadmed:
NB! |
VT KA PUNKT 6A102. |
a. |
järgmised optilised detektorid:
|
b. |
kaugjälgimisseadmetele ette nähtud „monospektraalsed pildiandurid” ja „multispektraalsed pildiandurid”, millel on vähemalt üks järgmistest omadustest:
|
c. |
‘vahetu vaatega’ kuvaseadmed, mis sisaldavad mis tahes järgmist:
Tehniline märkus. Mõiste ‘vahetu vaatega’ viitab kuvaseadmetele, mis esitavad vaatlejale nähtava kujundi, muutmata seda elektrooniliseks signaaliks televiisoriekraani jaoks, võimaldamata esitatavaid kujutusi elektrooniliselt, fotograafiliselt või mõnel muul viisil säilitada või salvestada.
|
d. |
spetsiaalsed optiliste andurite abikomponendid:
|
e. |
ei kasutata; |
f. |
‘väljundkiibid’ (read-out integrated circuits, ‘ROIC’), mis on spetsiaalselt ette nähtud punktis 6A002.a.3. nimetatud „fokaaltasandilistele massiividele”.
Tehniline märkus. ‘Väljundkiip’ (read-out integrated circuit, ‘ROIC’) – integraallülitus, mis on ette nähtud „fokaaltasandilise massiivi” (focal plane array, „FPA”) alusena või sellega ühendamiseks ja mida kasutatakse detektorielementide produtseeritud signaalide lugemiseks (st ekstraktimiseks ja registreerimiseks). ‘Väljundkiip’ loeb vähemalt detektorielementide pinge, eraldades pinge ja rakendades multipleksimise funktsiooni viisil, mis säilitab teabe detektorielementide suhtelise ruumilise asukoha ja suuna kohta, et seda töödelda ‘väljundkiibi’ sees või sellest väljaspool. |
6A003
Järgmised kaamerad, süsteemid või seadmed ja nende komponendid:
NB! |
VT KA PUNKT 6A203. |
a. |
seadistuskaamerad ja spetsiaalselt nende jaoks loodud komponendid:
|
b. |
järgmised pildinduskaamerad:
|
6A004
Järgmised optilised seadmed ja komponendid:
a. |
järgmised optilised peeglid (reflektorid): Tehniline märkus. Punkti 6A004.a tähenduses mõõdetakse laseriga põhjustatu kahju piirmäära (Laser Induced Damage Threshold – LIDT) standardi ISO 21254-1:2011 järgi.
|
b. |
tsinkseleniidist (ZnSe) või tsinksulfiidist (ZnS) valmistatud optilised komponendid läbilaskvusega lainepikkuste vahemikus üle 3 000 nm, kuid mitte üle 25 000 nm, millel on vähemalt üks järgmistest omadustest:
|
c. |
järgmised „kosmosekindlad” optiliste süsteemide komponendid:
|
d. |
järgmised optilised juhtseadmed:
|
e. |
‘mittesfäärilised optilised elemendid’, millel on kõik järgmised omadused:
|
f. |
dünaamilist lainefronti mõõtvad seadmed, millel on kõik järgmised omadused:
Tehniline märkus. Punkti 6A004.f. tähenduses on ‘kaadrisagedus’ sagedus, mille juures „fokaaltasandilise massiivi” kõik „aktiivpikslid” integreeritakse lainefrondi anduroptika projitseeritud kujutiste salvestamiseks. |
6A005
„Laserid”, muud kui punktis 0B001.g.5 või 0B001.h.6 nimetatud, komponendid ning optilised seadmed:
NB! |
VT KA PUNKT 6A205. |
Märkus 1. |
Impulss„laserite” hulka kuuluvad ka need laserid, mis töötavad impulsistatuna pidevlaine (CW) režiimis. |
Märkus 2. |
Eksimeer-, pooljuht-, keemilised, CO-, CO2 ja ‘mittekorduvad impulss’-neodüümklaas-„laserid” on nimetatud vaid punktis 6A005.d.
Tehniline märkus. ‘Mittekorduv impulss’ osutab „laseritele”, mis tekitavad kas ühe väljundimpulsi või mille impulssidevaheline intervall on üle ühe minuti. |
Märkus 3. |
Punkt 6A005 hõlmab kiud„lasereid”. |
Märkus 4. |
Muul viisil kui ühe „laseri” poolt teise „laseri” pumpamise teel sageduse muundamist (st lainepikkuse muutmist) kasutavate „laserite” kontrolli alla kuulumine määratakse kindlaks nii lähte„laseri” väljundvõimsuse kui ka sagedusmuunduri optilise võimsuse suhtes rakendatavate kontrolliparameetrite alusel. |
Märkus 5. |
Punkt 6A005 ei hõlma järgmisi „lasereid”:
|
Märkus 6. |
Punktide 6A005.a. ja 6A005.b. kohaldamisel on ‘ühes ristmoodis’ genereeriv „laser” selline „laser”, mille kiire profiil M2-tegur on väiksem kui 1,3, ‘multiristmoodile’ vastab „laser”, mille kiire profiili M2-tegur on vähemalt 1,3. |
Tehniline märkus.
Punktis 6A005 nimetatud ‘pistikupesatõhusus’ (kasutegur) (wall-plug efficiency) määratletakse „laseri” väljundvõimsuse või „keskmise väljundvõimsuse” ning „laseri” tööks vajaliku kogu elektrilise sisendvõimsuse (sh toiteallikate/võimsusmuundurite ja konditsioneerimise/soojusvahetite võimsuse) suhtena.
a. |
mitte„häälestatavad” pidevlaine„laserid”, millel on vähemalt üks järgmistest omadustest:
|
b. |
mitte„timmitavad”„impulsslaserid”, millel on vähemalt üks järgmistest omadustest:
|
c. |
„timmitavad”„laserid”, millel on vähemalt üks järgmistest omadustest:
|
d. |
muud „laserid”, mis ei ole määratletud punktis 6A005.a, 6A005.b ega 6A005.c:
|
e. |
järgmised komponendid:
|
f. |
järgmised optilised seadmed:
|
g. |
‘laserakustilised avastamisseadmed’, millel on kõik järgmised omadused:
Tehniline märkus. ‘Laserakustilisi avastamisseadmeid’ nimetatakse vahel „laser”mikrofoniks või osakestevoo avastamise mikrofoniks. |
6A006
„Magnetomeetrid”, „magnetvälja gradiomeetrid”, „sisemised magnetvälja gradiomeetrid”, veealused elektrivälja andurid, „kompensatsioonisüsteemid” ning nende jaoks ette nähtud komponendid:
NB! |
VT KA PUNKT 7A103.d. |
Märkus. |
Punkt 6A006 ei hõlma vahendeid, mis on ette nähtud kalastusrakendustes kasutamiseks või meditsiinidiagnostikas biomagnetiliste mõõtmiste tegemiseks. |
a. |
järgmised „magnetomeetrid” ja alamsüsteemid:
|
b. |
veealused elektrivälja andurid, mille ‘tundlikkus’ on madalam (parem) kui 8 nV/m Hz ruutjuure kohta, mõõdetuna sagedusel 1 Hz; |
c. |
järgmised „magnetvälja gradiomeetrid”:
|
d. |
„kompensatsioonisüsteemid” magnetilistele või veealustele elektrivälja anduritele, mille suutlikkus on võrdne või suurem kui punktis 6A006.a, 6A006.b või 6A006.c nimetatud kontrollparameetrid; |
e. |
allvee elektromagnetvastuvõtjad, mis sisaldavad punktis 6A006.a nimetatud magnetvälja andureid või punktis 6A006.b nimetatud elektrivälja andureid. |
Tehniline märkus.
Punktis 6A006 tähendab ‘tundlikkus’ (müratase) seadme tajutava müra taseme ruutkeskmist, mis on madalaim mõõdetav signaal.
6A007
Gravimeetrid ja gravitatsiooni gradiomeetrid:
NB! |
VT KA PUNKT 6A107. |
a. |
maapinnal kasutamiseks loodud või kohandatud gravimeetrid (raskusjõu mõõtjad), mille staatiline „täpsus” on väiksem (parem) kui 10 μGal;
|
b. |
gravimeetrid, mis on ette nähtud liikuvatel alustel kasutamiseks ja millel on kõik järgmised omadused:
|
c. |
gravitatsiooni gradiomeetrid. |
6A008
Radarisüsteemid, -seadmed ja -sõlmed, millel on vähemalt üks järgmistest omadustest, ning spetsiaalselt nende jaoks ette nähtud komponendid:
NB! |
VT KA PUNKT 6A108. |
Märkus. |
Punkt 6A008 ei hõlma järgmist:
|
a. |
toimivad sagedustel 40 GHz kuni 230 GHz ja neil on vähemalt üks järgmistest omadustest:
|
b. |
reguleeritava sagedusribaga, mille reguleerimisulatus on üle ± 6,25 % ‘keskmisest töösagedusest’; Tehniline märkus. ‘Töösageduse keskmine väärtus’ on võrdne kirjeldatud suurima ja väikseima töösageduse poolsummaga. |
c. |
võimelised töötama üheaegselt rohkem kui kahel kandesagedusel; |
d. |
võimelised töötama sünteesapertuuriga radari (SAR), inverteeritud sünteesapertuuriga radari (ISAR) või õhusõiduki pardal oleva külgvaateradari (SLAR) režiimil; |
e. |
sisaldavad elektrooniliselt skaneeritud suunadiagrammiga antenne; Tehniline märkus. Elektrooniliselt skaneeritud suunadiagrammiga antenne tuntakse ka elektrooniliselt formeeritavate suunadiagrammiga antennidena. |
f. |
võimaldavad määrata ennast mitteidentifitseerivate (non-cooperative) sihtmärkide kõrguse; |
g. |
spetsiaalselt ette nähtud õhusõidukitel (õhupallidele või plaaneritele kinnitatuna) kasutamiseks ning omab Doppleri „signaalitöötlus”võimalust liikuvate sihtmärkide avastamiseks; |
h. |
töötlevad radarisignaale ja kasutavad järgmist:
|
i. |
tagavad maapinnal töötades maksimaalse ‘nägemisulatuse’ üle 185 km;
Tehniline märkus. Punkti 6A008.i tähenduses on ‘nägemisulatus’ radari määratletud nägevuspiirkond, milles objektid on ühemõtteliselt eristatavad. |
j. |
„laser”radarid või laserlokaatorseadmed (LIDAR), millel on vähemalt üks järgmistest omadustest:
|
k. |
varustatud „signaalide töötlemise” alamsüsteemidega, milles kasutatakse „impulsi kokkusurumise” tehnikat, ja neil on vähemalt üks järgmistest omadustest:
|
l. |
nad on varustatud andmetöötlemise alamsüsteemidega ja neil on vähemalt üks järgmistest omadustest:
Tehnilised märkused.
|
6A102
Kiirguskindlad ‘detektorid’, muud kui punktis 6A002 nimetatud, mis on spetsiaalselt kavandatud või kohandatud kaitseks tuumaplahvatusega kaasnevate nähtuste eest (nt elektromagnetiline impulss (EMP), röntgenikiirgus, kombineeritud lööklaine ja soojuslikud efektid) ning on kasutatavad „rakettrelvadel”, kavandatud või arvestatud taluma kiirgustaseme väärtusi, mis tekitavad suurusele 5 × 105 rad (räni) vastava või seda ületava maksimaalse kiirgusdoosi.
Tehniline märkus.
Punktis 6A102 nimetatud ‘detektor’ on määratletud kui mehaaniline, elektri-, optika- või keemiaseade, mis automaatselt identifitseerib ja salvestab või registreerib selliseid mõjureid nagu keskkonna temperatuuri või rõhu muutus, elektrilised või elektromagnetilised signaalid või radioaktiivsete ainete kiirgus. See hõlmab seadeldisi, mis tajuvad ühekordse toimingu või tõrke alusel.
6A107
Gravitatsiooni mõõtjad (gravimeetrid) ning komponendid gravitatsiooni mõõtjatele ja gravitatsiooni gradiomeetritele:
a. |
muud kui punktis 6A007.b nimetatud gravimeetrid, mis on projekteeritud või kohandatud kasutamiseks õhusõidukites või merel ning mille staatiline või töötäpsus on 0,7 mgal või vähem (parem) ning mõõtenäidu stabiliseerumisaeg on 2 minutit või vähem; |
b. |
punktis 6A007.b või 6A107.a nimetatud gravimeetrite ja punktis 6A007.c nimetatud gravitatsiooni gradiomeetrite jaoks ettenähtud komponendid. |
6A108
Radarisüsteemid ja jälgimissüsteemid, muud kui punktis 6A008 nimetatud:
a. |
radari- ja laserradarisüsteemid, mis on kavandatud või kohandatud kasutamiseks punktis 9A004 nimetatud kanderakettides või punktis 9A104 nimetatud sondrakettides;
|
b. |
täppisjälgimissüsteemid, mis on kasutatavad ‘rakettrelvadel’:
Tehniline märkus. Punktis 6A108.b. tähendab ‘rakettrelv’ terviklikke raketisüsteeme ja mehitamata õhusõidukisüsteeme, mille lennuulatus ületab 300 km. |
c. |
ninamiku kaitsekuplid, mis on spetsiaalselt kavandatud kaitseks soojuslöögile üle 4,184 × 106 J/m2, millega kaasneb rõhulööklaine rõhuga üle 50 kPa ja mida saab kasutada „rakettrelvades” kaitseks tuumaefektide eest (nt elektromagnetiline impulss (EMP), röntgenikiirgus, lööklaine ja soojuslike efektide koostoime). |
6A202
Fotokordistitorud, millel on mõlemad järgmised omadused:
a. |
fotokatoodi pindala on suurem kui 20 cm2 ning |
b. |
anoodimpulsi tõusuaeg on lühem kui 1 ns. |
6A203
Järgmised punktis 6A003 nimetamata kaamerad ja komponendid:
NB1! |
„Tarkvara”, mis on spetsiaalselt loodud selleks, et suurendada või vabastada kaamera või pildindusseadme jõudlust, et see vastaks punktis 6A203.a, 6A203.b või 6A203.c määratletud omadustele, on määratletud punktis 6D203. |
NB2! |
„Tehnoloogia” koodide või võtmete kujul, et suurendada või vabastada kaamera või pildindusseadme jõudlust, et see vastaks puntides 6A203.a., 6A203.b. või 6A203.c määratletud omadustele, on määratletud punktis 6E203. |
Märkus. |
Punktid 6A203.a kuni 6A203.c ei hõlma kaameraid või pildindusseadmed, kui neil on riistvara, „tarkvara” või „tehnoloogia” piirangud, mis piiravad jõudlust tagapool määratletust madalamale tasemele, tingimusel et need vastavad ühele järgmistest tingimustest:
|
a. |
vöötkaamerad ja spetsiaalselt nende jaoks kavandatud komponendid:
|
b. |
kaaderkaamerad ja spetsiaalselt nende jaoks kavandatud komponendid:
Tehniline märkus. Punktis 6A203.b nimetatud üheraamilisi kiirkaameraid saab kasutada üksi dünaamilisest sündmusest üksikpildi tegemiseks või mitut sellist kaamerat saab kombineerida järjestikku käivitatavas süsteemis sündmusest mitme pildi tegemiseks. |
c. |
järgmised tahkiskaamerad või elektronlambiga kaamerad ning spetsiaalselt nende jaoks projekteeritud komponendid:
|
d. |
kiirguskindlad televisioonikaamerad või nende jaoks ettenähtud läätsed, mis on spetsiaalselt kavandatud või arvestatud taluma kiirguse kogudoosi üle 50 × 103 Gy (räni) (5 × 106 rad (räni)) ilma nende töövõimet halvendamata. Tehniline märkus. Termin Gy (räni) tähistab ühes kilogrammis ekraneerimata räniproovis selle ioniseeriva kiirgusega kiiritamisel neeldunud energiahulka džaulides. |
6A205
„Laserid”, „laser”võimendid ja ostsillaatorid, muud kui punktides 0B001.g.5, 0B001.h.6 ja 6A005 nimetatud ja komponendid:
NB! |
Cu-gaaslaserite kohta vt punkt 6A005.b. |
a. |
argoon-ioon„laserid”, millel on mõlemad järgmised omadused:
|
b. |
häälestatavad impulss-ühemoodilised värvilaser-ostsillaatorid, millel on kõik järgmised omadused:
|
c. |
häälestatavad impulss-värvilaser-võimendid ja -ostsillaatorid, millel on kõik järgmised omadused:
|
d. |
süsinikdioksiid-impulss„laserid”, millel on kõik järgmised omadused:
|
e. |
paravesinikul Ramani muundajad, mis on kavandatud tööks väljundi lainepikkusel 16 μm ja mille kordumissagedus on suurem kui 250 Hz; |
f. |
neodüümlisandiga „laserid” (v.a neodüümklaaslaserid), mille väljundkiirguse lainepikkus on üle 1 000 nm, kuid mitte üle 1 100 nm, ning millel on üks järgmistest omadustest:
|
g. |
süsinikoksiid-impulss„laserid”, muud kui punktis 6A005.d.2 nimetatud, millel on kõik järgmised omadused:
|
6A225
Kiiruse mõõtmise interferomeetrid, mis on ette nähtud üle 1 km/s kiiruste mõõtmiseks ajavahemike vältel, mis on lühemad kui 10 μs.
Märkus. |
Punkt 6A225 hõlmab kiiruse mõõtmise interferomeetreid, nagu kiiruse interferomeeter-süsteem mis tahes reflektori jaoks (VISAR), Doppleri laserinterferomeetrid (DLI) ja Doppleri valgus-kiirusmõõturid (PDV), mida nimetatakse ka heterodüün-kiirusmõõturiteks (Het-V). |
6A226
Järgmised rõhuandurid:
a. |
löögisurve mõõturid, mis on võimelised mõõtma rõhku, mis on suurem kui 10 GPa, sealhulgas manganiiniga, üterbiumiga ja polüvinülideen-fluoriidiga (PVDF) / polüvinülideen-difluoriidiga (PVF2) tehtud kalibraatorid; |
b. |
kvartsist rõhuandurid, suurematele rõhkudele kui 10 GPa. |
6B
Katse-, kontrolli- ja tootmisseadmed
6B002
Maskid ja niitvõrgustikud, mis on ette nähtud punktis 6A002.a.1.b või 6A002.a.1.d nimetatud optiliste andurite jaoks.
6B004
Järgmised optilised seadmed:
a. |
seadmed absoluutse peegeldusvõime mõõtmiseks „täpsusega”, mis on 0,1 % peegeldusvõime väärtusest või sellest parem; |
b. |
seadmed, muud kui optilise pinna hajupeegelduse mõõtmise seadmed, millel on suurem kui 10 cm mittematistatud ava ja mis on spetsiaalselt kavandatud mittetasaste optiliste pindade kuju (profiili) 2 nm või vähema (parema) „täpsusega” mõõtmiseks soovitud profiili suhtes. |
Märkus. |
Punkt 6B004 ei hõlma mikroskoope. |
6B007
Seadmed maapealse kasutusega gravimeetrite tootmiseks, reguleerimiseks ja kalibreerimiseks staatilise „täpsusega”, mis on parem kui 0,1 mGal.
6B008
Impulssradari mõõtesüsteemid, mis on ette nähtud tagasikiirgumise ristlõike määramiseks, kui kiiratava impulsi pikkus on 100 ns või lühem, ning nende jaoks spetsiaalselt kavandatud komponendid.
NB! |
VT KA PUNKT 6B108. |
6B108
Mõõtesüsteemid, muud kui punktis 6B008 nimetatud, mis on spetsiaalselt kavandatud radari tagasikiirgumise ristlõike mõõtmiseks ja on kasutatavad ‘rakettrelvades’ ja nende alamsüsteemides.
Tehniline märkus.
Punktis 6B108 tähendavad ‘rakettrelvad’ terviklikke raketisüsteeme ja mehitamata õhusõidukisüsteeme, mille lennuulatus ületab 300 km.
6C
Materjalid
6C002
Optiliste andurite materjalid:
a. |
telluur (Te), puhtusega 99,9995 % või rohkem; |
b. |
järgmiste monokristallid, kaasa arvatud epitaksiaalsed kiibitoorikud:
|
6C004
Järgmised optilised materjalid:
a. |
tsinkseleniidist (ZnSe) või tsinksulfiidist (ZnS) „põhimikutoorikud”, mis on valmistatud keemilise aurustamise-sadestamise protsessi abil ning millel on vähemalt üks järgmistest omadustest:
|
b. |
järgmised elektrooptilised materjalid ja mittelineaarsed optilised materjalid:
|
c. |
muud kui punktis 6C004.b määratletud mittelineaarsed optilised materjalid, millel on vähemalt üks järgmistest omadustest:
|
d. |
ränikarbiidi või berüllium-berülliumi (Be/Be) sadestamisel saadud „põhimikutoorikud”, mille diameeter või peatelje pikkus on üle 300 mm; |
e. |
klaas, kaasa arvatud sulakvarts, fosfaatklaas, fluorofosfaatklaas, tsirkooniumfluoriid (ZrF4) (CAS 7783-64-4) ja hafniumfluoriid (HfF4) (CAS 13709-52-9), millel on kõik järgmised omadused:
|
f. |
sünteetilised teemandid, milles optiline neeldumine on väiksem kui 10-5 cm-1 lainepikkustel üle 200 nm, kuid mitte üle 14 000 nm. |
6C005
Järgmised „laser”materjalid:
a. |
sünteetilised kristalse struktuuriga „laseri” põhimaterjalid töötlemata kujul:
|
b. |
haruldaste muldmetallide lisanditega kahepoolse kattega kiud, millel on vähemalt üks järgmistest omadustest:
Tehnilised märkused.
|
6D
Tarkvara
6D001
„Tarkvara”, mis on ette nähtud punktis 6A004, 6A005, 6A008 või 6B008 nimetatud seadmete „arendamiseks” või „tootmiseks”.
6D002
„Tarkvara”, mis on ette nähtud punktis 6A002.b, 6A008 või 6B008 nimetatud seadmete „kasutamiseks”.
6D003
Järgmine muu „tarkvara”:
a. |
järgmine „tarkvara”:
|
b. |
ei kasutata; |
c. |
„tarkvara”, mis on loodud või kohandatud kaameratele, mis sisaldavad punktis 6A002.a.3.f nimetatud „fokaaltasandilisi massiive” ning mis on loodud või kohandatud kõrvaldama kaadrisageduspiiranguid ja võimaldavad kaameral ületada punktis 6A003.b.4 märgitud kaadrisagedust; Märkus 3.a. |
d. |
„tarkvara”, mis on spetsiaalselt ette nähtud häälestuse hoidmiseks faseeritud segmentpeeglite süsteemidele või peeglisegmentidega, mille diameeter või põhitelje pikkus on 1 m või rohkem; |
e. |
ei kasutata; |
f. |
järgmine „tarkvara”:
|
g. |
„tarkvara”, mis on spetsiaalselt ette nähtud selleks, et parandada gravimeetrite ja gravitatsiooni gradiomeetrite liikumisest tingitud hälbed; |
h. |
järgmine „tarkvara”:
|
6D102
„Tarkvara”, mis on spetsiaalselt loodud või kohandatud punktis 6A108 nimetatud kaupade „kasutamiseks”.
6D103
„Tarkvara”, mis on ette nähtud lennul salvestatud andmete lennujärgseks töötlemiseks, võimaldades kindlaks määrata lendava objekti asukoha kogu tema liikumistee jooksul ja on spetsiaalselt ette nähtud või kohandatud ‘rakettmürskude’ jaoks.
Tehniline märkus.
Punktis 6D103 tähendab ’rakettrelv’ terviklikke raketisüsteeme ja mehitamata õhusõidukisüsteeme, mille lennuulatus ületab 300 km.
6D203
„Tarkvara”, mis on spetsiaalselt loodud selleks, et suurendada või vabastada kaamera või pildindusseadme jõudlust, et see vastaks punktides 6A203.a kuni 6A203.c määratletud omadustele.
6E
Tehnoloogia
6E001
Tehnoloogia üldmärkusele vastav „tehnoloogia”, mis on ette nähtud punktides 6A, 6B, 6C või 6D nimetatud seadmete, materjalide või „tarkvara”„arendamiseks”.
6E002
Tehnoloogia üldmärkusele vastav „tehnoloogia”, mis on ette nähtud punktides 6A, 6B või 6C nimetatud seadmete või materjalide „tootmiseks”.
6E003
Järgmine muu „tehnoloogia”:
a. |
järgmine „tehnoloogia”:
|
b. |
„tehnoloogia”, mis on „vajalik” spetsiaalselt ette nähtud diagnostikaseadmete või märklaudade „arendamiseks”, „tootmiseks” või „kasutamiseks” katserajatistes, mis on ette nähtud „hiidvälkelaserite” (SHPL) katsetamiseks või „hiidvälkelaseri” kiirtega kiiritatud materjalide katsetamiseks ja hindamiseks. |
6E101
Tehnoloogia üldmärkusele vastav „tehnoloogia”, mis on ette nähtud punktis 6A002, 6A007.b ja 6A007.c, 6A008, 6A102, 6A107, 6A108, 6B108, 6D102 või 6D103 nimetatud seadmete või „tarkvara”„kasutamiseks”.
Märkus. |
6E101 käsitleb „tehnoloogiat” ainult punktides 6A002, 6A007 ja 6A008 sätestatud kaupade puhul, kui need on konstrueeritud pardarakendusteks ja neid saab kasutada „rakettrelvades”. |
6E201
Tehnoloogia üldmärkusele vastav „tehnoloogia”, mis on ette nähtud punktis 6A003, 6A005.a.2, 6A005.b.2, 6A005.b.3, 6A005.b.4, 6A005.b.6, 6A005.c.2, 6A005.d.3.c, 6A005.d.4.c, 6A202, 6A203, 6A205, 6A225 või 6A226 nimetatud seadmete „kasutamiseks”.
Märkus 1. |
6E201 käsitleb „tehnoloogiat”ainult punktis 6A003 sätestatud kaamerate puhul, kui need vastavad ka mõnele punktis 6A203 sätestatud kontrolliparameetrile. |
Märkus 2. |
6E201 käsitleb „tehnoloogiat”punktis 6A005.b.6 sätestatud laserite puhul, mis on neodüümlisandiga ja mis vastavad ka mõnele punktis 6A205.f sätestatud kontrolliparameetrile. |
6E203
„Tehnoloogia” koodide või võtmete kujul, et suurendada või vabastada kaamera või pildindusseadme jõudlust, et see vastaks punktides 6A203.a kuni 6A203.c määratletud omadustele.
IX OSA
7. kategooria
7. KATEGOORIA – NAVIGATSIOONI- JA LENNUELEKTROONIKA
7A
Süsteemid, seadmed ja komponendid
NB! |
Allveesõidukite automaatjuhtimisseadmete kohta vt 8. kategooria. |
Radarite kohta vt 6. kategooria.
7A001
Kiirendusmõõturid ja spetsiaalselt nende jaoks kavandatud komponendid:
NB! |
VT KA PUNKT 7A101. |
NB! |
Nurk- või pöördkiirendusmõõturite kohta vt punkt 7A001.b. |
a. |
lineaarsed kiirendusmõõturid, millel on vähemalt üks järgmistest omadustest:
|
b. |
nurk- või pöördkiirendusmõõturid, mis on ette nähtud kasutamiseks suurema kui 100 g lineaarkiirenduse korral. |
7A002
Güroskoobid ja nurkkiiruse andurid, millel on vähemalt üks järgmistest omadustest, ja spetsiaalselt nende jaoks ettenähtud komponendid:
NB! |
VT KA 7A102. |
NB! |
Nurk- või pöördkiirendusmõõturite kohta vt punkt 7A001.b. |
a. |
need on ette nähtud kasutamiseks kuni 100 g lineaarkiirenduse korral ja neil on vähemalt üks järgmistest omadustest:
|
b. |
need on ette nähtud kasutamiseks üle 100 g lineaarkiirenduse korral. |
7A003
„Inertsiaalsed mõõteseadmed või -süsteemid”, millel on vähemalt üks järgmistest omadustest:
NB! |
VT KA PUNKT 7A103. |
Märkus 1. |
‘Inertsiaalsed mõõteseadmed või -süsteemid’ sisaldavad kiirendusmõõtureid või güroskoope kiiruse ja suuna mõõtmiseks, et määrata või hoida peale algseadistamist asimuuti või asendit ilma välise võrdlusväärtuseta. Inertsiaalsed mõõteseadmed või -süsteemid hõlmavad järgmist:
|
Märkus 2. |
Punkt 7A003 ei hõlma ‘inertsiaalseid mõõteseadmeid või -süsteeme’, mille on sertifitseerinud kasutamiseks „tsiviilõhusõidukites” vähemalt ühe ELi liikmesriigi või Wassenaari kokkuleppe osalisriigi tsiviillennundusasutus. |
Tehniline märkus.
‘Asendi määramise abivahendid’ määravad sõltumatult asukoha ja hõlmavad järgmist:
a. |
„satelliitnavigatsioonisüsteem”; |
b. |
„andmebaasidega toetatavad navigatsioonisüsteemid” (Data-Based Referenced Navigation, „DBRN”); |
a. |
projekteeritud „õhusõidukite”, maismaasõidukite või laevade jaoks, mis annavad asukoha ilma ‘asendi määramise abivahendeid’ kasutamata ja nende „täpsus” on pärast normaalset joondamist vähemalt järgmine:
Tehniline märkus. Punktides 7A003.a.1, 7A003.a.2 ja 7A003.a.3 märgitud sooritusvõime näitajad on tüüpiliselt kohaldatavad vastavalt „õhusõidukite”, sõidukite ja laevade jaoks projekteeritud ‘inertsiaalsete mõõteseadmete või -süsteemide’ suhtes. Need näitajad tulenevad spetsiaalsete mitte-asukohapõhiste abivahendite (nt altimeetri, odomeetri, kiiruse logiraamatu) kasutamisest. Seepärast ei saa nende näitajate spetsiifilisi sooritusvõime väärtusi vabalt teisendada. Mitme platvormi jaoks projekteeritud seadmeid hinnatakse võrreldes iga kohaldatava sissekandega punktis 7A003.a.1, 7A003.a.2, või 7A003.a.3. |
b. |
projekteeritud „õhusõidukite”, maismaasõidukite või laevade jaoks, millel on ‘asukoha määramise abivahendite’ manusseadmed ja mis annavad asukoha pärast kõikide ‘asukoha määramise abivahendite’ kaotamist kuni 4 minuti kestel „täpsusega”„CEP” vähem (parem) kui 10 m; Tehniline märkus. Punktis 7A003.b. on nimetatud süsteemid, milles ‘inertsiaalsed mõõteseadmed või -süsteemid’ ja muud sõltumatud ‘asukoha määramise abivahendid’ on sisse ehitatud ühte plokki (s.o manusseadmena), et saavutada parem toimivus. |
c. |
need on projekteeritud „õhusõidukite”, maismaasõidukite või laevade jaoks ja võimaldavad määrata suunda või tõelist põhjasuunda ning neil on vähemalt üks järgmistest omadustest:
|
d. |
annavad kiirendusmõõtmiste või nurkkiiruse mõõtmiste tulemused rohkem kui ühes mõõtmes ja neil on vähemalt üks järgmistest omadustest:
|
7A004
Järgmised ‘tähtede jälgimise’ seadmed ja nende komponendid:
NB! |
VT KA PUNKT 7A104. |
a. |
‘tähtede jälgimise seadmed’, mille asimuut„täpsus” kogu seadme kindlaksmääratud tööea kestel on 20 kaaresekundit või parem (väiksem); |
b. |
järgmised spetsiaalselt punktis 7A004.a. määratletud seadmete jaoks projekteeritud komponendid:
|
Tehniline märkus.
‘Tähtede jälgimise seadmeid’ nimetatakse ka güroastrokompassideks.
7A005
Järgmiste omadustega ülemaailmsete „satelliitnavigatsioonisüsteemide” (GNSS) vastuvõtuseadmed ja spetsiaalselt nende jaoks ette nähtud komponendid:
NB! |
VT KA PUNKT 7A105. |
NB! |
Spetsiaalselt sõjaliseks kasutuseks loodud seadmete kohta VT SÕJALISTE KAUPADE NIMEKIRI. |
a. |
need kasutavad valitsusasutuste jaoks loodud või kohandatud dekrüpteerimisalgoritmi juurdepääsuks asukoha ja aja koodidele või |
b. |
need kasutavad ‘kohanevaid antennisüsteeme’.
Tehniline märkus. Punkti 7A005.b tähenduses ‘kohanevad antennisüsteemid’ genereerivad dünaamiliselt ühe või mitu ruumilist nulli antenni kiirgusdiagrammis signaali töötlemisel kas aja- või sageduspiirkondades. |
7A006
Õhusõidukite altimeetrid (kõrgusmõõturid), mis toimivad muudel sagedustel kui 4,2–4,4 GHz (kaasa arvatud) ning millel on vähemalt üks järgmistest omadustest:
NB! |
VT KA 7A106. |
a. |
‘võimsuse juhtimine’või |
b. |
kasutatakse faasmodulatsiooni. Tehniline märkus. ‘Võimsuse juhtimine’ (power management) – kõrgusmõõturi lähetatud signaali võimsuse muutmine nii, et „õhusõidukil” kõrguse mõõtmiseks vastuvõetud signaalil oleks alati minimaalne vajalik võimsus. |
7A008
Veealused hüdrolokaatornavigatsioonisüsteemid, mis kasutavad suunaallikaga kokkuehitatud Doppleri kiiruse või korrelatsioon-kiiruse logi ja mille asukoha määramise „täpsuse”„vea tõenäosusring” (Circular Error Probable, „CEP”) on võrdne 3 % läbitud vahemaast või väiksem (parem), ja spetsiaalselt nende jaoks kavandatud komponendid.
Märkus. |
Punkt 7A008 ei hõlma spetsiaalselt pealveesõidukitele paigaldamiseks ette nähtud süsteeme või akustilisi paakpoisid või poisid nõudvaid süsteeme asukohaandmete andmiseks. |
NB! |
Vt punkt 6A001.a akustiliste süsteemide kohta ja punkt 6A001.b korrelatsioon-kiiruse ja Doppleri kiiruse hüdrolokatsioonil põhinevate logiseadmete kohta.
Vt punkt 8A002 muude meresüsteemide kohta. |
7A101
Muud kui punktis 7A001 nimetatud lineaarsed kiirendusmõõturid, mis on kavandatud kasutamiseks igat tüüpi inertsiaalsetes navigatsiooni- või juhtimissüsteemides, mis on kasutatavad rakettrelvades, ja millel on kõik järgmised omadused, ning spetsiaalselt nende jaoks loodud komponendid:
a. |
süstemaatilise „hälbe”„korduvus” on parem (väiksem) kui 1 250 μg ning |
b. |
„skaalajaotise”„korduvus” on parem (väiksem) kui 1 250 miljondikku. |
Märkus. |
Punkt 7A101 ei hõlma kiirendusmõõtureid, mis on spetsiaalselt loodud ja arendatud puuraukude teenindamiseks MWD (Measurement While Drilling – mõõtmine puurimise käigus) anduritena. |
Tehnilised märkused.
1. |
Punktis 7A101 tähendab ‘rakettrelv’ terviklikke raketisüsteeme ja mehitamata õhusõidukisüsteeme, mille lennuulatus ületab 300 km. |
2. |
Punktis 7A101 viidatud süstemaatilise „hälbe” ja „skaalajaotise” mõõtmise all mõeldakse ühesigmast standardhälvet fikseeritud kalibreerimisväärtuse suhtes üheaastase mõõteperioodi vältel; |
7A102
Igat tüüpi güroskoobid, muud kui punktis 7A002 nimetatud, mis on kasutatavad ‘rakettrelvades’ ja mille nominaalne „triivi kiiruse”‘stabiilsus’ on 1 g keskkonnas väiksem kui 0,5° (1 sigma korral või ruutkeskmiselt) tunnis, ja spetsiaalselt nende jaoks ettenähtud komponendid.
Tehnilised märkused.
1. |
Punktis 7A102 tähendab ‘rakettrelv’ terviklikke raketisüsteeme ja mehitamata õhusõidukisüsteeme, mille lennuulatus ületab 300 km. |
2. |
Punktis 7A102 on ‘stabiilsus’ määratletud kui konkreetse mehhanismi suutlikkuse või kasutusteguri näitaja, mis jääb muutumatuks pidevate fikseeritud töötingimuste juures (IEEE STD 528-2001 punkt 2,247). |
7A103
Järgmised muud kui punktis 7A003 nimetatud seadmestikud, navigatsiooniseadmed ja -süsteemid ning spetsiaalselt nende jaoks ettenähtud komponendid:
a. |
järgmised kiirendusmõõtureid või güroskoope kasutavad ‘inertsiaalsed mõõteseadmed või -süsteemid’:
Tehniline märkus. Punktis 7A103.a. osutatud ‘inertsiaalsed mõõteseadmed või -süsteemid’ sisaldavad kiirendusmõõtureid või güroskoope kiiruse ja suuna mõõtmiseks eesmärgiga määrata või hoida peale algseadistamist asimuuti või asendit ilma välise signaaliallikata.
|
b. |
integreeritud lennuseadmesüsteemid, mis sisaldavad güroskoopstabilisaatoreid või automaatjuhtimissüsteeme, mis on loodud või kohandatud kasutamiseks ‘rakettrelvades’; |
c. |
‘integreeritud navigatsioonisüsteemid’, mis on loodud või kohandatud kasutamiseks ‘rakettrelvades’ ning millega on võimalik saavutada navigatsioonitäpsus, mille puhul vea tõenäosusring ‘CEP’ on 200 m või vähem; Tehnilised märkused.
|
d. |
muud kui punktis 6A006 määratletud kolmeteljelised magnetilised suunaandurid, mis on loodud või kohandatud lennujuhtimis- ja navigatsioonisüsteemidesse sisseehitamiseks, ning nende jaoks spetsiaalselt kavandatud komponendid, ja millel on kõik järgmised omadused:
|
Tehniline märkus.
Punktis 7A103 tähendab ‘rakettrelv’ terviklikke raketisüsteeme ja mehitamata õhusõidukisüsteeme, mille lennuulatus ületab 300 km.
7A104
Güro- ja astrokompassid ning muud seadmed, muud kui punktis 7A004 nimetatud, mis tuletavad asukoha või suuna automaatselt taevakehade või satelliitide jälgimise abil, ning spetsiaalselt nende jaoks ettenähtud komponendid.
7A105
Muud kui punktis 7A005 määratletud vastuvõtuseadmed ‘satelliitnavigatsioonisüsteemide’ jaoks, millel on vähemalt üks järgmistest omadustest, ja spetsiaalselt nende jaoks projekteeritud komponendid:
a. |
loodud või kohandatud kasutamiseks punktis 9A004 nimetatud kanderakettides, punktis 9A104 nimetatud sondrakettides või punktis 9A012 või 9A112.a nimetatud mehitamata õhusõidukites või |
b. |
loodud või kohandatud kasutamiseks õhus ja neil on vähemalt üks järgmistest omadustest:
|
Tehniline märkus.
Punktis 7A105 hõlmab ‘satelliitnavigatsioonisüsteem’ ülemaailmseid satelliitnavigatsioonisüsteeme (GNSS; nt GPS, GLONASS, Galileo ja BeiDou) ning piirkondlikke sattelliitnavigatsioonisüsteeme (RNSS; nt NavIC, QZSS).
7A106
Muud kui punktis 7A006 nimetatud kõrgusmõõturid, kas radar- või laserradartüüpi, mis on loodud või kohandatud kasutamiseks punktis 9A004 nimetatud kanderakettidel või punktis 9A104 nimetatud sondrakettidel.
7A115
Passiivsed andurid, mis võimaldavad kindlaks määrata suuna spetsiifilistele elektromagnetlainete allikatele (peilimisseadmed) või maastiku iseärasustele ning on loodud või kohandatud kasutamiseks punktis 9A004 nimetatud kanderakettidel või punktis 9A104 nimetatud sondrakettidel.
Märkus. |
Punktides 7A105, 7A106 ja 7A115 nimetatud seadmed hõlmavad järgmist:
|
7A116
Lennujuhtimissüsteemid ja servoventiilid, mis on projekteeritud või kohandatud kasutamiseks punktis 9A004 nimetatud kanderakettides või punktis 9A104 nimetatud sondrakettides või „rakettrelvades”:
a. |
pneumaatilised, hüdraulilised, mehaanilised, elektro-optilised või elektromehaanilised lennujuhtimissüsteemid (kaasa arvatud elektrooniline juhtimine – fly-by-wire ja valgusoptiline lennujuhtimine – fly-by-light); |
b. |
asendi kontrolliseadmed; |
c. |
lennujuhtimise servoventiilid punktis 7A116.a või 7A116.b nimetatud süsteemide jaoks ning mis on loodud või kohandatud töötama keskkonnas vibratsiooniga, mis on sagedusvahemikus 20 Hz–2 kHz suurem kui 10 g rms. |
Märkus. |
Mehitatud õhusõidukite „rakettrelvaks” ümberehitamise korral hõlmab punkt 7A116 süsteeme, seadmeid ja klappe, mis on loodud või kohandatud võimaldama mehitatud õhusõidukite toimimist mehitamata õhusõidukitena. |
7A117
„Rakettrelvadel” kasutatavad „juhtimisseadmed”, mis on võimelised saavutama süsteemset täpsust 3,33 % või vähem lennuulatusest (nt ‘samavõrdne tõenäosusring’ (‘CEP’) 10 km või väiksem kaugusel 300 km).
Tehniline märkus.
Punktis 7A117 on ‘võrdse tõenäosuse ring’ (Circular Error Probable või Circle of Equal Probability, ‘CEP’)selline täpsuse mõõt, mis on defineeritud kui ring keskpunktiga märklaua keskmes ja raadiusega, millesse satub 50 % kasulikust koormusest.
7B
Katse-, kontrolli- ja tootmisseadmed
7B001
Testimis-, kalibreerimis- ja reguleerimisseadmed, mis on spetsiaalselt ette nähtud punktis 7A nimetatud seadmete jaoks.
Märkus. |
Punkt 7B001 ei hõlma I või II hooldustasemele vajalikke testimis-, kalibreerimis- ja reguleerimisseadmeid. |
Tehnilised märkused.
1. |
‘I hooldustase’
„Õhusõiduki” inertsiaalse navigatsioonisõlme tõrge avastatakse teenindus- ja kuvarmooduli (CDU) näitude või vastava allsüsteemi seisukorra teate abil. Tootja juhendi abil on võimalik tõrke põhjus lokaliseerida korrast ära oleva asendatava mooduli (LRU) tasemel. Väljavahetatava mooduli asendab teenindav personal seejärel varumooduliga. |
2. |
‘II hooldustase’
Defektne moodul saadetakse parandustöökotta (tootja omasse või sellisesse, mille personal on vastutav II hooldustaseme eest). Parandustöökojas katsetatakse defektset moodulit mitmesuguste asjakohaste vahenditega, et kindlaks teha ning lokaliseerida defektne, töökojas asendatav sõlm (SRA), mis põhjustas väljavahetatud mooduli tõrke. Nimetatud asendatav sõlm eemaldatakse ning asendatakse toimiva varusõlmega. Defektne sõlm (või võimaluse korral kogu väljavahetatud moodul) saadetakse tootjale. ‘II hooldustase’ ei hõlma kontrolli alla kuuluvate kiirendusmõõturite või güroskoopiliste andurite eemaldamist või remonti. |
7B002
Järgmised seadmed, mis on spetsiaalselt ette nähtud ring„laser”güroskoopide peeglite näitajate mõõtmiseks:
NB! |
VT KA PUNKT 7B102. |
a. |
hajuvusmõõturid, mille mõõtetäpsus on 10 miljondikku või väiksem (parem); |
b. |
profilomeetrid, mille mõõte„täpsus” on 0,5 nm (5 ongströmit) või väiksem (parem). |
7B003
Seadmed, mis on spetsiaalselt ette nähtud punktis 7A nimetatud seadmete tootmiseks.
Märkus. |
Punkt 7B003 hõlmab järgmist:
|
7B102
Peegeldusmõõturid (reflektomeetrid), mis on spetsiaalselt ette nähtud „laser”güroskoopide peeglite iseloomustamiseks ja mille mõõtetäpsus on 50 ppm või väiksem (parem).
7B103
„Tootmisrajatised” ja „-seadmed”:
a. |
„tootmiskohad”, mis on spetsiaalselt ette nähtud punktis 7A117 nimetatud seadmete jaoks; |
b. |
punktides 7B001–7B003 nimetamata „tootmisseadmed” ning muud testimis-, kalibreerimis- ja reguleerimisseadmed, mis on loodud või seadistatud kasutamiseks koos punktis 7A nimetatud seadmetega. |
7C
Materjalid
Puuduvad.
7D
Tarkvara
7D001
„Tarkvara”, mis on spetsiaalselt loodud või kohandatud punktis 7A või 7B nimetatud seadmete „arendamiseks” või „tootmiseks”.
7D002
„Lähtekoodid”, mis on vajalikud mis tahes inertsiaalsete navigatsiooniseadmete, kaasa arvatud punktides 7A003 ja 7A004 nimetamata inertsiaalsete seadmete või ‘asendi ja suuna määramise süsteemide’ (‘AHRS’) kasutamiseks või hoolduseks.
Märkus. |
Punkt 7D002 ei hõlma „lähtekoodi” orienteeritava ‘AHRSi’„kasutamiseks”. |
Tehniline märkus.
‘AHRS’ erineb inertsiaalsest navigatsioonisüsteemist (INS) selle poolest, et ‘AHRS’ annab teavet suuna ja asendi kohta ning tavaliselt ei anna teavet kiirenduse, kiiruse ja asendi kohta, mida seostatakse INS-iga.
7D003
Järgmine muu „tarkvara”:
a. |
„tarkvara”, mis on spetsiaalselt loodud või kohandatud süsteemide toimimise tõhustamiseks või nende navigatsioonivigade vähendamiseks punktis 7A003, 7A004 või 7A008 kirjeldatud tasemeni; |
b. |
komplekshübriidsüsteemide „lähtekoodid”, mis tõhustavad süsteemide toimimist või vähendavad nende navigatsioonivigu punktis 7A003 või 7A008 kirjeldatud tasemeni suunaandmete pideva sidumisega vähemalt ühega järgmistest:
|
c. |
ei kasutata; |
d. |
ei kasutata; |
e. |
raalprojekteerimise (CAD) „tarkvara”, mis on spetsiaalselt kavandatud lennujuhtimise aktiivsüsteemide, helikopterite mitmeteljelise elektroonilise või valgusoptilise juhtimise kontrollerite või helikopterite „õhuvoolu abil juhitud pöörlemisvastaste või õhuvoolu abil juhitud suunajuhtimise süsteemide”„arendamiseks”, mille „tehnoloogia” on nimetatud punktis 7E004.b.1, 7E004.b.3 kuni 7E004.b.5, 7E004.b.7, 7E004.b.8, 7E004.c.1 või 7E004.c.2. |
7D004
„Lähtekood”, mis sisaldab punktis 7E004.a.2, 7E004.a.3, 7E004.a.5, 7E004.a.6 või 7E004.b määratletud „arendus”-„tehnoloogiat” vähemalt ühe jaoks järgmistest:
a. |
digitaalsed lennujuhtimissüsteemid, mis on ette nähtud „täielikult automatiseeritud lennujuhtimiseks”; |
b. |
ühendatud mootori- ja lennujuhtimissüsteemid; |
c. |
„elektroonilise” või „valgusoptilise juhtimise süsteemid”; |
d. |
tõrketaluvusega või iserekonfigureeruvad „aktiivsed lennujuhtimissüsteemid”; |
e. |
ei kasutata; |
f. |
aeronavigatsiooniandmete süsteemid, mis põhinevad staatilistel andmetel maapinnalt, või |
g. |
kolmemõõtmelised kuvarid. |
Märkus. |
Punkt 7D004. ei hõlma „lähtekoodi”, mis seondub tavaliste arvutielementidega ja utiliitidega (nt sisendsignaali avastamine, väljundsignaali edastamine, arvutiprogrammi ja andmete laadimine, sisseehitatud testid, ülesannete plaanimise mehhanismid), kuid mis ei võimalda täita spetsiifilist lennujuhtimissüsteemi funktsiooni. |
7D005
Valitsuse kasutuseks ettenähtud „tarkvara”, mis on spetsiaalselt projekteeritud globaalsete „satelliitnavigatsioonisüsteemide” (GNSS) telemeetriasignaalide dekrüpteerimiseks.
7D101
„Tarkvara”, mis on spetsiaalselt loodud või kohandatud punktis 7A001-7A006, 7A101-7A106, 7A115, 7A116.a, 7A116.b, 7B001, 7B002, 7B003, 7B102 või 7B103 nimetatud seadmete „kasutamiseks”.
7D102
Järgmine integratsiooni„tarkvara”:
a. |
integratsiooni„tarkvara” punktis 7A103.b nimetatud seadmete jaoks; |
b. |
integratsiooni„tarkvara” punktis 7A003 või 7A103.a nimetatud seadmete jaoks; |
c. |
integratsiooni„tarkvara” spetsiaalselt punktis 7A103.c nimetatud seadmete jaoks. |
Märkus. |
Integratsiooni„tarkvara” tavavormide puhul kasutatakse Kalmani filtrit. |
7D103
„Tarkvara”, mis on spetsiaalselt ette nähtud punktis 7A117 nimetatud „juhtimisseadmete” modelleerimiseks või simuleerimiseks või juhtimissüsteemi ühendamiseks punktis 9A004 nimetatud kanderakettide või punktis 9A104 nimetatud sondrakettide süsteemiga.
Märkus. |
Punktis 7D103 nimetatud „tarkvara” jääb kontrolli alla kuuluvaks, kui ta on ühendatud punktis 4A102 nimetatud spetsiaalselt loodud riistvaraga. |
7D104
„Tarkvara”, mis on spetsiaalselt loodud või kohandatud punktis 7A117 nimetatud „juhtimisseadmete” kasutamiseks või hoolduseks.
Märkus. |
7D104 hõlmab „tarkvara”, mis on spetsiaalselt loodud või kohandatud „juhtimisseadmete” sooritusvõime suurendamiseks, et saavutada punktis 7A117 nimetatud täpsus või seda ületada. |
7E
Tehnoloogia
7E001
Tehnoloogia üldmärkusele vastav „tehnoloogia”, mis on ette nähtud punktides 7A, 7B, 7D001, 7D002, 7D003, 7D005 ja 7D101 kuni 7D103 nimetatud seadmete või „tarkvara”„arendamiseks”.
Märkus. |
Punkt 7E001 hõlmab võtme haldamise „tehnoloogiat” spetsiaalselt punktis 7A005.a määratletud seadmete jaoks. |
7E002
Tehnoloogia üldmärkusele vastav „tehnoloogia”, mis on ette nähtud punktis 7A või 7B nimetatud seadmete „tootmiseks”.
7E003
Tehnoloogia üldmärkusele vastav „tehnoloogia”, mis on ette nähtud punktides 7A001–7A004 nimetatud seadmete parandamiseks, remontimiseks või uuendamiseks.
Märkus. |
Punkt 7E003 ei hõlma „tehnoloogiat” hoolduse jaoks, mis on otseselt seotud „tsiviilotstarbeliste õhusõidukite”‘I hooldustasemes’ või ‘II hooldustasemes’ määratletud tõrgetega või kasutamiskõlbmatute asendatavate moodulite (LRU) ja asendatavate sõlmede (SRA) kalibreerimise, eemaldamise või asendamisega. |
NB! |
Vt punkti 7B001 tehnilised märkused. |
7E004
Järgmine muu „tehnoloogia”:
a. |
„tehnoloogia”, mis on ette nähtud mis tahes järgmise „arendamiseks” või „tootmiseks”:
|
b. |
järgmine „arendus”„tehnoloogia”, mis on ette nähtud lennujuhtimise aktiivsüsteemidele (kaasa arvatud „elektroonilised lennujuhtimissüsteemid” või „valgusoptilised lennujuhtimissüsteemid”):
|
c. |
„tehnoloogia”, mis on ette nähtud järgmiste helikopterisüsteemide „arendamiseks”:
|
7E101
Tehnoloogia üldmärkusele vastav „tehnoloogia”, mis on ette nähtud punktides 7A001–7A006, 7A101–7A106, 7A115–7A117, 7B001, 7B002, 7B003, 7B102, 7B103, 7D101–7D103 nimetatud seadmete kasutamiseks.
7E102
„Tehnoloogia”, mis on ette nähtud avioonika ja elektriliste alamsüsteemide kaitseks välistest allikatest pärinevate elektromagnetiliste impulsside (EMP) ja elektromagnetiliste häirete (EMI) ohu eest:
a. |
ekraneerimissüsteemide projekteerimise „tehnoloogia”; |
b. |
projekteerimis„tehnoloogia” kõrgendatud taluvusega elektriliste lülitusskeemide ja alamsüsteemide konfigureerimiseks; |
c. |
projekteerimis„tehnoloogia” punktides 7E102.a ja 7E102.b nimetatud kõrgendatud taluvuse kriteeriumide kindlaksmääramiseks. |
7E104
„Tehnoloogia”, mis on ette nähtud lennujuhtimise ja tõukejõu andmete integreerimiseks lennujuhtimissüsteemi, et optimeerida raketisüsteemide trajektoori.
X OSA
8. kategooria
8. KATEGOORIA – MERENDUS
8A
Süsteemid, seadmed ja komponendid
8A001
Sukelaparaadid ja pealveesõidukid:
NB! |
Sukelaparaatide seadmete kontrolli alla kuulumise kohta vt:
|
a. |
mehitatud, lõastatud sukelaparaadid, mis on ette nähtud toimima sügavamal kui 1 000 m; |
b. |
mehitatud, lõastamata sukelaparaadid, millel on vähemalt üks järgmistest omadustest:
Tehnilised märkused.
|
c. |
järgmised mehitamata sukelaparaadid:
|
d. |
ei kasutata; |
e. |
ookeani päästesüsteemid, mille tõstevõime on üle 5 MN objektide päästmiseks sügavamalt kui 250 m ja millel on vähemalt üks järgmistest omadustest:
|
f. |
ei kasutata; |
g. |
ei kasutata; |
h. |
ei kasutata; |
i. |
ei kasutata. |
8A002
Järgmised meresüsteemid, seadmed ja komponendid:
Märkus. |
Veealuste andmesidesüsteemide kohta vt 5. kategooria 1. osa (Telekommunikatsioon). |
a. |
süsteemid, seadmed ja komponendid, mis on spetsiaalselt loodud või kohandatud järgmistele sukelaparaatidele ja mis on projekteeritud tööks sügavamal kui 1 000 m:
|
b. |
süsteemid, mis on spetsiaalselt loodud või kohandatud punktis 8A001 nimetatud sukelaparaatide käigu automaatseks juhtimiseks, kasutades navigatsiooniandmeid ja tagasisideahelaga servojuhtimist, ning millel on vähemalt üks järgmistest omadustest:
|
c. |
kiudoptilised rõhukindlad laevakere läbiviigud; |
d. |
mõõtesüsteemid, millel on kõik järgmised omadused:
|
e. |
ei kasutata; |
f. |
ei kasutata; |
g. |
järgmised valgussüsteemid, mis on spetsiaalselt loodud või kohandatud veealuseks kasutamiseks:
|
h. |
spetsiaalselt veealuseks kasutamiseks kavandatud „robotid”, mida juhitakse eriotstarbelise arvuti abil ning millel on vähemalt üks järgmistest omadustest:
|
i. |
kaugjuhitavad liigendmanipulaatorid, mis on spetsiaalselt loodud või kohandatud kasutamiseks sukelaparaatidel ja millel on vähemalt üks järgmistest omadustest:
|
j. |
järgmised õhust sõltumatud jõusüsteemid, mis on spetsiaalselt kavandatud veealuseks kasutamiseks:
|
k. |
ei kasutata; |
l. |
ei kasutata; |
m. |
ei kasutata; |
n. |
ei kasutata; |
o. |
järgmised propellerid, jõuülekandesüsteemid, energiatootmissüsteemid ja müra vähendamise süsteemid:
|
p. |
jugakäiturisüsteemid, millel on kõik järgmised omadused:
|
q. |
järgmine veealuse ujumise ja sukeldumisvarustus:
|
r. |
sukeldujatevastased akustilised süsteemid, mis on spetsiaalselt loodud või kohandatud sukeldujate häirimiseks ning mille helirõhu tase sagedustel 200 Hz ja alla selle on 190 dB või rohkem (arvestatud 1 μPa 1 m kaugusel).
|
8B
Testimis-, kontrolli- ja tootmisseadmed
8B001
Hüdrodünaamilised torud, mille ehituslik taustmüra on väiksem kui 100 dB (1 μPa ja 1 Hz suhtes) sagedusvahemikus 0–500 Hz ja mis on projekteeritud veevoolu tekitatud akustilise välja mõõtmiseks käitursüsteemide mudelite ümber.
8C
Materjalid
8C001
‘Õõnestäidisvaht’, mis on valmistatud veealuseks kasutamiseks ja millel on kõik järgmised omadused:
NB! |
Vt ka punkti 8A002.a.4. |
a. |
ette nähtud kasutamiseks vees sügavamal kui 1 000 m ning |
b. |
tihedus on vähem kui 561 kg/cm3. |
Tehniline märkus.
‘Õõnestäidisvaht’ koosneb õõnsatest klaas- või plastmasskuulikestest, mis on viidud vaigust „põhiainesse”.
8D
Tarkvara
8D001
„Tarkvara”, mis on spetsiaalselt loodud või kohandatud punktis 8A, 8B või 8C nimetatud seadmete või materjalide „arendamiseks”, „tootmiseks” või „kasutamiseks”.
8D002
Spetsiifiline „tarkvara”, mis on spetsiaalselt loodud või kohandatud veealuse müra vähendamiseks ette nähtud sõukruvide „arendamiseks”, „tootmiseks”, parandamiseks, remontimiseks või uuendamiseks (uuesti töötlemine).
8E
Tehnoloogia
8E001
Tehnoloogia üldmärkusele vastav „tehnoloogia”, mis on ette nähtud punktis 8A, 8B või 8C nimetatud seadmete või materjalide „arendamiseks” või „tootmiseks”.
8E002
Järgmine muu „tehnoloogia”:
a. |
„tehnoloogia” veealuse müra vähendamiseks spetsiaalselt kavandatud sõukruvide „arendamiseks”, „tootmiseks”, parandamiseks, remontimiseks või uuendamiseks (uuesti töötlemine); |
b. |
„tehnoloogia” punktis 8A001, 8A002.b, 8A002.j, 8A002.o või 8A002.p nimetatud seadmete remontimiseks või uuendamiseks; |
c. |
tehnoloogia üldmärkusele vastav „tehnoloogia”, mis on ette nähtud järgmistest vähemalt ühe „arendamiseks” või „tootmiseks”:
|
XI OSA
9. kategooria
9. KATEGOORIA – KOSMOSESÕIDUKID JA TÕUKEJÕUD
9A
Süsteemid, seadmed ja komponendid
NB! |
Tõukejõusüsteemide kohta, mis on kavandatud või arvestatud neutron- või ioniseeriva kiirguse siirdepulsi vastu, VT SÕJALISTE KAUPADE NIMEKIRI. |
9A001
Õhusõidukite gaasiturbiinmootorid, millel on vähemalt üks järgmistest omadustest:
NB! |
VT KA PUNKT 9A101. |
a. |
sisaldavad mõnda punktis 9E003.a, 9E003.h või 9E003.i nimetatud „tehnoloogiat”või
|
b. |
loodud vedama „õhusõidukeid”, mis lendavad ühekordse helikiirusega (1 Mach) või suurema kiirusega kauem kui 30 minutit. |
9A002
‘Laevade gaasiturbiinmootorid’, mis on konstrueeritud kasutama vedelkütust ja millel on kõik järgmised omadused, samuti nende jaoks spetsiaalselt kavandatud sõlmed ja komponendid:
a. |
maksimaalne pidevvõimsus „stabiilsel töörežiimil” standardis ISO 3977-2:1997 (või vastavas riiklikus standardis) sätestatud standardsetel võrdlustingimustel 24 245 kW või rohkem ning |
b. |
vedelkütust kasutades maksimaalsest pidevvõimsusest 35 % juures ‘kütuse korrigeeritud erikulu’ mitte üle 0,219 kg/kWh. |
Märkus. |
Termin ‘laevade gaasiturbiinmootorid’ hõlmab ka selliseid tööstuslikke või lennukite gaasiturbiinmootoreid, mis on kohandatud laevadel elektrilise võimsuse tootmiseks või tõukejõu tekitamiseks. |
Tehniline märkus.
Punkti 9A002 tähenduses ‘kütuse korrigeeritud erikulu’ on mootori kütuse erikulu, mis on korrigeeritud laeva destillaatvedelkütusele alumisele kütteväärtusele 42MJ/kg (ISO 3977-2:1997).
9A003
Sõlmed või komponendid, mis sisaldavad mõnda punktis 9E003.a, 9E003.h või 9E003.i nimetatud „tehnoloogiat” ning on spetsiaalselt kavandatud järgmistele õhusõidukite gaasiturbiinmootoritele:
a. |
on punktis 9A001 nimetatud või |
b. |
mille projekteerimine või tootmine ei toimu ELi liikmesriigis või Wassenaari kokkuleppe osalisriigis või on tootjale teadmata. |
9A004
Järgmised kanderaketid, „kosmosesõidukid”, „kosmosesõidukite siinid”, „kosmosesõidukite kasulikud lastid”, „kosmosesõidukite” pardasüsteemid või -seadmed ja maapealsed seadmed:
NB! |
VT KA PUNKT 9A104. |
a. |
kanderaketid; |
b. |
„kosmosesõidukid”; |
c. |
„kosmosesõidukite siinid”; |
d. |
„kosmosesõidukite kasulikud lastid”, mis sisaldavad punktis 3A001.b.1.a.4, 3A002.g, 5A001.a.1, 5A001.b.3, 5A002.c, 5A002.e, 6A002.a.1, 6A002.a.2, 6A002.b, 6A002.d, 6A003.b, 6A004.c, 6A004.e, 6A008.d, 6A008.e, 6A008.k, 6A008.l või 9A010.c nimetatud kaupasid; |
e. |
pardasüsteemid või -seadmed, mis on spetsiaalselt „kosmosesõiduki” jaoks loodud ja millel on mis tahes järgmine funktsioon:
|
f. |
spetsiaalselt „kosmosesõidukil” kasutamiseks kavandatud järgmised maapealsed seadmed:
|
g. |
kandur„õhusõiduk”, mis on spetsiaalselt loodud või kohandatud kanderakettide väljalaskmiseks õhus; |
h. |
„suborbitaalne alus”. |
9A005
Vedelkütusega rakettide tõukejõusüsteemid, mis sisaldavad punktis 9A006 nimetatud süsteeme või komponente.
NB! |
VT KA PUNKTID 9A105 JA 9A119. |
9A006
Järgmised süsteemid ja komponendid, mis on spetsiaalselt kavandatud vedelkütusega rakettide tõukejõusüsteemide jaoks:
NB! |
VT KA PUNKTID 9A106, 9A108 JA 9A120. |
a. |
krüogeensed jahutid, lennukerged Dewari anumad, krüogeensed soojatorud või krüogeensed süsteemid, mis on spetsiaalselt kavandatud kasutamiseks kosmosesõidukitel ning mis on võimelised piirama krüovedelike kadusid alla 30 % aastas; |
b. |
krüogeensed konteinerid või suletud tsükliga jahutussüsteemid, mis võimaldavad kindlustada temperatuuri 100 K (–173 °C) või madalamat „õhusõidukitel”, mis on võimelised taluma lendamist üle kolmekordse helikiirusega (3 Machi), kanderakettidel või „kosmosesõidukitel”; |
c. |
vesiniksuspensiooni säilitamise ja edastamise süsteemid; |
d. |
kõrgsurvelised (üle 17,5 MPa) turbopumbad, pumpade komponendid või nendega seotud gaasigeneraator või paisumistsükli turbiini ajamsüsteemid; |
e. |
kõrgsurvelised (üle 10,6 MPa) tõukekambrid ning nende düüsid; |
f. |
raketikütuse säilitamise süsteemid, mis rakendavad kapillaarset mahutust või positiivset väljatõukamist (nt painduvatest mahutitest); |
g. |
vedela raketikütuse sissepritsedüüsid ava läbimõõduga 0,381 mm või vähem (mittesõõrjatel düüsidel ava pindala 1,14 × 10-3cm2 või vähem), mis on spetsiaalselt kavandatud vedelkütuse rakettmootoritele; |
h. |
kokkuehitatud süsinik-süsinik-tõukekambrid või süsinik-süsinik-väljastuskoonused, mille süsinikutihedus on üle 1,4 g/cm3 ja tõmbetugevus üle 48 MPa. |
9A007
Tahkekütuse tõukejõusüsteemid, millel on vähemalt üks järgmistest omadustest:
NB! |
VT KA PUNKTID 9A107 ja 9A119. |
a. |
koguimpulss on üle 1,1 MNs; |
b. |
eriimpulss on 2,4 kNs/kg või rohkem, kui düüsist voolav juga paisub merepinna tasemele vastavate atmosfääritingimusteni ja põlemiskambris on reguleeritud töörõhk 7 MPa; |
c. |
astme massiosa on üle 88 % ja tahke raketikütuse osa on üle 86 %; |
d. |
punktis 9A008 nimetatud komponendid või |
e. |
raketikütuse isoleerimis- ja kinnitamissüsteemid, mis kasutavad otse mootoriga seotud konstruktsioone, et tagada ‘tugev mehaaniline side’ või tõke keemilisele migratsioonile tahke raketikütuse ja kesta isolatsioonimaterjali vahel. Tehniline märkus. ‘Tugev mehaaniline side’ on side, mille tugevus on vähemalt võrdne raketikütuse tugevusega. |
9A008
Järgmised komponendid, mis on spetsiaalselt kavandatud tahkekütuse raketi tõukejõusüsteemidele:
NB! |
VT KA PUNKT 9A108. |
a. |
raketikütuse isoleerimis- ja kinnitamissüsteemid, mis kasutavad vooderdusi, et tagada ‘tugev mehaaniline side’ või tõke keemilisele migratsioonile tahke raketikütuse ja kesta isolatsioonimaterjali vahel; Tehniline märkus. ‘Tugev mehaaniline side’ on side, mille tugevus on vähemalt võrdne raketikütuse tugevusega. |
b. |
kiust keritud mootori „komposiit”kestad, mille läbimõõt on üle 0,61 m või mille ‘strukturaalne efektiivsuse suhe (PV/W)’ on üle 25 km; Tehniline märkus. ‘Strukturaalne efektiivsuse suhe (PV/W)’ on plahvatuse surve (P) korrutatuna anuma ruumalaga (V) ja jagatud rõhuanuma kogukaaluga (W). |
c. |
düüsid, mille tõukejõu tase on üle 45 kN või mille kõri kulumiskiirus on väiksem kui 0,075 mm/s; |
d. |
liigutatavad düüsid või sekundaarse vedeliku sissepritsega tõuke vektorjuhtimise süsteemid, mis võimaldavad järgmist:
|
9A009
Hübriidraketi tõukejõusüsteemid, millel on vähemalt üks järgmistest omadustest:
NB! |
VT KA PUNKTID 9A109 ja 9A119. |
a. |
koguimpulss on üle 1,1 MNs või |
b. |
tõukejõud vaakumi tingimustes on üle 220 kN. |
9A010
Järgmised spetsiaalselt kanderakettide, kanderakettide tõukejõusüsteemide või „kosmosesõidukite” jaoks kavandatud komponendid, süsteemid ja tarindid:
NB! |
VT KA PUNKTID 1A002 ja 9A110. |
a. |
spetsiaalselt kanderakettidele kavandatud rohkem kui 10 kg kaaluvad komponendid ja tarindid, milles kasutatakse mis tahes järgmisi materjale:
|
b. |
spetsiaalselt punktides 9A005 kuni 9A009 nimetatud kanderakettide tõukejõusüsteemidele kavandatud komponendid ja tarindid, milles kasutatakse mis tahes järgmisi materjale:
|
c. |
tarindikomponendid ja isolatsioonisüsteemid, mis on spetsiaalselt kavandatud aktiivselt kontrollima „kosmosesõiduki” tarindite dünaamilist kostet või deformatsioone; |
d. |
vedelkütusega impulssrakettmootorid, mille tõukejõu ja massi suhe on vähemalt 1 kN/kg ja ‘reaktsiooniaeg’ on lühem kui 30 ms. Tehniline märkus. Punkti 9A010.d kohaldamisel on ‘reaktsiooniaeg’ aeg, mille jooksul alates stardihetkest saavutatakse 90 % tõukejõust. |
9A011
Otsevoolu-reaktiivmootor, ülehelikiirusel toimuva põlemisega otsevoolu-reaktiivmootor või ‘kombineeritud tsükkelmootorid’ ja spetsiaalselt nende jaoks ettenähtud komponendid.
NB! |
VT KA PUNKTID 9A111 JA 9A118. |
Tehniline märkus.
Punkti 9A011 tähenduses kombineerivad ‘kombineeritud tsükkelmootorid’ kaks või enam järgmist mootoritüüpi:
— |
gaasiturbiinmootor (turboreaktiiv-, turbopropeller- ja turboventilaatormootor); |
— |
otsevoolu-reaktiivmootor või ülehelikiirusel toimuva põlemisega otsevoolu-reaktiivmootor; |
— |
rakettmootor (vedel-/geel-/tahkekütus ja hübriid). |
9A012
„Mehitamata õhusõidukid”, mehitamata „õhulaevad”, nendega seotud varustus ja komponendid järgmiselt:
NB1! |
VT KA PUNKT 9A112. |
NB2! |
„Suborbitaalsetest alustest”„mehitamata õhusõidukite” kohta vt punkt 9A004.h. |
a. |
„mehitamata õhusõidukid” või mehitamata „õhulaevad”, mis on kavandatud juhitava lennu sooritamiseks ‘operaatori’‘loomulikust nägemisulatusest’ väljaspool ja mille kohta kehtib mis tahes järgmine:
Tehnilised märkused.
|
b. |
seotud seadmed ja komponendid:
|
9A101
Järgmised punktis 9A001 nimetamata turboreaktiivmootorid ja turboventilaatormootorid:
a. |
mootorid, millel on kõik järgmised omadused:
Tehnilised märkused.
|
b. |
mootorid, mis on projekteeritud või kohandatud kasutamiseks „rakettrelvadel” või punktis 9A012 või 9A112.a nimetatud mehitamata õhusõidukitel. |
9A102
Spetsiaalselt punktis 9A012 või 9A112.a nimetatud mehitamata õhusõidukitele kavandatud ‘turbopropeller-mootorisüsteemid’ ning spetsiaalselt nendele kavandatud komponendid, mille ‘maksimaalne võimsus’ on suurem kui 10 kW.
Märkus. |
Punkt 9A102 ei hõlma tsiviilotstarbelisteks tunnistatud mootoreid. |
Tehnilised märkused.
1. |
Punkti 9A102 mõistes hõlmab ‘turbopropeller-mootorisüsteem’ kõike järgmist:
|
2. |
Punkti 9A102 tähenduses ‘maksimaalne võimsus’ saavutatakse paigaldamata mootoril merepinna tasemel muutumatutes tingimustes, kasutades ICAO standardatmosfääri. |
9A104
Sondraketid, mille tegevusulatus on vähemalt 300 km.
NB! |
VT KA PUNKT 9A004. |
9A105
Järgmised vedelkütuse rakettmootorid ja geelkütuse rakettmootorid:
NB! |
VT KA 9A119. |
a. |
muud kui punktis 9A005 nimetatud vedelkütuse rakettmootorid ja geelkütuse rakettmootorid, mis on kasutatavad „rakettrelvades” ja mis on sisseehitatud või kavandatud või kohandatud sisseehitamiseks vedelkütus-rakettajami või geelkütus-rakettajami süsteemi ja millega saavutatav koguimpulss on 1,1 MNs või suurem; |
b. |
muud kui punktis 9A005 või 9A105.a nimetatud vedelkütuse rakettmootorid ja geelkütuse rakettmootorid, mis on kasutatavad terviklikes raketisüsteemides või mehitamata õhusõidukites lennuulatusega vähemalt 300 km ja mis on sisseehitatud või kavandatud või kohandatud sisseehitamiseks vedelkütus-rakettajami või geelkütus-rakettajami süsteemi ning millega saavutatav koguimpulss on vähemalt 0,841 MNs. |
9A106
Muud kui punktis 9A006 nimetatud spetsiaalselt vedelkütusega või geelkütusega raketi tõukejõusüsteemide jaoks kavandatud süsteemid või komponendid:
a. |
ei kasutata; |
b. |
ei kasutata; |
c. |
„rakettrelvades” kasutatavad tõukejõuvektori juhtimise alamsüsteemid. Tehniline märkus. Näiteid punktis 9A106.c kirjeldatud tõukejõu vektori juhtimise meetoditest:
|
d. |
„rakettrelvades” kasutatavad vedela ja püdela raketikütuse (sh oksüdeerijad) reguleerimise süsteemid, ja spetsiaalselt nende jaoks ette nähtud komponendid, mis on loodud või kohandatud töötama vibratsiooniga keskkonnas ruutkeskmise kiirendusega üle 10 g ja sagedusvahemikus 20 Hz – 2 kHz;
|
e. |
põlemiskambrid ja düüsid punktis 9A005 või 9A105 nimetatud vedelkütuse rakettmootoritele ja geelkütuse rakettmootoritele. |
9A107
Muud kui punktis 9A007 nimetatud tahkekütuse rakettmootorid, mis on kasutatavad terviklikes raketisüsteemides või mehitamata õhusõidukites lennuulatusega vähemalt 300 km ja millega saavutatav koguimpulss on 0,841 MNs või suurem.
NB! |
VT KA 9A119. |
9A108
Muud kui punktis 9A008 nimetatud komponendid, mis on spetsiaalselt kavandatud tahkekütuse ja hübriidkütuse tõukejõusüsteemide jaoks:
a. |
rakettmootorite korpused ja nende „isolatsiooni” komponendid, mis on kasutatavad punktis 9A007, 9A009, 9A107 või 9A109.a nimetatud allsüsteemides; |
b. |
raketidüüsid, mis on kasutatavad punktis 9A007, 9A009, 9A107 või 9A109.a nimetatud allsüsteemides; |
c. |
„rakettrelvades” kasutatavad tõukejõuvektori juhtimise alamsüsteemid; Tehniline märkus. Näiteid punktis 9A108.c kirjeldatud tõukejõu vektori juhtimise meetoditest:
|
9A109
Hübriidrakettmootorid ja spetsiaalselt nende jaoks ette nähtud komponendid:
a. |
muud kui punktis 9A009 nimetatud tahkekütuse rakettmootorid, mis on kasutatavad terviklikes raketisüsteemides või mehitamata õhusõidukites lennuulatusega vähemalt 300 km ja millega saavutatav koguimpulss on 0,841 MNs või suurem, ning spetsiaalselt nende jaoks ette nähtud komponendid; |
b. |
punktis 9A009 nimetatud hübriidrakettmootorite jaoks spetsiaalselt ette nähtud komponendid, mis on kasutatavad „rakettrelvades”. |
NB! |
VT KA PUNKTID 9A009 JA 9A119. |
9A110
Muud kui punktis 9A010 nimetatud komposiitstruktuurid, -laminaadid ja nendest valmistatud tooted, mis on spetsiaalselt loodud kasutamiseks ‘rakettrelvades’ või punktis 9A005, 9A007, 9A105, 9A106.c, 9A107, 9A108.c, 9A116 või 9A119 nimetatud alamsüsteemides.
NB! |
VT KA PUNKT 1A002. |
Tehniline märkus.
Punktis 9A110 tähendavad ‘rakettrelvad’ terviklikke raketisüsteeme ja mehitamata õhusõidukisüsteeme, mille lennuulatus ületab 300 km.
9A111
Pulseerivad reaktiivmootorid või detonatsioonmootorid, mis on kasutatavad „rakettrelvadel” või punktis 9A012 või 9A112.a määratletud mehitamata õhusõidukitel, ning spetsiaalselt nende jaoks ette nähtud komponendid.
NB! |
VT KA PUNKTID 9A011 JA 9A118. |
Tehniline märkus.
Punktis 9A111 on detonatsioonmootorid sellised mootorid, mis kasutavad detonatsiooni põlemiskambris efektiivrõhu suurendamiseks. Detonatsioonmootorid on näiteks impulssdetonatsioonmootorid, rotatsioondetonatsioonmootorid ja pidevlaine-detonatsioonmootorid.
9A112
Järgmised muud kui punktis 9A012 määratletud „mehitamata õhusõidukid”:
a. |
„mehitamata õhusõidukid”, mille lennuulatus on 300 km; |
b. |
„mehitamata õhusõidukid”, millel on kõik järgmised omadused:
Tehnilised märkused.
|
9A115
Järgmised startimisabiseadmed:
a. |
vahendid ja seadmed käsitsemise, kontrolli, aktiveerimise ja stardi jaoks, mis on loodud või kohandatud kasutamiseks punktis 9A004 nimetatud kanderakettidel, punktis 9A104 nimetatud sondrakettides või ‘rakettrelvades’; Tehniline märkus. Punktis 9A115.a tähendab ‘rakettrelv’ terviklikke raketisüsteeme ja mehitamata õhusõidukisüsteeme, mille lennuulatus ületab 300 km. |
b. |
sõidukid transpordi, käsitsemise, kontrolli, aktiveerimise ja stardi jaoks, mis on loodud või kohandatud kasutamiseks punktis 9A004 nimetatud kanderakettidel, punktis 9A104 nimetatud sondrakettidel või „rakettrelvadel”. |
9A116
Järgmised „rakettrelvades” kasutatavad atmosfääri taassisenevad sõidukid ja spetsiaalselt nende jaoks ette nähtud või kohandatud komponendid:
a. |
atmosfääri taassisenevad sõidukid; |
b. |
kuumakaitsekilbid ja nende komponendid, mis on valmistatud keraamilistest või kuluvmaterjalidest; |
c. |
kergetest, suure soojamahtuvusega materjalidest valmistatud jahutusradiaatorid ja nende komponendid; |
d. |
elektroonilised seadmed, mis on spetsiaalselt ette nähtud atmosfääri taassisenevatele sõidukitele. |
9A117
„Rakettrelvades” kasutatavad astmestusmehhanismid, eraldamismehhanismid ja astmete vaheseadmed.
NB! |
VT KA PUNKT 9A121. |
9A118
Punktis 9A011 või 9A111 nimetatud mootorites kasutatavad põlemisprotsessi reguleerimise seadmed, mis on kasutatavad „rakettrelvades” või punktis 9A012 või 9A112.a nimetatud mehitamata õhusõidukites.
9A119
Muud kui punktis 9A005, 9A007, 9A009, 9A105, 9A107 või 9A109 nimetatud üksikud raketiastmed, mis on kasutatavad terviklikes raketisüsteemides või mehitamata õhusõidukites lennuulatusega vähemalt 300 km.
9A120
Muud kui punktis 9A006 nimetatud vedela või geelja raketikütuse mahutid, mis on spetsiaalselt ette nähtud punktis 1C111 nimetatud raketikütuste või ‘muude vedelate või geeljate raketikütuste’ jaoks ja mida kasutatakse raketisüsteemides, millega on võimalik tarnida vähemalt 500 kg kaaluvat laadungit vähemalt 300 km kaugusele.
Märkus. |
Punktis 9A120 nimetatud ‘muud vedelad või geeljad raketikütused’ hõlmavad muu hulgas SÕJALISTE KAUPADE NIMEKIRJAS nimetatud raketikütuseid. |
9A121
Spetsiaalselt punktis 9A004 nimetatud „rakettrelvade”, kanderakettide või punktis 9A104 nimetatud sondrakettide jaoks projekteeritud teeninduskaablite ja astmete vaheseadmete elektriühendused.
Tehniline märkus.
Punktis 9A121 nimetatud astmete vaheseadmete ühendused hõlmavad ka elektriühendusi, mis paigaldatakse „rakettrelva”, raketikandja või sondraketi ja nende laadungi vahele.
9A350
Pihustussüsteemid, mis on spetsiaalselt loodud või kohandatud paigaldamiseks õhusõidukitele, „õhust kergematele õhusõidukitele” või mehitamata õhusõidukitele, ning spetsiaalselt nende jaoks ette nähtud komponendid:
a. |
täielikud pihustussüsteemid, millega on võimalik pihustada vedelat suspensiooni piiskadena, mille ‘VMD’ on alla 50 μm voolukiirusel üle kahe liitri minutis; |
b. |
pihustikandurid või aerosooli generaatorite süsteemid, millega on võimalik pihustada vedelat suspensiooni piiskadena, mille ‘VMD’ on alla 50 μm voolukiirusel üle kahe liitri minutis; |
c. |
aerosooligeneraatorid, mis on spetsiaalselt ette nähtud paigaldamiseks punktides 9A350.a ja 9A350.b nimetatud süsteemidele.
|
Märkus. |
Punkt 9A350 ei hõlma pihustussüsteeme ja komponente, mille puhul on tõendatud, et nendega ei ole võimalik pihustada bioloogilisi aineid nakkusohtlike aerosoolidena. |
Tehnilised märkused.
1. |
Spetsiaalselt õhusõidukitel, „õhust kergematel õhusõidukitel” või mehitamata õhusõidukitel kasutamiseks ette nähtud pihustite või düüside puhul tuleb piisa suurust mõõta ühel allpool nimetatud meetoditest:
|
2. |
Punkti 9A350 tähenduses on ‘VMD’ keskmine mahuline läbimõõt (Volume Median Diameter) ning veepõhiste süsteemide puhul võrdub see keskmise massidiameetriga (MMD – Median Mass Diameter). |
9B
Katse-, kontrolli- ja tootmisseadmed
9B001
Järgmised seadmed, riistad ja kinnitusrakised:
NB! |
VT KA PUNKT 2B226. |
a. |
suunatud tahkumise või monokristall-valamise seadmed, mis on ette nähtud „supersulamite” jaoks; |
b. |
valuseadmed, mis on spetsiaalselt kavandatud gaasiturbiini mootorilabade, tiivikute või „labaotsabandaažide” tootmiseks rasksulavatest metallidest või keraamilistest materjalidest järgmiselt:
|
c. |
suundtahkestamise või monokristallsete lisandite tootmise vahendid, mis on spetsiaalselt kavandatud gaasiturbiini mootorilabade, tiivikute või „labaotsabandaažide” tootmiseks. |
9B002
On-line- (reaalajas) juhtimissüsteemid, mõõteseadmed (kaasa arvatud andurid) või automaatsed andmekogumis- ja andmetöötlusseadmed, millel on kõik järgmised omadused:
a. |
spetsiaalselt kavandatud gaasiturbiinmootorite, nende sõlmede või komponentide „arenduseks”ning |
b. |
sisaldavad punktis 9E003.h või 9E003.i nimetatud mis tahes „tehnoloogiat”. |
9B003
Seadmed selliste gaasiturbiini harjatihendite „tootmiseks” või katsetamiseks, mis on kavandatud tööks otste kiirusel üle 335 m/s ning temperatuuridel üle 773 K (500 °C), ja spetsiaalselt nende jaoks ette nähtud komponendid ja abiseadmed.
9B004
Tööriistad, matriitsid või kinnitusrakised „supersulamist”, titaanist või punktis 9E003.a.3 või 9E003.a.6 nimetatud intermetallilistest ühenditest labade kinnitamiseks kettale tahkisliitmise teel.
9B005
Reaalajalised juhtimissüsteemid, mõõteseadmed (kaasa arvatud andurid) või automaatsed andmekogumis- ja andmetöötlusseadmed, mis on spetsiaalselt kavandatud kasutamiseks mis tahes järgmiste seadmetega:
NB! |
VT KA PUNKT 9B105. |
a. |
aerodünaamilised torud, mis on ette nähtud kasutamiseks kiirusega vähemalt 1,2 Machi;
|
b. |
seadmed voolukeskkondade simuleerimiseks suuremal kiirusel kui 5 Machi, kaasa arvatud kaarlahendusega käivitatavad (hotshot) aerodünaamilised torud, plasmakaarega käivitatavad aerodünaamilised torud, lööklainetorud, lööklainega käivitatavad aerodünaamilised torud, gaasi aerodünaamilised torud ning kerged gaasikahurid või |
c. |
aerodünaamilised torud või seadmed, muud kui kahemõõtmelised lõiked, mis võimaldavad simuleerida voolamisi, mille korral Reynoldsi arv on üle 25 × 106. |
9B006
Akustilise vibratsiooni katseseadmed, mis võimaldavad tekitada helirõhku 160 dB või rohkem (20 μPa suhtes), arvestusliku väljundvõimsusega 4 kW või rohkem katsekambri temperatuuril üle 1 273 K (1 000 °C), ja spetsiaalselt nende jaoks ettenähtud kvartsküttekehad.
NB! |
VT KA PUNKT 9B106. |
9B007
Seadmed, mis on spetsiaalselt kavandatud rakettmootorite terviklikkuse kontrolliks ja mis kasutavad muid mittepurustavaid katsevõtteid (NDT) kui planaarne röntgenikiirgus või keemilised või füüsikalised alusanalüüsid.
9B008
Seinakatte hõõrdetakistuse vahetu mõõtmise muundurid, mis on spetsiaalselt projekteeritud töötama katsevoolus (stagnatsiooni) temperatuuril üle 833 K (560 °C).
9B009
Seadmed, mis on spetsiaalselt projekteeritud selliste turbiinmootorite pulbermetallurgiliste rootorikomponentide tootmiseks, millel on kõik järgmised omadused:
a. |
projekteeritud välja kannatama 60 % tõmbetugevusest või rohkem temperatuuril 873 K (600 °C) ning |
b. |
projekteeritud toimima temperatuuril 873 K (600 °C) või rohkem. |
Märkus. |
Punkt 9B009 ei hõlma pulbri tootmise instrumentaariumi. |
9B010
Seadmed, mis on spetsiaalselt ette nähtud punktis 9A012 nimetatud seadmete tootmiseks.
9B105
‘Aerodünaamiliste katsete rajatised’‘rakettrelvade’ ja nende allsüsteemide katsetamiseks kiirusel vähemalt 0,9 Mach.
NB! |
VT KA PUNKT 9B005. |
Märkus. |
Punkt 9B105 ei hõlma aerodünaamilisi torusid kiiruste jaoks 3 Machi või vähem ja mille ‘katsekambri mõõt (ristlõikes)’ on kuni 250 mm. |
Tehnilised märkused.
1. |
Punktis 9B105 hõlmavad ‘aerodünaamiliste katsete rajatised’ aerodünaamilisi torusid ja lööklainega käivitatavaid aerodünaamilisi torusid üle esemete liikuva õhuvoo uurimiseks. |
2. |
Märkuses punkti 9B105 kohta tähendab ‘katsekambri mõõt (ristlõikes)’ sellise ringi läbimõõtu või ruudu külge või ellipsi pikimat telge, mis on mõõdetud ‘katsekambri ristlõike’ laiemast kohast. ‘Katsekambri ristlõige’ on voolusuunaga risti olev läbilõige. |
3. |
Punktis 9B105 tähendavad ‘rakettrelvad’ terviklikke raketisüsteeme ja mehitamata õhusõidukisüsteeme, mille lennuulatus ületab 300 km. |
9B106
Järgmised katsekeskkonnakambrid ja kajavabad ruumid:
a. |
katsekeskkonnakambrid, millel on kõik järgmised omadused:
|
b. |
katsekeskkonnakambrid, mis võimaldavad modelleerida järgmisi lennutingimusi:
|
9B107
‘Aerotermodünaamiliste katsete rajatised’, mida kasutatakse järgmiste toodete katsetamiseks: ‘rakettrelvad’, ‘rakettrelvade’ tõukejõusüsteemid ning punktis 9A116 käsitletud atmosfääri taassisenevad sõidukid ja seadmed, millel on üks järgmistest omadustest:
a. |
elektritoide 5 MW või rohkem või |
b. |
gaasitoide kogusurvega 3 MPa või rohkem. |
Tehnilised märkused.
1. |
‘Aerotermodünaamiliste katsete rajatised’ kujutavad endast plasmakaarejoaga rajatisi ja plasma-aerdünaamilisi torusid õhuvoolu poolt esemetele avaldatava termilise ja mehaanilise mõju uurimiseks. |
2. |
Punktis 9B107 tähendavad ‘rakettrelvad’ terviklikke raketisüsteeme ja mehitamata õhusõidukisüsteeme, mille lennuulatus ületab 300 km. |
9B115
„Tootmisseadmed”, mis on spetsiaalselt kavandatud punktides 9A005–9A009, 9A011, 9A101, 9A102, 9A105–9A109, 9A111, 9A116–9A120 nimetatud süsteemide, alamsüsteemide ja komponentide tootmiseks.
9B116
„Tootmisrajatised”, mis on spetsiaalselt kavandatud punktis 9A004 nimetatud kanderakettide või punktides 9A005–9A009, 9A011, 9A101, 9A102, 9A104–9A109, 9A111 või 9A116–9A120 nimetatud süsteemide, alamsüsteemide ja komponentide või ‘rakettrelvade’ tootmiseks.
Tehniline märkus.
Punktis 9B116 tähendavad ‘rakettrelvad’ terviklikke raketisüsteeme ja mehitamata õhusõidukisüsteeme, mille lennuulatus ületab 300 km.
9B117
Katsepingid ja katsestendid tahke- või vedelkütuse rakettide või rakettmootorite katsetamiseks, millel on üks järgmistest omadustest:
a. |
võimaldavad käsitleda tõukejõudu üle 68 kN või |
b. |
võimaldavad samaaegselt mõõta kolme telje tõukejõu komponente. |
9C
Materjalid
9C108
Muu kui punktis 9A008 nimetatud lahtine „isolatsiooni”materjal ja „sisekatend”, mis on ette nähtud raketimootorite korpuste jaoks ja mida kasutatakse „rakettrelvades” või mis on spetsiaalselt ette nähtud punktis 9A007 või 9A107 nimetatud tahkekütuse rakettmootorite tarbeks.
9C110
Vaiguga immutatud kiudkarkassid ja metalliga kaetud kiust eelvormid nendele, komposiitstruktuuridele, -laminaatidele ja punktis 9A110 nimetatud toodetele, mis on valmistatud kas orgaanilisest põhiainest või metallpõhiainest, kasutades kiud- või niitarmeerimist, ja mille „eritõmbetugevus” on suurem kui 7,62 × 104 m ja „erimoodul” on suurem kui 3,18 × 106 m.
NB! |
VT KA PUNKTID 1C010 JA 1C210. |
Märkus. |
Ainsad punktis 9C110 nimetatud vaiguga immutatud kiudprepregmaterjalid on need, milles kasutatakse vaiku, mille klaasistumistemperatuur (Tg) on pärast vulkaniseerimist üle 418 K (145 °C) vastavalt ASTM D4065 või samaväärsele standardile. |
9D
Tarkvara
9D001
Punktis 9D003 või 9D004 nimetamata „tarkvara”, mis on spetsiaalselt loodud või kohandatud punktides 9A001–9A119, 9B või 9E003 nimetatud seadmete või „tehnoloogia”„arendamiseks”.
9D002
Punktis 9D003 või 9D004 nimetamata „tarkvara”, mis on spetsiaalselt loodud või kohandatud punktides 9A001–9A119 või 9B nimetatud seadmete „tootmiseks”.
9D003
„Tarkvara”, mis sisaldab punktis 9E003.h nimetatud „tehnoloogiat” ja mida kasutatakse „FADEC-süsteemides” punktis 9A nimetatud süsteemide või punktis 9B nimetatud seadmete jaoks.
9D004
Järgmine muu „tarkvara”:
a. |
viskoosse voolamise 2D- või 3D-kirjelduse „tarkvara”, mida on kontrollitud aerodünaamilise toru või proovilennu andmetega ja mida vajatakse mootori tekitatud voolu detailseks modelleerimiseks; |
b. |
„tarkvara” lennu gaasiturbiinmootorite, nende sõlmede või komponentide katsetamiseks, millel on kõik järgmised omadused:
|
c. |
„tarkvara”, mis on spetsiaalselt projekteeritud suunatud tahkumise või monokristallide valamise juhtimiseks punktis 9B001.a või 9B001.c nimetatud seadmetes; |
d. |
ei kasutata; |
e. |
„tarkvara”, mis on spetsiaalselt loodud või kohandatud punktis 9A012 nimetatud seadmete toimimiseks; |
f. |
„tarkvara”, mis on spetsiaalselt ette nähtud lennukite gaasiturbiinide labade, tiivikute ja „labaotsabandaažide” sisemiste jahutusläbiviikude projekteerimiseks; |
g. |
„tarkvara”, millel on kõik järgmised omadused:
|
9D005
„Tarkvara”, mis on spetsiaalselt loodud või kohandatud punktis 9A004.e või 9A004.f nimetatud seadmete toimimiseks.
NB! |
Vt teavet „kosmosesõidukite kasulikesse lastidesse” lisatud punktis 9A004.d loetletud objektide „tarkvara” vastavatest kategooriatest. |
9D101
„Tarkvara”, mis on spetsiaalselt loodud või kohandatud punktis 9B105, 9B106, 9B116 või 9B117 nimetatud kaupade „kasutamiseks”.
9D103
„Tarkvara”, mis on spetsiaalselt loodud punktis 9A004 nimetatud kanderakettide, punktis 9A104 nimetatud sondrakettide või punktis 9A005, 9A007, 9A105, 9A106.c, 9A107, 9A108.c, 9A116 või 9A119 nimetatud alamsüsteemide või „rakettrelvade” modelleerimiseks, simuleerimiseks või ehitusse lisamiseks.
Märkus. |
Punktis 9D103 nimetatud „tarkvara” kuulub kontrolli alla, kui selle juurde kuulub punktis 4A102 nimetatud spetsiaalselt kavandatud riistvara. |
9D104
Järgmine „tarkvara”:
a. |
„tarkvara”, mis on spetsiaalselt loodud või kohandatud punktis 9A001, 9A005, 9A006.d, 9A006.g, 9A007.a, 9A009.a, 9A010.d, 9A011, 9A101, 9A102, 9A105, 9A106.d, 9A107, 9A109, 9A111, 9A115.a, 9A117 või 9A118 nimetatud kaupade „kasutamiseks”; |
b. |
„tarkvara”, mis on spetsiaalselt loodud või kohandatud punktis 9A008.d, 9A106.c, 9A108.c või 9A116.d nimetatud seadmete käitamiseks või hooldamiseks. |
9D105
Muu kui punktis 9D004.e nimetatud „tarkvara”, mis on spetsiaalselt loodud või kohandatud rohkem kui ühe alamsüsteemi funktsioneerimise koordineerimiseks punktis 9A004 nimetatud kanderakettides või 9A104 punktis nimetatud sondrakettides või ‘rakettrelvades’.
Märkus. |
9D105 hõlmab järgmist „tarkvara”, mis on spetsiaalselt kavandatud mehitatud „õhusõidukile”, mis on ümber ehitatud toimima „mehitamata õhusõidukina”:
|
Tehniline märkus.
Punktis 9D105 tähendavad ‘rakettrelvad’ terviklikke raketisüsteeme ja mehitamata õhusõidukisüsteeme, mille lennuulatus ületab 300 km.
9E
Tehnoloogia
Märkus. |
Punktides 9E001–9E003 nimetatud gaasiturbiinmootorite „arendus”- või „tootmis”-„tehnoloogia” kuulub kontrolli alla ka siis, kui seda kasutatakse parandamise või kapitaalremondi eesmärgil. Kontrolli alla ei kuulu: tehnilised andmed, joonised või dokumentatsioon, mida vajatakse hooldetöödel ja mis on otseses seoses vigastatud või kasutamiskõlbmatute vahetatavate osade kalibreerimise, eemaldamise või asendamisega, kaasa arvatud terve mootori või mootori moodulite asendamine. |
9E001
Tehnoloogia üldmärkusele vastav „tehnoloogia”, mis on vajalik punktides 9A001.b, 9A004–9A012, 9A350, 9B või 9D nimetatud seadmete või „tarkvara”„arendamiseks”.
9E002
Tehnoloogia üldmärkusele vastav „tehnoloogia”, mis on vajalik punktides 9A001.b, 9A004–9A011, 9A350 või 9B nimetatud seadmete „tootmiseks”.
NB! |
„Tehnoloogia” kohta, mis on mõeldud kontrolli alla kuuluvate struktuuride, laminaatide või materjalide parandamiseks, vt punkt 1E002.f. |
9E003
Järgmine muu „tehnoloogia”:
a. |
„tehnoloogia”, mis on „vajalik” mis tahes järgmiste gaasiturbiinmootorite komponentide või süsteemide „arendamiseks” või „tootmiseks”:
|
b. |
„tehnoloogia”, mis on „vajalik” mis tahes järgmise „arendamiseks” või „tootmiseks”:
|
c. |
„tehnoloogia”, mis on „vajalik” jahutusavade valmistamiseks gaasiturbiini komponentides, mis sisaldavad punktis 9E003.a.1, 9E003.a.2 või 9E003.a.5 määratletud „tehnoloogiat”, ning millel on vähemalt üks järgmistest omadustest:
Tehnilised märkused.
|
d. |
„tehnoloogia”, mis on „vajalik” helikopterite jõuülekandesüsteemide või kaldrootori või kaldtiivaga „õhusõidukite” jõuülekandesüsteemide „arendamiseks” või „tootmiseks”; |
e. |
„tehnoloogia” järgmiste omadustega diiselkolbmootoritega maismaasõidukite jõusüsteemide „arendamiseks” või „tootmiseks”:
Tehniline märkus. Punktis 9E003.e on ‘mahuti ruumala’ määratud kolme alljärgneval viisil mõõdetud risti asetseva mõõtme korrutisena:
|
f. |
järgmine „tehnoloogia”, mis on „vajalik” suure võimsusega diiselmootoritele spetsiaalselt ette nähtud komponentide „tootmiseks”:
|
g. |
„tehnoloogia”, mis on „vajalik” tahke, gaasfaasilise või vedelikkelmelise (või nende kombinatsioonid) määrdega määritavate silindriseintega ‘suure võimsusega diiselmootorite’„arendamiseks” või „tootmiseks” ja mis võimaldavad töötamist temperatuuril üle 723 K (450 °C) mõõdetuna kolvi ülemises surnud seisus silindriseinal ülemise kolvirõnga kohal. Tehniline märkus. ‘Suure võimsusega diiselmootorid’ on diiselmootorid, mille keskmine spetsiifiline efektiivrõhk kolvi põhjale töötakti kestel, tuletatuna pidurdatava väljundvõimsuse mõõtmistest, on 1,8 MPa või rohkem, mõõdetuna pöörlemissagedusel 2 300 pööret minutis, tingimusel et nende nimipöörlemissagedus oleks 2 300 pööret minutis või rohkem. |
h. |
„tehnoloogia” gaasiturbiinmootorite „FADEC-süsteemide” jaoks:
|
i. |
järgmine reguleeritava gaasivoo süsteemide „tehnoloogia” mootori stabiilsuse säilitamiseks gaasigeneraatori turbiinidele, ventilaator- või elektriturbiinidele või tõukedüüsidele:
|
j. |
jäigatiivalistele gaasiturbiiniga õhusõidukitele kavandatud tiibade sissetõmbamise süsteemide „arendamiseks”„vajalik”„tehnoloogia”.
|
9E101
a. |
Tehnoloogia üldmärkusele vastav „tehnoloogia” punktides 9A101, 9A102, 9A104–9A111, 9A112 või 9A115–9A121 nimetatud kaupade „arendamiseks”. |
b. |
Tehnoloogia üldmärkusele vastav „tehnoloogia”, mis on ette nähtud punktis 9A012 nimetatud ‘mehitamata õhusõidukite’ või punktides 9A101, 9A102, 9A104–9A111, 9A112.a või 9A115–9A121 nimetatud kaupade „tootmiseks”. Tehniline märkus. Punktis 9E101.b tähendab ‘mehitamata õhusõiduk’ mehitamata õhusõidukisüsteeme, mille lennuulatus ületab 300 km. |
9E102
Tehnoloogia üldmärkusele vastav „tehnoloogia” punktis 9A004 nimetatud kanderakettide, punktides 9A005–9A011 nimetatud kaupade, punktis 9A012 nimetatud ‘mehitamata õhusõidukite’ või punktides 9A101, 9A102, 9A104–9A111, 9A112.a, 9A115–9A121, 9B105, 9B106, 9B115, 9B116, 9B117, 9D101 või 9D103 nimetatud kaupade „kasutamiseks”.
Tehniline märkus.
Punktis 9E102 tähendab ‘mehitamata õhusõiduk’ mehitamata õhusõidukisüsteeme, mille lennuulatus ületab 300 km.”
(1) https://www.australiagroup.net/
(2) http://mtcr.info/
(3) http://www.nuclearsuppliersgroup.org/
(4) http://www.wassenaar.org/
(5) https://www.opcw.org/chemical-weapons-convention
(6) Tootjad, kes arvutavad positsioneerimistäpsust vastavalt ISO standardile 230-2 (1997) või (2006), peaksid konsulteerima oma asukohaliikmesriigi pädevate asutustega.
(*1) Numbrid sulgudes viitavad märkustele, mis on esitatud käesoleva tabeli järel.
II LISA
„IV LISA
KÄESOLEVA MÄÄRUSE ARTIKLI 11 LÕIKES 1 OSUTATUD KAHESUGUSE KASUTUSEGA KAUPADE LOETELU
Kanded ei sisalda alati I lisas esitatud täielikku kauba kirjeldust ja sellega seotud märkusi (1). Täielik kaupade kirjeldus esitatakse üksnes I lisas.
Kauba nimetamine käesolevas lisas ei mõjuta I lisas esitatud masstooteid käsitlevate tingimuste kohaldamist.
Jutumärkides mõisted on määratletud I lisa üldises mõistete loetelus.
I OSA
(võimalus kasutada liidusiseses kaubanduses riiklikku üldluba)
Varjamistehnoloogia hulka kuuluvad kaubad
1C001 |
Materjalid, mis on spetsiaalselt ette nähtud kasutamiseks elektromagnetkiirguse neelajatena, või omajuhtivuslikud polümeerid.
|
||
1C101 |
Muud kui punktis 1C001 nimetatud materjalid ja seadmed, mis vähendavad märgatavust, näiteks radarikiirte tagasipeegeldumist, ultraviolett-/infrapuna-ja akustilisi signaale ja mida kasutatakse „rakettrelvades“, „rakettrelvade“ alamsüsteemides või punktis 9A012 nimetatud mehitamata õhusõidukites.
Tehniline märkus. Punktis 1C101 tähendab 'rakettrelv' terviklikke raketisüsteeme ja mehitamata õhusõidukisüsteeme, mille lennuulatus ületab 300 km. |
||
1D103 |
„Tarkvara“, mis on spetsiaalselt ette nähtud selliste vähendatud märgatavusega signaalide analüüsiks nagu radarikiirte tagasipeegeldumine, ultraviolett-/infrapuna- või akustilised signaalid. |
||
1E101 |
Tehnoloogia üldmärkusele vastav „tehnoloogia“ punktis 1C101 või 1D103 nimetatud kaupade „kasutamiseks“. |
||
1E102 |
Tehnoloogia üldmärkusele vastav „tehnoloogia“ punktis 1D103 nimetatud „tarkvara“„arendamiseks“. |
||
6B008 |
Impulssradari mõõtesüsteemid, mille kiiratava impulsi pikkus on 100 ns või lühem, ning nende jaoks spetsiaalselt kavandatud komponendid.
|
||
6B108 |
Mõõtesüsteemid, mis on spetsiaalselt kavandatud radari tagasikiirgumise ristlõike mõõtmiseks ja on kasutatavad 'rakettrelvadel' ja nende alamsüsteemides. Tehniline märkus. Punktis 6B108 tähendavad 'rakettrelvad' terviklikke raketisüsteeme ja mehitamata õhusõidukisüsteeme, mille lennuulatus ületab 300 km. |
Ühenduse strateegilise kontrolli alla kuuluvad kaubad
1A007 |
Varustus ja seadmed, mis on spetsiaalselt kavandatud elektri abil lõhkama laenguid ja seadiseid, mis sisaldavad „keemilist energiat sisaldavat materjali“:
|
||||||||||||||||
1C239 |
Sõjaliste kaupade nimekirjas mittenimetatud brisantlõhkeained või ained või segud, mis sisaldavad neid üle 2 massiprotsendi ja mille kristalne tihedus on üle 1,8 g/cm3 ja detonatsioonikiirus üle 8 000 m/s. |
||||||||||||||||
1E201 |
Tehnoloogia üldmärkusele vastav „tehnoloogia“, mis on ette nähtud punktis 1C239 nimetatud kaupade „kasutamiseks“. |
||||||||||||||||
3A229 |
Järgmised kõrgvoolu impulssgeneraatorid…
|
||||||||||||||||
3A232 |
Järgmised eelmises punktis 1A007 nimetamata mitmepunktilised initsieerimissüsteemid…
|
||||||||||||||||
3E201 |
Tehnoloogia üldmärkusele vastav „tehnoloogia“' punktis 3A229 või 3A232 nimetatud seadmete „kasutamiseks“. |
||||||||||||||||
6A001 |
Akustika, üksnes järgmine: |
||||||||||||||||
6A001.a.1.b. |
Objektide avastamise ja asukoha kindlaksmääramise süsteemid, millel on vähemalt üks järgmistest omadustest:
|
||||||||||||||||
6A001.a.2.a.2. |
Hüdrofonid … Sisaldavad … |
||||||||||||||||
6A001.a.2.a.3. |
Hüdrofonid … Omavad mis tahes … |
||||||||||||||||
6A001.a.2.a.6. |
Hüdrofonid … Kavandatud … |
||||||||||||||||
6A001.a.2.b. |
Järelveetavad akustiliste hüdrofonide võresüsteemid … |
||||||||||||||||
6A001.a.2.c. |
Andmetöötlusseadmed, mis on spetsiaalselt kavandatud reaalajas kasutamiseks järelveetava akustiliste hüdrofonide võresüsteemidele, mis on „kasutaja programmeeritavad“ ning milles on aja ja sageduspiirkondade töötlemis- ja korreleerimisvõimalused, kaasa arvatud spektraalanalüüs, digitaalne filtratsioon ning kiiremoodustamine, kasutades kiiret Fourier’ pööret või teisi muundamisvõtteid ja -meetodeid. |
||||||||||||||||
6A001.a.2.e. |
Merepõhja või lahe hüdrofonide võresüsteemid, millel on vähemalt üks järgmistest omadustest:
|
||||||||||||||||
6A001.a.2.f. |
Andmetöötlusseadmed, mis on spetsiaalselt kavandatud reaalajas kasutamiseks merepõhja või lahe kaablisüsteemides, mis on „kasutaja programmeeritavad“ ning milles on aja ja sageduspiirkondade töötlemis- ja korreleerimisvõimalused, kaasa arvatud spektraalanalüüs, digitaalne filtratsioon ning kiiremoodustamine, kasutades kiiret Fourier’ pööret või teisi spektrimuundamisvõtteid ja -meetodeid. |
||||||||||||||||
6D003.a. |
„Tarkvara“ akustiliste andmete „töötlemiseks reaalajas“. |
||||||||||||||||
8A002.o.3. |
Järgmised müravähendamissüsteemid, mis on ette nähtud kasutamiseks 1 000 -tonnise ja suurema veeväljasurvega laevadel:
Tehniline märkus. 'Aktiivsed müravähendamis- ja mürakõrvaldamissüsteemid' sisaldavad elektroonilisi juhtimissüsteeme, mis võimaldavad aktiivselt vähendada seadmete vibratsiooni, tekitades antimüra või antivibratsiooni signaale otse müraallikasse. |
||||||||||||||||
8E002.a. |
„Tehnoloogia“ veealuse müra vähendamiseks spetsiaalselt kavandatud sõukruvide „arendamiseks“, „tootmiseks“, parandamiseks, remontimiseks või uuendamiseks (uuesti töötlemine). |
Ühenduse strateegilise kontrolli alla kuuluvad kaubad – Krüptoanalüüs – 5. kategooria, 2. osa
5A004.a. |
Seadmed, mis on kavandatud või kohandatud „krüptoanalüütiliste funktsioonide“ täitmiseks.
Tehniline märkus. 'Krüptoanalüütilised funktsioonid' on krüptograafiliste süsteemide ületamiseks kavandatud funktsioonid, et saada kätte salamuutujaid või tundlikku teavet, kaasa arvatud selge tekst, paroolid või krüptograafilised võtmed. |
||||
5D002.a. |
„Tarkvara“, mis on spetsiaalselt loodud või kohandatud järgmiste kaupade „arenduseks“, „tootmiseks“ või „kasutamiseks“:
|
||||
5D002.c. |
„Tarkvara“, millel on järgmised tunnused või mis täidab või simuleerib järgmisi funktsioone:
|
||||
5E002.a. |
Üksnes „tehnoloogia“punktis 5A004.a, 5D002.a.3 või 5D002.c.3 nimetatud kaupade „arendamiseks“, „tootmiseks“ või „kasutamiseks“. |
MTCR-tehnoloogia
7A117 |
„Rakettrelvadel“ kasutatavad „juhtimisseadmed“, mis on võimelised saavutama süsteemset täpsust 3,33 % või vähem lennuulatusest (nt samavõrdne tõenäosusring ('CEP') 10 km või väiksem kaugusel 300 km), välja arvatud „juhtimisseadmed“, mis on kavandatud rakettrelvade jaoks, mille lennuulatus on alla 300 km, või mehitatud õhusõidukite jaoks. Tehniline märkus. Punktis 7A117 on 'võrdse tõenäosuse ring' (Circular Error Probable või Circle of Equal Probability, 'CEP') selline täpsuse mõõt, mis on defineeritud kui ring keskpunktiga märklaua keskmes ja raadiusega, millesse satub 50 % kasulikust koormusest. |
||||||||||||
7B001 |
Testimis-, kalibreerimis- ja reguleerimisseadmed eespool punktis 7A117 nimetatud seadmetele.
|
||||||||||||
7B003 |
Seadmed, mis on spetsiaalselt ette nähtud eespool punktis 7A117 nimetatud seadmete „tootmiseks“. |
||||||||||||
7B103 |
„Tootmisvarustus“, mis on spetsiaalselt ette nähtud eespool punktis 7A117 nimetatud seadmete tootmiseks. |
||||||||||||
7D101 |
„Tarkvara“, mis on spetsiaalselt loodud eespool punktis 7B003 või 7B103 nimetatud seadmete „kasutamiseks“. |
||||||||||||
7E001 |
Tehnoloogia üldmärkusele vastav „tehnoloogia“, mis on ette nähtud eespool punktis 7A117, 7B003, 7B103 või 7D101 nimetatud seadmete või „tarkvara“„arendamiseks“. |
||||||||||||
7E002 |
Tehnoloogia üldmärkusele vastav „tehnoloogia“, mis on ette nähtud eespool punktides 7A117, 7B003 ja 7B103 nimetatud seadmete „tootmiseks“. |
||||||||||||
7E101 |
Tehnoloogia üldmärkusele vastav „tehnoloogia“, mis on ette nähtud eespool punktides 7A117, 7B003, 7B103 ja 7D101 nimetatud seadmete „kasutamiseks“. |
||||||||||||
9A004 |
Kanderaketid, millega on võimalik toimetada vähemalt 500 kg kasulikku lasti vähemalt 300 km kaugusele .
|
||||||||||||
9A005 |
Vedelkütusega rakettide tõukejõusüsteemid, mis sisaldavad punktis 9A006 nimetatud süsteeme või komponente, mis on kasutatavad punktis 9A004 nimetatud kanderakettides või punktis 9A104 nimetatud sondrakettides .
|
||||||||||||
9A007.a. |
Tahkekütuse tõukejõusüsteemid, mis on kasutatavad punktis 9A004 nimetatud kanderakettides või punktis 9A104 nimetatud sondrakettides ja millel on vähemalt üks järgmistest omadustest:
|
||||||||||||
9A008.d. |
Järgmised komponendid, mis on spetsiaalselt kavandatud tahkekütuse raketi tõukejõusüsteemidele:
|
||||||||||||
9A104 |
Sondraketid, mis on võimelised toimetama vähemalt 500 kg kasulikku lasti vähemalt 300 km kaugusele.
|
||||||||||||
9A105.a. |
Järgmised vedelkütuse rakettmootorid:
|
||||||||||||
9A106.c. |
Muud kui punktis 9A006 nimetatud spetsiaalselt vedelkütusega raketi tõukejõusüsteemide jaoks kavandatud süsteemid või komponendid, mis on kasutatavad „rakettrelvades“ :
Tehniline märkus. Näiteid punktis 9A106.c kirjeldatud tõukejõu vektori juhtimise meetoditest:
|
||||||||||||
9A108.c. |
Muud kui punktis 9A008 nimetatud spetsiaalselt tahkekütuse tõukejõusüsteemide jaoks kavandatud komponendid, mis on kasutatavad „rakettrelvades“ :
|
||||||||||||
9A116 |
Järgmised „rakettrelvades“ kasutatavad atmosfääri taassisenevad sõidukid ja spetsiaalselt nende jaoks ette nähtud või kohandatud komponendid, välja arvatud need atmosfääri taassisenevad sõidukid, mis on kavandatud kandma mitterelvastuslikku lasti :
|
||||||||||||
9A119 |
Muud kui eespool punktis 9A005 või 9A007.a nimetatud üksikud raketiastmed, mis on kasutatavad terviklikes raketisüsteemides või mehitamata õhusõidukitel ja mis on võimelised toimetama vähemalt 500 kg kasulikku lasti vähemalt 300 km kaugusele. |
||||||||||||
9B115 |
„Tootmisseadmed“, mis on spetsiaalselt kavandatud eespool punktis 9A005, 9A007.a, 9A008.d, 9A105.a, 9A106.c, 9A108.c, 9A116 või 9A119 nimetatud süsteemide, alamsüsteemide ja komponentide tootmiseks. |
||||||||||||
9B116 |
„Tootmisseadmed“, mis on spetsiaalselt kavandatud eespool punktis 9A004 nimetatud kanderakettide või punktis 9A005, 9A007.a, 9A008.d, 9A104, 9A105.a, 9A106.c, 9A108.c, 9A116 või 9A119 nimetatud süsteemide, alamsüsteemide ja komponentide tootmiseks. |
||||||||||||
9D101 |
„Tarkvara“, mis on spetsiaalselt loodud eespool punktis 9B116 nimetatud kaupade kasutamiseks. |
||||||||||||
9E001 |
Tehnoloogia üldmärkusele vastav „tehnoloogia“, mis on vajalik eespool punktis 9A004, 9A005, 9A007.a., 9A008.d., 9B115, 9B116 või 9D101 nimetatud seadmete või „tarkvara“„arendamiseks“. |
||||||||||||
9E002 |
Tehnoloogia üldmärkusele vastav „tehnoloogia“, mis on vajalik eespool punktis 9A004, 9A005, 9A007.a, 9A008.d, 9B115 või 9B116 nimetatud seadmete „tootmiseks“.
|
||||||||||||
9E101 |
Tehnoloogia üldmärkusele vastav „tehnoloogia“, mis on vajalik eespool punktis 9A104, 9A105.a, 9A106.c, 9A108.c, 9A116 või 9A119 nimetatud kaupade „arendamiseks“ ja „tootmiseks“. |
||||||||||||
9E102 |
Tehnoloogia üldmärkusele vastava „tehnoloogia“„kasutamiseks“ eespool punktis 9A004, 9A005, 9A007.a, 9A008.d, 9A104, 9A105.a, 9A106.c., 9A108.c, 9A116, 9A119, 9B115, 9B116 või 9D101 nimetatud kanderakettides. |
Erandid:
IV lisa ei hõlma järgmisi MTCR-tehnoloogia alla kuuluvaid kaupu, mis:
1. |
antakse üle tellimuste alusel, mille on esitanud Euroopa Kosmoseagentuur (ESA) vastavalt lepingulisele suhtele või mille annab üle ESA oma ametlike kohustuste täitmiseks; |
2. |
antakse üle tellimuste alusel, mille on esitanud liikmesriigi kosmoseagentuur vastavalt lepingulistele suhetele või mille annab üle liikmesriigi kosmoseagentuur oma ametlike kohustuste täitmiseks; |
3. |
antakse üle tellimuste alusel, mis on esitatud seoses kahe või enama Euroopa riigi valitsuse poolt allkirjastatud ühenduse kosmoselendude arendus- ja tootmisprogrammidega vastavalt lepingulistele suhetele; |
4. |
antakse üle liikmesriigi riiklikult kontrollitava kosmodroomi territooriumil, välja arvatud juhul, kui kõnealune liikmesriik kontrollib selliseid üleandmisi vastavalt käesoleva määruse tingimustele. |
II OSA
(liidusiseses kaubanduses riiklikku üldluba ei kasutata)
Keemiarelvade konventsiooni (CWC) alla kuuluvad kaubad
1C351.d.4. |
Ritsiin |
1C351.d.5. |
Saksitoksiin |
NSG-tehnoloogia
I lisa kogu 0. kategooria sisaldub IV lisas, välja arvatud järgmised:
— |
0C001: antud kaubanimetus ei sisaldu IV lisas; |
— |
0C002: antud kaubanimetus ei sisaldu IV lisas, välja arvatud järgmised „lõhustuvad erimaterjalid“:
|
— |
punkti 0C003 osas üksnes kasutamisel „tuumareaktorites“ (punktis 0A001.a); |
— |
punkt 0D001 („tarkvara“) sisaldub IV lisas, välja arvatud sedavõrd, kui see on seotud punktiga 0C001 või punkti 0C002 kaubanimetustega, mis on IV lisast välja arvatud; |
— |
punkt 0E001 („tehnoloogia“) sisaldub IV lisas, välja arvatud sedavõrd, kui need on seotud punktiga 0C001 või punkti 0C002 kaubanimetustega, mis on IV lisast välja arvatud. |
1B226 |
Elektromagnetilised isotoopseparaatorid, mis on kavandatud või varustatud ühe või mitme iooniallikaga, võimaldades maksimaalset ioonkiirte voolutugevust vähemalt 50 mA.
|
||||||||||||||||||
1B231 |
Triitiumi tootmisrajatised või -tehased ning seadmed nende jaoks:
|
||||||||||||||||||
1B233 |
Liitiumi isotoopide eraldamise rajatised või järgmised tehased ning seadmed nende jaoks:
|
||||||||||||||||||
1C012 |
Järgmised materjalid: Tehniline märkus. Neid materjale kasutatakse enamasti tuumasoojusallikate puhul.
|
||||||||||||||||||
1C233 |
Liitium, mida on isotoobiga liitium-6 (6Li) rikastatud üle selle isotoobi looduslikult esineva sisalduse, ning tooted ja seadmed, mis sisaldavad rikastatud liitiumi, järgmisel kujul: elementaarne liitium, liitiumi sulamid, ühendid, liitiumi sisaldavad segud, nendest valmistatud tooted, kõigi eelkirjeldatute heitmed või jäätmed.
Tehniline märkus. Liitium-6 looduslik sisaldus on ligikaudu 6,5 massi % (7,5 aatomprotsenti). |
||||||||||||||||||
1C235 |
Triitium, triitiumiühendid, triitiumi sisaldavad segud, milles triitiumiaatomite arvu ja vesinikuaatomite arvu suhe on suurem kui 1 : 1 000 , ning neid sisaldavad tooted ja seadmed.
|
||||||||||||||||||
1E001 |
Tehnoloogia üldmärkusele vastav „tehnoloogia“ punktis 1C012.b nimetatud seadmete või materjalide „arendamiseks“ või „tootmiseks“. |
||||||||||||||||||
1E201 |
Tehnoloogia üldmärkusele vastav „tehnoloogia“ punktides 1B226, 1B231, 1B233, 1C233 ja 1C235 nimetatud kaupade „kasutamiseks“. |
||||||||||||||||||
3A228 |
Järgmised lülitusseadmed:
|
||||||||||||||||||
3A231 |
Neutronite genereerimise süsteemid, kaasa arvatud lambid, millel on mõlemad järgmised omadused:
|
||||||||||||||||||
3E201 |
Tehnoloogia üldmärkusele vastav „tehnoloogia“ punktis 3A228 või 3A231 eespool nimetatud seadmete „kasutamiseks“. |
||||||||||||||||||
6A203 |
Järgmised punktis 6A003 nimetamata kaamerad ja komponendid:
|
||||||||||||||||||
6A225 |
Kiiruse mõõtmise interferomeetrid, mis on ette nähtud üle 1 km/s kiiruste mõõtmiseks ajavahemike vältel, mis on lühemad kui 10 μs.
|
||||||||||||||||||
6A226 |
Järgmised rõhuandurid:
|
(1) Erinevused I ja IV lisa sõnastuses/reguleerimisalas on märgitud poolpaksus kursiivkirjas.