1.

2.

Komitee liikmeid ei seo mingid kohustuslikud juhised. Liidu üldistes huvides on nad oma kohustuste täitmisel täiesti sõltumatud.

Komitee töötab järgmises kolmes rühmas: tööandjate rühm, töötajate rühm ja muude organiseeritud kodanikuühiskonna esindajate rühm.

3.

Komitee nõuandev ülesanne võimaldab Euroopa kodanikuühiskonnal osaleda Euroopa Liidu otsuste tegemise protsessis.

4.

5.

6.

Seega aitab komitee kaasa tõelise euroopaliku identiteedi kujunemisele.

7.

8.

1.

2.

3.

4.

Euroopa Liidu Nõukogu määrab kindlaks komitee liikmete hüvitised.

5.

Juhatus hindab soolise tasakaalu arengut komitee eri organites ja võtab vajaduse korral vastu konkreetseid soovitusi.

Korrapäraselt esitatakse juhatusele administratsiooni abil koostatud aruanne arengu hindamiseks. Selle aruande põhjal teeb juhatus otsuse konkreetsete meetmete kohta soolise tasakaalu parandamiseks.

1.

2.

3.

1.

2.

3.

Samuti sätestatakse selles menetlus ja meetmed, mida kohaldatakse normide ja põhimõtete rikkumise korral.

4.

1.

2.

3.

Kui liige astub tagasi muul kui lõikes 8 sätestatud põhjusel,

4.

5.

6.

7.

8.

Kui liige mõnel neist juhtudest tagasi ei astu, võidakse kohaldada käitumisjuhendi artikli 14 lõiget 3 ja artiklit 16.

9.

Ametivolituste lõpuni jäävaks ajavahemikuks nimetatakse asendaja.

1.

2.

Sekretariaat ajakohastab komitee organite nimekirja ja avaldab selle siseveebis.

3.

1.

2.

3.

Komitee liige võib korraga kuuluda vaid ühte rühma.

4.

Rühmad püüavad saavutada üksmeelt teiste rühmadega.

Rühmad teevad ettepanekuid valimiste ja ametisse nimetamiste ning komitee organite koosseisu kohta kooskõlas käesoleva kodukorraga.

5.

1.

2.

3.

4.

1.

2.

3.

Rühmadesse mittekuuluvatele liikmetele osutatakse materiaalset ja tehnilist abi, mis on vajalik nende ametiülesannete täitmiseks.

Kõnealust abi osutab peasekretariaat.

4.

Korra, mille alusel osutab sekretariaat materiaalset abi, kehtestab juhatus peasekretäri esildisel.

5.

6.

7.

1.

2.

1.

Ent vastavalt käesoleva kodukorra sätetele võib ta kodukorras, käitumisjuhendis või liikmete põhikirjas anda oma volitused mõnele teisele komitee organile.

Ta võib käesolevas kodukorras sätestatud juhtudel oma volitusi ka sõnaselgelt delegeerida.

2.

3.

4.

5.

Samuti määrab ta rühmade esildisel kindlaks sektsioonide arvu ja vastutusalad ning igas sektsioonis ja CCMI-s osalevate liikmete arvu.

6.

Täiskogu nimetab rühmade esildisel ka sektsioonide liikmed ning CCMI liikmed ja volitatud esindajad, samuti nende juhatuste liikmed, allkomiteede, vaatlusrühmade ja delegatsioonide liikmed, eetikakomitee liikmed, kvestorid ja kodukorrakomisjoni liikmed.

7.

8.

a)

komitee president;

b)

komitee kaks asepresidenti;

c)

rühmade artikli 37 lõike 2 punkti a teise taande sätete kohaselt valitud kolm esimeest;

d)

sektsioonide ja CCMI esimehed;

e)

muutuv hulk liikmeid, kelle arv ei ületa liikmesriikide arvu.

1.

Seoses sellega tagab juhatus eelkõige komitee, selle tööorganite ja töötajate tegevuse vastavuse komiteele ette nähtud institutsioonilisele rollile.

2.

Ta määrab kindlaks komitee töö kavandamise ja hindab selle teostamist.

Juhatus võtab pärast laiendatud eestseisusega konsulteerimist vastu komitee tööprogrammi.

3.

4.

5.

Juhatus määrab kindlaks komitee töökorralduse ja sisemise menetluskorra ning võtab peasekretäri esildisel vastu organisatsiooni struktuuri skeemi.

6.

7.

8.

Juhatuse tõlgendusotsuseid võib täiskogus vaidlustada kodukorra rakenduseeskirjas sätestatud korras.

Täiskogu otsus on lõplik.

9.

10.

11.

—

foorumite, platvormide või muude temaatilise konsulteerimise struktuuride loomine, nende koosseisu kindlaksmääramine ja nende haldamine komitee poolt, samuti vorm, kuidas komitee osaleb Euroopa Liidu institutsioonide loodud struktuurides või nende osalusega struktuurides;

—

liikmete komiteevälistes organites osalemine, mida jälgitakse ja hinnatakse regulaarselt. Liikmete esindatus komiteevälistes struktuurides peab olema tasakaalus ja osalemine peab toimuma rotatsiooni alusel;

—

uuringute tegemine või tellimine ja nende avaldamine;

—

töövisiitide ja väljaspool komitee asukohta toimuvate ürituste korraldamine.

1.

2.

Järelhindamine peab olema kvalitatiivne ja sihtotstarbeline.

Poliitika hindamisel võetakse arvesse majanduslikku, sotsiaalset ja keskkonnamõju.

3.

1.

Juhatus koguneb korraliseks koosolekuks enne täiskogu istungjärke ja vajaduse korral erakorraliseks koosolekuks.

2.

3.

Protokoll esitatakse järgmisel koosolekul juhatusele kinnitamiseks.

4.

Juhatus kehtestab kirjaliku menetluse oma töökorras.

5.

6.

1.

2.

3.

1.

2.

3.

4.

5.

6.

1.

2.

3.

4.

1.

President võib komitee esindamise volitused delegeerida asepresidendile või vajaduse korral mõnele muule liikmele.

2.

3.

Presidendil on kõik vajalikud volitused nende organite nõupidamiste juhtimiseks ja nõuetekohase toimimise tagamiseks.

4.

Asepresidendid annavad talle asjaomaste delegeeritud ülesannete või kohustuste kohta aru.

5.

Aruannete üle võib toimuda arutelu.

6.

7.

President täidab komitee nimel ülesandeid ja kohustusi, mis on komiteele kui Euroopa Liidu organile pandud isikuandmete kaitset käsitlevate kohaldatavate õigusaktidega.

Ta võib selle volituse delegeerida peasekretärile.

8.

Oma ametivolituste lõppedes esitab president täiskogule programmi täitmise aruande.

Mõlemat aruannet arutatakse täiskogus.

1.

2.

3.

Kohtumistele võidakse kutsuda sektsioonide esimehi.

4.

1.

2.

3.

Samuti kohtub laiendatud eestseisus vähemalt kaks korda aastas sektsioonide ja CCMI esimeestega, et määrata kindlaks komitee tööprogramm ja hinnata selle edenemist ning esitada asjaomasel juhul juhatusele ettepanekuid.

Vajaduse korral võib laiendatud eestseisuse koosolekutele kutsuda ka teisi isikuid.

1.

2.

Täiskogu moodustab sektsioonid valdkondades, kus aluslepingud annavad komiteele pädevuse.

3.

1.

2.

3.

Keegi ei tohi kuuluda rohkem kui kahte sektsiooni, välja arvatud juhul, kui tema liikmesriik on komitees esindatud üheksa või vähema liikmega.

Keegi ei tohi kuuluda rohkem kui kolme sektsiooni.

4.

Asendusliige ei pea kuuluma asendatava liikmega samasse rühma.

1.

2.

Sektsioonide esimehi ja sektsioonide juhatuste teisi liikmeid võib tagasi valida.

3.

1.

2.

3.

1.

Eelnõud esitatakse juhatusele ja edastatakse täiskogule heakskiitmiseks.

Allkomitee liikmed nimetab täiskogu rühmade esildisel.

2.

Ta võib rühmade esildisel nimetada ka allkomiteede liikmed.

Sellisel juhul peab täiskogu allkomitee loomise otsuse ja selle liikmete nimetamise hiljem kinnitama.

3.

Allkomitee volitused lõpevad siis, kui täiskogu on allkomitee koostatud arvamuse eelnõu üle hääletanud.

4.

5.

1.

2.

3.

Täiskogu võib hiljem juhatuse esildisel otsuse tühistada või seda muuta.

4.

5.

Täiskogu otsusega võidakse need teabedokumendid ja uuringud edastada Euroopa Parlamendile, nõukogule, komisjonile või mis tahes muule Euroopa Liidu institutsioonile või organile.

6.

7.

Vaatlusrühma koostatud arvamuse eelnõu esitatakse sektsioonile vastuvõtmiseks.

Kui sektsioon selle vastu võtab, esitab ta selle täiskogule vastuvõtmiseks.

1.

2.

CCMI liikmete ametivolitused kestavad kaks ja pool aastat. CCMI volitatud esindajate ametivolitused kestavad viis aastat. Mõlemal juhul võib ametivolitusi uuendada.

3.

4.

Volitatud esindajate nimetamise soovituste kohta teeb iga rühm otsuse kooskõlas oma asjaomase töökorraga.

5.

6.

CCMI volitatud esindajad ei või määrata asendusesindajat CCMI koosolekuteks ja ettevalmistavateks töödeks.

7.

1.

Nõuandekomisjonidesse kuuluvad komitee liikmed ja organiseeritud kodanikuühiskonna nende valdkondade esindajad, mida komitee soovib kaasata.

2.

3.

Täiskogu otsuses, millega nõuandekomisjon luuakse, määratletakse selle eesmärk, struktuur, koosseis ja tegevuse kestus ning volitatud esindajaks saamise võimalikud tingimused.

1.

2.

1.

2.

Ühise nõuandekomitee puudumisel toimub koostöö kontaktrühmades.

Ühiste nõuandekomiteede ja kontaktrühmade liikmed nimetab juhatus rühmade esildisel.

3.

1.

2.

3.

1.

Nende valmise kord on sätestatud käitumisjuhendi artiklis 10.

2.

3.

1.

2.

Iseäranis on auditikomitee ülesanne tagada siseaudiitori sõltumatus, jälgida siseaudititegevuse kvaliteeti ning tagada, et komitee talitused kaaluksid nõuetekohaselt sise- ja välisauditi soovitusi ja võtaksid nende põhjal järelmeetmeid.

3.

4.

5.

Auditikomitee esimehe nimetavad kahe ja poole aasta pikkuseks ajavahemikuks kordamööda kõik kolm komitee rühma.

6.

7.

1.

2.

3.

4.

5.

1.

2.

Kui on lahkarvamusi liikme sobivuse suhtes huvigruppi, teeb otsuse juhatus pärast asjaomase huvigrupi liikmetega konsulteerimist.

Komitee liige võib korraga kuuluda vaid ühte huvigruppi.

3.

4.

Seda otsust võib hiljem muuta või selle võib tühistada juhatus.

1.

Istungi kutsub kokku ja seda juhatab komitee vanim liige ning see peab toimuma hiljemalt 40 kalendripäeva pärast kuupäeva, mil nõukogu võttis vastu otsuse komitee liikmete ametisse nimetamise kohta, eeldusel, et nõukogu on ametisse nimetanud vähemalt pooled liikmed.

Juhul kui kõiki komitee liikmeid ei nimetata ametisse nõukogu sama otsusega, hakatakse eespool nimetatud tähtaega lugema selle otsuse kuupäevast, millega nimetati ametisse enamik liikmeid.

2.

3.

1.

2.

3.

1.

Ettevalmistuskomisjoni liikmed juhatuse liikmeks ei kandideeri.

2.

3.

4.

5.

6.

1.

2.

1.

2.

3.

4.

5.

1.

2.

Häälteenamus on saavutatud, kui poolt hääletab üle poole kohalviibivatest või esindatud liikmetest.

Kui asjaomase rühma esitatud kandidaat ei saavuta hääletamisel nõutavat häälteenamust, esitab rühm uusi ettepanekuid, kuni asendav liige nimetatakse ametisse.

1.

a)

kvestorite rühma kolm liiget,

b)

eetikakomitee kuus täisliiget ja kuus asendusliiget,

c)

sektsioonide juhatuste liikmed, v.a sektsioonide esimehed.

2.

1.

2.

Nad võtavad asjaomasel juhul arvesse ka rühmadesse mittekuuluvate liikmete olemasolu.

1.

Selle kategooria alla kuuluvad arvamused, mille aluseks on

Arvamuste koostamisega tegelevad eri suurusega (6–24 liikmest koosnevad) uurimisrühmad, mille käsutuses on asjakohased vahendid.

2.

See kategooria hõlmab arvamusi, mille aluseks on kohustusliku või vabatahtliku konsulteerimise taotlused, mis on kiireloomulised või käsitlevad komiteele teisejärgulist huvi pakkuvaid teemasid.

Nende arvamuste koostamisega tegeleb üksikraportöör või pearaportöör, välja arvatud käesolevas kodukorras sätestatud juhtudel.

Nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel võib juhatus otsustada teha B-kategooria arvamuse koostamise ülesandeks redaktsioonirühmale (kategooria B+).

3.

See kategooria hõlmab arvamusi, mille aluseks on kohustuslikud või vabatahtlikud, puhtalt tehnilist laadi konsulteerimistaotlused, mille puhul ei peeta vajalikuks kaasata raportöör või uurimisrühm.

Nende arvamuste puhul koostatakse standardarvamus, mille juhatus esitab otse täiskogule.

Kõnealuses menetluses ei nimetata raportööri ega arutata teemat sektsioonis, toimub vaid standardarvamuse vastuvõtmine või tagasilükkamine täiskogus.

Taotluse arutamisel täiskogus väljendab täiskogu esmalt oma nõusolekut või vastuseisu taotluse menetlemiseks eelkirjeldatud tingimustel ning asjaomasel juhul hääletab seejärel standardarvamuse vastuvõtmise poolt või vastu.

1.

Aruannet peab taotlema Euroopa Liidu institutsioon.

2.

3.

4.

Juhatus saadab hindamisaruande asjaomasele sektsioonile või CCMI-le tagasi, kui see täida käesoleva artikli lõike 1 sätteid.

Liikmed ja rühmad võivad esitada hindamisaruandele muudatusettepanekuid, mille üle hääletab täiskogu, tingimusel et muudatusettepanekud on kooskõlas käesoleva artikli lõike 1 sätetega.

Täiskogu hääletab aruande üle ja asjaomasel juhul dokumendi teistele Euroopa Liidu institutsioonidele edastamise üle.

5.

1.

2.

3.

4.

Juhatus saadab teabearuande asjaomasele sektsioonile või CCMI-le tagasi, kui see täida käesoleva artikli lõike 1 sätteid.

Täiskogu hääletab aruande üle ja asjaomasel juhul dokumendi teistele Euroopa Liidu institutsioonidele edastamise üle.

5.

6.

1.

2.

See peab sisaldama resolutsiooni eelnõu ja see tuleb võimaluse korral esitada juhatuse sekretariaadile 48 tundi enne täiskogu istungjärgu algust.

3.

Päevakajalisi küsimusi käsitlevaid resolutsioone arutatakse ja hääletatakse täiskogus ning asjaomasel juhul võtab täiskogu need vastu.

1.

2.

3.

Tähtaja möödumisel ei takista arvamuse puudumine edasist tegutsemist.

4.

President korraldab koos juhatusega komitee tööd, võttes arvesse konsulteerimistaotluses kindlaksmääratud tähtaegu.

1.

2.

3.

4.

1.

Kui teema kuulub selgelt ja üheselt ühe sektsiooni pädevusse, määrab sektsiooni komitee president, kes teavitab määramisest omakorda juhatust.

Asjaomasel juhul kinnitab juhatus komitee presidendi määratud sektsiooni oma järgmisel koosolekul.

2.

Ettepanek edastatakse juhatusele, kes määrab kindlaks arvamuste käsitlemise prioriteetide järjekorra, jagades arvamused eri kategooriatesse.

Arvamuse kategooria määrab, kas selle koostab üksikraportöör või abistab raportööri uurimisrühm.

3.

Kui sektsioonid ei jõua kokkuleppele, edastatakse küsimus laiendatud eestseisusele lahendamiseks.

Lõplik ettepanek esitatakse juhatusele otsustamiseks.

4.

Asjaomasel juhul kinnitab juhatus uue ettepaneku oma järgmisel koosolekul ning määrab uurimisrühma lõpliku suuruse.

Kui institutsioonilistest tähtaegadest kinnipidamiseks on vaja kasutada kiirmenetlust, teavitatakse sektsioone muudatustest samaaegselt nimetamistega. Sektsioonid võivad komitee juhatuse heakskiitu taotleda kirjaliku menetluse teel.

—

raportöör koostöös ühe või kahe kaasraportööriga või siis kaks või kolm võrdses seisundis raportööri uurimisrühma raames, või

—

üksikraportöör, vajaduse korral koos redaktsioonirühmaga.

1.

Redaktsioonirühm on kolmeliikmeline uurimisrühm.

2.

3.

Sel juhul nõuab sektsiooni esimehe otsus raportööri ja asjaomasel juhul kaasraportööride nimetamise kohta, samuti uurimisrühma liikmete nimetamise kohta kokkuleppe saavutamist kolme rühma esimeeste vahel.

4.

Uurimisrühmas hääletust ei toimu.

5.

Erandjuhul võib uurimisrühma tegevust juhatuse eelnevalt antud loal pikendada ajavahemikuks, mis ei tohi ühelgi juhul ületada käimasoleva kahe ja poole aastase ametiaja lõppu.

1.

Juhatus võib sellise otsuse teha ka omal algatusel.

2.

3.

4.

5.

Siiski peab sektsioon oma arvamusele lisama ka CCMI koostatud lisaarvamuse.

1.

Need kutsub kokku sektsiooni esimees.

2.

3.

1.

2.

1.

Sektsioonis on võimalik esitada arvamuste eelnõude kohta muudatusettepanekuid.

Sektsioon hääletab sektsiooni arvamuse üle ja asjaomasel juhul võtab selle vastu.

2.

Tagasilükatud muudatusettepanekute tekst koos hääletustulemustega on ära toodud arvamuse lisas, kui ettepaneku poolt hääletas vähemalt veerand hääletamisel osalenud liikmetest.

1.

2.

1.

2.

3.

1.

2.

3.

4.

5.

6.

7.

1.

2.

3.

Enne asjaomase istungi algust esitatud muudatusettepanekud võetakse täiskogus siiski menetlusse, kui need on esitanud üks rühmadest või neil on vähemalt kahekümne viie liikme allkiri.

4.

5.

1.

Teda abistavad komitee asepresidendid.

2.

Asepresidentide äraolekul juhatab istungit juhatuse vanim liige.

3.

Täiskogu istung on otsustusvõimeline, kui kohal või esindatud on üle poole selle liikmetest.

4.

1.

2.

3.

4.

5.

1.

2.

3.

1.

2.

3.

1.

2.

Raportööri heakskiit muudatusettepanekule ei anna põhjust jätta kõnealune muudatusettepanek hääletusele panemata.

3.

4.

Kui komitee president otsustab kõneaega piirata, kohaldatakse seda piirangut võrdselt kõigi osalejate suhtes, järgides võrdse kohtlemise põhimõtet.

5.

6.

Vastaval juhul pannakse täiskogus hääletusele ainult kompromissettepanek.

7.

8.

9.

Muudatusettepanek loetakse kehtetuks, kui see on vastuolus sama arvamuse üle varem toimunud hääletusega.

10.

Viimasel juhul teavitab komitee president sellest konsulteerimistaotluse esitanud institutsiooni.

11.

Täiskogu hääletab komitee presidendi ettepaneku üle.

1.

2.

Komitee iga rühm võib esitada juhatusele selleks taotluse.

Juhatus võtab otsuse vastu pärast rühmade esimeeste ja asjaomase sektsiooni või CCMI esimehe ärakuulamist.

3.

Kui juhatus otsustab arvamuse eelnõu mitte tagasi saata, kantakse eelnõu, kui see on veel võimalik, täiskogu istungjärgu viimase päeva päevakorda.

4.

5.

6.

7.

1.

2.

1.

Need sisaldavad sisulist ja menetluslikku osa.

2.

Nimelise hääletuse korral märgitakse ära ka hääletajate nimed.

3.

Sama tingimus kehtib ka vastuarvamuste suhtes.

4.

5.

1.

2.

1.

2.

3.

4.

5.

Muudel juhtudel toimub hääletamine salajasena siis, kui komitee kohalviibivate või esindatud liikmete enamus seda nõuab.

6.

1.

Raportöör tutvustab koostatud teksti asjaomasele organile.

Kui eelnõu vastu võetakse, tutvustab raportöör seda täiskogule.

2.

Selle ülesande täitmisel abistab raportööri asjaomase sektsiooni sekretariaat. Sektsiooni teavitatakse arvamuse vastuvõtmise järgsest tegevusest.

3.

Tagasiastumise järel võib tagasiastunud raportööri nimetanud organ pärast rühmadega konsulteerimist nimetada uue raportööri.

1.

2.

3.

1.

2.

3.

Nõustajana võivad tegutseda asendusliikmed, tingimusel et nad peatavad ajutiselt oma asendusliikme volitused.

4.

5.

1.

2.

3.

Neil tingimustel võivad nad osaleda järgmistel koosolekutel:

Nad võivad osaleda ka ühel ettevalmistaval koosolekul raportööriga.

Muudel koosolekutel, sh koosolekud teiste institutsioonide esindajate ja muude sidusrühmadega, osalemiseks peab sektsiooni esimees eelnevalt loa andma.

4.

5.

1.

2.

3.

4.

5.

1.

Komitee liige, kes ei saa sektsiooni koosolekul osaleda, võib delegeerida oma hääleõiguse mõnele teisele sektsiooni liikmele.

2.

Rühmadesse mittekuuluvad liikmed teavitavad otse asjaomase organi esimeest.

3.

4.

1.

2.

Rühmadesse mittekuuluvad liikmed teavitavad otse asjaomase organi esimeest.

3.

Volitusega kaasneb vastavalt artiklile 84 hääleõiguse delegeerimine esindavale liikmele, välja arvatud juhul, kui asjaomases volituses on ette nähtud teisiti.

4.

1.

2.

1.

CCMI volitatud esindajad ei või määrata asendusesindajaid.

2.

3.

Komitee täisliikmed ja CCMI volitatud esindajad ei või tegutseda asendusliikmena.

4.

Valitud asendusliikme nimi ja staatus tuleb teatada komitee juhatusele nõusoleku saamiseks.

5.

6.

7.

8.

Sellisel juhul peatatakse tema asendusliikme seisund de facto kogu tema nõustajavolituste kestuse ajaks.

9.

Igal juhul lõpevad asendusliikme volitused samal ajal, kui lõpevad täisliikme ametivolitused.

Täisliikme tagasiastumise korral lõpeb tema asendusliikme ametiaeg päeval, mil komitee liige tegelikult ametist lahkub.

10.

1.

Juhatus võib samuti teha CCMI-le ülesandeks koostada tavaarvamuste, sealhulgas omaalgatuslike arvamuste eelnõusid, ning hindamisaruannete ja teabearuannete eelnõusid.

2.

1.

Täiskogus võib kiirmenetlust kohaldada ka hindamisaruande, teabearuande või päevakajalist teemat käsitleva resolutsiooni vastuvõtmiseks, kui komitee president peab vajalikuks mitte oodata täiskogu järgmise istungjärguni.

2.

Komitee president teavitab viivitamata neist meetmetest juhatuse liikmeid.

3.

1.

Ta teavitab sellest juhatuse liikmeid.

2.

1.

Sektsioonis võib kiirmenetlust kohaldada ka hindamisaruande, teabearuande või päevakajalist teemat käsitleva resolutsiooni vastuvõtmiseks, kui sektsiooni esimees peab vajalikuks mitte oodata järgmise koosolekuni.

Sektsiooni esimees teavitab sellest sektsiooni juhatuse liikmeid.

2.

Sektsiooni esimees võib otsustada lasta oma ettepaneku kinnitada kirjalikult enne järgmist sektsiooni koosolekut. Sellisel juhul määrab ta vastamiseks tähtaja. Kohaldatakse sektsioonis otsuste vastuvõtmiseks tavaliselt nõutavat häälteenamust.

3.

1.

Sellisel juhul võetakse kõnealune avaldus täiskogu järgmisel istungjärgul päevakorda esimese punktina.

Umbusaldusavalduse punkti käsitlemiseks juhatab täiskogu rahandus- ja eelarvekomisjoni eest vastutav asepresident.

2.

Täiskogu võtab otsuse nimetatud ettepaneku kohta vastu antud häälte kahekolmandikulise enamusega ja oma liikmete häälteenamusega.

Vastupidisel juhul loetakse see tagasilükatuks.

3.

4.

Ajutine president kutsub täiskogu taas kokku, võimaluse korral samaks päevaks.

5.

1.

Rühmadesse mittekuuluvad liikmed teavitavad otse asjaomase organi esimeest.

2.

3.

Sektsiooni esimees teavitab sellest komitee juhatust ja vastavalt käesoleva kodukorra artikli 23 lõikele 4 alustatakse asendamismenetlust.

1.

2.

Juhatus võtab otsuse vastu pärast asjaomase liikme kuulamist.

3.

Kui abi taotleb komitee president, teeb juhatus otsuse rahandus- ja eelarvekomisjoni eest vastutava asepresidendi ettepanekul.

1.

2.

1.

2.

3.

Sellise ligipääsu suhtes komitee dokumentidele kehtivad Euroopa Liidu määrustes ja komitee siseotsustes sätestatud põhimõtted, tingimused ja piirangud ning ELi andmekaitse-eeskirjad.

4.

Selleks võtab juhatus vastu kõnealusele registrile juurdepääsu korda reguleerivad sise-eeskirjad ning kinnitab otsese juurdepääsuga dokumentide nimekirja.

Eesmärk on tagada, et kõik komitee dokumendid, eelkõige täiskogu, juhatuse ja komitee presidendi otsused, registreeritakse.

5.

1.

2.

Asjaomased institutsioonid või organid ning juhatus võivad paluda täiskogult kinnise arutelu pidamist.

3.

Vastavalt koosoleku juhataja äranägemisele võivad põhjendatud juhtudel teised isikud mitteavalikel koosolekutel vaatlejatena osaleda.

4.

1.

2.

1.

2.

3.

4.

Seoses nende organite otsuste täideviimisega annab ta asjaomasel juhul iga kolme kuu tagant komitee presidendile kirjalikult aru haldus-, töökorraldus- ja personaliküsimustes rakendatud või kavandatud kriteeriumidest ja rakendussätetest.

Komitee president edastab selle teabe viivitamata juhatusele.

5.

Peasekretär võib talle juhatuse või komitee presidendi poolt antud volitusi edasi delegeerida delegeeriva ametiisiku poolt kindlaksmääratud piirides.

6.

1.

2.

3.

Nende ametnike ametisse nimetamisel teavitatakse põhjalikult laiendatud eestseisust ja konsulteeritakse temaga;

4.

1.

2.

3.

Nende teenistujate töölevõtmisel teavitatakse laiendatud eestseisust põhjalikult ja konsulteeritakse temaga;

4.

5.

6.

1.

Teiste üldsätete puhul kasutab neid volitusi peasekretär.

2.

3.

Delegeerimisotsustes märgitakse ära ametnikud või teenistujad, kellele volitused delegeeritakse, sätestatakse volituste ulatus ning nende sisulised ja ajalised piirid, samuti volitatud isiku õigus oma volitusi edasi delegeerida.

A.

Juhatus (esimene etapp):

B.

Eelvalikukomisjon:

C.

Juhatus (teine etapp):

1.

2.

1.

2.

Mõlemal juhul kasutab ametisse nimetavale asutusele või ametiisikule või töölepingute sõlmimiseks volitatud asutusele või ametiisikule antud volitusi komitee president.

1.

2.

Kui rühma tööle lähetatud ametnik pöördub tagasi komitee sekretariaati, määratakse talle palgaaste, millele tal oleks olnud õigus ametnikuna.

3.

1.

2.

3.

Ta edastab selle eelarvepädevatele institutsioonidele finantsmäärusega kindlaksmääratud tingimustel ja tähtajaks.

4.

1.

2.