(1)

Horvaatia 6. augusti 2020. aasta taotluse alusel andis nõukogu rakendusotsusega (EL) 2020/1348 (2) Horvaatiale finantsabi laenuna, mille maksimaalne summa on 1 020 600 000 eurot ja maksimaalne keskmine tagasimaksetähtaeg 15 aastat ning mis on kättesaadav 18 kuu jooksul, et täiendada Horvaatia riiklikke jõupingutusi leevendamaks COVID-19 puhangu mõju ning selle puhangu sotsiaal-majanduslikke tagajärgi töötajatele ja füüsilisest isikust ettevõtjatele.

(2)

Horvaatia pidi laenu kasutama selleks, et rahastada lühendatud tööaja kavasid ja samalaadseid meetmeid, nagu on osutatud rakendusotsuse (EL) 2020/1348 artiklis 3.

(3)

Oluline osa Horvaatia tööjõust on COVID-19 puhangu tõttu halvatud. See on kaasa toonud Horvaatia avaliku sektori kulutuste korduva järsu ja olulise suurenemise seoses meetmetega, millele on osutatud rakendusotsuse (EL) 2020/1348 artikli 3 punktides a ja b.

(4)

COVID-19 puhang ja erakorralised meetmed, mida Horvaatia on võtnud 2020., 2021. ja 2022. aastal, et ohjeldada kõnealust puhangut ning leevendada selle sotsiaal-majanduslikke ja tervisega seotud tagajärgi, on avaldanud ränka mõju riigi rahandusele. Horvaatia valitsemissektori eelarvepuudujääk ja võlg olid 2020. aastal vastavalt 7,3 % ja 87,3 % sisemajanduse koguproduktist (SKP) ning need vähenesid 2021. aasta lõpuks vastavalt 2,9 % ja 79,8 %ni. Komisjoni 2022. aasta kevadprognoosi kohaselt on Horvaatia valitsemissektori eelarvepuudujääk ja võlg 2022. aasta lõpuks eeldatavasti vastavalt 1,8 % ja 73,1 % SKPst. Komisjoni 2022. aasta suvise vaheprognoosi kohaselt suureneb Horvaatia SKP 2022. aastal 3,4 %.

(5)

25. juulil 2022 taotles Horvaatia liidult lisafinantsabi summas 550 000 000 eurot, et jätkata 2020., 2021. ja 2022. aastal võetud riiklike meetmete täiendamist, leevendamaks COVID-19 puhangu mõju ja selle puhangu sotsiaal-majanduslikke tagajärgi töötajatele. Eelkõige pikendas ja muutis Horvaatia veelgi lühendatud tööaja kavasid ja samalaadseid meetmeid, mis on esitatud põhjendustes 6 ja 7.

(6)

Horvaatia kehtestas tööturuseaduse (3) alusel meetme, millega kaasrahastatakse töötajate palkasid ettevõtete puhul, mille tulud on võrreldes 2019. aastaga vähenenud. Tulude vähenemise kriteeriumid on tulude vähenemine 20 % ajavahemikus märtsist kuni maini 2020 või 50 % juunist kuni detsembrini 2020 ning alates jaanuarist 2021 on ainsaks nõudeks tulude vähenemine võrreldes sama kuuga aastal 2019, tingimusel et töösuhet ei lõpetata. 2020. aasta märtsi puhul määrati toetuse summaks 3 250 Horvaatia kuna täistööajaga töötaja kohta ning alates 2020. aasta aprillist on kuutoetuse summaks määratud 4 000 Horvaatia kuna täistööajaga töötaja kohta. Toetuse summa töötaja kohta jääb meetme kehtimise perioodil muutumatuks, kuid toetuskõlblikud sektorid muutuvad aja jooksul sõltuvalt majanduslikest tingimustest. Ajavahemikul 2020. aasta novembrist kuni 2021. aasta juunini said ettevõtted, kelle suhtes riiklike ametiasutuste otsuse alusel kohaldati liikumispiiranguid, toetust iga täistööajaga töötaja kohta sõltuvalt liikumispiirangu päevade arvust, kuid mitte rohkem kui 4 000 Horvaatia kuna ühe kuu kestnud liikumispiirangu eest. Meetmega pikendatakse rakendusotsuse (EL) 2020/1348 artikli 3 punktis a kirjeldatud meedet, nagu on ette nähtud Horvaatia tööhõiveameti haldusnõukogu 20. märtsi 2020. aasta otsusega, mida on muudetud 25. märtsil, 7. aprillil, 9. aprillil, 6. mail, 28. mail, 18. juunil, 25. juunil, 10. juulil ja 29. juulil, 7. septembril, 22. oktoobril, 4. novembril ja 4. detsembril 2020. Horvaatia tööhõiveameti tehtud hilisemad muudatused võeti vastu 2021. aasta 8. jaanuaril, 21. jaanuaril, 3. märtsil, 15. aprillil, 30. aprillil, 31. mail, 23. juulil, 25. augustil, 29. septembril, 15. oktoobril ja 4. novembril ning 2022. aasta 27. jaanuaril ja 31. mail tehtud otsustega. Meede lõpetati 2022. aasta juuni lõpus.

(7)

Horvaatia kehtestas tööturuseaduse alusel ka meetme, millega on ette nähtud toetus ajutise tööaja vähendamise korral ajavahemikul juunist 2020 detsembrini 2022 vähemalt 10 töötajaga ettevõtete puhul olenemata sektorist. Selle meetme alusel toetuse saamise eelduseks on kõigi täistööajaga töötajate igakuise kogutööaja eeldatav vähenemine vähemalt 10 % tööandja tasandil või 20 % äriüksuse tasandil sellel kuul, mille eest toetust taotletakse. Lisaks peab toetust taotlev tööandja tõendama seost tema äritegevusele avalduva COVID-19 puhangu mõju ja eeldatava vähenemise vahel, eelkõige esitades tõendeid selle kuu tulude vähenemise kohta, mille eest toetust taotletakse, vähemalt 20 % võrreldes 2019. aasta sama kuuga või 2022. aasta jaanuari ja veebruari puhul erandkorras võrreldes 2020. aasta sama kuuga. Meetme taotlus esitatakse sellele kuule eelneval kuul, mille eest toetust taotletakse. Meede võimaldab toetust anda kuni 2 000 Horvaatia kuna kuus töötaja kohta. Meetmega pikendatakse rakendusotsuse (EL) 2020/1348 artikli 3 punktis b kirjeldatud meedet, nagu on ette nähtud Horvaatia tööhõiveameti haldusnõukogu 29. juuni 2020. aasta otsusega, mida on muudetud 2020. aasta 10. juulil ja 22. oktoobril ning 2021. aasta 8. jaanuaril ja 2022. aasta 27. jaanuaril. Meedet on kavas kohaldada 2022. aasta detsembri lõpuni.

(8)

Horvaatia vastab määruse (EL) 2020/672 artiklis 3 sätestatud finantsabi taotlemise tingimustele. Horvaatia on esitanud komisjonile asjakohased tõendid selle kohta, et avaliku sektori tegelikud kulud on alates 2020. aasta 1. veebruarist kuni 2022. aasta aprilli lõpuni suurenenud 2 220 567 523 euro võrra riiklike meetmete tõttu, mida on võetud COVID-19 puhangu sotsiaal-majanduslike tagajärgede leevendamiseks. Tegu on järsu ja olulise suurenemisega, sest see on ühtlasi seotud selliste olemasolevate riiklike meetmete pikendamise või muutmisega, mis on otseselt seotud lühendatud tööaja kava ja samalaadsete meetmetega, millega on hõlmatud oluline osa Horvaatia ettevõtjatest ja tööjõust. Horvaatia kavatseb suurenenud kulutusi rahastada 631 536 540 euro ulatuses liidu vahenditest ja 18 430 983 euro ulatuses oma vahenditest.

(9)

Komisjon on vastavalt määruse (EL) 2020/672 artiklile 6 konsulteerinud Horvaatiaga ja veendunud, et avaliku sektori tegelikud kulud on järsult ja oluliselt suurenenud otseselt seoses lühendatud tööaja kavade ja samalaadsete meetmetega, millele 25. juuli 2022. aasta taotluses osutati.

(10)

Seetõttu tuleks anda finantsabi, et aidata Horvaatial toime tulla COVID-19 puhangust põhjustatud tõsiste majandushäirete sotsiaal-majanduslike tagajärgedega. Komisjon peaks tegema otsused osamaksete tagasimaksetähtaegade, suuruse ja väljamaksmise ning osade suuruse kohta tihedas koostöös riiklike ametiasutustega.

(11)

Kuna rakendusotsuses (EL) 2020/1348 osutatud abi kättesaadavuse periood on lõppenud, on täiendava finantsabi jaoks vaja uut abi kättesaadavuse perioodi. Rakendusotsusega (EL) 2020/1348 ette nähtud 18-kuulist finantsabi kättesaadavuse perioodi tuleks pikendada 21 kuu võrra ning sellest tulenevalt peaks abi kättesaadavuse koguperiood olema 39 kuud alates rakendusotsuse (EL) 2020/1348 jõustumise kuupäevale järgnevast päevast.

(12)

Horvaatia ja komisjon peaksid võtma käesolevat otsust arvesse määruse (EL) 2020/672 artikli 8 lõikes 2 osutatud laenulepingus.

(13)

Käesolev otsus ei tohiks piirata ühegi sellise menetluse tulemust, mis võidakse algatada seoses siseturu toimimise moonutamisega, eelkõige aluslepingu artiklite 107 ja 108 alusel. See ei vabasta liikmesriike aluslepingu artikli 108 kohasest kohustusest teatada komisjonile võimalikest riigiabi juhtudest.

(14)

Horvaatia peaks komisjoni korrapäraselt teavitama kavandatud avaliku sektori kulutuste tegemisest, et komisjon saaks hinnata, millises ulatuses on Horvaatia neid kulutusi teinud.

(15)

Finantsabi andmise otsuse tegemisel on võetud arvesse Horvaatia olemasolevaid ja eeldatavaid vajadusi ning määruse (EL) 2020/672 kohaseid finantsabi taotlusi, mille teised liikmesriigid on juba esitanud või kavatsevad esitada, kohaldades sealjuures võrdse kohtlemise, solidaarsuse, proportsionaalsuse ja läbipaistvuse põhimõtteid,