This document is an excerpt from the EUR-Lex website
Document 32021R2105
Commission Delegated Regulation (EU) 2021/2105 of 28 September 2021 supplementing Regulation (EU) 2021/241 of the European Parliament and of the Council establishing the Recovery and Resilience Facility by defining a methodology for reporting social expenditure
Komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2021/2105, 28. september 2021, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2021/241, millega luuakse taaste- ja vastupidavusrahastu, ning määratakse kindlaks sotsiaalkulutuste aruandluse metoodika
Komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2021/2105, 28. september 2021, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2021/241, millega luuakse taaste- ja vastupidavusrahastu, ning määratakse kindlaks sotsiaalkulutuste aruandluse metoodika
C/2021/8801
ELT L 429, 1.12.2021, p. 79–82
(BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, GA, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)
In force
1.12.2021 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 429/79 |
KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) 2021/2105,
28. september 2021,
millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2021/241, millega luuakse taaste- ja vastupidavusrahastu, ning määratakse kindlaks sotsiaalkulutuste aruandluse metoodika
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. veebruari 2021. aasta määrust (EL) 2021/241, millega luuakse taaste- ja vastupidavusrahastu, (1) eriti selle artikli 29 lõike 4 punkti b ja artiklit 33,
ning arvestades järgmist:
(1) |
Taaste- ja vastupidavusrahastu (edaspidi „rahastu“) eesmärk on anda tulemuslikku ja märkimisväärset rahalist toetust, et hoogustada liikmesriikides kestlike reformide läbiviimist ning sellega seotud avaliku sektori investeeringuid. Rahastu on sihtotstarbeline vahend, mille eesmärk on leevendada liidus COVID-19 kriisi kahjulikku sotsiaalset ja majanduslikku mõju ja tagajärgi. |
(2) |
Rahastust toetatakse majanduse ja ühiskonna taastumist ning aidatakse muu hulgas võidelda vaesuse, ebavõrdsuse ja töötuse vastu, luua kvaliteetseid ja stabiilseid töökohti, parandada tervishoiualast suutlikkust ning kujundada paremat järgmise põlvkonna poliitikat, sealhulgas hariduse ja koolituse valdkonnas. |
(3) |
Rahastust toetatakse eelkõige liikmesriike selliste meetmete rakendamisel, mis on kooskõlas Euroopa sotsiaalõiguste sambaga ning liidu algatustega tööhõive, hariduse, tervishoiu ja sotsiaalvaldkonnas, eelkõige järgmistega: Euroopa sotsiaalõiguste samba tegevuskava, (2) soovitus toimivate tööhõive aktiivse toetamise meetmete (EASE) kohta pärast COVID-19 kriisi, (3) noorte tööhõivet käsitlev teatis (4) ja soovitus töösilla kohta, millega tugevdatakse noortegarantiid, (5) soovitus jätkusuutlikku konkurentsivõimet, sotsiaalset õiglust ja vastupanuvõimet toetava kutsehariduse ja -õppe kohta, (6) soovitus, millega luuakse Euroopa lastegarantii, (7) puuetega inimeste õiguste strateegia (2021–2030), (8) jätkusuutlikku konkurentsivõimet, sotsiaalset õiglust ja vastupanuvõimet toetav Euroopa oskuste tegevuskava, (9) Euroopa haridusruum (10) ja digiõppe tegevuskava, (11) ELi rassismivastane tegevuskava 2020–2025, (12) romade võrdõiguslikkust, kaasamist ja osalemist käsitlev ELi strateegiline raamistik, (13) soolise võrdõiguslikkuse strateegia 2020–2025, (14) LGBTIQ-inimeste võrdõiguslikkuse strateegia 2020–2025, (15) teatis Euroopa terviseliidu loomise kohta, (16) Euroopa ravimistrateegia (17) ja Euroopa vähktõvevastase võitluse kava (18). |
(4) |
Sellega seoses on oluline, et oleks võimalik anda aru rahastust kaetavatest sotsiaalse mõõtmega reformidest ja investeeringutest. Määruse (EL) 2021/241 artikli 29 lõike 4 punkti b kohaselt määrab komisjon kindlaks rahastu raames sotsiaalkulutuste, sealhulgas laste ja noortega seotud kulutuste aruandluse metoodika. |
(5) |
Määruse (EL) 2021/241 artikli 31 lõike 3 punkti c kohaselt peaks komisjoni aastaaruanne Euroopa Parlamendile ja nõukogule sisaldama teavet rahastust selle artiklis 3 osutatud kuue samba raames kaetud kulutuste kohta, hõlmates sotsiaalkulutusi, sealhulgas neid, mis on seotud noorte ja lastega. |
(6) |
Metoodika peaks koosnema kahest etapist: esiteks peaks komisjon, konsulteerides vajaduse korral kõnealuse liikmesriigiga, määrama kõigi liikmesriigi taaste- ja vastupidavuskavas sisalduvate peamiselt sotsiaalse mõõtmega reformide ja investeeringute puhul kindlaks, millisesse üheksast sotsiaalpoliitika valdkonnast need kuuluvad; need valdkonnad omakorda kuuluvad lisas sätestatud nelja laiemasse sotsiaalsesse kategooriasse; teiseks tuleks märgistada iga sotsiaalset laadi meede, milles keskendutakse lastele ja noortele, aga ka soolisele võrdõiguslikkusele, kuna määruses (EL) 2021/241 pannakse rõhku soolisele võrdõiguslikkusele, võimaldades eraldi aruandlust selliste kulutuste kohta, mis on seotud laste ja noorte ning vastavalt ka soolise võrdõiguslikkusega. |
(7) |
Võttes arvesse, et sotsiaalkulutuste metoodika tuleks võtta kasutusele hiljemalt 31. detsembriks 2021 ja et käesolevas määruses sätestatud meetmeid oleks võimalik viivitamata kohaldada, peaks see jõustuma järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Metoodika määratlus
1. Rahastu raames tehtud sotsiaalkulutusi, sealhulgas laste ja noorte ning soolise võrdõiguslikkusega seotud kulutusi käsitleva aruandluse metoodika põhineb heakskiidetud taaste- ja vastupidavuskavades esitatud hinnangulistel kulutustel ning lõigetes 2, 3 ja 4 sätestatud meetmetel.
2. Peamiselt sotsiaalse mõõtmega reformid ja investeeringud määratakse ühte lisas sätestatud üheksast sotsiaalpoliitika valdkonnast. Iga sotsiaalpoliitika valdkond kuulub laiemasse sotsiaalsesse kategooriasse. Reformi või investeeringu võib määrata ainult ühte sotsiaalpoliitika valdkonda ja seega ühte sotsiaalsesse kategooriasse.
3. Iga sotsiaalset laadi meede, milles keskendutakse lastele ja noortele, märgistatakse vastavalt, mis võimaldab järgnevalt esitada eraldi aruandeid rahastu laste ja noortega seotud kulutuste kohta.
4. Iga sotsiaalset laadi meede, milles keskendutakse soolisele võrdõiguslikkusele, märgistatakse vastavalt, mis võimaldab järgnevalt esitada eraldi aruandeid rahastu võrdõiguslikkusega seotud kulutuste kohta.
5. Lõigetes 2, 3 ja 4 osutatud sotsiaalpoliitika valdkonnad ja sotsiaalsed kategooriad, samuti lastele ja noortele ning soolisele võrdõiguslikkusele keskendunud sotsiaalset laadi meetmete märgistus on sätestatud lisas.
6. Komisjon kasutab seda metoodikat määruse (EL) 2021/241 artikli 31 lõikes 3 osutatud aastaaruandes, et anda teavet rahastust kaetud sotsiaalkulutuste, sealhulgas laste ja noorte ning soolise võrdõiguslikkusega seotud kulutuste kohta.
Artikkel 2
Jõustumine
Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 28. september 2021
Komisjoni nimel
president
Ursula VON DER LEYEN
(1) ELT L 57, 18.2.2021, lk 17.
(2) (COM/2021/102 final, 4.3.2021).
(3) Komisjoni 4. märtsi 2021. aasta soovitus (EL) 2021/402 toimivate tööhõive aktiivse toetamise meetmete (EASE) kohta pärast COVID-19 kriisi (ELT L 80, 8.3.2021, lk 1).
(4) Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele: „Noorte tööhõive toetus: töösild järgmise põlvkonna jaoks“ (COM(2020) 276 final, 1.7.2020).
(5) Nõukogu 30. oktoobri 2020. aasta soovitus, mis käsitleb algatust „Töösild – noorte tööhõive tugevdamine“ ja millega asendatakse nõukogu 22. aprilli 2013. aasta soovitus noortegarantii loomise kohta (ELT C 372, 4.11.2020, lk 1).
(6) Nõukogu 24. novembri 2020. aasta soovitus jätkusuutlikku konkurentsivõimet, sotsiaalset õiglust ja toimetulekut toetava kutsehariduse kohta (ELT C 417, 2.12.2020, lk 1).
(7) Ootab nõukogus vastuvõtmist (COM(2021) 137 final, 24.3.2021).
(8) (COM(2021) 101 final, 3.3.2021).
(9) (COM(2020) 274 final, 1.7.2020).
(10) Nõukogu resolutsioon, mis käsitleb strateegilist raamistikku üleeuroopaliseks koostööks hariduse ja koolituse alal, et liikuda Euroopa haridusruumi loomise suunas ja kaugemale (2021–2030) (ELT C 66, 26.2.2021, lk 1).
(11) (COM(2020) 624 final, 30.9.2020).
(12) (COM(2020) 565 final, 18.9.2020).
(13) (COM(2020) 620 final, 7.10.2020).
(14) (COM(2020) 152 final, 5.3.2020).
(15) (COM(2020) 698 final, 12.11.2020).
(16) (COM(2020) 724 final, 11.11.2020).
(17) (COM/2020) 761 final, 25.11.2020).
(18) (COM(2021) 44 final, 3.2.2021).
LISA
Sotsiaalkulutusi, sealhulgas noorte ja laste ning soolise võrdõiguslikkusega seotud kulutusi käsitlevate aruannete metoodika
1.
Komisjon määrab iga peamiselt sotsiaalse mõõtmega meetme ainult ühte järgmisest üheksast sotsiaalpoliitika valdkonnast:
Nelja sotsiaalse põhikategooria üheksa poliitikavaldkonda |
||
Sotsiaalne kategooria: tööhõive ja oskused |
||
|
||
|
||
|
||
Sotsiaalne kategooria: haridus ja lapsehoid |
||
|
||
|
||
Sotsiaalne kategooria: tervishoid ja pikaajaline hooldus |
||
|
||
|
||
Sotsiaalne kategooria: sotsiaalpoliitika |
||
|
||
|
2.
Komisjon märgistab iga sotsiaalset laadi meetme, milles keskendutakse lastele ja noortele, mis võimaldab esitada eraldi aruandeid rahastust lastele ja noortele tehtud kulutuste kohta.
3.
Komisjon märgistab iga sotsiaalset laadi meetme, milles keskendutakse soolisele võrdõiguslikkusele, mis võimaldab esitada eraldi aruandeid rahastust seoses soolise võrdõiguslikkusega tehtud kulutuste kohta.