a)

enda väljastatud kindlustuslepingute, sealhulgas edasikindlustuslepingute suhtes;

b)

enda sõlmitud edasikindlustuslepingute suhtes ja

c)

enda väljastatud võimaliku kasumiosalusega investeerimislepingute suhtes, tingimusel et ta väljastab ka kindlustuslepinguid.

a)

üksuse sõlmitud edasikindlustuslepingutele, v.a

b)

paragrahvi 3 punktis c nimetatud võimaliku kasumiosalusega investeerimislepingutele, v.a kui viidatakse paragrahvi 3 punktis c nimetatud kindlustuslepingutele ja paragrahvis 71 kirjeldatud juhtudel.

a)

tootja, edasimüüja või jaemüüja poolt seoses kaupade või teenuste müügiga klientidele antavad garantiid (vt IFRS 15 Kliendilepingutest saadav müügitulu);

b)

tööandja varad ja kohustised töötajate hüvitiste plaanide (vt IAS 19 Hüvitised töötajatele ja IFRS 2 Aktsiapõhine makse) ja pensionihüvitiste kohustuste alusel, mis on kindlaks määratud hüvitiste plaanidega (vt IAS 26 Pensionihüvitiste plaanide arvestus ja aruandlus);

c)

lepingulised õigused ja kohustused, mis sõltuvad mitterahaliste vahendite tulevasest kasutamisest või selle kasutamise õigusest (nt teatavad litsentsitasud, kasutustasud, muutuvad või muud tingimuslikud rendimaksed jms: vt IFRS 15, IAS 38 Immateriaalsed varad ja IFRS 16 Rendiarvestus);

d)

tootja, edasimüüja või jaemüüja antavad jääkväärtusgarantiid ja rentniku jääkväärtusgarantiid, kui need sisalduvad rendis (vt IFRS 15 ja IFRS 16);

e)

finantsgarantiilepingud, kui väljastaja ei ole varem selgesti kinnitanud, et käsitab selliseid lepinguid kindlustuslepingutena ning on kasutanud seetõttu nende suhtes kindlustuslepingute puhul rakendatavaid arvestusmeetodeid. Väljastaja otsustab, kas rakendab selliste finantsgarantiilepingute suhtes standardit IFRS 17 või standardit IAS 32 Finantsinstrumendid: esitamine, IFRS 7 Finantsinstrumendid: avalikustatav teave ja IFRS 9 Finantsinstrumendid. Väljastaja võib teha sellise otsuse iga üksiku lepingu puhul, kuid olles lepingu kohta otsuse teinud, ei tohi ta seda enam muuta;

f)

maksmisele kuuluv tingimuslik tasu või saadav kasu äriühenduses (vt IFRS 3 Äriühendused);

g)

kindlustuslepingud, mille puhul üksus on kindlustusvõtja, välja arvatud juhul, kui need lepingud on sõlmitud edasikindlustuslepingud (vt paragrahvi 3 punkt b);

h)

krediitkaardilepingud või sarnased lepingud, mis pakuvad krediidi- või maksekokkuleppeid, mis vastavad kindlustuslepingu määratlusele üksnes juhul, kui üksus ei kajasta üksiku kliendiga seotud kindlustusriski hinnangut selle kliendiga sõlmitava lepingu hinnas (vt IFRS 9 ja muud rakendatavad IFRSid). Üksnes juhul, kui IFRS 9 kohaselt peab üksus eraldama sellises lepingus sisalduva kindlustuskatte komponendi (vt IFRS 9 paragrahvi 2.1 punkti e alapunkt iv), rakendab üksus selle komponendi suhtes standardit IFRS 17.

a)

üksus ei kajasta üksiku kliendiga seotud riski hinnangut selle kliendiga sõlmitava lepingu hinnas;

b)

lepinguga makstakse kliendile hüvitist pigem teenuste osutamise kaudu kui rahamaksete tegemisega ja

c)

lepinguga üleantav kindlustusrisk tuleneb eeskätt sellest, et klient kasutab teenuseid, mitte nende teenuste maksumuse suhtes valitsevast ebakindlusest.

a)

rakendab IFRS 9, et teha kindlaks, kas leping hõlmab tuletisinstrumendi tunnustega väärtpaberit, mida saab eraldada, ja kuidas tuleks seda tuletisinstrumenti arvestada;

b)

eraldab põhikindlustuslepingust investeerimiskomponendi üksnes siis, kui see investeerimiskomponent on eristatav (vt paragrahvid B31–B32). Üksus rakendab eraldatud investeerimiskomponendi arvestamisel standardit IFRS 9, v.a juhul, kui tegemist on võimaliku kasumiosalusega investeerimislepinguga, mis kuulub IFRS 17 rakendusalasse (vt paragrahvi 3 punkt c).

a)

rakendab standardit IFRS 15 raha laekumiste omistamiseks kindlustuskomponendile ja lubadustele pakkuda eristatavaid kaupu ja teenuseid, v.a kindlustuslepingujärgsed teenused, ja

b)

omistab raha väljamaksed kindlustuskomponendile ja lubatud kaupadele või teenustele, v.a kindlustuslepingujärgsed teenused, mille arvestamisel rakendatakse standardit IFRS 15, nii et:

a)

selliste lepingute grupp, mis esmasel kajastamisel on koormavad (nende olemasolu korral);

b)

selliste lepingute grupp, mille esmasel kajastamisel puudub märkimisväärne võimalus, et need muutuvad edaspidi koormavaks, ja

c)

portfelli ülejäänud lepingute grupp (olemasolu korral).

a)

tuginedes selliste eelduste muutumise tõenäosusele, mille muutumise korral võivad lepingud muutuda koormavaks;

b)

kasutades üksuse sisearuannetes esitatud hinnanguid. Seega, kui üksus hindab, kas lepingute puhul, mis ei ole esmasel kajastamisel koormavad, esineb märkimisväärne võimalus muutuda koormavaks:

a)

mitmeks selliste lepingute grupiks, mis ei ole esmasel kajastamisel koormavad, juhul kui üksuse sisearuannetes esitatud teabes eristatakse:

b)

mitmeks selliste lepingute grupiks, mis on esmasel kajastamisel koormavad, juhul kui üksuse sisearuannetes esitatakse üksikasjalikumat teavet selle kohta, mil määral on lepingud koormavad.

a)

lepingute grupi kindlustuskatte perioodi alguskuupäev;

b)

gruppi kuuluva kindlustusvõtja esimese makse tähtpäev ja

c)

koormavate lepingute grupi puhul kuupäev, mil see grupp muutub koormavaks.

a)

emmale-kummale paragrahvis 53 sätestatud kriteeriumile vastavate kindlustuslepingute grupi puhul võib üksus mõõtmist lihtsustada, kasutades paragrahvide 55–59 kohast kindlustusmaksete meetodit;

b)

sõlmitud edasikindlustuslepingute grupi puhul rakendab üksus paragrahve 32–46, nagu on nõutud paragrahvides 63–70A. Sõlmitud edasikindlustuslepingute grupi suhtes ei rakendata paragrahve 45 (otsese kasumiosalusega kindlustuslepingute kohta) ja 47–52 (koormavate lepingute kohta);

c)

võimaliku kasumiosalusega investeerimislepingute grupi puhul rakendab üksus paragrahve 32–52, mida on muudetud paragrahviga 71.

a)

kindlustuslepingu rahavood, mis hõlmavad:

b)

lepinguline teenusemarginaal, mille mõõtmisel rakendatakse paragrahve 38–39.

a)

arvestama objektiivselt kogu mõistlikku ja põhjendatud teavet, mis on liigse kulu või jõupingutuseta nende tulevaste rahavoogude suuruse, ajastuse ja ebakindluse kohta kättesaadav (vt paragrahvid B37–B41). Selleks hindab üksus kõigi võimalike tulemuste eeldatavat väärtust (st tõenäosusega kaalutud keskmist);

b)

peegeldama üksuse väljavaadet, tingimusel et asjaomaste turupõhiste muutujate hinnangud on kooskõlas nende muutujate puhul jälgitavate turuhindadega (vt paragrahvid B42–B53);

c)

olema ajakohased, st hinnangud peavad peegeldama mõõtmise kuupäeval valitsevaid olusid, sealhulgas sellel kuupäeval tehtud tulevikku puudutavaid eeldusi (vt paragrahvid B54–B60);

d)

olema selged, st üksus peab hindama mittefinantsriski marginaali eraldi muudest hindamistest (vt paragrahv B90). Üksus peab hindama rahavoogusid ka eraldi raha ajaväärtuse ja finantsriskiga korrigeerimisest, välja arvatud juhul, kui kõige asjakohasem mõõtmistehnika hõlmab nende hindamist (vt paragrahv B46).

a)

üksus on praktiliselt suuteline konkreetse kindlustusvõtja riske ümber hindama ja saab selle tulemusena kehtestada neid riske täielikult väljendava hinna või hüvitiste taseme või

b)

mõlemad järgmised kriteeriumid on täidetud:

a)

peegeldama raha ajaväärtust, rahavoogude omadusi ja kindlustuslepingute likviidsusomadusi;

b)

olema kooskõlas selliste finantsinstrumentide jälgitavate kehtivate turuhindadega, mille rahavoogude omadused vastavad kindlustuslepingute omadele näiteks ajastuse, valuuta ja likviidsuse poolest, ja

c)

välistama nende tegurite mõju, mis mõjutavad selliseid jälgitavaid turuhindu, kuid mitte kindlustuslepingute tulevasi rahavoogusid.

a)

sellise kindlustuslepingute rahavoogude summa esmase kajastamisega, mille mõõtmisel rakendatakse paragrahve 32–37;

b)

sularahavoogudega, mis tekivad sellel kuupäeval seoses gruppi kuuluvate lepingutega;

c)

järgmise kajastamise lõpetamisega esmase kajastamise kuupäeval:

a)

kohustis tuleviku väljamakseteks, mis hõlmab:

b)

rahuldamata nõuete eraldis, mis hõlmab varasema tegevusega seotud kindlustuslepingu rahavoogusid sellel kuupäeval, mis on jaotatud gruppi kuuluvatele lepingutele ja mille mõõtmisel rakendatakse paragrahve 33–37 ja B36–B92.

a)

tulu kindlustustegevusest, mis tekib tuleviku väljamaksete kohustise vähenemisel perioodi jooksul osutatud teenuste tõttu ja mille mõõtmisel rakendatakse paragrahve B120–B124;

b)

sellised kulud kindlustustegevusest, mis tekivad koormavate lepingute gruppide pealt kahjumi kandmise ja sellise kahjumi tühistamise korral (vt paragrahvid 47–52), ja

c)

kindlustuslepingute finantstulu või -kulu, mis tekib raha ajaväärtuse ja finantsriski mõju tõttu, nagu on kirjeldatud paragrahvis 87.

a)

sellised kulud kindlustustegevusest, mis tekivad kohustise suurenemisel perioodi jooksul tekkinud nõuete ja kulude tõttu, välja arvatud investeerimiskomponendid;

b)

sellised kulud kindlustustegevusest, mis tekivad hilisematest muutustest kindlustuslepingu rahavoogudes seoses rahuldamata nõuete ja kuludega, ja

c)

kindlustuslepingute finantstulu või -kulu, mis tekib raha ajaväärtuse ja finantsriski mõju tõttu, nagu on kirjeldatud paragrahvis 87.

a)

gruppi lisatud uute lepingute mõju (vt paragrahv 28);

b)

aruandeperioodil lepingulise teenusemarginaali bilansiliselt jääkmaksumuselt arvestatud intress, mille mõõtmisel kasutatakse paragrahvi B72 punktis b kindlaks määratud diskontomäärasid;

c)

paragrahvides B96–B100 kirjeldatud muutused kindlustuslepingute rahavoogudes, mis on seotud tulevase tegevusega, välja arvatud juhtudel, mil:

d)

mõju, mida välisvaluuta vahetuskursi erinevused avaldavad lepingulisele teenusemarginaalile, ja

e)

summa, mis kajastatakse kindlustustegevuse tuluna perioodi jooksul toimunud kindlustuslepingujärgsete teenuste üleandmise tõttu ja mis määratakse kindlaks, jaotades aruandeperioodi lõpus (enne jaotamist) alles jäänud lepingulise teenusemarginaali käesolevale ja ülejäänud kindlustuskaitse perioodile, rakendades paragrahvi B119.

a)

gruppi lisatud uute lepingute mõju (vt paragrahv 28);

b)

muutust alusvara õiglase väärtuse üksuse osa summas (vt paragrahvi B104 punkti b alapunkt i), välja arvatud juhtudel, mil:

c)

paragrahvides B101–B118 kirjeldatud muutused kindlustuslepingu rahavoogudes, mis on seotud tulevase tegevusega, välja arvatud juhtudel, mil:

d)

mõju, mida välisvaluuta vahetuskursi erinevused avaldavad lepingulisele teenusemarginaalile, ja

e)

summa, mis kajastatakse kindlustustegevuse tuluna perioodi jooksul toimunud kindlustuslepingujärgsete teenuste üleandmise tõttu ja mis määratakse kindlaks, jaotades aruandeperioodi lõpus (enne jaotamist) alles jäänud lepingulise teenusemarginaali käesolevale ja ülejäänud kindlustuskaitse perioodile, rakendades paragrahvi B119.

a)

tulevase teenusega seotud ebasoodsad muutused sellele grupile jaotatud kindlustuslepingute rahavoogudes, mis tulenevad muutustest tulevaste rahavoogude hinnangutes ja mittefinantsriski marginaalist; ja

b)

otsese kasumiosalusega kindlustuslepingute grupi puhul alusvara õiglase väärtuse üksuse osa summa vähenemine.

a)

paragrahvis 51 kirjeldatud hilisemad muutused kindlustuslepingute rahavoogudes, mis on seotud tuleviku väljamaksete kohustisega, süstemaatiliselt järgmiste vahel:

b)

järgmise üksnes kahjumikomponendile, kuni see komponent väheneb nullini:

Rakendades paragrahvi 44 punkti c alapunkti ii, paragrahvi 45 punkti b alapunkti iii ja paragrahvi 45 punkti c alapunkti iii, korrigeerib üksus lepingulist teenusemarginaali üksnes niivõrd, kuivõrd see vähenemine ületab kahjumikomponendile jaotatud summat.

a)

tulevaste rahavoogude nüüdisväärtuse hinnangud seoses nõuete ja kuludega, mis vabastatakse tuleviku väljamaksete kohustisest tekkinud kindlustustegevuse kulude tõttu;

b)

muutused kasumiaruandes kajastatud mittefinantsriski marginaalis riskist vabanemise tõttu ja

c)

kindlustuslepingute finantstulu või -kulu.

a)

üksus eeldab põhjendatult, et sellise lihtsustamise korral ei ole grupi tuleviku väljamaksete kohustise mõõtmise tulemus oluliselt erinev tulemusest, mis saadakse paragrahvides 32–52 sätestatud nõuete kohaldamisel, või

b)

grupi iga lepingu kindlustuskaitse periood (sh kindlustuslepingujärgsed teenused, mis tulenevad kõikidest lepingu piiridesse jäävatest kindlustusmaksetest, kusjuures need piirid määratakse kindlaks sellel kuupäeval, rakendades paragrahvi 34) on kuni aasta.

a)

lepingutes sisalduvate varjatud tuletisinstrumentidega seotud tulevaste rahavoogude suurusele ja

b)

lepingute grupi kindlustuskaitse perioodi pikkusele.

a)

esmasel kajastamisel võrdub kohustise bilansiline jääkmaksumus:

b)

iga järgneva aruandeperioodi lõpus võrdub kohustise bilansiline jääkmaksumus aruandeperioodi alguse bilansilise jääkmaksumusega,

a)

tuleviku väljamaksete kohustise bilansiline jääkmaksumus, mille kindlaksmääramisel rakendatakse paragrahvi 55, ja

b)

kindlustuslepingute rahavood, mis on seotud grupi tuleviku väljamaksetega, rakendades paragrahve 33–37 ja B36–B92. Kui üksus ei korrigeeri paragrahvi 59 punkti b rakendades siiski rahuldamata nõuete eraldist, et võtta arvesse raha ajaväärtust ja finantsriski mõju, ei või ta kindlustuslepingute rahavoogudes sellist korrigeerimist arvesse võtta.

a)

võib ta otsustada kajastada kindlustuslepingu sõlmimisega seotud rahavoogusid kuluna, kui tal tekivad need kulud, tingimusel et iga gruppi kuuluva lepingu kindlustuskaitse periood esmasel kajastamisel ei ületa üht aastat;

b)

peab ta mõõtma kindlustuslepingute grupi rahuldamata nõuete eraldist rahuldamata nõuetega seotud kindlustuslepingute rahavoogude alusel, rakendades paragrahve 33–37 ja B36–B92. Üksus ei ole siiski kohustatud korrigeerima tulevasi rahavoogusid raha ajaväärtuse ja finantsriski mõjuga, kui need rahavood makstakse või saadakse eeldatavasti kuni ühe aasta jooksul alates nõuete tekkimise kuupäevast.

a)

sõlmitud edasikindlustuslepingute grupi kindlustuskatte perioodi algus ja

b)

kuupäev, mil üksus kajastab paragrahvi 25 punkti c rakendades aluseks olevate koormavate kindlustuslepingute gruppi, kui üksus sõlmis seotud edasikindlustuslepingu, mis kuulus sel kuupäeval või enne seda sõlmitud edasikindlustuslepingute gruppi.

a)

kindlustuslepingute rahavood;

b)

sõlmitud edasikindlustuslepingute grupi rahavoogudega seoses eelnevalt kajastatud vara või kohustise kajastamise lõpetamisest sellel kuupäeval tulenev summa;

c)

kõnealusel kuupäeval tekkivad rahavood ja

d)

kõik kasumiaruandes kajastatud tulud, rakendades paragrahvi 66A.

a)

gruppi lisatud uute lepingute mõju (vt paragrahv 28);

b)

lepingulise teenusemarginaali bilansiliselt jääkmaksumuselt arvestatud intress, mille mõõtmisel kasutatakse paragrahvi B72 punktis b nimetatud diskontomäärasid;

ba)

aruandeperioodi kasumiaruandes kajastatud tulu, rakendades paragrahvi 66A;

bb)

need kahjumi katmise komponendi tühistamised, mida on kajastatud paragrahvi 66B rakendades (vt paragrahv B119F), sel määral, mil need tühistamised ei ole sõlmitud edasikindlustuslepingute grupi kindlustuslepingute rahavoogude muutused;

c)

kindlustuslepingute rahavoogude muutused, mille mõõtmisel kasutatakse paragrahvi B72 punktis c kindlaks määratud diskontomäärasid, sel määral, mil muutus on seotud tulevase tegevusega, välja arvatud juhul, kui:

d)

mõju, mida välisvaluuta vahetuskursi erinevused avaldavad lepingulisele teenusemarginaalile, ja

e)

summa, mis kajastatakse perioodi jooksul saadud teenuste tõttu kasumiaruandes ja mis määratakse kindlaks, jaotades aruandeperioodi lõpus (enne jaotamist) alles jäänud lepingulise teenusemarginaali sõlmitud edasikindlustuslepingute grupi käesolevale ja ülejäänud kindlustuskaitse perioodile, rakendades paragrahvi B119.

a)

üksus eeldab põhjendatult, et selline mõõtmistulemus ei erine oluliselt tulemusest, mis saadakse paragrahvides 63–68 sätestatud nõuete kohaldamisel, või

b)

iga sõlmitud edasikindlustuslepingute gruppi kuuluva lepingu kindlustuskaitse periood (sh kindlustuskaitse, mis tuleneb kõikidest lepingu piiridesse jäävatest kindlustusmaksetest, kusjuures need piirid määratakse kindlaks sellel kuupäeval, rakendades paragrahvi 34) on kuni aasta.

a)

lepingutes sisalduvate varjatud tuletisinstrumentidega seotud tulevaste rahavoogude suurusele ja

b)

sõlmitud edasikindlustuslepingute grupi kindlustuskatte perioodi pikkusele.

a)

esmase kajastamise kuupäev (vt paragrahvid 25 ja 28) on kuupäev, mil üksusest saab lepinguosaline;

b)

lepingu piire (vt paragrahv 34) muudetakse nii, et rahavood jäävad lepingu piiridesse, kui need tulenevad üksuse sisulisest kohustusest anda praegu või tulevikus üle raha. Üksusel puudub raha üleandmise sisuline kohustus, kui ta on praktiliselt suuteline kehtestama raha üleandmise lubadusele hinna, mis täielikult peegeldab lubatud rahasummat ja sellega seotud riske;

c)

lepingulise teenusemarginaali jaotamist (vt paragrahvi 44 punkt e ja paragrahvi 45 punkt e) muudetakse selliselt, et üksus kajastab lepingulist teenusemarginaali lepingute grupi kehtivuse jooksul süstemaatiliselt viisil, mis peegeldab investeerimisteenuste üleandmist lepingu alusel.

a)

kui muudetud lepingutingimused oleksid lepingusse lisatud selle sõlmimisel:

b)

esialgne leping vastas otsese kapitaliosalusega kindlustuslepingu määratlusele, kuid muudetud leping ei vasta enam sellele, või vastupidi või

c)

üksus rakendas esialgse lepingu suhtes paragrahvides 53–59 või 69–70 sätestatud kindlustusmaksete meetodit, kuid muudatuste tõttu ei vasta see leping enam kõnealuse meetodi rakendamise kriteeriumidele, mis on sätestatud paragrahvis 53 või 69.

a)

see on lõppenud, st kui kindlustuslepingus sätestatud kohustus aegub või täidetakse või tühistatakse, või

b)

on täidetud vähemalt üks paragrahvis 72 sätestatud tingimus.

a)

grupile jaotatud kindlustuslepingute rahavoogusid korrigeeritakse, et kõrvaldada nende õiguste ja kohustustega seotud tulevaste rahavoogude nüüdisväärtus ja mittefinantsriski marginaal, mille kajastamine on selle grupi puhul lõpetatud, rakendades paragrahvi 40 punkti a alapunkti i ja punkti b;

b)

grupi lepingulist teenusemarginaali korrigeeritakse punktis a kirjeldatud kindlustuslepingute rahavoogude muutusega paragrahvi 44 punktis c ja paragrahvi 45 punktis c nõutud ulatuses, välja arvatud paragrahvi 77 rakendamisel, ja

c)

eeldatavate ülejäänud kindlustuslepingujärgsete teenustega seotud kindlustuskaitse ühikute arvu korrigeeritakse, et väljendada ühikuid, mille kajastamine on selle grupi puhul lõpetatud, ja kasumiaruandes asjaomasel perioodil kajastatud lepingulise teenusemarginaali summa põhineb sellel korrigeeritud arvul, rakendades paragrahvi B119.

a)

korrigeerima paragrahvi 44 punktis c ja paragrahvi 45 punktis c nõutud ulatuses selle grupi lepingulist teenusemarginaali, millesse kuuluva lepingu kajastamine on lõpetatud, vastavalt erinevusele alapunkti i ja alapunkti ii vahel (kolmandale isikule üleantud lepingute korral) või alapunkti i ja alapunkti iii vahel (lepingute korral, mille kajastamine lõpetati paragrahvi 72 rakendamisel):

b)

mõõtma uut lepingut, mille kajastamisel rakendatakse paragrahvi 72, vastavalt eeldusele, et üksus sai muutmise kuupäeval punkti a alapunktis iii kirjeldatud kindlustusmakse.

a)

väljastatud kindlustuslepingute portfellid, mida käsitatakse varadena;

b)

väljastatud kindlustuslepingute portfellid, mida käsitatakse kohustistena;

c)

sõlmitud edasikindlustuslepingute portfellid, mida käsitatakse varadena, ja

d)

sõlmitud edasikindlustuslepingute portfellid, mida käsitatakse kohustistena.

a)

tulem kindlustustegevusest (paragrahvid 83–86), mis hõlmab kindlustustegevuse tulu ja kindlustustegevuse kulud, ja

b)

kindlustuslepingute finantstulu või -kulu (paragrahvid 87–92).

a)

käsitama edasikindlustuse rahavoogusid, mis sõltuvad aluslepingutega seotud nõuetest, nende nõuete osana, mis eeldatavasti hüvitatakse sõlmitud edasikindlustuslepingute alusel;

b)

käsitama summasid, mida ta loodab edasikindlustusandjalt saada ja mis ei sõltu aluslepingutega seotud nõuetest (nt teatud liiki edasikindlustuskomisjonid), edasikindlustusandjale tasutavate edasikindlustusmaksete vähendamisena;

ba)

käsitama summasid, mis on kajastatud seoses kahjumi katmisega, rakendades paragrahvi 66 punkti c alapunkte i–ii ning paragrahve 66A–66B, edasikindlustusandjalt sissenõutud summadena ja

c)

mitte esitama tasutud edasikindlustusmaksete summat tulu vähendamisena.

a)

raha ajaväärtuse mõjust ja muutumisest ja

b)

finantsriski mõjust ja muutumisest, kuid

c)

ei hõlma selliseid otsese kasumiosalusega kindlustuslepingute grupiga seotud muutusi, mille võrra korrigeeritakse lepingulist teenusemarginaali, kuid mitte paragrahvi 45 punkti b alapunkti ii või iii või punkti c alapunkti ii või iii rakendamisel. Need sisalduvad kindlustustegevuse kuludes.

a)

paragrahvi B117A kindlustuslepingute finantstulu või -kulu suhtes, mis tuleneb paragrahvi B115 rakendamisest (riski maandamine), ja

b)

paragrahve 88 ja 89 kogu muu kindlustuslepingute finantstulu või -kulu suhtes.

a)

asjaomase perioodi kindlustuslepingute finantstulu või -kulu kajastatakse kasumiaruandes või

b)

asjaomase perioodi kindlustuslepingute finantstulu või -kulu eristatakse, et kajastada kasumiaruandes summa, mis määratakse kindlaks kindlustuslepingute finantstulu või -kulu eeldatava kogusumma süstemaatilise jaotamisega lepingute grupi kestuse peale, rakendades paragrahve B130–B133.

a)

asjaomase perioodi kindlustuslepingute finantstulu või -kulu kajastatakse kasumiaruandes või

b)

asjaomase perioodi kindlustuslepingute finantstulu või -kulu eristatakse, et kajastada kasumiaruandes summa, mis kõrvaldab arvestuse mittevastavuse alusvara puhul kasumiaruandes kajastatud tulule või kulule, rakendades paragrahve B134–136.

a)

liigitab ta ümberliigitamiskandena (vt IAS 1 Finantsaruannete esitamine) kasumiaruandesse ümber selle grupiga (või lepinguga) seotud ülejäänud summad, mis olid eelnevalt kajastatud muus koondkasumis, kuna üksus valis paragrahvi 88 punktis b sätestatud arvestusmeetodi;

b)

ei liigita ta ümberliigitamiskandena (vt IAS 1) kasumiaruandesse ümber selle grupiga (või lepinguga) seotud ülejäänud summasid, mis olid eelnevalt kajastatud muus koondkasumis, kuna üksus valis paragrahvi 89 punktis b sätestatud arvestusmeetodi.

a)

IFRS 17 rakendusalasse kuuluvate lepingute kohta finantsaruannetes kajastatud summad (vt paragrahvid 97–116);

b)

olulised hinnangud ja hinnangute muutused, mis on tehtud IFRS 17 rakendamisel (vt paragrahvid 117–120), ja

c)

IFRS 17 rakendusalasse kuuluvatest lepingutest tulenevate riskide laad ja ulatus (vt paragrahvid 121–132).

a)

lepingu liik (nt peamised tootesarjad);

b)

geograafiline piirkond (nt riik või piirkond) või

c)

avalikustatav segment, nagu on määratletud IFRS 8-s Tegevussegmendid.

a)

millised paragrahvide 53 ja 69 tingimused on täidetud;

b)

kas ta teeb korrigeerimise raha ajaväärtuse ja finantsriski mõjuga, rakendades paragrahvi 56, paragrahvi 57 punkti b ja paragrahvi 59 punkti b, ja

c)

millise meetodi ta on valinud kindlustuslepingu sõlmimisega seotud rahavoogude kajastamiseks, rakendades paragrahvi 59 punkti a.

a)

avalikustama tabeli kujul paragrahvidega 100–105B ette nähtud kooskõlastavad võrdlused ja

b)

esitama iga võrdluse puhul varana käsitatud lepingute portfelli kogusummaks ja kohustisena käsitatud lepingute portfelli kogusummaks liigitatuna perioodi alguse ja lõpu bilansilised netojääkmaksumused, mis võrduvad paragrahvi 78 rakendamisel finantsseisundi aruandes esitatud summadega.

a)

iga netokohustise (või netovara) kohta seoses ülejäänud kindlustuskatte komponendiga (v.a kahjumikomponendid);

b)

iga kahjumikomponendi kohta (vt paragrahvid 47–52 ja 57–58);

c)

iga rahuldamata nõuete eraldise kohta. Selliste kindlustuslepingute puhul, mille suhtes on rakendatud paragrahvides 53–59 või 69–70A kirjeldatud kindlustusmaksete meetodit, avalikustab üksus eraldi kooskõlastavad võrdlused järgmise kohta:

a)

iga tulevaste rahavoogude nüüdisväärtuse hinnangu kohta;

b)

iga mittefinantsriski marginaali kohta ja

c)

iga lepingulise teenusemarginaali kohta.

a)

kindlustustegevuse tulu;

b)

kindlustustegevuse kulud, näidates eraldi:

c)

kindlustustegevuse tulust ja kindlustustegevuse kuludest välja jäetud investeerimiskomponendid (koos kindlustusmaksete tagasimaksetega, välja arvatud juhul, kui kindlustusmaksete tagasimaksed esitatakse osana paragrahvi 105 punkti a alapunktis i kirjeldatud perioodi rahavoogudest).

a)

tulevase teenusega seotud muutused, rakendades paragrahve B96–B118, näidates eraldi:

b)

praeguse teenusega seotud muutused, st:

c)

varasema tegevusega seotud muutused, st muutused kindlustuslepingute rahavoogudes, mis on seotud rahuldamata nõuetega (vt paragrahvi B97 punkt b ja paragrahvi B113 punkt a).

a)

asjaomase perioodi rahavood, sealhulgas:

b)

sõlmitud edasikindlustuslepingute väljastaja lepingu mittetäitmise riski muutumise mõju;

c)

kindlustuslepingute finantstulu või -kulu ja

d)

kõik täiendavad kirjed, mis võivad olla kindlustuslepingute bilansilises netojääkmaksumuses toimunud muutuse mõistmiseks vajalikud.

a)

summad, mis on seotud paragrahvis B124 sätestatud muutustega tuleviku väljamaksete kohustises, avalikustades eraldi:

b)

kindlustusmaksete osa, mis on seotud kindlustuslepingu sõlmimisega seotud rahavoogude sissenõudmisega (vt paragrahv B125).

a)

tulevaste raha väljamaksete nüüdisväärtuse hinnangutele, näidates eraldi ära kindlustuslepingu sõlmimisega seotud rahavoogude summa;

b)

tulevaste raha laekumiste nüüdisväärtuse hinnangutele;

c)

mittefinantsriski marginaalile ja

d)

lepingulisele teenusemarginaalile.

a)

lepingutest, mis omandatakse teistelt üksustelt lepingute üleandmise või äriühenduste tulemusena, ja

b)

koormavate lepingute gruppidest.

a)

põhjuse, miks üksus pidi jagamise alust muutma;

b)

finantsaruande iga mõjutatud kirje korrigeerimise summa ja

c)

nende kindlustuslepingute grupi bilansilise jääkmaksumuse muutuse kuupäeval, mille suhtes muutust kohaldati.

a)

ülemineku kuupäeval olemas olnud kindlustuslepingud, mille suhtes üksus on rakendanud muudetud tagasiulatuvat meetodit;

b)

ülemineku kuupäeval olemas olnud kindlustuslepingud, mille suhtes üksus on rakendanud õiglase väärtuse meetodit, ja

c)

kõik muud kindlustuslepingud.

a)

IFRS 17 rakendusalasse kuuluvate kindlustuslepingute mõõtmiseks kasutatud meetodid ja nende meetodite puhul kasutatud sisendite hindamise protsessid. Kui võimalik, esitab üksus nende sisendite kohta ka kvantitatiivse teabe;

b)

lepingute mõõtmiseks kasutatud meetodite ja sisendite hindamise protsesside muutused, iga muutuse põhjused ja mõjutatud lepingute liigid;

c)

kui see ei ole hõlmatud punktiga a, siis meetodi, mida kasutati, et:

a)

avatused riskidele ning kuidas need tekivad;

b)

üksuse eesmärgid, meetodid ja protsessid riskide juhtimiseks ning riskide mõõtmiseks kasutatavad meetodid ja

c)

muutused punktides a ja b võrreldes eelmise perioodiga.

a)

summaarne kvantitatiivne teave sellele riskile avatuse kohta aruandeperioodi lõpus. See avalikustatav teave põhineb tippjuhtkonnale esitataval siseteabel;

b)

paragrahvides 127–132 nõutud avalikustatav teave, mida ei ole esitatud käesoleva paragrahvi punkti a rakendamisel.

a)

tundlikkusanalüüsi, mis näitab, kuidas kasumit või kahjumit ja omakapitali oleksid mõjutanud muutused riskimuutujates, mis olid põhjendatult võimalikud aruandeperioodi lõpus:

b)

tundlikkusanalüüsi koostamisel kasutatud meetodid ja eeldused ja

c)

tundlikkusanalüüsi tegemisel kasutatud meetodite ja eelduste muutused võrreldes eelmise perioodiga ja nende muutuste põhjused.

a)

selgituse sellise tundlikkusanalüüsi koostamisel kasutatud meetodi ning esitatud teabe aluseks olnud põhiparameetrite ja -eelduste kohta ja

b)

selgituse kasutatud meetodi eesmärgi ja piirangute kohta, mis võivad tuleneda esitatud teabest.

a)

tema maksimaalset avatust krediidiriskile aruandeperioodi lõpus kõige täpsemini iseloomustava summa eraldi väljastatud kindlustuslepingute ja sõlmitud edasikindlustuslepingute kohta ja

b)

teabe nende sõlmitud edasikindlustuslepingute krediidikvaliteedi kohta, mida käsitatakse varadena.

a)

likviidsusriski juhtimise kirjelduse;

b)

lunastustähtaja analüüsi eraldi kohustisena käsitatavate väljastatud kindlustuslepingute portfellide ja kohustisena käsitatavate sõlmitud edasikindlustuslepingute portfellide kohta, mis näitab vähemalt portfellide netorahavoogusid igal aastal esimese viie aasta jooksul pärast aruandekuupäeva ja koondatuna esimesele viiele aastale järgneval perioodil. Üksus ei ole kohustatud käsitlema selles analüüsis tuleviku väljamaksete kohustisi, mille mõõtmisel rakendatakse paragrahve 55–59 ja paragrahve 69–70A. Analüüs võib olla järgmine:

c)

nõudmisel makstavad summad, selgitades selliste summade ja nendega seotud lepingute portfellide bilansilise jääkmaksumuse vahelist seost, kui seda ei avalikustata käesoleva paragrahvi punkti b rakendamisel.

a)

ebakindel tulevikusündmus (vt paragrahvid B3–B5);

b)

mitterahalised maksed (vt paragrahv B6);

c)

kindlustusriski ja muude riskide eristamine (vt paragrahvid B7–B16);

d)

märkimisväärne kindlustusrisk (vt paragrahvid B17–B23);

e)

muutused kindlustusriski tasemes (vt paragrahvid B24–B25) ja

f)

kindlustuslepingute näited (vt paragrahvid B26–B30).

a)

kas kindlustusjuhtum toimub;

b)

millal kindlustusjuhtum toimub või

c)

kui palju peab üksus maksma, kui kindlustusjuhtum toimub.

a)

võimaluse kadumine nõuda kindlustusvõtjalt tasu tulevase teenuse eest. Näiteks tähendab investeeringutega seotud elukindlustuslepingu korral kindlustusvõtja surm, et üksus ei saa enam pakkuda investeeringu haldamisteenuseid ja selle eest tasu võtta. See üksuse majanduslik kahju ei tulene siiski kindlustusriskist nagu ka avatud investeerimisfondi valitseja ei võta enda kanda kindlustusriski seoses kliendi võimaliku surmaga. Seepärast ei ole tulevaste investeeringute haldustasu potentsiaalne kadumine asjakohane selle hindamisel, mil määral kindlustusriski lepinguga üle antakse;

b)

nendest tasudest loobumine surma korral, mida saadaks tühistamise või tagasiostu korral. Kuna lepinguga hakkasid need tasud kehtima, ei kompenseeri nendest loobumine kindlustusvõtjale eelnevalt olemas olnud riski. Järelikult ei ole need asjakohased selle hindamisel, mil määral kindlustusriski lepinguga üle antakse;

c)

makse, mis sõltub sündmusest, mis ei too kaasa olulist kahju lepingu omajale. Näiteks analüüsigem lepingut, mis nõuab väljastajalt ühe miljoni valuutaühiku (CU) (1) maksmist, kui vara kahjustub füüsiliselt, põhjustades lepingu omajale ebaolulise majandusliku kahju ühe valuutaühiku ulatuses. Omaja annab selle lepinguga väljastajale üle ühe valuutaühiku kaotamise ebaolulise riski. Samas tekitab leping mittekindlustusliku riski, et väljastaja peab tasuma 999 999 valuutaühikut, kui kindlaksmääratud sündmus aset leiab. Kuna puudub stsenaarium, mille puhul kindlustusjuhtum põhjustab lepingu omajale olulise kahju, ei võta väljastaja omajalt üle märkimisväärset kindlustusriski ja see leping ei ole kindlustusleping;

d)

võimalikud edasikindlustushüvitised. Üksus arvestab neid eraldi.

a)

vargus- või kahjukindlustus;

b)

tootevastutuse, ametialase vastutuse, tsiviilvastutuse või kohtukulude kindlustus;

c)

elukindlustus ja ettemakstud matuseplaanid (kuigi surm on kindel, ei ole kindel, millal surm saabub või mõne elukindlustusliigi puhul, kas surm saabub kindlustusega kaetud perioodi jooksul);

d)

ellujäämisest olenevad annuiteedid ja pensionid, st lepingud, millega makstakse kompensatsiooni ebakindla tulevikusündmuse – annuiteedi saaja või pensionäri ellujäämise – korral, et aidata annuiteedi saajal või pensionäril säilitada teatavat elatustaset, mida muidu mõjutaks tema ellujäämine ebasoodsalt. (Tööandjate vastutus, mis tuleneb töövõtjate hüvitiste kavadest ja pensionihüvitiste kohustustest, mis on kindlaks määratud hüvitistega kavadega, jääb väljapoole IFRS 17 rakendusala, rakendades paragrahvi 7 punkti b);

e)

invaliidsus- ja ravikindlustus;

f)

tagatisvõlakirjad (surety bonds), tagatiskirjad (fidelity bonds), täitmistagatised (performance bonds) ja pakkumistagatised (bid bonds), st lepingud, mis kompenseerivad lepingu omaja kahju juhul, kui teine osapool ei täida lepingulist kohustust, näiteks kohustust ehitada maja;

g)

toote garantii. Toote garantii, mille on andnud teine pool tootja, vahendaja või jaemüüja müüdud kauba eest, kuulub IFRS 17 rakendusalasse. Paragrahvi 7 punkti a rakendamisel jääb toote garantii, mille on otseselt andnud tootja, vahendaja või jaemüüja, siiski IFRS 17 rakendusalast välja ja kuulub selle asemel IFRS 15 või IAS 37 Eraldised, tingimuslikud kohustised ja tingimuslikud varad rakendusalasse;

h)

omandiõiguskindlustus (kindlustus selliste vigade avastamise vastu maa või hoonete omandiõiguses, mis ei olnud ilmsed kindlustuslepingu väljastamise ajal). Sel juhul on kindlustusjuhtumiks omandiõiguses vea avastamine, mitte viga ise;

i)

reisikindlustus (rahaline või mitterahaline kompensatsioon kindlustusvõtjatele enne reisi või selle ajal kantud kahjude eest);

j)

katastroofivõlakirjad, mis vähendavad põhiosa makseid, intresse või mõlemaid, kui kindlaksmääratud sündmus mõjutab ebasoodsalt võlakirja emitenti (välja arvatud juhul, kui kindlaksmääratud sündmus ei tekita märkimisväärset kindlustusriski, näiteks kui sündmus on intressimäära või välisvaluuta kursi muutus);

k)

kindlustusvahetuslepingud ja muud lepingud, mis nõuavad makse tegemist olenevalt muutustest klimaatilistes, geoloogilistes või muudes füüsilistes muutujates, mis on lepinguosalisele eriomased.

a)

investeerimislepingud, mis on juriidiliselt kindlustuslepingu vormis, kuid millega ei anta väljastajale üle märkimisväärset kindlustusriski. Näiteks elukindlustuslepingud, mille puhul üksus ei kanna märkimisväärset suremus- või haigestumusriski, ei ole kindlustuslepingud; sellised lepingud on finantsinstrumendid või teenuslepingud – vt paragrahv B28. Võimaliku kasumiosalusega investeerimislepingud ei vasta kindlustuslepingu määratlusele, kuid need kuuluvad siiski paragrahvi 3 punkti c rakendamisel IFRS 17 rakendusalasse, tingimusel et need väljastab üksus, kes väljastab ka kindlustuslepinguid;

b)

lepingud, millel on kindlustuse juriidiline vorm, kuid mille alusel kogu märkimisväärne kindlustusrisk läheb tagasi kindlustusvõtjale tühistamatute ja täitmisele pööratavate mehhanismide kaudu, mis korrigeerivad kindlustusvõtja tulevasi makseid otseselt kindlustatud kahjudest tulenevalt. Näiteks mõned finantsedasikindlustuse lepingud või mõned grupilepingud tagastavad kogu märkimisväärse kindlustusriski kindlustusvõtjale; sellised lepingud on tavaliselt finantsinstrumendid või teenuslepingud (vt paragrahv B28);

c)

enesekindlustus (st sellise riski enda kanda jätmine, mida oleks võinud katta kindlustus). Sellisel juhul kindlustusleping puudub, sest puudub kokkulepe teise poolega. Kui üksus väljastab kindlustuslepingu oma ema-, tütar- või sõsarettevõttele, siis ei sisalda konsolideeritud finantsaruanded seega kindlustuslepingut, kuna leping teise poolega puudub. Kindlustusleping sisaldub siiski lepingu väljastaja või omaja individuaalsetes või eraldiseisvates finantsaruannetes;

d)

lepingud (nt hasartmängulepingud), mis nõuavad tasumist, kui konkreetne ebakindel tulevikusündmus toimub, kuid ei nõua lepingulise makse eeltingimusena, et sündmus mõjutaks kindlustusvõtjat ebasoodsalt. See ei jäta kindlustuslepingu määratlusest välja siiski lepinguid, milles määratakse kindlaks ettemääratud väljamakse, et kvantifitseerida kindlaksmääratud sündmuse, nagu surma või õnnetusjuhtumi põhjustatud kahju (vt paragrahv B12);

e)

tuletisinstrumendid, millega kaasneb ühele poolele finantsrisk, kuid mitte kindlustusrisk, kuna tuletisinstrument nõuab poolelt makse tegemist (või annab õiguse makset saada), mis põhineb üksnes muutustel ühes või mitmes järgmises muutujas: kindlaksmääratud intressimäär, finantsinstrumendi hind, kaubahind, välisvaluutakurss, hinna- või määraindeks, krediidireiting või muu muutuja, tingimusel et mitterahalise muutuja korral ei ole see muutuja lepinguosalisele eriomane;

f)

krediidiga seotud garantiid, mis nõuavad makse tegemist, isegi kui garantii saajal ei ole tekkinud kahju, kuna võlgnik ei suuda tähtajaks võlga tasuda; selliseid lepinguid arvestatakse standardi IFRS 9 Finantsinstrumendid kohaselt (vt paragrahv B29);

g)

lepingud, mis nõuavad makse tegemist olenevalt klimaatilisest, geoloogilisest või muust füüsilisest muutujast, mis ei ole lepinguosalisele eriomane (tavaliselt nimetatakse neid ilmastiku(mõjuga) tuletisinstrumentideks);

h)

lepingud, mis näevad ette põhiosa, intressi või mõlema vähendatud maksed tulenevalt klimaatilisest, geoloogilisest või muust füüsilisest muutujast, mis ei ole lepinguosalisele eriomane (tavaliselt nimetatakse neid katastroofivõlakirjadeks).

a)

hoolimata sellest, kas vastaspoolel on aluseks olev võlainstrument, või

b)

pigem krediidireitingu või krediidiindeksi muutuse korral, mitte siis, kui asjaomane võlgnik ei suuda tähtajaks võlga tasuda.

a)

investeerimiskomponent ja kindlustuskomponent ei ole omavahel tihedalt seotud;

b)

kindlustuslepinguid väljastavad üksused või teised isikud müüvad või võivad müüa samaväärsete tingimustega lepingut eraldi samal turul või samas jurisdiktsioonis. Üksus peab selle otsuse tegemisel võtma arvesse kogu mõistlikult kättesaadavat teavet. Üksus ei ole kohustatud tegema põhjalikku otsingut, et teha kindlaks, kas investeerimiskomponenti müüakse eraldi.

a)

üksus ei saa mõõta üht komponent teist arvesse võtmata. Kui ühe komponendi väärtus sõltub teise komponendi väärtusest, peab üksus rakendama ühendatud investeerimis- ja kindlustuskomponendi arvestamiseks seega standardit IFRS 17, või

b)

kindlustusvõtja ei saa ühest komponendist tulenevat kasu teise komponendi olemasoluta. Kui ühe lepingukomponendi aegumine või tähtpäevumine põhjustab teise komponendi aegumise või tähtpäevumise, peab üksus rakendama ühendatud investeerimis- ja kindlustuskomponendi arvestamiseks seega standardit IFRS 17.

a)

kauba või teenusega seonduvad rahavood ja riskid on tihedalt seotud lepingu kindlustuskomponentidega seonduvate rahavoogude ja riskidega ja

b)

üksus osutab olulist teenust, integreerides kauba või teenuse kindlustuskomponentidega.

a)

kindlustuslepingu sõlmimisega seotud rahavood, mis on otseselt omistatavad kindlustuslepingute grupile:

b)

kindlustuslepingu sõlmimisega seotud rahavood, mis on otseselt omistatavad kindlustuslepingute portfellile, v.a punktis a nimetatud rahavood, portfelli kuuluvate lepingute gruppidele.

a)

kajastab üksus väärtuse langusest tulenevat kahjumit kasumiaruandes ja vähendab vara bilansilist jääkmaksumust kindlustuslepingu sõlmimisega seotud rahavoogude puhul nii, et vara bilansiline jääkmaksumus ei ületa seotud kindlustuslepingute grupi eeldatavat sissetulevat netorahavoogu, mis on kindlaks määratud paragrahvi 32 punkti a rakendades;

b)

kui üksus jaotab kindlustuslepingu sõlmimisega seotud rahavood kindlustuslepingute gruppidele, rakendades paragrahvi B35A punkti a alapunkti ii, kajastab üksus väärtuse langusest tuleneva kahjumi kasumiaruandes ja vähendab seotud varade bilansilist jääkmaksumust kindlustuslepingu sõlmimisega seotud rahavoogude puhul sel määral, mil:

a)

kogu liigse kulu või jõupingutuseta kättesaadava mõistliku ja põhjendatud teabe objektiivne kasutamine (vt paragrahvid B37–B41);

b)

turupõhised muutujad ja mitteturupõhised muutujad (vt paragrahvid B42–B53);

c)

jooksvate hinnangute kasutamine (vt paragrahvid B54–B60) ja

d)

lepingu piiridesse jäävad rahavood (vt paragrahvid B61–B71).

a)

teave nõuete kohta, millest kindlustusvõtjad on juba teatanud;

b)

muu teave kindlustuslepingute teadaolevate või hinnanguliste omaduste kohta;

c)

üksuse enda kogemustel põhinevad varasemate perioodide andmed, mida täiendavad vajaduse korral muudest allikatest saadud varasemate perioodide andmed. Varasemate perioodide andmeid korrigeeritakse valitsevate tingimuste peegeldamiseks, näiteks kui:

d)

kui tegemist on praeguse hinnateabega (kui see on kättesaadav) sarnaseid riske katvate edasikindlustuslepingute ja muude finantsinstrumentide, näiteks katastroofivõlakirjade ja ilmastiku(mõjuga) tuletisinstrumentide kohta ja kindlustuslepingute üleandmise hiljutiste turuhindadega. Seda teavet korrigeeritakse, et peegeldada erinevusi nendest edasikindlustuslepingutest või muudest finantsinstrumentidest tulenevate rahavoogude ja selliste rahavoogude vahel, mis tekivad siis, kui üksus täidab kindlustusvõtjaga sõlmitud aluslepinguid.

a)

turupõhised muutujad – muutujad, mida saab turgudel jälgida või otseselt nende alusel tuletada (nt avalikult kaubeldavate väärtpaberite hinnad ja intressimäärad), ja

b)

mitteturupõhised muutujad – kõik muud muutujad (nt kindlustusnõuete sagedus ja raskusaste ning suremus).

a)

üksusesisene suremusstatistika võib olla riigi suremusstatistikast veenvam, kui riiklikud andmed põhinevad suurel andmekogumil, mis ei iseloomusta kindlustatud elanikkonda. See võib tuleneda näiteks sellest, et kindlustatud elanikkonna demograafilised näitajad võivad oluliselt erineda kogu riigi omadest, ja üksus peaks seetõttu võtma rohkem arvesse siseandmeid ja vähem riiklikku statistikat;

b)

kui aga sisestatistika põhineb väikesel elanikkonna osal, mille omadused on usutavasti sarnased riigi omadega, ja kui riiklik statistika on ajakohane, peab üksus võtma rohkem arvesse riiklikku statistikat.

a)

ajakohastatud hinnangud peegeldavad tõetruult aruandeperioodi lõpus valitsevaid tingimusi;

b)

muutused hinnangutes peegeldavad tõetruult perioodi jooksul tingimustes toimunud muutusi. Näiteks oletagem, et hinnangud olid perioodi alguses mõistliku vahemiku ühes otsas. Kui tingimused ei ole muutunud, ei peegeldaks hinnangute nihutamine vahemiku teise otsa perioodi lõpus tõetruult seda, mis on perioodi jooksul toimunud. Kui üksuse uusimad hinnangud erinevad tema varasematest hinnangutest, kuid tingimused ei ole muutunud, peab ta hindama, kas iga stsenaariumi puhul määratud uus tõenäosus on põhjendatud. Tõenäosuse hinnangute ajakohastamisel peab üksus arvestama nii oma varasemate hinnangute aluseks olnud tõendeid kui ka uusi kättesaadavaid tõendeid, asetades suurema kaalu veenvamatele tõenditele.

a)

püsivad muutused suremuses;

b)

muutused kindlustatud elanikkonna omadustes (nt muutused lepingute sõlmimisel või väljamaksete tegemisel või lepinguline valikuline katkestamine ebatavaliselt hea tervisega kindlustusvõtjate poolt);

c)

juhuslikud kõikumised või

d)

tuvastatavad ühekordsed põhjused.

a)

ütlevad oma lepingud üles, kui on teatav tõenäosus, et osa kindlustusvõtjaid ei tee seda, või

b)

jätkavad oma lepinguid, kui on teatav tõenäosus, et osa kindlustusvõtjaid ei tee seda.

a)

kindlustusvõtja kindlustusmaksed (sh kindlustusmaksete korrigeerimised ja osamaksetega kindlustusmaksed) ja nendest kindlustusmaksetest tulenevad täiendavad rahavood;

b)

väljamaksed kindlustusvõtjale (või tema nimel), sealhulgas juba teatatud, kuid veel tasumata nõuded (st teatatud nõuded), rahuldamata nõuded sündmuste korral, mis on toimunud, kuid mille puhul ei ole nõuetest veel teatatud, ja kõik tulevased nõuded, millega seoses on üksusel sisuline kohustus (vt paragrahv 34);

c)

väljamaksed kindlustusvõtjale (või tema nimel), mis varieeruvad vastavalt alusvara tasuvusele;

d)

väljamaksed kindlustusvõtjale (või tema nimel), mis tulenevad tuletisinstrumentidest, näiteks lepingus sisalduvatest varjatud optsioonidest ja garantiidest, ulatuses, milles need optsioonid ja garantiid ei ole kindlustuslepingust eraldatud (vt paragrahvi 11 punkt a);