1.   

„Tervishoid“ – igasugune tegevus, mille esmane eesmärk on tervisevaldkonna kõrgetasemeliste teadmiste rakendamisega parandada ja toetada inimeste terviseseisundit, ennetada selle halvenemist ja leevendada terviseseisundi halvenemise tagajärgi.

2.   

„Tervishoiu jooksevkulud“ – residentidest üksuste lõpptarbimiskulutused tervishoiukaupadele ja -teenustele, sealhulgas üksikisikutele otse pakutavatele tervishoiukaupadele ja -teenustele ning kollektiivsetele tervishoiuteenustele.

3.   

„Tervishoiufunktsioonid“ – vajadused, mida tervishoiukaupade ja -teenustega püütakse rahuldada, või tervisega seotud eesmärk.

4.   

„Statsionaarne aktiivravi ja taastusravi“: „statsionaarne ravi“ – selliste patsientide ravi ja/või hooldus tervishoiuasutuses, kes on tervishoiuasutusse hospitaliseeritud vähemalt üheks ööks. „Aktiivravi“ – tervishoiuteenused, mille peamine eesmärk on leevendada sümptomeid või vähendada haiguse või vigastuse tõsidust või kaitsta haiguse või vigastuse süvenemise või komplikatsioonide tekkimise eest, mis võiks ohustada elu või normaalset talitlusvõimet. „Taastusravi“ – teenused, mis stabiliseerivad, parandavad või taastavad keha ja selle kahjustunud talitlusvõimet, kompenseerivad keha puuduvat või piiratud talitlusvõimet ja struktuure, parandavad tegevusvõimet ja osalemist ning väldivad kahjustuste ja meditsiiniliste komplikatsioonide teket ja riske.

5.   

„Päevapatsientide aktiivravi ja taastusravi“: „päevaravi“ – kavandatud meditsiiniteenused ja meditsiinilised tugiteenused, mida osutatakse tervishoiuasutuses patsientidele, kes on diagnoosi määramiseks, raviks või muud liiki tervishoiuteenuste kasutamiseks hospitaliseeritud, kuid kes kirjutatakse välja samal päeval. „Aktiivravi“ – tervishoiuteenused, mille peamine eesmärk on leevendada sümptomeid või vähendada haiguse või vigastuse tõsidust või kaitsta haiguse või vigastuse süvenemise või komplikatsioonide tekkimise eest, mis võiks ohustada elu või normaalset talitlusvõimet. „Taastusravi“ – teenused, mis stabiliseerivad, parandavad või taastavad keha ja selle kahjustunud talitlusvõimet, kompenseerivad keha puuduvat või piiratud talitlusvõimet ja struktuure, parandavad tegevusvõimet ja osalemist ning väldivad kahjustuste ja meditsiiniliste komplikatsioonide teket ja riske.

6.   

„Ambulatoorne aktiivravi ja taastusravi“: „ambulatoorne ravi“ – meditsiini- ja tugiteenused, mida osutatakse tervishoiuasutuses patsiendile, kes ei ole asutusse hospitaliseeritud ega ööbi seal. „Aktiivravi“ – tervishoiuteenused, mille peamine eesmärk on leevendada sümptomeid või vähendada haiguse või vigastuse tõsidust või kaitsta haiguse või vigastuse süvenemise või komplikatsioonide tekkimise eest, mis võiks ohustada elu või normaalset talitlusvõimet. „Taastusravi“ – teenused, mis stabiliseerivad, parandavad või taastavad keha ja selle kahjustunud talitlusvõimet, kompenseerivad keha puuduvat või piiratud talitlusvõimet ja struktuure, parandavad tegevusvõimet ja osalemist ning väldivad kahjustuste ja meditsiiniliste komplikatsioonide teket ja riske.

7.   

„Kodune aktiivravi ja taastusravi“: „koduhooldus“ – meditsiini-, tugi- ja õendusteenused, mida osutatakse patsientidele nende kodus ja mis eeldavad teenuse osutaja füüsilist kohalolekut. „Aktiivravi“ – tervishoiuteenused, mille peamine eesmärk on leevendada sümptomeid või vähendada haiguse või vigastuse tõsidust või kaitsta haiguse või vigastuse süvenemise või komplikatsioonide tekkimise eest, mis võiks ohustada elu või normaalset talitlusvõimet. „Taastusravi“ – teenused, mis stabiliseerivad, parandavad või taastavad keha ja selle kahjustunud talitlusvõimet, kompenseerivad keha puuduvat või piiratud talitlusvõimet ja struktuure, parandavad tegevusvõimet ja osalemist ning väldivad kahjustuste ja meditsiiniliste komplikatsioonide teket ja riske.

8.   

„Pikaajaline statsionaarne ravi (tervis)“: „statsionaarne ravi“ – selliste patsientide ravi ja/või hooldus tervishoiuasutuses, kes on tervishoiuasutusse hospitaliseeritud vähemalt üheks ööks. „Pikaajaline hooldus (tervis)“ – mitmesugused meditsiini- või õendusteenused ja isikuhooldusteenused, mis toetavad igapäevatoiminguid ja mille põhieesmärk on leevendada valu ja kannatusi ning vähendada või ohjeldada terviseseisundi halvenemist patsientidel, kes on teataval määral pikaajaliselt sõltuvad.

9.   

„Pikaajaline päevaravi (tervis)“: „päevaravi“ – kavandatud meditsiiniteenused ja meditsiinilised tugiteenused, mida osutatakse tervishoiuasutuses patsientidele, kes on diagnoosi määramiseks, raviks või muud liiki tervishoiuteenuste kasutamiseks hospitaliseeritud, kuid kes kirjutatakse välja samal päeval. „Pikaajaline hooldus (tervis)“ – mitmesugused meditsiini- ja isikuhooldusteenused, mille põhieesmärk on leevendada valu ja kannatusi ning vähendada või ohjeldada terviseseisundi halvenemist patsientidel, kes on teataval määral pikaajaliselt sõltuvad.

10.   

„Pikaajaline ambulatoorne ravi (tervis)“: „ambulatoorne ravi“ – meditsiini- ja tugiteenused, mida osutatakse tervishoiuasutuses patsiendile, kes ei ole asutusse hospitaliseeritud ega ööbi seal. „Pikaajaline hooldus (tervis)“ – mitmesugused meditsiini- ja isikuhooldusteenused, mille põhieesmärk on leevendada valu ja kannatusi ning vähendada või ohjeldada terviseseisundi halvenemist patsientidel, kes on teataval määral pikaajaliselt sõltuvad.

11.   

„Pikaajaline koduhooldus (tervis)“: „koduhooldus“ – meditsiini-, tugi- ja õendusteenused, mida osutatakse patsientidele nende kodus ja mis eeldavad teenuse osutaja füüsilist kohalolekut. „Pikaajaline hooldus (tervis)“ – mitmesugused meditsiini- ja isikuhooldusteenused, mille põhieesmärk on leevendada valu ja kannatusi ning vähendada või ohjeldada terviseseisundi halvenemist patsientidel, kes on teataval määral pikaajaliselt sõltuvad.

12.   

„Tugiteenused (funktsioon täpsustamata)“ – tervishoiu või pikaajalise hooldusega seotud teenused, mille puhul ei ole funktsioon ega pakkumise viis täpsustatud ning mida patsient kasutab otse – eelkõige tervishoiusüsteemiga iseseisva kokkupuutumise käigus – ja mis ei ole raviteenuste paketi lahutamatu osa, näiteks laboriteenused ja meditsiinilised ülesvõtted või patsiendi transportimine ja päästmine hädaolukorras.

13.   

„Ravimid ja muud meditsiinilised mittekestvuskaubad (funktsioon täpsustamata)“ – ravimid ja meditsiinilised mittekestvuskaubad, mis on mõeldud kasutamiseks diagnoosi määramisel, haigusest tervenemiseks, haiguse leevendamisel ja ravimisel ning mille puhul ei ole funktsiooni ega pakkumise viisi täpsustatud, sealhulgas retseptiravimid ja käsimüügiravimid.

14.   

„Meditsiiniseadmed ja muud meditsiinikaubad (funktsioon täpsustamata)“ – meditsiinilised kestvuskaubad – sealhulgas korrigeerivad lisavahendid –, mis toetavad või korrigeerivad inimorganismi defekte ja/või hälbeid; ortopeedilised abivahendid, proteesid või tehispikendused, mis asendavad puuduvat kehaosa; muud abivahendid, sealhulgas implantaadid, mis asendavad või täiendavad puuduva bioloogilise struktuuri funktsionaalsust, ning meditsiinitehnilised vahendid; funktsioon ja pakkumise viis on täpsustama.

15.   

„Ennetavad teenused“ – meetmed, mille eesmärk on vältida või vähendada vigastuste ja haiguste arvu või tõsidust ning nendega seotud järelhaigusi ja komplikatsioone.

16.   

„Juhtimine ning tervishoiusüsteemi ja rahastamise haldamine“ – teenused, mis keskenduvad pigem tervishoiusüsteemile kui otsesele tervishoiule ning juhivad ja toetavad tervishoiusüsteemi toimimist ning mida peetakse kollektiivseteks, kuna need ei ole suunatud konkreetsetele üksikisikutele, vaid nendest saavad kasu tervishoiusüsteemi kõik kasutajad.

17.   

„Muud mujal liigitamata tervishoiuteenused“ – mis tahes muud tervishoiuteenused, mida ei ole liigitatud kategooriatesse HC.1–HC.7.

18.   

„Tervishoiu rahastamismudelid“ – rahastamismehhanismid, mis võimaldavad inimestel kasutada tervishoiuteenuseid ja mis hõlmavad nii olukordi, kus teenuste ja kaupade eest tasuvad otseselt leibkonnad, kui ka kolmandate isikute pakutavat rahastamist.

19.   

„Avaliku sektori mudelid“ – tervishoiu rahastamismudelid, mille omadused määrab kindlaks seadus või valitsus ja mille puhul on programmi jaoks nähtud ette eraldi eelarve ja selle eest kokkuvõttes vastutav valitsusüksus.

20.   

„Sotsiaalravikindlustusskeem“ – rahastamismehhanism, millega tagatakse seaduse või valitsuse sätestatud kohustusliku osalemise kaudu teatavate elanikkonnarühmade juurdepääs tervishoiule; osalemiskõlblikkus põhineb asjaomaste isikute tehtavatel või asjaomaste isikute nimel tehtavatel tervisekindlustusmaksetel.

21.   

„Kohustuslik erakindlustusskeem“ – rahastamismehhanism, millega tagatakse seaduse või valitsuse sätestatud kohustusliku osalemise kaudu teatavate elanikkonnarühmade juurdepääs tervishoiule; osalemiskõlblikkus põhineb tervisekindlustuse ostmisel.

22.   

„Vabatahtlikud ravikindlustusskeemid“ – skeemid, mis põhinevad sellise tervisekindlustuse ostmisel, mida valitsus ei ole muutnud kohustuslikuks ja mille kindlustusmakseid võib valitsus otseselt või kaudselt toetada.

23.   

„Mittetulundusühenduste rahastamismudelid“ – mittekohustuslikud rahastamismehhanismid ja -programmid, mille puhul on õigus saada sissemaksetega mitte seotud hüvitisi, mis põhinevad üldsuse, valitsuse või ettevõtete toetustel.

24.   

„Ettevõtete rahastamismudelid“ – eelkõige mehhanismid, mille puhul ettevõtted osutavad oma töötajatele otse tervishoiuteenuseid või rahastavad neid, kaasamata kindlustusel põhinevat skeemi.

25.   

„Leibkondade omaosalus“ – leibkond tasub tervishoiukaupade ja -teenuste eest otse oma esmasest sissetulekust või säästudest; kasutaja maksab kaupade ostmise või teenuste kasutamise ajal.

26.   

„Muu maailma rahastamismudelid“ – rahastamismehhanismid, kuhu on kaasatud või mida juhivad välisriigi residendist institutsioonilised üksused, kes koguvad ja koondavad vahendeid ning ostavad tervishoiukaupu ja -teenuseid residentide nimel ja kohalikku mudelit kasutamata.

27.   

„Tervishoiuteenuse osutajad“ – asutused ja ettevõtjad, kelle põhitegevus on tervishoiukaupade ja -teenuste pakkumine, samuti need, kelle jaoks tervishoiukaupade ja -teenuste pakkumine on üks mitmest tegevusvaldkonnast.

28.   

„Haiglad“ – tegevusloaga asutused, kes eelkõige osutavad meditsiinilisi, diagnostilisi ja raviteenuseid, mis hõlmavad hospitaliseeritud patsientidele osutatavaid arsti-, õendus- ja muid tervishoiuteenuseid ning erimajutusteenuseid, ning kes võivad pakkuda ka päevaravi, ambulatoorset ravi ja koduhooldusteenuseid.

29.   

„Pikaajalise hooldusravi asutused“ – asutused, kes eelkõige pakuvad pikaajalist hooldusravi, mis hõlmab õendus-, järelevalve- või muid teenuseid, mida hooldatavad isikud vajavad, kusjuures märkimisväärne osa pakutavatest teenustest ja hooldusest on segu tervishoiu- ja sotsiaalteenustest, kusjuures tervishoiuteenused hõlmavad enamjaolt õendusteenuseid ja isikuhooldusteenuseid.

30.   

„Ambulatoorsete tervishoiuteenuste osutajad“ – asutused, kes eelkõige osutavad tervishoiuteenuseid otse ambulatoorsetele patsientidele, kes ei vaja statsionaarset ravi, sealhulgas nii üld- ja eriarstikabinetid kui ka asutused, kes on spetsialiseerunud päevaravile ja koduhooldusteenuste pakkumisele.

31.   

„Tugiteenuste osutajad“ – asutused, kes tervishoiutöötajate järelevalve all osutavad konkreetseid tugiteenuseid otse ambulatoorsetele patsientidele olukorras, kus ravi haiglates, hooldusraviasutustes, ambulatoorset ravi pakkuvates asutustes või muudes asutustes selliseid teenuseid ei hõlma.

32.   

„Meditsiinikaupade jaemüüjad ja muud pakkujad“ – asutused, kelle põhitegevus on meditsiinikaupade jaemüük üldsusele tarbimiseks või kasutamiseks üksikisikute või leibkondade poolt, sealhulgas müügiga kaasnev paigaldamine ja remont.

33.   

„Ennetavate teenuste osutajad“ – asutused, kes eelkõige rakendavad kollektiivseid ennetavaid programme ja kampaaniaid/rahvaterviseprogramme, mis on mõeldud teatavatele isikute rühmadele või kogu rahvastikule, näiteks tervise edendamise ja kaitsmise ametid või rahvatervise instituudid, samuti spetsialiseerunud asutused, kelle põhitegevus on esmaste ennetavate teenuste osutamine.

34.   

„Tervishoiusüsteemi haldamise ja rahastamise pakkujad“ – asutused, kes eelkõige tegelevad tervishoiuteenuseid osutavate asutuste tegevuse reguleerimisega ning tervishoiusektori üldise haldamisega, sealhulgas tervishoiu rahastamise haldamisega.

35.   

„Muu majandus“ – muud residentidest tervishoiuteenuste osutajad, keda ei ole mujal kajastatud, sealhulgas leibkonnad kui perekonnaliikmetele isiklike koduste tervishoiuteenuste osutajad, juhul kui need vastavad sellel otstarbel antud sotsiaaltoetustele, samuti kõik muud üksused, kes osutavad tervishoiuteenuseid kõrvaltegevusena.

36.   

„Muu maailma pakkujad“ – kõik mitteresidentidest üksused, kes pakuvad tervishoiukaupu ja -teenuseid, samuti need, kes on seotud tervist puudutava tegevusega.