(1)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 231/2014 (4) kaotas kehtivuse 31. detsembril 2020. Selleks et liidu välistegevus oleks tõhus ka tulevikus, tuleks jätkata välisabi kavandamise ja andmise raamistiku kasutamist ajavahemikus 2021–2027.

(2)

Ühinemiseelse abi instrumendi eesmärk on valmistada abisaajaid ette tulevikus liiduga liitumiseks ning toetada nende ühinemisprotsessi. Seetõttu on laienemise toetamiseks hädavajalik eraldi instrument I lisas loetletud abisaajatele ühinemiseelseks abiks ajavahemikus 2021–2027 (IPA III), tagades samas, et selle eesmärgid ja toimimine on kooskõlas Euroopa Liidu lepingu (ELi leping) artiklis 21 sätestatud liidu välistegevuse üldeesmärkidega, sealhulgas põhiõiguste ja aluspõhimõtete austamise ning inimõiguste, demokraatia ja õigusriigi edendamise ja kaitsega, ja täiendavad neid. Kõnealune instrument peaks täiendama ka naabruspiirkonna, arengu- ja rahvusvahelise koostöö instrumenti „Globaalne Euroopa“, mis on loodud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2021/947 (5).

(3)

Euroopa Liidu lepingu artiklis 49 on sätestatud, et liidu liikmeks astumise avalduse võib esitada iga Euroopa riik, kes austab selliseid väärtusi nagu inimväärikuse austamine, vabadus, demokraatia, võrdsus, õigusriik ja inimõiguste, sealhulgas vähemuste hulka kuuluvate isikute õiguste austamine ning võtab endale kohustuse nimetatud väärtusi edendada. Need on liikmesriikide ühised väärtused ühiskonnas, kus valitsevad pluralism, mittediskrimineerimine, sallivus, õiglus, solidaarsus ning naiste ja meeste võrdõiguslikkus.

(4)

Euroopa riik, kes on avaldanud soovi liiduga ühineda, võib saada liidu liikmeks üksnes juhul, kui on leidnud kinnitust, et riik vastab täielikult 1993. aasta juunis Kopenhaagenis toimunud Euroopa Ülemkogu kohtumisel kehtestatud ühinemiskriteeriumidele (edaspidi „Kopenhaageni kriteeriumid“), ning tingimusel, et liit suudab uue liikme integreerida. Kopenhaageni kriteeriumid käsitlevad demokraatiat, õigusriiki, inimõigusi ning vähemuste austamist ja kaitset tagavate institutsioonide stabiilsust, toimiva turumajanduse olemasolu, suutlikkust toime tulla konkurentsisurve ja turujõududega liidus ning võimet mitte üksnes kasutada aluslepingute järgseid õigusi, vaid täita ka neis sätestatud kohustusi, sealhulgas saavutada poliitilise ning majandus- ja rahaliidu eesmärgid.

(5)

Liidu laienemispoliitika on strateegiline investeering Euroopa rahusse, julgeolekusse, stabiilsusse ja heaolusse ning võimaldab liidul olla paremal positsioonil üleilmsete probleemide käsitlemisel. Ühtlasi suurendatakse sellega nii liidu kui ka potentsiaalsete tulevaste liikmesriikide majanduslikke ja kaubandusvõimalusi, tagades samas abisaajate järkjärgulise ümberkujundamise. Liidu liikmeks saamise väljavaatel on märkimisväärne ümberkujundav mõju, mis hõlmab positiivseid demokraatlikke, poliitilisi, majanduslikke ja ühiskondlikke muutusi.

(6)

Laienemisprotsess rajaneb kindlaksmääratud kriteeriumidel ning õiglasel ja rangel tingimuslikkusel. Iga abisaajat hinnatakse vaid tema enda saavutuste põhjal. Tehtud edusammude hindamise ja puudujääkide kindlakstegemise eesmärk on pakkuda I lisas loetletud abisaajatele stiimuleid ja suuniseid vajalike ulatuslike reformide jätkamiseks. Selleks et laienemisväljavaadetest saaks reaalsus, on jätkuvalt väga oluline kindel juhindumine põhimõttest „põhialused kõigepealt“. Lähenemisviis „põhialused kõigepealt“ seob õigusriigi ja põhiõigused ühinemisprotsessi teise kahe olulise valdkonnaga: majanduse juhtimisega (suurem keskendumine majandusarengule ja konkurentsivõime suurendamisele) ning demokraatlike institutsioonide ja avaliku halduse reformi tõhustamisega. Kõik kolm põhialust on I lisas loetletud abisaajate reformiprotsessi jaoks määrava tähtsusega ning hõlmavad inimeste jaoks kõige olulisemaid küsimusi. Ühinemise edenemine oleneb sellest, kuivõrd taotleja austab liidu väärtusi ning suudab teha ja rakendada reforme, mis on vajalikud selleks, et viia riigi poliitilised, institutsioonilised, õigus-, haldus- ja majandussüsteemid vastavusse liidu normide, standardite, poliitika ja tavadega.

(7)

Laienemisprotsessi olulised elemendid on heanaaberlikud suhted ja piirkondlik koostöö, mis on väga tähtsad ka kogu liidu julgeoleku ja stabiilsuse jaoks. Oluline on ka kahepoolsete vaidluste lõplik, kaasav ja siduv lahendamine.

(8)

Euroopa põhiväärtuste omaksvõtmine ja neile pühendumine on valik ning oluline kõikide liiduga ühineda soovivate partnerite jaoks. Kooskõlas sellega peaksid partnerid võtma vastutuse ja pühenduma täielikult Euroopa väärtustele, samuti toetama normidel ja väärtustel põhinevat maailmakorda ning tegema jõuliselt vajalikke reforme oma rahva huvides. See hõlmab tegevuse järkjärgulist kooskõlla viimist liidu ühise välis- ja julgeolekupoliitikaga, eelkõige valdkondades, kus kaalul on olulised ühised huvid, näiteks piiravate meetmete küsimuses ning desinformatsiooni ja muude hübriidohtude vastases võitluses.

(9)

Komisjon rõhutas oma 6. veebruari 2018. aasta teatises „Lääne-Balkani riikide reaalne ELiga ühinemise väljavaade ning ELi tõhustatud koostöö nende riikidega“ Lääne-Balkani riikide kindlat ja saavutustel põhinevat väljavaadet saada liidu liikmeks. Komisjon esitas 5. veebruaril 2020. aastal ühinemisprotsessi läbivaadatud metoodika oma teatises „Ühinemisprotsessi tõhustamine – Lääne-Balkani riikide usutavad väljavaated saada ELi liikmeks“, mille nõukogu heaks kiitis. Komisjon esitas ka Lääne-Balkani majandus- ja investeerimiskava nende riikide pikemaajaliseks COVID-19 kriisi järgseks taastumiseks.

(10)

Liit ja selle liikmesriigid on kinnitanud 17. mai 2018. aasta Sofia deklaratsioonis ja 6. mai 2020. aasta Zagrebi deklaratsioonis oma vankumatut toetust Lääne-Balkani Euroopa väljavaatele ning oma pühendumust kõigil tasanditel, et toetada poliitilisi, majanduslikke ja ühiskondlikke muutusi piirkonnas. Zagrebi deklaratsioonis kordasid liit ja selle liikmesriigid veel kord oma tugevat solidaarsust Lääne-Balkani partneritega, eelkõige COVID-19 kriisi kontekstis.

(11)

Euroopa Ülemkogu on andnud kandidaatriigi staatuse Albaania Vabariigile, Islandile, Montenegrole, Põhja-Makedoonia Vabariigile, Serbia Vabariigile ja Türgi Vabariigile. Ülemkogu on kinnitanud Lääne-Balkani Euroopa väljavaadet, tuginedes stabiliseerimis- ja assotsieerimisprotsessile, mis jääb suhetes Lääne-Balkaniga ühiseks raamistikuks. Ilma et see piiraks seisukohti staatuse suhtes või mis tahes edasisi Euroopa Ülemkogu või nõukogu otsuseid, võidakse riike, kellel on väljavaade saada ELi liikmeks, aga kellele ei ole antud kandidaatriigi staatust, käsitada potentsiaalsete kandidaatriikidena üksnes käesoleva määruse kohaldamisel. 2015. aasta märtsis palus Islandi valitsus liidul Islandit enam mitte kandidaatriigiks pidada, kuigi ametlikult ei ole Island oma liikmeks astumise taotlust tagasi võtnud.

(12)

Abi andmisel tuleks järgida ka kokkuleppeid, mille liit on sõlminud I lisas loetletud abisaajatega. Käesoleva määruse alusel abi andmine peaks peamiselt keskenduma sellele, et aidata I lisas loetletud abisaajatel tugevdada demokraatlikke institutsioone ja õigusriiki, reformida kohtusüsteemi ja avalikku haldust, austada põhiõigusi, sealhulgas vähemuste hulka kuuluvate isikute põhiõigusi, ning edendada soolist võrdõiguslikkust, sallivust, sotsiaalset kaasatust ja diskrimineerimise keelamist, sealhulgas kaitsetus olukorras olevate isikute, laste ja puuetega inimeste puhul. Samuti tuleks sellega toetada sotsiaalse turumajanduse arendamist kooskõlas Euroopa sotsiaalõiguste samba raames kindlaks määratud kesksete põhimõtete ja õigustega, mille Euroopa Parlament, nõukogu ja komisjon 17. novembril 2017 välja kuulutasid ja allkirjastasid (6). Sellega ei tohiks toetada meetmeid, mis soodustavad mis tahes vormis segregatsiooni või sotsiaalset tõrjutust.

(13)

Kuna heanaaberlikud suhted ja piirkondlik koostöö on laienemisprotsessi väga olulised elemendid, tuleks abiga jätkuvalt toetada ka I lisas loetletud abisaajate jõupingutusi edendada piirkondlikku, makropiirkondlikku ja piiriülest koostööd ning territoriaalset arengut, sealhulgas liidu makropiirkondlike strateegiate rakendamise kaudu. Need programmid peaksid aitama veelgi kaasa abi suurele nähtavusele liidus ja I lisas loetletud abisaajariikides. Ühtlasi peaks käesoleva määruse alusel antavat abi edendama abisaajate majanduslikku ja sotsiaalset arengut ning majanduse juhtimist, tugevdama nende majanduslikku integreerimist liidu ühtse turuga, sealhulgas tollikoostööd, edendama avatud ja õiglast kaubandust, mis on aruka, kestliku ja kaasava majanduskasvu tegevuskava aluseks, sealhulgas regionaalarengu ja ühtekuuluvuspoliitikate, põllumajandus- ja maaelu arengu poliitikate ning sotsiaal- ja tööhõivepoliitikate, sealhulgas tööjõu liikuvuse rakendamise ning digitaalmajanduse ja -ühiskonna arendamise ning teadusuuringute ja innovatsiooni hoogustamisega, samuti 2018. aasta Lääne-Balkani digitaalarengu tegevuskava juhtalgatuse kontekstis.

(14)

IPA III kohased meetmed peaksid toetama leppimist, rahuloomet ja konfliktide ennetamist vahendustegevuse, usalduse suurendamise meetmete ning õiglust, tõeotsimist ja reparatsioone edendavate ja rikkumiste kordumise vältimise protsesside kaudu.

(15)

Käesoleva määruse alusel antavat abi tuleks kasutada rahva tervise turvalisuse ja rahvatervise hädaolukordadeks valmisoleku tugevdamiseks, samuti vastastikuses täiendavuses muude liidu rahastamisvahenditega COVID-19 puhangu põhjustatud suure majandusšokiga tegelemiseks ning selle tõsiste sotsiaal-majanduslike mõjude leevendamiseks, mobiliseerides ressursse piirkonna majanduse taastumise kiirendamiseks.

(16)

Erilist tähelepanu tuleks pöörata uute võimaluste loomisele noorte, sealhulgas noorte spetsialistide jaoks, tagades samal ajal, et need võimalused aidatavad kaasa I lisas loetletud abisaajate sotsiaal-majanduslikule arengule. Käesoleva määruse alusel antava abi eesmärk peaks olema ka ajude äravoolu probleemiga tegelemine.

(17)

Liidu tegevusest, mille eesmärk on toetada IPA III-st antavatest rahalistest vahenditest I lisas loetletud abisaajariikide reforme, peaksid kõnealused riigid ja ka liit tõhusalt teavitama. Sellega seoses peaks liit tõhustama teabe edastamise ja teavituskampaaniatega seotud jõupingutusi, et tagada rahastamise nähtavus IPA III-st.

(18)

Liit peaks liikmesriikide kogemusest juhindudes toetama I lisas loetletud abisaajaid teel ühinemise poole. Selline koostöö peaks keskenduma eelkõige liikmesriikide enda reformiprotsessi käigus omandatud kogemuste jagamisele.

(19)

Õigusriigi tugevdamine, sealhulgas kohtusüsteemi sõltumatuse suurendamine, korruptsiooni, rahapesu ja organiseeritud kuritegevuse vastase võitluse tugevdamine ning läbipaistvuse ja hea valitsemistava toetamine kõikidel tasanditel ning avaliku halduse reformi tõhustamine, sealhulgas riigihangete, konkurentsi ja riigiabi valdkonnas, on endiselt kõige põhilisemad väljakutsed ning need on äärmiselt olulised, et abisaajad läheneksid liidule ja oleksid valmis liidu liikmelisusega kaasnevaid kohustusi täielikult täitma. Pidades silmas nendes valdkondades ellu viidavate reformide pikemaajalist laadi ja vajadust saavutada tulemusi, tuleks käesoleva määruse alusel antava finantsabi kaudu neid küsimusi võimalikult varakult käsitleda.

(20)

Kooskõlas osalusdemokraatia põhimõttega peaks komisjon edendama igas I lisas loetletud abisaajariigis parlamentaarse suutlikkuse suurendamist, parlamentaarset järelevalvet, demokraatlikke menetlusi ja õiglast esindatust.

(21)

Julgeolekuvaldkonnas on liidu ja I lisas loetletud abisaajate tõhustatud strateegiline ja operatiivkoostöö hädavajalik, et julgeoleku-, terrorismi- ja organiseeritud kuritegevuse ohtudega tulemuslikult ja tõhusalt toime tulla.

(22)

Rahvusvaheline ja piirkondlik rändealane koostöö, sealhulgas tugevdades veelgi piiri- ja rändehalduse suutlikkust, tagades rahvusvahelise kaitse kättesaadavuse, jagades olulist teavet, tugevdades piirikontrolli ning jõupingutusi ebaseadusliku rände vastu võitlemiseks, sundrände probleemiga tegelemine ning inimkaubanduse ja inimeste ebaseadusliku üle piiri toimetamise vastu võitlemine on liidu ja I lisas loetletud abisaajate vahelise koostöö olulised aspektid.

(23)

Tuleks parandada I lisas loetletud abisaajate kommunikatsioonivõimet, et tagada üldsuse toetus liidu väärtustele ja nende mõistmine ning võimaliku liidu liikmesusega kaasneva kasu ja kaasnevate kohustuste mõistmine, tegeledes samal ajal desinformatsiooni küsimusega.

(24)

Liit peaks haarama ohjad tegevuses, mille eesmärk on parandada meie planeedi tervist ja saavutada paremini ühendatud maailm. Euroopa roheleppes, mis on esitatud komisjoni 11. detsembri 2019. aasta teatises, on esitatud uuendatud kohustus ja uus strateegiline raamistik selle üleilmse eesmärgi saavutamiseks. Liit peaks kasutama oma mõjuvõimu, oskusteavet ja finantsabi, et kutsuda I lisas loetletud abisaajaid endaga kestlikkuse suunas liikumisel ühinema. Käesolev määrus peaks seetõttu edendama rohelist tegevuskava, tugevdades keskkonnakaitset, aidates kaasa kliimamuutuste leevendamisele ja kliimamuutustele vastupanuvõime suurendamisele ning kiirendades üleminekut vähese CO2 heitega majandusele.

(25)

I lisas loetletud abisaajad peavad olema paremini valmis käsitlema üleilmseid probleeme, nagu jätkusuutlik areng ja kliimamuutused, ning viima oma jõupingutused nende küsimuste lahendamiseks kooskõlla liidu jõupingutustega. Võttes arvesse, kui tähtis on võidelda kliimamuutuste vastu kooskõlas liidu kohustustega rakendada ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni alusel vastu võetud Pariisi kokkulepet (7) ning saavutada ÜRO kestliku arengu eesmärgid, peaks IPA III aitama kaasa kliimameetmete peavoolustamisele liidu poliitikavaldkondades ja üldise eesmärgi – tagada 30 % liidu eelarvekulutustest kliimaeesmärkide toetamiseks ning eesmärgi tagada 2024. aastal 7,5 % ning 2026. ja 2027. aastal 10 % eelarvest kulutusteks elurikkusele – saavutamisele, võttes seejuures arvesse kliimaeesmärkide ja elurikkuse eesmärkide praegust kattumist. IPA III kohased meetmed peaksid IPA III kogu rahastamispaketist panustama kliimaeesmärkidesse 18 %, eesmärgiga suurendada seda määra 2027. aastaks 20 %-le. Asjakohased meetmed määratakse kindlaks IPA III ettevalmistamise ja rakendamise käigus ning IPA III koondtulemusi tuleks arvestada asjakohastes hindamis- ja läbivaatamismenetlustes.

(26)

IPA III kohased meetmed peaksid toetama septembris 2015 vastu võetud ÜRO säästva arengu tegevuskava 2030 rakendamist üldkohaldatava tegevuskavana, mille täitmist liit ja selle liikmesriigid täielikult toetavad ning mille on kõik I lisas loetletud abisaajad heaks kiitnud. Nende eesmärkide saavutamiseks peaksid IPA III kohased meetmed lisaks meetmetele, mille üks peamisi eesmärke on kliima, võimaluse korral peavoolustama keskkonnasäästlikkuse ja kliimamuutustega seotud eesmärgid kõikides sektorites, pöörates erilist tähelepanu keskkonnakaitsele ja piiriülese reostuse vastu võitlemisele, ning püüdlema riiklikes ja kohalikes strateegiates keskkonnasäästliku majanduskasvu poole, sealhulgas toetama riigihangetes kestlikkuse kriteeriume. IPA III kohaste meetmete puhul tuleks järgida põhimõtet „ära tekita kahju“ ning need peaksid olema võimalikult suures ulatuses kooskõlas liidu taksonoomiaga, eelkõige selleks, et tagada investeeringute kestlikkus Lääne-Balkanis ja Türgis.

(27)

Käesoleva määruse rakendamisel tuleks juhinduda soolise võrdõiguslikkuse põhimõttest ning naiste ja tütarlaste mõjuvõimu suurendamisest ning seada eesmärgiks naiste ja tütarlaste õiguste kaitsmine ja edendamine kooskõlas ELi soolise võrdõiguslikkuse tegevuskavade, asjakohaste nõukogu järelduste ja rahvusvaheliste konventsioonidega, sealhulgas nõukogu 10. detsembri 2018. aasta järeldused naiste, rahu ja julgeoleku kohta. Soolise võrdõiguslikkuse tugevdamine ja naiste ja tütarlaste mõjuvõimu suurendamine liidu välistegevuses ning jõupingutuste tõhustamine eesmärgiga saavutada ELi soolise võrdõiguslikkuse tegevuskavades märgitud tulemuslikkuse miinimumstandardid peaksid viima sootundliku ja ümberkujundava käsitlusviisini liidu ja I lisas loetletud abisaajate vahelises koostöös. Soolist võrdõiguslikkust tuleks käesoleva määruse rakendamisel läbivalt kajastada ja peavoolustada.

(28)

Käesoleva määrusega kehtestatakse IPA III kogu kestuseks rahastamispakett, mis on iga-aastase eelarvemenetluse käigus Euroopa Parlamendile ja nõukogule peamine lähtesumma Euroopa Parlamendi, Euroopa Liidu nõukogu ja Euroopa Komisjoni 16. detsembri 2020. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe, mis käsitleb eelarvedistsipliini, eelarvealast koostööd ning usaldusväärset finantsjuhtimist, samuti uusi omavahendeid, sealhulgas uute omavahendite kasutuselevõtmise suunas liikumise tegevuskava, (8) punkti 18 tähenduses.

(29)

Komisjon ja liikmesriigid peaksid tagama antava abi normidele vastavuse, sidususe, järjepidevuse ja vastastikuse täiendavuse, eelkõige korrapäraste konsultatsioonide ja sagedase teabevahetuse kaudu abitsükli eri etappides, sealhulgas kohalikul tasandil. Samuti tuleks astuda samme, mis on vajalikud selleks, et tagada parem koordineerimine ja vastastikune täiendavus teiste abiandjatega, sealhulgas korrapäraste konsultatsioonide abil. Komisjon peaks tagama asjakohase konsulteerimise I lisas loetletud abisaajate asjaomaste sidusrühmadega, sealhulgas asjakohasel juhul kodanikuühiskonna organisatsioonide ning kohalike ja piirkondlike ametiasutustega, samuti nende õigeaegse juurdepääsu asjakohasele teabele, et nad saaksid programmide koostamises ja rakendamises ning seotud seireprotsessides sisukalt kaasa rääkida. Kodanikuühiskonna rolli tuleks tugevdada valitsusasutuste kaudu rakendatavates programmides kui ka liidu abi otsese saajana. Samuti tuleks liidu abiga toetada inimõiguste kaitsjaid.

(30)

Käesoleva määruse alusel toetatavate asjakohaste poliitikavaldkondade eesmärkide saavutamise tegevusprioriteedid tuleks sätestada programmitöö raamistikus, mille komisjon näeb ette ajavahemikuks 2021–2027 kehtestatud liidu mitmeaastase finantsraamistiku kestuseks (edaspidi „IPA programmitöö raamistik“). IPA programmitöö raamistik tuleks luua partnerluses I lisas loetletud abisaajatega kooskõlas üldise poliitikaraamistiku ja põhimõtetega ning käesolevas määruses sätestatud üld- ja erieesmärkidega ning võttes igakülgselt arvesse asjakohaseid riiklikke strateegiaid. IPA programmitöö raamistikus tuleks kindlaks määrata abi andmisega toetatavad valdkonnad, esitades vahendite esialgse jaotuse iga valdkonna kohta, sealhulgas hinnangulised kliimaga seotud kulud.

(31)

Liidu ja I lisas loetletud abisaajate ühistes huvides on suurendada jõupingutusi, mida need abisaajad teevad oma poliitika-, õigus- ja majandussüsteemide reformimiseks eesmärgiga saada liidu liikmeks. Abi peaks põhinema nii tulemuspõhisel lähenemisviisil kui ka õiglase osa põhimõttel, tagades edusammud kõigis I lisas loetletud abisaajariikides. Abi tuleks anda sihtotstarbeliselt ja seda tuleks kohandada nende konkreetsele olukorrale, võttes arvesse edasisi jõupingutusi, mida on vaja käesoleva määruse eesmärkide saavutamiseks. I lisas loetletud abisaajate vajadusi ja suutlikkust tuleks arvesse võtta kooskõlas õiglase osa põhimõttega, et vältida abi ebaproportsionaalselt madalat taset võrreldes teiste abisaajatega. Käesoleva määruse alusel antavat abi tuleks eristada ulatuse ja suuruse alusel, võttes arvesse I lisas loetletud abisaajate tegevuse tulemuslikkust, eelkõige pühendumist reformidele ja nende rakendamisel tehtud edusamme, eriti õigusriigi ja põhiõiguste, demokraatlike institutsioonide ja avaliku halduse reformi, majandusarengu ja konkurentsivõime valdkonnas.

(32)

Kui asjakohaste näitajate põhjal on I lisas loetletud abisaajate puhul märgata märkimisväärset tagasiminekut või püsivat edusammude puudumist lähenemisviisiga „põhialused kõigepealt“ hõlmatud valdkondades, tuleks abi ulatust ja suurust vastavalt muuta, ilma et see piiraks nõukogu õigust võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artikliga 215 vastu piiravaid meetmeid pärast seda, kui on tehtud otsus majandus- või rahandussuhete osaliseks või täielikuks katkestamiseks või piiramiseks ühe või mitme kolmanda riigiga, ning ilma et see piiraks komisjoni õigust peatada maksed või rahastamislepingute täitmine kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL, Euratom) 2018/1046 (9) (edaspidi „finantsmäärus“). Tuleks pöörata piisavalt tähelepanu sellele, kas abisaajad järgivad ÜRO põhikirja ja rahvusvahelise õiguse põhimõtteid.

(33)

Komisjon peaks igal aastal hindama IPA programmitöö raamistiku rakendamist, kirjeldades, kuidas on rakendatud tulemuspõhist lähenemisviisi ja õiglase osa põhimõtet. Selle hindamise raames tuleks samuti anda ülevaade olukorrast seoses rahastamise tasemega iga eesmärgi puhul ja iga I lisas loetletud abisaaja puhul. Sellega tuleks samuti võimaldada käesoleva määrusega loodud komiteel saada piisavat teavet ja abistada komisjoni.

(34)

Komisjon peaks tagama, et kasutusele on võetud selged seire- ja hindamismehhanismid, et tagada liidu eelarve täitmisel tõhus vastutus ja läbipaistvus ning käesoleva määruse eesmärkide saavutamiseks tehtavate edusammude tõhus hindamine. Kui see on võimalik ja asjakohane, tuleks liidu tegevuse tulemuste jälgimiseks ja hindamiseks kasutada eelnevalt kindlaks määratud läbipaistvaid, riigipõhiseid ja mõõdetavaid näitajaid, mida on kohandatud IPA III eripärale ja eesmärkidele.

(35)

Üleminek ühinemiseelsete rahaliste vahendite komisjonipoolselt eelarve otseselt täitmiselt abisaajate poolsele eelarve kaudsele täitmisele peaks olema järkjärguline ning vastama abisaajate sellekohasele suutlikkusele, võttes arvesse hea valitsemistava põhimõtteid. Komisjon peaks võtma liidu finantshuvide kaitse tagamiseks asjakohaseid järelevalvemeetmeid ning suutma vajaduse korral selle ülemineku tagasi pöörata. Abi andmisel tuleks jätkuvalt kasutada struktuure ja vahendeid, mis on oma väärtust ühinemiseelses protsessis tõestanud.

(36)

Liit peaks oma välistegevuse mõju optimeerimiseks püüdma olemasolevaid vahendeid võimalikult tõhusalt kasutada. See tuleks saavutada, tagades sidususe, järjepidevuse ja täiendavuse liidu välistegevuse instrumentidega ning koostoimes liidu muude poliitikameetmete ja programmidega, näiteks teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogramm „Euroopa horisont“, mis loodi Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2021/695, (10)„Erasmus+“, mis loodi Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2021/817, (11)„Loov Euroopa“, mis loodi Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2021/818, (12) Euroopa rohelepe, Õiglase Ülemineku Fond, mis loodi Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2021/1056 (13) ja Euroopa ühendamise rahastu, mis loodi Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2021/1153, (14) mis hõlmab asjakohasel juhul sidusust ja täiendavust makromajandusliku finantsabiga.

(37)

Ühise eesmärgi saavutamiseks rakendatavate kombineeritud sekkumiste võimalikult suure mõju huvides peaks olema võimalik IPA III-st panustada muude programmide raames rakendatavatesse meetmetesse, tingimusel et need ei kata samu kulusid.

(38)

Liidu rahalisi vahendeid IPA III-st tuleks kasutada programmi „Erasmus+“ rahvusvahelisest mõõtmest tulenevate meetmete rahastamiseks ja need meetmed tuleks rakendada määruse (EL) 2021/817 kohaselt.

(39)

Käesoleva määruse suhtes kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu poolt ELi toimimise lepingu artikli 322 alusel vastu võetud horisontaalseid finantsreegleid. Nimetatud reeglid on sätestatud finantsmääruses ning nendega määratakse eelkõige kindlaks kord, mille kohaselt eelarvet koostatakse ja täidetakse toetuste, auhindade, hangete, ja eelarve kaudse täitmise kaudu ning nähakse ette finantsjuhtimises osalejate vastutuse kontroll. ELi toimimise lepingu artikli 322 alusel vastu võetud reeglid hõlmavad ka üldist tingimuslikkuse korda liidu eelarve kaitsmiseks.

(40)

Kuna demokraatia, inimõiguste ja õigusriigi austamine on usaldusväärse finantsjuhtimise ja tulemusliku liidu rahastamise alus, nagu on osutatud finantsmääruses, võiks abi peatada, kui demokraatia, inimõiguste või õigusriigi olukord I lisas loetletud abisaaja riigis halveneb.

(41)

Käesoleva määrusega ette nähtud rahastamisliikide ja eelarve täitmise viiside valikul tuleks lähtuda nende võimest saavutada meetmete erieesmärke ja tulemusi, võttes eelkõige arvesse kontrollidega seotud kulusid, halduskoormust ja eeldatavat nõuete täitmata jätmisega seotud riski. Sealhulgas tuleks kaaluda kindlasummalisi makseid, kindlamääralisi makseid ja ühikuhindu, samuti kuludega sidumata rahalisi vahendeid, millele on osutatud finantsmääruse artikli 125 lõikes 1.

(42)

Liit peaks oma välistegevuse rakendamisel jätkama ühiseeskirjade kohaldamist. Liidu välistegevuse instrumentide rakendamise reeglid ja menetlused sätestatakse määruses (EL) 2021/947. Konkreetsete olukordadega tegelemiseks, eelkõige piiriülese koostöö ning põllumajanduse ja maaelu arengu poliitika valdkondades tuleks kehtestada üksikasjalikud lisasätted.

(43)

Välistegevusi viiakse tihti ellu väga ebastabiilses keskkonnas, kus on vaja pidevalt ja kiirelt reageerida liidu partnerite vajaduste muutumisele ning üleilmsetele probleemidele, mis on seotud näiteks inimõiguste, demokraatia ja hea valitsemistava, julgeoleku ja stabiilsuse, kliimamuutuste ja keskkonna, ebaseadusliku rände ja sundrändega, ning nende algpõhjustele. Prognoositavuse põhimõtte ühitamine vajadusega kiirelt reageerida uutele vajadustele tähendab seega programmide rahalise rakendamise kohandamist. Selleks et suurendada liidu suutlikkust reageerida ettenägematutele vajadustele ja järgida samas põhimõtet, et liidu eelarve kinnitatakse iga-aastaselt, tuleks käesolevas määruses säilitada finantsmääruses muude poliitikameetmete puhul lubatud paindlikkus, nimelt ülekandmine ühest perioodist teise ja lubatud vahendite ümberpaigutamine, järgides samal ajal käesolevas määruses sätestatud sihte ja eesmärke. See tagab liidu vahendite tõhusa kasutamise nii liidu kodanike kui ka I lisas loetletud abisaajate jaoks ning maksimeerib seega liidu välistegevuses sekkumisteks kättesaadavaid liidu vahendeid.

(44)

Määrusega (EL) 2021/947 loodud uus Euroopa Kestliku Arengu Fond+ (edaspidi „EFSD+“), mis toimib eelmise fondi eeskujul ühtse rahastamispaketina, millega üleilmselt pakkuda toetuste, eelarvetagatiste ja muude rahastamisvahendite vormis rahastamissuutlikkust, sealhulgas I lisas loetletud abisaajatele. Käesoleva määruse alusel elluviidavate Lääne-Balkanit käsitlevate EFSD+ toimingute juhtimine tuleks ka edaspidi tagada Lääne-Balkani investeerimisraamistikuga. Lääne-Balkani investeerimisraamistiku juhtkomiteesse kuuluvad I lisas loetletud Lääne-Balkani abisaajad, Lääne-Balkani riikide ühisfondi toetajad, asjaomased finantseerimisasutused ja asjakohasel juhul asjaomased piirkondlikud organisatsioonid. Lääne-Balkanit hõlmavate EFSD+ toimingute strateeginõukogu peaks ka edaspidi olema kaasav.

(45)

Välistegevuse tagatisega, mis loodi määrusega (EL) 2021/947, toetatakse EFSD+ meetmeid ja IPA III-st tuleks panustada I lisas loetletud abisaajate huvides tehtavate toimingute jaoks vajaliku eraldise moodustamisse, sealhulgas makromajandusliku finantsabi laenudest tulenevad eraldised ja kohustused.

(46)

Piiriülese koostöö programmide rakendamisel on oluline tagada sidusus välistegevuse programmide ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1059 (15) kohase raamistikuga. Käesoleva määrusega tuleks kehtestada konkreetsed kaasrahastamise sätted.

(47)

Käesolevas määruses osutatud iga-aastased või mitmeaastased tegevuskavad või meetmed on tööprogrammid finantsmääruse tähenduses. Iga-aastaste või mitmeaastaste tegevuskavadega on mitmesugused meetmed koondatud ühte dokumenti.

(48)

Finantsmääruse, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 883/2013 (16) ning nõukogu määruste (EÜ, Euratom) nr 2988/95, (17) (Euratom, EÜ) nr 2185/96 (18) ja (EL) 2017/1939 (19) kohaselt tuleb liidu finantshuve kaitsta proportsionaalsete meetmetega, sealhulgas meetmetega, mis hõlmavad õigusnormide rikkumise, sealhulgas kelmuste ja pettuste ärahoidmist, avastamist, kõrvaldamist ja uurimist, kaotatud, alusetult makstud või ebaõigesti kasutatud summade sissenõudmist ning asjakohasel juhul halduskaristuste kehtestamist. Eelkõige on Euroopa Pettustevastasel Ametil (OLAF) vastavalt määrustele (Euratom, EÜ) nr 2185/96 ja (EL, Euratom) nr 883/2013 õigus korraldada haldusjuurdlusi, sealhulgas kohapealseid kontrolle ja inspekteerimisi, et teha kindlaks, kas on esinenud kelmust, pettust, korruptsiooni või muud liidu finantshuve kahjustavat ebaseaduslikku tegevust. Euroopa Prokuratuuril on määruse (EL) 2017/1939 kohaselt õigus uurida liidu finantshuve kahjustavaid kuritegusid, nagu on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis (EL) 2017/1371, (20) ja esitada süüdistusi. Vastavalt finantsmäärusele peab iga isik või üksus, kes saab liidu vahendeid, tegema liidu finantshuvide kaitsel igakülgset koostööd, andma komisjonile, OLAFile, kontrollikojale ja tõhustatud koostöös osalevate liikmesriikide puhul kooskõlas määrusega (EL) 2017/1939 Euroopa Prokuratuurile vajalikud õigused ja nõutava juurdepääsu ning tagama, et kolmandad isikud, kes on kaasatud liidu vahendite haldamisse, annavad samaväärsed õigused. I lisas loetletud abisaajad peaksid samuti andma komisjonile viivitamata teada õigusnormide rikkumisest, sealhulgas kelmustest või pettustest, mille kohta on olemas esmakordne halduslik või kohtulik tuvastamine, ja hoidma teda kursis haldus- ja kohtumenetluste edenemisega. Et viia selline aruandlus vastavusse liikmesriikide hea tavaga, peaks see olema elektrooniline, kasutades komisjoni loodud rikkumisjuhtumite haldamise süsteemi.

(49)

Käesoleva määruse alusel antavat abi tuleks rakendada läbipaistval, vastutustundlikul ja apoliitilisel viisil. Komisjon peaks seda tähelepanelikult seirama, sealhulgas kohalikul tasandil.

(50)

Teavitustegevus soodustab demokraatlikku arutelu, tugevdab institutsioonilist kontrolli ja järelevalvet liidu rahastamise üle ning aitab kaasa liidu usaldusväärsuse suurendamisele. Liit ja liidu rahaliste vahendite saajad peaksid suurendama liidu meetmete nähtavust ning peaksid esitama asjakohaselt teavet liidu toetuse lisaväärtuse kohta. Sellega seoses ja finantsmääruse kohaselt peaksid liidu rahaliste vahendite saajatega sõlmitud lepingud sisaldama asjakohase nähtavuse tagamise kohustusi ning kui neid kohustusi ei täideta, peaks komisjon toimima asjakohaselt ja aegsasti.

(51)

Selleks et võtta arvesse laienemispoliitika raamistiku muutusi või I lisas loetletud abisaajate osas toimunud olulisi muutusi, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 290 vastu õigusakte II ja III lisas loetletud abi temaatiliste prioriteetide kohandamiseks ja ajakohastamiseks ning õigus võtta vastu delegeeritud õigusakt käesoleva määruse täiendamiseks, sätestades abi jaoks teatavad erieesmärgid ja temaatilised prioriteedid. On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelise parema õigusloome kokkuleppes (21) sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.

(52)

Selleks et tagada käesoleva määruse ühetaolised rakendamistingimused, eelkõige I lisas loetletud abisaajatega eelarve kaudse täitmise eritingimuste ja -struktuuride ning maaelu arenguabi rakendamise kohta, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused. Neid volitusi tuleks teostada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/2011 (22). Käesoleva määruse rakendamiseks ühetaoliste tingimuste kehtestamisel tuleks arvesse võtta ühinemiseelse abi haldamisel ja rakendamisel saadud varasemaid kogemusi. Neid ühtseid tingimusi tuleks muuta, kui see on arengutest lähtuvalt vajalik.

(53)

Käesoleva määruse alusel loodud komiteel peaks olema pädevus ka nõukogu määruse (EÜ) nr 1085/2006 (23) ja määruse (EL) nr 231/2014 kohaste õigusaktide ja kohustuste ning nõukogu määruse (EÜ) nr 389/2006 (24) artikli 3 rakendamise osas.

(54)

Kuna käesoleva määruse eesmärke ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, küll aga saab neid meetmete ulatuse tõttu paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas ELi lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(55)

Selleks et tagada asjaomases poliitikavaldkonnas toetuse andmise järjepidevus ja võimaldada rakendamise alustamist mitmeaastase finantsraamistiku 2021–2027 algusest, peaks käesolev määrus jõustuma võimalikult kiiresti ja seda tuleks kohaldada tagasiulatuvalt alates 1. jaanuarist 2021,