Choose the experimental features you want to try

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 32021R1257

    Komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2021/1257, 21. aprill 2021, millega muudetakse delegeeritud määrusi (EL) 2017/2358 ja (EL) 2017/2359 seoses jätkusuutlikkustegurite, -riskide ja -eelistustega arvestamise lõimimisega kindlustusandjate ja kindlustustoodete turustajate suhtes kohaldatavatesse tootejärelevalve- ja juhtimisnõuetesse ning kindlustuspõhiste investeerimistoodete puhul kohaldatavatesse äritegevuse eeskirjadesse ja investeerimisnõustamisse (EMPs kohaldatav tekst)

    C/2021/2614

    ELT L 277, 2.8.2021, p. 18–24 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, GA, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

    Legal status of the document In force

    ELI: http://data.europa.eu/eli/reg_del/2021/1257/oj

    2.8.2021   

    ET

    Euroopa Liidu Teataja

    L 277/18


    KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) 2021/1257,

    21. aprill 2021,

    millega muudetakse delegeeritud määrusi (EL) 2017/2358 ja (EL) 2017/2359 seoses jätkusuutlikkustegurite, -riskide ja -eelistustega arvestamise lõimimisega kindlustusandjate ja kindlustustoodete turustajate suhtes kohaldatavatesse tootejärelevalve- ja juhtimisnõuetesse ning kindlustuspõhiste investeerimistoodete puhul kohaldatavatesse äritegevuse eeskirjadesse ja investeerimisnõustamisse

    (EMPs kohaldatav tekst)

    EUROOPA KOMISJON,

    võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

    võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. jaanuari 2016. aasta direktiivi (EL) 2016/97, mis käsitleb kindlustustoodete turustamist, (1) eriti selle artikli 25 lõiget 2, artikli 28 lõiget 4 ja artikli 30 lõiget 6,

    ning arvestades järgmist:

    (1)

    Üleminek vähese CO2 heitega, jätkusuutlikumale, ressursitõhusale ringmajandusele kooskõlas kestliku arengu eesmärkidega on liidu majanduse pikaajalise konkurentsivõime tagamisel keskse tähtsusega. 2016. aastal sõlmis liit Pariisi kokkuleppe (2). Selle artikli 2 lõike 1 punktis c on sätestatud eesmärk tugevdada kliimamuutustele reageerimist muu hulgas seeläbi, et rahastamisvood viiakse kooskõlla vähese kasvuhoonegaaside heitega ja kliimamuutute suhtes vastupanuvõimelisema arengu saavutamisega.

    (2)

    Seda keerulist ülesannet arvesse võttes esitas komisjon 2019. aasta detsembris Euroopa rohelise kokkuleppe (3). Tegemist on uue majanduskasvu strateegiaga, mille eesmärk on muuta liit õiglaseks ja jõukaks nüüdisaegse, ressursitõhusa ja konkurentsivõimelise majandusega ühiskonnaks, kus 2050. aastaks ei ole enam kasvuhoonegaaside netoheidet ja kus majanduskasv on ressursikasutusest lahutatud. Selle eesmärgi saavutamiseks tuleb anda investoritele nende investeeringutega seoses selgeid signaale, et vältida varade kasutuskõlbmatuks muutumist ja kaasata jätkusuutlikku rahastust.

    (3)

    2018. aasta märtsis avaldas komisjon jätkusuutliku majanduskasvu rahastamise tegevuskava, (4) milles on kehtestatud nõudlik ja laiaulatuslik jätkusuutliku rahastamise strateegia. Üks tegevuskavas sätestatud eesmärkidest on suunata kapitalivood ümber jätkusuutlikesse investeeringutesse, et tagada kestlik ja kaasav majanduskasv.

    (4)

    Tegevuskava korrektse elluviimise korral suureneb investorite nõudlus jätkusuutlike investeeringute järele. Seepärast tuleb selgitada, et jätkusuutlikkustegureid ja jätkusuutlikkuseesmärke tuleks võtta arvesse komisjoni delegeeritud määruses (EL) 2017/2358 (5) sätestatud tootejuhtimisnõuetes.

    (5)

    Kindlustustooteid koostavad kindlustusandjad ja -vahendajad peaksid võtma arvesse jätkusuutlikkustegureid iga kindlustustoote heakskiitmise korras ning muudes tootejuhtimis- ja -järelevalvekordades kõigi selliste kindlustustoodete puhul, mis on mõeldud turustamiseks klientidele, kes on huvitatud jätkusuutlikkusega seotud profiiliga kindlustustoodetest.

    (6)

    Võttes arvesse, et sihtturg tuleks määrata kindlaks piisavalt üksikasjalikult, ei tohiks piisata üldisest kinnitusest, et kindlustustootel on jätkusuutlikkusega seotud profiil. Selle asemel peaksid kindlustustooteid koostavad kindlustusandjad ja -vahendajad täpsustama, millisele konkreetsete jätkusuutlikkuseesmärkidega klientide rühmale turustamiseks asjaomane kindlustustoode mõeldud on.

    (7)

    Tagamaks, et jätkusuutlikkusteguritega kindlustustooted jäävad kergesti kättesaadavaks ka klientidele, kellel ei ole jätkusuutlikkuseelistusi, ei tuleks kindlustustooteid koostavatelt kindlustusandjatelt ja -vahendajatelt nõuda selliste kliendirühmade kindlakstegemist, kelle vajaduste, omaduste ja eesmärkidega jätkusuutlikkusteguritega kindlustustoode kokku ei sobi.

    (8)

    Kindlustustoote jätkusuutlikkustegurid tuleks esitada läbipaistval viisil, et kindlustustoodete turustajad saaksid anda oma klientidele või potentsiaalsetele klientidele asjakohast teavet.

    (9)

    2018. aasta mais avaldatud seadusandlike algatuste aluseks olnud mõjuhinnang (6) näitas vajadust selgitada, et kindlustuspõhiseid investeerimistooteid turustavad kindlustusvahendajad ja -andjad peaksid osana oma kohustustest klientide ja potentsiaalsete klientide ees võtma arvesse ka jätkusuutlikkustegureid.

    (10)

    Et säilitada investorikaitse kõrge tase, peaksid kindlustuspõhiseid investeerimistooteid turustavad kindlustusvahendajad ja -andjad kliendi või potentsiaalse kliendi huve kahjustada võivate huvide konfliktide liikide kindlakstegemisel võtma arvesse selliseid huvide konflikte, mis tulenevad kliendi jätkusuutlikkuseelistuste kaasamisest. Olemasolevate klientide puhul, kelle jaoks sobivuse hindamine on juba läbi viidud, peaks kindlustusvahendajatel ja -andjatel olema võimalik teha olemasoleva sobivushinnangu järgmisel korrapärasel ajakohastamisel kindlaks kliendi isiklikud jätkusuutlikkuseelistused.

    (11)

    Kindlustuspõhiste investeerimistoodete kohta nõu andvatel kindlustusvahendajatel ja -andjatel peaks olema võimalik soovitada oma klientidele või potentsiaalsetele klientidele sobivaid kindlustuspõhiseid investeerimistooteid ning seepärast peaks neil olema võimalik esitada küsimusi, et teha kindlaks kliendi isiklikud jätkusuutlikkuseelistused. Kooskõlas kohustusega korraldada turustustegevust vastavalt tarbijate parimatele huvidele peaksid klientidele või potentsiaalsetele klientidele antavad soovitused kajastama nii finantseesmärke kui ka nende klientide väljendatud jätkusuutlikkuseelistusi. Seepärast tuleb selgitada, et jätkusuutlikkustegurite arvestamine nõustamisprotsessis ei tohi tuua kaasa ebasobivate toodete müüki ega kindlustuspõhiste investeerimistoodete eksitavat esitamist jätkusuutlikkuseelistustele vastavatena, kui need tegelikult nendele ei vasta. Selliste tavade või eksitava esitamise vältimiseks peaksid kindlustuspõhiste investeerimistoodete kohta nõu andvad kindlustusvahendajad ja -andjad enne, kui nad küsivad kliendi või potentsiaalse kliendi võimalike jätkusuutlikkuseelistuste kohta, hindama tema muid investeerimiseesmärke ja individuaalseid asjaolusid.

    (12)

    Praeguseks on välja töötatud erineva jätkusuutlikkustasemega kindlustuspõhiseid investeerimistooteid. Et võimaldada klientidel või potentsiaalsetel klientidel mõista erinevaid jätkusuutlikkustasemeid ja teha jätkusuutlikkuse seisukohast teadlikke investeerimisotsuseid, peaksid kindlustuspõhiseid investeerimistooteid turustavad kindlustusvahendajad ja -andjad selgitama erinevust järgimiste vahel: ühelt poolt kindlustuspõhised investeerimistooted, mis hõlmavad sellisesse majandustegevusse tehtavate jätkusuutlike investeeringute miinimumosa, mis kvalifitseerub keskkonnasäästlikuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852 (7) alusel, jätkusuutlikud investeeringud, mis on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/2088 (8) artikli 2 punktis 17, ja kindlustuspõhised investeerimistooted, mis võtavad arvesse peamist negatiivset mõju jätkusuutlikkusteguritele ja mida võib soovitada kliendi isiklikele jätkusuutlikkuseelistustele vastavatena, ning teiselt poolt muud kõnealuste erijoonteta kindlustuspõhised investeerimistooted, mida ei tohiks soovitada klientidele või potentsiaalsetele klientidele, kellel on isiklikud jätkusuutlikkuseelistused.

    (13)

    Tuleb pöörata tähelepanu rohepesu probleemile, mis seisneb eelkõige ebaõiglase konkurentsieelise saamises seeläbi, et kindlustuspõhist investeerimistoodet soovitatakse keskkonnasõbraliku või jätkusuutlikuna, kui see tegelikult ei vasta põhilistele keskkonna- või muudele jätkusuutlikkusega seotud standarditele. Selleks et hoida ära ebasobivate toodete müüki ja rohepesu, ei tohiks kindlustuspõhiseid investeerimistooteid turustavad kindlustusvahendajad ja -andjad soovitada kindlustuspõhiseid investeerimistooteid isiklikele jätkusuutlikkuseelistustele vastavatena, kui need tooted neile eelistustele ei vasta. Kindlustuspõhiseid investeerimistooteid turustavad kindlustusvahendajad ja -andjad peaksid selgitama kliendile või potentsiaalsele kliendile, mis põhjusel seda ei tehta, ja dokumenteerima need põhjused.

    (14)

    Tuleb selgitada, et isiklikele jätkusuutlikkuseelistustele mittevastavaid kindlustuspõhiseid investeerimistooteid võivad kindlustuspõhiseid investeerimistooteid turustavad kindlustusvahendajad ja -andjad siiski soovitada, kuid mitte toodetena, mis vastavad isiklikele jätkusuutlikkuseelistustele. Selleks et klientidele või potentsiaalsetele klientidele saaks anda täiendavaid soovitusi juhul, kui kindlustuspõhised investeerimistooted ei vasta kliendi jätkusuutlikkuseelistustele, peaks kliendil olema võimalus kohandada teavet oma jätkusuutlikkuseelistuste kohta. Selleks et hoida ära ebasobivate toodete müüki ja rohepesu, peaksid kindlustuspõhiseid investeerimistooteid turustavad kindlustusvahendajad ja -andjad kliendi otsuse ja kohandamist toetavad kliendi selgitused dokumenteerima.

    (15)

    Käesoleva määruse sätted on omavahel ja määruse (EL) 2019/2088 sätetega tihedalt seotud, sest nendega luuakse terviklik jätkusuutlikkuse aspektide avalikustamise süsteem. Et võimaldada neid sätteid ühtselt tõlgendada ja kohaldada ning tagada, et turuosalised, pädevad asutused ja investorid saaksid kõnealustest sätetest täielikult aru ja neil oleks sätetele hõlbus juurdepääs, oleks soovitav koondada need sätted ühteainsasse õigusakti.

    (16)

    Seepärast tuleks komisjoni delegeeritud määrusi (EL) 2017/2358 ja (EL) 2017/2359 (9) vastavalt muuta.

    (17)

    Pädevatele asutustele ning kindlustusvahendajatele ja -andjatele tuleks anda piisavalt aega käesolevas määruses sätestatud uute nõuetega kohanemiseks. Seepärast tuleks selle kohaldamine edasi lükata,

    ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

    Artikkel 1

    Delegeeritud määruse (EL) 2017/2358 muudatused

    Delegeeritud määrust (EL) 2017/2358 muudetakse järgmiselt.

    1)

    Artikli 4 lõike 3 punkti a alapunkt i asendatakse järgmisega:

    „i)

    võtab arvesse klientide eesmärke, huvisid ja omadusi, sealhulgas jätkusuutlikkuseesmärke;“.

    2)

    Artiklid 5 ja 6 asendatakse järgmisega:

    „Artikkel 5

    Sihtturg

    1.   Toote heakskiitmise korraga määratakse iga kindlustustoote jaoks kindlaks sihtturg ja tootele vastav kliendirühm. Sihtturg määratakse kindlaks piisavalt üksikasjalikult, võttes arvesse kindlustustoote omadusi, riskiprofiili, keerukust ja laadi, samuti selle jätkusuutlikkustegureid, nagu on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/2088 (*1) artikli 2 punktis 24.

    2.   Koostajad võivad eelkõige kindlustuspõhiste investeerimistoodete puhul määrata kindlaks kliendirühmad, kelle vajadustele, omadustele ja eesmärkidele kindlustustoode üldiselt ei vasta, välja arvatud juhul, kui kindlustustoote puhul võetakse arvesse lõikes 1 osutatud jätkusuutlikkustegureid.

    3.   Koostajad töötavad välja ja turustavad üksnes selliseid kindlustustooteid, mis vastavad sihturgu kuuluvate klientide vajadustele, omadustele ja eesmärkidele, sealhulgas jätkusuutlikkuseesmärkidele. Hinnates seda, kas kindlustustoode vastab sihtturule, võtavad koostajad arvesse kõnealusesse sihtturgu kuuluvatele klientidele kättesaadavat teavet ja nende finantskirjaoskust.

    4.   Koostajad tagavad, et kindlustustoodete väljatöötamise ja koostamisega seotud töötajatel on oskused, teadmised ja asjatundlikkus, mida on vaja, et nõuetekohaselt aru saada müüdavatest kindlustustoodetest ning sihtturgu kuuluvate klientide huvidest, eesmärkidest, sealhulgas jätkusuutlikkuseesmärkidest, ja omadustest.

    Artikkel 6

    Toote testimine

    1.   Enne kindlustustoote toomist turule või toote olulist kohandamist või sihtturu märkimisväärse muutumise korral testivad koostajad oma tooteid asjakohaselt, muu hulgas teevad vajaduse korral stsenaariumianalüüsi. Toote testimise käigus hinnatakse, kas kindlustustoode oma kehtivusaja jooksul vastab sihtturgu kuuluvate klientide puhul kindlaks määratud vajadustele, eesmärkidele, sealhulgas jätkusuutlikkuseesmärkidele, ja omadustele. Koostajad testivad oma kindlustustooteid kvalitatiivsel viisil ning sõltuvalt kindlustustoote liigist ja laadist ning seonduvast tarbijale kahju tekitamise riskist kvantitatiivsel viisil.

    2.   Koostajad ei too kindlustustoodet turule, kui toote testimise tulemused osutavad, et toode ei vasta sihtturu puhul kindlaks määratud vajadustele, eesmärkidele, sealhulgas jätkusuutlikkuseesmärkidele, ja omadustele.

    (*1)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. novembri 2019. aasta määrus (EL) 2019/2088, mis käsitleb jätkusuutlikkust käsitleva teabe avalikustamist finantsteenuste sektoris (ELT L 317, 9.12.2019, lk 1).“"

    3)

    Artikli 7 lõige 1 asendatakse järgmisega:

    „1.   Koostajad jälgivad pidevalt ja vaatavad korrapäraselt läbi kindlustustooteid, mille nad on turule toonud, et teha kindlaks sündmused, mis võivad oluliselt mõjutada kõnealuste toodete peamisi omadusi, riskikatet või garantiisid. Nad hindavad, kas kindlustustoode jätkuvalt vastab kindlaks määratud sihtturu vajadustele, omadustele ja eesmärkidele, sealhulgas jätkusuutlikkuseesmärkidele, ning kas kõnealuseid tooteid turustatakse sihtturul või need jõuavad klientideni väljaspool sihtturgu.“

    4)

    Artikli 8 lõige 3 asendatakse järgmisega:

    „3.   Lõikes 2 osutatud teave peab võimaldama kindlustustoodete turustajatel

    a)

    kindlustustoodetest aru saada;

    b)

    mõista kindlustustoote kindlaksmääratud sihtturgu;

    c)

    teha kindlaks kliendid, kelle vajadustele, omadustele ja eesmärkidele, sealhulgas jätkusuutlikkuseesmärkidele, kindlustustoode ei vasta;

    d)

    turustada asjaomaseid kindlustustooteid oma klientide huvides vastavalt direktiivi (EL) 2016/97 artikli 17 lõikele 1.“

    5)

    Artikli 10 lõige 2 asendatakse järgmisega:

    „2.   Toote turustamise kord peab

    a)

    aitama ära hoida ja vähendada kahju tarbijatele;

    b)

    toetama huvide konfliktide nõuetekohast juhtimist;

    c)

    tagama, et klientide eesmärke, huvisid ja omadusi, sealhulgas jätkusuutlikkuseesmärke, võetakse nõuetekohaselt arvesse.“

    6)

    Artikkel 11 asendatakse järgmisega:

    „Artikkel 11

    Koostaja teavitamine

    Kindlustustoodete turustajad, kes saavad teada, et kindlustustoode ei vasta kindlaksmääratud sihtturgu kuuluvate klientide huvidele, eesmärkidele ja omadustele, sealhulgas jätkusuutlikkuseesmärkidele, või et on muid tootega seotud asjaolusid, mis võivad negatiivselt mõjutada klienti, teavitavad sellest viivitamata koostajat ja vajaduse korral muudavad asjaomase kindlustustoote turustamise strateegiat.“

    Artikkel 2

    Delegeeritud määruse (EL) 2017/2359 muudatused

    Delegeeritud määrust (EL) 2017/2359 muudetakse järgmiselt.

    1)

    Artiklile 2 lisatakse punktid 4 ja 5:

    „4)

    „jätkusuutlikkuseelistused“ – kliendi või potentsiaalse kliendi otsus, kas ja mil määral tuleks tema investeeringusse kaasata üks või mitu järgmistest finantstoodetest:

    a)

    kindlustuspõhine investeerimistoode, mille puhul klient või potentsiaalne klient määrab kindlaks, et miinimumosa investeeritakse keskkonnasäästlikesse investeeringutesse, mis on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852 (*2) artikli 2 punktis 1;

    b)

    kindlustuspõhine investeerimistoode, mille puhul klient või potentsiaalne klient määrab kindlaks, et miinimumosa investeeritakse jätkusuutlikesse investeeringutesse, mis on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/2088 (*3) artikli 2 punktis 17;

    c)

    kindlustuspõhine investeerimistoode, mille puhul võetakse arvesse põhilist negatiivset mõju jätkusuutlikkusteguritele ja mille puhul klient või potentsiaalne klient määrab kindlaks kvalitatiivsed või kvantitatiivsed elemendid, mis arvessevõtmist tõendavad;

    5)

    „jätkusuutlikkustegurid“ – määruse (EL) 2019/2088 artikli 2 punktis 24 määratletud jätkusuutlikkustegurid.

    (*2)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuni 2020. aasta määrus (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.6.2020, lk 13)."

    (*3)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. novembri 2019. aasta määrus (EL) 2019/2088, mis käsitleb jätkusuutlikkust käsitleva teabe avalikustamist finantsteenuste sektoris (ELT L 317, 9.12.2019, lk 1).“"

    2)

    Artikli 3 lõige 1 asendatakse järgmisega:

    „1.   Selleks et teha vastavalt direktiivi (EL) 2016/97 artiklile 28 kindlaks selliste huvide konfliktide liigid, mis tekivad kindlustuspõhiste investeerimistoodete turustamisega seotud tegevuse käigus ja millega kaasneb risk kahjustada kliendi huve, sealhulgas tema jätkusuutlikkuseelistusi, hindavad kindlustusvahendajad ja kindlustusandjad, kas neil, asjaomasel isikul või mis tahes otseselt või kaudselt nende kontrolli all oleval isikul on kindlustustoodete turustamise tulemuste vastu huvi, mis vastab järgmistele kriteeriumidele:

    a)

    see erineb kliendi või potentsiaalse kliendi huvist kindlustustoodete turustamise tulemuste vastu;

    b)

    see võib mõjutada kindlustustoodete turustamise tulemusi kliendi kahjuks.

    Kindlustusvahendajad ja kindlustusandjad tegutsevad samal viisil, et teha kindlaks huvide konfliktid klientide vahel.“

    3)

    Artiklit 9 muudetakse järgmiselt:

    a)

    lõike 2 punkt a asendatakse järgmisega:

    „a)

    see vastab kliendi või potentsiaalse kliendi investeerimiseesmärkidele, sealhulgas asjaomase isiku riskitaluvusele ja jätkusuutlikkuseelistustele;“;

    b)

    lõige 4 asendatakse järgmisega:

    „4.   Teave kliendi või potentsiaalse kliendi investeerimiseesmärkide kohta hõlmab vajaduse korral teavet sellise ajavahemiku pikkuse kohta, mille jooksul klient või potentsiaalne klient soovib investeeringut hoida, samuti tema riskivõtmiseelistuste, riskiprofiili ja investeeringu eesmärgi ning lisaks tema jätkusuutlikkuseelistuste kohta. Kogutud teabe maht on kooskõlas kaalutava toote või teenuse liigiga.“

    c)

    lõige 6 asendatakse järgmisega:

    „6.   Direktiivi (EL) 2016/97 artikli 30 lõike 1 kohaselt kindlustuspõhise investeerimistoote kohta nõu andmisel ei anna kindlustusvahendaja või -andja soovitust, kui kliendile või potentsiaalsele kliendile ei sobi ükski toode.

    Kindlustusvahendaja või -andja ei soovita kindlustuspõhiseid investeerimistooteid kliendi või potentsiaalse kliendi jätkusuutlikkuseelistustele vastavatena, kui need kindlustuspõhised investeerimistooted neile eelistustele ei vasta. Kindlustusvahendaja või -andja selgitab kliendile või potentsiaalsele kliendile, mis põhjusel ta seda ei tee, ja dokumenteerib need põhjused.

    Kui ükski kindlustuspõhine investeerimistoode ei vasta kliendi või potentsiaalse kliendi jätkusuutlikkuseelistustele ja klient otsustab oma jätkusuutlikkuseelistusi kohandada, dokumenteerib kindlustusvahendaja või -andja kliendi otsuse, sealhulgas kõnealuse otsuse põhjused.“

    4)

    Artiklit 14 muudetakse järgmiselt:

    a)

    lõike 1 punkti b alapunkt i asendatakse järgmisega:

    „i)

    kliendi investeerimiseesmärkidele, sealhulgas asjaomase isiku riskitaluvusele, ning kas kliendi investeerimiseesmärgid saavutatakse tema jätkusuutlikkuseelistusi arvesse võttes;“;

    b)

    lõikesse 4 lisatakse järgmine lõik:

    „Nõuded klientide või potentsiaalsete klientide jätkusuutlikkuseelistustele vastamise kohta, kui need on asjakohased, ei muuda esimeses lõigus sätestatud tingimusi.“

    Artikkel 3

    Jõustumine ja kohaldamine

    Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

    Seda kohaldatakse alates 2. augustist 2022.

    Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

    Brüssel, 21. aprill 2021

    Komisjoni nimel

    president

    Ursula VON DER LEYEN


    (1)  ELT L 26, 2.2.2016, lk 19.

    (2)  Nõukogu 5. oktoobri 2016. aasta otsus (EL) 2016/1841 Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni kliimamuutuste raamkonventsiooni alusel vastu võetud Pariisi kokkuleppe Euroopa Liidu nimel sõlmimise kohta (ELT L 282, 19.10.2016, lk 1).

    (3)  COM(2019) 640 final.

    (4)  COM(2018) 97 final.

    (5)  Komisjoni 21. septembri 2017. aasta delegeeritud määrus (EL) 2017/2358, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2016/97 seoses toodete järelevalve ja juhtimise nõuetega, mida kohaldatakse kindlustusandjate ja kindlustustoodete turustajate suhtes (ELT L 341, 20.12.2017, lk 1).

    (6)  SWD(2018) 264 final.

    (7)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuni 2020. aasta määrus (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.6.2020, lk 13).

    (8)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. novembri 2019. aasta määrus (EL) 2019/2088, mis käsitleb jätkusuutlikkust käsitleva teabe avalikustamist finantsteenuste sektoris (ELT L 317, 9.12.2019, lk 1).

    (9)  Komisjoni 21. septembri 2017. aasta delegeeritud määrus (EL) 2017/2359, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2016/97 seoses kindlustuspõhiste investeerimistoodete turustamise suhtes kohaldatavate teabenõuetega ja äritegevuse eeskirjadega (ELT L 341, 20.12.2017, lk 8).


    Top