(1)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2021/695 (3) loodi programm „Euroopa horisont“ – teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogramm (programm „Euroopa horisont“). Programmi „Euroopa horisont“ teatavaid osi võib rakendada Euroopa partnerluste kaudu era- ja/või avaliku sektori partneritega, et saavutada liidu rahastamise võimalikult suur mõju ning kõige tõhusam panus liidu poliitikaeesmärkide saavutamisse.

(2)

Kooskõlas määrusega (EL) 2021/695 võib toetust anda programmi „Euroopa horisont“ raames asutatud ühisettevõtetele. Selliseid partnerlusi tuleks rakendada ainult siis, kui programmi „Euroopa horisont“ muude osadega, sealhulgas muude Euroopa partnerluse vormidega, ei saaks saavutada selle eesmärke või avaldada vajalikku oodatud mõju ning kui see on põhjendatud pikaajalise perspektiivi ja märkimisväärse integreerituse seisukohast. Tingimused, mille alusel sellised partnerlused luuakse, on täpsustatud kõnealuses määruses.

(3)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2021/694 (4) luuakse programm „Digitaalne Euroopa“. Digitaalse Euroopa programm toetab selliste ühishuviprojektide rakendamist, mille eesmärk on maailmatasemel superandmetöötlus-, kvant- ja andmetaristu soetamine, kasutuselevõtt ja käitamine, liidendamine ja omavaheline ühendamine ning superandmetöötlusteenuste kasutamise laiendamine ja võtmepädevuse arendamine.

(4)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2021/1153 (5) loodi Euroopa ühendamise rahastu. Euroopa ühendamise rahastu võimaldab üleeuroopaliste võrkude poliitika raames ette valmistada ja ellu viia transpordi-, telekommunikatsiooni- ja energiasektorite ühishuviprojekte. Eelkõige peaks Euroopa ühendamise rahastu toetama selliste ühishuviprojektide rakendamist, mille eesmärk on arendada välja ja luua uued või ajakohastada olemasolevad taristud ja teenused transpordi-, telekommunikatsiooni- ja energiasektorites. Euroopa ühendamise rahastu aitab toetada ühist huvi pakkuvaid digitaalse ühenduvuse taristuid, millel on märkimisväärne ülekanduv ühiskondlik kasu.

(5)

Komisjoni 19. veebruari 2020. aasta teatises „Euroopa andmestrateegia“ kirjeldatakse Euroopa poliitikameetmete ja investeeringute strateegiat, et võimaldada andmepõhist majandust järgmiseks viieks aastaks. Selles rõhutatakse ühtsete avalike Euroopa andmeruumide loomist, mis hoogustavad majanduskasvu ja loovad väärtust. Selliste ühtsete Euroopa andmeruumide ning liidendatud turvaliste pilvetaristute loomise toetamine tagaks suurema hulga andmete kättesaadavuse majanduses ja ühiskonnas, säilitades samas andmeid genereerivate ettevõtete ja üksikisikute kontrolli. Kõrgjõudlusega andmetöötlus ja kvantandmetöötlus on väga olulised, et tagada eri jõudlusnäitajatega andmetöötlusressursside sujuv pakkumine, mis on vajalik selleks, et maksimeerida avalike ühtsete Euroopa andmeruumide ning avalike, tööstuslike ja teaduslike rakenduste jaoks loodud liidendatud turvaliste pilvetaristute kasvu ja kasutamist.

(6)

Komisjoni 19. veebruari 2020. aasta teatises „Euroopa digituleviku kujundamine“ esitletakse Euroopa digitaalset strateegiat ja keskendutakse peamistele eesmärkidele, tagamaks, et digitaalsed lahendused aitaksid Euroopal jätkata oma teed sellise digiülemineku suunas, mis toob inimestele kasu. Üks kavandatud põhitegevusi on investeerida tipptasemel ühise digivõimekuse loomisse ja kasutuselevõtmisse, sealhulgas superandmetöötlus- ja kvanttehnoloogiatesse, ning suurendada Euroopa superandmetöötluse alast suutlikkust, et töötada välja uuenduslikud lahendused meditsiini, transpordi ja keskkonna jaoks.

(7)

Komisjoni 10. märtsi 2020. aasta teatises „Euroopa uus tööstusstrateegia“ on kajastatud ambitsioonikat Euroopa tööstusstrateegiat, mille eesmärk on juhtida kaksiküleminekut kliimaneutraalsusele ja juhtpositsioonile digitaalvaldkonnas. Teatises rõhutatakse muu hulgas seda, et oluline on toetada peamiste progressi võimaldavate tehnoloogiate, sealhulgas kõrgjõudlusega andmetöötluse ja kvanttehnoloogia arendamist, mis on Euroopa tööstuse tuleviku jaoks strateegiliselt olulised.

(8)

Komisjoni 27. mai 2020. aasta teatises „Euroopa võimalus: parandame vead ja teeme ettevalmistusi järgmise põlvkonna jaoks“ nimetati hulk strateegilisi digitaalseid võimeid ja suutlikkust, mis hõlmasid kõrgjõudlusega arvuteid ja kvanttehnoloogiaid taaste ja vastupidavuse rahastamisvahendi, InvestEU programmi ja strateegiliste investeeringute rahastamisvahendi prioriteedina.

(9)

Euroopa juhtroll andmepõhises majanduses, teaduse tipptase ja tööstuse tugevus sõltuvad üha enam tema suutlikkusest töötada välja peamised kõrgjõudlusega andmetöötluse tehnoloogiad, samuti tagada juurdepääs maailmatasemel superandmetöötlusele ja andmetaristutele ning säilitada kõrgjõudlusega andmetöötluse rakenduste valdkonnas oma praegune juhtpositsioon. Kõrgjõudlusega andmetöötlus on Euroopa majanduse digiülemineku tavatehnoloogia, mis võimaldab paljudel traditsioonilistel tööstussektoritel rakendada suurema väärtusega toodete ja teenustega seotud uuendusi. Koos muude kõrgetasemeliste digitehnoloogiatega, nagu tehisintellekt, suurandmed ja pilvetehnoloogiad, sillutab kõrgjõudlusega andmetöötlus teed uuenduslikele ühiskondlikele ja tööstuslikele rakendustele Euroopa jaoks olulistes valdkondades, nagu personaalmeditsiin, ilmaennustus ja kliimamuutused, arukas ja keskkonnahoidlik areng ja transport, uued materjalid puhta energeetika jaoks, ravimite kavandamine ja virtuaalne katsetamine, säästev põllumajandus või inseneriteadus ja tootmine.

(10)

Kõrgjõudlusega andmetöötlus on strateegiline ressurss poliitika kujundamiseks, edendades rakendusi, mis pakuvad vahendeid, et mõista ja välja töötada tõhusaid lahendusi paljude keerukate üleilmsete väljakutsete lahendamiseks ja kriisiohjeks. Kõrgjõudlusega andmetöötlusest on kasu peamistes poliitikavaldkondades, nagu Euroopa roheline kokkulepe, tänu mudelitele ja vahenditele, mis aitavad muuta üha arvukamad keerukad keskkonnaväljakutsed sotsiaalse innovatsiooni ja majanduskasvu võimalusteks. Näitena võib tuua algatuse „Destination Earth“, mis kuulutati välja komisjoni 11. detsembri 2019. aasta teatises „Euroopa roheline kokkulepe“ ja 19. veebruari 2020. aasta teatises „Euroopa andmestrateegia“ ning teatises „Euroopa digituleviku kujundamine“.

(11)

Ülemaailmsed sündmused, nagu COVID-19 pandeemia, on näidanud, kui oluline on investeerida kõrgjõudlusega andmetöötlusse ning tervisega seotud modelleerimisplatvormidesse ja -vahenditesse, kuna neil on pandeemiavastases võitluses keskne roll, sageli koos muude digitehnoloogiatega, nagu suurandmed ja tehisintellekt. Kõrgjõudlusega andmetöötlust kasutatakse selleks, et tuvastada ravimeid, sealhulgas vaktsiine, ja kiirendada nende tootmist, prognoosida viiruse levikut, aidata kavandada meditsiinitarvete ja -ressursside jaotamist ning simuleerida epideemiajärgseid kriisist väljumise meetmeid, hindamaks eri stsenaariume. Kõrgjõudlusega andmetöötluse modelleerimise platvormid ja vahendid on olulised praeguste ja tulevaste pandeemiate jaoks ning neil on tähtis roll tervishoius ja personaalmeditsiinis.

(12)

Nõukogu määrusega (EL) 2018/1488 (6) loodi Euroopa kõrgjõudlusega andmetöötluse ühisettevõte („EuroHPC ühisettevõte“), mille ülesanne on liidus välja arendada ja kasutusele võtta integreeritud maailmatasemel superarvutiandmetöötlus- ja andmetaristu, seda laiendada ja hooldada ning samuti arendada ja toetada konkurentsivõimelist ja uuenduslikku kõrgjõudlusega andmetöötluse ökosüsteemi.

(13)

Pidades silmas kõrgjõudlusega andmetöötluse arengut, on määruse (EL) 2018/1488 läbivaatamine vajalik, et tagada algatuse jätkumine, et määrata kindlaks ühisettevõtte EuroHPC uus ülesanne ja eesmärgid, võttes arvesse analüüsi peamiste sotsiaal-majanduslike ja tehnoloogiliste tegurite kohta, mis mõjutavad kõrgjõudlusega andmetöötluse ja andmetaristute, -tehnoloogiate ja -rakenduste tulevast arengut liidus ja kogu maailmas, ning ühisettevõtte EuroHPC praegusest tegevusest saadud kogemusi. Läbivaatamine võimaldaks ka viia ühisettevõtte EuroHPC normid vastavusse uue õigusraamistikuga, eelkõige määrusega (EL) 2021/695 ning samuti määrustega (EL) 2021/694 ja (EL) 2021/1153.

(14)

Et liidul oleks andmetöötlusjõudlus, mida on vaja tipptasemel teadustegevuse ja tööstussuutlikkuse säilitamiseks, peaks liikmesriikide investeeringud kõrgjõudlusega andmetöötlusse ja kvantandmetöötlusse olema kooskõlastatud ning kõrgjõudlusega andmetöötluse ja kvantandmetöötluse tehnoloogiate tööstuslik kasutuselevõtt ja turuleviimine peaks toimuma tõhusamalt nii era- kui ka avalikus sektoris. Liit peaks senisest tulemuslikumalt muutma oma tehnoloogilised arendused turul nõudlus- ja rakenduspõhisteks parima kvaliteediga Euroopa kõrgjõudlusega andmetöötluse ja kvantandmetöötluse süsteemideks, looma toimiva seose tehnoloogilise tarneahela, kasutajaid kaasava ühiskavandamise ja maailmatasemel süsteemide ühishangete vahel ning rajama kogu Euroopas maailmatasemel kõrgjõudlusega andmetöötluse ja kvantandmetöötluse tehnoloogiate ja rakenduste ökosüsteemi. Samal ajal peaks liit andma oma tarneettevõtetele võimaluse neid investeeringuid võimendada, mis tooks kaasa nende tehnoloogiliste arenduste kasutuselevõtu sellistes suuremahulistes ja kujunemisjärgus rakendusvaldkondades nagu personaalmeditsiin, kliimamuutused, ühendatud ja automatiseeritud liikuvus või muud juhtivad turud, mis tuginevad tehisintellektile, plokiahela tehnoloogiale, servtöötlusele või üldisemalt Euroopa tööstuse digiteerimisele.

(15)

Selleks, et liit ja selle liikmesriigid saavutaksid juhtpositsiooni peamiste digitehnoloogiate, näiteks kõrgjõudlusega andmetöötluse ja kvantandmetöötluse valdkonnas, peaksid nad investeerima järgmise põlvkonna väikese energiatarbega ja energiatõhusatesse superandmetöötlustehnoloogiatesse, uuenduslikku tarkvarasse ja täiustatud superandmetöötlussüsteemidesse eksatasandi ja eksatasandist võimsama andmetöötluse ning kvantandmetöötluse jaoks ning uuenduslikesse superandmetöötlus- ja andmerakendustesse. See peaks võimaldama Euroopa tarneettevõtetel edu saavutada paljudes olulistes tehnoloogia- ja rakendusvaldkondades, mis ulatuvad kõrgjõudlusega andmetöötlusest ja kvantandmetöötlusest kaugemale, ning pikas perspektiivis varustama laiemaid IKT turge selliste tehnoloogiatega. Samuti toetaks see kõrgjõudlusega andmetöötlust ja kvantandmetöötlust kasutava teaduse ja tööstuse digiüleminekut ning innovatsioonipotentsiaali suurendamist.

(16)

Liidu ühise strateegilise visiooni järgimine kõrgjõudlusega andmetöötluse ja kvantandmetöötluse valdkonnas on oluline, et saavutada liidu ja selle liikmesriikide ambitsioon tagada digitaalmajanduses juhtroll. Eesmärk oleks luua Euroopas juhtiv üliühendatud, liidendatud ja turvaline kõrgjõudlusega andmetöötluse ja kvantandmetöötluse teenuse- ja andmetaristu ökosüsteem ning olla võimeline tootma uuenduslikke ja konkurentsivõimelisi kõrgjõudlusega andmetöötluse ja kvantandmetöötluse süsteeme, mis põhinevad tarneahelal, mis on vastupidavam ning tagab komponentide, tehnoloogiate ja teadmiste kättesaadavuse, vähendades katkestuste ohtu.

(17)

Ühisettevõte on parim vahend, mis suudab rakendada ELi strateegilist visiooni kõrgjõudlusega andmetöötluse ja kvantandmetöötluse valdkonnas, tagades, et liidul on maailmatasemel superandmetöötlus-, kvantandmetöötlus- ja andmesuutlikkus vastavalt oma majanduslikule potentsiaalile, mis vastab Euroopa kasutajate vajadustele. Ühisettevõte on parim vahend praeguste piirangute ületamiseks, tagades ühtlasi suurima majandusliku, ühiskondliku ja keskkonnamõju ning kaitstes parimal viisil liidu huve kõrgjõudlusega andmetöötluse ja kvantandmetöötluse valdkonnas. Ühisettevõte suudab koondada liidu, liikmesriikide ja programmidega „Euroopa horisont“ ja „Digitaalne Euroopa“ või Euroopa ühendamise rahastuga assotsieerunud kolmandate riikide ning erasektori ressursse. Ta suudab võtta kasutusele hankeraamistiku ning käitada maailmatasemel kõrgjõudlusega andmetöötluse ja kvantandmetöötluse süsteeme. Ühisettevõte suudab käivitada teadusuuringute ja innovatsiooni programme Euroopa tehnoloogiate väljatöötamiseks ja nende edasiseks integreerimiseks maailmatasemel superandmetöötlussüsteemidesse.

(18)

Ühisettevõte on osa programmi „Euroopa horisont“ institutsiooniliste partnerluste portfellist, mis peaks püüdma tugevdada liidu teaduslikku suutlikkust, et tulla toime esilekerkivate ohtude ja tulevaste väljakutsetega tugevdatud Euroopa teadusruumis; tagada kestlikkusest lähtuvad liidu väärtusahelad ning liidu strateegiline sõltumatus; ning edendada kliima-, keskkonna-, tervise- ja muude üleilmsete ühiskondlike väljakutsetega tegelevate uuenduslike lahenduste kasutuselevõttu kooskõlas liidu strateegiliste prioriteetidega, sealhulgas saavutada liidus 2050. aastaks kliimaneutraalsus.

(19)

Ühisettevõtet tuleks rahastada liidu programmidest 2021.–2027. aasta mitmeaastase finantsraamistiku alusel. See tuleks asutada ja see peaks alustama tegevust 2021. aasta alguses ja tegutsema kuni 2033. aasta 31. detsembrini, et varustada liit turvalise maailmatasemel liidendatud üliühendatud superandmetöötlustaristuga, töötada umbes 2022.–2024. aastaks välja eksatasandi ja umbes 2025.–2027. aastaks eksatasandist võimsama jõudluse saavutamiseks vajalikud tehnoloogiad, rakendused ja oskused, edendades ühtlasi Euroopa maailmaklassi kõrgjõudlusega andmetöötluse ja kvantandmetöötluse innovatsiooni ökosüsteemi. Kooskõlas määruse (EL) 2021/695 artikli 10 lõike 2 punktiga c peaks ühisettevõtted järgima selget elutsüklipõhist lähenemisviisi. Liidu finantshuvide piisavaks kaitsmiseks tuleks ühisettevõte asutada ajavahemikuks, mis lõpeb 31. detsembril 2033, et ühisettevõte saaks täita oma ülesandeid seoses toetuste rakendamisega, kuni viimased käivitatud kaudsed meetmed on lõpule viidud, ning seoses EuroHPC superarvutite käitamisega seotud tegevuse lõpuleviimisega.

(20)

Selline avaliku ja erasektori partnerlus ühisettevõttes peaks ühendama selle valdkonna üha kiireneva innovatsiooni keerukusega toimetulekuks hädavajalikud rahalised ja tehnilised vahendid. Seega peaksid ühisettevõtte osalised olema liit, liikmesriigid ning programmidega „Euroopa horisont“ ja „Digitaalne Euroopa“ või Euroopa ühendamise rahastuga assotsieerunud kolmandad riigid, kes lepivad kokku Euroopa kõrgjõudlusega andmetöötluse ja kvantandmetöötluse ühisalgatuses, ning oma koosseisu kuuluvaid üksusi esindavad ühendused ja muud organisatsioonid, kes osalevad sõnaselgelt ja aktiivselt teadusuuringutes ja innovatsioonis, et töötada välja ja võtta kasutusele kõrgjõudlusega andmetöötluse ja kvantandmetöötluse võimekus või anda panus oskuste nappuse kaotamisse ja säilitada Euroopas kõrgjõudlusega andmetöötluse ja kvantandmetöötluse valdkonna oskusteavet. Ühisettevõttega peaks saama liituda ka uued osalised.

(21)

Määruse (EL) 2021/695 III lisa kohaselt peaks muude osaliste kui liidu rahalised panused olema vähemalt 50 % ning need võiksid ulatuda kuni 75 % ühisettevõtte eelarveliste kulukohustuste koondsummast. Seevastu liidu panus, sealhulgas programmidega „Euroopa horisont“ ja „Digitaalne Euroopa“ või Euroopa ühendamise rahastuga assotsieerunud kolmandate riikide täiendavad vahendid, ei tohiks ületada 50 % ühisettevõtte eelarveliste kulukohustuste kogusummast.

(22)

Liidu panus peaks katma ühisettevõtte halduskulud.

(23)

Kooskõlas määruse (EL) 2021/695 artikli 10 lõike 1 punktiga c peaks ühisettevõte tegelema kõigi rahaliste toetuste tsentraliseeritud haldamisega, kasutades koordineerivat lähenemisviisi. Sellest tulenevalt peaks iga osalev riik sõlmima ühisettevõttega ühe või mitu halduskokkulepet, milles sätestatakse kõnealuses osalevas riigis asutatud taotlejatele rahalise panuse maksmise ja selle kohta aruandmise koordineerimismehhanism. Selleks et tagada sidusus oma riiklike strateegiliste prioriteetidega, tuleks osalevatele riikidele anda vetoõigus nende riiklike rahaliste panuste kasutamise suhtes taotlejate puhul, kes on asutatud nendes osalevates riikides. Toetusesaajate halduskoormuse vähendamiseks, lihtsustamise saavutamiseks ja tõhusama rakendamise tagamiseks peaks iga osalev riik püüdma sünkroniseerida maksegraafikut, aruandlust ja auditeid ühisettevõtte omadega ning lähendada kulude rahastamiskõlblikkust programmi „Euroopa horisont“ normidele. Osalevates riikides asutatud toetusesaajad, kes delegeerisid maksetegevuse ühisettevõttele, peaksid vastavalt programmi „Euroopa horisont“ normidele allkirjastama ühisettevõttega ühe toetuslepingu.

(24)

Et võita tagasi liidripositsioon kõrgjõudlusega andmetöötluse tehnoloogia valdkonnas ning arendada liidus välja terviklik kõrgjõudlusega andmetöötluse ja kvantandmetöötluse ökosüsteem, lõid ühendusse Euroopa kõrgjõudlusega andmetöötluse tehnoloogiaplatvorm (ETP4HPC) kuuluvad tööstus- ja teadusvaldkonna sidusrühmad liiduga lepingulise avaliku ja erasektori partnerluse. Selle ülesanne on rajada Euroopas maailmatasemel kõrgjõudlusega andmetöötluse tehnoloogia väärtusahel, mis oleks maailmas konkurentsivõimeline ning soodustaks sünergiat kõrgjõudlusega andmetöötluse ökosüsteemi kolme põhielemendi – tehnoloogia arendamise, rakenduste ja superandmetöötlustaristu – vahel. Arvestades ETP4HPC oskusteavet ja rolli asjaomaste kõrgjõudlusega andmetöötluse sidusrühmade kokkutoomises, peaks ka temal olema võimalik ühisettevõttes osaleda.

(25)

Andmete väärtusahela tugevdamiseks, andmetele tugineva kogukonna arengu edendamiseks ja edukale andmepõhisele majandusele alusepanekuks liidus lõid suurandmete väärtuse ühendusse (BDVA) kuuluvad tööstus- ja teadusvaldkonna sidusrühmad 2014. aastal liiduga lepingulise avaliku ja erasektori partnerluse. 2020. aastal muutis BDVA oma nime, uueks nimeks sai Andmed, tehisintellekt ja robootika (DAIRO). Võttes arvesse sellesse koondunud oskusteavet ja selle osatähtsust asjaomaste eraõiguslike suurandmesidusrühmade koondamisel, peaks ka DAIRO-l olema võimalik ühisettevõttes osaleda.

(26)

Erasektori ühendused ETP4HPC ja DAIRO on väljendanud kirjalikult tahet panustada ühisettevõtte mitmeaastasesse strateegilisse programmi ning aidata oma oskusteabega kaasa ühisettevõtte eesmärkide saavutamisele. Erasektori ühendused peaksid esitama kinnituskirja käesoleva määruse lisas sätestatud põhikirjaga nõustumise kohta.

(27)

Ühisettevõte peaks tegelema selgelt kindlaksmääratud teemadega, mis võimaldaks teadusringkondadel ja Euroopa tööstussektoritel laiemalt kavandada, välja töötada ja kasutada kõige uuenduslikumaid kõrgjõudlusega andmetöötluse ja kvantandmetöötluse tehnoloogiaid ning luua turvaline liiduülene liidendatud ja integreeritud võrgutaristu koos maailmatasemel kõrgjõudlusega andmetöötluse ja kvantandmetöötluse võimekuse, kiire ühenduvuse, tipptasemel rakenduste ning andme- ja tarkvarateenustega oma teadlastele ja teistele tööstussektori sh väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad (VKEd) juhtivkasutajatele ja avalikule sektorile. Ühisettevõtte eesmärk peaks olema tipptehnoloogia ja -taristu väljatöötamine ja kasutamine, nii et oleks täidetud Euroopa teadus-, tööstus- ja avaliku sektori kasutajate nõudlikud vajadused.

(28)

Ühisettevõtte missioon peaks koosnema ühest haldusalasest tegevussuunast ja kuuest tehnilisest tegevussuunast, mis käsitlevad vastavalt taristuga seotud tegevust, superandmetöötlusteenuste liidendamisega seotud tegevust, tehnoloogiaga seotud tegevust, superandmetöötlusrakendustega seotud tegevust, kasutuse ja oskuste laiendamisega seotud tegevust ning rahvusvahelise koostööga seotud tegevust. Programmi „Digitaalne Euroopa“ tuleks kasutada selleks, et rahastada taristu tegevussuunda, osa superandmetöötlusteenuste liidendamise tegevussuunast ning kasutuse ja oskuste laiendamise tegevussuunda. Euroopa ühendamise rahastut tuleks kasutada selleks, et rahastada superandmetöötlusteenuste liidendamise tegevussuuna ülejäänud tegevusi, st kõrgjõudlusega andmetöötluse, kvantandmetöötluse ja andmeressursside ühendamist ning ühendamist liidu ühtse Euroopa andmeruumi ja turvalise liidendatud pilvetaristuga. „Euroopa horisont“ tuleks kasutada tehnoloogia tegevussuuna, rakenduste tegevussuuna ja rahvusvahelise koostöö tegevussuuna rahastamiseks.

(29)

Ühisettevõte peaks saama teha koostööd Euroopa kõrgema andmetöötluse partnerlusega (PRACE), eesmärgiga võimaldada ja hallata juurdepääsu liidendatud ja omavahel ühendatud superandmetöötlus- ja andmetaristule ja selle teenustele ning koolitus- ja oskuste arendamise võimalustele. Ta peaks samuti saama teha koostööd GÉANT-võrgustikuga selleks, et tagada nii ühisettevõtte superarvutite ühenduvus kui ka ühenduvus Euroopa muu superarvuti- ja andmetaristuga.

(30)

Ühisettevõte peaks aitama vähendada asjaomaste oskuste nappust kogu liidus, võttes selleks teadlikkuse suurendamise meetmeid ning aidates luua uusi teadmisi ja inimkapitali. See hõlmab spetsiifilise haridus- ja koolitustegevuse kavandamist ja toetamist tihedas koostöös asjaomaste avaliku ja erasektori osalejatega.

(31)

Kooskõlas liidu välispoliitika eesmärkide ja rahvusvahelisel tasandil võetud kohustustega peaks ühisettevõte lihtsustama koostööd liidu ja rahvusvaheliste tegutsejatega, koostades koostööstrateegia (sh teadus- ja arendustegevuse ning oskuste arendamise koostöö valdkondade määratlemine ja edendamine), rakendades ühist kasu pakkuvaid meetmeid ning tagama peamiselt vastastikkusel põhineva pääsupoliitika asjaomase kõrgjõudlusega andmetöötluse ja kvantandmetöötluse võimekuse ja rakenduste kasutamise jaoks.

(32)

Ühisettevõte peaks püüdma edendada kogu loodava kõrgjõudlusega andmetöötluse tehnoloogia kasutamist liidus. Samuti peaks ta kaitsma omandatud superarvutitesse tehtud investeeringuid. Selleks peaks ta võtma sobivaid meetmeid, et tagada omandatud tehnoloogia tarneahela turvalisus kogu superarvutite kasutusea jooksul.

(33)

Ühisettevõte peaks panema aluse pikemaajalisele visioonile ning looma Euroopas esimese kõrgjõudlusega andmetöötluse hübriidtaristu, milles tavapärane andmetöötlusarhitektuur on ühendatud kvantandmetöötluse seadmetega. Selleks et aidata uurimisrühmadel ja Euroopa tööstusel saavutada maailmatasemel tulemusi, et tagada Euroopa teaduse ja tehnoloogia kiire ja ulatuslik kasutamine kõikjal liidu tööstuses, nii et selle mõju kandub üle ka ühiskonnale, jagada riske ning ühendada jõud strateegiate kooskõlastamise ja Euroopa ühistest huvidest lähtuvate investeeringute kaudu, on vaja pakkuda Euroopa tasandil struktureeritud ja koordineeritud rahalist toetust.

(34)

Kõrgjõudlusega andmetöötluse ja kvantandmetöötluse kõige innovaatilisemate tehnoloogiate kavandamiseks, väljatöötamiseks ja kasutamiseks peaks ühisettevõte pakkuma rahalist tuge, eelkõige toetuste ja hangete kaudu, mis järgnevad iga-aastastel tööprogrammidel põhinevatele avatud projektikonkurssidele ja pakkumismenetlustele. Selline rahaline toetus peaks olema eelkõige niisuguste väljaselgitatud turutõrgete kõrvaldamiseks, mis takistavad asjaomase programmi arendamist, ei tohiks kõrvale tõrjuda erainvesteeringuid ning peaks innustama saajat muutma oma tegutsemisviise.

(35)

Et saavutada eesmärk suurendada tööstuse ja eriti VKEde innovatsioonivõimekust, vähendada konkreetsete oskuste nappust, toetada teadmiste ja inimkapitali suurenemist ning tõsta kõrgjõudlusega andmetöötluse ja kvantandmetöötluse alast suutlikkust, peaks ühisettevõte toetama riiklike kõrgjõudlusega andmetöötluse pädevuskeskuste asutamist ning eriti nende võrgustumist ja koordineerimist osalevates riikides. Need pädevuskeskused peaksid osutama tööstusele, teadusringkondadele ja avaliku sektori asutustele vastava taotluse korral kõrgjõudlusega andmetöötluse ja kvantandmetöötluse teenuseid. Eeskätt peaksid nad edendama kõrgjõudlusega andmetöötluse innovatsiooni ökosüsteemi ja tegema selle kättesaadavaks, hõlbustama super- ja kvantarvutite kättesaadavust, tegelema pädevate tehniliste ekspertide väga suure nappuse küsimusega teadlikkuse suurendamise kampaaniate, koolituste ja teavitustegevuse abil ning edendama laiemaid uuendusi, algatades sidusrühmade ja teiste riiklike kõrgjõudlusega andmetöötluse pädevuskeskuste võrgustumist (nt jagama ja propageerima parimaid tavasid või rakendamiskogemusi, jagama koolitusruume ja -kogemusi, hõlbustama paralleelkoodide ühist arendamist ja jagamist või toetama uuenduslike rakenduste ja tööriistade jagamist avaliku ja erasektori kasutajate (eriti VKEde) vahel).

(36)

Ühisettevõte peaks looma nõudlus- ja kasutajapõhise raamistiku ning võimaldama liidus turvalise maailmatasemel liidendatud üliühendatud integreeritud superandmetöötluse ja kvantandmetöötluse teenuse- ja andmetaristu soetamiseks ühiskavandamist, et varustada kasutajaid strateegilise andmetöötlusvahendiga, mida neil on vaja uute ja uuenduslike lahenduste väljatöötamiseks ning ühiskondlike, keskkonnaalaste, majanduslike ja julgeolekuga seotud väljakutsetega tegelemiseks. Selleks peaks ühisettevõte aitama soetada maailmatasemel superarvuteid. Ühisettevõtte superarvutid (sh kvantarvutid) tuleks paigaldada osalevasse liikmesriiki.

(37)

Ühisettevõtte sellise missiooni kulutõhusaks rakendamiseks, mille eesmärk on arendada, juurutada, laiendada ja hooldada liidus maailma juhtivat superandmetöötluse ökosüsteemi, peaks ühisettevõte kasutama võimalust ajakohastada vajaduse korral tema omandis olevaid superarvuteid. Seega peaksid ajakohastamised pikendama superarvutite kasutusiga, suurendama nende toimivust ja pakkuma uusi funktsioone, et võtta arvesse kasutajate vajaduste muutumist. Superarvutite ajakohastamiseks peaks ühisettevõttel olema võimalik taristu tegevussuuna osana esitada osalemiskutse. Osalemiskutsetes tuleks kindlaks määrata konkreetsed rahastamiskõlblikkuse tingimused, mida tuleks kohaldada majutava üksuse suhtes, mis juba majutab EuroHPC superarvutit.

(38)

Ühisettevõte peaks looma üliühenduse kõigi selle (kaas)omandis olevate superarvutite ja andmetaristu vahel, kasutades selleks parimat võrgutehnoloogiat, tegema need liidus laialdaselt kättesaadavaks ning looma oma superandmetöötluse ja kvantandmetöötlustaristu vahelised ühendused ning liidendama selle (aga ka riikliku, piirkondliku ja muu taristu) ühise platvormiga. Samuti peaks ühisettevõte tagama turvalise liidendatud superandmetöötluse ja kvantandmetöötluse teenuse- ja andmetaristu ühendamise ühtsete Euroopa andmeruumidega, sealhulgas Euroopa avatud teaduse pilvega ning turvalise liidendatud pilvetaristuga (millest on juttu komisjoni 19. veebruari 2020. aasta teatises „Euroopa andmestrateegia“), et pakkuda Euroopas teenust sujuvalt paljudele erinevatele avaliku ja erasektori kasutajatele.

(39)

Programmidega „Euroopa horisont“ ja „Digitaalne Euroopa“ tuleks toetada vastavalt teadusuuringute ja innovatsiooni alase lõhe kaotamist liidus ning võtta kasutusele laialdane superandmetöötlusvõimekus, edendades koostoimet Euroopa Regionaalarengu Fondi (ERF), Euroopa Sotsiaalfond+ (ESF+), Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi (EMKVF) ning Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondiga (EAFRD), samuti taaste- ja vastupidavusrahastuga. Seepärast peaks ühisettevõte püüdma luua nende fondidega tihedad sidemed, mille abil saab eelkõige aidata suurendada kohalikku, piirkondlikku ja riiklikku teadusuuringute ja innovatsiooni alast suutlikkust.

(40)

Ühisettevõte peaks tagama osalevatele liikmesriikidele soodsa raamistiku selleks, et nad saaksid kasutada kõrgjõudlusega andmetöötluse ja kvantandmetöötluse ja andmetaristu soetamiseks ja ühendamiseks ERFist, ESF+-ist, EMKFist ja EAFRDst kaasrahastatavate programmide rahalisi panuseid. Nende rahaliste panuste kasutamine ühisettevõtte tegevuses on oluline, et luua integreeritud liidendatud turvaline üliühendatud maailmatasemel kõrgjõudlusega andmetöötluse ja kvantandmetöötluse teenuse- ja andmetaristu, kuna sellise taristu hüved on palju laiemad, kui vaid hüved liikmesriikide kasutajatele. Kui liikmesriigid otsustavad neid rahalisi panuseid kasutada ühisettevõtte tegevuseks, tuleks neid rahalisi panuseid käsitada osalevate liikmesriikide riiklike panustena ühisettevõtte eelarvesse, eeldusel et järgitakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 (7) artiklit 106 ning muid nimetatud määruse ja muude fondispetsiifiliste määruste kohaldatavaid sätteid.

(41)

Ühisettevõte võib hõlbustada taaste- ja vastupidavusrahastu vahendite kasutamist osalevates liikmesriikides. Taaste- ja vastupidavusrahastu vahendid võivad täiendada ühisettevõtte rahastatavaid tegevusi, tingimusel et taaste- ja vastupidavusrahastust antav toetus täiendab ühisettevõtte liidu vahenditest antavat toetust ja ei kata samu kulusid. Taaste- ja vastupidavusrahastu kasutamist ei tohiks arvestada ühisettevõtte eelarvesse tehtava riikliku panusena, eelkõige kõrgjõudlusega andmetöötluse ja kvantandmetöötluse teenuse- ja andmetaristu puhul, samuti tehnoloogia, rakenduste ja oskuste arendamise projektide puhul.

(42)

Liidu panus programmi „Digitaalne Euroopa“ vahenditest peaks osaliselt katma tipptasemel superarvutite, kvantarvutite ning tööstuslike ja keskklassi superarvutite soetuskulud, järgides ühisettevõtte eesmärki aidata kaasa ressursside koondamisele, et varustada liit tippklassi super- ja kvantarvutitega. Kaasuvaid kulutusi neile super- ja kvantarvutitele peaksid katma osalevad riigid, erasektorist pärit osalised või erasektorist pärit partnerite konsortsiumid. Liidu osa nende super- ja kvantarvutite kasutamise ehk pääsuajast peaks olema otseselt proportsionaalne liidu rahalise panusega nende omandamisse aga mitte ületama 50 % nende super- ja kvantarvutite kogupääsuajast.

(43)

Ühisettevõte peaks olema enda soetatud tipptasemel super- ja kvantarvutite omanik. Iga tipptasemel super- või kvantarvuti käitamine tuleks usaldada seda majutavale üksusele. Majutav üksus peaks suutma esindada üht osalevat liikmesriiki või osalevate riikide majutuskonsortsiumi. Majutav üksus peaks olema võimeline koostama superarvuti käitamiskulude kohta täpse prognoosi ja neid kulusid kontrollima, tagades näiteks, et ühisettevõtte tipptasemel super- või kvantarvutid eraldatakse funktsioonipõhiselt ja nii suures ulatuses kui võimalik ka füüsiliselt muudest selle käitatavatest riiklikest või piirkondlikest andmetöötlussüsteemidest. Majutava üksuse peaks valima ühisettevõtte juhatus („juhatus“) pärast seda, kui on avaldatud osalemiskutse, millele on andnud hinnangu sõltumatud eksperdid. Pärast majutava üksuse väljavalimist peaks selle asukohaks oleval osaleval riigil või majutuskonsortsiumil olema õigus otsustada kutsuda osalema rohkem riike, kes panustaksid väljavalitud majutavasse üksusesse paigaldatava tipptasemel super- või kvantarvuti rahastamisse. Kui majutuskonsortsiumiga liituvad veel mõned osalevad riigid, ei tohiks see mõjutada liidu juurdepääsuaega superarvutitele. Majutuskonsortsiumisse kuuluvate osalevate riikide panus super- või kvantarvuti soetuskuludesse tuleks teisendada super- või kvantarvutile juurdepääsuaja osadeks. Osalevad riigid peaksid super- või kvantarvuti pääsuaja jaotuses omavahel kokku leppima.

(44)

Ühisettevõte peaks jääma super- või kvantarvutite omanikuks kuni nende amortiseerumiseni. Ühisettevõte peaks saama omandiõiguse arvuti kasutusest kõrvaldamise, käitlemise või muul eesmärgil üle anda majutavale üksusele. Kui omandiõigus antakse majutavale üksusele üle või ühisettevõte likvideeritakse, peaks majutav üksus hüvitama ühisettevõttele super- või kvantarvuti jääkväärtuse.

(45)

Ühisettevõte peaks koos osalevate riikidega omandama keskklassi superarvutid. Iga keskklassi superarvuti käitamine tuleks usaldada majutavale üksusele. Majutav üksus peaks suutma esindada üht osalevat liikmesriiki või osalevate riikide majutuskonsortsiumi. Ühisettevõttele peaks kuuluma osa, mis vastab liidu programmi „Digitaalne Euroopa“ vahenditest antud rahalise panuse protsendile soetuskuludes. Majutava üksuse peaks valima juhatus pärast seda, kui on avaldatud osalemiskutse, millele on andnud hinnangu sõltumatud eksperdid. Iga keskklassi superarvuti kasutamiseks eraldatud liidule kuuluva pääsuaja osa peaks otseselt olema proportsionaalne liidu programmi „Digitaalne Euroopa“ vahenditest antud rahalise panuse protsendiga soetuskuludes. Ühisettevõte peaks saama omandiõiguse üle anda majutavale üksusele kõige varem viis aastat pärast seda, kui majutavasse üksusesse paigaldatud tipptasemel superarvutid on edukalt läbinud ühisettevõtte vastuvõtukatse, või likvideerimise korral. Majutav üksus peaks ühisettevõttele hüvitama üleantud superarvuti jääkväärtuse.

(46)

Et edendada EuroHPC superarvutite õiglast ja tasakaalustatud jaotamist kogu liidus ning liidendatud taristu ökosüsteemil põhineva lähenemisviisi kasutuselevõttu, tuleks EuroHPC superarvuti osalemiskutsetes kindlaks määrata rahastamiskõlblikkuse tingimused, mida tuleks kohaldada osaleva riigi suhtes, mis juba majutab EuroHPC superarvutit.

(47)

Ühisettevõte peaks saama koos erasektorist pärit partnerite konsortsiumiga omandada tööstuslikke superarvuteid. Iga sellise superarvuti käitamine tuleks usaldada olemasolevale majutavale üksusele. Majutav üksus peaks suutma sellise superarvuti soetamiseks ja käitamiseks siduda end erasektorist pärit partnerite konsortsiumiga. Ühisettevõttele peaks kuuluma osa, mis vastab liidu programmi „Digitaalne Euroopa“ vahenditest antud rahalise panuse protsendile soetuskuludes. Majutava üksuse ja sellega seotud erasektorist pärit partnerite konsortsiumi peaks valima juhatus pärast seda, kui on avaldatud osalemiskutse, millele on andnud hinnangu sõltumatud eksperdid. Liidule tööstusliku superarvuti kasutamiseks eraldatud pääsuaja osa peaks otseselt olema proportsionaalne liidu programmi „Digitaalne Euroopa“ vahenditest antud rahalise panuse protsendiga arvuti soetuskuludes. Ühisettevõte peaks saama erasektorist pärit partnerite konsortsiumiga kokku leppida sellise superarvuti müümises teisele üksusele või kasutuselt kõrvaldamises. Alternatiivina peaks ühisettevõte saama anda sellise superarvuti omandiõiguse üle erasektorist pärit partnerite konsortsiumile. Sellisel juhul või kui ühisettevõte likvideeritakse peaks erasektorist pärit partnerite konsortsium hüvitama ühisettevõttele liidu omandiõiguse osa superarvuti jääkväärtuses. Kui ühisettevõte ja erasektorist pärit partnerite konsortsium otsustavad superarvuti pärast selle täielikku amortiseerumist kasutuselt kõrvaldada, peaks need kulud katma erasektorist pärit partnerite konsortsium.

(48)

Tööstuslike superarvutite puhul peaks ühisettevõte arvestama tööstuslikul otstarbel kasutajate konkreetsete vajadustega, nt pääsukord, teenuste kvaliteet ja liik, andmekaitse, tööstusinnovatsiooni kaitse, intellektuaalomand, kasutatavus, usaldus ning muud konfidentsiaalsuse ja turvalisusega seotud nõuded.

(49)

Ühisettevõtte toetatavate arvutite tehnilises lahenduses ja käitamises tuleks arvestada energiatõhususe ja keskkonnasäästlikkusega, kasutades näiteks väikese energiatarbega tehnoloogiat, nagu tipptasemel jahutus ja soojuse taaskasutamine.

(50)

Ühisettevõtte superarvutite kasutamine peaks keskenduma tsiviilrakendustele ehk seda peaksid saama kasutada avaliku ja erasektori kasutajad, kes elavad, on asutatud või asuvad liikmesriigis või programmidega „Digitaalne Euroopa“ ja „Euroopa horisont“ assotsieerunud riigis, sealhulgas küberturvalisuse rakendustele, mis võivad olla kahesuguse kasutusega. Kasutajad peaksid saama liidu osa pääsuaega juhatuse sätestatud pääsupõhimõtete alusel. Superarvutite kasutamisel tuleks järgida ka liidu sõlmitud rahvusvahelisi lepinguid.

(51)

Ühisettevõtte superarvutite kasutamiseks eraldatud pääsuaeg peaks olema avaliku sektori kasutajatele tasuta. Samuti peaks see olema tasuta erasektori kasutajatele, kui arvutit kasutatakse programmidest „Euroopa horisont“ või „Digitaalne Euroopa“ rahastatud teadusuuringute ja innovatsiooni alasteks tegevusteks, aga asjakohasel juhul ka VKEdele erainnovatsiooni tegemiseks. Sellise pääsuaja jaotuse aluseks peaksid olema peamiselt ühisettevõtte avatud osalemiskutsed, millele on andnud hinnangu sõltumatud eksperdid. Kõik ühisettevõtte superarvutite kasutamiseks tasuta eraldatud pääsuaja saanud kasutajad (v.a erainnovatsiooniga tegelevad VKEd) peaksid järgima avatud teaduse põhimõtet ja levitama kasutamise tulemusena saadud teadmisi, nagu on sätestatud määruses (EL) 2021/695. Majandustegevuseks (v.a konkreetsete turutõrgetega rinda pistvate VKEde erainnovatsioon) tuleks kasutajatele pääsuaega eraldada turuhindadel põhineva tasu eest, mida tuleb maksta iga kasutuskorra eest. Pääsuaja eraldamine selliseks majandustegevuseks peaks olema lubatud, aga piiratud ning tasu suuruse üle peaks otsustama juhatus. Pääsuõigusi tuleks anda läbipaistval viisil. Juhatus peaks sätestama konkreetsed normid, kuidas eraldada pääsuaega sobival juhul tasuta ja osalemiskutseta algatustele, mis on liidu jaoks strateegilise tähtsusega. Näiteid liidu strateegilistest algatustest: „Destination Earth“, inimaju juhtprojekt, „1+ miljon genoomi“, avaliku huvi valdkondades toimivad ühtsed Euroopa andmeruumid (eriti terviseandmeruum), kõrgjõudlusega andmetöötluse tippkeskused, riiklikud kõrgjõudlusega andmetöötluse pädevuskeskused ja digitaalse innovatsiooni keskused.

Liidu taotlusel peaks ühisettevõte andma ajutise või alalise otsepääsuaja strateegilistele algatustele ja olemasolevatele või tulevastele rakendusplatvormidele, mis on tema arvates hädavajalikud tervisega seotud või muudeks erakorralise toe teenusteks, mis on avalikes huvides, hädaolukorra- ja kriisiohjeks või juhtudeks, mis on tema arvates hädavajalikud turvalisuse ja kaitse jaoks. Ühisettevõttele peaks olema lubatud teatav piiratud äriotstarbeline majandustegevus. Pääsu tuleks lubada vaid kasutajatele, kes elavad, on asutatud või asuvad liikmesriigis või programmidega „Digitaalne Euroopa“ ja „Euroopa horisont“ assotsieerunud riigis. Kasutajatele tuleks anda pääsuõigusi ühtsetel alustel ja läbipaistvalt. Iga superarvuti kasutamise pääsuaja liidu osaga seotud pääsuõigused peaks määratlema ja nende järgimist jälgima juhatus.

(52)

Määruse (EL) 2018/1488 kohaselt asutatud EuroHPC ühisettevõtte soetatud eksatasandi- ja petatasandi-eelsete superarvutite kasutamise pääsuaja liidu osa tuleb anda kasutajatele, kes on asutatud liidus või programmis „Horisont 2020“ osalevas riigis.

(53)

Ühisettevõtte superarvuteid tuleks käitada ja kasutada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2016/679 (8) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiividega 2002/58/EÜ (9) ja (EL) 2016/943 (10).

(54)

Ühisettevõtet peaksid juhtima kaks organit – juhatus ning tööstus- ja teadusnõukogu. Juhatuse peaksid moodustama liidu ja osalevate riikide esindajad. Juhatuse ülesanne peaks olema strateegiline poliitikakujundus ja ettevõtte tegevusega seotud rahastamisotsused, sh kõik avalikud hanked. Tööstus- ja teadusnõukogusse peaksid kasutajate ja tehnoloogia tarnijatena kuuluma teadus- ja tööstusringkondade esindajad. Nõukogu peaks andma juhatusele sõltumatut nõu strateegilise teadusuuringute ja innovatsiooni kava, ühisettevõtte superarvutite soetamise ja käitamise, suutlikkuse suurendamise ja tegevuse laiendamise tegevuskava ning liidendamise, ühenduvuse ja rahvusvahelise koostöö tegevuskava kohta.

(55)

Ühisettevõtte üldiste haldusülesannete puhul tuleks jaotada hääleõigus osalevate riikide vahel võrdselt. Ühisettevõtte super- ja kvantarvutite soetamisega seotud tööprogrammi osa koostamise, majutava üksuse väljavalimise, liidendamis- ja ühenduvusalaste tegevuste ning teadusuuringute ja innovatsiooni alaste tegevuste puhul peaks osalevate liikmesriikide hääleõigus põhinema kvalifitseeritud häälteenamuse põhimõttel. Programmidega „Euroopa horisont“ ja „Digitaalne Euroopa“ ning Euroopa ühendamise rahastuga assotsieerunud riikidel peaks samuti olema hääleõigus nende tegevuste puhul, mida rahastatakse nimetatud programmidest ja rahastust. Super- ja kvantarvutite soetamise ja käitamisega seotud hääleõigus peaks olema vaid liidul ja neil riikidel, kes osalevad soetamise ja käitamise rahastamises.

(56)

Liidu rahalist panust tuleks hallata kooskõlas usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõttega ja asjaomaste eelarve kaudset täitmist reguleerivate normidega, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL, Euratom) 2018/1046 (11). Normid ühisettevõtte osalemise kohta riigihankemenetluses tuleks sätestada ettevõtte finantsreeglites.

(57)

Euroopa tunnustatud konkurentsivõimelise uuendusliku kõrgjõudlusega andmetöötluse ja kvantandmetöötluse ökosüsteemi arendamiseks kogu Euroopas peaks ühisettevõte kasutama sobival viisil hankeid ja toetusi, sh ühishankeid, kommertskasutusele eelnevaid hankeid ja avalikke innovaatiliste lahenduste hankeid. Selle eesmärk on luua seosed peamiselt liidus välja töötatud tehnoloogiate vahel, kujundada koos kasutajatega ning soetada maailmatasemel superandmetöötluse ja kvantandmetöötluse esmaklassilisi süsteeme.

(58)

Ühisettevõtte üldise mõju hindamisel tuleks arvestada erasektorist pärit osaliste investeeringuid kaudsetesse meetmetesse mitterahalise panusena, mis koosneb nende rahastamiskõlblikest meetmete rakendamise kuludest, millest arvestatakse maha ühisettevõtte ja osalevate riikide panus ning liidu muu panus. Ühisettevõtte üldise mõju hindamisel tuleks arvestada erasektorist pärit osaliste investeeringuid muudesse meetmetesse mitterahalise panusena, mis koosneb nende rahastamiskõlblikest meetmete rakendamise kuludest, millest arvestatakse maha ühisettevõtte, osalevate riikide ja liidu muu panus.

(59)

Selleks et kindlustada kõikidele siseturul tegutsevatele ettevõtjatele võrdsed tingimused, peaks liidu programmidega ette nähtud rahastamine olema kooskõlas riigiabi põhimõtetega, et tagada avaliku sektori kulutuste tulemuslikkus ja hoida ära sellised turumoonutused nagu erarahastuse väljatõrjumine, mittetoimivate turustruktuuride loomine, mittetulemuslike ettevõtete säilitamine või toetustele lootma jäämise tava tekitamine.

(60)

Osalemine ühisettevõtte rahastatavates kaudsetes meetmetes peaks toimuma kooskõlas määrusega (EL) 2021/695. Lisaks peaks ühisettevõte tagama kõnealuste normide ühtse kohaldamise, tuginedes komisjoni vastu võetud asjaomastele meetmetele. Et tagada kaudsete meetmete sobiv kaasrahastus osalevatelt riikidelt kooskõlas määrusega (EL) 2021/695, peaksid osalevad riigid eraldama vahendeid vähemalt summas, mis võrdub ühisettevõttelt abisaajatele hüvitatavate rahastamiskõlblike meetmete rakendamise kuludega. Sel eesmärgil peaks juhatus kehtestama kooskõlas määruse (EL) 2021/695 artikliga 34 ühisettevõtte iga-aastases tööprogrammis vastavad maksimaalsed hüvitismäärad.

(61)

Selleks et tagada õige tasakaal sidusrühmade osalemise vahel ühisettevõtte rahastatavates meetmetes, on vaja teha erand määruse (EL) 2021/695 artiklist 34, et võimaldada hüvitamismäärade diferentseerimist sõltuvalt osaleja liigist, milleks on VKEd, ning meetme liigist, mida kohaldatakse eranditult kõigi osalevate riikide toetusesaajate suhtes. Programmi „Digitaalne Euroopa“ raames rahastatavate tegevuste puhul peaks ühisettevõte võimaldama kohaldada hüvitamismäärasid sõltuvalt osaleja liigist, milleks on VKEd, ning meetme liigist, mida kohaldatakse eranditult kõigi osalevate riikide toetusesaajate suhtes.

(62)

Rahalise toetuse andmine programmi „Digitaalne Euroopa“ tegevuste jaoks peaks olema kooskõlas määrusega (EL) 2021/694. Eelkõige peaksid programmi „Digitaalne Euroopa“ raames rahastatavad meetmed salastatud teabe osas vastama kõnealuse määruse artikli 12 lõikele 1.

(63)

Rahalise toetuse andmine Euroopa ühendamise rahastust rahastatavate tegevuste jaoks peaks olema kooskõlas määrusega (EL) 2021/1153.

(64)

Programmidega „Euroopa horisont“ ja „Digitaalne Euroopa“ või Euroopa ühendamise rahastuga assotsieerunud kolmandatest riikidest pärit abisaajad, kes on osalevad riigid, peaksid olema meetmetes osalemiseks kõlblikud üksnes juhul, kui osalev riik on kõnealuse meetmega seotud ühe või mitme programmiga assotsieerunud kolmas riik.

(65)

Liidu ja ühisettevõtte teiste osaliste finantshuve tuleks kogu kulutsükli vältel kaitsta proportsionaalsete meetmetega, mis hõlmavad õigusnormide rikkumise ärahoidmist, avastamist ja uurimist, samuti kaotatud, alusetult väljamakstud või ebakorrektselt kasutatud summade tagasinõudmist ning asjakohasel juhul haldus- ja rahalisi karistusi vastavalt määrusele (EL, Euratom) 2018/1046.

(66)

Ühisettevõte peaks tegutsema avatult ja läbipaistvalt, edastama õigeaegselt kogu asjakohase teabe ning reklaamima oma tegevust üldsusele (sh teavitamise ja teadmiste levitamise kaudu). Ühisettevõtte organite töökorrad tuleks avalikustada.

(67)

Lihtsustamise eesmärgil tuleks kõigi poolte halduskoormust vähendada. Vältida tuleks topeltauditeid ning ülemäärasel hulgal dokumente ja aruandlust.

(68)

Komisjoni siseaudiitoril peaks ühisettevõtte suhtes olema samasugused volitused nagu komisjoni suhtes.

(69)

Komisjonile, ühisettevõttele, kontrollikojale, Euroopa Pettustevastasele Ametile (OLAF) ja Euroopa Prokuratuurile tuleks teha kättesaadavaks kogu vajaminev teave ja tagada pääs ruumidesse, et nad saaksid teha auditeid ja uurimisi ühisettevõtte antud toetuste ja allkirjastatud lepingute kohta.

(70)

Kõigis käesoleva määruse kohastes projektikonkurssides ja pakkumismenetlustes tuleks võtta arvesse programmide „Euroopa horisont“ ja „Digitaalne Euroopa“ ning Euroopa ühendamise rahastu tegevuse kestust, v.a nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel. Ühisettevõtte super- ja kvantarvutite soetamise hankemenetlused peaksid toimuma programmi „Digitaalne Euroopa“ asjaomaseid sätteid järgides. Nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel, mis on seotud 2021.–2027. aasta mitmeaastasest finantsraamistikust tuleneva allesjäänud eelarve kättesaadavusega, peaks ühisettevõte suutma käivitada 31. detsembriks 2028 projektikonkursse või pakkumismenetlusi.

(71)

Ühisettevõtte vahe- ja lõpphindamise peaks tegema komisjon sõltumatute ekspertide abiga. Asjaomane sõltumatute ekspertide arvamus tuleks teha läbipaistvuse huvides ja kooskõlas kohaldatavate normidega avalikuks.

(72)

Kuna käesoleva määruse eesmärke, nimelt kogu liidus teadusuuringute ja innovatsiooni alase suutlikkuse suurendamist, superandmetöötlusvõimekuse väljakujundamist ja laiendamist, maailmatasemel superarvutite soetamist, liidendamist, ühenduvust ja rahvusvahelist koostööd ning kõrgjõudlusega andmetöötluse ja kvantandmetöötluse teenuse- ja andmetaristu kättesaadavust ühisettevõtte kaudu, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, küll aga saab neid dubleerimise vältimiseks, kriitilise massi säilitamiseks ning avalike vahendite optimaalseks kasutamiseks paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu („ELi leping“) artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale,