(1)

Tolliliidu tõhusa ja tulemusliku toimimise tagamiseks on vaja seadmetega piisavalt varustada 2 140 liidu välispiiril asuvat tolliasutust. Piisavate ja samaväärsete tulemustega tollikontrolli vajadus on veelgi tungivam kui varem mitte üksnes tolli tavapärase ülesande tõttu, milleks on tulude sissenõudmine, vaid üha enam ka vajaduse tõttu tugevdada julgeoleku ja turvalisuse tagamiseks oluliselt liitu sissetoodavate ja sealt väljaviidavate kaupade kontrolli. Samal ajal ei tohiks sellised üle välispiiri kulgeva kaupade liikumise kontrollid seaduslikku kaubandust kolmandate riikidega kahjustada, vaid peaksid seda pigem hõlbustama.

(2)

Tolliliit on maailma suurimate kaubandusblokkide hulka kuuluva liidu üks nurgakivi. Kuna tolliliit on hädavajalik siseturu nõuetekohaseks toimimiseks, millest saavad kasu nii ettevõtjad kui ka kodanikud, on tolliliidu tugevdamiseks vaja võtta pidevalt meetmeid.

(3)

Liikmesriikide tollikontrolli tulemuslikkus ei ole praegu veel tasakaalus. Kõnealune tasakaalustamatus on tingitud sellest, et liikmesriigid on nii oma geograafiliste iseärasuste kui ka vahendite ja ressursside poolest erinevad. Liikmesriikide võime reageerida pidevalt muutuvatest globaalsetest ärimudelitest ja tarneahelatest tingitud väljakutsetele sõltub lisaks inimtegurile ka tänapäevaste ja usaldusväärsete tollikontrolliseadmete kättesaadavusest ja nõuetekohasest toimimisest. Sellised väljakutsed nagu e-kaubanduse hüppeline kasv, suurenev digitaliseerimine ja vajadus parandada vastupanuvõimet küberrünnetele suurendavad samuti vajadust tõhusa tollikontrolli järele. Samaväärsete tollikontrolliseadmete tarnimine on seega tähtis element sellise tasakaalustamatuse kõrvaldamiseks. Sellega parandatakse tollikontrolli samaväärsust kõigis liikmesriikides ja aidatakse seeläbi ära hoida kaubavoogude kõrvalesuunamine tollikontrollisüsteemi nõrgimatesse punktidesse, millele tihti osutatakse kui „soodsama impordikoha otsimine“. Seega tuleks liidu tolliterritooriumile sisenevate kaupade suhtes kohaldada riskipõhist kontrollimist vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) nr 952/2013 (3) (edaspidi „liidu tolliseadustik“).

(4)

Liikmesriigid on korduvalt väljendanud vajadust rahalise toetuse järele ning nõudnud süvaanalüüsi vajalike seadmete kohta. Oma 23. märtsi 2017. aasta järeldustes tolli rahastamise kohta kutsus nõukogu komisjoni üles hindama võimalust rahastada tehnilise varustuse vajadusi komisjoni tulevaste rahastamisprogrammide raames ning parandama koordineerimist ja koostööd tolliasutuste ja muude õiguskaitseasutuste vahel rahastamise eesmärgil.

(5)

Liidu tolliseadustiku kohaselt käsitatakse tollikontrollina mitte ainult tollialaste õigusaktide, vaid ka muude selliste õigusaktide täitmist, mis reguleerivad liidu tolliterritooriumi ja liidu tolliterritooriumist väljaspool asuvate riikide või territooriumide vahel liikuva kauba sisenemist, väljumist, transiiti, liikumist, ladustamist ja lõppkasutust ning liiduvälise kauba ja lõppkasutusprotseduurile suunatud kauba liidu tolliterritooriumil liikumist ja olemasolu. Sellised muud õigusaktid, millega antakse tolliasutustele õigus täita konkreetseid kontrolliülesanded ning hõlmatakse maksustamist, eelkõige aktsiisi ja käibemaksu, siseturu välisaspekte, ühist kaubanduspoliitikat ja liidu muid ühiseid kaubandust mõjutavaid poliitikameetmeid, tarneahela üldist turvalisust ning liidu ja selle liikmesriikide finants- ja majandushuvide kaitset käsitlevad sätted.

(6)

Liidu välispiiril asjakohaste ja samaväärsel tasemel tulemustega tollikontrolli loomise toetamine võimaldab maksimeerida tolliliidust saadavat kasu ning seega anda lisatuge tolliasutustele, kes tegutsevad ühtselt liidu huvide kaitsmiseks. Liidu sihtotstarbeline tollikontrolli seadmete fond, mis korrigeeriks praegust tasakaalustamatust, aitaks kaasa liikmesriikide vahelisele üldisele ühtekuuluvusele. Selline sihtotstarbeline fond võtaks arvesse igat liiki piiride vajadusi, nimelt piirid merel ja muudel veeteedel, õhus ning maal, sealhulgas raudtee-ja maanteepiirid, samuti postikeskused. Võttes arvesse kogu maailma ees seisvaid probleeme, eelkõige jätkuvat vajadust kaitsta liidu ja selle liikmesriikide finants- ja majandushuve, hõlbustades samal ajal seaduslikke kaubavoogusid, on tänapäevaste ja usaldusväärsete kontrolliseadmete olemasolu välispiiril möödapääsmatu.

(7)

Seetõttu on asjakohane luua uus piiril kasutatavate tollikontrolliseadmete rahastu kasutamiseks igat liiki piiridel. Rahastu peaks toetama tolliliitu ja tolliasutuste tööd, eelkõige et aidata neil kaitsta liidu finants- ja majandushuve, tagada julgeolek ja turvalisus liidus ning kaitsta liitu ebaausa ja ebaseadusliku kaubanduse, näiteks kaupade võltsimise eest, hõlbustades samal ajal seaduslikku ettevõtlust. See peaks aitama saavutada asjakohast ja samaväärsete tulemustega tollikontrolli. Lisaks peaksid kõnealusest rahastust rahastatud tollikontrolliseadmed toetama liidu tolliseadustikus osutatud tolli riskijuhtimise raamistiku rakendamist. See eesmärk tuleks saavutada ostes, hooldades ja ajakohastades läbipaistvalt asjakohaseid, tehnika tasemele vastavaid ja usaldusväärseid tollikontrolliseadmeid, võttes nõuetekohaselt arvesse andmekaitset, kübervastupidavusvõimet ning turvalisus- ja keskkonnakaalutlusi, sealhulgas väljavahetatud seadmete keskkonnasõbralikku kõrvaldamist.

(8)

Liikmesriikide tolliasutustel on üha enam ülesandeid, mida täidetakse välispiiril ja mis ulatuvad tihti julgeoleku valdkonda. Seepärast on oluline liidu välispiiril tehtavate piirikontrollide ja tollikontrolli samaväärsuse tagamiseks anda liikmesriikidele liidu rahalist toetust. Sama tähtis on edendada nii kauba kui ka isikute kontrolli osas liidu piiridel tehtavat asutustevahelist koostööd iga liikmesriigi selliste riiklike asutuste vahel, kes vastutavad piirikontrolli või muude piiril täidetavate ülesannete eest, et maksimeerida liidu lisaväärtust piirihalduse ja tollikontrolli valdkonnas.

(9)

Seepärast on vaja luua Integreeritud Piirihalduse Fond (edaspidi „fond“).

(10)

Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) V jaotise õigusliku eripära ning välispiiri ja tollikontrollipoliitika suhtes kohaldatavate erinevate õiguslike aluste tõttu ei ole juriidiliselt võimalik moodustada fondi ühe rahastuna.

(11)

Seepärast tuleks fond moodustada liidu piirihalduse valdkonna rahalise toetamise tervikliku raamistikuna, mis hõlmaks käesoleva määrusega loodavat tollikontrolliseadmete rahastut (edaspidi „rahastu“) ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastut, mis on loodud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega, millega luuakse Integreeritud Piirihalduse Fondi osana piirihalduse ja viisapoliitika rahastu.

(12)

Võttes arvesse, kui tähtis on võidelda kliimamuutuste vastu kooskõlas liidu kohustustega rakendada Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni kliimamuutuste raamkonventsiooni alusel vastu võetud Pariisi kokkulepet (4) ning saavutada 25. septembril 2015 vastu võetud ÜRO kestliku arengu tegevuskava 2030 eesmärgid, peaksid käesoleva määruse kohased meetmed aitama saavutada liidu eesmärki eraldada vähemalt 30 % kogu liidu eelarvest kliimaeesmärkide toetamiseks ning liidu püüdlust eraldada 2024. aastal 7,5 % ning nii 2026. ja 2027. aastal 10 % liidu aastaeelarvest bioloogilisele mitmekesisusele, võttes seejuures arvesse kliimaeesmärkide ja bioloogilise mitmekesisuse eesmärkide praegust kattumist.

(13)

Käesoleva määrusega kehtestatakse rahastu kestuseks rahastamispakett, mis on iga-aastase eelarvemenetluse käigus Euroopa Parlamendile ja nõukogule peamine lähtesumma Euroopa Parlamendi, Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Komisjoni 16. detsembri 2020. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe, mis käsitleb eelarvedistsipliini, eelarvealast koostööd ning usaldusväärset finantsjuhtimist, samuti uusi omavahendeid, sealhulgas uute omavahendite kasutuselevõtmise tegevuskava, (5) punkti 18 tähenduses. Kõnealusest rahastamispaketist peaks saama katta rahastu haldamise ja selle tulemuste hindamisega seonduvad vajalikud ja igakülgselt põhjendatud kulud, tingimusel et need on seotud rahastu üld- ja erieesmärkidega.

(14)

Käesoleva rahastu suhtes kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL, Euratom) 2018/1046 (6) (edaspidi „finantsmäärus“). Finantsmääruses sätestatakse liidu eelarve täitmise reeglid, sealhulgas reeglid toetuste, auhindade, hangete, eelarve kaudse täitmise, rahastamisvahendite, eelarvetagatiste, finantsabi ja välisekspertide tasustamise kohta.

(15)

Käesoleva määruse suhtes kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu poolt ELi toimimise lepingu artikli 322 alusel vastu võetud horisontaalseid finantsreegleid. Need reeglid on sätestatud finantsmääruses ning nendega määratakse eelkõige kindlaks kord, mille kohaselt eelarvet koostatakse ja täidetakse toetuste, hangete, auhindade ja eelarve kaudse täitmise kaudu ning nähakse ette finantsjuhtimises osalejate vastutuse kontroll. ELi toimimise lepingu artikli 322 alusel vastu võetud reeglid hõlmavad ka üldist tingimuslikkuse korda liidu eelarve kaitsmiseks. Käesolevast rahastust raha eraldamisel tuleks järgida finantsmääruses osutatud põhimõtteid ning tagada rahaliste vahendite optimaalne kasutamine rahastu eesmärkide saavutamisel.

(16)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2021/444 (7) luuakse tollikoostöö programm „Toll“, et toetada tolliliitu ja tolliasutusi (edaspidi „tolliprogramm“). Selleks et säilitada tolli- ja tollikontrolliseadmetega seotud koostöömeetmete ühtsus ja horisontaalne koordineerimine, on asjakohane rakendada selliseid meetmeid üheainsa õigusakti, s.o tolliprogrammi alusel, milles on sätestatud ühtsed normid. Seepärast tuleks käesolevast rahastust toetada ainult rahastamiskõlblike tollikontrolliseadmete ostmist, hooldust ja ajakohastamist, samal ajal kui tolliprogrammiga tuleks toetada kõiki muid seonduvaid meetmeid, näiteks vajaduste hindamiseks võetavaid koostöömeetmeid või asjakohaste seadmetega seotud koolitust.

(17)

Kui see on asjakohane, tuleks rahastust toetada ka selliste tollikontrolliseadmete ostmist või ajakohastamist, mida kasutatakse seadmete uute osade või olemasolevate seadmete osade uute funktsioonide testimiseks töötingimustes, enne kui liikmesriigid alustavad selliste uute seadmete suurtes kogustes ostmist. Töötingimustes tuleks testida eelkõige Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/695 (8) raames tollikontrolliseadmete valdkonnas tehtud uurimistöö tulemusi. Komisjon peaks julgustama liikmesriike korraldama tollikontrolliseadmete ühishankeid ja ühist testimist kahe või enama liikmesriigi poolt, kasutades selleks tolliprogrammi kohaseid koostöövahendeid.

(18)

Enamik tollikontrolliseadmetest võib ühtlasi või muu hulgas vastata muudele liidu õiguse nõuetele, milles käsitletakse näiteks piirihaldust, viisasid või politseikoostööd. Seetõttu on fond kavandatud sellisena, et see sisaldab kahte teineteist täiendavat rahastut, millel on seadmete ostmise osas erinev, aga vastastikku täiendav kohaldamisala. Ühelt poolt toetab piirihalduse ja viisapoliitika rahastu rahaliselt üksnes selliste seadmete kulusid, mille peamine eesmärk või mõju on integreeritud piirihaldus, kuid lubab nende seadmete kasutamist ka muul otstarbel, näiteks tollikontroll. Teiselt poolt toetatakse käesoleva määrusega loodud tollikontrolliseadmete rahastust üksnes selliste seadmete kulusid, mille peamine eesmärk või mõju on tollikontroll, kuid lubab nende seadmete kasutamist ka muul otstarbel, näiteks nagu piirikontroll ja julgeolek. Selline jaotus kahe rahastu vahel soodustab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/1896 (9) artikli 3 punktis e osutatud asutustevahelist koostööd, mis on Euroopa integreeritud piirihalduse lähenemisviisi üks komponent, võimaldades tolli- ja piirivalveasutuste koostööd ning maksimeerides kontrolliseadmete ühiskasutuse ja koostalitlusvõime kaudu liidu eelarve mõju. Seadmete jagamine tolli- ja muude piirivalveasutuste vahel ei peaks olema süstemaatiline.

(19)

Vastavalt finantsmääruse artikli 193 lõikele 2 võib toetust anda juba alustatud meetmele, tingimusel et taotleja suudab tõendada vajadust alustada meedet enne toetuslepingu allkirjastamist. Kuigi sellistel juhtudel ei oleks enne toetustaotluse esitamise kuupäeva tekkinud kulud põhimõtteliselt rahastamiskõlblikud, peaks see olema erandkorras võimalik, võttes arvesse käesoleva määruse hilinenud jõustumist võrreldes mitmeaastase finantsraamistiku 2021–2027 algusega. Selleks et võimaldada rakendamist alates mitmeaastase finantsraamistiku 2021–2027 algusest ning selleks, et vältida liidu toetuse hilinemist, mis võib kahjustada liidu huve olla piisavalt varustatud, et tagada tolliliidu tõhus ja tulemuslik toimimine, peaks rahastamisotsuses olema võimalik sätestada piiratud ajavahemikuks mitmeaastase finantsraamistiku 2021–2027 alguses, et kulud, mis on tekkinud seoses käesoleva määruse alusel toetatavate meetmetega, mida on alustatud juba 1. jaanuaril 2021, on rahastamiskõlblikud isegi juhul, kui neid meetmeid rakendati ja need kulud tekkisid enne toetustaotluse esitamist.

(20)

Erandina finantsmäärusest peaks olema võimalik rahastada üht meedet mitmest liidu programmist või instrumendist, et võimaldada ja vajaduse korral toetada valdkondadeülest koostööd ja koostalitlusvõimet. Vastavalt finantsmäärusega kehtestatud topeltrahastamise keelamise põhimõttele ei tohi maksed sellistel juhtudel katta samu kulusid. Kui liikmesriigile on samade seadmete ostuks juba eraldatud või ta on juba saanud makseid mõnest teisest liidu programmist või toetust mõnest liidu fondist, tuleks komisjoni sellest maksest või toetusest teavitada vastavalt finantsmääruse artiklile 191.

(21)

Igasugust kaasrahastamise ülemmäära ületavat rahastust tuleks anda üksnes asjakohaselt põhjendatud juhtudel, mille hulgas võivad olla juhud, kui kaks või enam liikmesriiki korraldavad tollikontrolliseadmete ühishankeid ja ühiseid testimisi.

(22)

Kuna tolli tehnoloogia, ohud ja tolli prioriteedid arenevad kiiresti, ei peaks tööprogrammide kestus olema pikk. Samas ei ole iga-aastased tööprogrammid vajalikud rahastu rakendamiseks ning suurendaksid nii komisjoni kui ka liikmesriikide halduskoormust. Eeltoodut arvestades peaksid tööprogrammid põhimõtteliselt hõlmama rohkem kui üht eelarveaastat, ent mitte rohkem kui kolme aastat.

(23)

Selleks et tagada käesoleva määruse kohaste tööprogrammide rakendamiseks ühetaolised tingimused, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused. Neid volitusi tuleks teostada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/2011 (10).

(24)

Kuigi keskne rakendamine on vältimatult vajalik samaväärsete tulemustega tollikontrolli tagamise erieesmärgi täitmiseks, on käesoleva rahastu tehnilise laadi tõttu vaja teha ettevalmistavat tööd tehnilisel tasandil. Seepärast tuleks rakendamist toetada vajaduste hindamisega. Kõnealune vajaduste hindamine sõltub liikmesriikide erialastest teadmistest ja tolliasutuste osalemise kaudu saadud kogemustest. See peaks tuginema selgel metoodikal, milles on muu hulgas kindlaks määratud minimaalne etappide arv, mis tagab asjakohase teabe kogumise. Komisjon peaks seda teavet kasutama, kui ta määrab kindlaks rahaliste vahendite eraldamise liikmesriikidele, võttes eelkõige arvesse kauplemismahtusid, asjakohaseid riske ja tolliasutuste haldussuutlikkust seadmeid kasutada ja hooldada, eesmärgiga saavutada rahastust rahastatud tollikontrolliseadmete kõige tõhusam kasutamine. Eelarvedistsipliini toetamiseks peaksid toetuste prioriseerimise tingimused olema selgelt määratletud ja põhinema sellisel vajaduste hindamisel.

(25)

Korrapärase seire ja aruandluse tagamiseks tuleks kehtestada asjakohane raamistik rahastu ja selle raames võetud meetmete abil saavutatud tulemuste seireks. Selline seire ja aruandlus peaks põhinema kvantitatiivsetel ja kvalitatiivsetel näitajatel, millega mõõdetakse rahastu raames võetud meetmete mõju. Aruandlusnõuete hulgas peaks olema nõue esitada komisjonile teave tollikontrolliseadmete kohta, kui mingi tollikontrolliseadme osa hind ületab 10 000 eurot ilma maksudeta. Seda teavet tuleks eristada teabest, mida peab esitama üldsusele ja meediale, et tutvustada rahastu meetmeid ja tulemusi.

(26)

Vastavalt 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelise parema õigusloome kokkuleppe (11) punktidele 22 ja 23 tuleks rahastut hinnata teabe põhjal, mis on kogutud seirenormide alusel, vältides samal ajal eelkõige liikmesriikidele langevat halduskoormust ja ülereguleerimist. Seirenormid peaksid asjakohasel juhul sisaldama ka mõõdetavaid näitajaid, mille alusel saab hinnata rahastu mõju kohapeal võrreldaval ja kõikehõlmaval viisil. Vahe- ja lõpphindamine, mis tuleks teha hiljemalt nelja aasta möödumisel rahastu rakendamise algusest, ning rakendamise lõpuleviimisest, peaksid edendama tõhusat otsustamisprotsessi, mis puudutab tollikontrolliseadmetele järgmiste mitmeaastaste finantsraamistike alusel antavat rahalist toetust. Seega on äärmiselt oluline, et vahe- ja lõpphindamine sisaldaksid rahuldavat ja piisavat teavet ning et need hindamised toimuksid aegsasti. Komisjon peaks lisama vahe- ja lõpphindamistesse üksikasjad selle kohta, kuidas tolliasutused ja muud piirivalveasutused rahastust rahastatavaid seadmeid omavahel jagavad, kui liikmesriigid on vastava teabe edastanud. Lisaks rahastu vahe- ja lõpphindamisele tuleks tulemusaruannete süsteemi osana koostada ka iga-aastased eduaruanded, et jälgida rahastu rakendamist. Need aruanded peaksid sisaldama kokkuvõtet saadud kogemustest ning, kui see on asjakohane, asjaomasel aastal rahastu tegevuse raames ilmnenud takistustest ja tuvastatud puudustest. Need iga-aastased eduaruanded tuleks edastada Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

(27)

Selleks et asjakohaselt reageerida muutuvatele poliitilistele prioriteetidele, ohtudele ja tehnoloogiatele, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte, et muuta selliste tollikontrolliseadmete, mida võib kasutada tollikontrolli eesmärkide saavutamiseks, esialgset loetelu ja erieesmärgi saavutamise mõõtmiseks kasutatavate näitajate loetelu. On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid ja täiesti läbipaistvaid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.

(28)

Finantsmääruse, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 883/2013 (12) ning nõukogu määruste (EÜ, Euratom) nr 2988/95, (13) (Euratom, EÜ) nr 2185/96 (14) ja (EL) 2017/1939 (15) kohaselt tuleb liidu finantshuve kaitsta proportsionaalsete meetmetega, sealhulgas meetmetega, mis hõlmavad õigusnormide rikkumise, sealhulgas kelmuste ja pettuste ärahoidmist, avastamist, kõrvaldamist ja uurimist, kaotatud, alusetult makstud või ebaõigesti kasutatud summade sissenõudmist ning asjakohasel juhul halduskaristuste kehtestamist. Eelkõige on Euroopa Pettustevastasel Ametil (OLAF) vastavalt määrustele (Euratom, EÜ) nr 2185/96 ja (EL, Euratom) nr 883/2013 õigus korraldada haldusjuurdlusi, sealhulgas kohapealseid kontrolle ja inspekteerimisi, et teha kindlaks, kas on esinenud kelmust, pettust, korruptsiooni või muud liidu finantshuve kahjustavat ebaseaduslikku tegevust. Euroopa Prokuratuuril on määruse (EL) 2017/1939 kohaselt õigus uurida liidu finantshuve kahjustavaid kuritegusid, nagu on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis (EL) 2017/1371, (16) ja esitada süüdistusi. Vastavalt finantsmäärusele peab iga isik või üksus, kes saab liidu vahendeid, tegema liidu finantshuvide kaitsel igakülgset koostööd, andma komisjonile, OLAFile, kontrollikojale ja tõhustatud koostöös osalevate liikmesriikide suhtes kooskõlas määrusega (EL) 2017/1939 Euroopa Prokuratuurile vajalikud õigused ja nõutava juurdepääsu ning tagama, et kolmandad isikud, kes on kaasatud liidu vahendite haldamisse, annavad samaväärsed õigused.

(29)

Käesoleva määrusega ette nähtud rahastamisvormide ja eelarve täitmise viiside valikul tuleks lähtuda nende võimest saavutada meetmete erieesmärke ja anda tulemusi, võttes eelkõige arvesse kontrollidega seotud kulusid, halduskoormust ja eeldatavat nõuete täitmata jätmisega seotud riski. Nende rahastamisvormide ja eelarve täitmise viiside hulgas tuleks kaaluda kindlasummaliste maksete, ühtsete määrade ja ühikuhindade kasutamist ning rahastamist, mis ei ole seotud finantsmääruse artikli 125 lõikes 1 osutatud kuludega.

(30)

Kuna käesoleva määruse eesmärki luua tolliliitu ja tolliasutusi toetav rahastu, andes rahalist toetust tollikontrolliseadmete ostmiseks, hoolduseks ja ajakohastamiseks, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada nende vahel paratamatult esineva geograafilise tasakaalustamatuse tõttu, küll aga saab seda kooskõlastatud lähenemisviisi ja keskse rahastamise abil saavutatavate samaväärsete ja kvaliteetsete tollikontrollitulemuste tõttu paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(31)

Liidu rahaliste vahendite saajad märgivad ära nende vahendite päritolu ja tagavad liidu rahastamise nähtavuse eriti meetmete ja nende tulemuste tutvustamisel, andes eri sihtrühmadele, sealhulgas meediale ja üldsusele, selle kohta sidusat, tulemuslikku ja proportsionaalset suunatud teavet. Sellest teabest peaks ilmnema rahastu lisaväärtus tolliliidu toetamisel ning eriti see, kuidas rahastu aitab tolliasutustel nende ülesandeid täita, samuti komisjoni jõupingutused eelarve läbipaistvuse tagamiseks. Lisaks peaks komisjon andma läbipaistvuse tagamiseks üldsusele regulaarselt teavet rahastu, sellega seoses võetud meetmete ja saadud tulemuste kohta, viidates muu hulgas käesoleva määruse alusel vastu võetud tööprogrammidele.

(32)

Selleks et tagada asjaomases poliitikavaldkonnas toetuse andmise järjepidevus ja võimaldada rakendamise alustamist mitmeaastase finantsraamistiku 2021–2027 algusest, peaks käesolev määrus jõustuma võimalikult kiiresti ja seda tuleks kohaldada tagasiulatuvalt alates 1. jaanuarist 2021,