(1)

Pärast dumpinguvastast uurimist (edaspidi „Hiina esialgne uurimine“) kehtestas nõukogu määrusega (EÜ) nr 1187/2008 (2) lõpliku dumpinguvastase tollimaksu Hiina Rahvavabariigist (edaspidi „HRV“ või „Hiina“) pärit naatriumvesinikglutamaadi impordi suhtes.

(2)

2015. aasta jaanuaris kehtestas Euroopa Komisjon (edaspidi „komisjon“) pärast alusmääruse artikli 11 lõike 2 kohast aegumise läbivaatamist (edaspidi „eelmine aegumise läbivaatamine“) Hiinast pärit naatriumvesinikglutamaadi impordi suhtes rakendusmäärusega (EL) 2015/83 (3) lõpliku dumpinguvastase tollimaksu.

(3)

2015. aasta jaanuaris kehtestas komisjon määrusega (EL) 2015/84 (4) Indoneesiast pärit naatriumvesinikglutamaadi impordi suhtes dumpinguvastase tollimaksu (edaspidi „Indoneesia esialgne uurimine“).

(4)

Praegu kehtivad dumpinguvastase tollimaksu määrad ulatuvad 33,8 %st kuni 36,5 %ni esialgse uurimise raames koostööd teinud eksportivate tootjate impordi suhtes ja 39,7 %ni kõigi teiste Hiina äriühingute impordi suhtes. Indoneesia puhul ulatuvad praegu kehtivad dumpinguvastase tollimaksu määrad 7,2 %st kuni 13,3 %ni Indoneesia esialgse uurimise raames koostööd teinud eksportivate tootjate impordi suhtes ja 28,4 %ni kõigi teiste Indoneesia äriühingute impordi suhtes.

(5)

Pärast kahe teate avaldamist meetmete eelseisva aegumise kohta (5) sai komisjon kaks alusmääruse artikli 11 lõike 2 kohast läbivaatamistaotlust.

(6)

Mõlemad taotlused esitas 21. oktoobril 2019 Ajinomoto Foods Europe S.A.S. (edaspidi „AFE“ või „taotluse esitaja“), kelle toodang moodustab 100 % liidu naatriumvesinikglutamaadi kogutoodangust. Taotlused põhinesid väitel, et meetmete aegumine tingiks tõenäoliselt dumpingu jätkumise või kordumise ja liidu tootmisharule tekitatava kahju jätkumise või kordumise (6).

(7)

Olles pärast alusmääruse artikli 15 lõike 1 kohaselt loodud komiteega konsulteerimist otsustanud, et aegumise läbivaatamise algatamiseks on piisavalt tõendeid, algatas komisjon 21. jaanuaril 2020 alusmääruse artikli 11 lõike 2 alusel HRVst ja Indoneesiast (edaspidi „asjaomased riigid“) pärit naatriumvesinikglutamaadi impordi suhtes aegumise läbivaatamise. Komisjon avaldas algatamisteate (edaspidi „algatamisteade“) Euroopa Liidu Teatajas (7).

(8)

19. veebruaril 2020 algatas komisjon alusmääruse artikli 13 lõike 3 kohase uurimise seoses võimaliku kõrvalehoidmisega HRVst pärit naatriumvesinikglutamaadi impordi suhtes kehtestatud dumpinguvastastest meetmetest ning kehtestas kõnealuse impordi registreerimise nõude (8). Uurimine algatati taotluse alusel, mille esitas äriühing Ajinomoto Foods Europe S.A.S., kes on ühtlasi käesoleva aegumise läbivaatamise taotleja. Võimaliku kõrvalehoidmisega seotud uurimisalune toode oli naatriumvesinikglutamaat segus või lahuses, mis sisaldab naatriumvesinikglutamaati vähemalt 50 % kuivmassist.

(9)

Uurimise käigus jõuti järeldusele, et uurimisaluse toote impordiga hoiti kõrvale HRVst pärit naatriumvesinikglutamaadi impordi suhtes kehtivatest meetmetest. Määrusega (EL) 2020/1427 (9) laiendas komisjon kehtivaid meetmeid HRVst pärit naatriumvesinikglutamaadi impordile segus või lahuses, mis sisaldab naatriumvesinikglutamaati vähemalt 50 % kuivmassist.

(10)

Dumpingu jätkumise või kordumise uurimine hõlmas ajavahemikku 1. jaanuarist 2019 kuni 31. detsembrini 2019 (edaspidi „läbivaatamisega seotud uurimisperiood“). Kahju jätkumise või kordumise tõenäosuse hindamise seisukohalt oluliste suundumuste uurimine hõlmas ajavahemikku 1. jaanuarist 2016 kuni läbivaatamisega seotud uurimisperioodi lõpuni (edaspidi „vaatlusalune periood“) (10).

(11)

Algatamisteates kutsuti huvitatud isikuid uurimises osalemiseks komisjoniga ühendust võtma. Lisaks teavitas komisjon uurimise algatamisest eraldi taotluse esitajat, teadaolevaid naatriumvesinikglutamaadi tootjaid Hiinas ja Indoneesias ning asjaomaste riikide ametiasutusi, teadaolevaid importijaid ja kasutajaid ning kutsus neid osalema.

(12)

Huvitatud isikutel oli võimalus esitada uurimise algatamise kohta märkusi ning taotleda komisjonilt ja/või kaubandusmenetluses ärakuulamise eest vastutavalt ametnikult enda ärakuulamist.

(13)

Pidades silmas asjaomaste riikide tootjate ning liidu sõltumatute importijate ilmset suurt arvu, märkis komisjon algatamisteates, et ta võib teha nende tootjate ja sõltumatute importijate väljavõttelise uuringu kooskõlas alusmääruse artikliga 17.

(14)

Selleks et otsustada, kas väljavõtteline uuring on vajalik, ning vajaduse korral moodustada valim, palus komisjon, et kõik Hiina ja Indoneesia tootjad esitaksid algatamisteates osutatud teabe. Lisaks palus komisjon HRV ja Indoneesia esindustel Euroopa Liidu juures teha kindlaks muud tootjad, kes võiksid olla huvitatud uurimises osalemisest, ja/või võtta nendega ühendust.

(15)

Kaks HRV eksportivat tootjat esitasid nõutud teabe ja olid nõus enda kaasamisega valimisse. Komisjon kutsus neid äriühinguid uurimises osalema ja saatis neile küsimustikud. Arvestades seda väikest arvu, otsustas komisjon, et väljavõtteline uuring ei ole vajalik, ja teavitas kõiki huvitatud isikuid toimikusse lisatud teatega.

(16)

Komisjon teavitas HRV esindust sellest, et nende kahe HRV eksportiva tootja ebapiisava koostöö tõttu kavatseb komisjon kohaldada alusmääruse artiklit 18 ja seetõttu tugineda oma järelduses sellele, kas olemasolevate faktide põhjal jätkub või kordub HRV puhul dumping ja kahju. Selle teate kohta ei saadud ühtki märkust.

(17)

Ükski Indoneesia eksportiv tootja endast teada ei andnud. Sellest hoolimata esitas väljavõttelise uuringu vormid üks rühm selliseid Indoneesia äriühinguid, kes toodavad ja müüvad naatriumvesinikglutamaati Indoneesia siseturul (edaspidi „koostööd teinud Indoneesia tootjate rühm“). Need äriühingud ei eksportinud uurimisalust toodet liitu. Komisjon kutsus neid äriühinguid uurimises osalema ja saatis neile küsimustikud.

(18)

Komisjon teavitas Indoneesia esindust sellest, et Indoneesia eksportivate tootjate/tootjate ebapiisava koostöö tõttu kavatseb komisjon kohaldada alusmääruse artiklit 18 ja seetõttu tugineda oma järelduses sellele, kas olemasolevate faktide põhjal jätkub või kordub Indoneesia eksportivate tootjate/tootjate tekitatud dumping ja kahju. Selle teate kohta ei saadud ühtki märkust.

(19)

Et otsustada, kas väljavõtteline uuring on vajalik, ja moodustada vajaduse korral valim, palus komisjon sõltumatutel importijatel esitada algatamisteates märgitud teave.

(20)

Nõutud teabe esitasid neli sõltumatut importijat, kes nõustusid enda kaasamisega valimisse. Komisjon otsustas, et väljavõtteline uuring ei ole vajalik, ja otsustas uurida kõiki endast teada andnud sõltumatuid importijaid. Kõik neli sõltumatut importijat tegid täielikku koostööd, esitades täielikud vastused küsimustikule.

(21)

Täielikud vastused küsimustikule saadi naatriumvesinikglutamaati tootvate koostööd teinud Indoneesia tootjate rühmalt, ainsalt liidu tootjalt ja neljalt sõltumatult importijalt.

(22)

Komisjon kutsus kõiki endast teada andnud ja valimi moodustamiseks nõutud teavet esitanud HRV eksportivaid tootjaid/tootjaid üles täitma eksportivatele tootjatele mõeldud küsimustikku. Algatamisetapis tehti küsimustiku koopia kättesaadavaks kaubanduse peadirektoraadi veebisaidil.

(23)

HRV eksportivatelt tootjatelt/tootjatelt küsimustikule vastuseid ei saadud. Nagu mainitud eespool põhjendustes 15 ja 16, teavitas komisjon kaht endast esialgu teada andnud HRV eksportivat tootjat/tootjat sellest, et ta kavatses kohaldada alusmääruse artiklit 18 ja seetõttu tugineda oma järelduses olemasolevatele faktidele, mis võivad olla huvitatud isiku suhtes ebasoodsamad. Ühtegi märkust ei laekunud.

(24)

Seega ei teinud HRV ja Indoneesia eksportivad tootjad/tootjad koostööd. Nagu aga mainitud põhjenduses 17, tegi koostööd üks rühm selliseid Indoneesia äriühinguid, kes toodavad ja müüvad naatriumvesinikglutamaati Indoneesia siseturul, aga ei ekspordi seda liitu.

(25)

Komisjon kogus ja kontrollis kogu teavet, mida ta pidas vajalikuks dumpingu ja sellest tuleneva kahju jätkumise või kordumise tõenäosuse ja liidu huvide kindlakstegemiseks. COVID-19 pandeemia puhkemise ja sellega toimetulekuks võetud meetmete tõttu (edaspidi „COVID-19 teade“) (11) ei saanud komisjon siiski teha kontrollkäike kõigi äriühingute valdustesse. Selle asemel tegi komisjon videokonverentsi teel järgmiste äriühingute esitatud teabe kaugkontrolle:

(26)

Uurimisalune toode on sama mis põhjendustes 1–4 mainitud eelmiste uurimiste käigus uuritud toode, st HRVst ja Indoneesiast pärit naatriumvesinikglutamaat, mis kuulub praegu CN-koodi ex 2922 42 00 (TARICi kood 2922420010) alla (edaspidi „uurimisalune toode“). Naatriumvesinikglutamaat on toidulisand ja seda kasutatakse peamiselt lõhna- ja maitsetugevdajana suppides, puljongites, kala- ja liharoogades, vürtsisegudes ning valmistoitudes. Seda toodetakse mitmesuguses suuruses valgete lõhnata kristallidena. Naatriumvesinikglutamaati kasutatakse ka keemiatööstuses muul otstarbel kui toidulisandina, näiteks pesuainetes.

(27)

Peamiselt valmistatakse seda mitmesuguste suhkruallikate (maisitärklis, maniokitärklis, suhkrusiirup, suhkruroomelass ja suhkrupeedimelass) kääritamise teel.

(28)

Nagu tehti kindlaks põhjendustes 1–4 mainitud eelmiste uurimiste käigus, kinnitas aegumise läbivaatamine, et järgmistel toodetel on samasugused põhilised füüsikalised, keemilised ja tehnilised omadused ning samasugused põhilised kasutusotstarbed:

(29)

Neid tooteid käsitatakse seepärast samasuguste toodetena alusmääruse artikli 1 lõike 4 tähenduses.

(30)

Kooskõlas alusmääruse artikli 11 lõikega 2 uuris komisjon, kas kehtivate meetmete aegumisega kaasneks tõenäoliselt HRVst ja/või Indoneesiast pärit dumpingu jätkumine või kordumine.

(31)

Uurimise käigus ei teinud koostööd ükski Hiina eksportiv tootja/tootja. Nad ei esitanud teavet ega tõendusmaterjale väidetavate oluliste moonutuste kohta alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b tähenduses. Nagu märgitud põhjenduses 23, ei esitanud ükski Hiina eksportiv tootja ka vastust küsimustikule.

(32)

Hiina valitsus ei esitanud küsimustiku vastust ega käsitlenud taotluse esitaja poolt toimikus esitatud tõendeid, sh komisjoni talituste töödokumenti, milles käsitletakse olulisi moonutusi Hiina Rahvavabariigi majanduses kaubanduskaitset käsitlevateks uurimisteks (edaspidi „aruanne“) (12).

(33)

Vastavalt alusmääruse artiklile 18 lähtuti seega dumpingu jätkumise tõenäosuse kohta põhjendustes 36–135 esitatud järelduste tegemisel olemasolevatest faktidest, eelkõige aegumise läbivaatamise taotluses esitatud teabest ja kättesaadavast statistikast, mis pärines Eurostatilt ja andmebaasist Global Trade Atlas (edaspidi „GTA“).

(34)

Nagu märgitud põhjenduses 17, ei teinud ükski Indoneesia eksportiv tootja uurimise käigus koostööd. Koostööd tegi siiski rühm Indoneesia tootjaid, kes müüsid tooteid siseturul ja muudel kolmandate riikide turgudel.

(35)

Vastavalt alusmääruse artiklile 18 lähtuti seega dumpingu jätkumise tõenäosuse kohta põhjendustes 137–144 esitatud järelduste tegemisel olemasolevatest faktidest, eelkõige aegumise läbivaatamise taotluses esitatud teabest ja kättesaadavast statistikast, mis pärines Eurostatilt ja andmebaasist GTA, ning koostööd teinud Indoneesia tootjate rühma esitatud andmetest, nagu selgitatud põhjenduses 21.

(36)

Eurostati statistiliste andmete järgi imporditi läbivaatamisega seotud uurimisperioodil HRVst 3 500 tonni naatriumvesinikglutamaati, mis moodustas [4–7 %] liidu turust (13). Komisjon järeldas, et nimetatud impordimaht on piisavalt tüüpiline uurimaks, kas dumping läbivaatamisega seotud uurimisperioodil jätkus.

(37)

Kuna uurimise algatamise ajal olid olemas piisavad tõendid, mis osutasid HRV puhul pigem oluliste moonutuste olemasolule alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b tähenduses, algatas komisjon uurimise alusmääruse artikli 2 lõike 6a alusel.

(38)

Komisjon saatis Hiina valitsusele küsimustiku, et saada teavet, mida ta pidas vajalikuks oma uurimise jaoks seoses väidetavate oluliste moonutustega. Lisaks kutsus komisjon algatamisteate punktis 5.3.2 kõiki huvitatud isikuid üles tegema 37 päeva jooksul pärast algatamisteate avaldamist Euroopa Liidu Teatajas teatavaks oma seisukohad, esitama teabe ja kinnitavad tõendid alusmääruse artikli 2 lõike 6a kohaldamise kohta. Hiina valitsus ei vastanud küsimustikule ja ettenähtud tähtaja jooksul ei laekunud ühtki seisukohta alusmääruse artikli 2 lõike 6a kohaldamise kohta.

(39)

Algatamisteate punktis 5.3.2 märkis komisjon ühtlasi, et olemasolevat tõendusmaterjali arvesse võttes on ta esialgselt valinud alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti a kohaselt sobivaks võrdlusriigiks Tai, et määrata normaalväärtus kindlaks moonutamata hindade või võrdlusaluste põhjal. Lisaks teatas komisjon, et uurib teisi võimalikke sobivaid võrdlusriike vastavalt alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti a esimeses taandes sätestatud kriteeriumidele.

(40)

21. veebruaril 2020 teavitas komisjon huvitatud isikuid teatega (edaspidi „esimene tootmistegureid käsitlev teade“) asjakohastest allikatest, mida ta kavatses kasutada normaalväärtuse kindlaksmääramiseks, kui alusmääruse artikli 2 lõike 6a kohase metoodika kohaldamine kinnitatakse. Selles teates loetles komisjon kõik tootmistegurid, nagu toorained, tööjõud ja energia, mida naatriumvesinikglutamaadi tootmisel kasutatakse. Lisaks väljendas komisjon oma kavatsust valida moonutamata hindade või võrdlusaluste valikut käsitlevate kriteeriumide põhjal sobivaks võrdlusriigiks Tai või Malaisia. Komisjon kutsus huvitatud isikuid üles esitama selle kohta märkusi ja sai märkusi üksnes taotluse esitajalt. Taotluse esitaja toetas Tai valimist, kuna selles riigis on rohkem äriühinguid, kelle andmed on avalikult kättesaadavad. Oma märkustes nõudis taotluse esitaja ka seda, et sobivate äriühingute andmeid keskmistataks, et luua komisjoni otsustele parem ja kindlam alus võrreldes ühtainsat äriühingut käsitleval teabel põhinevate andmete kasutamisega.

(41)

8. aprillil 2020 teavitas komisjon huvitatud isikuid teise teatega (edaspidi „teine tootmistegureid käsitlev teade“) asjakohastest allikatest, mida ta kavatses kasutada normaalväärtuse kindlaksmääramiseks, käsitades võrdlusriigina Taid, kui alusmääruse artikli 2 lõike 6a kohase metoodika kohaldamine kinnitatakse. Samuti teavitas komisjon huvitatud isikuid sellest, et määrab müügi-, üld- ja halduskulud ning kasumi kindlaks teabe põhjal, mis on kättesaadav võrdlusriigi järgmise viie naatriumvesinikglutamaadi tootja kohta:

(42)

Komisjon kutsus huvitatud isikuid üles esitama märkusi ja sai märkusi ainult ühelt importijalt, kes toetas Tai valimist võrdlusriigiks.

(43)

Alusmääruse artikli 2 lõike 1 kohaselt võetakse „normaalväärtuse aluseks [---] tavaliselt ekspordiriigi sõltumatute klientide poolt tavapärases kaubandustegevuses makstud või makstavad hinnad“.

(44)

Samas on alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktis a öeldud: „Kui [---] tehakse kindlaks, et ekspordiriigis punkti b kohaste oluliste moonutuste tõttu ei ole asjakohane kasutada selle riigi hindu ega kulusid, arvutatakse normaalväärtus üksnes moonutamata hindu või võrdlusaluseid kajastavate tootmis- ja müügikulude põhjal“ ning see „hõlmab moonutamata ja põhjendatud haldus-, müügi- ja üldkulusummat ning kasumisummat“.

(45)

Nagu selgitatud põhjendustes 46–107, jõudis komisjon käesolevas uurimises järeldusele, et olemasolevate tõendite põhjal ning pidades silmas Hiina valitsuse ja eksportivate tootjate koostöösoovimatust, oli alusmääruse artikli 2 lõike 6a kohaldamine asjakohane.

(46)

Alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktis b on sätestatud, et „[o]lulised moonutused on moonutused, mis esinevad siis, kui teatatud hinnad või kulud, sealhulgas tooraine- ja energiakulud, ei ole kujunenud vabaturujõudude abil, kuna neid mõjutab valitsuse oluline sekkumine. Oluliste moonutuste olemasolu hindamisel võetakse muu hulgas arvesse ühe või mitme järgmise asjaolu võimalikku mõju:

(47)

Alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b kohaselt võetakse artikli 2 lõike 6a punkti a tähenduses oluliste moonutuste olemasolu hindamisel muu hulgas arvesse punktis b sõnastatud mitteammendavat loetelu. Alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b kohaselt võetakse oluliste moonutuste olemasolu hindamisel arvesse ühe või mitme loetletud asjaolu võimalikku mõju uurimisaluse toote hindadele ja kuludele eksportivas riigis. Kuna kõnealune loetelu ei ole kumulatiivne, ei tule oluliste moonutuste kindlakstegemisel arvesse võtta kõiki asjaolusid. Lisaks võib samu faktilisi asjaolusid kasutada selleks, et tõestada ühe või mitme loetelus toodud asjaolu olemasolu. Järeldused oluliste moonutuste kohta artikli 2 lõike 6a punkti a tähenduses tuleb teha siiski kõigi olemasolevate tõendite põhjal. Moonutuste olemasolu üldisel hindamisel võib arvesse võtta ka eksportiva riigi üldist konteksti ja olukorda, eriti kui eksportiva riigi majandusliku ja haldusliku korra peamised elemendid annavad valitsusele olulise võimu sekkuda majandusse sellisel viisil, et hinnad ja kulud ei kujune turujõudude vaba arengu tulemusel.

(48)

Alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktis c on sätestatud, et „[k]ui komisjon on täheldanud faktidel põhinevaid märke punktis b osutatud võimalike oluliste moonutuste kohta teatavas riigis või selle riigi teatavas sektoris ning kui see on käesoleva määruse tulemuslikuks kohaldamiseks vajalik, koostab komisjon ja teeb üldsusele kättesaadavaks aruande, milles kirjeldatakse punktis b osutatud turuolukorda selles riigis või sektoris, ning ajakohastab seda aruannet korrapäraselt“.

(49)

Selle sätte kohaselt on komisjon avaldanud Hiina kohta riigiaruande (vt joonealune märkus 12), mis näitab riigi jõulist sekkumist majandusse paljudel tasanditel, sealhulgas konkreetseid moonutusi seoses paljude peamiste tootmisteguritega (nt maa, energia, kapital, tooraine ja tööjõud) ning konkreetsetes sektorites (nt keemiatööstus ja maisi töötlemine). Aruanne lisati uurimise algatamise etapis uurimistoimikule. Huvitatud isikutel paluti uurimise algatamise ajal uurimistoimikus sisaldunud tõendid, sealhulgas aruanne, ümber lükata, esitada nende kohta märkusi või neid täiendada. Ühtegi märkust ei laekunud.

(50)

Läbivaatamistaotluses esitati aruannet täiendavaid lisatõendeid artikli 2 lõike 6a punkti b tähenduses oluliste moonutuste kohta naatriumvesinikglutamaadi sektoris. Taotluse esitaja esitas tõendid selle kohta, et aruandes nimetatud moonutused, eelkõige riigi suur sekkumine naatriumvesinikglutamaadi väärtusahelasse, st naatriumvesinikglutamaadi sektorisse ja naatriumvesinikglutamaadi tootmisega seotud sektoritesse, eelkõige sisendisektoritesse ja tootmisteguritesse, mõjutavad (vähemalt potentsiaalselt) uurimisaluse toote tootmist ja müüki.

(51)

Komisjon uuris, kas oli kohane kasutada HRV omamaiseid hindu ja kulusid, kuna esinesid olulised moonutused alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b tähenduses. Komisjon võttis aluseks toimikus, sealhulgas aruandes sisalduvad tõendid, mis omakorda tuginevad avalikult kättesaadavatele allikatele, eeskätt Hiina õigusaktidele, ametlikele avaldatud Hiina poliitikadokumentidele, rahvusvaheliste organisatsioonide avaldatud aruannetele ning tunnustatud teadlaste uuringutele/artiklitele, mis on konkreetselt aruandes välja toodud. Analüüsis käsitleti riigi olulist sekkumist majandusse üldiselt, samuti konkreetset turuolukorda asjaomases sektoris, sealhulgas uurimisalust toodet. Komisjon täiendas neid tõendeid oma uuringutega mitmesuguste kriteeriumide kohta, mis on asjakohased, et kinnitada oluliste moonutuste olemasolu HRVs.

(52)

Nagu põhjenduses 32 selgitatud, ei vastanud Hiina valitsus küsimustikule. Nagu märgitud põhjenduses 23, ei teinud koostööd ka ükski Hiina eksportiv tootja/tootja. Samuti ei esitanud ükski Hiina eksportiv tootja/tootja, kellele oli omistatud huvitatud isiku staatus, tõendeid, mis toetaksid toimikus sisalduvaid tõendeid, sealhulgas aruannet ning taotluse esitaja poolt läbivaatamistaotluses esitatud lisatõendeid oluliste moonutuste olemasolu ja/või alusmääruse artikli 2 lõike 6a kohaldamise asjakohasuse kohta käesolevas juhtumis, või lükkaksid need ümber.

(53)

Hiina majandussüsteem põhineb sotsialistliku turumajanduse kontseptsioonil. See kontseptsioon on sätestatud Hiina põhiseaduses ning sellel põhineb HRV majanduse juhtimine. Selle keskne põhimõte on, et „tootmisvahendid on sotsialistlik avalik omand, st need kuuluvad kogu rahvale ja töörahva ühisomandisse“. Riigi omanduses olev majandus on „riigi majanduse juhtiv jõud“ ning riigile on antud volitused „tagada selle tugevdamine ja kasv“ (14). Seetõttu Hiina majanduse üldine korraldus mitte ainult ei võimalda riigil oluliselt majandusse sekkuda, vaid valitsusele on antud ka sõnaselge volitus seda teha. Riigi omandi ülimuslikkus eraomandi suhtes on kogu õigussüsteemi läbiv põhimõte ning seda rõhutatakse üldpõhimõttena kõikides kesksetes õigusaktides. Parim näide on Hiina asjaõigus: selles viidatakse sotsialismi esimesele etapile ning tehakse riigile ülesandeks toetada põhilist majandussüsteemi, milles on peamine roll riigi omandil. Teised omandivormid on lubatud, st seadus lubab neid arendada kõrvuti riigi omandiga (15).

(54)

Peale selle arendatakse Hiina õiguse kohaselt sotsialistlikku turumajandust Hiina Kommunistliku Partei (edaspidi „HKP“) juhtimisel. Hiina riigi ja HKP struktuurid on kõikidel tasanditel (õiguslikul, institutsioonilisel ja isiklikul) omavahel põimunud, moodustades superstruktuuri, milles HKP ja riigi rollid on teineteisest eristamatud. Pärast Hiina põhiseaduse muutmist 2018. aasta märtsis tugevnes HKP juhtiv roll veelgi, mida kinnitab põhiseaduse artikli 1 sõnastus. Selle sätte esimese lause „Hiina Rahvavabariigi põhisüsteem on sotsialistlik süsteem“ järele lisati uus teine lause: „Hiinale omase sotsialismi eripära on Hiina Kommunistliku Partei juhtiv roll“ (16). See näitab, et HKP-l on HRV majandussüsteemi üle vaieldamatu ja üha suurenev kontroll. Selline juhtimine ja kontroll on Hiina süsteemile omane ning ulatub palju kaugemale tavapärasest olukorrast teistes riikides, kus valitsusel on üldine makromajanduslik kontroll vabaturujõudude toimimise piires.

(55)

Hiina riik rakendab sekkuvat majanduspoliitikat, et täita eesmärke, mis langevad kokku HKP poliitiliste sihtidega, mitte ei kajasta vabaturul valitsevaid majandustingimusi (17). Hiina ametiasutused sekkuvad majandusse mitmel moel, sealhulgas tööstuse planeerimise süsteemi ja finantssüsteemi kaudu ning regulatiivse keskkonna tasandil.

(56)

Esiteks reguleeritakse Hiina majandust üldise halduskontrolli tasandil keeruka tööstuse planeerimise süsteemiga, mis mõjutab kogu riigi majandustegevust. Planeerimine hõlmab terviklikku ja keerukat sektorite ja valdkonnaüleste tegevuspõhimõtete maatriksit ning see toimub kõigil valitsemistasanditel. Provintsi tasandi kavad on üksikasjalikud, samal ajal kui riigi tasandi kavades püstitatakse üldisemaid eesmärke. Kavades täpsustatakse ka vahendid asjakohaste tootmisharude/sektorite toetamiseks ning eesmärkide saavutamise ajakavad. Mõned kavad sisaldavad ikka veel sõnaselgeid toodangueesmärke, mis oli tavaline varasemate planeerimisperioodide puhul. Kavades tuuakse kooskõlas valitsuse prioriteetidega (positiivsete või negatiivsete) prioriteetidena eraldi välja tööstussektorid ja/või projektid ning seatakse neile konkreetsed arengueesmärgid (tööstuse moderniseerimine, rahvusvaheline laienemine jms). Nii era- kui ka riigi omandis olevad ettevõtjad peavad oma äritegevust tõhusalt kohandama planeerimissüsteemiga loodud tegelike oludega. Seda mitte ainult kavade siduva laadi tõttu, vaid ka seepärast, et Hiina kõikide valitsemistasandite ametiasutused järgivad kavade süsteemi ning kasutavad neile antud volitusi, sundides äriühinguid järgima kavades kehtestatud prioriteete (vt ka punkt 3.2.3.5 allpool) (18).

(57)

Teiseks domineerivad rahaliste vahendite eraldamise tasandil HRV finantssüsteemis riigi omanduses olevad kommertspangad. Oma laenuandmise põhimõtteid välja töötades ja rakendades peavad need pangad järgima valitsuse tööstuspoliitika eesmärke, selle asemel et hinnata eelkõige asjaomase projekti majanduslikku kasu (vt ka punkt 3.2.3.8 allpool) (19). Sama kehtib Hiina finantssüsteemi muudes osades, näiteks aktsiaturgudel, võlakirjaturgudel, erakapitaliturgudel jm. Need finantssektori osad (lisaks pangandusele) on institutsionaalselt ja tegevuse seisukohast üles ehitatud nii, et nende eesmärk ei ole saavutada finantsturgude võimalikult tõhus toimimine, vaid tagada kontroll ning võimaldada riigil ja HKP-l sekkuda (20).

(58)

Kolmandaks sekkub riik majandusse mitmel viisil reguleeriva keskkonna tasandil. Näiteks kasutatakse riigihanke-eeskirju korrapäraselt poliitilistel eesmärkidel, mitte majandusliku tasuvuse saavutamiseks, õõnestades sellega turust lähtuvaid põhimõtteid asjaomases valdkonnas. Kohaldatavates õigusaktides on konkreetselt sätestatud, et riigihankeid korraldatakse selleks, et aidata kaasa riigi poliitiliste eesmärkide saavutamisele. Samas ei ole nende eesmärkide laadi kindlaks määratud, mistõttu on otsuseid tegevatel organitel ulatuslik kaalutlusruum (21). Ka investeeringute valdkonnas on Hiina valitsusel märkimisväärne kontroll ja mõju nii riiklike kui ka erainvesteeringute sihtotstarbe ja ulatuse üle. Ametiasutused kasutavad investeeringute taustauuringuid ning investeeringutega seotud mitmesuguseid stiimuleid, piiranguid ja keelde olulise vahendina tööstuspoliitika eesmärkide saavutamiseks, näiteks riigi kontrolli säilitamiseks põhisektorite üle või omamaise tööstuse toetamiseks (22).

(59)

Kokkuvõttes põhineb Hiina majandusmudel teatavatel põhilistel aksioomidel, mis näevad ette riigi sekkumise mitmesugustel viisidel ja soodustavad seda. Valitsuse selline oluline sekkumine on vastuolus turujõudude vaba toimimisega ja moonutab vahendite tõhusat eraldamist kooskõlas turupõhimõtetega (23).

(60)

HRVs moodustavad riigi omanduses, kontrolli ja/või poliitilise järelevalve või juhtimise all olevad ettevõtted olulise osa majandusest.

(61)

Kuna HRV koostööd ei teinud, on komisjonil vähe teavet HRV naatriumvesinikglutamaadi sektoris tegutsevate äriühingute omandistruktuuri kohta. Nende kolme Hiina äriühingu hulgas, keda taotluse esitaja nimetas peamisteks tootjateks, nagu kinnitasid ka muud komisjoni enda uuringutel põhinevad allikad, (24) ei tundu ükski kuuluvat riigile.

(62)

Komisjon leidis siiski, et üks peamistest eksportivatest tootjatest – Fufeng Group – sai toetust HKP liikmetelt ja kohalikelt ametiasutustelt ning et viimased kooskõlastasid äriühingule huvi pakkuvaid küsimusi. Näiteks on äriühingu ametlikul veebisaidil kohaliku omavalitsuse esindajate ametliku külastuse kohta märgitud järgmist: „Pärast oma kõnet mainis Jiao Gangwei söega seotud probleemi, mis on takistanud ettevõtteid viimase kahe aasta jooksul, ning rõhutas, et Zhalantuni linna parteikomitee ja valitsus on taganud selles küsimuses kooskõlastamise. [---] Liu Qifani delegatsioon jätkas teadmiste kogumist äriühingu sotsiaalse panuse, partei kujundamisel tehtava töö ja naatriumvesinikglutamaadi kohta [---]. Liu Qifan avaldas ühtlasi kiitust mõju eest, mida kvaliteetsete aminohapete masstootmisega alustamine Fufengis avaldas maailmaturu hindadele, ja toetas äriühingu tööd partei kujundamisel. Lõpetuseks ütles ta oma delegatsioonile: „See siin on juhtiv äriühing ja mujal nii häid projekte ei ole. Valitsus peab seda hästi teenima.“ Sekretär Liu mainis kolm korda järjest, et valitsus peaks äriühingut hästi teenima. Samuti toetas ta äriühingut, öeldes, et selle olukord kajastab Sise-Mongoolia autonoomse piirkonna kõrgemate juhtide otsusekindlust ehitada üles teenimisvalmis valitsus.“ (25) Kohaliku omavalitsuse toetus on märgatav ka seoses Fufengi tütarettevõtjaga Heilongjiang Qiqihar, nagu kinnitatakse Qiqihari valitsuse veebisaidil: „Et näidata ettevõtte tugevust, saavutada sisemine jõud, suurendada võitlusvaimu ja tänada kohalikke omavalitsusi nende tugeva toetuse eest kontserni tütarettevõtjale Qiqihar Longjiang Fufeng Biotechnology Co., Ltd., toimus 26. juuli pärastlõunal Fufengi kontserni asutamise 20. aastapäeval Qiqihari linnas Wanda Jiahua hotellis meediakohtumine „Uus lähtepunkt, uus teekond, uus unistus“ (26). Komisjon leidis, et Fufengi suhteid HKPga ning kohalike ametiasutuste toetust ja suuniseid tõendab ka järgmine avaldus kontserni veebisaidil: „7. detsembril 2019 külastasid Qiqihari linna parteikomitee asesekretär ja linnapea Li Yugang Fufeng Groupi peakontorit. Teiste hulgas saatsid teda uurimise ajal abilinnapea Wang Yongshi, kohaliku omavalitsuse peasekretär Qi Xiaotong, Angangxi piirkonna parteikomitee asesekretär ja linnapea Ren Guangcai ning abilinnapea Li Yugang Jing. Külastusel osalesid juhatuse esimees Li Xuechun, peadirektor Zhao Qiang ja teised juhid. [---] Arutelu käigus ütles linnapea Li, et Qiqihari linna praeguses tööstusstruktuuris on nii põhiline süvatöötlemine kui ka selle kõrvalsaadused eriti olulised. Maailma esimese aminohapete tootjana on äriühing aidanud suurel määral kaasa maisi süvatöötlemisele kohalikul tasandil. Juhatuse esimees tänas linnapea Lid ja ütles:„Qiqihari linn on osutanud äriühingule „inkubaatoriteenuseid“. Seekord jõuavad uudised Qiqihari linnast kaugemale ja neid edastab ka ringhäälinguorganisatsioon CCTV. Kooskõlas valitsuse majandusliku mõtteviisiga jätkab äriühing väliskaubanduse stabiliseerimist, väliskapitali stabiliseerimist, investeeringute stabiliseerimist ja ootuste stabiliseerimist. Ta jätkab võitlusvaimu suurendamist, kasutab oma eeliseid ning teeb järjekindlalt koostööd kohaliku omavalitsusega, et tagada ühine areng.“ (27) Peale selle kinnitab alljärgnev pressiavaldus, et Fufeng on oma tegevuses järginud riigi poliitikaeesmärke ja ideoloogiat: „Fufeng Group vastas president Xi Jinpingi koostööalgatuste ettepanekutele luua „uus siiditee majandusvöönd“ ja „21. sajandi meresiiditee“ ning arendas aktiivselt majanduspartnerlusi nimetatud majandusvööndi ja siiditee äärsete riikidega (28).“

(63)

Komisjon leidis, et veel üks kolmest peamisest naatriumvesinikglutamaadi tootjast – Ningxia Eppen – rakendas oma tegevuses riigi poliitikat ja HKP ideoloogiat, nagu märkis Ningxia Tööstus- ja Kaubandusliit: „Bioloogiaettevõte Ningxia Eppen on alates käesoleva aasta algusest üksikasjalikult korrastanud, ulatuslikult kasutanud, põhjalikult uurinud ja rakendanud Hiina Kommunistliku Partei 18. rahvuskongressi ideid, võttes arvesse äriühingu tegelikku olukorda ning seades eesmärgi „kaks tugevdamist, kuus kaupa“; seeläbi tugevdas äriühing partei kujundamist, mis on suuresti aidanud kaasa äriühingu arengule (29).“ Samuti on äriühing saanud avaliku sektori asutustelt tuge riikliku tehnoloogiakeskuse loomisel. Ningxia Hui tööstuse ja infotehnoloogia ameti sõnul on selliste keskuste loomise eesmärk eelkõige ettevõtete suunamine, et saavutada teatavad poliitilised eesmärgid: „Innovatsioonipõhise arengustrateegia rakendamiseks ning ettevõtete juhendamiseks ja toetamiseks, et tugevdada nende tehnoloogilist innovatsioonivõimet, edendab autonoomse piirkonna tööstuse ja infotehnoloogia amet aktiivselt ettevõtete tehnoloogiakeskuste ehitamist. [---] Ettevõtete tehnoloogiakeskustest on saanud meie piirkonnas peamised tehnoloogilises innovatsioonis osalejad ja nad pakuvad tugevat tõhusat tehnoloogilist tuge meie piirkonna tööstuse kvaliteetsele arengule. [---] Äriühingu Ningxia Eppen tehnoloogiakeskus asutati 2006. aastal ja seda tunnustati 2011. aastal riigi tasandi ettevõtte tehnoloogiakeskusena. Tehnoloogiakeskus tagab pideva innovatsiooni kaudu juhtpositsiooni tööstuse arengus ja on saavutanud märkimisväärseid tulemusi (30).“

(64)

Nagu taotluse esitaja mainis seoses naatriumvesinikglutamaadi tootmissisendite tarnijatega ja nagu kinnitasid teised allikad, (31) on naatriumvesinikglutamaadi tootmise peamine tooraine HRVs tavaliselt maisitärklis, mis moodustab olulise osa tootmiskuludest. Komisjon tuvastas, et vähemalt üks maisitärklise suurtootja – Cofco Biotech – on riigi omanduses olev ettevõte, mille üle teeb järelevalvet riigivarade järelevalve- ja halduskomisjon (SASAC) (32). Riigiasutused on ka mitme teise maisitärklise suurtootja otsesed või kaudsed aktsionärid. Näiteks maisitärklise juhtiva tootja Zhucheng Xingmao Corn Developing Co. Ltd (13,29 % turust) puhul (33) kuulub 74 % aktsiatest äriühingule Zhucheng Foreign Trade Corp., mis omakorda kuulub 26,54 % ulatuses Zhuchengi linnale (34).

(65)

Taotluse esitaja väitel seisneb naatriumvesinikglutamaadi tootmine keemilises protsessis, mis hõlmab maisitärklise ja ammoniaagi kasutamist. Seepärast võib naatriumvesinikglutamaadi tootjaid pidada aktiivseteks osalejateks Hiina keemiasektoris. Seoses selle sektoriga leidis komisjon, et riikliku statistika kohaselt kuulus riigi omanduses olevatele ettevõtetele 2015. aastal 52 % keemiaettevõtete koguvaradest (35). Riigi omanduses olevatel ettevõtetel, eelkõige suurtel tsentraalsetel ettevõtetel, on traditsiooniliselt olnud HRV keemiatööstuses juhtroll tänu oligopoli kuulumisele tarneahela eelmises etapis/lähteaine puhul, tänu lihtsale juurdepääsule valitsuse eraldatavatele ressurssidele (rahalised vahendid, laenud, maa jne) ning tänu tugevale mõjule valitsuse otsustele.

(66)

Seoses eeltooduga haldavad Hiina valitsus ja HKP struktuure, mis tagavad nende jätkuva mõju ettevõtetele, eriti riigi omanduses või kontrolli all olevatele ettevõtetele. Riik (ja mitmes mõttes ka HKP) mitte ainult ei määra aktiivselt kindlaks üldist majanduspoliitikat ega tee järelevalvet selle elluviimise üle ettevõtetes (eelkõige riigi omanduses ja kontrolli all olevates ettevõtetes), vaid kasutab ka oma õigust osaleda nende tegevust puudutavate otsuste langetamises. Seda tehakse tavaliselt riigiasutuste ja nimetatud ettevõtete töötajate vahelise rotatsiooni teel, partei liikmete osalemisega ettevõtete juhtorganites ja parteirakukeste loomisega ettevõtte struktuuris (vt ka punkt 3.2.3.4) ning ka ettevõtete struktuuri kujundamisega sektoris (36). Riigi omanduses ja kontrolli all olevate ettevõtete puhul on viimastel vastutasuks Hiina majanduses eriline staatus, mis annab neile mitmeid majanduslikke eeliseid, eelkõige kaitset konkurentsi eest ja soodustingimustel juurdepääsu asjakohastele sisenditele, sealhulgas rahastamisele (37). Asjaolusid, mis osutavad naatriumvesinikglutamaadi väärtusahelas ja keemiasektoris üldiselt riigi kontrollile ettevõtete üle, kirjeldatakse pikemalt allpool punktis 3.2.3.4.

(67)

Võttes arvesse riigi märkimisväärset sekkumist kemikaalide väärtusahelatesse HRVs, teatavate maisitärklist tootvate juhtivate ettevõtete kuulumist riigi omandusse ja kontrolli alla ning asjaolu, et – nagu komisjon tuvastas – teatavad juhtivad naatriumvesinikglutamaadi tootjad alluvad riigi suunistele, sõltuvad riigi toetusest ja rakendavad teatavatel juhtudel HKP ideoloogiat, ei saa isegi eraomandisse kuuluvad uurimisaluse toote tootjad tegutseda turutingimustel. Nii riigi- kui ka eraettevõtted, kes tegelevad naatriumvesinikglutamaadi tootmisega ja selle tootmiseks kasutatavate sisendite tootmisega, on otseselt või kaudselt poliitilise järelevalve ja juhtimise all, nagu selgitatud allpool punktis 3.2.3.5.

(68)

Lisaks majanduse kontrollimisele riigi omanduses olevate ettevõtete kaudu ja muude vahenditega saab Hiina valitsus mõjutada hindu ja kulusid riigi esindatusega ettevõtetes. Kuigi Hiina õigusaktides ette nähtud asjaomaste riigiasutuste õigust nimetada ametisse ja kutsuda tagasi riigi omanduses olevate ettevõtete juhtivtöötajaid võib käsitada vastava omandiõigusena, (38) on nii riigi- kui ka eraettevõtetes tegutsevad HKP rakukesed veel üks oluline kanal, mille kaudu riik saab mõjutada äriotsuseid. HRV äriühinguõiguse kohaselt tuleb igas äriühingus luua HKP organisatsioon (millesse kuulub vähemalt kolm HKP liiget, nagu on sätestatud HKP põhikirjas) (39) ning äriühing peab tagama selle tegevuseks vajalikud tingimused. Näib, et varem ei ole seda nõuet alati järgitud või selle täitmist rangelt tagatud. Alates hiljemalt 2016. aastast on aga HKP poliitilise põhimõttena tugevdanud oma nõuet kontrollida riigi omanduses olevate ettevõtete äriotsuseid. Samuti on teada antud, et HKP avaldab eraettevõtjatele survet, nõudes „patriotismi“ esikohale seadmist ja parteidistsipliini järgimist (40). On teada, et 2017. aastal olid parteirakukesed olemas 70 %-l ligi 1,86 miljonist eraettevõttest, ning suurenes surve anda HKP organisatsioonidele viimane sõna äriotsuste tegemisel asjaomases äriühingus (41). Neid eeskirju kohaldatakse üldiselt Hiina majanduse kõigis sektorites, sealhulgas naatriumvesinikglutamaadi tootjate ja nende sisendite tarnijate puhul.

(69)

Näiteks mitme juhtiva naatriumvesinikglutamaadi tootja puhul kattuvad HKP struktuurid isikuliselt juhtorgani omaga. Komisjon leidis, et Fufeng Groupi juhatuse esimees Li Xuechun nimetati 2013. aastal viieks aastaks Linyi linna rahvakongressi liikmeks (42). Samuti, nagu kirjeldatud põhjenduses 62, tegeleb äriühing partei kujundamisega, mis mõjutab tema tegevust.

(70)

Meihua Groupi puhul, kes on veel üks kolmest peamisest naatriumvesinikglutamaadi tootjast, märgiti 2019. aastal, et 12st juhatuse liikmest viis on HKP liikmed (43). Komisjon leidis ka järgmised tõendid Meihua elluviidava partei kujundamise tegevuse kohta ja HKP mõju kohta äriühingu tegevusele: „Jilin Meihua korraldas ja viis 30. juunil ellu parteipäeva ürituse „Õppiva ettevõtte loomine, silmapaistev töö“. Üritusel osalesid Baichengi linna parteikomitee korraldusosakonna esindaja ja Jilin Meihua partei kujundamise juhendaja Wang Xingang, Baichengi tööstuspargi parteibüroo direktor Guo Baoyu, Jilin Meihua parteisekretär ja peadirektor Zhang Jinlong ning 22 partei liiget. [---] Üritusel pidas Wang Xingang kõigile parteiliikmetele elava kõne, keskendudes „partei arenguprotsessile, sellele, mida peaksid tegema partei harude liikmed vastloodud ettevõtetes, ja sellele, kuidas parteiliikmetest esindajatel peaks olema juhtroll“. Seejärel andis Wang Xingang igale parteiliikmele partei embleemi ja põhikirja. Justkui parteiliikmed oleks uuesti parteisse vastu võetud, loodi parteiorganisatsiooni ja nende parteiliikmete vahele, kellel oli partei embleem rinnal ja partei põhikiri käes, „südamest südamesse sild“, mis on tõhusalt suurendanud iga partei- ja kaadriliikme au-, vastutus- ja kuuluvustunnet. Asi pole aga üksnes aus, vaid ka vastutustundes. Selline „poliitiline sünnipäev“ võimaldab partei liikmetel alati meeles pidada oma identiteeti ja missiooni, kasutada täielikult ära oma teedrajavat ja eeskuju andvat rolli oma tulevases töös, ühendada ja juhtida enamikku kaadreid ja töötajaid, teha kõvasti tööd, olla loominguline, julgeda olla esimene, mitte kunagi alla anda. „Ma ühinen vabatahtlikult Hiina Kommunistliku Parteiga, toetan selle programmi ja järgin partei põhikirja“ – parteisekretär Zhang Jinlongi juhtimisel tõstsid osalevad parteiliikmed ürituse lõpus üles oma rusikas paremad käed ning kordasid partei erepunase lipu ees partei vannet. See parteipäeva üritus võimaldas kõigil parteiliikmetel veelgi tugevdada oma ideaale ja veendumusi ning parteivaimu ja saada selgust edasises töösuunas (44).“

(71)

Naatriumvesinikglutamaadi kolmanda peamise tootja Ningxia Eppeni puhul leidis komisjon, et äriühingu juhatuse esimees oli Ningxia Hui autonoomse piirkonna 12. rahvakongressi esindaja vähemalt kuni 2020. aasta juulini (45). Samal ajal annab Ningxia Tööstus- ja Kaubandusliit selge ülevaate HKP rollist äriühingu tegevuses: „Esiteks on eeskirjades sätestatud, et parteikomitee sekretär peab osalema koosolekutel, kus tehakse otsuseid olulistes äriküsimustes, ja muudel olulistel koosolekutel, ning kuulama kõiki neil koosolekutel esitatud arvamusi ja ettepanekuid. Teiseks peab parteiorganisatsiooni eest vastutav asjaomane isik nüüdsest osalema olulistel koosolekutel ja kuulama kõiki neil esitatud arvamusi ja ettepanekuid või olulisi otsuseid, mis on seotud tootmise juhtimise ja äriosakondadega. Parteiorganisatsiooni eest vastutav asjaomane isik edastab tootmist käsitlevad otsused ja peamised tööprojektid õigel ajal partei liikmetele ning kaasab nende edendamisse täiel määral peamised sidusrühmad, tehes seda kõike suure vastutustundega (46).“

(72)

Riigi esindatus ja sekkumine finantsturgudel (vt ka punkt 3.2.3.8) ning tooraine ja sisendite tarnimisel avaldavad turule täiendavat moonutavat mõju (47). Seega võimaldab riigi esindatus ettevõtetes, sealhulgas riigi omanduses olevates ettevõtetes, naatriumvesinikglutamaadi sektoris ja muudes seotud sektorites (näiteks finants- ja sisendisektoris) Hiina valitsusel mõjutada hindu ja kulusid.

(73)

Hiina majanduse juhtimine põhineb suurel määral keerukal planeerimissüsteemil, millega määratakse kindlaks prioriteedid ja eesmärgid, millele keskvalitsus ja kohalikud omavalitsused peavad keskenduma. Asjaomased kavad on kehtestatud kõikidel valitsemistasanditel ja need hõlmavad peaaegu kõiki majandussektoreid. Kavades seatud eesmärgid on siduvad ja kõikide haldustasemete ametiasutused jälgivad nende kavade rakendamist asjaomasel madalamal valitsemistasandil. Üldiselt toob HRV planeerimissüsteem kaasa ressursside eraldamise sektoritele, mille valitsus on määratlenud strateegiliseks või muul viisil poliitiliselt oluliseks, selle asemel et jagada neid kooskõlas turujõududega (48).

(74)

Hiina valitsus peab oluliseks sektoriks keemiatööstust, kuhu kuuluvad naatriumvesinikglutamaadi tootjad. Seda kinnitavad paljud riiklikul, piirkondlikul ja kohaliku omavalitsuse tasandil välja antud keemiasektoriga seotud kavad, suunised ja muud dokumendid (49).

(75)

Täpsemalt kohaldatakse naatriumvesinikglutamaadi suhtes HRVs ka konkreetseid poliitikadokumente, mis käsitlevad maisi süvatöötlemist, kuna mais on maisitärklise kääritamise kaudu üks naatriumvesinikglutamaadi tootmisel kasutatavaid põhisisendeid (vt eespool, eelkõige põhjendus 64). Eelkõige on naatriumvesinikglutamaadi tootmise protsessid hõlmatud teravilja ja õli töötlemise 13. viisaastakukava sätetega. Nende eesmärk on reguleerida maisitöötlemissektori (sealhulgas naatriumvesinikglutamaadi allsektori) eri aspekte, eelkõige seoses väärtusahela arengu, tarnekorralduse, tehnoloogiavaliku, tootmiskohtade või poliitilise toetusega: „Kiirendada teravilja süvatöötlemise arengut: julgustada suuri töötlemisettevõtteid arendama uuenduslikke teravilja ja õli töötlemise tööstuse mudeleid, kasutama täiel määral ära kõrvalsaaduste võimalikku väärtust ja laiendama tootmisahelat nii palju kui võimalik. Toetada peen- ja süvatöötlemistööstuse (nt maisi töötlemine) üleviimist soodsatesse tootmispiirkondadesse ja peamistesse logistilistesse piirkondadesse ning kiirendada varude ammendumist. Töötada välja uued tooted, mis on saadud uut liiki funktsionaalsetest tärklisesuhkrutest ja uut tüüpi ensüümpreparaatidest, polüglutamiinhappest, polülüsiinist ja muudest kääritamissaadustest“ [---] „Maisi süvatöötlemise tööstus: julgustada maisi süvatöötlemisega tegelevaid ettevõtteid töötama välja uusi tõhusaid maisi kasutamise viise ja tõstma oluliselt maisi süvatöötlemise ümberarvestuskurssi. [---] Arendada aktiivselt uusi funktsionaalseid kõrgtehnoloogilisi kääritatud tooteid, mille koostisesse kuuluvad aminohapped ja nukleosiidid, uued orgaanilised happed, tärklisesuhkrud, polüoolid, uued ensüümpreparaadid, samuti spetsiaalsed modifitseeritud tärklised, mida kasutatakse toidus, paberitootmises, tekstiilides, peenkemikaalides jne [---] Piirkonnas, mis hõlmab kolme kirdeosa provintsi, Huanghuaihai piirkonnas ja muudes tähtsamates tootmispiirkondades suurendatakse jõupingutusi, et edendada selliste ettevõtete ühinemist ja ümberkorraldamist, kes toodavad maisist tärklist ja tärklisesuhkrut, alkoholi, naatriumvesinikglutamaati, [---]. Julgustada vaba tootmisvõimsuse kasutamist koostöö ja ühise tegevuse kaudu (50).“

(76)

Samuti leidis komisjon seoses sisenditega, et maisisektor on HRVs tugevalt reguleeritud. Hiinal on suured maisivarud, mis võimaldab valitsusel selle kauba hindu kunstlikult langetada või tõsta, ostes või müües turul suurtes kogustes maisi. Kuigi Hiina hakkas ülemääraste maisivarude probleemiga tegelema 2016. aastal, on riigil siiamaani väga suured varud, mis avaldavad hindadele moonutavat mõju (51). Lisaks kontrollib riik kogu maisi väärtusahela eri aspekte, sh maisi tootmisele antavaid subsiidiume (52) ja töötlemistoimingute järelevalvet, nagu kinnitas see riikliku arengu- ja reformikomisjoni teadaanne: „[k]õik kohalikud ametiasutused laiendavad maisi pakkumise ja nõudluse järelevalvet ja analüüsimist asjaomastes valdkondades, tõhustavad järelevalvet maisi süvatöötlemise projektide koostamise ja koostamisjärgses etapis, edendavad maisi pakkumise ja nõudluse tasakaalu ja tagavad riikliku toiduga kindlustatuse.“ (53) Ühes teises olulises valitsuse poliitikadokumendis (54) sõnastatakse järgmised ülesanded: „Keskenduda kolmele peamisele teraviljale – riisile, nisule ja maisile [---]; uurida „terviklikul protsessil“ põhineva sotsiaalteenuste süsteemi ja „terviklikul tööstusahelal“ põhineva tootmismudeli väljatöötamist; arendada ja edendada tootmismahu suurendamist „kogu maakonnas“ ning suurendada keskkonnahoidlike ja kvaliteetsete põllumajandustoodete pakkumist. Neid ülesandeid täitvaid asjaomaseid provintse toetatakse keskvalitsuse eelarveprognoosis esitatud korra alusel.“

(77)

Komisjon tuvastas ka, et HRVs on maisitootmise suhtes kehtestatud investeeringute kontrollimeetmed: „[m]aisi süvatöötlemise projektide koostamiseks avalduste esitamise suhtes kohaldatakse ühtlustatud juhtimist kooskõlas riiginõukogu korraldusega nr 673 (55).“

(78)

Riigi poliitika, millega sekkutakse vabaturujõududesse maisisektoris, on märgatav ka provintsi tasandil. Nagu väitis taotluse esitaja ja kinnitas komisjon, andis Heilongjiangi provints 2017. aasta augustis välja maisitöötlemissektori juhtimist käsitleva poliitikadokumendi, mis oli vormistatud suunava arvamusena maisi süvatöötlemise tööstuse arendamise kohta Heilongjiangi provintsis. Arvamus on adresseeritud „igale linnale (piirkonnale), maakonnale (linnale), rahvavalitsusele (haldusasutusele) ja kõigile provintsivalitsuse otsese võimu all olevatele üksustele“, kes peaksid „tagama [selle] hoolika rakendamise“. Arvamuses märgitakse seoses turule sisenemise kriteeriumidega, et „uusi maisi süvatöötlemise projekte tuleb ellu viia eelkõige peamistes maisitootmispiirkondades“ ning et kõik rakendusüksused peaksid „[s]oodustama selliste süvatöötlemisprojektide koostamist, mis hõlmavad suuremahulist töötlemist, pikki tootmisahelaid ja ruumi tooteturu nõudlusele reageerimiseks; toetama eelkõige uusi maisi süvatöötlemise projekte, mille puhul aastane maisi töötlemise maht on vähemalt 600 000 tonni, ning soodustama sellisid uusi maisi süvatöötlemise projekte, mille puhul töötlemismaht on üle 1,2 miljoni tonni“. Dokumendis esitatakse selge nägemus „peamistest tootmisahelatest“: „Tööstuse struktuuriga seotud projektide puhul tuleb: keskenduda peamiselt tärklise, alkoholi ja funktsionaalsete toodetega seotud tootmisahela järgmise etapi toodete väljatöötamisele ja tootmisele; laiendada tootmisahelat, optimeerida toodete struktuuri, tõsta esile eri piirkondade ja ettevõtete spetsialiseerumist ning rakendada toote funktsioonide diferentseeritud arendamist.“ Tärklisetoodete puhul tähendab see, et tuleb teha järgmist: „arendada eelkõige spetsiaalset modifitseeritud tärklist, mida vajatakse toidu-, paberi-, tekstiili- ja peenkemikaalide tööstuses.“ Arvamuses on esitatud ka eeskirjad tööstuse geograafilise struktuuri kohta: „Võtta ulatuslikult arvesse tegureid nagu maisi tootmine, töötlemine, turg, töödeldavate toorainete pidev kättesaadavus, põhigarantiid; maisi süvatöötlemise projekte viiakse ellu eelkõige seitsmes piirkonnas.“ Näiteks ühe nimetatud piirkonna puhul on arvamuses antud järgmised konkreetsed juhised: „Longjiang, Nehe, Yi’an, Nenjiang ja seda ümbritsevad Gannan, Lindian, Wudalianchi, Bei’an, Fuyu, Dorbod, Baiquan, Keshan, Tailai, Kedong ja teised 14 maakonda (linna) ning Qiqihari linna piirkond võivad pakkuda 8,67 miljonit tonni maisi töötlemise mahtu, viia ellu seitse projekti, mille puhul maisi süvatöötlemise võimsus on 1,2 miljonit tonni, või 14 projekti, mille puhul töötlemisvõimsus on 600 000 tonni. Selles piirkonnas tuleb soodustada selliste suuremahuliste süvatöötlemisprojektide koostamist, mille puhul maht ületab 1,2 miljonit tonni.“ Kõigile rakendusüksustele on antud juhised korraldada sektor ümber järgmiselt: „Soodustada väiksemate kui 300 000 tonni suuruste aastaste maisi töötlemismahtude ühendamist ja ümberkorraldamist, et parandada ettevõtete konkurentsivõimet turul. Julgustada seoses maisi vaba süvatöötlemisvõimsusega piirkonnas võimsate ettevõtete loomist ning luua liite, mis ühendavad ühinemiste ja omandamiste ning strateegilise koostöö kaudu jne samalaadseid tooteid ja tootmisahela eelmise ja järgmise etapi ettevõtteid [---]. Juhendada ettevõtteid, et tugevdada turustamist, suurendada turuosa ja moodustada mitu juhtivate ettevõtete rühma, millel on mõju tööstusele.“ Lisaks on arvamuses poliitiliste meetmete seisukohast konkreetselt ette nähtud riigi toetus ettevõtetele, mis vastavad teatavatele rahastamiskriteeriumidele: „Toetada ettevõtete rahastamist aktsiaturul ja anda subsiidiume maisi süvatöötlemise ettevõtetele, mis on noteeritud riigisisesel ja välismaisel börsil või kantud uue börsivälise turu nimekirja.“ (56)

(79)

Lisaks leidis komisjon, et Heilongjiangi kohalikud ametiasutused toetasid, koordineerisid ja kontrollisid (sealhulgas sanktsioonide abil) vähemalt ühe maisi töötlemisega tegeleva tööstuspargi rajamist ja toimimist (57).

(80)

Komisjon tegi järeldused ka riigi sekkumise kohta ammoniaagi sektoris – ammoniaak on veel üks naatriumvesinikglutamaadi tootmisel kasutatav tooraine. Petrokeemia- ja keemiatööstuse 13. riiklikus viisaastakukavas on Hiina valitsus seadnud ammoniaagi tootmisele iga-aastased eesmärgid, edendades „selliste tehnoloogia ja seadmete kogumite kasutamist, mille abil tagatakse aastatoodanguks üle miljoni tonni sünteetilist ammoniaaki ja sünteetilist metanooli“ (58). Sellist tarnepoolel sekkumist kajastab ka kohalike ametiasutuste sarnane poliitika. Hebei provintsi petrokeemiatööstuse 13. viisaastakukavas antakse eelkõige korraldus „keskenduda 600 000 tonni suuruse ammoniaagitoodanguga Cangzhou Zhengyuani rajatise ehitamise teise etapi edendamisele“ (59). Samuti tuvastati, et Chongqingi ja Zhejiangi tööstusprovintsid rakendasid eeliskohtlemist, pakkudes madalamaid elektrihindu eelkõige sünteetilise ammoniaagi tootmiseks (60).

(81)

Nagu on märgitud eespool põhjenduse 64 joonealuses märkuses, on kivisüsi tavaliselt veel üks oluline tooraine naatriumvesinikglutamaadi tootmisprotsessis HRVs (seoses energiavarustusega tootmisprotsessis). Nagu komisjon oma aruandes märkis, ei ole Hiina energiahinnad turupõhised. Eelkõige esineb kivisöeturul moonutusi, mis tulenevad peamiselt subsideerimisest (61). Lisaks leidis komisjon, et avaliku sektori asutused sekkuvad provintsi tasandil, eelkõige Shandongi provintsis, kivisöesektori turujõudude toimimisse, rakendades tarne-, asukoha- ja tööstusmudeleid reguleerivaid kavandamisdokumente. Üks sellistest dokumentidest on Shandongi provintsi keskpika ja pika perioodi energia arengukava, mis avaldati 2016. aastal ja hõlmab ajavahemikku kuni 2030. aastani. Kava ideoloogiline eesmärk turgu korraldada väljendub eelkõige selle juhtpõhimõttes: „[p]õhjalikult rakendada Hiina Kommunistliku Partei 18. rahvuskongressi ning selle kolmanda, neljanda, viienda ja kuuenda täiskogu istungi vaimu; järgida täie tõsidusega peasekretär Xi Jinpingi olulisi kõnesid ja samuti neid kõnesid, mille ta pidas Shandongi kontrolli käigus.“ Samuti tunnistatakse selles energiaturu toimimise senist tsentraliseeritust, kuna üks kava eesmärkidest on „edendada täielikult tsentraliseeritud energiavarustusstruktuuri ümberkujundamist nii tsentraliseeritud kui ka detsentraliseeritud struktuuriks“. Dokumendi sätete eesmärk on eelkõige reguleerida kivisöetööstuse konkreetseid asukoha- ja arengumudeleid (62). Kivisöest toodetud elektrienergia kohta antakse dokumendis muu hulgas järgmised juhised: „[k]eskenduda tõhusate ultrasuperkriitiliste megakilovatt-söeelektrijaamade kavandamisele ja ehitamisele ning rajada ökoloogiline söeelektrijaamade klaster põhjarannikul“ ning „kavandada söest toodetud elektrienergia integreeritud arendusbaasi ehitamist Edela-Shandongis“. Dokumendis kirjeldatakse konkreetset kivisöetööstuse ümberkujundamise ja arendamise tegevuskava, mille kohaselt tuleb järgida järgmisi tööstuse arengu- ja ehitusmudeleid, võtmata arvesse turujõudude vaba toimimist ja äriühingute vaba otsustusprotsessi: „Kasutada nõuetekohaselt ära ja viia üle provintsi liigne tootmisvõimsus ja tööjõud; jätkata kahe suure kontserni, Shandong Energy ja Yankuangi aluste parandamist ja tugevdamist; kiirendada ja edendada kohalike söekaevandusettevõtete ühinemist ja ümberkorraldamist, parandada tööstusharu kontsentreeritust, soodustada arengumudeli muutumist kvantiteedil ja kiirusel põhinevast mudelist kvaliteedil ja kasul põhinevaks mudeliks. [---] Keskenduda integreeritud söeenergiaprojektide koostamisele väljaspool provintsi Sise-Mongoolias, Shaanxis, Xinjiangis jne (63).“

(82)

Selline riigi ja kohalike ametiasutuste osalus kogu naatriumvesinikglutamaadi väärtusahela ulatuses avaldab hindadele vähemalt potentsiaalselt moonutavat mõju.

(83)

Hiina valitsus suunab naatriumvesinikglutamaadi sektori arengut kooskõlas paljude vahenditega, näiteks riigi toetuste andmisega. Eksportiva tootja Meihua 2019. aasta aruanne kinnitab, et äriühing sai 2018. aastal vähemalt 130 miljonit jüaani valitsuse toetusi (64). Ningxia Eppeni puhul näitab äriühingu 2018. aasta auditiaruanne, et 2017. aastal sai äriühing 62,3 miljonit jüaani valitsuse toetusi (65). Lisaks paistab, et Ningxia Eppen sai tol aastal 200 000 jüaani suuruse eraldise, et luua partei kujundamise näidiskeskus (66).

(84)

Samuti tuvastas komisjon, et HRV on viimastel aastatel hakanud kohaldama naatriumvesinikglutamaadi ekspordi suhtes 13 % käibemaksuvähendust, mis toob praegu kaasa nimetatud ekspordi täieliku käibemaksuvabastuse. Selle tulemusel on Hiina ettevõtjatel naatriumvesinikglutamaadi turul ka kulustiimul (67).

(85)

Nende ja muude vahendite abil sekkub riik naatriumvesinikglutamaadi sektorisse ja naatriumvesinikglutamaadi tootmiseks kasutatavat toorainet tootvatesse sektoritesse, kusjuures Hiina valitsus juhib ja kontrollib peaaegu kõiki naatriumvesinikglutamaadi väärtusahela arendamise ja toimimise aspekte.

(86)

Kokkuvõttes on Hiina valitsus kehtestanud meetmed, millega ärgitatakse ettevõtjaid, sealhulgas naatriumvesinikglutamaadi tootjaid ja naatriumvesinikglutamaadi tootmisel kasutatavate sisendite tootjaid täitma avaliku poliitika eesmärke. Sellised meetmed takistavad turujõudude vaba toimimist.

(87)

Toimikus sisalduva teabe kohaselt ei ole Hiina pankrotisüsteem piisav, et saavutada selle peamisi eesmärke, nagu nõuete õiglane rahuldamine ja võlgade õiglane tasumine ning võlausaldajate ja võlgnike seaduslike õiguste ja huvide kaitsmine. See näib olevat tingitud asjaolust, et kuigi Hiina pankrotiõigus põhineb vormiliselt põhimõtetel, mis sarnanevad nendega, mida kohaldatakse muude riikide kui HRV asjaomastes seadustes, iseloomustab Hiina süsteemi see, et seaduse täitmine jäetakse süstemaatiliselt tagamata. Pankrottide arv on riigi majanduse suurusega võrreldes väga väike, muu hulgas seetõttu, et maksejõuetusmenetlustel on palju puudusi, mis tegelikult ei soodusta pankrotiavalduste esitamist. Lisaks on riigil maksejõuetusmenetluses endiselt tugev ja aktiivne roll, mis sageli mõjutab otseselt menetluse tulemust (68).

(88)

Peale selle on HRV omandiõigussüsteemi puudused eriti ilmsed seoses maaomandiga ja maakasutusõigustega (69). Kogu maa kuulub Hiina riigile (ühisomandis olev maapiirkondade maa ja riigi omandis olev linnamaa). Maa eraldamine oleneb ainuüksi riigist. Kehtestatud on õigusnormid, mille eesmärk on maakasutusõiguste andmine läbipaistvalt ja turuhindadega, näiteks pakkumismenetlusi korraldades. Neid õigusnorme siiski sageli ei järgita ning teatavad ostjad saavad maa tasuta või turuhindadest madalama hinnaga (70). Lisaks järgivad ametiasutused maa eraldamisel sageli konkreetseid poliitilisi eesmärke, näiteks rakendavad majanduskava (71).

(89)

Sarnaselt teiste Hiina majandussektoritega kohaldatakse ka naatriumvesinikglutamaadi tootjate suhtes tavapäraseid Hiina pankrotiõiguse, äriühinguõiguse ja asjaõiguse eeskirju. Selle tulemusel mõjutavad ka neid ettevõtjaid ülevalt alla suunatud moonutused, mis tulenevad pankrotiõiguse ja asjaõiguse diskrimineerivast kohaldamisest või asjaomaste õigusnormide ebapiisavast täitmisest. Käesoleva uurimise käigus ei ilmnenud midagi, mis need järeldused kahtluse alla seaks. Seepärast tegi komisjon esialgse järelduse, et Hiina pankroti- ja asjaõigusnormid ei toimi nõuetekohaselt ning põhjustavad seetõttu HRVs maksejõuetute äriühingute tegevuses hoidmisel ning maakasutusõiguste andmisel moonutusi. Olemasolevate tõendite põhjal näivad need kaalutlused olevat täielikult kohaldatavad ka naatriumvesinikglutamaadi sektoris ja uurimisaluse toote tootmiseks kasutatavat toorainet tootvates sektorites.

(90)

Eespool esitatut arvesse võttes järeldas komisjon, et pankrotiõigust ja asjaõigust kohaldatakse kemikaalide ja maisitöötlemise väärtusahelates, sh uurimisaluse toote puhul, diskrimineerival viisil või nende täitmise tagamine on ebapiisav.

(91)

Turupõhiste palkade süsteemi ei saa HRVs täielikult välja arendada, sest töötajate ja tööandjate õigus kollektiivsele esindamisele on takistatud. HRV ei ole ratifitseerinud mitut olulist Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) konventsiooni, eelkõige neid, mis käsitlevad ühinemisvabadust ja kollektiivläbirääkimisi (72). Riigisisese õiguse kohaselt tegutseb riigis ainult üks ametiühing. Samas ei ole see organisatsioon riigivõimust sõltumatu ning tegeleb kollektiivläbirääkimiste pidamise ja töötajate õiguste kaitsega väga vähe (73). Lisaks piirab Hiina töötajate liikuvust leibkondade registreerimise süsteem, mille kohaselt on sotsiaalkindlustushüvitised ja muud toetused täismahus kättesaadavad ainult asjaomase halduspiirkonna elanikele. See tähendab tavaliselt, et töötaja, kes ei ole end kohalikuks elanikuks registreerinud, leiab end ebasoodsast tööolukorrast ning tema sissetulek on väiksem kui registreeritud elukohaga töötajal (74). Need asjaolud põhjustavad HRVs palgakulude moonutusi.

(92)

Ühtegi tõendit ei esitatud selle kohta, et naatriumvesinikglutamaati või seotud sisendeid tootvate äriühingute suhtes ei kohaldata eespool kirjeldatud Hiina tööõigussüsteemi. Seega mõjutavad palgakulude moonutused naatriumvesinikglutamaadi sektorit nii otseselt (uurimisaluse toote valmistamisel) kui ka kaudselt (naatriumvesinikglutamaadi tootjate juurdepääsul kapitalile või sisendile, mida tarnivad äriühingud, kelle suhtes HRVs kohaldatakse sama tööhõivesüsteemi).

(93)

HRV ettevõtjate juurdepääsu kapitalile moonutavad mitmesugused asjaolud.

(94)

Esiteks iseloomustab Hiina finantssüsteemi riigile kuuluvate pankade tugev positsioon (75) ning need pangad lähtuvad rahastamisvõimalusi pakkudes muudest kriteeriumidest kui projekti majanduslik elujõulisus. Sarnaselt riigile kuuluvate mittefinantsettevõtetega ei ole pangad riigiga seotud mitte ainult omandi kaudu, vaid ka isiklike suhete kaudu (suurte riigile kuuluvate finantsettevõtete tippjuhid nimetab lõplikult ametisse HKP), (76) ning nii nagu riigile kuuluvad mittefinantsettevõtted rakendavad ka pangad korrapäraselt valitsuse kindlaks määratud avalikku poliitikat. Seda tehes täidavad pangad sõnaselgelt sätestatud juriidilist kohustust lähtuda oma tegevuses riigi majandusliku ja sotsiaalse arengu vajadustest ning järgida riigi tööstuspoliitikat (77). Sellele lisanduvad täiendavad kehtivad eeskirjad, mille kohaselt tuleb rahalised vahendid suunata valitsuse soodustatud või muidu tähtsaks peetavatesse sektoritesse (78).

(95)

Kuigi tunnistatakse, et eri õigussätete kohaselt tuleb järgida pankade tavapärast käitumisviisi ja täita usaldatavusnõudeid, näiteks uurida laenaja krediidivõimelisust, viitavad kaalukad tõendid, sealhulgas kaubanduse kaitsemeetmete uurimiste järeldused sellele, et neil sätetel on eri õigusaktide kohaldamisel vaid teisejärguline roll.

(96)

Lisaks on võlakirja- ja krediidireitingud mitmesugustel põhjustel sageli moonutatud, sealhulgas seetõttu, et riskihindamist mõjutab ettevõtte strateegiline tähtsus Hiina valitsuse jaoks ning valitsuse kaudse tagatise tugevus. Hinnangute kohaselt võib kindlalt oletada, et Hiina krediidireitingud vastavad süstemaatiliselt madalamatele rahvusvahelistele reitingutele (79).

(97)

Nendele probleemidele lisanduvad täiendavad kehtivad eeskirjad, mille kohaselt tuleb rahalised vahendid suunata valitsuse soodustatud või muidu tähtsaks peetavatesse sektoritesse (80). Seetõttu antakse laene pigem riigile kuuluvatele ettevõtetele, suurtele heade sidemetega eraettevõtjatele ja võtmetähtsusega tööstussektorites tegutsevatele ettevõtjatele, mis tähendab, et kapitali kättesaadavus ja maksumus ei ole kõikide turuosaliste jaoks võrdsed.

(98)

Teiseks on laenukasutuse kulutused hoitud kunstlikult väiksed, et soodustada investeeringute kasvu. Seetõttu kasutatakse liiga palju kapitaliinvesteeringuid ja investeeringutasuvus on järjest väiksem. Seda kinnitab hiljutine ettevõtete finantsvõimenduse suurenemine riigisektoris, olenemata kasumlikkuse järsust vähenemisest, mis viitab sellele, et pangandussüsteemis kasutatav mehhanism ei vasta tavapärastele kommertstingimustele.

(99)

Kolmandaks, kuigi 2015. aasta oktoobris saavutati nominaalse intressimäära liberaliseerimine, ei ole hinnasignaalid tingitud siiski vabaturujõudude toimimisest, vaid neid mõjutavad valitsuse põhjustatud moonutused. Kunstlikult madalate intressimäärade tõttu kehtestatakse omahinnast madalamad hinnad ning see põhjustab kapitali ülemäärast kasutamist.

(100)

Üldine laenumahu kasv HRVs viitab halvenevale kapitali eraldamise tõhususele, ilma et oleks mingeid märke laenuandmise karmistamisest, mida võiks oodata moonutusteta turukeskkonnas. Selle tõttu on viivislaenude maht viimastel aastatel kiiresti kasvanud. Suureneva võlariskiga silmitsi seisev Hiina valitsus on otsustanud makseviivitusi vältida. Seetõttu lahendatakse halbade laenude probleem krediidipikenduse abil, luues nn zombie-ettevõtteid, või võlgasid üle kandes (nt ühinemistega ja võlgade vahetamisega omakapitali vastu) ilma üldist võlaprobleemi lahendamata või selle põhjusi kõrvaldamata.

(101)

Hoolimata hiljutistest turu liberaliseerimiseks tehtud sammudest, mõjutavad HRV ärilaenude süsteemi olulised moonutused, mille põhjus on riigi pidev ulatuslik sekkumine kapitaliturgudel.

(102)

Ühtegi tõendit ei esitatud selle kohta, et naatriumvesinikglutamaadi sektoris ei esine eespool kirjeldatud riigipoolset sekkumist finantssüsteemi. Komisjon on ühtlasi kindlaks teinud, et juhtivad naatriumvesinikglutamaadi tootjad said valitsuselt toetusi (vt põhjendus 83). Seetõttu mõjutab riigi oluline sekkumine finantssüsteemi tugevalt turutingimusi kõikidel tasanditel.

(103)

Komisjon täheldas, et aruandes kirjeldatud moonutused on Hiina majandusele iseloomulikud. Kättesaadavad tõendid näitavad, et eespool punktides 3.2.3.2–3.2.3.5 ja aruande A osas kirjeldatud Hiina süsteemi asjaolud ning tunnusjooned esinevad kogu riigis ja kõikides majandussektorites. Sama kehtib ka eespool punktides 3.2.3.6–3.2.3.8 ja aruande B osas kirjeldatud tootmistegurite puhul.

(104)

Komisjon tuletab meelde, et naatriumvesinikglutamaadi tootmiseks on vaja paljusid sisendeid. Sellega seoses on HRV üks suuremaid maisitootjaid – see on peamine tooraine naatriumvesinikglutamaadi tootmise protsessis (vt põhjendus 64). Kui naatriumvesinikglutamaadi tootjad ostavad/tellivad HRVs neid sisendeid, mõjutavad nende makstavaid (ja kuludena kajastatavaid) hindu selgelt samad eespool nimetatud süsteemsed moonutused. Näiteks kasutavad sisendite tarnijad tööjõudu, mida mõjutavad moonutused. Nad võivad laenata raha, mida mõjutavad finantssektori/kapitalipaigutuse moonutused. Lisaks kohaldatakse nende suhtes planeerimissüsteemi, mis kehtib kõikidel valitsemistasanditel ja kõikides sektorites.

(105)

Seetõttu ei ole asjakohane kasutada mitte üksnes naatriumvesinikglutamaadi omamaiseid müügihindu alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti a tähenduses, vaid samuti on mõjutatud kõigi sisendite (sealhulgas toorained, energia, maa, rahastamine, tööjõud jms) kulud, sest nende hinnakujundust mõjutab valitsuse oluline sekkumine, nagu on kirjeldatud aruande A ja B osas. Riigi sekkumine, mida on kirjeldatud seoses kapitali paigutamise, maa, tööjõu, energia ja toorainetega, toimub kõikjal HRVs. See tähendab näiteks, et sisendit, mis on toodetud HRVs eri tootmistegureid kombineerides, mõjutavad olulised moonutused. Sama kehtib ka sisendite sisendi jne puhul. Hiina valitsus ega eksportivad tootjad ei ole käesoleva uurimise käigus esitanud ühtegi tõendit ega väidet, mis tõendaks vastupidist.

(106)

Punktides 3.2.3.2–3.2.3.9 esitatud analüüs, mis hõlmab kõikide kättesaadavate tõendite hindamist HRV sekkumise kohta nii tema majandusse üldiselt kui ka naatriumvesinikglutamaadi sektorisse ja sellega seotud tarneahelasse, näitab, et uurimisaluse toote hinnad ja kulud, sealhulgas tooraine-, energia- ja tööjõukulud, ei ole kujunenud vabaturujõudude mõjul, kuna neid mõjutab valitsuse oluline sekkumine alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b tähenduses, nagu näitab ühe või mitme selles punktis loetletud asjakohase elemendi tegelik või võimalik mõju. Seda arvesse võttes ja kuna Hiina valitsus ei teinud koostööd, järeldas komisjon, et käesoleval juhul ei ole sobiv kasutada normaalväärtuse kindlaksmääramiseks omamaiseid hindu ja kulusid.

(107)

Seetõttu määras komisjon normaalväärtuse kindlaks ainult tootmis- ja müügikulude alusel, mis vastavad moonutamata hindadele või võrdlusalustele, st käesoleval juhul sobiva võrdlusriigi vastavate tootmis- ja müügikulude alusel kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktiga a, nagu on selgitatud järgmises punktis.

(108)

Võrdlusriigi valimisel lähtuti kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõikega 6a järgmistest kriteeriumidest:

(109)

Nagu on selgitatud põhjendustes 40 ja 41, tegi komisjon huvitatud isikutele kättesaadavaks kaks toimikusse lisatud teadet normaalväärtuse kindlaksmääramise allikate kohta; need lisati toimikusse 21. veebruaril 2020 (edaspidi „esimene tootmistegureid käsitlev teade“) ja 8. aprillil 2020 („teine tootmistegureid käsitlev teade“). Viimati nimetatud teates teavitas komisjon huvitatud isikuid oma järeldusest, et Tai on käesoleval juhul sobiv võrdlusriik, kui alusmääruse artikli 2 lõike 6a kohase metoodika kohaldamine kinnitatakse.

(110)

Esimeses tootmistegureid käsitlevas teates märkis komisjon, et nende riikide hulgas, mille majandusarengu tase on Maailmapanga andmetel HRVga sarnane, st nende riikide hulgas, mille Maailmapank on liigitanud kogurahvatulu alusel suurema keskmise sissetulekuga riikideks, on teada, et uurimisaluse toote tootmine toimub Argentinas, Brasiilias, Fidžil, Iraanis, Jamaical, Malaisias, Mauritiusel, Mehhikos, Peruus, Lõuna-Aafrikas, Tais ja Türgis. Pärast seda teadet ei saadud ühtegi märkust majandusarengu taseme ja uurimisaluse toote tootmise kohta võimalikes võrdlusriikides.

(111)

Komisjon tegi kindlaks naatriumvesinikglutamaati tootvad äriühingud, kelle finantsandmed olid hõlpsasti kättesaadavad ja keda sai seega pidada sobivaks alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti a kohaldamisel, ainult kahes riigis, mida komisjon pidas võimalikeks võrdlusriikideks, st Tais ja Malaisias.

(112)

Nagu aga märgitud teises tootmistegureid käsitlevas teates, tuvastati Malaisias ainult üks naatriumvesinikglutamaati tootev äriühing: Ajinomoto Malaysia Bhd, kes tootis ka muid toiduaineid ja lisaaineid. Tais tuvastati viis äriühingut, nimelt Ajinomoto Co., (Thailand) Ltd., Thai Fermentation Industry Co Ltd. (Racha Churos), Thai Churos, Thai Foods International Co. Ltd. ja KT MSG. Kõik need äriühingud tootsid naatriumvesinikglutamaati ja muid toiduaineid või lisaaineid. Kaks neist, Thai Fermentation Industry Co Ltd. (Racha Churos) ja Thai Churos, paistsid aga tootvat peamiselt naatriumvesinikglutamaati ja piiratud hulka muid tooteid. Selle põhjal järeldas komisjon, et Tais avalikult kättesaadavad finantsandmed on tüüpilised ja täpsed, et hinnata käesoleva uurimise puhul moonutamata ja põhjendatud müügi-, üld- ja halduskulude summat.

(113)

Komisjon analüüsis hoolikalt kõiki toimikus sisalduvaid asjakohaseid andmeid tootmistegurite kohta Tais ja täheldas järgmist.

(114)

Alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti a kohaselt hõlmab arvutatud normaalväärtus moonutamata ja põhjendatud haldus-, müügi- ja üldkulusummat ning kasumisummat. Lisaks tuleb kindlaks teha tootmise üldkulud, et hõlmata kulusid, mida tootmistegurid ei hõlma. Nagu mainitud eespool põhjenduses 112, järeldas komisjon, et viie Tai äriühingu puhul, kelleks on Ajinomoto Co. (Thailand) Ltd.; Thai Fermentation Industry Co Ltd. (Racha Churos); Thai Churos; Thai Foods International Co. Ltd. ja KT MSG, olid hõlpsasti kättesaadavad finantsaruanded, mida oli võimalik kasutada selleks, et määrata kindlaks moonutamata ja põhjendatud müügi-, üld- ja halduskulude summa ning kasumisumma.

(115)

Kuna eespool kirjeldatud asjaolude põhjal tehti kindlaks, et Tai on sobiv võrdlusriik, ei olnud vastavalt alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti a esimese taande viimasele lausele vaja hinnata sotsiaal- ja keskkonnakaitse taset.

(116)

Eespool esitatud analüüsi põhjal vastas Tai kõikidele alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti a esimeses taandes sätestatud kriteeriumidele, et pidada seda sobivaks võrdlusriigiks. Eeskätt toodetakse Tais märkimisväärses koguses uurimisalust toodet ning seal on olemas täielikud hõlpsalt kättesaadavad andmed kõikide tootmistegurite, müügi-, üld- ja halduskulude ning kasumi kohta.

(117)

Teises tootmistegureid käsitlevas teates märkis komisjon, et normaalväärtuse arvutamiseks kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktiga a kavatseb ta kasutada tootmisteguritega seotud kõigi toorainete moonutamata kulude kindlakstegemiseks GTA andmebaasi (84) ning võrdlusriigi moonutamata tööjõukulude kindlakstegemiseks ILO ja riigi statistikat. Komisjon märkis ka, et ta kavatseb elektrikulude puhul kasutada Tai provintsi elektriameti kohaldatavaid hindu. Veekulude puhul kavatses komisjon kasutada Tai linnaveevärgi ameti kohaldatavaid hindu. Samuti kavatseti kasutada äriühingute Ajinomoto Co. (Thailand) Ltd.; Thai Fermentation Industry Co Ltd. (Racha Churos); Thai Churos; Thai Foods International Co. Ltd. ja KT MSG finantsandmeid, et määrata kindlaks müügi-, üld- ja halduskulud ning kasum.

(118)

Selleks, et määrata kindlaks normaalväärtus kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktiga a, analüüsis komisjon kõiki kättesaadavaid andmeid tootmistegurite kohta ning otsustas kasutada järgmisi väärtusi:

Tabel 1

Naatriumvesinikglutamaadi tootmistegurid

(119)

Komisjon lisas tootmise üldkulude näitaja, et hõlmata kulud, mida eespool nimetatud tootmistegurid ei hõlma. Selle summa kindlakstegemiseks kasutati taotluses esitatud andmeid, eelkõige Ajinomoto Tai KKP tehase andmeid. Metoodikat on nõuetekohaselt selgitatud põhjendustes 127 ja 128.

(120)

Naatriumvesinikglutamaadi kulustruktuur sõltub peamiselt toorainete, eelkõige suhkruallikate ja mitmesuguste kemikaalide (peamiselt karbonaadid) ning energia hinnast.

(121)

Toorainete moonutamata hinna kindlaksmääramisel tugines komisjon võrdlusriigi impordihindadele (millele lisandusid imporditollimaksud), nagu need olid esitatud GTAs. Normaalväärtuse kindlaksmääramiseks tuleks komisjoni metoodika kohaselt tavaliselt lisada neile impordihindadele riigisisesed transpordikulud. Arvestades aga põhjenduses 133 esitatud järeldust, et HRV eksportijate/tootjate koostöösoovimatuse tõttu ei olnud riigisisesed transpordikulud kättesaadavad, ning käesoleva aegumise läbivaatamise olemust, st eesmärki uurida, kas dumping jätkus läbivaatamisega seotud uurimisperioodil, mitte teha kindlaks dumpingu täpne ulatus, otsustas komisjon, et riigisiseste transpordikuludega kohandamine ei ole vajalik, kuna sellised kohandused üksnes suurendaksid normaalväärtust ja seega ka dumpingumarginaali.

(122)

Iga tootmisteguri impordihind võrdlusriigis määrati kindlaks kõigist kolmandatest riikidest, välja arvatud HRVst ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2015/755 (85) I lisas loetletud riikidest, mis ei ole WTO liikmed, pärit asjaomaste tootmistegurite impordi ühikuhindade kaalutud keskmisena. Komisjon otsustas jätta välja HRVst pärit impordi võrdlusriiki, sest nagu ta järeldas põhjenduses 106, ei ole HRV omamaiste hindade ja kulude kasutamine sobiv oluliste moonutuste tõttu vastavalt alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktile b. Kuna puudusid kättesaadavad tõendid selle kohta, et samad moonutused ei mõjutanud ekspordiks mõeldud tooteid samas ulatuses, leidis komisjon, et samad moonutused mõjutasid ekspordihindu.

(123)

ILO avaldab üksikasjalikku teavet palkade kohta Tai eri majandussektorites. Komisjon kasutas värskeimat kättesaadavat ILO statistikat töötleva tööstuse kuupalkade kohta ja nädalase tööaja kohta Tais läbivaatamisega seotud uurimisperioodil (86).

(124)

Tais äriühingute (tööstuslikul eesmärgil kasutajad) suhtes kohaldatava elektrihinna avaldab Tai investeerimisnõukogu. Komisjon kasutas suurte üldteenusettevõtete suhtes kehtivaid hindu, mida kohaldas provintsi elektriamet ja mille avaldas Tai investeerimisnõukogu (87).

(125)

Tootmistegurite suure arvu tõttu rühmitati mõned toorained, mille osakaal tootmise kogukuludes oli väga väike (st alla 0,5 %), kulumaterjalide hulka.

(126)

Komisjon arvutas kulumaterjalide protsendi toorainete kogukulust vastavalt taotluses esitatud andmetele, eelkõige Ajinomoto Thai KKP tehase andmetele, ning kohaldas seda protsenti ümberarvutatud toorainekulude suhtes, kasutades kindlaksmääratud moonutamata hindu.

(127)

Alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktis a on sätestatud, et „[a]rvutatud normaalväärtus hõlmab moonutamata ja põhjendatud haldus-, müügi- ja üldkulusummat ning kasumisummat“. Lisaks tuleb kindlaks teha tootmise üldkulud, et hõlmata kulusid, mida tootmistegurid ei hõlma.

(128)

Selleks, et teha kindlaks tootmise üldkulude moonutamata väärtus, ja arvestades seda, et Hiina eksportivad tootjad/tootjad ei teinud koostööd, lähtus komisjon kooskõlas alusmääruse artikliga 18 kättesaadavatest faktidest. Seetõttu tegi komisjon taotluses esitatud andmetele, eelkõige Ajinomoto Tai KKP tehase andmetele tuginedes kindlaks selle, kui suure osa moodustasid tootmise üldkulud tootmis- ja tööjõukuludest tervikuna. Seda protsenti kohaldati tootmiskulude moonutamata väärtuse suhtes, et saada tootmise üldkulude moonutamata väärtus.

(129)

Selleks, et teha kindlaks müügi-, üld- ja halduskulude ning kasumi moonutamata ja põhjendatud summa, tugines komisjon põhjenduses 117 mainitud võrdlusriigi Tai viie äriühingu (st Ajinomoto Co. (Thailand) Ltd.; Thai Fermentation Industry Co Ltd. (Racha Churos); Thai Churos; Thai Foods International Co. Ltd. ja KT MSG) finantsandmetele, mis saadi Orbis Bureau van Dijki (88) (edaspidi „Orbis“) andmebaasidest. Nagu märgitud teises tootmistegureid käsitlevas teates, hõlmasid Ajinomoto Co. (Thailand) Ltd. andmed ajavahemikku 2018. aasta aprillist 2019. aasta märtsini. Nelja ülejäänud äriühingu viimased finantsandmed hõlmasid eelarveaastat 2018. aasta jaanuarist detsembrini. Äriühingu Ajinomoto Co. (Thailand) Ltd. käive moodustas rohkem kui 80 % viie äriühingu kogukäibest, mistõttu on läbivaatamisega seotud uurimisperioodi osaliselt hõlmavatel andmetel väga suur mõju käesolevas uurimises kasutatud keskmistele müügi-, üld- ja halduskuludele ning kasumile. Teiste äriühingute andmeid, mis hõlmasid läbivaatamisega seotud uurimisperioodile vahetult eelnenud perioodi, peeti tüüpiliseks, kuna puudusid vastupidised tõendid. Teises tootmistegureid käsitlevas teates kirjeldatud lähenemisviisi kohta märkusi ei saadud. Komisjon leidis, et see lähenemisviis on kõnealustes tingimustes asjakohane, võttes arvesse, et Ajinomoto Co. (Thailand) Ltd. müügi-, üld- ja halduskulud ning kasum (mõlemad 16 %) olid kooskõlas kasutatud ja põhjenduses 132 esitatud keskmisega, mis kajastas teiste äriühingute andmeid, kelle kohta olid andmed kättesaadavad kuni 2018. aasta lõpuni. Igal juhul oleks mõlemad andmekogumid näidanud kõrget dumpingumarginaali ning võttes arvesse, et tegemist on aegumise läbivaatamisega, ei ole vaja täpset dumpingumarginaali kindlaks määrata. 2021. aasta jaanuaris kasutas komisjon Dun & Bradstreeti (edaspidi „D&B“) (89) andmebaasi, et kontrollida, kas kõigi viie äriühingu finantsandmed olid ajakohastatud. Ainus ajakohastus leiti Ajinomoto Co. (Thailand) Ltd. puhul ajavahemikul 2019. aasta aprillist kuni 2020. aasta märtsini, kuid andmekogum ei olnud täielik, sest see ei sisaldanud puhaskasumit. Seetõttu kasutati teises tootmistegureid käsitlevas teates avaldatud algset andmekogumit.

(130)

Eeltoodu alusel arvutas komisjon kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktiga a normaalväärtuse tehasest hankimise tasandil. Arvestades Hiina eksportivate tootjate/tootjate koostöösoovimatust ja asjaolu, et seetõttu ei olnud teave siseturul müüdavate tooteliikide kohta kättesaadav, ei määratud normaalväärtust tooteliikide kaupa.

(131)

Esiteks tegi komisjon kindlaks moonutamata tootmiskulud. Kuna Hiina eksportivad tootjad/tootjad koostööd ei teinud, tugines komisjon taotluses esitatud teabele iga teguri (materjalid ja tööjõud) kasutamise kohta naatriumvesinikglutamaadi tootmisel; teave põhines taotluse esitaja tehaste kulustruktuuril ja asjakohastel tehnilistel tootmismääradel, mis olid kohandatud peamiste suhkruallikatega (maisitärklis), mida Hiinas kasutati. Komisjon korrutas kasutustegurid moonutamata ühikukuludega, mida täheldati võrdlusriigiks olevas Tais.

(132)

Seejärel kohaldas komisjon põhjenduses 128 esitatud selgituse kohaselt kindlaks määratud tootmise üldkulude suhet moonutamata tootmiskulude suhtes. Müügi-, üld- ja halduskulude ning kasumi puhul kasutas komisjon viie Tais tegutseva naatriumvesinikglutamaadi tootja avalikult kättesaadavates finantsaruannetes esitatud müügi-, üld- ja halduskulude ning kasumi kaalutud keskmist, nagu selgitatud põhjenduses 129. Seega lisas komisjon moonutamata tootmiskuludele järgmised kulud:

(133)

Kuna HRV eksportivad tootjad/tootjad keeldusid koostööst, määrati liitu suunatud ekspordi hinnad kindlaks kättesaadavate faktide põhjal vastavalt alusmääruse artiklile 18. Komisjon tegi ekspordihinna kindlaks kättesaadava statistika, nimelt Comexti andmebaasi (Eurostat) põhjal. Kuna hinnad Comextis on esitatud CIF-hinna tasemel, määrati tehasest hankimise tasandi hind kindlaks aegumise läbivaatamise taotluses transpordikulude, käitlemise, mereveo ja kindlustuse kohta esitatud tõendite põhjal.

(134)

Komisjon võrdles kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktiga a arvutatud normaalväärtust eespool kindlaks määratud ekspordihinnaga. Selle põhjal oli kaalutud keskmine dumpingumarginaal, mida väljendatakse protsentides CIF-hinnast liidu piiril ilma tollimakse tasumata, 112,8 %.

(135)

Komisjon järeldas seega, et läbivaatamisega seotud uurimisperioodil HRV dumping jätkus.

(136)

Eurostati statistiliste andmete järgi imporditi läbivaatamisega seotud uurimisperioodil Indoneesiast 5 535 tonni naatriumvesinikglutamaati, mis moodustas [5–10 %] liidu turust. Komisjon järeldas, et nimetatud impordimaht on piisavalt tüüpiline uurimaks, kas dumping läbivaatamisega seotud uurimisperioodil jätkus.

(137)

Kuna Indoneesia eksportivad tootjad ei teinud koostööd, kasutas komisjon normaalväärtuse kindlaksmääramiseks kättesaadavaid fakte kooskõlas alusmääruse artikliga 18. Sellega seoses kasutas komisjon koostööd teinud Indoneesia tootjate rühma esitatud teavet.

(138)

Seega põhines normaalväärtus koostööd teinud Indoneesia tootjate rühma esitatud omamaistel müügihindadel. Kuna Indoneesia eksportivad tootjad ei teinud koostööd, polnud kättesaadavad üksikasjalikud ekspordihinnad tooteliikide kaupa. Seetõttu ei olnud võimalik ellu viia üksikasjalikku tavapärase kaubandustegevuse hindamist, nagu sätestatud alusmääruse artikli 2 lõigetes 4–6. Komisjon tegi kindlaks, et keskmine omamaine müügihind oli kasumlik, st kõrgem kui koostööd teinud Indoneesia tootjate rühma puhul kindlaks tehtud keskmine tootmiskulu. Seepärast põhines normaalväärtus koostööd teinud Indoneesia tootjate rühma kogu omamaise müügi keskmisel müügihinnal.

(139)

Uurimise käigus selgus ka, et naatriumvesinikglutamaati müüdi hulgi ja jaemüügiks. Taotluse esitaja esitas teabe, et naatriumvesinikglutamaadi hulgimüük (st 20 kilogrammistes ja suuremates pakendites müük) moodustas valdava osa eksportmüügist liitu, samal ajal kui Indoneesia siseturul toimus nii hulgimüük kui ka müük jaemüüjatele (müük väikestes tarbijapakendites).

(140)

Koostööd teinud Indoneesia tootjate rühma esitatud andmed kinnitasid, et naatriumvesinikglutamaati müüdi Indoneesia siseturul hulgi tootmiskuludest madalama hinnaga, ning näitasid, et hulgimüügi ja jaemüüjatele müügi vahel oli järjepidev hinnaerinevus.

(141)

Seepärast arvutas komisjon täielikkuse huvides ning normaalväärtuse ja ekspordihinna õiglase võrdluse tagamiseks ka alternatiivse normaalväärtuse, mis põhines üksnes hulgimüügina toimuval omamaisel müügil, mida oli võimalik võrrelda peamiselt hulgimüügina toimuva eksportmüügi hindadega. Nagu eespool märgitud, põhinesid hulgi müüdud naatriumvesinikglutamaadi müügihinnad koostööd teinud Indoneesia tootjate rühma esitatud teabel. Kuna omamaine hulgimüük toimus keskmistest tootmiskuludest madalama hinnaga, arvutas komisjon normaalväärtuse vastavalt alusmääruse artikli 2 lõigetele 3 ja 6, liites koostööd teinud Indoneesia tootjate rühmal läbivaatamisega seotud uurimisperioodil naatriumvesinikglutamaadi kogu omamaise müügi käigus (hulgi- ja jaemüük) tekkinud müügi-, üld- ja halduskulude ning kasumi kaalutud keskmised summad. Muu teabe puudumise tõttu peeti seda kõige sobivamaks teabeallikaks ja põhjendatuks.

(142)

Kuna Indoneesia eksportivad tootjad keeldusid koostööst, tehti ekspordihind kindlaks Comexti (Eurostat) andmete põhjal vastavalt alusmääruse artiklile 18. Kuna hinnad Comextis on esitatud CIF-hinna tasemel ja koostööd teinud Indoneesia tootjate rühm ei eksportinud liitu, määrati tehasest hankimise tasandi hind kindlaks tõendite põhjal, mis olid esitatud aegumise läbivaatamise taotluses Indoneesiast liidu piirini transportimisega kaasnevate transpordi- ja kindlustuskulude kohta.

(143)

Komisjon võrdles eespool kirjeldatud kahe eri stsenaariumi kohast normaalväärtust ja eespool kirjeldatud ekspordihinda. Selle põhjal oli kaalutud keskmine dumpingumarginaal, mida väljendatakse protsentides CIF-hinnast liidu piiril ilma tollimakse tasumata:

(144)

Komisjon järeldas seega, et läbivaatamisega seotud uurimisperioodil Indoneesia dumping jätkus.

(145)

Pärast dumpingu kindlakstegemist läbivaatamisega seotud uurimisperioodil uuris komisjon kooskõlas alusmääruse artikli 11 lõikega 2 dumpingu jätkumise tõenäosust juhul, kui Hiina impordi suhtes kehtivad meetmed tunnistatakse kehtetuks. HRV eksportivate tootjate/tootjate koostööst keeldumise tõttu tugines komisjon oma hinnangus alusmääruse artikli 18 kohaselt kättesaadavatele faktidele, st põhjenduses 2 mainitud eelmise aegumise läbivaatamise tulemustele, läbivaatamise taotluses esitatud teabele, avalikult kättesaadavale teabele, Comextile (Eurostat) ja GTA-le. Analüüsiti järgmisi elemente: HRV tootmisvõimsus ja vaba tootmisvõimsus, kolmandate riikide turgudele suunatud ekspordi hinnad, liidu turu atraktiivsus ja meetmetest kõrvalehoidmine.

(146)

Koostöö puudumise tõttu pidi komisjon oma hinnangus tuginema kättesaadavatele faktidele kooskõlas alusmääruse artikliga 18, eelkõige taotluses esitatud teabele ja eelmise aegumise läbivaatamise järeldustele ning muudele avalikele allikatele, mida on kirjeldatud põhjenduses 149.

(147)

Taotluse esitaja antud teabe kohaselt on naatriumvesinikglutamaadi tootmise võimsus Hiinas alates 2015. aastast pidevalt kasvanud. Alates 2013. aastast hakkasid väiksemad naatriumvesinikglutamaadi tootjad Hiinas keskkonnakaitsealaste õigusnormide karmistamise tõttu naatriumvesinikglutamaadi turult lahkuma, samas kui suuremad tootjad laiendasid aastatel 2016–2018 oma rajatisi ja suurendasid tootmisvõimsust [10–30] %, [3 500 000 – 4 000 000] tonnini. Samal ajavahemikul suurenes vaba tootmisvõimsus kokku [100–130] %. 2018. aasta seisuga oli HRVs tegutsevate naatriumvesinikglutamaadi tootjate vaba tootmisvõimsus hinnanguliselt [12–15] korda suurem kui liidu tarbimine läbivaatamisega seotud uurimisperioodil.

(148)

Lisaks kinnitavad mitu turuaruannetel põhinevat avalikult kättesaadavat artiklit (90) Hiina tootmismahtude kiiret kasvu. Selle avalikult kättesaadava teabe kohaselt suurendasid mitu HRV juhtivat naatriumvesinikglutamaadi tootjat alates 2015. aastast oma tootmisvõimsust.

(149)

Muu avalikult kättesaadav teave (91) näitas, et Fufeng Group, üks juhtivaid naatriumvesinikglutamaadi tootjaid HRVs ja taotluse esitaja andmetel peamine liitu eksportija, suurendas oma tootmisvõimsust 41 %, 940 000 tonnilt 2015. aastal 1 330 000 tonnini 2019. aastal. Samal ajal vähenes tootmisvõimsuse rakendamine 80 %ni. See tähendab, et ühe Hiina tootja vaba tootmisvõimsus oli 2019. aastal 266 000 tonni, mis on rohkem kui [kaks kuni neli] korda suurem liidu kogutarbimisest samal perioodil.

(150)

Arvestades, et HRVs on mitu muud naatriumvesinikglutamaadi tootjat, kelle suurus on võrreldav eespool nimetatud äriühingu Fufeng Group omaga, on mõistlik järeldada, et HRVs on märkimisväärne liigne tootmisvõimsus.

(151)

Komisjon uuris, kas on tõenäoline, et Hiina eksportivad tootjad suurendaksid meetmete aeguda laskmise korral oma dumpinguhinnaga eksportmüüki liitu. Seepärast uuris komisjon Hiina eksportivate tootjate liitu suunatud ekspordi hinnatasemeid võrreldes muude kolmandate riikide turgudega, et teha kindlaks, kas liidu turg oli hinnatasemete seisukohast atraktiivne.

(152)

Koostöö puudumise tõttu kasutas komisjon Eurostati ja GTA statistikat. Leiti, et liitu suunatud Hiina ekspordi keskmine hind oli vaid veidi madalam kui muudele kolmandate riikide turgudele suunatud Hiina ekspordi üldine keskmine hind. Arvestades, et nagu selgitatud põhjenduses 221, lõid Hiinast pärit impordi hinnad (ilma dumpinguvastase tollimaksuta) ELis läbivaatamisega seotud uurimisperioodil liidu tootmisharu hinnad märkimisväärselt alla, on väga tõenäoline, et kui meetmetel lastakse aeguda, oleks liidu turg Hiina eksportijate jaoks atraktiivsem kui muud kolmandate riikide turud. Seda seetõttu, et ilma tollimaksudeta saaksid Hiina eksportijad eksportida liitu hindadega, mis on kõrgemad kui muudele kolmandate riikide turgudele suunatud ekspordi hinnad, kuid siiski madalamad liidu tootmisharu hindadest.

(153)

Samuti leiti, et hoolimata kehtivatest dumpinguvastastest meetmetest jäi Hiinast pärit import nii mahu kui ka turuosa poolest suhteliselt stabiilseks, moodustades läbivaatamisega seotud uurimisperioodil [4–7 %] suuruse turuosa (millest üle poole puhul toimus seestöötlemine, vt punkt 5.3.2). Nagu selgitatud põhjendustes 8 ja 9, on ühtlasi leitud, et Hiina eksportivad tootjad on kehtivatest dumpinguvastastest meetmest kõrvale hoidnud, eksportides vähesel määral muudetud toodet (naatriumvesinikglutamaat segus ja lahuses). Meetmetest kõrvalehoidmine näitab Hiina eksportivate tootjate huvi pääseda liidu turule piiranguteta ja seega liidu turu atraktiivsust Hiina ekspordi jaoks.

(154)

Arvestades HRV märkimisväärset liigset tootmisvõimsust ja liidu turu atraktiivsust Hiina eksportivate tootjate jaoks, mida näitavad kolmandatesse riikidesse suunatud ekspordi hinnad ja kõrvalehoidmine, järeldas komisjon, et dumpinguvastaste meetmete aegumine tooks suure tõenäosusega kaasa dumpinguhinnaga ekspordi mahu kasvu.

(155)

Pidades silmas järeldusi dumpingu jätkumise kohta läbivaatamisega seotud uurimisperioodil ja ekspordi tõenäolist arengut meetmete aegumise korral, nagu selgitatud põhjenduses 154, järeldas komisjon, et HRVst pärit impordi suhtes kehtivate dumpinguvastaste meetmete aegumine toob suure tõenäosusega kaasa dumpingu jätkumise.

(156)

Pärast dumpingu kindlakstegemist läbivaatamisega seotud uurimisperioodil uuris komisjon kooskõlas alusmääruse artikli 11 lõikega 2 dumpingu jätkumise tõenäosust meetmete kehtetuks tunnistamise korral. Indoneesia eksportivate tootjate koostööst keeldumise tõttu tugines komisjon oma hinnangus alusmääruse artikli 18 kohaselt kättesaadavatele faktidele, eelkõige taotluses esitatud teabele ja kättesaadavale statistikale, nimelt Eurostati ja GTA statistikale. Analüüsiti järgmisi elemente: Indoneesia tootmisvõimsus ja vaba tootmisvõimsus, Indoneesia siseturu olukord, kolmandate riikide turgudele suunatud ekspordi hinnad ja liidu turu atraktiivsus.

(157)

Kuna suur osa Indoneesia eksportivaid tootjaid keeldus koostööst, tehti Indoneesia tootmisvõimsus ja vaba tootmisvõimsus kooskõlas alusmääruse artikliga 18 kindlaks kättesaadavate faktide ja eelkõige taotluse esitajalt saadud teabe alusel.

(158)

Indoneesia tootmisvõimsus oli tootmismahust märkimisväärselt suurem. Taotluse kohaselt oli naatriumvesinikglutamaadi tootmise võimsus 2018. aasta juulist kuni 2019. aasta juunini ligikaudu 240 000 tonni, samal ajal kui tootmismaht oli samal ajavahemikul ligikaudu 200 000 tonni. Seega ulatus tootmisvõimsuse rakendamine ligikaudu 85 %ni, mis tähendab hinnanguliselt ligikaudu 35 000 tonni suurust vaba tootmisvõimsust, mis on [null kuni kaks] korda suurem kui liidu kogutarbimine läbivaatamisega seotud uurimisperioodil.

(159)

Eespool esitatu põhjal jõudis komisjon järeldusele, et Indoneesia eksportivatel tootjatel on märkimisväärne vaba tootmisvõimsus, mida nad saaksid kasutada naatriumvesinikglutamaadi tootmiseks, et seda meetmete aeguda laskmise korral liidu turule eksportida.

(160)

GTA statistika kohaselt suurenes naatriumvesinikglutamaadi eksport Hiinast Indoneesiasse 2016.–2019. aastal 71 %, 26 668 tonnilt 45 498 tonnini 2019. aastal. Samal ajavahemikul langesid Hiinast Indoneesiasse eksporditud naatriumvesinikglutamaadi hinnad üle 8 %, 949 eurolt tonni kohta 2016. aastal 874 eurole tonni kohta 2019. aastal.

(161)

Hiinast pärit madala hinnaga impordi suurenemine raskendas Indoneesia tootjate jaoks naatriumvesinikglutamaadi müüki oma siseturul ja/või oma tootmiskulude katmist omamaise müügi kaudu. Uurimise ajal võis seda täheldada ka nende koostööd teinud Indoneesia tootjate rühma tasandil, kes müüsid naatriumvesinikglutamaati hulgi alla omahinna, nagu selgitatud põhjenduses 139. Selline olukord suurendab Indoneesia tootjate motivatsiooni suurendada oma eksportmüüki kolmandatesse riikidesse, sealhulgas liitu, et katta vähemalt tootmise püsikulud.

(162)

Uurimise käigus leiti, et Indoneesia turuosa oli tüüpiline kogu vaatlusalusel perioodil ning moodustas hoolimata kehtivatest dumpinguvastastest meetmetest läbivaatamisega seotud uurimisperioodil [5–9] %. See näitab selgelt liidu turu atraktiivsust Indoneesia naatriumvesinikglutamaadi tootjatele.

(163)

Komisjon uuris, kas on tõenäoline, et Indoneesia eksportivad tootjad suurendaksid meetmete aeguda laskmise korral oma dumpinguhinnaga eksportmüüki liitu. Seepärast uuris komisjon Indoneesia eksportivate tootjate liitu suunatud ekspordi hinnatasemeid võrreldes muude kolmandate riikide turgudega, et teha kindlaks, kas liidu turg oli hinnatasemete seisukohast atraktiivne.

(164)

Kuna Indoneesia eksportivad tootjad koostööd ei teinud, kasutati GTA andmeid, et võrrelda liitu suunatud Indoneesia ekspordi hindu muudele eksporditurgudele suunatud Indoneesia ekspordi hindadega läbivaatamisega seotud uurimisperioodil. Selle põhjal oli liitu suunatud Indoneesia ekspordi keskmine FOB-hind veidi kõrgem (1,6 %) kui muudele kolmandate riikide turgudele suunatud Indoneesia ekspordi üldine keskmine hind. Kuigi hinnad olid liidu hindadest vaid veidi kõrgemad, kinnitab Indoneesia ekspordi püsiv ja endiselt märkimisväärne turuosa liidus, et liitu suunatud ekspordi hinnatase oli atraktiivne. Võttes lisaks arvesse, et GTAs registreeritud FOB-hinnad ei sisalda dumpinguvastaseid tollimakse (mis on Indoneesia eksportivate tootjate puhul 7,2–28,4 %), oleks liitu suunatud ekspordi hinnatase Indoneesia eksportijate jaoks selgelt atraktiivne, kui tollimaksumeetmetel lastaks aeguda, sest see võimaldaks neil oma ekspordihindu tõsta. Selle stsenaariumi kohaselt võimaldaks liidu turg saavutada tulusama hinnataseme kui muud kolmandad turud ja seega oleks olemas suur stiimul liitu suunatud ekspordi suurendamiseks.

(165)

Võttes arvesse Indoneesia tootjate märkimisväärset liigset tootmisvõimsust, Indoneesia siseturu olukorda ja liidu turu atraktiivsust Indoneesia eksportivate tootjate jaoks, järeldas komisjon, et on väga tõenäoline, et dumpinguvastaste meetmete aegumine suurendaks dumpinguhinnaga eksporti.

(166)

Pidades silmas järeldusi dumpingu jätkumise kohta läbivaatamisega seotud uurimisperioodil ja ekspordi tõenäolist arengut meetmete aegumise korral, nagu kirjeldatud põhjenduses 165, järeldas komisjon, et Indoneesiast pärit impordi suhtes kehtivate dumpinguvastaste meetmete aegumine toob suure tõenäosusega kaasa dumpingu jätkumise.

(167)

Vaatlusalusel perioodil valmistas liidus samasugust toodet üks tootja. Teda käsitatakse liidu tootmisharuna alusmääruse artikli 4 lõike 1 tähenduses.

(168)

Komisjon liitis liidu tarbimise kindlakstegemiseks kokku liidu tootmisharu müügi liidu turul ning HRVst, Indoneesiast ja teistest kolmandatest riikidest pärit impordi, lähtudes Eurostati andmetest.

(169)

Liidu tarbimine muutus järgmiselt.

Tabel 2

Liidu tarbimine (tonnides)

(170)

Liidu tarbimine vabaturul suurenes veidi 2016.–2017. aastal, enne kui see vähenes läbivaatamisega seotud uurimisperioodi lõpus. Kokkuvõttes vähenes liidu tarbimine vaatlusalusel perioodil vabaturul 5 %.

(171)

Liidus on ka väga väike tootmisharusisene tarbimine, mis moodustas kogu vaatlusaluse perioodi jooksul vähem kui 0,5 % vabaturu tarbimisest. Tootmisharusisene tarbimine suurenes vaatlusalusel perioodil 145 %.

(172)

Komisjon tegi impordi mahu ja turuosa kindlaks Eurostati andmete alusel.

(173)

Import asjaomastest riikidest ja selle turuosa muutusid järgmiselt.

Tabel 3

Impordi maht (tonnides) ja turuosa

(174)

HRVst pärit impordi maht oli 2016. ja 2017. aastal peaaegu sama, vähenes 2018. aastal märkimisväärselt (39 % võrreldes 2017. aastaga) ning suurenes seejärel läbivaatamisega seotud uurimisperioodi lõpuks 2018. aastaga võrreldes 57 %. Kokkuvõttes vähenes Hiinast pärit impordi maht vaatlusalusel perioodil 3 %.

(175)

Indoneesiast pärit impordi maht suurenes 2016.–2018. aastal 10 % ning vähenes seejärel läbivaatamisega seotud uurimisperioodi lõpuks 2018. aasta tasemega võrreldes märkimisväärselt – 39 %. Vaatlusalusel perioodil vähenes Indoneesiast pärit impordi maht 32 %.

(176)

HRV turuosa suurenes vaatlusalusel perioodil 2 %, samal ajal kui Indoneesia turuosa vähenes samal perioodil 29 %. Sellest hoolimata oli nii HRV kui ka Indoneesia turuosa kogu vaatlusalusel perioodil suurem kui minimaalne turuosa.

(177)

Naatriumvesinikglutamaati imporditakse HRVst tavalise korra ja seestöötlemise protseduuri alusel.

(178)

HRVst pärit import tavalise korra ja seestöötlemise protseduuri alusel muutus järgmiselt.

Tabel 4

HRVst pärit impordi maht (tonnides) tavalise korra ja seestöötlemise protseduuri alusel

(179)

Läbivaatamisega seotud uurimisperioodil imporditi 68 % HRVst pärit koguimpordist seestöötlemise protseduuri alusel. Impordi maht kasvas vaatlusalusel perioodil 41 %.

(180)

Komisjon tegi impordihinnad kindlaks Eurostati andmete alusel.

(181)

Asjaomastest riikidest pärit impordi kaalutud keskmine hind muutus järgmiselt.

Tabel 5

Impordihinnad (eurot/kg)

(182)

HRVst pärit impordi hind langes 2016.–2018. aastal 17 % ja tõusis seejärel läbivaatamisega seotud uurimisperioodi lõpuks 5 %. Kokkuvõttes langes HRVst pärit impordi hind vaatlusalusel perioodil 12 %.

(183)

Indoneesiast pärit impordi hind järgis sama suundumust nagu HRVst pärit impordi hind, langedes 2016.–2018. aastal 13 % ja tõustes seejärel läbivaatamisega seotud uurimisperioodi lõpuks 9 %. Indoneesiast pärit impordi hind langes vaatlusalusel perioodil 6 %.

(184)

Kuna Hiina ja Indoneesia eksportivad tootjad keeldusid koostööst, nagu märgitud põhjenduses 24, tegi komisjon hinna allalöömise läbivaatamisega seotud uurimisperioodil kindlaks selliselt, et võrdles ainsa liidu tootja tehasest hankimise tasandile kohandatud kaalutud keskmist müügihinda sõltumatutele klientidele liidu turul ning Eurostati andmete kohast kaalutud keskmist ekspordihinda (sealhulgas dumpinguvastane tollimaks) pärast asjakohaseid kohandusi tollimaksude ja impordijärgsete kulude arvessevõtmiseks. HRVst pärit impordi puhul ei võetud arvesse seestöötlemise protseduuri alusel imporditud naatriumvesinikglutamaadi mahtude hinda, sest neid mahte ei lubata liidu turul vabasse ringlusse.

(185)

Võrdluse tulemus on väljendatud protsendina ainsa liidu tootja käibest läbivaatamisega seotud uurimisperioodil. See ei näidanud hindade allalöömist ei HRV ega Indoneesia puhul.

(186)

Naatriumvesinikglutamaadi import muudest kolmandatest riikidest peale HRV ja Indoneesia pärines peamiselt Vietnamist ja Brasiiliast.

(187)

Muudest kolmandatest riikidest pärit naatriumvesinikglutamaadi impordi maht, turuosa ja hinnad muutusid järgmiselt.

Tabel 6

Import kolmandatest riikidest

(188)

Muudest kolmandatest riikidest pärit impordi maht vähenes 5 642 400 kg-lt 2016. aastal 4 345 700 kg-le läbivaatamisega seotud uurimisperioodil, st vaatlusalusel perioodil kokku 23 %. Samal ajal vähenes vastav turuosa 19 %. Kokkuvõttes tõusid kolmandate riikide impordihinnad vaatlusalusel perioodil 3 % ja on märkimisväärselt kõrgemad kui asjaomastest riikidest pärit impordi hinnad.

(189)

Liidu tootmisharu majandusliku olukorra hindamine hõlmas vaatlusalusel perioodil kõiki liidu tootmisharu olukorra seisukohalt asjakohaseid majandusnäitajaid.

(190)

Liidu kogutoodang, tootmisvõimsus ja tootmisvõimsuse rakendamine muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 7

Toodang, tootmisvõimsus ja tootmisvõimsuse rakendamine

(191)

Vaatlusalusel perioodil kõikus tootmine veidi. Kuigi see suurenes 2016.–2017. aastal 6 %, vähenes see 2017.–2018. aastal 3 % ning seejärel suurenes taas läbivaatamisega seotud uurimisperioodil 3 %. Kokkuvõttes suurenes tootmismaht vaatlusalusel perioodil 6 %. Uurimine näitas, et kõikumisi põhjustasid peamiselt hoolduseks seiskamised liidu tootmisharus (teatavatel aastatel 16 päeva ja teistel 10 päeva).

(192)

Tootmisvõimsus oli vaatlusalusel perioodil stabiilne.

(193)

Stabiilse tootmisvõimsuse tulemusena muutus tootmisvõimsuse rakendamine kooskõlas tootmismahuga, nimelt suurenes see kõigepealt 2016.–2017. aastal, seejärel vähenes 2017.–2018. aastal ning suurenes taas läbivaatamisega seotud uurimisperioodil. Seeläbi suurenes tootmisvõimsuse rakendamine vaatlusalusel perioodil 6 %.

(194)

Liidu tootmisharu müügimaht ja turuosa muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 8

Müügimaht ja turuosa

(195)

Liidu tootmisharu naatriumvesinikglutamaadi müügimaht suurenes vaatlusalusel perioodil vaevalt 1 %. Kõigepealt suurenes see 2016.–2017. aastal 7 % ning seejärel vähenes see läbivaatamisega seotud uurimisperioodi lõpuks 6 %. Tarbimise samaaegne vähenemine tõi vaatlusalusel perioodil kaasa liidu tootmisharu turuosa suurenemise 6 % võrra.

(196)

Nagu eespool märgitud, vähenes liidu tarbimine vabaturul vaatlusalusel perioodil 5 %, kuid liidu tootmisharu müügimaht suurenes veidi (1 %), mis tähendas turuosa suurenemist 6 % võrra.

(197)

Tööhõive ja tootlikkus muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 9

Tööhõive ja tootlikkus

(198)

Liidu tootmisharu tööhõive vähenes vaatlusalusel perioodil 3 %. Vähenemine oli tingitud ühiste teenuste (nt infotehnoloogia ja inimressursid) koostoimest pärast külmutatud toodete jaemüügi integreerimist AFEsse.

(199)

Tootlikkus suurenes tööhõive vähenemise ja tootmismahu suurenemise tulemusel, nagu selgitatud põhjenduses 191.

(200)

Asjaomaste riikide puhul ületasid dumpingumarginaalid märkimisväärselt põhjendustes 134 ja 143 märgitud miinimumtasemeid ning asjaomastest riikidest pärit impordi maht ja turuosa jäid vaatlusalusel perioodil märkimisväärseks, nagu kirjeldatud põhjendustes 174–176.

(201)

Seetõttu ei võimaldanud HRV ja Indoneesia eksportivate tootjate jätkuv ebaõiglane hinnakujundus liidu tootmisharul varasemast dumpingust taastuda.

(202)

Ainsa liidu tootja kaalutud keskmised ühiku müügihinnad sõltumatutele klientidele liidus muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 10

Müügihinnad ja kulud liidus

(203)

Liidu tootmisharu keskmine ühiku müügihind liidus asuvatele sõltumatutele klientidele langes vaatlusalusel perioodil 7 %. 2016.–2018. aastal see hind langes ja seejärel suurenes läbivaatamisega seotud uurimisperioodil. Liidu tootmisharu müügihind järgis Hiina ja Indoneesia impordihinna suundumust liidu turul.

(204)

Ühiku tootmiskulu vähenes vaatlusalusel perioodil 4 %. 2016.–2017. aastal oli see stabiilne, suurenes 2018. aastal 2017. aastaga võrreldes 4 % ja vähenes läbivaatamisega seotud uurimisperioodil 8 %. Tootmiskulude vähenemine 2019. aastal võrreldes 2018. aastaga on tingitud liidu tootmisharu jõupingutustest vähendada toorainete tarbimist tootmisprotsessis ning tooraine hinna langusest.

(205)

Ainsa liidu tootja keskmised tööjõukulud muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 11

Keskmised tööjõukulud töötaja kohta

(206)

Keskmised tööjõukulud töötaja kohta vähenesid vaatlusalusel perioodil 2 %. See vähenemine on seotud IT-, finants-, personali- ja kõrgema juhtkonna funktsioonide koostoimega, mis saavutati pärast külmutatud toodete jaemüügi integreerimist AFEsse, nagu mainitud põhjenduses 198.

(207)

Liidu ainsa tootja laovarud muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 12

Laovarud

(208)

Kokkuvõttes vähenesid lõppvarud vaatlusalusel perioodil 22 %. Lõppvarud vähenesid 2016.–2018. aastal ja suurenesid seejärel läbivaatamisega seotud uurimisperioodil 23 % võrreldes 2018. aastaga. Vaatamata vähenemissuundumusele olid laovarud vaatlusalusel perioodil endiselt suured.

(209)

Lõppvarud protsendina toodangust vähenesid 2016.–2018. aastal 38 % ja suurenesid seejärel läbivaatamisega seotud uurimisperioodil 20 %. Kokkuvõttes vähenesid need 26 %. See vähenemissuundumus tuleneb lõppvarude vähenemisest ja tootmismahu väikesest kasvust.

(210)

Liidu ainsa tootja kasumlikkus, rahavoog, investeeringud ja investeeringutasuvus muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 13

Kasumlikkus, rahavoog, investeeringud ja investeeringutasuvus

(211)

Komisjon tegi ainsa liidu tootja kasumlikkuse kindlaks, esitades liidu sõltumatutele klientidele müüdud samasuguse toote eest saadud maksueelse puhaskasumi protsendina selle müügi käibest. Kasumlikkus vähenes 2016.–2018. aastal märkimisväärselt. Ainus liidu tootja kandis 2017.–2019. aastal kahjumit. 2019. aastal paranes kasumlikkus võrreldes 2018. aastaga tänu müügihinna tõusule ja tootmiskulude vähenemisele, nagu märgitud põhjendustes 203 ja 204. Vaatlusalusel perioodil kahanes 2016. aasta kasumlikkus [1,6 % kuni 2,7 %] siiski kahjumini [–0,6 % kuni –0,4 %] läbivaatamisega seotud uurimisperioodil.

(212)

Netorahavoog näitab liidu tootmisharu suutlikkust oma tegevust ise rahastada. Netorahavoog järgis sama suundumust nagu kasumlikkus: see vähenes 2016.–2018. aastal ning suurenes läbivaatamisega seotud uurimisperioodil. Kokkuvõttes vähenes netorahavoog vaatlusalusel perioodil 50 %.

(213)

Investeeringud vähenesid vaatlusalusel perioodil 23 %. Need hõlmasid peamiselt investeeringuid, mis olid vajalikud seadmete hooldamiseks ja tooraine tarbimise vähendamiseks, ning investeeringuid ohutus- ja keskkonnakaitsealaste õigusnõuete täitmiseks.

(214)

Investeeringutasuvus on kasum protsendina investeeringute bilansilisest netoväärtusest. Nagu muudki finantsnäitajad, vähenes investeeringutasuvus 2016.–2018. aastal ning suurenes veidi läbivaatamisega seotud uurimisperioodil. Investeeringutasuvus vähenes vaatlusalusel perioodil 386 %.

(215)

Võttes arvesse kasumlikkuse vähenemist ja kahanevat rahavoogu, avaldus negatiivne mõju ka äriühingu võimele kapitali kaasata.

(216)

Hoolimata kehtivatest meetmetest jätkus Hiinast ja Indoneesiast pärit dumpinguhinnaga import märkimisväärses mahus.

(217)

Liidu tootmisharu on raskes finantsolukorras. Kuigi mõned kahjunäitajad, nagu tootmismaht, turuosa ja laovarud, näitavad positiivset suundumust, näitavad teised näitajad, nagu müügihinnad, kasumlikkus, rahavoog, investeeringud ja investeeringutasuvus, negatiivset suundumust.

(218)

Hoolimata kehtivatest meetmetest, tootlikkuse kasvust ja asjaolust, et liidu tootmisharu suutis oma tootmiskulusid vähendada, kandis liidu tootmisharu 2017.–2019. aastal endiselt kahjumit.

(219)

Eespool märgitut arvestades järeldas komisjon, et liidu tootmisharu kandis olulist kahju alusmääruse artikli 3 lõike 5 tähenduses.

(220)

Seejärel hindas komisjon, kas asjaomastest riikidest pärit impordi ja liidu tootmisharule tekkinud kahju vahel on põhjuslik seos.

(221)

HRV puhul näitas uurimine, et impordimaht ületas kogu vaatlusaluse perioodi jooksul miinimumtasemeid. Kuigi hinna allalöömise marginaal oli läbivaatamisega seotud uurimisperioodil impordihinna suhtes dumpinguvastaste tollimaksude kohaldamisel negatiivne, oli hinna allalöömise marginaal ilma dumpinguvastaste tollimaksudeta üle 20 %. Kuna liidu tootmisharu teenib kahjumit ja arvestades Indoneesia esialgse uurimise käigus kindlaks tehtud sihtkasumit 5–15 %, (92) siseneb Hiinast pärit import liitu selgelt kahjustavate hindadega.

(222)

Indoneesia puhul selgus uurimise käigus ühtlasi, et nagu ka HRV puhul, ületas import kogu vaatlusaluse perioodi jooksul miinimumtaset. Hinna allalöömise marginaal oli negatiivne ilma dumpinguvastase tollimaksuta. Sellest hoolimata annaksid praegused impordihinnad ilma dumpinguvastaste tollimaksudeta tulemuseks turuhinnast madalama hinnaga müügi marginaali, mis ületab 7 %, kui võtta võrdluseks sihthind, mis määrati kindlaks liidu tootmisharu tootmiskulude põhjal läbivaatamisega seotud uurimisperioodil, ning sihtkasum 5–15 %, mis tehti kindlaks Indoneesia esialgse uurimise käigus.

(223)

Eeltoodut arvesse võttes järeldas komisjon, et liidu tootmisharu kantud olulise kahju põhjustas HRVst pärit import ning seda ei saanud põhjustada Indoneesiast pärit import, sest meetmete mõjul toimus import Indoneesiast hindadega, mis ei tekitanud liidu tootmisharule kahju.

(224)

Seepärast uuris komisjon täiendavalt HRVst pärit dumpinguhinnaga impordi põhjustatud kahju jätkumise tõenäosust ja Indoneesiast pärit dumpinguhinnaga impordi põhjustatud kahju kordumise tõenäosust meetmete kehtetuks tunnistamise korral.

(225)

Komisjon järeldas põhjenduses 219, et liidu tootmisharu kandis läbivaatamisega seotud uurimisperioodil olulist kahju. Põhjenduses 223 märkis komisjon ühtlasi, et liidu tootmisharule tekkinud oluline kahju oli põhjustatud HRVst pärit impordist. Komisjon hindas ka seda, kas käesoleval juhul oleks tõenäoline, et HRVst pärit dumpinguhinnaga impordi põhjustatud kahju jätkuks, kui meetmetel lastaks aeguda.

(226)

Selleks analüüsis komisjon järgmisi elemente: HRV tootmismaht ja vaba tootmisvõimsus, liidu turu atraktiivsus Hiina eksportivate tootjate jaoks, HRVst pärit impordi tõenäoline hinnatase dumpinguvastaste meetmete puudumise korral ning selle mõju liidu tootmisharule.

(227)

Arvestades HRV märkimisväärset liigset tootmisvõimsust ja liidu turu atraktiivsust Hiina eksportivate tootjate jaoks, nagu selgitatud põhjendustes 147–153, on suur tõenäosus, et dumpinguvastaste meetmete aegumine tooks kaasa ekspordi suurenemise.

(228)

Seoses sellise impordi tõenäolise mõjuga uuris komisjon selle tõenäolist hinnataset, kui meetmetel lastaks aeguda. Sellega seoses leidis komisjon, et impordihindade tasemed läbivaatamisega seotud uurimisperioodil ilma dumpinguvastase tollimaksuta on mõistlikud näitajad. Selle põhjal tegi komisjon kindlaks liidu tootmisharu hindade märkimisväärse allalöömise (üle 20 %).

(229)

Kuna liidu tootmisharu oli peaaegu kogu vaatlusaluse perioodi jooksul kahjumis, nagu märgitud põhjenduses 211, ning arvestades, et nagu selgitatud põhjenduses 221, on sellele tootmisharule seatud sihtkasum vahemikus 5–15 %, on Hiina import sisenenud liitu kahjustavate hindadega.

(230)

Seetõttu järeldatakse, et juba praegu olulist kahju kandva liidu tootmisharu olukord halveneks meetmete kehtetuks tunnistamise korral veelgi. Meetmete puudumise korral avaldaks Hiina dumpinguhindadega import liidu turul tõenäoliselt veel enam survet müügihindade alandamiseks. Liidu tootmisharu oleks väga tõenäoliselt sunnitud alandama oma müügihindu, mis tooks kaasa kasumlikkuse edasise vähenemise ja tõenäoliselt ka olulise kahjumi lühikeses plaanis.

(231)

Kui liidu tootmisharu püüaks aga tõsta oma müügihindu kasumlikule tasemele, tooks see väga tõenäoliselt kaasa müügimahu vähenemise ja turuosa kaotamise madala hinnaga impordile. Arvestades HRV tohutut vaba tootmisvõimsust, saaksid Hiina eksportivad tootjad lühiajaliselt suurendada oma eksporti ja hõivata liidu tootmisharu arvelt olulise turuosa. Liidu tootmisharu kaotab tõenäoselt mastaabisäästu, mis toob kaasa ühiku tootmiskulude suurenemise ja seega liidu tootmisharu kasumlikkuse edasise vähenemise. Selle tagajärjel oleks liidu tootmisharu elujõulisus suures ohus.

(232)

Võttes arvesse eespool esitatud järeldusi, nimelt HRV tohutu vaba tootmisvõimsuse ja liidu turu atraktiivsuse kohta ning HRVst pärit impordi hinnatasemete kohta dumpinguvastaste meetmete puudumise korral ja selle tõenäolise mõju kohta liidu tootmisharule, järeldas komisjon, et meetmete puudumine tooks suure tõenäosusega kaasa HRVst pärit kahjustava dumpinguhinnaga impordi märkimisväärse suurenemise ja et tõenäoliselt jätkuks oluline kahju.

(233)

Komisjon järeldas põhjenduses 219, et liidu tootmisharu kandis olulist kahju. Põhjenduses 223 märkis komisjon ühtlasi, et liidu tootmisharule tekkinud oluline kahju ei saanud olla põhjustatud Indoneesiast pärit impordist. Seetõttu hindas komisjon kooskõlas alusmääruse artikli 11 lõikega 2 Indoneesiast pärit dumpinguhinnaga impordist tuleneva kahju kordumise tõenäosust, kui meetmetel lastakse aeguda.

(234)

Sellega seoses uuris komisjon Indoneesia tootmisvõimsust ja vaba tootmisvõimsust, turuolukorda Indoneesias, liidu turu atraktiivsust Indoneesia eksportivate tootjate jaoks, Indoneesiast pärit impordi tõenäolist hinnataset dumpinguvastaste meetmete puudumise korral ning selle mõju liidu tootmisharule.

(235)

Võttes arvesse Indoneesia tootjate märkimisväärset liigset tootmisvõimsust, Indoneesia siseturu olukorda ja liidu turu atraktiivsust Indoneesia eksportivate tootjate jaoks, nagu selgitatud põhjendustes 158–165, järeldas komisjon, et on väga tõenäoline, et dumpinguvastaste meetmete aegumine suurendaks eksporti.

(236)

Tuginedes Indoneesiast pärit impordi hinnatasemetele läbivaatamisega seotud uurimisperioodil, uuris komisjon Indoneesiast pärit impordi tõenäolist hinnataset, kui meetmetel lastaks aeguda, ja selle mõju liidu tootmisharu olukorrale. Kuigi Indoneesia eksportijad ei löönud liidu tootmisharu hindu alla pärast kehtivate dumpinguvastaste tollimaksude mahaarvamist, oli turuhinnast madalama hinnaga müügi marginaal üle 7 %, kui kasutada sihtkasumit vahemikus 5–15 %, nagu selgitatud põhjenduses 229. See näitab, et kui meetmetel lastaks aeguda, toimuks Indoneesiast pärit import kahjustava hinnatasemega, mis suurendaks hinnasurvet liidu tootmisharule, mis seejärel kas kaotaks müügimahtu või oleks sunnitud alandama oma hinnataset. See tekitaks väga kiiresti märkimisväärse kahjumi, mis ei ole lühikeses plaanis jätkusuutlik olukord.

(237)

Võttes arvesse eespool esitatud järeldusi, nimelt Indoneesia vaba tootmisvõimsuse, Indoneesia turuolukorra ja liidu turu atraktiivsuse kohta ning Indoneesiast pärit impordi eeldatava hinnataseme kohta dumpinguvastaste meetmete puudumise korral ja selle mõju kohta liidu tootmisharule, järeldatakse, et meetmete puudumine tooks suure tõenäosusega kaasa Indoneesiast pärit kahjustava dumpinguhinnaga impordi märkimisväärse suurenemise ja tõenäoliselt korduks oluline kahju.

(238)

Kooskõlas alusmääruse artikliga 21 uuris komisjon, kas kehtestatud dumpinguvastaste meetmete säilitamine võiks olla vastuolus liidu kui terviku huvidega. Liidu huvide kindlakstegemisel võeti arvesse kõigi asjaomaste huvitatud isikute, sealhulgas liidu tootmisharu, importijate ja kasutajate huve.

(239)

Vastavalt alusmääruse artikli 21 lõikele 2 anti kõikidele huvitatud isikutele võimalus oma seisukohad teatavaks teha.

(240)

Sellele tuginedes uuris komisjon, kas vaatamata dumpingu ja kahju jätkumise tõenäosuse kohta tehtud järeldustele HRV puhul ning dumpingu jätkumise ja kahju kordumise tõenäosuse kohta tehtud järeldustele Indoneesia puhul leidub kaalukaid põhjusi, mis lubaksid järeldada, et olemasolevate meetmete säilitamine ei ole liidu huvides.

(241)

Uurimise käigus tehti kindlaks, et liidu tootmisharu kandis olulist kahju. Nagu mainitud põhjenduses 223, põhjustas HRVst pärit dumpinguhinnaga import olulist kahju ja seetõttu järeldati, et kui HRV suhtes kehtestatud meetmetel lastaks aeguda, oleks olulise kahju jätkumine tõenäoline. Uurimisel selgus ka olulise kahju kordumise tõenäosus juhul, kui Indoneesia impordi suhtes kehtestatud dumpinguvastastel meetmetel lastaks aeguda. Eelkõige on tõenäoline, et liidu tootmisharu oodatav taastumine kantud olulisest kahjust oleks ohus, kui Hiina ja Indoneesia naatriumvesinikglutamaadi dumpinguhindadega import liidu turule suureneks.

(242)

Meetmete säilitamise korral eeldatakse, et liidu tootmisharu hakkaks järk-järgult saama kehtestatud meetmete mõjust täielikku kasu. Seda kinnitab ka asjaolu, et pärast meetmetest kõrvalehoidmise uurimist 2020. aastal laiendati HRVst pärit naatriumvesinikglutamaadi impordi suhtes kehtestatud dumpinguvastaseid meetmeid HRVst pärit naatriumvesinikglutamaadi impordile segus või lahuses, nagu on selgitatud põhjendustes 8 ja 9.

(243)

Kui meetmetel lastaks aeguda, halveneks liidu tootmisharu olukord tõenäoliselt veelgi, nagu selgitatud eespool kahju jätkumise/kordumise analüüsis põhjendustes 225–237.

(244)

Seega jõuti järeldusele, et HRV ja Indoneesia suhtes kehtivate meetmete säilitamine oleks liidu tootmisharu huvides.

(245)

Pärast algatamisteate avaldamist andis endast märku neli sõltumatut importijat. Kõik neli tegid uurimise käigus täielikku koostööd, esitades täielikud vastused küsimustikule.

(246)

Kaks koostööd teinud sõltumatut importijat importisid naatriumvesinikglutamaati nii Hiinast kui ka Indoneesiast ning ülejäänud kaks ainult Indoneesiast. Kõigi nende puhul oli naatriumvesinikglutamaati puudutava tegevuse mõju nende kogukäibele väga piiratud (alla 1,5 % kogukäibest). Lisaks näitas uurimine, et importijad teenisid kehtivatest meetmetest hoolimata kasumit. Imporditud naatriumvesinikglutamaati kasutati nii toidusektoris kui ka väljaspool toidusektorit.

(247)

Nendel põhjustel järeldas komisjon, et meetmete säilitamise korral ei oleks importijate majanduslikule olukorrale avalduv mõju tõenäoliselt märkimisväärne.

(248)

Kasutajad tegutsevad peamiselt toidu- ja joogisektoris ning kasutavad naatriumvesinikglutamaati vürtsisegude, suppide ja muude valmististe tootmiseks. Naatriumvesinikglutamaati võib kasutada teatavatel konkreetsetel otstarvetel väljaspool toidusektorit, näiteks pesuainete tootmiseks.

(249)

Ükski kasutaja ei teinud uurimise käigus koostööd.

(250)

Käesoleva uurimise käigus ei ilmnenud kehtivate meetmete märkimisväärset kahjulikku mõju kasutajatele. Varasemad Hiina ja Indoneesia suhtes algatatud uurimised näitasid, et meetmetel ei tundunud olevat koostööd teinud kasutajatele märkimisväärset kahjulikku mõju.

(251)

Nendel põhjustel järeldas komisjon, et meetmete säilitamise korral ei oleks asjaomaste ettevõtjate majanduslikule olukorrale avalduv mõju tõenäoliselt märkimisväärne.

(252)

Eespool kirjeldatu põhjal järeldas komisjon, et puuduvad liidu huvide seisukohast mõjuvad põhjused mitte säilitada kehtivaid meetmeid asjaomastest riikidest pärit naatriumvesinikglutamaadi impordi suhtes.

(253)

Tuginedes komisjoni järeldustele HRV ja Indoneesia dumpingu jätkumise tõenäosuse kohta, kahju jätkumise tõenäosuse kohta HRV puhul ja kahju kordumise tõenäosuse kohta Indoneesia puhul ning järeldustele liidu huvide kohta, tuleks HRVst ja Indoneesiast pärit naatriumvesinikglutamaadi impordi suhtes kehtestatud dumpinguvastased meetmed säilitada.

(254)

Et minimeerida tollimaksudest kõrvalehoidmise ohtu maksumäärade suurte erinevuste tõttu, on individuaalsete dumpinguvastase tollimaksu määrade rakendamise tagamiseks vaja erimeetmeid. Äriühingud, millele on kehtestatud individuaalne dumpinguvastane tollimaks, peavad esitama liikmesriikide tolliasutustele kehtiva faktuurarve. Arve peab vastama käesoleva määruse artikli 1 lõikes 3 sätestatud nõuetele. Sellise arveta impordi suhtes rakendatakse kõigi teiste äriühingute suhtes kohaldatavat dumpinguvastast tollimaksu.

(255)

Kuigi sellise arve esitamine on vajalik selleks, et liikmesriikide tolliasutused saaksid kohaldada impordi suhtes individuaalseid dumpinguvastase tollimaksu määrasid, peavad tolliasutused peale selle dokumendi arvesse võtma ka muid asjaolusid. Isegi kui esitatakse arve, mis vastab kõigile käesoleva määruse artikli 1 lõikes 3 esitatud nõuetele, peavad liikmesriikide tolliasutused tegema kooskõlas tollieeskirjadega tavapärased kontrollid ja – nagu ka kõigil muudel juhtudel – võivad nõuda lisadokumente (veodokumendid jne), et kontrollida deklaratsioonis esitatud üksikasjade õigsust ning veenduda, et madalama tollimaksumäära kohaldamine on õigustatud.

(256)

Kui sellise äriühingu ekspordi maht, mille suhtes kohaldatakse madalamaid individuaalseid tollimaksumäärasid, suureneb pärast asjaomaste tollimaksude kehtestamist märgatavalt, võib sellist mahu suurenemist käsitleda meetmete kohaldamisest tuleneva kaubandusstruktuuri muutusena alusmääruse artikli 13 lõike 1 tähenduses. Sel juhul – ja kui tingimused on täidetud – võib algatada meetmetest kõrvalehoidmist käsitleva uurimise. Sellise uurimise käigus võib muu hulgas uurida individuaalse(te) tollimaksumäära(de) kaotamise ja sellest tulenevalt kogu riiki hõlmava tollimaksu kehtestamise vajadust.

(257)

Käesolevas määruses sätestatud individuaalseid dumpinguvastase tollimaksu määrasid kohaldatakse üksnes kõnealuste äriühingute ja seega nimetatud konkreetsete juriidiliste isikute toodetud uurimisaluse toote impordi suhtes. Kui uurimisalust toodet valmistab mõni muu äriühing, kelle nime ja aadressi ei ole käesoleva määruse regulatiivosas nimetatud, sealhulgas konkreetselt nimetatud äriühingutega seotud üksused, ei tohiks sellise impordi suhtes nimetatud määrasid kohaldada ning selle suhtes kehtib kõikide muude äriühingute suhtes kohaldatav tollimaksumäär. Taotlus kohaldada individuaalset dumpinguvastase tollimaksu määra (nt pärast juriidilise isiku nimevahetust või uue tootmis- või müügiüksuse asutamist) tuleks viivitamata saata komisjonile (93) koos kogu asjaomase teabega, eelkõige teabega mis tahes muudatuse kohta äriühingu tootmistegevuses, omamaises või eksportmüügis, mis on seotud näiteks kõnealuse nimevahetuse või kõnealuse muudatusega tootmis- või müügiüksustes. Vajaduse korral muudetakse määrust vastavalt, ajakohastades nende äriühingute loetelu, kelle suhtes kohaldatakse individuaalseid tollimaksumäärasid.

(258)

Kõiki huvitatud isikuid teavitati olulistest asjaoludest ja kaalutlustest, mille põhjal kavatseti soovitada kehtivate meetmete säilitamist. Nende jaoks oli pärast otsuse avalikustamist ette nähtud ka periood märkuste esitamiseks. Ainult taotluse esitaja esitas märkused, milles ta toetas komisjoni järeldusi.

(259)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) 2018/1046 (94) artikli 109 kohaselt on tasutav viivisemäär juhul, kui teatav summa tuleb tagasi maksta Euroopa Liidu Kohtu otsuse alusel, Euroopa Keskpanga poolt oma peamiste refinantseerimistehingute suhtes kohaldatav, Euroopa Liidu Teataja C-seerias avaldatud määr, mis kehtib iga kuu esimesel kalendripäeval.

(260)

Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas määruse (EL) 2016/1036 artikli 15 lõike 1 alusel loodud komitee arvamusega,