(1)

Komisjoni otsusega 2011/278/EL (2) määrati kindlaks lubatud heitkoguse ühikute (edaspidi „LHÜd“) tasuta eraldamisel aluseks võetavad 54 võrdlusalust (edaspidi „võrdlusalused“) ja nende väärtused ajavahemikuks 2013–2020. Otsus 2011/278/EL tunnistati alates 1. jaanuarist 2021 kehtetuks ja asendati komisjoni delegeeritud määrusega (EL) 2019/331, (3) millega kehtestati ajavahemikuks 2021–2030 iga võrdlusaluse väärtuse ajakohastamiseks kohaldatavate iga-aastaste vähendamismäärade kindlaksmääramise alguspunktid.

(2)

Niivõrd kui see oli võimalik, võeti otsuses 2011/278/EL esitatud 54 võrdlusaluse väärtuse määramisel aluseks Euroopa sektoriühenduste esitatud andmed üksikute käitiste tõhususe kohta kasvuhoonegaaside heite seisukohast, järgides komisjoni suunisdokumendis esitatud eeskirju ja nn sektoripõhiseid eeskirju. Kuna andmete kogumine oli vabatahtlik, ei hõlmanud andmekogum kõiki asjaomaseid käitisi. Neljateistkümne tootepõhise võrdlusaluse väärtused põhinesid ainult ühte liiki toodet tootvate käitiste andmetel, kuna heite seostamist üksikute tooteliikidega vastavates mitut liiki tooteid tootvates käitistes ei peetud ettenähtud aja jooksul teostatavaks. Viie tootepõhise võrdlusaluse ning soojus- ja kütusepõhise võrdlusaluse väärtused põhinesid parimat võimalikku tehnikat käsitlevatest viitedokumentidest või muust kirjandusest saadud teabel, kuna andmeid üksikute käitiste kohta ei olnud. Nelja tootepõhise võrdlusaluse väärtused põhinesid muudel tootepõhistel võrdlusalustel, et tagada samade või sarnaste toodete tootjatele võrdsed tingimused.

(3)

Võrdlusaluste muudetud väärtuste kindlaksmääramisel tuleb võtta aluseks direktiivi 2003/87/EÜ artikli 11 kohaselt 2016. ja 2017. aasta kohta esitatud tõendatud teave käitiste tõhususe kohta kasvuhoonegaaside heite seisukohast. Iga võrdlusaluse jaoks tuleb arvutada 10 % kõige tõhusamate käitiste keskmised näitajad 2016. ja 2017. aastal. Nende väärtuste võrdlemisega otsuses 2011/278/EL esitatud võrdlusaluste väärtustega, mis põhinesid 2007. ja 2008. aasta tulemusandmetel, tuleb iga võrdlusaluse kohta teha kindlaks iga-aastased vähendamismäärad üheksa-aastasel ajavahemikul 2007/2008–2016/2017. Nende iga-aastaste vähendamismäärade abil tuleb seejärel ekstrapoleerimise teel arvutada võrdlusaluste väärtuste vastavad vähendused 15-aastase ajavahemiku 2007/2008–2022/2023 jaoks. Vastavalt direktiivi 2003/87/EÜ artikli 10a lõikele 2 ei tohiks 15-aastase ajavahemiku jooksul kohaldatav vähendus olla väiksem kui 3 % ega suurem kui 24 %. Aromaatsete ühendite, vesiniku, sünteesigaasi ja kuummetalli võrdlusaluste väärtuste ajakohastamise suhtes kohaldatakse erisätteid.

(4)

Vastavalt direktiivi 2003/87/EÜ artikli 11 lõikele 1 esitasid liikmesriigid 30. septembriks 2019 komisjonile LHÜde tasuta eraldamise seisukohast olulist teavet sisaldava käitiste loetelu. Tagamaks, et võrdlusaluste väärtused põhinevad õigetel andmetel, kontrollis komisjon põhjalikult LHÜde tasuta eraldamise seisukohast oluliste andmete täielikkust ja järjepidevust, kasutades selleks muu hulgas automaatseid vahendeid. Vajaduse korral palus komisjon asjaomastelt pädevatelt asutustelt selgitusi ja parandusi. Kõnealuse menetluse tulemusena sai komisjon täpsed, järjepidevad ja võrreldavad andmed kõigi direktiiviga 2003/87/EÜ hõlmatud paiksete käitiste tõhususe kohta nende kasvuhoonegaaside heite seisukohast. Seda kvaliteetset andmekogumit kasutati kõigi 54 võrdlusaluse muudetud väärtuse määramiseks ajavahemikuks 2021–2025. Kõigi selliste käitiseosade andmeid, mis kuuluvad delegeeritud määruse (EL) 2019/331 I lisas esitatud konkreetse võrdlusaluse määratluse alla, kasutati selleks, et määrata kindlaks 10 % kõige tõhusamate käitiste keskmised näitajad 2016. ja 2017. aastal, nagu on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/87/EÜ artikli 10a lõikes 2 ja direktiivi (EL) 2018/410 (4) põhjenduses 11.

(5)

Direktiivi 2003/87/EÜ artikli 27 kohaselt võivad liikmesriigid teatavatel tingimustel arvata ELi heitkogustega kauplemise süsteemist (edaspidi „ELi HKS“) välja käitised, mille heitkogused on olnud alla 25 000 CO2 ekvivalenttonni ja mille nimisoojusvõimsus, juhul kui nende tegevusalaks on põletamine, on alla 35 MW, välja arvatud biomassist pärit heitkogused. Direktiivi 2003/87/EÜ artikli 27a kohaselt võivad liikmesriigid arvata ELi HKSist välja ka sellised käitised, mille heitkogused on alla 2 500 CO2 ekvivalenttonni, jättes arvesse võtmata biomassist pärit heitkogused. Nende sätete alusel on mitu liikmesriiki otsustanud teatavad käitised ELi HKSist ajavahemikuks 2021–2025 välja arvata. Neid käitisi ei tuleks võrdlusaluste muudetud väärtuste määramisel arvesse võtta.

(6)

Delegeeritud määrus (EL) 2019/331 sisaldab eeskirju heitkoguste kindlaksmääramiseks käitiseosa tasandil, et tagada mõõdetava soojuse, süsinikku sisaldavate heitgaaside ja ülekantud CO2 impordi, ekspordi ja ettevõttesisese tootmisega seotud heite järjekindel käsitlemine. Selleks tehti kindlaks heitekoefitsiendid, milleks kasutati soojus- ja kütusepõhise võrdlusaluse väärtusi, mida oli omakorda ajakohastatud kindlaksmääratud iga-aastaste vähendamismääradega. Soojuse impordi, mille heitekoefitsient on teadmata või ei ole selgelt määratud, ning soojuse ekspordi puhul kasutati väärtust 53,3 CO2 ekvivalenttonni / TJ. Kõnealuse väärtuse saamiseks kohaldati üheksa-aastase ajavahemiku 2007/2008–2016/2017 soojuspõhise võrdlusaluse väärtuse suhtes iga-aastast vähendamismäära 1,6 %. Heitgaasi ekspordi puhul lahutati heitgaasi tegelikust heitekoefitsiendist väärtus 37,4 CO2 ekvivalenttonni / TJ. See väärtus vastab maagaasi heitekoefitsiendile (56,1 CO2 ekvivalenttonni / TJ) korrutatuna teguriga 0,667, mis väljendab erinevust heitgaasi kasutamise ja maagaasi kui etalonkütuse kasutamise tõhususe vahel. Heitgaasi impordi puhul kasutati väärtust 48,0 CO2 ekvivalenttonni / TJ. Kõnealuse väärtuse saamiseks kohaldati üheksa-aastase ajavahemiku 2007/2008–2016/2017 kütusepõhise võrdlusaluse väärtuse suhtes iga-aastast vähendamismäära 1,6 %.

(7)

Selliste käitiseosade puhul, mis impordivad vahesaadusi, mille tootmine on hõlmatud asjaomase tootepõhise võrdlusaluse süsteemipiiridega, ja kui esitatud andmete põhjal ei olnud võimalik kõnealuste vahesaaduste tootmisega seotud kasvuhoonegaaside heidet kindlaks teha, ei tuleks asjaomaste käitiseosade tõhusust kasvuhoonegaaside heite seisukohast võrdlusaluste muudetud väärtuste kindlaksmääramisel arvesse võtta. See puudutab rafineerimissaaduste, kuummetalli, tulekindlate toodete lubja, ammoniaagi, vesiniku ja naatriumkarbonaadi võrdlusaluse väärtuse ajakohastamist. Selliste käitiseosade puhul, mis ekspordivad vahesaadusi, ja kui esitatud andmete põhjal ei olnud võimalik järgnevate protsessidega seotud kasvuhoonegaaside heidet kindlaks teha, ei tuleks asjaomaste käitiseosade tõhusust kasvuhoonegaaside heite seisukohast võrdlusaluste muudetud väärtuste kindlaksmääramisel arvesse võtta. See puudutab rafineerimissaaduste ja kuummetalli võrdlusaluse väärtuse ajakohastamist.

(8)

Delegeeritud määrusega (EL) 2019/331 kehtestatud metoodika heite seostamiseks eri käitiseosadega võib tuua kaasa kasvuhoonegaaside heite seisukohast negatiivse tõhususe, kui väikese heitekoefitsiendiga kütusest toodetud soojus eksporditakse teistesse käitiseosadesse või käitistesse. Sellisel juhul tuleks võrdlusaluse muudetud väärtuste määramisel seada asjaomase käitiseosa tõhusus kasvuhoonegaaside heite seisukohast nulliks.

(9)

Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas kliimamuutuste komitee arvamusega,