(1)

Komisjoni delegeeritud määrustes (EL) 2015/2205, (2) (EL) 2016/592 (3) ja (EL) 2016/1178 (4) on muu hulgas täpsustatud kõnealuste määruste lisades sätestatud börsiväliste tuletisinstrumentide liikidesse kuuluvate lepingute kliiringukohustuse jõustumise kuupäevad. Kõnealustes määrustes on sätestatud hilisemad kliiringukohustuse täitmise kuupäevad, mida kohaldatakse selliste börsiväliste tuletislepingute suhtes, mille on sõlminud samasse gruppi kuuluvad vastaspooled, kellest üks on asutatud kolmandas riigis ja teine liidus. Kohaldamiskuupäeva edasilükkamine oli vajalik tagamaks, et selliste börsiväliste tuletislepingute suhtes ei kohaldataks kliiringukohustust enne määruse (EL) nr 648/2012 artikli 13 lõike 2 kohase rakendusakti vastuvõtmist.

(2)

Alates 2018. aastast ei ole seoses kliiringukohustusega määruse (EL) nr 648/2012 artikli 13 lõike 2 alusel ühtegi rakendusakti vastu võetud. Kliiringukohustuse kohaldamine börsiväliste tuletislepingute suhtes, mille on sõlminud samasse gruppi kuuluvad vastaspooled, kellest üks on asutatud kolmandas riigis ja teine liidus, on seetõttu komisjoni delegeeritud määrusega (EL) 2019/667 (5) edasi lükatud kas 21. detsembrini 2020 või kuni kõnealuste rakendusaktide vastuvõtmiseni. Hoolimata jõupingutustest, mida on tehtud selliste kolmandate riikide jurisdiktsioonide analüüsimiseks, mille puhul selline rakendusakt võib olla õigustatud, ei ole seoses kliiringukohustusega veel vastu võetud ühtegi määruse (EL) nr 648/2012 artikli 13 lõike 2 kohast rakendusakti. Kliiringukohustuse kohaldamist kõnealuste lepingute suhtes tuleks seetõttu edasi lükata, et vältida soovimatut kahjulikku majanduslikku mõju, mida kõnealuse vabastuse kehtivuse lõppemine avaldaks liidu ettevõtjatele.

(3)

Ühendkuningriigist sai 1. veebruaril 2020 kolmas riik ning liidu õiguse kohaldamine Ühendkuningriigi suhtes ja Ühendkuningriigis lõpeb 31. detsembril 2020. Määruses (EL) nr 648/2012 sätestatud kliiringukohustuse puhul aga ei ole arvestatud võimalusega, et mõni liikmesriik astub liidust välja. Delegeeritud määrustes (EL) 2015/2205, (EL) 2016/592 ja (EL) 2016/1178 on täpsustatud kuupäevad, mil kliiringukohustus jõustub teatavatesse börsiväliste tuletisinstrumentide liikidesse kuuluvate lepingute puhul. Lisaks on kõnealustes määrustes nähtud ette erinevad kuupäevad sõltuvalt nende lepingute vastaspoole kategooriast. Vastaspooled ei saa prognoosida, milline on Ühendkuningriigis asutatud vastaspoole staatus tulevikus või millises ulatuses saaks see vastaspool jätkata teatavate teenuste osutamist liidus asutatud vastaspooltele. Selliste börsiväliste tuletislepingute poolte probleemid, mille vastaspooled on asutatud Ühendkuningriigis, on seega otseselt tingitud sündmusest, mis ei ole nende kontrolli all ja võib seada nad teiste liidus tegutsevate vastaspooltega võrreldes ebasoodsamasse olukorda.

(4)

Selle olukorra lahendamiseks võivad vastaspooled soovida lepingut uuendada, asendades Ühendkuningriigis asutatud vastaspoole liikmesriigis asutatud vastaspoolega. Kui Ühendkuningriigi liidust väljaastumise tõttu otsustatakse asendada Ühendkuningriigis asutatud vastaspool uue liidus asutatud vastaspoolega, võib asendamine tuua kaasa kliiringukohustuse, kui see toimub kuupäeval, mil asjaomast liiki lepingu puhul jõustub kliiringukohustus, või pärast seda kuupäeva. Selle tulemusena peavad pooled võib-olla kliirima asjaomase lepingu tegevusloa saanud või tunnustatud keskses vastaspooles. Kuna keskselt kliiritavate lepingute suhtes kehtiv tagatiste kord erineb mittekeskselt kliiritavate lepingute suhtes kehtivast korrast, võib kliiringukohustuse tekkimine sundida teatavaid vastaspooli oma tehingud lõpetama, jättes teatavad riskid maandamata. Selleks et tagada turu tõrgeteta toimimine ja võrdsed tingimused liidus asutatud vastaspooltele, peaks vastaspooltel olema võimalik asendada Ühendkuningriigis asutatud vastaspooled liikmesriigis asutatud vastaspooltega, ilma et see tooks kaasa kliiringukohustuse.

(5)

Lisaks tuleks vastaspooltele anda piisavalt aega Ühendkuningriigis asutatud vastaspoolte asendamiseks. Seetõttu tuleks edasi lükata kuupäev, millest alates võib nende lepingute uuendamisel tekkida kliiringukohustus.

(6)

Määrust (EL) nr 648/2012 on muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2019/834 (6). Selle muudatuse tõttu ei ole enam vaja kliirida teatavaid börsiväliseid tuletislepinguid, mis on sõlmitud enne kliiringukohustuse jõustumist. Samuti ei pea enam täpsustama määruse (EL) nr 648/2012 artiklis 4 osutatud börsiväliste tuletislepingute minimaalseid järelejäänud tähtaegu. Seetõttu ei tuleks delegeeritud määrustes (EL) 2015/2205, (EL) 2016/592 ja (EL) 2016/1178 enam nimetada minimaalseid järelejäänud tähtaegu.

(7)

Delegeeritud määruseid (EL) 2015/2205, (EL) 2016/592 ja (EL) 2016/1178 tuleks vastavalt muuta.

(8)

Käesolev määrus põhineb Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve (ESMA) poolt komisjonile esitatud regulatiivsete tehniliste standardite eelnõul.

(9)

Delegeeritud määruste (EL) 2015/2205, (EL) 2016/592 ja (EL) 2016/1178 muudatused on kehtiva õigusraamistiku piiratud kohandused. Võttes arvesse muudatuste piiratud ulatust ja küsimuse kiireloomulisust, oleks väga ebaproportsionaalne, kui ESMA korraldaks avalikud konsultatsioonid või analüüsiks võimalikke seonduvaid kulusid ja kasu. Samadel põhjustel ei ole ESMA konsulteerinud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1095/2010 (7) artikli 37 kohaselt loodud väärtpaberituru sidusrühmade koguga, keda vastavalt teavitati.

(10)

Turuosalistele tuleb võimalikult kiiresti tagada õiguskindlus, et nad saaksid piisavalt valmistuda määruses (EL) nr 648/2012 sätestatud nõuete täitmiseks, mille kohaldamist mõjutab käesolev määrus, eelkõige seoses nõuetega, mille suhtes praegu kohaldatav tähtaeg hakkab kätte jõudma. Käesolev määrus peaks seetõttu jõustuma kiiremas korras,

1)

Artiklit 3 muudetakse järgmiselt:

(2)

Artikkel 4 jäetakse välja.

1)

Artiklit 3 muudetakse järgmiselt:

2)

Artikkel 4 jäetakse välja.

1)

Artiklit 3 muudetakse järgmiselt:

2)

Artikkel 4 jäetakse välja.