Choose the experimental features you want to try

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 32021O2256

Euroopa Keskpanga suunis (EL) 2021/2256, 2. november 2021, millega kehtestatakse ühtse järelevalvemehhanismi eetikaraamistiku põhimõtted (EKP/2021/50) (uuesti sõnastatud)

ECB/2021/50

ELT L 454, 17.12.2021, pp. 21–31 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

Legal status of the document In force

ELI: http://data.europa.eu/eli/guideline/2021/2256/oj

17.12.2021   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 454/21


EUROOPA KESKPANGA SUUNIS (EL) 2021/2256,

2. november 2021,

millega kehtestatakse ühtse järelevalvemehhanismi eetikaraamistiku põhimõtted (EKP/2021/50)

(uuesti sõnastatud)

EUROOPA KESKPANGA NÕUKOGU,

võttes arvesse nõukogu määrust (EL) nr 1024/2013, 15. oktoober 2013, millega antakse Euroopa Keskpangale eriülesanded seoses krediidiasutuste usaldatavusnõuete täitmise järelevalve poliitikaga (1), eelkõige selle artikli 6 lõiget 1 koosmõjus artikli 6 lõikega 7,

ning arvestades järgmist:

(1)

Euroopa Keskpanga suunises (EL) 2015/856 (EKP/2015/12) (2) tuleb teha mitmeid muudatusi. Selguse huvides tuleks suunis (EL) 2015/856 (EKP/2015/12) uuesti sõnastada.

(2)

Selleks et täita Euroopa Keskpangale (EKP) ja ühtses järelevalvemehhanismis osalevate liikmesriikide riiklikele pädevatele asutustele määrusega (EL) nr 1024/2013 antud ülesandeid, järgivad EKP ja riiklikud pädevad asutused sõltumatuse, vastutuse, läbipaistvuse ning kutse-eetika ja usaldusväärsuse kõrgeimaid standardeid, sh nulltolerantsi ebakohase käitumise ja ahistamise suhtes. Neid põhimõtteid ja standardeid tagav juhtimisraamistik on ühtse järelevalvemehhanismi usaldusväärsuse hoidmise põhielement ning oluline järelevalve alla kuuluvate üksuste ning liidu kodanike usalduse kindlustamiseks.

(3)

Ülaltoodut silmas pidades võttis EKP nõukogu 2015. aastal vastu suunise (EL) 2015/856 (EKP/2015/12), millega kehtestati ühtse järelevalvemehhanismi ühtse eetikaraamistiku põhimõtted (edaspidi „ühtse järelevalvemehhanismi eetikaraamistik“), mis tagavad ühtse järelevalvemehhanismi usaldusväärsuse ja maine, samuti üldsuse usalduse EKP ja ühtses järelevalvemehhanismis osalevate liikmesriikide riiklike pädevate asutuste organite liikmete ja töötajate usaldusväärsuse ja erapooletuse vastu.

(4)

EKP nõukogu on seisukohal, et kutse-eetika ja usaldusväärsuse kõrgeimate standardite hoidmiseks tuleks edasi arendada olemasolevaid ühtseid miinimumstandardeid ja -eeskirju, mille eesmärk on vältida siseringitehinguid ja ühtse järelevalvemehhanismi mitteavaliku teabe väärkasutamist ning ennetada ja hallata huvide konflikte. Selleks peab EKP nõukogu oluliseks, et EKP ja riiklikud pädevad asutused võtaksid meetmeid, mille eesmärk on vältida isegi näiliseid siseringitehinguid, mitteavaliku teabe väärkasutamisi ja võimalikke huvide konflikte. Kuigi EKP-l ja riiklikel pädevatel asutustel peaks olema teatav vabadus selliste meetmete jaoks sobivaima raamistiku määratlemisel, on ühtse järelevalvemehhanismi maine piisavaks kaitsmiseks oluline, et ühtse järelevalvemehhanismi ülesannete täitmisel kohaldataks vähemalt EKP ja riiklike pädevate asutuste töötajate suhtes ühtlustatud meetmeid, eelkõige kriitilise tähtsusega isiklikke finantstehinguid käsitlevate eeskirjade osas. Neid ühtlustatud meetmeid tuleks kohaldada ka riiklike pädevate asutuste poolt ühtse järelevalvemehhanismi ülesannete täitmisega otseselt või kaudselt seotud haldus- ja/või nõuandefunktsiooni täitva majasisese organi liikmete suhtes.

(5)

Järelevalve alla kuuluvate üksuste ja liidu kodanike usalduse tagamiseks EKP ja riiklike pädevate asutuste töötajate ning nende organite liikmete täieliku ametialase sõltumatuse vastu tuleks vältida isegi näiliseid huvide konflikte. Selleks tuleks kehtestada nõue, mille kohaselt peavad töötajad ja organite liikmed, kellel on juurdepääs turutundlikule teabele, järgima isiklike finantstehingute tegemisel konkreetseid eeskirju ja -standardeid, eelkõige juhul, kui asjaomased tehingud on seotud reguleeritud üksustega.

(6)

Kuigi ühtse järelevalvemehhanismi eetikaraamistikku kohaldatakse ainult järelevalveülesannete täitmisel, võttis EKP nõukogu riikide keskpankade (RKPd) ja riiklike pädevate asutuste usaldusväärsuse ja hea juhtimistava standardite võimalikult suure sidususe tagamiseks vastu Euroopa Keskpanga suunise (EL) 2015/855 (EKP/2015/11) (3) , millega kehtestatakse eurosüsteemi eetikaraamistiku põhimõtted (edaspidi „eurosüsteemi eetikaraamistik“), mida kohaldatakse riikide keskpankade eurosüsteemi ülesannete täitmisel.

(7)

Suunisega (EL) 2015/856 (EKP/2015/12) kehtestatud põhimõtteid täiendati ühtse järelevalvemehhanismi eetikaraamistiku rakendamise tavadega (4), mille kiitis heaks EKP nõukogu ning mille EKP ja riiklikud pädevad asutused võtsid üle oma sise-eeskirjadesse ja tavadesse. Need ühtse järelevalvemehhanismi eetikaraamistiku rakendamise tavad, sealhulgas eelkõige rakendamise tava nr 4, mis käsitleb vastavuskontrolli funktsiooni, tuleks lisada läbivaadatud ühtse järelevalvemehhanismi eetikaraamistikku viisil, mis tagab riikliku pädeva asutuse organisatsioonilise sõltumatuse põhimõtte järgimise.

(8)

Suunisega (EL) 2015/856 (EKP/2015/12) nähakse ette, et EKP nõukogu vaatab asjaomase suunise korrapäraselt läbi, tagamaks, et ühtse järelevalvemehhanismi eetikaraamistik kajastaks jätkuvalt asjakohaseid standardeid ja parimaid tavasid, milles võetakse arvesse järelevalveasutuste ja liidu institutsioonide viimaseid arenguid. EKP kõrgetasemeliste töötajate tegevusjuhendi (5) (edaspidi „ühtne tegevusjuhend“) jõustumisega täiendati ühtseid kutse-eetika standardeid kõigi EKP kõrgetasemeliste organite liikmete ja asendusliikmete jaoks. Seetõttu peab EKP nõukogu vajalikuks ühtse järelevalvemehhanismi eetikaraamistikus sätestatud standardeid kohandada.

(9)

Selleks et luua institutsioonidevaheline üksus eetika ja vastavuskontrolliga seotud küsimuste ning suuniste (EL) 2015/855 (EKP/2015/11) ja (EL) 2015/856 (EKP/2015/12) rakendamisega seotud küsimuste käsitlemiseks, moodustas EKP nõukogu eetika- ja vastavuskontrollinõunike töörühma. Võttes arvesse nende küsimuste kasvavat tähtsust ning sellest tulenevat vajadust kehtestada ühtse järelevalvemehhanismi tasandil veelgi ambitsioonikamad standardid ja toetada ühtse järelevalvemehhanismi eetikaraamistiku sidusat rakendamist, on EKP nõukogu pidanud asjakohaseks anda eetika- ja vastavuskontrollinõunike töörühmale suurem vastutus ning muuta see töörühm alaliseks eetika- ja vastavuskontrolli konverentsiks. Suurem vastutus peaks võimaldama ühtsel järelevalvemehhanismil asjakohaselt tegeleda usaldusväärsuse ja hea juhtimistava standardite dünaamilisest loomusest tulenevate väljakutsetega.

(10)

Eetikaraamistike üldise sidususe tagamiseks tuleks edasi arendada ja ühtse tegevusjuhendiga kooskõlla viia suunistes (EL) 2015/855 (EKP/2015/11) ja (EL) 2015/856 (EKP/2015/12) sätestatud põhimõisted, mis käsitlevad huvide konflikte, kingituste vastuvõtmist ja külaliste võõrustamist ning mitteavaliku teabe väärkasutamise keeldu. Eelkõige tuleks töölevõtmisele eelnevat kontrolli ja töösuhte lõppemisel kohaldatavaid piiranguid ühtse järelevalvemehhanismi juhtivtöötajatele, kelle aruandlus toimub vahetult juhtkonnale, veelgi laiendada, et leida tõhus lahendus järelevalveasutuste ja erasektori (eelkõige finantsturu osaliste) vahelistele nn pöördukse efektiga seotud probleemidele.

(11)

Kuigi ühtse järelevalvemehhanismi eetikaraamistikku kohaldatakse ainult järelevalveülesannete täitmisel, on siiski soovitav, et EKP ja riiklikud pädevad asutused kohaldaksid oma organite liikmete, töötajate ja muude ühtse järelevalvemehhanismi-väliste ülesannete täitjate suhtes samaväärseid standardeid.

(12)

Käesoleva suunise sätted ei mõjuta riigi õigusaktide, eelkõige tööõigusaktide kohaldamist.

(13)

Käesoleva suunise sätted ei tohiks mõjutada ühtse tegevusjuhendi ja konkreetsetes valdkondades kehtestatud eetikanõuete kohaldamist, mis vastavad vähemalt ühtse järelevalvemehhanismi eetikaraamistiku põhimõtetele,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA SUUNISE:

I PEATÜKK

Üldsätted

Artikkel 1

Kohaldamisala

1.   Käesolevat suunist kohaldatakse Euroopa Keskpanga (EKP) ja riiklike pädevate asutuste suhtes EKP-le antud järelevalveülesannete täitmisel. EKP ja riiklike pädevate asutuste poolt käesoleva suunise sätete järgimiseks vastu võetud sise-eeskirju kohaldatakse nende töötajate ja organite liikmete suhtes.

2.   EKP ja riiklike pädevate asutuste eesmärk peab olema õiguslikult võimalikus ulatuses laiendada käesoleva suunise sätete rakendamiseks määratletud kohustusi isikutele, kes osalevad järelevalveülesannete täitmisel, kuid ei ole EKP ja riiklike pädevate asutuste töötajad.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas suunises kasutatakse järgmisi mõisteid:

1)

„riiklik pädev asutus” (national competent authority) – riiklik pädev asutus määruse (EL) nr 1024/2013 artikli 2 punktis 2 määratletud tähenduses. See määratlus ei mõjuta riigisiseste õigusaktidega kehtestatud korda, mille kohaselt antakse teatavad järelevalveülesanded RKP-le, mis ei ole määratletud kui riiklik pädev asutus. Käesoleva suunise viited riiklikule pädevale asutusele hõlmavad sellisel juhul ka RKPd ülesannete osas, mis on talle antud riigisiseste õigusaktidega;

2)

„ühtse järelevalvemehhanismi eetikaraamistik“ (SSM Ethics Framework) – käesoleva suunise sätted, mida rakendavad EKP ja kõik riiklikud pädevad asutused;

3)

„mitteavalik teave“ (non-public information) – mis tahes vormis teave, mis on seotud EKP-le ja riiklikele pädevatele asutustele antud järelevalveülesannete täitmisega ning mida ei ole avalikustatud;

4)

„turutundlik teave“ (market-sensitive information) – detailse olemusega mitteavalik teave, mille avaldamisel on tõenäoliselt oluline mõju varahindadele või hindadele finantsturgudel;

5)

„töötaja“ (member of staff) – isik, kellel on EKP või riikliku pädeva asutusega töölepinguline suhe, välja arvatud juhul, kui talle on antud ainult ülesanded, mis ei ole seotud määruses (EL) nr 1024/2013 sätestatud järelevalveülesannete täitmisega;

6)

„organi liige“ (member of a body) – EKP või riikliku pädeva asutuse otsuseid tegeva organi või muu majasisese organi liige, kes ei ole töötaja, välja arvatud juhul, kui talle on antud ainult ülesanded, mis ei ole seotud määruses (EL) nr 1024/2013 sätestatud järelevalveülesannete täitmisega;

7)

„reguleeritud üksus“ (regulated entity) – üks järgmistest üksustest:

a)

Euroopa Keskpanga määruse (EL) nr 2021/379 (EKP/2021/2) (6) artikli 2 punkti 1 alapunktis b määratletud rahaloomeasutus, välja arvatud rahaturufondid;

b)

määruse (EL) nr 2021/379 (EKP/2021/2) artikli 2 punktis 4 määratletud mitterahaloomeasutusest krediidiasutus;

c)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 (7) artikli 4 lõike 1 punktis 20 määratletud finantsvaldusettevõtja;

d)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2002/87/EÜ (8) artikli 2 punktis 15 määratletud segafinantsvaldusettevõtja;

e)

direktiivi 2002/87/EÜ artikli 2 punktis 14 määratletud finantskonglomeraat, kelle suhtes kohaldatakse määruse (EL) nr 1024/2013 artikli 4 lõike 1 punkti h kohaselt EKP täiendavat järelevalvet;

8)

„huvide konflikt“ (conflict of interest) – olukord, mille puhul isiklikud huvid võivad mõjutada või näiliselt mõjutada ülesannete ja kohustuste täitmise sõltumatust ja objektiivsust;

9)

„isiklikud huvid“ (personal interest) – töötaja või organi liikme, sealhulgas (kuid mitte ainult) tema otsese pereliikme (vanem, laps, vend või õde), abikaasa või partneri mis tahes rahaline või mitterahaline hüve või selle võimalus;

10)

„lühiajaline kauplemine“ (short-term trading) – finantsinstrumendi ost ja sellele järgnev müük või sama finantsinstrumendi müük ja sellele järgnev ost 90 kalendripäeva jooksul;

11)

„varem omandatud vara“ (legacy asset) – keelatud vara, mille organi liige või töötaja omandas enne vara või selle suhtes kohaldatava keelu kehtestamist või mis jõudis tema valdusesse hilisemal ajal asjaolude tõttu, mida tal ei olnud võimalik mõjutada;

12)

„eelis“ (advantage) – kingitus, võõrustamine või muu rahaline, mitterahaline või muu hüve, mis ei ole kokkulepitud hüvitis osutatud teenuste eest ning millele saajal puudub muu õigus.

Artikkel 3

Vastuolu riikide õigusnormidega ja erinevate eetikaraamistike kohaldatavus

1.   Kui riiklikul pädeval asutusel ei ole kohaldatava riigisisese õiguse tõttu võimalik käesoleva suunise sätet rakendada, teavitab ta sellest põhjendamatu viivituseta EKPd ning võtab tema käsutuses olevaid mõistlikke meetmeid sellise riigisisesest õigusest tuleneva takistuse ületamiseks, et saavutada käesoleva suunise ühtlustatud rakendamine kogu ühtses järelevalvemehhanismis.

2.   Käesoleva suunise sätted ei piira EKP või riiklike pädevate asutuste kehtestatud rangemate eetikareeglite kohaldamist oma töötajate ja organite liikmete suhtes.

II PEATÜKK

Eetilise käitumise standardid

1. OSA

ÜLDPÕHIMÕTTED

Artikkel 4

Aluspõhimõtted

1.   EKP ja riiklikud pädevad asutused võtavad vajalikud meetmed tagamaks, et nende töötajad ja organite liikmed järgivad oma ülesannete ja kohustuste täitmisel eetilise käitumise kõrgeimaid standardeid.

2.   Lõikes 1 sätestatud kohustuse täitmisel võtavad EKP ja riiklikud pädevad asutused eelkõige vajalikud meetmed tagamaks, et nende töötajad ja organite liikmed tegutsevad ausalt, sõltumatult, erapooletult, lugupidavalt ja kaalutletult, vältides mis tahes ebakohast käitumist või ahistamist ning mitte lähtudes isiklikest huvidest, seeläbi hoides ja edendades üldsuse usaldust ühtse järelevalvemehhanismi vastu.

Artikkel 5

Suhted väliste osapooltega

EKP ja riiklikud pädevad asutused võtavad vajalikud meetmed tagamaks, et nende töötajad ja organite liikmed, kes suhtlevad väliste osapooltega – eelkõige finantsteenuste sektori esindajatega – a) säilitavad väliste osapooltega suhtlemisel neutraalsuse ja järgivad võrdse kohtlemise põhimõtet, b) koostavad kohtumistest ülevaate ja c) hoiduvad mis tahes käitumisest, mis võib näida eeliste, sealhulgas ärilist või mainekujunduslikku laadi eeliste, andmisena välistele osapooltele.

2. OSA

HUVIDE KONFLIKTI ENNETAMINE JA HALDAMINE

Artikkel 6

Huvide konflikt

1.   EKP ja riiklikud pädevad asutused loovad mehhanismi, et vältida olukorda, kus tööle võetaval kandidaadil on huvide konflikt, mis tuleneb muu hulgas varasemast kutsealasest tegevusest, finantsosalusest, eraviisilisest tegevusest või isiklikest suhetest.

2.   EKP ja riiklikud pädevad asutused kehtestavad sise-eeskirjad, milles nõutakse töötajatelt ja organite liikmetelt töösuhte kestel olukorra vältimist, millest võiks tuleneda huvide konflikt, ning sellisest olukorrast teatamist. EKP ja riiklikud pädevad asutused võtavad vajalikud meetmed, et tagada huvide konfliktist teatamise korral selle nõuetekohane registreerimine ja asjakohaste meetmete võtmine huvide konflikti lahendamiseks või leevendamiseks, sealhulgas asjaomase küsimusega seotud töökohustustest vabastamine.

3.   EKP ja riiklikud pädevad asutused loovad mehhanismi, et hinnata ja vältida võimalikke huvide konflikte, mis tulenevad nende töötajate ja organite liikmete töösuhtele järgnevast ametialasest tegevusest, sealhulgas nägema ette asjakohase teatamiskohustuse ja vaheperioodi.

4.   EKP ja riiklikud pädevad asutused loovad asjakohastel juhtudel mehhanismi, et hinnata ja vältida võimalikke huvide konflikte, mis tulenevad töötajate ametialasest tegevusest tasustamata puhkuse ajal.

Artikkel 7

Eeliste saamise keeld

1.   EKP ja riiklikud pädevad asutused kehtestavad sise-eeskirjad, millega keelatakse nende töötajatel ja organite liikmetel taotleda, saada või vastu võtta lubadust, millega nad ise või mistahes muu isik saaks eelise, mis on mistahes viisil seotud nende ametlike kohustuste täitmisega.

2.   EKP ja riiklikud pädevad asutused võivad oma sise-eeskirjades ette näha erandid lõikes 1 sätestatud keelust seoses eelistega, mida pakuvad keskpangad, riiklikud pädevad asutused, liidu institutsioonid, organid või asutused, rahvusvahelised organisatsioonid, valitsusasutused või akadeemilised ringkonnad, ja tavapäraste või tähtsusetute eelistega, mida pakub erasektor, kui need ei ole sagedased ega samast allikast. EKP ja riiklikud pädevad asutused võtavad vajalikud meetmed tagamaks, et need erandid ei mõjutaks isegi näiliselt nende töötajate ja organite liikmete sõltumatust ja erapooletust.

3. OSA

AMETISALADUS JA MITTEAVALIKU TEABE VÄÄRKASUTAMISE ENNETAMINE

Artikkel 8

Ametisaladus ja mitteavaliku teabe avalikustamise keeld

Võttes arvesse Euroopa Keskpankade Süsteemi ja Euroopa Keskpanga põhikirja artiklist 37, määruse (EL) nr 1024/2013 artikli 27 lõikest 1 ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/36/EL (9) artiklist 53 tulenevat ametisaladuse hoidmise kohustust, võtavad EKP ja riiklikud pädevad asutused vajalikud meetmed tagamaks, et nende töötajad ja organite liikmed järgivad nende suhtes kohaldatavat ametisaladuse hoidmise kohustust ning neil on keelatud avaldada mitteavalikku teavet kolmandatele isikutele, välja arvatud juhul, kui neile on antud luba asjaomase teabe avaldamiseks.

Artikkel 9

Mitteavaliku teabe väärkasutamise keeld

1.   EKP ja riiklikud pädevad asutused võtavad vajalikud meetmed tagamaks, et nende töötajatel ja organite liikmetel on keelatud mitteavalikku teavet väärkasutada.

2.   Mitteavaliku teabe väärkasutamise keeld hõlmab vähemalt mitteavaliku teabe kasutamist: a) isiklike finantstehingute tegemiseks enda või kolmanda isiku nimel ja b) kolmandale isikule soovituste andmiseks või tema kallutamiseks tegutsema asjaomase mitteavaliku teabe põhjal.

Artikkel 10

Isiklike finantstehingute üldpõhimõtted

EKP ja riiklikud pädevad asutused võtavad vajalikud meetmed tagamaks, et nende töötajad ja organite liikmed on kohustatud olema ettevaatlikud isiklike finantstehingute tegemisel enda või kolmanda isiku nimel, ja tegutsema seejuures vaoshoitult ning keskpika või pikaajalise investeerimisplaani alusel.

Artikkel 11

Konkreetsed piirangud kriitilise tähtsusega isiklikele finantstehingutele

1.   Tulemuslikkuse, tõhususe ja proportsionaalsuse kaalutluste põhjal võtavad EKP ja riiklikud pädevad asutused vastu sise-eeskirjad, mida kohaldatakse töötajate ja organite liikmete suhtes, kellel on ühtse järelevalvemehhanismi ülesannete täitmisel juurdepääs turutundlikule teabele muul viisil kui ühekordselt (edaspidi „turutundlikule teabele juurdepääsu omavad isikud“), kehtestades lõikes 2 sätestatud konkreetsed piirangud isiklikele finantstehingutele, mis on või näivad olevat tihedalt seotud ühtse järelevalvemehhanismi ülesannete täitmisega (edaspidi „kriitilise tähtsusega isiklikud finantstehingud“).

2.   Lõikes 1 osutatud sise-eeskirjadega:

a)

keelatakse kriitilise tähtsusega isiklike finantstehingute tegemine:

i)

reguleeritud üksuse emiteeritud omakapitali- ja võlainstrumentidega;

ii)

tuletisinstrumentidega, mis on seotud reguleeritud üksuse emiteeritud omakapitali- ja võlainstrumentidega;

iii)

investeerimisfondide osakutega, mille investeerimispoliitika eesmärgid on suunatud ainult reguleeritud üksustele; ja

b)

piiratakse muude kriitilise tähtsusega isiklike finantstehingute tegemist; ja

c)

piiratakse lühiajalist kauplemist.

3.   Tulemuslikkuse, tõhususe ja proportsionaalsuse kaalutlustel võivad lõike 2 punktide b ja c kohaselt vastu võetud sise-eeskirjad hõlmata üht või mitut järgmist piirangut tehingute tegemisele:

a)

keeld;

b)

eelneva loa nõue;

c)

eelneva või tagantjärele aruandluse nõue;

d)

keeluperiood, mille jooksul tehingute teostamine on keelatud.

4.   EKP ja riiklike pädevate asutuste sise-eeskirjadega: i) sätestatakse nõue, mille kohaselt turutundlikule teabele juurdepääsu omavad isikud teatavad oma varem omandatud varast, kui asjaomase vara hoidmine tekitab huvide konflikti seoses ühtse järelevalvemehhanismi ülesannete täitmisega; ja ii) luuakse mehhanism tagamaks, et varem omandatud varast tulenevad huvide konfliktid lahendatakse mõistliku aja jooksul; sealhulgas võidakse nõuda, et huvide konflikti tekitav varem omandatud vara võõrandatakse mõistliku aja jooksul. EKP ja riiklikud pädevad asutused võivad oma sise-eeskirjades sätestada, et varem omandatud vara, mis ei tekita huvide konflikte, võib alles jääda.

5.   EKP ja riiklikud pädevad asutused sätestavad oma sise-eeskirjades tingimused ja tagatised, mille alusel vabastatakse käesolevas artiklis sätestatud konkreetsetest piirangutest turutundlikule teabele juurdepääsu omavad isikud, kes annavad oma isiklike finantsvarade juhtimise üle sõltumatule kolmandale isikule kirjaliku varahalduse lepingu alusel.

6.   EKP ja riiklikud pädevad asutused võivad kehtestada sise-eeskirjad, millega kohaldatakse käesolevas artiklis sätestatud piiranguid nende töötajate ja organite liikmete suhtes, kes ei ole turutundlikule teabele juurdepääsu omavad isikud.

7.   EKP ja riiklikud pädevad asutused võtavad vajalikud meetmed, et kohandada oma sise-eeskirju, millega kehtestatakse konkreetsed piirangud lõikes 2 osutatud kriitilise tähtsusega isiklikele finantstehingutele, et kajastada EKP nõukogu otsuseid.

III PEATÜKK

Koostöö ja ühtse järelevalvemehhanismi eetikaraamistiku rakendamine

Artikkel 12

Sõltumatu eetika- ja/või vastavuskontrolli funktsioon

1.   EKP ja riiklikud pädevad asutused võtavad vajalikud meetmed tagamaks, et neil on ühe riskijuhtimise põhifunktsioonina loodud spetsiaalne eetika- ja/või vastavuskontrolli funktsioon, et toetada oma otsuseid tegevaid organeid ühtse järelevalvemehhanismi eetikaraamistiku rakendamisel. Eetika- ja/või vastavuskontrolli funktsioonil peab olema oma ülesannete täitmiseks vajalik staatus, volitused ja sõltumatus. Ta peab vahetult – hierarhiliselt või funktsionaalselt – andma aru EKP või asjaomase riikliku pädeva asutuse kõrgeimale juhtimistasandile. Talle tuleb anda piisavalt vahendeid, et ta saaks täita oma ülesandeid, hoida end kursis valdkonna arengutega ning ajakohastada oma ekspertteadmisi.

2.   Eetika- ja/või vastavuskontrolli funktsiooni kohustused seoses ühtse järelevalvemehhanismi eetikaraamistikuga hõlmavad järgmist: a) nõustamine ühtse järelevalvemehhanismi eetikaraamistiku tõlgendamise ja kohaldamise valdkonnas, b) teadlikkuse suurendamine ja kohustuslike koolituste korraldamine, c) vastavusriskide kindlakstegemine ja hindamine, d) vastavusnõuete täitmise jälgimine ja kontroll, e) rikkumise juhtude aruandlus, f) EKP või asjaomase riikliku pädeva asutuse sise-eeskirjade ja tavade koostamine või kohastel juhtudel koostamisele kaasaaitamine, g) artikli 15 lõikes 1 osutatud aastaaruande koostamine EKP või asjaomase riikliku pädeva asutuse poolt.

3.   EKP ja riiklikud pädevad asutused võtavad vajalikud meetmed, et tagada oma eetika- ja/või vastavuskontrolli funktsiooni nõuetekohane ja õigeaegne kaasamine küsimustesse, mis võivad mõjutada ühtse järelevalvemehhanismi eetikaraamistikku.

4.   EKP ja riiklike pädevate asutuste eetika- ja/või vastavuskontrolli funktsioon tagab oma kohustuste täitmisel saadud teabe täieliku konfidentsiaalsuse ning töötleb ja säilitab isikuandmeid vastavalt kohaldatavatele andmekaitse-eeskirjadele.

5.   Juhul kui EKP ja riiklike pädevate asutuste eetika- ja/või vastavuskontrolli funktsioon täidab muid ülesandeid ja kohustusi, võtavad EKP ja riiklikud pädevad asutused vajalikud meetmed tagamaks, et kõik sellised ülesanded ja kohustused on kooskõlas eetika- ja/või vastavuskontrolli funktsiooniga või selle organisatsiooniüksuse ülesannete ja kohustustega, millega eetika- ja/või vastavuskontrolli funktsioon on organisatsiooniliselt seotud.

Artikkel 13

Vastavusnõuete täitmise jälgimine

1.   EKP ja riiklikud pädevad asutused loovad mehhanismi käesoleva suunise rakendamiseks kehtestatud eeskirjade täitmise jälgimiseks. Jälgima peab eelkõige vastavust sise-eeskirjadele, millega rakendatakse artiklis 11 sätestatud kriitilise tähtsusega isiklike finantstehingute suhtes kohaldatavaid konkreetseid piiranguid, ning kohastel juhtudel tuleb läbi viia korrapärane ja/või juhtumipõhine vastavusnõuete täitmise kontroll.

2.   Vastavusnõuete täitmise jälgimine ei mõjuta sise-eeskirju, mille alusel võib teostada siseuurimist, kui töötajat või organi liiget kahtlustatakse käesoleva suunise rakendamiseks kehtestatud eeskirjade rikkumises.

Artikkel 14

Rikkumise juhtude aruandlus ja tagajärjed

1.   EKP ja riiklikud pädevad asutused võtavad vastu sise-eeskirjad rikkumisest teatamise kohta ning sisekorra käesoleva suunise rakendamiseks kehtestatud eeskirjade rikkumise juhtude aruandluse kohta. Need sise-eeskirjad ja sisekord peavad hõlmama meetmeid, millega tagatakse rikkumisest teatavate isikute asjakohane kaitse.

2.   EKP ja riiklikud pädevad asutused võtavad vajalikke meetmeid tagamaks, et rikkumise juhtudel on tagajärjed, sh proportsionaalsete distsiplinaarmeetmete asjakohane kohaldamine kooskõlas distsiplinaareeskirjade ja -menetlustega.

3.   EKP ja riiklikud pädevad asutused teatavad viivitamatult EKP nõukogule organisatsioonilise arengu komitee ja EKP järelevalvenõukogu kaudu vastavalt kehtivatele sise-eeskirjadele suurematest vahejuhtumitest, mis on seotud käesoleva suunise rakendamiseks kehtestatud sise-eeskirjade rikkumisega, ning teavitavad sellest ka auditikomiteed ja ECCd.

IV PEATÜKK

Lõppsätted

Artikkel 15

Aruandlus ja läbivaatamine

1.   EKP ja riiklikud pädevad asutused edastavad eetika- ja vastavuskontrolli konverentsile aastaaruande käesoleva suunise rakendamise kohta, et vahetada käesoleva suunise rakendamisega seotud teavet ning valmistada ette eelseisvaid läbivaatamisi ja/või hõlbustada ühiste lähenemisviiside kujundamist, nagu on osutatud artikli 12 lõikes 2.

2.   EKP nõukogu vaatab käesoleva suunise läbi vähemalt iga kolme aasta järel alates kuupäevast, mil suunise rakendamiseks kehtestatud eeskirju ja meetmeid tuli kohaldada, hiljemalt artikli 17 lõike 2 kohaselt või eetika- ja vastavuskontrolli konverentsi soovitusel.

Artikkel 16

Kehtetuks tunnistamine

1.   Käesolevaga tunnistatakse suunis (EL) 2015/856 (EKP/2015/12) kehtetuks.

2.   Viiteid suunisele (EL) 2015/856 (EKP/2015/12) käsitletakse viidetena käesolevale suunisele ja lähtuda tuleb vastavustabelist käesoleva suunise lisas.

Artikkel 17

Jõustumine ja rakendamine

1.   Käesolev suunis jõustub päeval, mil sellest riiklikele pädevatele asutustele teatatakse.

2.   EKP ja riiklikud pädevad asutused võtavad käesoleva suunise rakendamiseks ja järgimiseks vajalikud meetmed ja kohaldavad suunise rakendamiseks vajalikke eeskirju ja meetmeid alates 1. juunist 2023. Riiklikud pädevad asutused teavitavad EKPd mistahes takistustest käesoleva suunise rakendamisel ja teavitavad EKPd nende meetmetega seotud dokumentidest ja meetmetest hiljemalt 1. aprilliks 2023.

Artikkel 18

Adressaadid

Käesolev suunis on adresseeritud EKP-le ja riiklikele pädevatele asutustele.

Frankfurt Maini ääres, 2. november 2021

EKP nõukogu nimel

EKP president

Christine LAGARDE


(1)   ELT L 287, 29.10.2013, lk 63.

(2)  Euroopa Keskpanga suunis (EL) 2015/856, 12. märts 2015, millega kehtestatakse ühtse järelevalvemehhanismi eetikaraamistiku põhimõtted (EKP/2015/12) (ELT L 135, 2.6.2015, lk 29).

(3)  Euroopa Keskpanga suunis (EL) 2015/855, 12. märts 2015, millega kehtestatakse eurosüsteemi eetikaraamistiku põhimõtted ja tunnistatakse kehtetuks suunis EKP/2002/6 miinimumnõuete kohta Euroopa Keskpanga ja riikide keskpankade jaoks rahapoliitiliste toimingute teostamisel, EKP välisreservidega valuutatehingute teostamisel ning EKP välisvaluutareservide haldamisel (EKP/2015/11) (ELT L 135, 2.6.2015, lk 23).

(4)   Ethics Framework for the SSM Implementation Practices, 12. märts 2015, avaldatud EUR-Lexis.

(5)  Euroopa Keskpanga kõrgetasemeliste töötajate tegevusjuhend (ELT C 89, 8.3.2019, lk 2).

(6)  Euroopa Keskpanga määrus (EL) nr 2021/379, 22. jaanuar 2021, krediidiasutuste ja rahaloomeasutuste sektori bilansikirjete kohta (EKP/2021/2) (ELT L 73, 3.3.2021, lk 16).

(7)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 575/2013, 26. juuni 2013, krediidiasutuste suhtes kohaldatavate usaldatavusnõuete kohta ja määruse (EL) nr 648/2012 muutmise kohta (ELT L 176, 27.6.2013, lk 1).

(8)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2002/87/EÜ, 16. detsember 2002, milles käsitletakse finantskonglomeraati kuuluvate krediidiasutuste, kindlustusseltside ja investeerimisühingute täiendavat järelevalvet ning millega muudetakse nõukogu direktiive 73/239/EMÜ, 79/267/EMÜ, 92/49/EMÜ, 92/96/EMÜ, 93/6/EMÜ ja 93/22/EMÜ ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 98/78/EÜ ja 2000/12/EÜ (ELT L 35, 11.2.2003, lk 1).

(9)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2013/36/EL, 26. juuni 2013, mis käsitleb krediidiasutuste tegevuse alustamise tingimusi ning krediidiasutuste ja investeerimisühingute usaldatavusnõuete täitmise järelevalvet, millega muudetakse direktiivi 2002/87/EÜ ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiivid 2006/48/EÜ ja 2006/49/EÜ (ELT L 176, 27.6.2013, lk 338-436).


LISA

Vastavustabel

Suunis (EL) 2015/856 (EKP/2015/12)

Käesolev suunis

Artikkel 1

Artikkel 2

Artikkel 2

Artikkel 1

Artikkel 3

/

Artikkel 4

/

Artikkel 5

Artikkel 13

Artikkel 6

Artikkel 14

Artikkel 7

Artikkel 9

Artikkel 8

Artikkel 11

Artikkel 9

Artikkel 6

Artikkel 10

Artikkel 7

Artikkel 11

Artikkel 17

Artikkel 12

Artikkel 15

Artikkel 13

Artikkel 18


Top