Artikkel 1

Reguleerimisese ja kohaldamisala

Käesoleva suunisega sätestatakse aruandlusnõuded riikide keskpankadele (RKPd) seoses liikmesriikide, mille rahaühik on euro, residentide väärtpaberiemissioonidega. Eelkõige sätestab käesolev suunis EKP-le esitatava statistilise teabe, selle aruandluse sageduse ja aruandluse suhtes kohaldatavad standardid.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas suunises kasutatakse määruse (EÜ) nr 2533/98 artiklis 1 sätestatud mõisteid.

Artikkel 3

Väärtpaberiemissioonide statistilise teabe aruandlus

Artikkel 4

Aruandlussagedus

Artikkel 5

Tagasivaateliste andmete aruandlusnõuded euro kasutuselevõtu korral

Kui liikmesriik, mille rahaühik ei ole euro, võtab euro kasutusele pärast käesoleva suunise jõustumist, esitab selle liikmesriigi RKP EKP-le võimaluste piires lisas osutatud statistilise teabe viie aasta kohta, k.a viimase vaatlusaasta kohta.

Artikkel 6

Kontroll

Ilma et see mõjutaks määrust (EÜ) nr 2533/98, jälgivad RKPd EKP-le käesoleva suunise alusel esitatava statistilise teabe kvaliteeti ja usaldusväärsust ja kontrollivad seda.

Artikkel 7

Parandused

RKPd võivad artikli 3 kohaselt esitatavat statistilist teavet parandada artikli 4 lõikes 1 osutatud tavalise aruandlusperioodi jooksul.

Artikkel 8

Edastusstandardid

Artikkel 9

Avaldamine

Kui RKPd avaldavad riigi andmed euroala kuuagregaatide jaoks, peavad need kattuma EKP-le käesoleva suunise alusel esitatavate andmetega. Kui RKPd avaldavad EKP poolt avaldatud euroala agregaate, peavad nad neid avaldama tõetruult.

Artikkel 10

Muudatuste tegemise lihtsustatud kord

Võttes arvesse statistikakomitee seisukohti, teeb EKP juhatus käesoleva suunise lisades vajalikke tehnilisi muudatusi, tingimusel et need ei muuda selle aluspõhimõtteid ega mõjuta liikmesriikide andmeesitajate aruandluskoormust. EKP juhatus teavitab EKP nõukogu nendest muudatusest põhjendamatu viivituseta.

Artikkel 11

Jõustumine

Artikkel 12

Adressaadid

Käesolev suunis on adresseeritud kõikidele eurosüsteemi keskpankadele.

LISA

ARUANDLUSVORMID

1. jagu: Sissejuhatus

Väärtpaberiemissioonide statistikast euroala kohta saadakse kaks põhiagregaati:

—	kõik euroala residentide emissioonid mis tahes vääringus, ja

—	kõik maailmas toimunud eurodes emissioonid, nii riigisisesed kui ka rahvusvahelised.

Põhimõtteline eristus tuleb teha emitendi residentsuse alusel, kusjuures ühiselt katavad eurosüsteemi RKPd euroala residentide kõik emissioonid (1). Rahvusvaheliste Arvelduste Pank (BIS) avaldab andmeid „Välismaailma” emissioonide kohta, mis hõlmavad kõiki euroalaväliseid residente (k.a. rahvusvahelised organisatsioonid, mis ei ole euroala residendid).

Järgnev tabel sisaldab aruandlusnõuete kokkuvõtet.

	Väärtpaberiemissioonid
	Euroala residentide poolt (iga RKP esitab andmeid oma riigi residentide kohta)	Välismaailma residentide poolt (BIS)
		Euroalaväline liikmesriik	Muud riigid
Eurodes / riikide vääringutes	Blokk A	Blokk B
Muudes vääringutes  (*1)	Blokk C	Blokk D ei ole nõutav

2. jagu: Aruandlusnõuded

Tabel 1. Bloki A aruandlusvorm RKPdele

	RIIGI RESIDENTIDEST EMITENDID // EURODES / RIIGI VÄÄRINGUS
	Seisud	Emissioonide brutosumma	Tagasiostud	Netoemissioonid  (*3)
	A1	A2	A3	A4
1. LÜHIAJALISED VÕLAVÄÄRTPABERID  (*2)
Kokku	S1	S68	S135	S202
Keskpank	S2	S69	S136	S203
RAd, v.a keskpangad	S3	S70	S137	S204
Muud finantsvahendajad	S4	S71	S138	S205
sellest FVCd	S5	S72	S139	S206
Finantsvahenduse abiettevõtted	S6	S73	S140	S207
Varasid hoidvad finantsasutused ja laenuandjad	S7	S74	S141	S208
Kindlustusettevõtted ja pensionifondid	S8	S75	S142	S209
Mittefinantsettevõtted	S9	S76	S143	S210
Keskvalitsus	S10	S77	S144	S211
Osariigi/liidumaa ja kohalik omavalitsus	S11	S78	S145	S212
Riiklikud sotsiaalkindlustusfondid	S12	S79	S146	S213
2. PIKAAJALISED VÕLAVÄÄRTPABERID  (*2)
Kokku	S13	S80	S147	S214
Keskpank	S14	S81	S148	S215
RAd, v.a keskpangad	S15	S82	S149	S216
Muud finantsvahendajad	S16	S83	S150	S217
sellest FVCd	S17	S84	S151	S218
Finantsvahenduse abiettevõtted	S18	S85	S152	S219
Varasid hoidvad finantsasutused ja laenuandjad	S19	S86	S153	S220
Kindlustusettevõtted ja pensionifondid	S20	S87	S154	S221
Mittefinantsettevõtted	S21	S88	S155	S222
Keskvalitsus	S22	S89	S156	S223
Osariigi/liidumaa ja kohalik omavalitsus	S23	S90	S157	S224
Riiklikud sotsiaalkindlustusfondid	S24	S91	S158	S225
2.1. sellest kindlaksmääratud intressimääraga emissioonid:
Kokku	S25	S92	S159	S226
Keskpank	S26	S93	S160	S227
RAd, v.a keskpangad	S27	S94	S161	S228
Muud finantsvahendajad	S28	S95	S162	S229
sellest FVCd	S29	S96	S163	S230
Finantsvahenduse abiettevõtted	S30	S97	S164	S231
Varasid hoidvad finantsasutused ja laenuandjad	S31	S98	S165	S232
Kindlustusettevõtted ja pensionifondid	S32	S99	S166	S233
Mittefinantsettevõtted	S33	S100	S167	S234
Keskvalitsus	S34	S101	S168	S235
Osariigi/liidumaa ja kohalik omavalitsus	S35	S102	S169	S236
Riiklikud sotsiaalkindlustusfondid	S36	S103	S170	S237
2.2. sellest muutuva intressimääraga emissioonid:
Kokku	S37	S104	S171	S238
Keskpank	S38	S105	S172	S239
RAd, v.a keskpangad	S39	S106	S173	S240
Muud finantsvahendajad	S40	S107	S174	S241
sellest FVCd	S41	S108	S175	S242
Finantsvahenduse abiettevõtted	S42	S109	S176	S243
Varasid hoidvad finantsasutused ja laenuandjad	S43	S110	S177	S244
Kindlustusettevõtted ja pensionifondid	S44	S111	S178	S245
Mittefinantsettevõtted	S45	S112	S179	S246
Keskvalitsus	S46	S113	S180	S247
Osariigi/liidumaa ja kohalik omavalitsus	S47	S114	S181	S248
Riiklikud sotsiaalkindlustusfondid	S48	S115	S182	S249
2.3. sellest nullkupongivõlakirjad:
Kokku	S49	S116	S183	S250
Keskpank	S50	S117	S184	S251
RAd, v.a keskpangad	S51	S118	S185	S252
Muud finantsvahendajad	S52	S119	S186	S253
sellest FVCd	S53	S120	S187	S254
Finantsvahenduse abiettevõtted	S54	S121	S188	S255
Varasid hoidvad finantsasutused ja laenuandjad	S55	S122	S189	S256
Kindlustusettevõtted ja pensionifondid	S56	S123	S190	S257
Mittefinantsettevõtted	S57	S124	S191	S258
Keskvalitsus	S58	S125	S192	S259
Osariigi/liidumaa ja kohalik omavalitsus	S59	S126	S193	S260
Riiklikud sotsiaalkindlustusfondid	S60	S127	S194	S261
3. NOTEERITUD AKTSIAD  ((†))
Kokku	S61	S128	S195	S262
Keskpank	S62	S129	S196	S263
RAd, v.a keskpangad	S63	S130	S197	S264
Muud finantsvahendajad	S64	S131	S198	S265
Finantsvahenduse abiettevõtted	S65	S132	S199	S266
Kindlustusettevõtted ja pensionifondid	S66	S133	S200	S267
Mittefinantsettevõtted	S67	S134	S201	S268

Tabel 2. Bloki C aruandlusvorm RKPdele

	RIIGI RESIDENTIDEST EMITENDID // MUUD VÄÄRINGUD
	Seisud	Emissioonide brutosumma	Tagasiostud	Netoemissioonid
	C1	C2	C3	C4
4. LÜHIAJALISED VÕLAVÄÄRTPABERID
Kokku	S269	S335	S401	S467
Keskpank	S270	S336	S402	S468
RAd, v.a keskpangad	S271	S337	S403	S469
Muud finantsvahendajad	S272	S338	S404	S470
sellest FVCd	S273	S339	S405	S471
Finantsvahenduse abiettevõtted	S274	S340	S406	S472
Varasid hoidvad finantsasutused ja laenuandjad	S275	S341	S407	S473
Kindlustusettevõtted ja pensionifondid	S276	S342	S408	S474
Mittefinantsettevõtted	S277	S343	S409	S475
Keskvalitsus	S278	S344	S410	S476
Osariigi/liidumaa ja kohalik omavalitsus	S279	S345	S411	S477
Sotsiaalkindlustusfondid	S280	S346	S412	S478
5. PIKAAJALISED VÕLAVÄÄRTPABERID
Kokku	S281	S347	S413	S479
Keskpank	S282	S348	S414	S480
RAd, v.a keskpangad	S283	S349	S415	S481
Muud finantsvahendajad	S284	S350	S416	S482
sellest FVCd	S285	S351	S417	S483
Finantsvahenduse abiettevõtted	S286	S352	S418	S484
Varasid hoidvad finantsasutused ja laenuandjad	S287	S353	S419	S485
Kindlustusettevõtted ja pensionifondid	S288	S354	S420	S486
Mittefinantsettevõtted	S289	S355	S421	S487
Keskvalitsus	S290	S356	S422	S488
Osariigi/liidumaa ja kohalik omavalitsus	S291	S357	S423	S489
Sotsiaalkindlustusfondid	S292	S358	S424	S490
5.1. sellest fikseeritud intressimääraga emissioonid:
Kokku	S293	S359	S425	S491
Keskpank	S294	S360	S426	S492
RAd, v.a keskpangad	S295	S361	S427	S493
Muud finantsvahendajad	S296	S362	S428	S494
sellest FVCd	S297	S363	S429	S495
Finantsvahenduse abiettevõtted	S298	S364	S430	S496
Varasid hoidvad finantsasutused ja laenuandjad	S299	S365	S431	S497
Kindlustusettevõtted ja pensionifondid	S300	S366	S432	S498
Mittefinantsettevõtted	S301	S367	S433	S499
Keskvalitsus	S302	S368	S434	S500
Osariigi/liidumaa ja kohalik omavalitsus	S303	S369	S435	S501
Sotsiaalkindlustusfondid	S304	S370	S436	S502
5.2. sellest ujuvmääraga emissioonid:
Kokku	S305	S371	S437	S503
Keskpank	S306	S372	S438	S504
RAd, v.a keskpangad	S307	S373	S439	S505
Muud finantsvahendajad	S308	S374	S440	S506
sellest FVCd	S309	S375	S441	S507
Finantsvahenduse abiettevõtted	S310	S376	S442	S508
Varasid hoidvad finantsasutused ja laenuandjad	S311	S377	S443	S509
Kindlustusettevõtted ja pensionifondid	S312	S378	S444	S510
Mittefinantsettevõtted	S313	S379	S445	S511
Keskvalitsus	S314	S380	S446	S512
Osariigi/liidumaa ja kohalik omavalitsus	S315	S381	S447	S513
Sotsiaalkindlustusfondid	S316	S382	S448	S514
5.3. sellest nullkupongivõlakirjad:
Kokku	S317	S383	S449	S515
Keskpank	S318	S384	S450	S516
RAd, v.a keskpangad	S319	S385	S451	S517
Muud finantsvahendajad	S320	S386	S452	S518
sellest FVCd	S321	S387	S453	S519
Finantsvahenduse abiettevõtted	S322	S388	S454	S520
Varasid hoidvad finantsasutused ja laenuandjad	S323	S389	S455	S521
Kindlustusettevõtted ja pensionifondid	S324	S390	S456	S522
Mittefinantsettevõtted	S325	S391	S457	S523
Keskvalitsus	S326	S392	S458	S524
Osariigi/liidumaa ja kohalik omavalitsus	S327	S393	S459	S525
Sotsiaalkindlustusfondid	S328	S394	S460	S526
6. NOTEERITUD AKTSIAD
Kokku	S329	S395	S461	S527
RAd, v.a keskpangad	S330	S396	S462	S528
Muud finantsvahendajad	S331	S397	S463	S529
Finantsvahenduse abiettevõtted	S332	S398	S464	S530
Kindlustusettevõtted ja pensionifondid	S333	S399	S465	S531
Mittefinantsettevõtted	S334	S400	S466	S532

Tabel 3. Bloki A memokirjete aruandlusvorm RKPdele

	RIIGI RESIDENTIDEST EMITENDID // EURODES / RIIGI VÄÄRINGUS
	Seisud	Emissioonide brutosumma	Tagasiostud	Netoemissioonid
	A1	A2	A3	A4
6. NOTEERITUD AKTSIAD
Varasid hoidvad finantsasutused ja laenuandjad	S533	S544	S555	S566
7. NOTEERIMATA AKTSIAD
Kokku	S534	S545	S556	S567
RAd, v.a keskpangad	S535	S546	S557	S568
Muud finantsvahendajad	S536	S547	S558	S569
Kindlustusettevõtted ja pensionifondid	S537	S548	S559	S570
Mittefinantsettevõtted	S538	S549	S560	S571
8. MUUD OMANDIVÄÄRTPABERID
Kokku	S539	S550	S561	S572
RAd, v.a keskpangad	S540	S551	S562	S573
Muud finantsvahendajad	S541	S552	S563	S574
Kindlustusettevõtted ja pensionifondid	S542	S553	S564	S575
Mittefinantsettevõtted	S543	S554	S565	S576

1.   Emitendi residentsus

Aruandluse riigi mitteresidentide aruandluse riigi majandusterritooriumil asuvate tütarettevõtjate emissioonid loetakse aruandluse riigi residentide emissioonideks.

Aruandluse riigi majandusterritooriumil asuvate ja rahvusvaheliselt tegutsevate peakontorite emissioonid loetakse samuti residentide emissioonideks. Väljaspool aruandluse riigi majandusterritooriumi asuvate, kuid aruandluse riigi residentide omandis olevate peakontorite või tütarettevõtjate emissioonid loetakse mitteresidentide emissioonideks. Näiteks Volkswagen Brazil’i emissioonid loetakse Brasiilia residendi, mitte aruandluse riigi residentide, emissioonideks. Kui ettevõtjal puudub füüsiline dimensioon, määratakse residentsus majandusterritooriumi põhjal, mille seaduste alusel on ettevõtja asutatud või registreeritud (2).

Et vältida topeltarvestamist või lünki, peavad eriotstarbeliste üksuste (SPE) emissioone käsitlema asjaomased andmeesitajad kahepoolselt. RKPd (mitte BIS) peavad esitama SPEde emissioonide andmed, mis vastavad residentsuse kriteeriumile ajakohastatud Euroopa rahvamajanduse ja regionaalse arvepidamise süsteemi (ESA 2010) kohaselt, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 549/2013 (3) A lisas, ja mida liigitakse euroala residentideks.

2.   Emitentide jaotus sektorite kaupa

Emissioonid tuleb liigitada vastavalt sektorile, mis vastutab emiteeritud väärtpaberitega seotud kohustuste eest. Sektori liigituses esinevad 12 emitentide liiki:

—

keskpank,

—	muud RAd (4),

—	muud finantsvahendajad (5),

—	sellest väärtpaberistamise tehingutesse kaasatud finantsvahendusettevõtted,

—	finantsvahenduse abiettevõtted,

—	varasid hoidvad finantsasutused ja laenuandjad,

—	kindlustusettevõtted ja pensionifondid (6),

—	mittefinantsettevõtted,

—	keskvalitsus,

—	osariigi/liidumaa valitsus ja kohalik omavalitsus,

—	sotsiaalkindlustusfondid,

—	rahvusvahelised institutsioonid.

Kui väärtpaberid on emiteeritud SPE kaudu, kuid emissiooni eest vastutab emaettevõtja ja mitte SPE, loetakse emissioonid emaettevõtja ja mitte SPE omadeks. Näiteks SPE emiteeritud „AJAX Electronis“, mis on mittefinantsettevõte euroala riigis „Riik A“, tuleks liigitada mittefinantsettevõtete sektorisse, mida esitab Riik A. SPE ja emaettevõtja peavad aga olema sama riigi residendid. Seega, kui emaettevõtja ei ole aruandluse riigi resident, tuleb SPE lugeda aruandluse riigi tinglikuks residendiks ning emiteeriv sektor tuleneb SPE majandustegevusest. Näiteks, kui „ACME Motors“ on mittefinantsettevõte ja Jaapani resident, mis toodab autosid, ja „ACME Motor Finance“ on tütarettevõtja residentsusega euroala riigis Riik B, tuleb ACME Motor Finance emissioon liigitada Riigi B „varasid hoidvate finantsasutuste ja laenuandjate“ sektorisse, kuna emaettevõtja ACME Motors ei ole sama riigi resident. Ainsaks erandiks on asjaolu, kui SPE on valitsusasutus; sel juhul kajastatakse väärtpaberid emaettevõtja riigi valitsuse emissioonina (7).

Avaliku sektori ettevõte, mis erastatakse noteeritud aktsiaemissiooni kaudu, tuleb liigitada mittefinantsettevõtete sektorisse. Samuti tuleb erastatud avaliku sektori krediidiasutus liigitada rahaloomeasutuste (v.a keskpank) sektorisse. Kodumajapidamiste või kodumajapidamisi teenindavate mittetulundusühingute emissioonid liigitatakse mittefinantsettevõtete emissioonideks.

3.   Emissioonide tähtaeg

Lühiajalised võlaväärtpaberid hõlmavad väärtpabereid, mille algne tähtaeg on üks aasta või vähem, isegi kui need emiteeritakse pikemaajalisema kava raames.

Pikaajalised võlaväärtpaberid hõlmavad väärtpabereid, mille algne tähtaeg on üle ühe aasta. Valikulise tähtajaga väärtpaberid, mille pikim tähtaeg on üle aasta, ja määratlemata tähtajaga väärtpaberid, liigitatakse pikaajaliste väärtpaberite hulka.

Rahaloomeasutuste bilanssides kasutatav jaotus väärtpaberiteks tähtajaga kuni kaks aastat ja üle selle ei ole vajalik.

4.   Pikaajaliste võlaväärtpaberite liigitamine intressimäära järgi

Pikaajalised võlaväärtpaberid jagunevad järgmiselt:

Fikseeritud intressimääraga võlaväärtpaberid, s.t võlaväärtpaberid, mis emiteeritakse ja lunastatakse nominaalväärtuses, ning võlaväärtpaberid, mis emiteeritakse diskontoga või ülekursiga nimiväärtuse suhtes.

Ujuvmääraga võlaväärtpaberid, s.t võlaväärtpaberid, mille puhul kupongimäär ja/või aluseks olev põhisumma on seotud üldise kaupade ja teenuste hinnaindeksiga (näiteks tarbijahinnaindeks), intressimääraga või vara hinnaga, mis tuleneb muutuva nominaalväärtusega kupongimaksest emissiooni tähtaja jooksul. Väärtpaberiemissioonide statistika eesmärgil tuleb kombineeritud intressimääraga võlaväärtpaberid liigitada ujuvmääraga instrumendiks (8).

Alakursiga emiteeritud nullkupongvõlakiri, st instrument, millel puuduvad intressimaksed ja mis emiteeritakse nimiväärtuse suhtes olulise alakursiga, Suurem osa ala- või ülekursist on samaväärne võlakirja kestuse ajal kogunenud intressiga.

5.   Emissioonide liigitus

Emissioone analüüsitakse kahes üldises jaotuses: a) võlaväärtpaberid (9) ja b) noteeritud aktsiad (10). Suunatud emissioone tuleb hõlmata suurimas võimalikus ulatuses. Rahaturupaberid liigitatakse võlaväärtpaberite hulka ja neid ei eristata. Noteerimata aktsiaid (11) ja muud omandiväärtpabereid (12) võib aruannetes omal valikul kajastada kahe eraldi memokirjena. Välja jäetakse rahaturufondide ja muude investeerimisfondide poolt emiteeritud aktsiad/osakud.

Näitlik nimekiri väärtpaberiemissioonide statistikas hõlmatud instrumentidest on järgmine:

a)

võlaväärtpaberid i) Lühiajalised võlaväärtpaberid Siia kuuluvad vähemalt järgmised instrumendid (loetelu on näitlik): — riigi võlakirjad ja muud valitsemissektori lühiajalised väärtpaberid; — finantsasutuste ja mittefinantsettevõtete emiteeritud kaubeldavad lühiajalised väärtpaberid. Nende väärtpaberite hulka võivad kuuluda kommertspaberid, ärivekslid, lihtvekslid, kaubavekslid, käskvekslid ja hoiusesertifikaadid; — pikaajaliste tagatud võlakirjaemissiooniteenuste raames emiteeritud lühiajalised väärtpaberid; — pangaaktseptid. ii) Pikaajalised võlaväärtpaberid Siia kuuluvad vähemalt järgmised instrumendid (loetelu on näitlik): — esitajavõlakirjad; — allutatud võlakirjad; — valikuliste tähtaegadega võlakirjad, millest hiliseim lõpeb üle ühe aasta pärast; — tähtajatud võlakirjad; — muutuva intressimääraga võlakirjad; — vahetusvõlakirjad; — pandikirjad; — indeksiga seotud väärtpaberid, mille põhisumma väärtus on seotud hinnaindeksiga; kauba hinnaga või vahetuskursside indeksiga; — olulise alakursiga võlakirjad, mille kupongimaksed on väikesed ja mis emiteeritakse nimiväärtuse suhtes olulise alakursiga; — nullkupongvõlakirjad; — eurovõlakirjad; — üleilmsed võlakirjad; — kinnise emissiooniga võlakirjad; — laenude konverteerimisest tulenevad väärtpaberid; — de facto kaubeldavaks muutunud laenud; — emiteeriva äriühingu või muu äriühingu aktsiateks konverteeritavad võlakirjad, kuni neid pole veel konverteeritud. Tuletisinstrumendiks loetav konverteerimisoptsioon jäetakse välja, kui see on selle aluseks olevast võlakirjast eraldatav; — aktsiad, millelt teenitakse püsivat tulu, kuid mis ei võimalda osaleda aktsiaseltsi likvideerimisel järelejäänud vara jaotamisel, k.a mitteosalevad eelisaktsiad; — laenude, hüpoteekide, krediitkaardivõlgade, laekumata arvete ja muude varade väärtpaberistamisel emiteeritavad finantsvarad. Välja jäetakse järgmised instrumendid: — väärtpaberitehingud tagasiostulepingute raames; — mittekaubeldavate väärtpaberite emissioonid; — mittekaubeldavad laenud.

b)

Noteeritud aktsiad Noteeritud aktsiad on järgmised: — piiratud vastutusega äriühingute emiteeritud kapitaliaktsiad; — tagasiostetud piiratud vastutusega äriühingute aktsiad; — piiratud vastutusega äriühingute emiteeritud dividendiaktsiad; — eelisaktsiad, mis annavad õiguse saada osa äriühingu likvideerimisel korral järele jäävast varast. Need võivad olla tunnustatud börsil noteeritud või mitte; — suunatud emissioonid, kui need on võimalikud. Kui äriühing erastatakse ja valitsus jätab osa erastatud ettevõtja aktsiatest endale, kuid ülejäänud osa noteeritakse börsil, kirjendatakse aktsiaseltsi kapitali koguväärtus noteeritavate aktsiate seisuna, sest kõikide nende aktsiate puhul on võimalik nendega igal ajal turuväärtusega kaubelda. Sama kehtib, kui osa aktsiatest müüakse suurinvestoritele ja ainult ülejäänud osaga kaubeldakse börsil. Noteeritud aktsiate alla ei kuulu: — emissioonis ostmata jäänud aktsiad; — aktsiateks konverteeritavad võlakirjad; pärast aktsiateks konverteerimiseks on need noteeritud aktsiad; — piiramatu vastutusega partnerite osad usaldusühingus; — valitsuse investeeringud juriidiliselt aktsiakapitaliga äriühingutena moodustatud rahvusvaheliste organisatsoonide kapitali; — boonusaktsiate emissioonid, ainult emiteerimise ajal, ja aktsiate tükeldamise emissioonid; boonusaktsiad ja tükeldatud aktsiad on noteeritud aktsiad, ilma neid noteeritud aktsiate kogupositsioonis eristamata.

6.   Emissiooni vääring

Topeltvääringus võlakirjad tuleb liigitada võlakirja vääringu alusel. Topeltvääringus võlakirjad on määratletud kui võlakirjad, mille tagasiost või kupongimakse on kujundatud võlakirja vääringust erinevas vääringus. Kui üleilmne võlakiri emiteeritakse rohkem kui ühes vääringus, tuleb iga osa kajastada eraldi emissioonina vastavalt emissiooni vääringule. Kui emissioon on nomineeritud kahes vääringus, näiteks 70 % eurodes ja 30 % USA dollarites, tuleb asjaomased emissiooni osad kajastada võimaluse korral vääringu alusel eraldi. Seega tuleb sellise näite korral 70 % emissioonist kajastada emissioonina eurodes / siseriiklikus vääringus (13) ja 30 % emissioonina muudes vääringutes. Kui emissiooni eri vääringus osi ei ole võimalik eristada, tuleb aruandluse riigi poolt kasutatud tegeliku jaotuse kohta esitada riigi selgitavad märkused.

7.   Emissiooni kirjendamisaeg

Emissioon loetakse toimunuks, kui emitent saab makse ja mitte siis, kui sündikaat võtab kohustuse.

8.   Bilansiseisude ja finantsvoogude vastavuse kontrollimine

RKPd peavad esitama andmed lühi- ja pikaajaliste võlaväärtpaberite bilansiseisude, brutoemissioonide, tagasiostmiste ja netoemissioonide kohta ja noteeritud aktsiate kohta.

Allpool toodud tabel näitlikustab bilansiseisude ja finantsvoogude (s.t brutoemissioonide, tagasiostude ja netoemissioonide) vahelised seosed. Reaalselt on see seos hindade ja vahetuskursside väärtuste muutumise, reinvesteeritud (s.t kogunenud) intresside, ümberliigitamise, paranduste ja muu korrigeerimise tõttu keerulisem.

i)	Lõpetamata emissioonid vaatlusperioodi lõpus	≈	Lõpetamata emissioonid eelmise vaatlusperioodi lõpus	+	Brutoemissioonid vaatlusperioodil	-	Tagasiostud vaatlusperioodil	+	Ümberliigitamine ja muud muutused
ii)	Lõpetamata emissioonid vaatlusperioodi lõpus	≈	Lõpetamata emissioonid eelmise vaatlusperioodi lõpus	+	Netoemissioonid vaatlusperioodil			+	ümberliigitamine ja muud muutused

a)   Brutoemissioonid

Brutoemissioonid vaatlusperioodil hõlmavad kõiki võlakirjade ja noteeritavate aktsiate emissioone, mille puhul emitent müüb emiteeritud väärtpabereid sularaha eest. Need puudutavad uute instrumentide regulaarset loomist. Emissiooni toimumisajaks loetakse makse tegemise aeg; seepärast kajastab emissioonide kirjendamine võimalikult täpselt asjaomase emissiooni toimumise aega.

Noteeritud aktsiate osas hõlmavad brutoemissioonid börsil esimest korda noteeritavate aktsiaseltside poolt sularaha eest emiteerivaid uusi aktsiaid, samuti äsjaasutatud äriühinguid või aktsiaseltsideks saanud osaühinguid. Brutoemissioonid hõlmavad ka uusi aktsiaid, mis emiteeritakse sularaha eest riigiettevõtete erastamise käigus, kui nende aktsiaid hakatakse börsil noteerima. Boonusaktsiate emissioonid jäetakse välja (14). Brutoemissioone ei kirjendata, kui tegemist on lihtsalt ettevõtte noteerimisega börsil, ilma et uut kapitali kaasataks.

Emiteeritud väärtpaberite vahetust või ülekandmist ülevõtmise või ühinemise korral ei võeta arvesse (15) kirjendatud brutoemissioonides või tagasiostudes, välja arvatud juhul, kui tegemist on euroala residendi poolt sularaha eest loodavate ja emiteeritavate uute instrumentidega.

Emiteeritud väärtpaberid, mida saab hiljem muudeks instrumentideks konverteerida, kirjendatakse algse instrumendiliigi emissioonideks; konverteerimise korral kajastatakse need, nagu oleks need sellest instrumentide liigis lõpetatud sama summaga ja loetakse uut liiki instrumentide emissioonideks (16).

b)   Tagasiostud

Tagasiostud vaatlusperioodil hõlmavad kõiki emitendi poolt tagasiostetud võlaväärtpabereid ja noteeritavaid aktsiaid, mille puhul investor saab väärtpaberite eest sularaha. Tagasiostmised puudutavad instrumentide regulaarset kustutamist. Need hõlmavad kõiki võlaväärtpabereid, mille tähtaeg on saabunud, samuti ennetähtaegseid tagasiostmisi. See hõlmab ka aktsiaseltsi aktsiate tagasiostmisi, kui aktsiaselts ostab enne oma juriidilise vormi muutmist kõik aktsiad sularaha eest tagasi või ostab osa aktsiatest tagasi sularaha eest ning seejärel tühistab need, millest tuleneb omakapitali vähendamine. Aktsiaseltside aktsiate tagasioste ei arvestata, kui need on investeeringud oma aktsiatesse (17).

Aktsiate tagasiostude aruandlust ei tule esitada, kui tegemist on lihtsalt noteerimise lõpetamisega börsil.

c)   Netoemissioonid

Netoemissioonid on kõikide tehtud brutoemissioonide seis miinus kõik vaatlusperioodil toimunud tagasiostmised.

Noteeritud aktsiate seisud peavad katma residentide kõikide noteeritud aktsiate turuväärtuse. Euroala riigi poolt aruandes esitatud noteeritud aktsiate seisud võivad seega suureneda või väheneda noteeritud üksuse asukoha muutumise tagajärjel. See kehtib ka ülevõtmise või ühinemise korra, kui seejuures ei looda ega emiteerita sularaha eest uusi instrumente ja/või neid ei lunastata raha eest ega tühistata. Selleks et vältida emitendi liikumisel teise riiki võlaväärtpaberite ja noteeritud aktsiate topeltarvestamist või lünki, peavad RKPd koordineerima kahepoolselt sellise sündmuse aruandes kajastamise ajastust.

9.   Hindamine

Väärtpaberiemissioonide väärtus koosneb hinnast ja kui emissiooni nimiväärtus on esitatavatest andmetest erinevas vääringus, siis ka vahetuskursi komponendist.

RKPd peavad esitama lühiajaliste võlaväärtpaberite andmed nimiväärtuses (18) ja noteeritud aktsiate andmed turuväärtuses. Pikaajaliste võlaväärtpaberite hindamiseks võib kasutada muid meetodeid, olenevalt intressimäära liigist, millest tuleneb kombineeritud koguhindamine. Näiteks fikseeritud intressimääraga ja muutuva intressimääraga emissioonid hinnatakse tavaliselt nimiväärtuses ja nullkupongvõlakirjad nominaalväärtuses. Üldjuhul on nullkupongvõlakirjade summa suhteliselt väike, mistõttu koodide nimekirjas ei ole segameetodiga saadud väärtuse varianti, vaid pikaajaliste võlaväärtpaberite kogusumma esitatakse nimiväärtuses. Kui nullkupongvõlakirju on palju, kasutatakse „määratlemata“ kohta väärtust Z. Üldreeglina esitavad RKPd segameetodil hindamise korral üksikasjad andmeatribuutide tasandil.

a)   Hinna määramine

Noteeritud aktsiate seisud ja vood tuleb esitada turuväärtuses.

Erand võlaväärtpaberite bilansiseisude ja finantsvoogude kirjendamise suhtes nimiväärtusega tehakse suure diskontomääraga võlakirjade ja nullkupongvõlakirjade osas, mille jäägid ja emissioonid kirjendatakse nominaalväärtuses, s.t diskonteeritud hinnaga ostu ajal, ja tagasiostud tähtaja möödumisel nimiväärtusega. Nullkupongvõlakirjade jääkide nominaalväärtuse arvutamine on osutatud allpool.

kus:

A	=	nominaalväärtus = tegelikult makstud summa ja kogunenud intress
E	=	diskonteeritud hind emiteerimisel (emissiooni hetkel makstud summa)
P	=	nimiväärtus (tagasimakse tähtaja lõppemisel)
T	=	alates emissiooni kuupäevast tähtaja lõpuni jäänud aeg (päevades)
t	=	emissiooni kuupäevast möödunud aeg (päevades)

Hinna määramine võib riigiti erineda.

Antud juhul ei kohaldata hinna määramist ESA 2010 järgi, mis nõuab võlaväärtpaberite ja aktsiate finantsvoogude kirjendamist tehinguväärtusega ja positsioonide kirjendamist turuväärtusega.

Suure diskontomääraga võlakirjadel ja nullkupongvõlakirjadel arvutab kogunenud intresse andmeid esitav RKP võimaluste piirides.

b)   Aruandluse vääring ja vahetuskursi hindamine

RKPde aruandlus EKP-le toimub eurodes, k.a tagasivaateliste andmeridade puhul. Riigi residentide poolt muudes vääringutes emiteeritud väärtpaberite eurosse konverteerimisel (Blokk C) (19) peavad RKPd võimalikult suures ulatuses järgima ESA 2010-l põhinevaid vahetuskursi hindamise põhimõtteid (20), mis on toodud allpool.

i)	Lõpetamata emissioonid tuleb konverteerida eurosse / riigi vääringusse asjakohase turu keskmise vahetuskursi alusel, mis kehtis peamiselt aruandlusperioodi lõpus, s.o aruandlusperioodi viimase tööpäeva lõpus.

ii)

Emissioonide ja -tagasiostude brutosumma tuleb konverteerida eurodesse / riikide vääringutesse maksmise ajal kehtiva turu keskmise vahetuskursiga. Kui konverteerimiseks vajalikku täpset vahetuskurssi ei ole võimalik kindlaks määrata, võib kasutada tasumise ajal kehtinud keskmisele turumäärale võimalikult lähedast määra.

10.   Põhimõtete kooskõla

Väärtpaberiemissioonide statistika ja rahaloomeasutuste statistika kooskõla on vajalik rahaloomeasutuste kaubeldavate instrumentide emissioonide jaoks. Instrumentide ja neid emiteerivate RAde hõlmatuse põhimõtted peavad olema kooskõlas, samuti instrumentide jaotus tähtajavahemikus ja jaotus vääringute kaupa. Erinevusi esineb väärtpaberiemissioonide statistika ja RA bilansistatistika väärtuse määramise põhimõtetes (s.t võlaväärtpaberite osas nimiväärtus esimese jaoks ja turuväärtus teise jaoks). Välja arvatud väärtuse määramise põhimõtted ja iga riigi rahaloomeasutuste bilansis toodud väärtpaberitesse investeerimise netopositsioonid, peab rahaloomeasutuste poolt emiteeritud väärtpaberite jääk väärtpaberiemissioonide statistikas vastama rahaloomeasutus bilansi kohustuse poole kirjele 11 („emiteeritud võlaväärtpaberid“). Väärtpaberiemissioonide statistika jaoks määratletud lühiajalised võlaväärtpaberid vastavad kuni ühe aasta jooksul emiteeritud võlaväärtpaberitele. Väärtpaberiemissioonide statistika jaoks määratletud pikaajalised võlaväärtpaberid vastavad üle üheaastaste ja kuni kaheaastaste võlaväärtpaberite ning üle kaheaastaste võlaväärtpaberite summale.

RKPd peavad kontrollima hõlmatust väärtpaberiemissioonide ja rahaloomeasutuste bilansistatistika jaoks ning teatama EKP-le mis tahes erinevustest põhimõtetes. Kontrollida tuleb kolme aspekti kooskõla: a) RKPde emissioonid eurodes / riigi vääringus; b) RAde, v.a keskpangad, emissioonid eurodes / riigi vääringus ja c) RAde, v.a keskpangad, emissioonid muudes vääringutes. Põhimõtete erinevused võivad esineda väärtpaberiemissioonide statistika ja RA bilansistatistika vahel, kuna väärtpaberiemissioonide statistikas ja RA bilansistatistika saadakse riikide aruandlussüsteemidest erinevatel eesmärkidel.

11.   Nõutavad andmed

Vajalik on kõikide riikide statistika kõikide kohaldatavate aegridade osas. RKPd peavad EKP-le viivitamata esitama kirjaliku selgituse, kui mõnda kirjet riigis ei kohaldata. RKPd võivad jätta aegrea ajutiselt esitamata, kui nende aluseks olev nähtus puudub. RKPd peavad sellest või muudest aruandlusskeemist kõrvalekaldumistest teatama vastavalt käesolevale lisale. Lisaks peavad nad EKP-d teavitama parandustest ja lisama selgitused paranduste olemuse kohta.

3. jagu: Riikide selgitavad märkused

Iga RKP peab esitama aruande, kus kirjeldatakse esitatud andmeid. Niipalju kui võimalik tuleb aruandes kirjeldada allpool täpsustatud teemasid samas järjekorras. RKPd peavad esitama täiendava teabe juhtudel, kui esitatud andmed ei järgi käesolevat suunist või põhjendama andmete mitte esitatamist. Aruanne tuleb esitada andmetega samaaegselt.

1.

Andmeallikad/andmekogumissüsteem: esitada tuleb väärtpaberiemissioonide statistika koostamises kasutatud andmeallikate üksikasjad: valitsuse emissioonide administratiivallikad, RAde ja muude asutuste vahetu aruandlus, ajalehed, andmeesitajad, näiteks International Financial Review vms. RKPd peavad osutama, kas andmeid kogutakse ja arhiveeritakse emissioonide kaupa ning milliste kriteeriumide kohaselt. Muul juhul peab RKP osutama, kas andmeid kogutakse ja arhiveeritakse aruandlusperioodil üksikemitentide emissioonide kogusummana, näiteks vahetu andmekogumissüsteemi puhul. Vahetu aruandluse puhul esitatakse teavet kriteeriumide kohta, mida kasutatakse andeesitajate ja esitatavate andmete tuvastamiseks.

2.

Koostamise kord: kirjeldatakse lühidalt statistika koostamise meetodit, näiteks väärtpaberite üksikemissioonide teabe agregeerimine, jooksvate andmeridade käsitlemine ja nende avaldamine.

3.

Emitendi residentsus: RKP peab täpsustama, kas emissioonide liigitamisel saab ESA 2010 (ja IMF) residentsuse määratlust täies ulatuses kohaldada. Kui see ei ole võimalik või on võimalik osaliselt, peavad RKPd selgitama tegelikult kasutatud kriteeriume.

4.

Emitentide jaotus sektorite kaupa: RKPd peavad osutama kõrvalekalletele emitentide liigituses kooskõlas 2. jao punktis 2 määratletud sektori jaotusega. Selgitused peavad käsitlema tuvastatud kõrvalekaldeid ja mis tahes ebamääraseid aspekte.

5.

Emissiooni vääring: juhul kui emissiooni vääringukomponente ei ole võimalik eristada, peavad RKPd selgitama reeglitest kõrvalekaldeid. Samuti peavad RKPd, kes ei saa eristada väärtpaberiemissioone kohalikus vääringus, eurodes / muude riikide vääringutes ja muudes vääringutes, kirjeldama, kuhu on need emissioonid liigitatud ja osutama ebaõigesti määratud emissioonide mahtu, et anda ettekujutus moonutuse suurusest.

6.

Emissioonide liigitus: RKPd peavad esitama tervikliku teabe seoses väärtpaberite liikidega, mille kohta on olemas riigi andmed, s.h riigisisesed nimetused. Kui on teada, et hõlmatus ei ole täielik, peavad RKPd lünkade oas andma selgitusi. Eelkõige peavad RKPd esitama allpool osutatud teabe. — Suunatud emissioonid: RKPd peavad osutama, kas need on aruandluses hõlmatud. — Pangaaktseptid: kui need on kaubeldavad ja sisalduvad lühiajaliste väärtpaberite kohta esitatud andmetes, peab andmeid esitav RKP selgitama riigi selgitavates märkustes riigis kohaldatavat menetlust nende instrumentide ja nende olemuse kajastamiseks. — Noteeritud aktsiad: RKPd peavad osutama, kas noteerimata aktsiad või muud omandiväärtpaberid sisalduvad esitatud andmetes, ning hindama noteerimata aktsiate ja/või muude omandiväärtpaberite osa suurust, et anda ettekujutus moonutuse suurusest. RKPd peavad riigi selgitavates märkustes osutama kõigile teadaolevatele lünkadele noteeritud aktsiate hõlmatuses.

7.

Pikaajaliste võlaväärtpaberite analüüs instrumentide kaupa: kui fikseeritud määraga, muutuva määraga ja nullkupongvõlakirjade kogusumma ei lange kokku pikaajaliste võlaväärtpaberite kogusummaga, peavad RKPd osutama pikaajaliste väärtpaberite liigi ja summa, mille kohta osutatud jaotust ei saa kohaldada.

8.

Emissioonide tähtaeg: juhul kui lühiajalisuse ja pikaajalisuse määratlust ei saa järgida, peavad RKPd osutama esitatud andmete kõrvalekalletele.

9.

Tagasiostud: RKPd peavad osutama, kuidas nad saavad teavet tagasiostude kohta ja kas teavet saadakse vahetu aruandluse kaudu või arvutatakse see jääkide põhjal.

10.

Hinna määramine: RKPd peavad riigi selgitavates märkustes täpsustama, millist väärtuse määramise korda on a) lühiajaliste võlaväärtpaberite; b) pikaajaliste võlaväärtpaberite; c) diskonteeritud võlakirjade ja d) noteeritud aktsiate suhtes kasutatud. Selgitada tuleb mis tahes erinevusi bilansiseisude ja finantsvoogude hindamise vahel.

11.

Aruandluse sagedus, tähtajad ja ajavahemikud: RKPd peavad märkima, millises ulatuses on käesoleva statistika koostamisel järgitud kasutajanõudeid, s.t kuuandmete osas viienädalane tähtaeg. Esitada tuleb ka aegridade kestus. Teatada tuleb andmerea mis tahes katkestustest, näiteks väärtpaberite erinev hõlmatud erineval ajal.

12.

Parandused: RKPd peavad lühidalt selgitama kõiki parandusi ning neid ja nende ulatust põhjendama.

13.

Riigi residentide emiteeritud instrumentide hõlmatuse prognoos: RKPd peavad esitama prognoosi riigi residentide väärtpaberite hõlmatuse kohta kõikides emissiooni liikides, s.t lühiajaliste väärtpaberite, pikaajaliste väärtpaberite ja noteeritud aktsiate emissioonid kohalikus vääringus, muudes eurodes / riikide vääringutes, k.a eküü, ja muudes vääringutes vastavalt tabelile allpool. „Hõlmatuse %“ prognoos näitab, milline on hõlmatud väärtpaberi osa igas instrumentide liigis koguemissiooni suhtes, mille kohta tuleb aruandlusreeglite kohaselt asjakohastes rubriikides andmed esitada. Lühikirjeldused võib esitada märkuste all. RKPd peavad märkima ka hõlmatuses toimunud muutused seoses rahaliiduga liitumisega.       Hõlmatuse %: Märkused: Emissioonid eurodes / riikide vääringutes Kohalik vääring STS     LTS     QUS     Eurodes / riigi vääringutes, v.a kohalik vääring, k.a ECU STS     LTS     Muudes vääringutes   STS     LTS     STS = lühiajalised võlaväärtpaberid LTS = pikaajalised võlaväärtpaberid QUS = noteeritud aktsiad.

4. jagu: Nõuded Rahvusvaheliste Arvelduste Panga (BIS) jaoks

BIS aruandlusnõuded järgivad samu põhimõtteid, mis on osutatud 1.–3. jaos RKPdele, v.a järgmine:

Tabel 4. Bloki B aruandlusvorm BIS-le

	VÄLISMAAILMA RESIDENTIDEST EMITENDID // EURODES / SISERIIKLIKUS VÄÄRINGUS
	Seisud	Emissioonide brutosumma	Tagasiostud
	B1	B2	B3
9. LÜHIAJALISED VÕLAVÄÄRTPABERID
Kokku	S577	S642	S707
Keskpank	S578	S643	S708
RAd, v.a keskpangad	S579	S644	S709
Muud finantsvahendajad	S580	S645	S710
sellest FVCd	S581	S646	S711
Finantsvahenduse abiettevõtted	S582	S647	S712
Varasid hoidvad finantsasutused ja laenuandjad	S583	S648	S713
Kindlustusettevõtted ja pensionifondid	S584	S649	S714
Mittefinantsettevõtted	S585	S650	S715
Keskvalitsus	S586	S651	S716
Osariigi/liidumaa ja kohalik omavalitsus	S587	S652	S717
Sotsiaalkindlustusfondid	S588	S653	S718
Rahvusvahelised organisatsioonid	S589	S654	S719
10. PIKAAJALISED VÕLAVÄÄRTPABERID
Kokku	S590	S655	S720
Keskpank	S591	S656	S721
RAd, v.a keskpangad	S592	S657	S722
Muud finantsvahendajad	S593	S658	S723
sellest FVCd	S594	S659	S724
Finantsvahenduse abiettevõtted	S595	S660	S725
Varasid hoidvad finantsasutused ja laenuandjad	S596	S661	S726
Kindlustusettevõtted ja pensionifondid	S597	S662	S727
Mittefinantsettevõtted	S598	S663	S728
Keskvalitsus	S599	S664	S729
Osariigi/liidumaa ja kohalik omavalitsus	S600	S665	S730
Sotsiaalkindlustusfondid	S601	S666	S731
Rahvusvahelised organisatsioonid	S602	S667	S732
10.1. sellest fikseeritud intressimääraga emissioonid:
Kokku	S603	S668	S733
Keskpank	S604	S669	S734
RAd, v.a keskpangad	S605	S670	S735
Muud finantsvahendajad	S606	S671	S736
sellest FVCd	S607	S672	S737
Finantsvahenduse abiettevõtted	S608	S673	S738
Varasid hoidvad finantsasutused ja laenuandjad	S609	S674	S739
Kindlustusettevõtted ja pensionifondid	S610	S675	S740
Mittefinantsettevõtted	S611	S676	S741
Keskvalitsus	S612	S677	S742
Osariigi/liidumaa ja kohalik omavalitsus	S613	S678	S743
Sotsiaalkindlustusfondid	S614	S679	S744
Rahvusvahelised organisatsioonid	S615	S680	S745
10.2. sellest ujuvmääraga emissioonid:
Kokku	S616	S681	S746
Keskpank	S617	S682	S747
RAd, v.a keskpangad	S618	S683	S748
Muud finantsvahendajad	S619	S684	S749
sellest FVCd	S620	S685	S750
Finantsvahenduse abiettevõtted	S621	S686	S751
Varasid hoidvad finantsasutused ja laenuandjad	S622	S687	S752
Kindlustusettevõtted ja pensionifondid	S623	S688	S753
Mittefinantsettevõtted	S624	S689	S754
Keskvalitsus	S625	S690	S755
Osariigi/liidumaa ja kohalik omavalitsus	S626	S691	S756
Sotsiaalkindlustusfondid	S627	S692	S757
Rahvusvahelised organisatsioonid	S628	S693	S758
10.3. sellest nullkupongivõlakirjad:
Kokku	S629	S694	S759
Keskpank	S630	S695	S760
RAd, v.a keskpangad	S631	S696	S761
Muud finantsvahendajad	S632	S697	S762
sellest FVCd	S633	S698	S763
Finantsvahenduse abiettevõtted	S634	S699	S764
Varasid hoidvad finantsasutused ja laenuandjad	S635	S700	S765
Kindlustusettevõtted ja pensionifondid	S636	S701	S766
Mittefinantsettevõtted	S637	S702	S767
Keskvalitsus	S638	S703	S768
Osariigi/liidumaa ja kohalik omavalitsus	S639	S704	S769
Sotsiaalkindlustusfondid	S640	S705	S770
Rahvusvahelised organisatsioonid	S641	S706	S771

Emissioonide tähtaeg

Tähtaja osas loeb BIS kõiki lühiajalise programmi raames emiteeritud euro kommertspabereid ECP ja muid euro väärtpaberid lühiajalisteks instrumentideks ning kõiki pikaajalise programmi raames emiteeritud väärtpabereid pikaajalisteks väärtpaberiteks sõltumata nende algsest tähtajast.

Emitentide jaotus sektorite kaupa

BIS järgib BISi andmebaasis oleva emitentide sektor jaotuse ja aruandevormides nõutava jaotuse seoseid vastavalt tabelile allpool.

BIS andmebaasi sektorite jaotus		Aruandevormide liigitus
Keskpank	→	Keskpank
Kommertspangad	→	RAd
OFI	→	Muud finantsvahendajad
Keskvalitsus	→	Keskvalitsus
Muu valitsus Riigiasutused	→	Osariigi/liidumaa ja kohalik omavalitsus
Ettevõtted	→	Mittefinantsettevõtted
Rahvusvahelised institutsioonid	→	Rahvusvahelised institutsioonid (välismaailm)

Emissioonide liigitus

Järgmised BISi andmebaasi instrumendid liigitatakse väärtpaberiemissioonide statistikas võlaväärtpaberiteks:

—	hoiusesertifikaadid,

—	kommertspaberid,

—	riigi võlakirjad,

—	võlakirjad,

—	euro kommertspaberid (ECP),

—	keskmise tähtajaga võlakirjad,

—	muud lühiajalised väärtpaberid.

Hindamine

BISi praeguste väärtuse määramise reeglite kohaselt tuleb kasutada võlaväärtpaberite puhul nimiväärtust ja noteeritud aktsiate puhul emissioonihinda.

BIS esitab EKP-le aruandluse muu maailma residentide kõikide eurodes / riigi vääringutes (Blokk B) emissioonide kohta USA dollarites, kasutades bilansiseisude osas perioodilõpu vahetuskurssi ja emissioonide ja tagasiostude osas perioodi keskmist vahetuskurssi. EKP konverteerib kõik andmed eurosse, kasutades BISi poolt kasutatud põhimõtet. 1. jaanuarile 1999 eelnevate perioodide osas tuleb selle asemel kasutada ECU ja USA dollari vahetuskurssi.

SÕNASTIK

Allutatud võlakirjad, allutatud kohustus (subordinated bonds, subordinated debt) – annavad emitendist asutuse vastu allutatud nõude, mida võib kasutada alles siis, kui kõik kõrgema järgu nõuded (nt hoiused/laenud) on rahuldatud: mõnel juhul võib see anda neile teatavad aktsiate ja muude omandiväärtpaberite omadused.

Boonusaktsiate emissioon (issue of bonus shares) – uute aktsiate andmine aktsionäridele vastavalt nende senisele aktsiate omandi proportsioonile.

Emitendi residentsus (residency of issuer) – emiteeriv üksus on aruandluse riigi resident, kui tema majandushuvide kese on aruandluse riigi majanduseterritooriumil, s.o kui tal on pikema perioodi vältel (üks aasta või üle selle) sellel territooriumil majandustegevus.

Eurovõlakirjad (eurobonds) – võlakirjad, mis pannakse, tavaliselt erinevate riikide finantsettevõtete rahvusvahelise sündikaadi kaudu samaaegselt vähemalt kahe riigi turule, ilma kohustuseta neid nende riikide vääringus nomineerida.

Fikseeritud intressimääraga emissioonid (fixed rate issues) – kõik võlakirjad, mille kupongimakse, mis põhineb väärtpaberi põhilisel kupongimääral, emiteeritud väärtpaberite tähtaja jooksul ei muutu.

Finantsvahenduse abiettevõtted (financial auxiliaries) – kõik finantsinstitutsioonid ja kvaasikorporatiivsed finantsinstitutsioonid, mis tegelevad peamiselt

finantsvahendusega tihedalt seotud tegevusega, kuid mis ei ole ise finantsvahendajad. Siia kuuluvad ka peakontorid, mille kõik tütarettevõtted või enamik neist

on samuti finantsinstitutsioonid (ESA 2010, punktid 2.95–2.97).

Keskpank (central bank) – finantsinstitutsioon või kvaasikorporatiivne finantsinstitutsioon, mille peamine funktsioon on raha emiteerimine, valuuta sise- ja välisväärtuse säilitamine ning riigi rahvusvaheliste reservide osaline või täielik hoidmine.

Keskvalitsus (central government) – kõik riigi administratiivsed üksused ja muud keskasutused, mille pädevus ulatub tavaliselt üle kogu majandusterritooriumi, v.a riiklike sotsiaalkindlustusfondide juhtimine (ESA 2010, punkt 2.114).

Kindlustusseltsid (insurance corporations) – koosneb kõigist finantsinstitutsioonidest ja kvaasikorporatiivsetest finantsinstitutsioonidest, mille peamine tegevusala on finantsvahendus, mis tuleneb riskide koondamisest peamiselt otsekindlustuse või edasikindlustuse kujul (ESA 2010 punktid 2.100–2.104).

Kodumajapidamised (households) – hõlmab üksikisikuid või üksikisikute rühmasid kui tarbijaid ning kui ettevõtjaid, kes toodavad turukaupu ning osutavad mittefinants- ja finantsteenuseid (turutootjad), tingimusel et kaupade tootmise ja teenuste osutamisega ei tegele eraldiseisvad üksused, mida käsitatakse kvaasikorporatiivsete ettevõtetena. Siia kuuluvad ka üksikisikud või üksikisikute rühmad, kes toodavad kaupu ja osutavad mittefinantsteenuseid vaid enda lõpptarbeks (ESA 2010 punktid 2.118–2.128).

Kodumajapidamisi teenindavad kasumitaotluseta institutsioonid (KTKTId) (non-profit institutions serving households, NPISHs) – eraldiseisvates juriidilistest isikutest kasumitaotluseta institutsioonid, kes teenindavad kodumajapidamisi ning on turuvälised eratootjad. Nende peamised ressursid on kodumajapidamiste kui tarbijate vabatahtlikud rahalised või mitterahalised maksed, valitsemissektori poolt tehtavad maksed ja omanditulu (ESA 2010 punktid 2.129–2.130).

Lühiajalised võlaväärtpaberid (short-term debt securities) – kõikide võlaväärtpaberite emissioonid, mille esialgne tähtaeg on üks aasta või vähem; lühiajalisi väärtpabereid emiteeritakse tavaliselt diskontoga. Sellesse alaliiki ei kuulu väärtpaberid, mille kaubeldavus on tegelikkuses äärmiselt piiratud, kuigi see võib teoreetiliselt olla võimalik.

Mittefinantsettevõtted (non-financial corporations) – koosneb institutsionaalsetest üksustest, mis on iseseisvad juriidilised isikud ja turutootjad ning tegelevad peamiselt kaupade tootmise ja mittefinantsteenuste osutamisega. Sektorisse kuuluvad ka kvaasikorporatiivsed mittefinantsettevõtted (ESA 2010, punktid 2.45–2.54).

Mitteresidentidest emitendid (non-resident issuers) – üksused, mis a) asuvad aruandluse riigi majandusterritooriumil, kuid mis ei tegele ega kavatse tegeleda aruandluse riigi territooriumil majandustegevusega ega teha tehinguid vähemalt ühe aasta jooksul; või b) asuvad aruandluse riigi majandusterritooriumist väljaspool.

Muud finantsvahendusettevõtted, v.a kindlustusseltsid ja pensionifondid

(other financial intermediaries, except insurance corporations and pension

funds, OFIs) – finantsinstitutsioonid ja kvaasikorporatiivsed finantsinstitutsioonid,

mis tegelevad peamiselt finantsvahendusega, võttes institutsionaalsete üksuste ees

kohustusi muul kujul kui raha, hoiused (või hoiuste lähedased asendajad), investeerimisfondide aktsiad/osakud või seoses kindlustus-, pensioni- ja muude standardsete tagatisskeemidega (ESA 2010, punktid 2.86–2.94).

Muud omandiväärtpaberid (other equity) – kõik tehingud muude omandiväärtpaberitega, mis ei kuulu börsil noteeritud või noteerimata aktsiate alla.

Muutuva intressimääraga emissioonid (variable rate issues) – kupongimaksetega emissioonid, mille kupongimäär või põhiosa määratakse perioodiliselt uuesti intressimäära indeksi või muu indeksi põhjal.

Noteerimata aktsiad, v.a investeerimisfondide aktsiad (unlisted shares, excluding investment fund shares) – omandiväärtpaberid, mis ei ole kantud börsinimekirja

Noteeritud aktsiad, noteeritud hindadega aktsiad, v.a investeerimisfondide aktsiad/osakud (listed shares, samuti nimetatud quoted shares) – börsinimekirja kantud omandiväärtpaberid Selline börs võib olla tunnustatud väärtpaberibörs või järelturg mingis muus vormis. Noteeritud aktsiaid nimetatakse ka noteeritud hindadega aktsiateks. Noteeritud aktsiate noteeritud hinna olemasolu tähendab, et jooksvad turuhinnad on tavaliselt kohe kättesaadavad.

Nullkupongiga võlakirjad (zero coupon bonds) – kõik emissioonid, mille puhul kupongimakse puudub. Tavaliselt emiteeritakse selliseid võlakirju diskontoga ja lunastatakse nimiväärtusega. Siia kuuluvad ka võlakirjad, mida emiteeritakse nimiväärtusega ja lunastatakse ülekursiga, näiteks võlakirjad, mille lunastamisväärtus on seotud vahetuskursi või indeksiga. Suurem osa diskontost või ülekursist on samaväärne võlakirja kestuse ajal kogunenud intressiga.

Osariigi/liidumaa valitsus ja kohalik omavalitsus (state and local government) – osariigi/liidumaa valitsus osutab avaliku halduse üksustele, mis on eraldiseisvad institutsionaalsed üksused ja viivad ellu mõningaid valitsemissektori funktsioone, v.a riiklike sotsiaalkindlustusfondide juhtimine, allpool keskvalitsuse tasandit ning ülevalpool kohaliku omavalitsuse tasandit. Kohalik omavalitsus osutab sellistele avaliku halduse asutuste liikidele, mille pädevus laieneb ainult majandusterritooriumi kohalikule osale, v.a riiklike sotsiaalkindlustusfondide kohalikud asutused (ESA 2010, punktid 2.115–2.116).

Pensionifondid (pension funds) – kõik finantsinstitutsioonid ja kvaasikorporatiivsed finantsinstitutsioonid, mille peamine tegevusala on finantsvahendus, mis tuleneb kindlustatud isikute sotsiaalsete riskide ja vajaduste koondamisest (sotsiaalkindlustus). Pensionifondid kui sotsiaalkindlustusskeemid pakuvad sissetulekut pensionile jäämisel ning sageli muid hüvitisi surma ja puude korral (ESA 2010, punktid 2.105–2.110).

Piiratud vastutusega äriühingute emiteeritud dividendiaktsiad (dividend shares issued by limited liability companies) – väärtpaberid, mille nimetus võib riigiti ja nende emiteerimise olukorrast sõltuvalt erineda, näiteks asutajaaktsiad, kasumiaktsiad, dividendiaktsiad, jne. Need väärtpaberid: a) ei ole registreeritud kapitali osa; b) ei anna nende omanikele ühiste omanike staatust otseses tähenduses; ja c) ei anna nende omanikele õigust kasumile, mis jääb üle pärast registreeritud kapitalilt dividendi väljamaksmist, ega mis tahes osale pärast likvideerimist.

Piiratud vastutusega äriühingute emiteeritud kapitaliaktsiad (capital shares issued by limited liability companies) – väärtpaberid, mis annavad nende omanikele ühisomanike staatuse ning võimaldavad neil osaleda kasumi jagamises ja netovarade jagamises likvideerimise korral.

Pikaajalised võlaväärtpaberid (long-term debt securities) – kõik väärtpaberite emissioonid, mille esialgne tähtaeg on üle ühe aasta; pikaajalisi väärtpaberid emiteeritakse tavaliselt kupongidega.

Rahaloomeasutused, v.a keskpangad (monetary financial institutions (MFIs) other than central banks) – määratletud määruse (EL) nr 1071/2013 (EKP/2013/33) artiklis 1.

Rahvusvahelised organisatsioonid (international institutions) – riigiülesed ja rahvusvahelised organisatsioonid, näiteks Euroopa Investeerimispank, Rahvusvaheline Valuutafond ja Maailmapank.

Sotsiaalkindlustusfondid (social security funds) – kesktasandi, osariigi/liidumaa ja kohalikud institutsioonilised üksused, mis tegelevad peamiselt sotsiaaltoetuste pakkumisega ja vastavad järgmisele kahele kriteeriumile: a) seaduse või muu õigusnormi kohaselt on teatavatel rahvastiku rühmadel kohustus osaleda sotsiaalkindlustuse skeemis või maksta osamakseid ning b) valitsemissektor vastutab institutsiooni juhtimise eest, kehtestades või heaks kiites osamaksed ja sotsiaaltoetused sõltumatult oma rollist järelevalvet teostava organi või tööandjana (ESA 2010 punkt 2.117).

Suunatud emissioon (private placements) – aktsiate emissiooni müük ühele ostjale või piiratud rühmale ostjatele ilma avaliku pakkumiseta.

Suunatud emissiooniga võlakirjad (privately issued bonds) – võlakirjad, mis reserveeritakse kahepoolsete lepingutega teatavatele investoritele, tingimusel, et võlakirjad on vähemalt teoreetiliselt võõrandatavad.

Tagasiostetud piiratud vastutusega äriühingute aktsiad (redeemed shares in limited liability companies) – aktsiad, mille kapital on tagasi makstud, kuid mis jäävad omanikele, kes kuuluvad endiselt ühiste omanike hulka ja kellel on õigus saada osa kasumist pärast dividendide väljamaksmist järelejäänud registreeritud kapitalilt ning osa likvideerimisel üle jäävast mis tahes jäägist.

Tinglikud residentidest üksused (notional resident units) – a) mitteresidendist üksuste osad, mille ülekaalukas majanduslike huvide kese asub riigi majandusterritooriumil (tavaliselt need, mis on teinud majandustehinguid aasta või enam); b) mitteresidendist üksused maa või ehitiste omanikena riigi majandusterritooriumil, kuid ainult seoses kõnealust maad või kõnealuseid ehitisi puudutavate tehingutega.

Tükeldatud aktsiaemissioon (split share issues) – aktsiaemissioon, mille puhul ettevõte või kvaasiettevõte suurendab aktsiate arvu suhtarvu või kordajat kasutades.

Tütarettevõtted (subsidiaries) – eraldiseisvad juriidilised isikud, milles teisel üksusel on enamus- või täisosalus.

Valitsemissektor (general government) – hõlmab institutsionaalseid üksusi, mis on turuvälised tootjad, kelle toodang on mõeldud individuaalseks ja kollektiivseks tarbimiseks, ning mida finantseeritakse kohustuslikest maksetest, mida teevad teistesse sektoritesse kuuluvad üksused, ja institutsionaalseid üksusi, mille põhitegevuseks on rahvatulu ja rikkuse ümberjaotamine (ESA 2010 punktid 2.111–2.113) Valitsemissektor hõlmab keskvalitsust, regionaalset (osariigi/liidumaa) valitsust, kohalikku omavalitsust ja sotsiaalkindlustusfonde (ESA 2010, punktid 2.114–2.117).

Varasid hoidvad finantsasutused ja laenuandjad (captive financial institutions and money lenders) – finantsinstitutsioonid ja kvaasikorporatiivsed finantsinstitutsioonid, mis ei tegele finantsvahendusega ega osuta finantsabiteenuseid ning mille puhul enamiku nende vara või kohustustega ei kaubelda avatud turgudel. See allsektor hõlmab valdusettevõtteid, mis hoiavad tütarettevõtete grupi aktsiaid või osakuid kontrollitasemel ning mille peamine tegevus on omada gruppi, pakkumata mis tahes muid teenuseid ettevõtetele, milles vara hoitakse, st nad ei halda ega juhi teisi üksusi (ESA 2010 punktid 2.98–2.99).

Võlaväärtpaberid (debt securities) – hallatavad võlaväärtpaberid ehk võlga tõendavad kaubeldavad finantsinstrumendid, mis on tavaliselt järelturul vabalt kaubeldavad või mida võib turul tasaarvestada ning mis ei anna omanikule emiteeriva asutuse suhtes mingeid omandiõigusi.

Väärtpaberistamine (securitisation) – määratlus määruse (EL) nr 1075/2013 (EKP/2013/40) artikli 1 lõikes 2.

Väärtpaberistamise tehingutes osalevad finantsvahendusettevõtted (FVCd) (financial

vehicle corporations engaged in securitisation transactions, FVCs) – määratletud määruse EKP/2013/40 artikli 1 lõikes 1.

Väärtpaberite emitendid (issuers of securities) – ettevõtted ja kvaasikorporatiivsed ettevõtted, mis emiteerivad väärtpabereid ja võtavad nende instrumentide omanike ees õigusliku kohustuse kooskõlas emissiooni tingimustega.

Üleilmsed võlakirjad (global bonds) – võlakirjad, mis emiteeritakse samaaegselt riigisiseselt ja euroturul.

---

(1)  Kui andmeesitajad avastavad metoodika probleemi, mida käesolev suunis selgelt ei käsitle, tuleb kohaldada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 549/2013, 21. mai 2013, Euroopa Liidus kasutatava Euroopa rahvamajanduse ja regionaalse arvepidamise süsteemi kohta) (ELT L 174, 26.6.2013, lk 1) (ESA 2010) A lisas sätestatud ajakohastatud Euroopa rahvamajanduse ja regionaalse arvepidamise süsteemi.

(*1)  „Muud vääringud“ osutab kõigile muudele vääringutele, k.a euroalaväliste liikmesriikide vääringud.

(*2)  Võlaväärtpaberid v.a aktsiad on „Väärtpaberid v.a aktsiad, v.a tuletisinstrumendid“.

(*3)  Netoemissioonid on nõutavad ainult juhul, kui RKP-l ei ole võimalik edastada brutoemissioone või tagasioste.

((†))  Noteeritud aktsiad on „Noteeritud aktsiad, v.a investeerimisfondide ja rahaturufondide aktsiad/osakud“.

(2)  Vt ESA 2010 punkt 2.07.

(3)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 549/2013, 21. mai 2013, Euroopa Liidus kasutatava Euroopa rahvamajanduse ja regionaalse arvepidamise süsteemi kohta, (ELT L 174, 26.6.2013, lk 1).

(4)  Rahaturufondide sektori kohta andmeid ei koguta.

(5)  Investeerimisfondide sektori kohta andmeid ei koguta.

(6)  Reaalselt ei emiteeri pensionifondid võlaväärtpabereid.

(7)  Vt ESA 2010 punktid 2.17–2.20.

(8)  Vt ESA 2010 punkt 5.102.

(9)  ESA 2010 liik F.3.

(10)  ESA 2010 liik F.511.

(11)  ESA 2010 liik F.512.

(12)  ESA 2010 liik F.519.

(13)  RKPde puhul Blokk A ja BISi puhul Blokk B.

(14)  Ei loeta finantstehinguks, vt ESA 2010 punktid 5.158 ja 6.59 ning käesoleva lisa 2. jao punkti 5 alapunkt b.

(15)  Käesolev statistika ei hõlma tehinguid järelturul, mille puhul omanik vahetub.

(16)  Loetakse kaheks finantstehinguks, vt ESA 2010 punktid 5.96 ja 6.25 ning käesoleva lisa 2. jao punkti 5 alapunkti a alajaotus ii.

(17)  Käesolev statistika ei hõlma tehinguid järelturul, mille puhul omanik vahetub.

(18)  Vt täpsemaid määratlusi „nimiväärtuse“, „turuväärtuse“ ja „nominaalväärtus“ kohta ESA 2010 punktides 5.90, 7.38 ja 7.39.

(19)  Alates 1. jaanuarist 1999 ei ole vaja vahetuskursi hindamist riigi residentide poolt eurodes emiteeritud väärtpaberite puhul (Bloki A osa) ja riigi residentide poolt eurodes / riigi vääringutes emiteeritud väärtpaberid (Bloki A ülejäänud osa) konverteeritakse eurosse 31. detsembri 1998 tagasivõtmatute konverteerimiskursside alusel.

(20)  Vt ESA 2010 punkt 6.64.