(1)

Komisjoni 3. märtsi 2010. aasta teatisega „Euroopa 2020. aastal. Aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegia“ seatakse eesmärgiks muuta liit teadmiste- ja innovatsioonipõhiseks majanduseks, vähendada ettevõtete halduskoormust ning viia omavahel paremini vastavusse tööjõu nõudlus ja pakkumine. Nimetatud teatisega määratakse kindlaks vajadus tervikliku tööjõurände poliitika ja rändajate parema integreerimise järele. Kolmandate riikide kõrge kvalifikatsiooniga töötajate vastuvõtmist lihtsustavaid meetmeid tuleb vaadelda sellises laiemas kontekstis.

(2)

Euroopa Ülemkogu 26. ja 27. juuni 2014. aasta järeldustes on kirjas, et kui Euroopa tahab jääda andekate ning oskustega inimeste jaoks atraktiivseks sihtkohaks, tuleb nende nimel kogu maailmaga konkureerida. Seetõttu tuleks välja töötada seadusliku rände võimaluste maksimeerimise strateegiad, mis peavad hõlmama ka kehtivate normide sujuvamaks muutmist.

(3)

Komisjoni 13. mai 2015. aasta teatisega vastu võetud Euroopa rände tegevuskavas kutsutakse üles looma atraktiivset liidu-ülest süsteemi kõrge kvalifikatsiooniga kolmandate riikide kodanike jaoks ning märgitakse, et nõukogu direktiiv 2009/50/EÜ (4) on vaja läbi vaadata võimaldamaks liidul olla tõhusam andekate inimeste ligitõmbamisel ning selle abil lahendada liidus nii demograafilisi probleeme kui ka tööjõu ja oskuste puudujääke liidu peamistes majandussektorites. Üleskutset see direktiiv üle vaadata on samuti korratud uues, 23. septembri 2020. aasta komisjoni rände- ja varjupaigaleppe teatises, kus on öeldud, et ELi sinise kaardi reformimine peab tooma kaasa ELi tõelise lisaväärtuse, mis seisneb oskuste ligimeelitamises tulemusliku ja paindliku ELi-ülese vahendiga.

(4)

Euroopa Parlament kutsus oma 12. aprilli 2016. aasta resolutsioonis (5) üles vaatama direktiivi 2009/50/EÜ ja sealhulgas selle kohaldamisala läbi ambitsioonikalt ja sihipäraselt.

(5)

Direktiivi 2009/50/EÜ rakendamist käsitlevas komisjoni 22. mai 2014. aasta teatises välja toodud probleemidele tuleb reageerida. Liit peaks püüdma luua kolmandatest riikidest pärit kõrge kvalifikatsiooniga töötajate jaoks atraktiivsema ja tulemuslikuma liidu-ülese süsteemi. Liidu lähenemisviisi selliste kõrge kvalifikatsiooniga töötajate ligimeelitamisele tuleks rohkem ühtlustada ning ELi sinine kaart tuleks muuta selle peamiseks vahendiks, kiirendades sellega seotud menetlusi, muutes vastuvõtmise tingimused paindlikumaks ja kaasavamaks ning andes kaardi valdajatele rohkem õigusi (sh lihtsam ELi-sisene liikuvus). Kuna see nõuaks ulatuslike muudatuste tegemist direktiivis 2009/50/EÜ, tuleks see kehtetuks tunnistada ja uuega asendada.

(6)

Tuleks luua selge ja läbipaistev liiduülene vastuvõtusüsteem, mis meelitaks kolmandatest riikidest pärit kõrge kvalifikatsiooniga töötajaid, hoiaks neid siin ja soodustaks nende töötajate liikuvust. Käesolevat direktiivi tuleks kohaldada sõltumata sellest, kas kolmanda riigi kodaniku liidus elamise algne eesmärk on kõrget kvalifikatsiooni nõudev töö või ta elab liidus alguses muul eesmärgil, milleks seejärel saab kõrget kvalifikatsiooni nõudev töö. Tuleb arvestada liikmesriikide prioriteete, nende tööturu vajadusi ning nende vastuvõtusuutlikkust. Käesolev direktiiv ei tohiks piirata liikmesriikide pädevust välja anda kõrget kvalifikatsiooni nõudva töö eesmärgil muid riigisiseseid elamislube kui ELi sinine kaart. Lisaks ei tohiks käesolev direktiiv mõjutada ELi sinise kaardi valdaja võimalusi kasutada liikmesriigi õiguse kohaseid täiendavaid õigusi ja hüvesid, mis on kooskõlas käesoleva direktiiviga.

(7)

Liikmesriigid peaksid nägema ette, et ELi sinisel kaardil ja kõrget kvalifikatsiooni nõudva töö eesmärgil antud riigisisestel elamislubadel on võrdsed võimalused menetlusõiguse ja võrdse kohtlemise õiguse, menetluste ja teabe kättesaadavuse osas. Eelkõige peaksid liikmesriigid tagama, et ELi sinise kaardi valdajatele ja nende pereliikmetele antud menetluslike tagatiste ja õiguste tase ei oleks madalam riiklike elamislubade valdajate menetluslike tagatiste ja õiguste tasemest. Liikmesriigid peaksid samuti tagama, et ELi sinise kaardi taotlejad ei ole riigisiseste elamislubade taotlejatega võrreldes vähemsoodsas olukorras tööandjate tunnustamise korra osas ning et nad ei pea oma taotluse menetlemise eest maksma suuremat tasu. ELi sinise kaardi puhul peaksid liikmesriigid panustama samal tasemel teavitamis-, edendamis- ja reklaamimeetmetega kui riigisiseste elamislubade puhul, näiteks esitama teavet riigisisestel seadusliku rände teemalistel veebisaitidel, korraldama teavituskampaaniaid ja pädevate rändeasutuste koolitusprogramme.

(8)

ELi sinise kaardi süsteemi tugevdamiseks ja edendamiseks ning kolmandatest riikidest pärit kõrge kvalifikatsiooniga töötajate ligitõmbamiseks julgustatakse liikmesriike tõhustama ELi sinise kaardi teemalisi reklaamitegevusi ja teavituskampaaniaid, sealhulgas suunates asjakohasel juhul reklaamitegevusi ja teavituskampaaniaid kolmandatele riikidele.

(9)

Liikmesriigid peaksid käesoleva direktiivi jõustamisel hoiduma diskrimineerimisest soo, rassi, nahavärvi, etnilise või sotsiaalse päritolu, geneetiliste omaduste, keele, usutunnistuse või veendumuse, poliitiliste või mis tahes muude arvamuste, liikmesriigi vähemusrahvusse kuulumise, varalise seisundi, sünnipära, puude, vanuse või seksuaalse sättumuse alusel, vastavalt eelkõige nõukogu direktiividele 2000/43/EÜ (6) ja 2000/78/EÜ (7). Selleks et mittediskrimineerimise põhimõtte rakendamine oleks tõhus, peaksid ELi sinise kaardi valdajad saama taotleda õiguskaitset ja esitada kaebusi, nagu on ette nähtud liikmesriigi õiguses, kui nad puutuvad kokku mis tahes liiki diskrimineerimisega, sealhulgas tööturul.

(10)

Võttes arvesse Eurostati 21. veebruari 2020. aasta aruannet „Hard-to-fill ICT vacancies: an increasing challenge“ ja selles esitatud järeldusi kõrge kvalifikatsiooniga töötajate laialdase puuduse kohta info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) sektoris liikmesriikide tööturgudel, tuleks kõrgema tasandi kutseoskusi pidada samaväärseks kõrghariduskvalifikatsiooniga, kui esitatakse ELi sinise kaardi taotlus kahes nn kõrgemas kategoorias: info- ja kommunikatsioonitehnoloogia juhid (rahvusvaheline ametite klassifikaator (ISCO)-08 klassifikaator, kood 133) ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogia tippspetsialistid (ISCO-08 klassifikaator, kood 25). Võttes arvesse, et bakalaureusekraadi omandamiseks kulub vähemalt kolm aastat, peaks asjakohane nõutava erialase töökogemuse pikkus olema kolm aastat. Võttes arvesse tehnoloogia kiiret arengut IKT-sektoris ning tööandjate muutuvaid vajadusi, näib sellise pikkusega töökogemuse nõue olevat õigustatud.

(11)

Liikmesriike innustatakse hõlbustama kõrgema tasandi kutseoskuste hindamist ja valideerimist ELi sinise kaardi eesmärgil.

(12)

Kavakohaselt peaks saama käesoleva direktiivi lisas esitatud kutsealade loetelu muuta, eelkõige pärast seda, kui komisjon on hinnanud, kas teha seda muu hulgas liikmesriikide poolt oma tööturgude vajaduste kohta esitatud teabe põhjal, eesmärgiga tunnustada käesoleva direktiivi alusel erialast töökogemust teistel tegevusaladel. Komisjon peaks sellise hindamise tegema iga kahe aasta järel.

(13)

Nimetatud lisas loetlemata kutselade puhul peaks liikmesriikidel olema võimalik aktsepteerida ELi sinise kaardi taotlusi kõrgema tasandi kutseoskuste tõendamise alusel, mida kinnitab vähemalt viieaastane erialase töö kogemus tasemel, mis on võrreldav kõrghariduskvalifikatsiooniga ja mis on asjakohane töölepingus või siduvas tööpakkumises nimetatud kutsealal või sektoris.

(14)

Kõrget kvalifikatsiooni nõudva töö põhimõte tähendab, et töötajal ei ole mitte ainult kõrgel tasemel pädevus, mida tõendab kõrgem kutsekvalifikatsioon, vaid ka seda, et teostatavat tööd loetakse sisuliselt sellist pädevust nõudvaks. Kuigi tänapäeva tööturul ei nõuta alati ja tingimata otsest seost kvalifikatsiooni ja töö vahel, peaks kõrget kvalifikatsiooni nõudva töölepinguga seotud ülesanded ja -kohustused olema nii spetsiifilised ja keerulised, et nende ülesannete täitmiseks vajalikku pädevuse taset seostatakse üldjuhul rahvusvahelise ühtse hariduse liigituse (ISCED) kuuenda, seitsmenda või kaheksanda taseme või asjakohasel juhul laias laastus samaväärse Euroopa kvalifikatsiooniraamistiku kuuenda, seitsmenda ja kaheksanda taseme haridusprogrammide täitmise ja sellest tuleneva kvalifikatsiooniga, kooskõlas asjaomase liikmesriigi õigusega või, konkreetsete kutsealade puhul, võrreldava kõrghariduskvalifikatsiooniga.

(15)

Käesolev direktiiv ei tohiks mõjutada liikmesriikide õigust otsustada seda, kui palju lubada oma territooriumile kolmandate riikide kodanikke, kes saabuvad riiki töö otsimise eesmärgil, nagu on sätestatud ELi toimimise lepingu artikli 79 lõikes 5. Selle alusel peaks liikmesriikidel olema võimalik tunnistada ELi sinise kaardi taotlus vastuvõetamatuks või see tagasi lükata.

(16)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2011/95/EL (8) artikli 2 punktis a määratletud rahvusvahelise kaitse saajatel on palju õigusi, sealhulgas juurdepääs neile rahvusvahelise kaitse andnud liikmesriigi tööturule. Nende rahvusvahelise kaitse saajate tööturuvõimaluste parandamiseks kogu liidus peaks kõrge kvalifikatsiooniga inimestel olema õigus taotleda ELi sinist kaarti muudes liikmesriikides kui neile rahvusvahelise kaitse andnud liikmesriigis. Nimetatud teistes liikmesriikides tuleks nende suhtes kohaldada samu reegleid, nagu teistele käesoleva direktiivi kohaldamisalasse kuuluvatele kolmandate riikide kodanikele, ning käesolev direktiiv ei tohiks mõjutada nende staatust neile rahvusvahelise kaitse andnud liikmesriigis. Rahvusvahelise kaitse saajatel on samuti õigus taotleda ELi sinist kaarti neile rahvusvahelise kaitse andnud liikmesriigis. Õigusselguse ja sidususe huvides ei tuleks sellisel juhul kohaldada käesoleva direktiivi võrdse kohtlemise ja perekonna taasühinemise sätteid. Sellised õigused peaksid jääma varjupaigaküsimusi käsitleva liidu acquis’ ja, kui see on kohaldatav, nõukogu direktiivi 2003/86/EÜ (9) kohaldamisalasse.

(17)

Vastutuse üleminek rahvusvahelise kaitse saajate eest jääb käesoleva direktiivi kohaldamisalast välja. Kaitsestaatus ja rahvusvahelise kaitsega seotud õigused ei tohiks ELi sinise kaardi andmise alusel üle minna teisele liikmesriigile.

(18)

Selleks et soodustada vaba liikumise õigusega ja kõrge kvalifikatsiooniga kolmandate riikide kodanike ELi-sisest sõltumatut liikuvust ning tööalast tegevust, peaksid sellised kolmandate riikide kodanikud saama taotleda ELi sinist kaarti kooskõlas samade reeglitega nagu kõik teised käesoleva direktiivi kohaldamisalasse kuuluvad kolmandate riikide kodanikud. See õigus puudutab isikuid, kellel on kooskõlas asjaomaste õigusaktidega vaba liikumise õigus tulenevalt perekondlikest sidemetest liidu kodanikuga, ning seda tuleks kohaldada olenemata sellest, kas kõnealune liidu kodanik on või ei ole kasutanud ELi toimimise lepingu artikli 21 kohast põhiõigust liikuda ja elada vabalt, ning olenemata sellest, kas asjaomasel kolmanda riigi kodanikul oli enne olnud ELi sinine kaart või vaba liikumise õigus. Sellistel ELi sinise kaardi valdajatel peaks seega olema ka õigus töötada kõrget kvalifikatsiooni nõudval töökohal, teha ärireise ja elada erinevates liikmesriikides, olenemata sellest, kas see kolmanda riigi kodanik on kõnealuse liidu kodanikuga kaasas või mitte. Õigused, mida sellised kolmandate riikide kodanikud ELi sinise kaardi valdajana saavad, ei tohiks piirata õigusi, mis neil võivad olla Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2004/38/EÜ (10) alusel. Õigusselguse ja sidususe huvides peaksid perekonna taasühinemise ja võrdse kohtlemise seisukohast ülimuslikuks jääma direktiivi 2004/38/EÜ kohased normid. Kõik käesoleva direktiivi sätted vaba liikumise õigusega isikute kohta peaksid kehtima ka kolmandate riikide kodanike suhtes, kellel on liidu ja selle liikmesriikide ning kolmandate riikide või liidu ja kolmandate riikide vahel sõlmitud kokkulepete alusel liidu kodanikega samaväärsed vaba liikumise õigused.

(19)

Käesolevat direktiivi ei tohiks kohaldada neile kolmandate riikide kodanikele, kes taotlevad teadlasena liikmesriigis elamise luba, et tegeleda uurimisprojektiga, sest neile kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2016/801, (11) milles on sätestatud eraldi kord kolmandate riikide kodanike vastuvõtmiseks teadusuuringute eesmärgil. Direktiivi (EL) 2016/801 kohaselt vastu võetud ja liidus seaduslikult elaval kolmandate riikide kodanikel peaks aga olema õigus taotleda käesoleva direktiivi kohast ELi sinist kaarti. Liidus seaduslikult elavatel ELi sinise kaardi valdajatel peaks olema ka õigus taotleda direktiivi (EL) 2016/801 kohast teadlasena liikmesriigis elamise luba. Sellise võimaluse tagamiseks tuleks direktiivi (EL) 2016/801 vastavalt muuta.

(20)

Kuigi käesolevat direktiivi ei kohaldata kolmandate riikide kodanike suhtes, kes taotlevad liitu vastu võtmist ettevõtjasiseselt üleviidud töötajatena vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2014/66/EL, (12) peaks ettevõtjasiseselt üleviidud töötajatel, kes elavad liidus seaduslikult, olema õigus taotleda käesoleva direktiivi kohast ELi sinist kaarti muuks kui direktiiviga 2014/66/EL hõlmatud otstarbeks.

(21)

Vaja on luua nõudluspõhine, paindlik, selge ja tasakaalustatud vastuvõtusüsteem, milles kasutatakse objektiivseid kriteeriume, nagu taotlejale esitatav nõue omada vähemalt kuuekuulist töölepingut või vähemalt kuueks kuuks tehtud siduvat tööpakkumist, asjaomastel kutsealadel kohaldatavate õigusaktide, kollektiivlepingute või liikmesriigi tava järgimine, palgakünnis, mida liikmesriigid saavad kohandada vastavalt oma tööturu olukorrale, ja kõrghariduskvalifikatsioon või asjakohasel juhul kõrgema tasandi kutseoskused.

(22)

Käesolev direktiiv ei tohiks piirata diplomite tunnustamise liikmesriigi menetluste kohaldamist. Selleks et hinnata, kas konkreetsel kolmanda riigi kodanikul on kõrgharidus või samaväärne kvalifikatsioon, tuleks tutvuda (asjaomase liikmesriigi õiguse kohaselt) ISCED 2011 kohase 6., 7. ja 8. taseme või asjakohasel juhul laias laastus samaväärse Euroopa kvalifikatsiooniraamistiku kohase 6., 7. ja 8. tasemega.

(23)

Liikmesriike innustatakse hõlbustama asjaomase kolmanda riigi kodaniku asjaomast kõrgemat kutsekvalifikatsiooni tõendavate dokumentide tunnustamist ning rahvusvahelise kaitse saajate puhul, kellel ei pruugi olla vajalikke dokumente, kehtestama asjakohase korra varasema kõrghariduse kvalifikatsiooni või asjakohasel juhul kõrgema tasandi kutseoskuste hindamiseks ja valideerimiseks.

(24)

Kogu liidus piisavalt ühtsete vastuvõtutingimuste tagamiseks oleks vaja kindlaks määrata palgakünnise ülemine ja alumine tegur. Liikmesriigi palgakünnise ülem- ja alampiir tuleks kindlaks määrata, korrutades need tegurid keskmise aastase brutopalgaga asjaomases liikmesriigis. Pärast liikmesriigi tava kohast sotsiaalpartneritega konsulteerimist tuleks valida palgakünnis, mis jääb ülem- ja alampiiri vahele. Seda palgakünnist tuleks kasutada, et määrata kindlaks miinimumpalk, mida EL sinise kaardi valdaja peab teenima. ELi sinise kaardi saamiseks peaksid taotlejad seega teenima palka, mis on asjaomase liikmesriigi valitud palgakünnisega võrdne või sellest suurem.

(25)

Liikmesriikidel peaks olema võimalik kehtestada madalam palgakünnis konkreetsete kutsealade jaoks, kus on asjaomase liikmesriigi arvates eriti suur tööjõupuudus ning mis kuuluvad rahvusvahelise ametite klassifikaatori (ISCO) 1. ja 2. pearühma. Igal juhul ei tohiks selline palgakünnis olla madalam kui asjaomase liikmesriigi 1,0-kordne keskmine aastane brutopalk.

(26)

Kooskõlas komisjoni 10. juuni 2016. aasta teatises esitatud Euroopa uue oskuste tegevuskava prioriteetidega, milleks on eelkõige tõhustada oskuste vastavusse viimist tööturu vajadustega ning tegeleda oskuste nappusega, innustatakse liikmesriike asjakohasel juhul pärast sotsiaalpartneritega konsulteerimist koostama loetelu nendest tööhõivesektoritest, kus on puudus kõrge kvalifikatsiooniga töötajatest.

(27)

Liikmesriikidel peaks olema võimalik kehtestada kolmandate riikide kodanikele madalam palgakünnis, mis kehtiks teatud aja jooksul pärast seda, kui nad lõpetavad oma õpingud. Seda ajavahemikku tuleks kohaldada iga kord kui kolmanda riigi kodanik omandab käesoleva direktiivi kohaldamisel asjakohase haridustaseme ehk siis kooskõlas liikmesriigi õigusega ISCED 2011 kohase 6., 7. või 8. taseme või asjakohasel juhul Euroopa kvalifikatsiooniraamistiku kohase 6., 7. või 8. taseme. Seda ajavahemikku tuleks kohaldada siis, kui kolmanda riigi kodanik taotleb esmast ELi sinist kaarti või selle pikendamist kolme aasta jooksul pärast kvalifikatsiooni omandamist ja ka siis, kui ta taotleb ELi sinise kaardi pikendamist 24 kuu jooksul alates esmase ELi sinise kaardi andmisest. Kui need tähtajad, mida võidakse kohaldada samaaegselt, on möödunud, on mõistlik eeldada, et noor spetsialist on saanud piisava erialase töökogemuse, et vastata tavapärastele palgakünnise nõuetele. Igal juhul ei tohiks selline madalam palgakünnis olla madalam kui asjaomase liikmesriigi 1,0-kordne keskmine aastane brutopalk.

(28)

Kehtestada tuleks kolmandate riikide kodanike kõrget kvalifikatsiooni nõudva töö eesmärgil liitu sisenemise ja seal elamise tingimused, sealhulgas palgakünnisega seotud kõlblikkuskriteeriumid. Liikmesriigi kehtestatava palgakünnise eesmärk ei tohiks olla palkade kehtestamine, mistõttu ei tohiks sellega teha erandeid liikmesriigi tasandi normidest ja tavast ega kollektiivlepingutest ega kasutada seda nimetatud valdkonna ühtlustamiseks. ELi sinise kaardi valdajale makstav palk ei tohiks olla kohaldatavast palgakünnisest madalam, kuid see võib olla suurem, kui nii on tööandja ja kolmanda riigi kodaniku vahel kokku lepitud kooskõlas turutingimustega, tööõigusega, kollektiivlepingutega ja tavaga asjaomases liikmesriigis. Käesolev direktiiv peaks täielikult austama liikmesriikide pädevusi, eriti tööhõive-, tööjõu- ja sotsiaalküsimustes.

(29)

Liikmesriikidel peaks olema võimalik nõuda, et kolmanda riigi kodanik esitab oma aadressi taotluse esitamise ajal. Juhul kui kolmanda riigi kodanik ei tea veel oma tulevast aadressi, peaks liikmesriik aktsepteerima ajutist aadressi, milleks võib olla tööandja aadress.

(30)

ELi sinine kaart peaks kehtima vähemalt 24 kuud. Kui tööleping kehtib sellest lühemat aega, antakse ELi sinine kaart siiski töölepingu kehtivusajast vähemalt kolm kuud pikemaks ajaks, kõige rohkem 24 kuuks. Kui kolmanda riigi kodaniku reisidokument kehtib lühemat aega kui 24 kuud või lühemat aega kui töölepingu pikkus, antakse ELi sinine kaart vähemalt reisidokumendi kehtivusajaks. Kolmandate riikide kodanikud peaksid saama oma reisidokumenti pikendada sel ajal, kui neil on ELi sinine kaart.

(31)

Liikmesriigid peaksid lükkama ELi sinise kaardi taotluse tagasi ja neil peaks olema lubatud ELi sinine kaart kehtetuks tunnistada või selle pikendamisest keelduda, kui on olemas oht avalikule korrale, riigi julgeolekule või rahvatervisele. Ohtu rahvatervisele tuleb mõista Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/399 (13) artikli 2 punktis 21 määratletud mõiste tähenduses. Avaliku korra või riigi julgeoleku tõttu taotluse tagasilükkamise aluseks peaks olema asjaomase isiku käitumine, kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega. Haigus või puue, mis tekkis pärast seda, kui kolmanda riigi kodanik võeti vastu esimese liikmesriigi territooriumile, ei tohiks olla ainus põhjus, mille alusel ELi sinine kaart kehtetuks tunnistada, keelduda selle pikendamisest või seda teises liikmesriigis mitte anda. Lisaks peaks liikmesriikidel olema võimalik mitte tunnistada ELi sinist kaarti kehtetuks või mitte keelduda selle pikendamisest, kui kehtiva töölepingu esitamise või kui kohaldatava palgakünnise järgimise kohustus ei ole seoses haiguse, puude või lapsehoolduspuhkusega ajutiselt täidetud.

(32)

Liikmesriikidel peaks olema võimalik ELi sinine kaart kehtetuks tunnistada või selle pikendamisest keelduda, kui ELi sinise kaardi valdaja ei ole täitnud käesoleva direktiivi kohaseid liikuvustingimusi, sealhulgas on väärkasutanud liikuvusõigusi, näiteks ei ole pidanud kinni tööalaseks tegevuseks lubatud ajavahemikust või ei ole esitanud pikaajalise liikuvuse taotlust nõutava aja jooksul teises liikmesriigis või on taotlenud ELi sinist kaarti teises liikmesriigis ja alustanud töötamist lubatust varem, kuigi oli selge, et tingimused ei ole täidetud ja taotlus lükataks tagasi.

(33)

Kõigis ELi sinise kaardi saamise taotluse tagasilükkamise, kaardi kehtetuks tunnistamise ja pikendamisest keeldumise otsustes tuleks arvestada konkreetseid asjaolusid ning tuleks lähtuda proportsionaalsusest. Eelkõige kui keeldumise, kehtetuks tunnistamise või pikendamisest keeldumise põhjus on seotud tööandja käitumisega, ei tohiks tööandja väike rikkumine olla mingil juhul ainus põhjus, mille alusel ELi sinise kaardi taotlus tagasi lükatakse või ELi sinine kaart kehtetuks tunnistatakse või ELi sinise kaardi pikendamisest keeldutakse.

(34)

Otsus, millega ELi sinise kaardi taotlus tagasi lükatakse, ei mõjuta asjaomase kolmanda riigi kodaniku õigust esitada uus taotlus. Sellise uue taotluse esitamine ei tohiks asjaomasele kolmanda riigi kodanikule anda luba jääda asjaomase liikmesriigi territooriumile, välja arvatud juhul, kui nii on sätestatud liikmesriigi õiguses.

(35)

Kui kõik vastuvõtutingimused on täidetud, peaks liikmesriik andma ELi sinise kaardi ettenähtud aja jooksul. Kui liikmesriik annab elamislube ainult oma territooriumil ja kõik käesolevas direktiivis sätestatud vastuvõtutingimused on täidetud, peaks liikmesriik andma asjaomasele kolmanda riigi kodanikule selleks vajaliku viisa. Selleks tuleks tagada pädevate asutuste tõhus koostöö. Kui liikmesriik viisasid ei väljasta, peaks ta andma asjaomasele kolmanda riigi kodanikule riiki sisenemist võimaldava samaväärse loa.

(36)

ELi sinise kaardi taotluste menetlemise aega käsitlevad reeglid peaksid igal juhul tagama lubade kiire andmise. ELi sinise kaardi taotluse läbivaatamise aja hulka ei tohiks kuuluda aeg, mis on vajalik kutsekvalifikatsiooni tunnustamiseks, kui see on asjakohane, või viisa väljastamiseks, kui see on nõutav. Juhul kui ELi sinine kaart aegub pikendamismenetluse ajal, peaks kolmanda riigi kodanikul olema õigus viibida ELi sinise kaardi andnud liikmesriigi territooriumil, seal töötada ja kasutada kõiki käesolevas direktiivis sätestatud õigusi, kuni pädev asutus on teinud otsuse taotluse kohta, kuid sellel kolmanda riigi kodanikul ei peaks olema õigust kolida teise liikmesriiki.

(37)

Kui liikmesriik on teinud kindlaks, et taotluse ELi sinise kaardi saamiseks või ELi-sisese liikuvuse jaoks peab tegema tööandja, ei tohiks liikmesriik piirata asjaomase kolmanda riigi kodaniku menetlusõigusi taotlemise ajal ega ka ELi sinise kaardi valdaja õigusi töötamise ajal või ELi sinise kaardi pikendamismenetluse ajal.

(38)

ELi sinise kaardi vorm peaks vastama nõukogu määruse (EÜ) nr 1030/2002 (14) nõuetele, võimaldades seega liikmesriikidel osutada teabele selle kohta, millistel tingimustel on asjaomasel isikul lubatud töötada. Liikmesriikidel peaks olema võimalik esitada lisateavet paberkandjal või säilitada sellist teavet elektroonilisel kujul kooskõlas kõnealuse määruse artikliga 4 ja selle määruse lisa punkti a alapunktiga 16, et anda täpsemat teavet asjaomase töö kohta. Sellise lisateabe esitamine peaks olema liikmesriikidele vabatahtlik ning sellest ei tohiks kujuneda täiendavat nõuet, mis seaks ohtu ühtse loa ja ühtse taotlusmenetluse.

(39)

Liikmesriigid peaksid tagama taotlejate õiguse vaidlustada kohtus ELi sinise kaardi saamise või pikendamise taotluse tagasilükkamise või kaardi kehtetuks tunnistamise otsus kohtus. See ei tohiks piirata võimalust määrata haldusasutus, kes sellise otsuse eelnevalt läbi vaatab.

(40)

Kuna käesoleva direktiivi eesmärk on lahendada tööjõu ja oskuste puudujäägid tööturu tähtsamates sektorites, peaksid liikmesriigid saama kontrollida, kas töökoha, mida ELi sinise kaardi taotleja soovib täita, saaks selle asemel täita riigi või liidu tööjõuga, liikmesriigis juba seaduslikult elavate kolmandate riikide kodanikega, kes osalevad liidu või liikmesriigi õiguse kohaselt juba selle liikmesriigi tööturul, või ELi pikaajaliste elanikega, kes soovivad kooskõlas nõukogu direktiivi 2003/109/EÜ (15) III peatükiga asuda elama sellesse liikmesriiki kõrget kvalifikatsiooni nõudva töö eesmärgil. Kui liikmesriik otsustab seda võimalust kasutada, peaks ta taotlejatele ja tööandjatele sellest selgelt, kättesaadavalt ning läbipaistvalt teada andma (ka veebi kaudu). Selline kontroll ei peaks olema osa ELi sinise kaardi pikendamismenetlusest. Pikaajalise liikuvuse korral peaks liikmesriigil olema võimalik tööturu olukorraga arvestada ainult siis, kui see liikmesriik on kehtestanud sellise kontrolli ka kolmandatest riikidest saabuvatele taotlejatele.

(41)

Käesoleva direktiivi rakendamisel peaksid liikmesriigid hoiduma aktiivsest värbamisest arenguriikide sektoritest, kus on puudus töötajatest. Olulistes sektorites (näiteks tervishoiusektoris) tuleks välja töötada eetilise värbamise poliitika ja põhimõtted, mida kohaldatakse nii avaliku kui ka erasektori tööandjatele. See on kooskõlas liidu võetud kohustusega järgida Maailma Terviseorganisatsiooni 2010. aasta üleilmset tervishoiutöötajate rahvusvahelise värbamise koodeksit ning samuti nõukogu ja liikmesriikide 14. mai 2007. aasta järeldustega Euroopa tegevusprogrammi kohta arengumaade tervisetöötajate nappusega seotud probleemi lahendamiseks (2007–2013) ja liidu võetud kohustusega haridussektori ees. On asjakohane tugevdada selliseid põhimõtteid ja sellist poliitikat töötades välja ja kohaldades mehhanisme, suuniseid ja muid vahendeid, millega vastavalt vajadusele soodustada ajutist ning korduvrännet, samuti muid meetmeid, mis vähendavad kõrge kvalifikatsiooniga töötajate sisserände negatiivset mõju ja suurendavad positiivset mõju arenguriikidele, et ajude äravoolust saaks ajude sissevool.

(42)

Liikmesriikidel peaks olema võimalik kohaldada tööandjate jaoks lihtsustatud korda. Nimetatud kord peaks võimaldama tunnustatud tööandjatel ära kasutada käesoleva direktiivi kohast lihtsustatud korda ja vastuvõtutingimusi. Liikmesriigid peaksid siiski kasutama väärkasutamise vastu piisavaid kaitsemeetmeid. Kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega tuleb nende kaitsemeetmete puhul arvestada rikkumise raskust ja laadi. Kui ELi sinise kaardi pikendamise ajal kaotab tööandja tunnustatud tööandja staatuse, tuleks kaardi pikendamisel järgida tavapäraseid vastuvõtutingimusi, v.a juhul, kui kolmanda riigi kodanik läheb tööle teise tunnustatud tööandja juurde.

(43)

Selleks tagamiseks, et vastuvõtutingimused oleksid endiselt täidetud, peaks liikmesriigil olema õigus nõuda, et kui ELi sinise kaardi valdaja vahetab seadusliku töötamise esimesel kaheteistkümnel kuul tööandjat või sel ajal toimub muu märkimisväärne muutus, siis tuleks sellest pädevale asutusele teada anda ning et pädev asutus kontrolliks tööturu olukorda. Pärast nimetatud 12-kuulise tähtaja möödumist peaks liikmesriikidel olema võimalik nõuda üksnes seda, et pädevatele asutustele antakse teada tööandja vahetamisest või muutusest, mis mõjutab käesolevas direktiivis sätestatud vastuvõtutingimusi, sealhulgas vajadusel uuest töölepingust. Tööturu olukorda ei tohiks kontrollida. Liikmesriikide tehtav hindamine peaks piirduma muutunud elementidega.

(44)

Uuendusliku ettevõtluse soodustamiseks peaks liikmesriigil olema võimalik anda käesoleva direktiivi kohaselt vastu võetud kolmanda riigi kodanikele võimalus tegutseda füüsilisest isikust ettevõtjana paralleelselt käesoleva direktiivi kohase tegevusega, ilma et see mõjutaks nende elamisõigust ELi sinise kaardi valdajana. See ei tohiks piirata nõuet täita pidevalt käesoleva direktiivi kohaseid vastuvõtutingimusi, mistõttu peaks ELi sinise kaardi valdaja jätkama kõrget kvalifikatsiooni nõudva palgatöö tegemist. Liikmesriikidel peaks olema võimalik sätestada oma õiguses tingimused füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemiseks. Liikmesriikidel peaks olema ka õigus piirata füüsilisest isikust ettevõtja lubatud tegevuse ulatust. Liikmesriigid peaksid andma ELi sinise kaardi valdajatele õiguse tegutseda füüsilisest isikust ettevõtjana tingimustel, mis ei ole kitsendavamad kehtiva riikliku süsteemi kohaselt ettenähtud tingimustest. Füüsilisest isikust ettevõtjana saadud tulu ei peaks ELi sinise kaardi saamiseks nõutava palgakünnise täitmisel arvesse minema.

(45)

Liikmesriikidel peaks samuti olema võimalik sätestada oma õiguses ELi sinise kaardi valdajatele võimalus tegeleda lisaks ELi sinise kaardi valdaja põhitegevusele ka muu ametialase tegevusega, et suurendada panust, mida ELi sinise kaardi valdaja võib oma kõrgemast kutsekvalifikatsioonist tulenevalt anda. Sellisest ametialasest tegevusest saadud tulu ei peaks ELi sinise kaardi saamiseks nõutava palgakünnise täitmisel arvesse minema.

(46)

ELi sinise kaardi valdajatele tuleks tagada võrdne kohtlemine Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 883/2004 (16) artiklis 3 loetletud sotsiaalkindlustusliikide osas. Käesoleva direktiiviga ei ühtlustata liikmesriikide sotsiaalkindlustusalaseid õigusakte. Selles piirdutakse vaid võrdse kohtlemise põhimõtte kohaldamisega direktiivi kohaldamisalasse kuuluvate kolmandate riikide kodanikele sotsiaalkindlustuse alal.

(47)

Liikmesriikide vahelise liikuvuse puhul kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 1231/2010 (17). Käesoleva direktiiviga ei tohiks liikuvusvõimalusi kasutavale ELi sinise kaardi valdajale anda rohkem õigusi kui need, mis on sotsiaalkindlustuse valdkonnas kehtivate liidu õigusaktidega juba ette nähtud kolmandate riikide kodanikele, kellel on liikmesriikidevahelisi piiriüleseid huvisid.

(48)

Kolmanda riigi kodaniku kutsekvalifikatsiooni, mis on saadud teises liikmesriigis, tuleks tunnustada samal viisil kui liidu kodanike oma. Kolmandas riigis saadud kvalifikatsiooni tuleks võtta arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2005/36/EÜ (18) kohaselt. Käesolev direktiiv ei tohiks piirata liikmesriigi õiguses sätestatud tingimusi reguleeritud kutsealadel tegutsemiseks. Direktiiv ei tohiks takistada liikmesriikidel säilitada riigisiseseid piiranguid juurdepääsuks tööle, mis hõlmab vähemalt ajutist osalemist avaliku võimu teostamises ja vastutust riigi üldiste huvide kaitse eest, või säilitada olemasolevaid riigisiseseid norme tegevuste kohta, millega võivad tegeleda üksnes asjaomase liikmesriigi, liidu või Euroopa Majanduspiirkonna teise liikmesriigi kodanikud (EMP kodanikud), sealhulgas teistesse liikmesriikidesse liikumise korral, ning kui sellised piirangud ja normid kehtisid käesoleva direktiivi jõustumise ajal.

(49)

Õigused, mida rahvusvahelise kaitse saajad ELi sinise kaardi valdajana saavad, ei tohiks piirata õigusi, mis neil on rahvusvahelise kaitse andnud liikmesriigis direktiivi 2011/95/EL ja 28. juuli 1951. aasta Genfi pagulasseisundi konventsiooni, mida on muudetud 31. jaanuari 1967. aasta New Yorgi protokolliga (Genfi konventsioon) alusel. Selleks et vältida olukorda, kus normid on vastuolus, ei tuleks kõnealuses liikmesriigis kohaldada käesoleva direktiivi võrdse kohtlemise ja perekonna taasühinemise sätteid. Isikul, kes on ühes liikmesriigis rahvusvahelise kaitse saaja ja teises ELi sinise kaardi valdaja, peaksid olema samad õigused kui teistel ELi sinise kaardi valdajatel viimasena nimetatud liikmesriigis, sh võrdne kohtlemine elukohaliikmesriigi kodanikega ja perekonna taasühinemise õigus. Rahvusvahelise kaitse saaja staatus ei sõltu sellest, kas kaitse saaja on ka ELi sinise kaardi valdaja ega nimetatud ELi sinise kaardi kehtivusest.

(50)

Selleks et soodustada kõrge kvalifikatsiooniga töötajate ligimeelitamist kolmandatest riikidest, peaksid käesolevas direktiivis olema tähtsal kohal soodsad tingimused perekonna taasühinemiseks ja abikaasade töölepääsuks. Selle eesmärgi saavutamiseks tuleks sätestada teatavad erandid direktiivist 2003/86/EÜ, mida kohaldatakse esimeses ja teises elukohaliikmesriigis. Liikmesriikidel peaks olema võimalik piirata abikaasade füüsilisest isikust ettevõtjana lubatud tegevuse ulatust samadel tingimustel, mida kohaldatakse ELi sinise kaardi valdajate suhtes. Lõimumise ja ooteajaga seotud tingimusi ei tohiks kohaldada enne pere taasühinemise lubamist, sest kõrge kvalifikatsiooniga töötajatel ja nende peredel on tõenäoliselt vastuvõtva kogukonnaga lõimumise jaoks hea lähtepunkt. Selleks et soodustada kõrge kvalifikatsiooniga töötajate sujuvat ELi sisenemist, tuleks nende pereliikmete elamisload anda ELi sinise kaardiga ühel ajal, kui vajalikud tingimused on täidetud ja taotlused esitati samal ajal.

(51)

Selleks et meelitada liitu kõrge kvalifikatsiooniga töötajaid kolmandatest riikidest ja julgustada neid liitu jääma, tuleks lisaks liidusisese liikuvuse ja korduvrände lubamisele kehtestada erandid direktiivist 2003/109/EÜ. ELi sinise kaardi valdajad, kes on kasutanud võimalust liikuda ühest liikmesriigist teise, peaksid saama lihtsamalt ELi pikaajalise elaniku staatuse liikmesriigis, eelkõige võimaldades neil liita elamise kestusena eri liikmesriikides elatud aja, tingimusel, et nad suudavad tõendada, et nad on seal seaduslikult ja pidevalt elanud mitu aastat, nagu on nõutud direktiivi 2003/109/EÜ artikli 4 lõikes 1, ELi sinise kaardi valdajana, kõrget kvalifikatsiooni nõudva töö riigisisese loa valdajana, üliõpilase või teadlase elamisloaga vastavalt direktiivile (EL) 2016/801 või rahvusvahelise kaitse saajana. Samuti peaksid nad tõendama, et on elanud vahetult enne asjaomase taotluse esitamist ELi sinise kaardi valdajana kaks aastat seaduslikult ja pidevalt selle liikmesriigi territooriumil, kus ta liikmesriigis ELi pikaajalise elaniku staatuse saamise taotluse esitab. Nagu on sätestatud direktiivis 2003/109/EÜ, on viieaastase seadusliku ja pideva ELis elamise aja arvestamisel lubatud arvesse võtta üksnes poolt õpingute eesmärgil elatud perioodidest nendes liikmesriikides, kus õpingute eesmärgil elatud perioode võetakse arvesse liikmesriigis pidevalt elatud aja arvestamisel.

(52)

Selleks et soodustada kolmandatest riikidest pärit kõrge kvalifikatsiooniga töötajate liikuvust liidu ja päritoluriigi vahel, tuleks kehtestada erandid direktiivist 2003/109/EÜ, et lubada nimetatud direktiivis sätestatust pikemaid äraolekuaegu pärast seda, kui kolmandatest riikidest pärit kõrge kvalifikatsiooniga töötajad on saanud liikmesriigis ELi pikaajalise elaniku staatuse.

(53)

Kolmandatest riikidest pärit kõrge kvalifikatsiooniga töötajate tööalast ja geograafilist liikuvust tuleks pidada tähtsaks teguriks, millega suurendatakse tööturu tõhusust liidus, tegeletakse oskuste nappusega ja vähendatakse piirkondlikku ebaühtlust. Soodustada tuleks liidusisest liikuvust.

(54)

Käesolev direktiiv ei piira Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivide 96/71/EÜ (19) ja 2014/67/EL (20) kohaldamist.

(55)

Kolmandatest riikidest pärit kõrge kvalifikatsiooniga töötajate tööreisidega seotud õiguskindlusetust tuleks käsitleda, määratledes tööreisi mõiste ja koostades loetelu tegevustest, mida tuleks igal juhul kõigis liikmesriikides käsitada tööalase tegevusena. Sellised tegevused tuleb otseselt siduda esimeses liikmesriigis asuva tööandja huvidega ning need peaksid olema seotud ELi sinise kaardi valdaja kohustustega tööl, mille jaoks ELi sinine kaart anti. Teine liikmesriik ei tohiks tööalase tegevusega tegelevatelt ELi sinise kaardi valdajatelt nõuda viisat, tööluba ega muud luba kui ELi sinine kaart. Kui ELi sinise kaardi on andnud liikmesriik, kes Schengeni acquis’d täiel määral ei kohalda, peaks kaardivaldajal olema õigus siseneda tööalase tegevuse eesmärgil ühte või mitmesse teise liikmesriiki ja seal viibida 180 päeva jooksul kuni 90 päeva.

(56)

ELi sinise kaardi valdajatel peaks olema lubatud asuda elama teise liikmesriiki lihtsustatud tingimustel, kui neil on olemasoleva töölepingu või siduva tööpakkumise alusel kavas taotleda uus ELi sinine kaart. Teine liikmesriik ei tohiks ELi sinise kaardi valdajalt nõuda ühtegi muud luba kui esimese liikmesriigi antud ELi sinine kaart. Teine liikmesriik peaks saama võimaldada ELi sinise kaardi valdajatel tööd alustada kohe, kui ELi sinise kaardi valdajad esitavad käesolevas direktiivis sätestatud tähtaja jooksul ELi sinise kaardi täieliku taotluse. ELi sinise kaardi valdajatel peaks olema õigus alustada tööd hiljemalt 30 päeva möödumisel uue ELi sinise kaardi taotluse esitamisest. Liikuvuse aluseks peaks olema nõudlus ja seetõttu tuleks teises liikmesriigis alati nõuda töölepingut ning täidetud peaksid olema kõik asjaomastel kutsealadel kohaldatavates õigusaktides sätestatud, kollektiivlepingutes kehtestatud või tava kohased tingimused, samuti peaks palk vastama teises liikmesriigis käesoleva direktiivi kohaselt kehtestatud künnisele.

(57)

Kui ELi sinise kaardi valdajal on kavas taotleda ELi sinist kaarti teises liikmesriigis, et kasutada seda reguleeritud kutsealal, tuleks nende kutsekvalifikatsiooni tunnustada samal viisil kui vaba liikumise õigust kasutavate liidu kodanike puhul vastavalt direktiivile 2005/36/EÜ ning muule kohaldatavale liidu ja liikmesriigi õigusele.

(58)

Kuigi käesolevas direktiivis on sätestatud mõned erinormid teise liikmesriiki tööalase tegevuse eesmärgil sisenemise ja seal viibimise ning teise liikmesriiki elama asumise kohta, et elada ja töötada selle territooriumil ELi sinise kaardi alusel, kohaldatakse isikute üle piiri liikumise suhtes kõiki teisi Schengeni acquis’s sätestatud norme.

(59)

Kui ELi sinise kaardi on andnud liikmesriik, kes ei kohalda täiel määral Schengeni acquis’d, ning ELi sinise kaardi valdaja ületab käesolevas direktiivis käsitletud liikuvuse korral välispiiri määruses (EL) 2016/399 sätestatud tähenduses teise liikmesriigi territooriumile, peaks liikmesriigil olema õigus nõuda tõendeid, et ELi sinise kaardi valdaja siseneb tema territooriumile kas tööalase tegevuse eesmärgil või selleks, et töölepingu või siduva tööpakkumise alusel seal elada või töötada ELi sinise kaardi alusel. Kui tegu on tööalase tegevusega seotud liikuvusega, peaks teine liikmesriik saama nõuda tõendeid riigis viibimise tööalase eesmärgi kohta (nt kutsed, piletid või dokumendid, kus on kirjeldatud asjaomase ettevõtja tegevust ja ELi sinise kaardi valdaja ametikohta selles ettevõttes).

(60)

Kui ELi sinise kaardi valdaja kolib koos pereliikmetega teise liikmesriiki, et taotleda seal ELi sinist kaarti, peaks riik saama nõuda, et need pereliikmed esitaksid esimeses liikmesriigis antud elamisloa. Lisaks, kui tegemist on välispiiri ületamisega määruse (EL) 2016/399 tähenduses, peaksid Schengeni acquis’d täiel määral kohaldavad liikmesriigid tegema otsingu Schengeni infosüsteemis ning keelama riiki siseneda isikutel või esitama vastuväite selliste isikute liikuvuse suhtes, kelle kohta on süsteemi sisestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1987/2006 (21) kohane hoiatusteade riiki sisenemise või riigis viibimise keelamiseks.

(61)

Kui ELi sinise kaardi valdaja kolib teise liikmesriiki esimese liikmesriigi antud ELi sinise kaardi alusel ning teine liikmesriik lükkab tagasi ELi sinise kaardi valdaja taotluse uue ELi sinise kaardi saamiseks, peaks käesolev direktiiv võimaldama teisel liikmesriigil nõuda, et ELi sinise kaardi valdaja lahkuks tema territooriumilt. Kui ELi sinise kaardi valdajal on endiselt olemas esimese liikmesriigi antud kehtiv ELi sinine kaart, peaks teisel liikmesriigil olema Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2008/115/EÜ (22) kohaselt õigus nõuda, et ELi sinise kaardi valdaja läheks tagasi esimesse liikmesriiki. Kui esimeses liikmesriigi antud ELi sinine kaart on kehtetuks tunnistatud või selle kehtivus on lõppenud taotluse läbivaatamise ajal, peaks teine liikmesriik saama otsustada, kas saata ELi sinise kaardi valdaja direktiivi 2008/115/EÜ kohaselt tagasi kolmandasse riiki või taotleda, et esimene liikmesriik lubaks ELi sinise kaardi valdajal tarbetute formaalsuste või viivitusteta tema territooriumile tagasi pöörduda. Viimasel juhul peaks esimene liikmesriik andma ELi sinise kaardi valdajale tema territooriumile tagasi pöördumist lubava dokumendi.

(62)

Seoses rahvusvahelise kaitse saajate elukohaga tuleks juhul, kui selline rahvusvahelise kaitse saaja kolib teise liikmesriiki kui see, kes andis talle rahvusvahelise kaitse, teavitada nimetatud teist liikmesriiki asjaomase isiku rahvusvahelise kaitsega seotud taustast, et ta saaks täita oma tagasi- ja väljasaatmise lubamatuse põhimõttega seotud kohustusi.

(63)

Kui liikmesriik kavatseb riigist välja saata isiku, kes on saanud seal ELi sinise kaardi ja on teises liikmesriigis rahvusvahelise kaitse saaja, peaks kõnealune isik olema tagasi- ja väljasaatmise eest kaitstud direktiivi 2011/95/EL ning Genfi konventsiooni artikli 33 alusel.

(64)

Kui rahvusvahelise kaitse saaja liikmesriikide territooriumilt väljasaatmine on direktiivi 2011/95/EL kohaselt lubatud, peaksid liikmesriikidel tagama, et kogu teave saadakse asjakohastest allikatest, sealhulgas asjakohasel juhul rahvusvahelise kaitse andnud liikmesriigist, ja et teavet hinnatakse põhjalikult selle tagamiseks, et otsus kaitse saaja väljasaatmiseks oleks vastavuses Euroopa Liidu põhiõiguste harta („harta“) artikliga 4.

(65)

Tuleks ette näha konkreetsed aruandlussätted käesoleva direktiivi rakendamise jälgimiseks, et tuvastada selle võimalik ajude äravooluga seotud mõju arenguriikidele ja võimaluse korral seda leevendada ning vältida ajupotentsiaali raiskamist.

(66)

Kuna käesoleva direktiivi eesmärke, milleks on kõrget kvalifikatsiooni nõudva töö eesmärgil kolmandate riikide kodanikele ja nende pereliikmetele erivastuvõtukorra, liitu sisenemise ja seal elamise tingimuste kehtestamine, ning sellega seotud õiguste kehtestamine, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, eriti seoses nende liikmesriikide vahelise liikuvuse ja kõigis liikmesriikides ühtsete selgete vastuvõtukriteeriumide tagamisega, et paremini ära kasutada liidu üldist atraktiivsust, küll aga saab neid selle ulatuse ja toime tõttu paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu (ELi leping) artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev direktiiv nende eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(67)

Käesolevas direktiivis peetakse kinni ELi lepingu artikli 6 kohaselt hartaga tunnustatud põhiõigustest ja põhimõtetest.

(68)

Kooskõlas liikmesriikide ja komisjoni 28. septembri 2011. aasta ühise poliitilise deklaratsiooniga selgitavate dokumentide kohta on liikmesriigid võtnud endale kohustuse lisada põhjendatud juhtudel oma ülevõtmismeetmete teatistele ühe või mitu dokumenti, kus on selgitatud direktiivi osade ja seda ülevõtvate liikmesriigi õigusaktide vastavate osade vahelisi seoseid. Käesoleva direktiivi puhul leiab seadusandja, et nimetatud dokumentide esitamine on põhjendatud.

(69)

ELi lepingule ja ELi toimimise lepingule lisatud protokolli nr 22 (Taani seisukoha kohta) artiklite 1 ja 2 kohaselt ei osale Taani käesoleva direktiivi vastuvõtmisel ning see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav.

(70)

ELi lepingule ja ELi toimimise lepingule lisatud protokolli nr 21 (Ühendkuningriigi ja Iirimaa seisukoha kohta vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala suhtes) artiklite 1 ja 2 ning artikli 4a lõike 1 kohaselt, ja ilma et see piiraks kõnealuse protokolli artikli 4 kohaldamist, ei osale Iirimaa käesoleva direktiivi vastuvõtmisel ning see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav.

(71)

Direktiiv 2009/50/EÜ tuleks seetõttu kehtetuks tunnistada,