This document is an excerpt from the EUR-Lex website
Document 32021H1004
Council Recommendation (EU) 2021/1004 of 14 June 2021 establishing a European Child Guarantee
Nõukogu soovitus (EL) 2021/1004, 14. juuni 2021, millega luuakse Euroopa lastegarantii
Nõukogu soovitus (EL) 2021/1004, 14. juuni 2021, millega luuakse Euroopa lastegarantii
ST/9106/2021/INIT
ELT L 223, 22.6.2021, p. 14–23
(BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)
22.6.2021 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 223/14 |
NÕUKOGU SOOVITUS (EL) 2021/1004,
14. juuni 2021,
millega luuakse Euroopa lastegarantii
EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 292 koostoimes artikli 153 lõikega 2 ja artikli 153 lõike 1 punktiga j,
võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut
ning arvestades järgmist:
(1) |
Euroopa Liidu lepingu artikli 3 lõike 3 kohaselt võitleb liit sotsiaalse tõrjutuse ja diskrimineerimise vastu ning edendab naiste ja meeste võrdõiguslikkust ja lapse õiguste kaitset. |
(2) |
Euroopa Liidu toimimise lepingu (edaspidi „ELi toimimise leping“) artikli 9 kohaselt võtab liit oma poliitika ja meetmete määratlemisel ja rakendamisel arvesse kõrge tööhõive taseme edendamise, piisava sotsiaalse kaitse tagamise, sotsiaalse tõrjutuse vastase võitluse ning hariduse, koolituse ja inimeste tervise kaitse kõrge tasemega seotud nõudeid. |
(3) |
ELi toimimise lepingu artikli 151 kohaselt on liit ja liikmesriigid võtnud eesmärgiks tööhõive edendamise, parandatud elamis- ja töötingimused, piisava sotsiaalkaitse, tööturu osapoolte dialoogi ning inimressursside arendamise, et saavutada kestvalt kõrge tööhõive ja tõkestada tööturult väljatõrjumist. ELi toimimise lepingu artikli 153 lõike 1 punkti j kohaselt toetab ja täiendab liit nende eesmärkide saavutamiseks liikmesriikide meetmeid sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemise valdkonnas. |
(4) |
Euroopa Liidu põhiõiguste harta (edaspidi „harta“) artiklis 24 on tunnistatud, et lastel on õigus heaoluks vajalikule kaitsele ja hoolitsusele ning et kõigis lastega seotud toimingutes, mida teevad avalik-õiguslikud asutused või eraõiguslikud institutsioonid, tuleb esikohale seada lapse huvid. Harta artiklis 33 on sätestatud, et perekond on õigusliku, majandusliku ja sotsiaalse kaitse all. |
(5) |
Strasbourgis 3. mail 1996 sõlmitud Euroopa sotsiaalharta artiklis 17 kinnitatakse kohustust võtta kõik asjakohased ja vajalikud meetmed, mille eesmärk on tagada, et lastel on võimalik saada vajalikku hooldust, abi, haridust ja väljaõpet. |
(6) |
Kõik liidu liikmesriigid on ratifitseerinud 20. novembril 1989 vastu võetud ÜRO lapse õiguste konventsiooni, mille artiklites 2, 3, 6, 12, 18, 24, 27, 28 ja 31 on sätestatud, et konventsiooni osalisriigid tunnistavad, et lapse huvid tuleb seada esikohale, ning tunnistavad lapse õigust osalemisele ja tema arendamisele, mis hõlmab õigust kaitsele diskrimineerimise kõigi vormide vastu; õigust elule; õigust olla ära kuulatud kohtu- ja haldusmenetluses; õigust võimalikult heale tervisele; õigust tervishoiuteenuste saamisele; õigust riigi abile, et tagada piisav elatustase, haridus, puhkus ja jõudeaeg ning vaba osalemine kultuuri- ja kunstielus. |
(7) |
Liit ja kõik selle liikmesriigid on ratifitseerinud ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni, (1) mille artiklis 7 on sätestatud, et konventsiooni osalisriigid rakendavad kõiki vajalikke abinõusid, et tagada puuetega lastele kõigi inimõiguste ja põhivabaduste täielik teostamine teiste lastega võrdsetel alustel. |
(8) |
Liidul on kindel tahe olla koos oma liikmesriikidega esirinnas ÜRO kestliku arengu tegevuskava 2030 ja ÜRO kestliku arengu eesmärkide rakendamisel, sealhulgas vaesuse kaotamisel ning hea tervise ja heaolu ja kõigile kaasava ja õiglase kvaliteetse hariduse tagamisel. |
(9) |
Komisjon võttis 20. veebruaril 2013 vastu soovituse 2013/112/EL (2)„Investeerides lastesse aitame neil välja rabeleda ebasoodsate olude ringist“. Soovituses on esitatud lõimitud lähenemisviis laste vaesuse või sotsiaalse tõrjutuse vähendamiseks ja laste heaolu parandamiseks kolme samba põhjal: juurdepääs vahenditele, juurdepääs kvaliteetteenustele ja laste õigus osaleda. |
(10) |
Euroopa Parlament, nõukogu ja komisjon kuulutasid 2017. aasta novembris välja Euroopa sotsiaalõiguste samba, milles on esitatud 20 põhimõtet, millega toetatakse hästitoimivaid ja õiglaseid tööturge ja sotsiaalhoolekandesüsteeme. 11. põhimõtte kohaselt on lastel õigus kvaliteetsele ja taskukohasele alusharidusele ja lapsehoiule, kaitsele vaesuse eest ning ebasoodsatest oludest pärit lastel on õigus erimeetmetele, et suurendada võrdseid võimalusi. |
(11) |
Euroopa Parlament kutsus 24. novembri 2015. aasta resolutsioonis (3) komisjoni ja liikmesriike üles looma lastegarantii, mille keskmes oleksid vaesuses elavad lapsed ja nende juurdepääs teenustele. 11. märtsi 2021. aasta resolutsioonis (4) palus Euroopa Parlament komisjonil laste vaesuse kaotamiseks lisada ELi lapse õiguste strateegiasse spetsiaalsed lastesse investeerimise meetmed, sealhulgas luua asjakohaste vahenditega Euroopa lastegarantii, ning esitada 2021. aasta esimeses kvartalis ettepaneku Euroopa lastegarantii loomise kohta ning kutsus liikmesriike üles investeerima laste vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastasesse võitlusesse kõik võimalikud vahendid, sealhulgas liidu vahendid, ning kehtestama lastegarantii riiklikud tegevuskavad. |
(12) |
Ühisdeklaratsioonis „Overcoming poverty and social exclusion – mitigating the impact of COVID-19 on families – working together to develop prospects for strong children“ („Vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse ületamine, COVID-19 mõju leevendamine perekondadele ja koostöö, et luua tingimused tugevate laste kasvamiseks“), millele kirjutasid 2020. aasta detsembris alla 24 tööhõive, sotsiaalpoliitika, tervise- ja tarbijakaitseküsimuste nõukogu ministrit, kutsuti üles looma Euroopa lastegarantiid, tuginedes põhimõtetele ja lõimitud lähenemisviisile, mis on esitatud soovituses 2013/112/EL ja Euroopa sotsiaalõiguste sambas. Ministrid kinnitasid veelkord, et juurdepääs tasuta tervishoiule, tasuta haridusele, tasuta alusharidusele ja lapsehoiule, korralikule eluasemele ning piisavale toidule on vaesuse või sotsiaalse tõrjutuse ohus olevate laste jaoks väga oluline. |
(13) |
Euroopa sotsiaalõiguste samba tegevuskava (5) annab uut hoogu vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastaseks võitluseks liidus, eelkõige seades eesmärgiks vähendada vaesuse või sotsiaalse tõrjutuse ohus olevate inimeste arvu 2030. aastaks 15 miljoni võrra, sealhulgas vähemalt 5 miljoni lapse võrra. |
(14) |
Liidu terviklik lapse õiguste strateegia (6) aitab tugevdada laste osalemist ühiskonnas, seada lapse huvid esikohale, kaitsta haavatavaid lapsi, sealhulgas neid, kes on sotsiaal-majandusliku tõrjutuse ja marginaliseerumise ohus, kaitsta laste õigusi internetis, edendada lapsesõbralikku õigusemõistmist ning ennetada lastevastast vägivalda ja võidelda selle vastu. Strateegiaga soovitakse astuda vastu laste diskrimineerimisele näiteks nende endi või nende vanemate soo või seksuaalse sättumuse alusel. |
(15) |
Käesoleva soovituse eesmärk on ennetada sotsiaalset tõrjutust ja võidelda selle vastu, tagades abivajavatele lastele juurdepääsu teatavatele põhiteenustele, sealhulgas soolise aspekti arvestamise, et võtta arvesse tüdrukute ja poiste erinevat olukorda, võideldes laste vaesuse vastu ja edendades võrdseid võimalusi. Abivajavad lapsed on alla 18aastased isikud, keda ohustab vaesus või sotsiaalne tõrjutus. See tähendab lapsi, kes elavad vaesuse ohus olevates, tõsises materiaalses ja sotsiaalses puuduses või väga madala tööhõivega leibkondades. |
(16) |
Et tagada hea juurdepääs või hea ja tasuta juurdepääs põhiteenustele, peaksid liikmesriigid vastavalt riigisisestele oludele ja lähenemisviisidele kas sellised teenused organiseerima ja neid osutama või nägema ette piisavad hüvitised, et laste vanematel või eestkostjatel oleks võimalik katta neist teenustest tulenevad kulud või tasud. Erilist tähelepanu tuleb pöörata sellele, et võimalikud kaasnevad kulud ei takistaks madala sissetulekuga perekondade abivajavatele lastele täielikku juurdepääsu põhiteenustele. |
(17) |
Liidus on vaesuse või sotsiaalse tõrjutuse ohus peaaegu 18 miljonit last, (7) kusjuures liikmesriikide vahel esineb olulisi erinevusi. Riskitegurid, mis võivad muuta mõned lapsed eriti haavatavaks ning vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse suhtes vastuvõtlikuks, on väga erinevad. Seepärast tuleks käesoleva soovituse rakendamiseks kasutatavaid riiklikke lähenemisviise kohandada vastavalt konkreetsetele oludele ja kohapealsetele vajadustele. Üks laste sotsiaalse tõrjutuse peamisi põhjuseid on ebavõrdne juurdepääs põhiteenustele, mis on nende heaolu ning nende sotsiaalsete, kognitiivsete ja emotsionaalsete oskuste arendamise seisukohast väga tähtsad. Vaesuses elavatel või ebasoodsatest oludest pärit lastel on suurema tõenäosusega takistusi juurdepääsul alusharidusele ja lapsehoiule, kaasavale haridusele, tervishoiule, tervislikule toitumisele ning korralikule eluasemele. Nende elu algab ebasoodsamates tingimustes, millel võib olla pikaajaline mõju nende arengule ja tulevikuväljavaadetele. |
(18) |
Sotsiaalse tõrjutuse põlvkonnalt põlvkonnale edasikandumine ohustab sotsiaalset ühtekuuluvust edasisteski põlvkondades ning põhjustab meie heaoluühiskondadele suuremaid kulusid, mis piirab majanduslikku ja sotsiaalset vastupanuvõimet. Abivajavatele lastele võrdsema juurdepääsu tagamine põhiteenustele on seepärast oluline vahend, mille abil sotsiaalset tõrjutust paremini ennetada ja selle vastu võidelda. Samuti aitab see luua abivajavate laste jaoks võrdseid võimalusi ja võidelda laste vaesuse vastu. |
(19) |
Ebasoodsate oludega tegelemine alates varasest east on kulutõhus investeering, sealhulgas pikas perspektiivis, sest see ei edenda mitte üksnes laste kaasamist ja nende sotsiaal-majanduslikke saavutusi täiskasvanueas, vaid ka majandust ja ühiskonda, kui inimesed siirduvad paremini tööturule ja ühiskondlikku ellu ning paraneb üleminek hariduselust tööellu, muu hulgas rakendades täielikult nõukogu 30. oktoobri 2020. aasta soovitust, mis käsitleb algatust „Töösild – noorte tööhõive tugevdamine“ (8). Lastele võrdsete võimaluste loomisse investeerimine loob aluse kestlikule ja kaasavale majanduskasvule, mis toetab õiglast ja vastupanuvõimelist ühiskonda ning ülespoole suunatud sotsiaalset lähenemist. Samuti aitab selline investeerimine leevendada negatiivsete demograafiliste muutuste mõju, sest sellega vähendatakse oskuste ja tööjõu nappust ning tagatakse suurem territoriaalne hõlmatus, kasutades ühtlasi ära ka rohe- ja digipöördest tulenevaid võimalusi. |
(20) |
Võrdne juurdepääs kvaliteetsele ja kaasavale alusharidusele ja lapsehoiule ning haridusele on keskse tähtsusega, et peatada sotsiaalse tõrjutuse edasikandumine ja tagada ebasoodsas olukorras olevatele lastele võrdsed võimalused. Ent alushariduse ja lapsehoiu piiratud kättesaadavus ja suur maksumus võib olla väikese sissetulekuga perede lastele takistuseks. Nende osalemise määr on märkimisväärselt madalam, mis põhjustab hiljem kehvemaid õpitulemusi ja kõrgemat koolist väljalangemise määra, eriti rändetaustaga ja roma laste hulgas. Puuetega või hariduslike erivajadustega laste segregeerimine ja diskrimineerimine tavaharidusele juurdepääsu võimaldamisel on endiselt probleem. Haridusasutuse valikul tuleb esikohale seada lapse huvid. Arvestades, et haridussüsteemides suureneb rändetaustaga laste arv, on vaja vältida segregeerimist koolides ja kohandada õpetamismeetodeid vastavalt siseriiklikule õigusele ja liikmesriikide asjaomaste rahvusvaheliste õigusaktide kohastele kohustustele. |
(21) |
Oluline osa õppest, sealhulgas sotsiaalsete oskuste omandamine, toimub spordi-, vabaaja- või kultuuritegevuse kaudu. Selline tegevus on juba tõestanud oma kasu, eriti ebasoodsatest oludest pärit laste jaoks. Teatavad lasterühmad ei saa aga endale seda tegevust lubada või nad ei saa selles osaleda vajaliku taristu puudumise, halva juurdepääsu või keeleprobleemide tõttu. |
(22) |
Abivajavatel lastel on üldiselt raskendatud juurdepääs teatavatele tervishoiuteenustele, nagu hambaravi, või meditsiinilistele abivahenditele, nagu hambaklambrid, kontaktläätsed või prillid. Sellistel lastel on ka vähem võimalusi ja vahendeid saada kasu haiguste ennetamise ja tervise edendamise programmidest. Rahaline vaesus ja muud sotsiaalsed tegurid mõjutavad märkimisväärselt laste üldist arengut ja tervist, sealhulgas vaimset tervist, ning suurendavad hilisematel aastatel terviseprobleemide tekke riski. Väga oluline on varajane sekkumine ja ennetamine, mis koos parema juurdepääsuga avalikele tervisealase ennetamise ja tervise edendamise programmidele, sealhulgas vaktsineerimisele, ning vanemluse toetamisele, võivad aidata saavutada paremaid tulemusi. |
(23) |
Juurdepääs tervislikule ja kestlikule toitumisele on eelkõige väikese sissetulekuga perede jaoks probleemne. Tervisliku toidu ja toitumise programmid saavad aidata lahendada selliseid probleeme nagu halb toitumine, vähene kehaline aktiivsus, rasvumine või alkoholi ja tubaka tarbimine ning seega vähendada alatoitlust ja halba toitumist, mida esineb rohkem ebasoodsatest oludest pärit laste seas. COVID-19 pandeemia jooksul saadud kogemused on näidanud, kui tähtsad on koolitoidukavad mõnedele lastele, kes jäid liikumispiirangute ajal korraga ilma kindlast toitumisallikast (9). Seetõttu on ülitähtis tagada abivajavatele lastele vähemalt üks tervislik toidukord igal koolipäeval ning seda on võimalik saavutada kas selliste toidukordade pakkumisega või selle tagamisega, et vanemad, hooldajad või lapsed on suutelised nende toidukordade eest hoolitsema, võttes arvesse konkreetseid kohalikke olusid ja vajadusi. |
(24) |
Väikese sissetulekuga perede, rändetaustaga või etnilisse vähemusse kuuluvatel lastel on suurem oht elada väga halbades tingimustes või ülerahvastatud eluruumides või kannatada energiaostuvõimetuse tõttu ning nad puutuvad rohkem kokku kodutusega. Eluasemekulud on suur koormus ühe palgasaajaga leibkondadele, eriti neile, mille perepea on naine. Korraliku eluaseme võimaldamine ning selle tagamine, et lastele ja nende peredele pakutakse sobivat ajutist peavarju, on oluline vahend, mille abil võidelda laste sotsiaalse tõrjutuse vastu ja vähendada kodutuks jäämise ohtu. Laste deinstitutsionaliseerimise eesmärgil tuleks edendada kvaliteetset kogukonna- või perepõhist hooldust. Laste paigutamist hooldeasutusse tuleks teha üksnes juhul, kui see on lapse huvides, võttes arvesse lapse üldist olukorda ja tema individuaalseid vajadusi. Hoolekandeasutusest või kasuperest lahkuvate laste toetamine on äärmiselt oluline nende iseseisva elu ja sotsiaalse lõimumise toetamiseks. |
(25) |
COVID-19 pandeemia põhjustatud kriis võib avaldada kaugeleulatuvat mõju perede ja laste majanduslikule ja sotsiaalsele heaolule ning mõjutab tõenäoliselt ebaproportsionaalselt rohkem ebasoodsatest oludest pärit lapsi. Väikese ja keskmise sissetulekuga rühmadel on suurem oht, et töötuse suurenemise ja vähemate kaugtöövõimaluste tõttu väheneb nende sissetulek ja seega võib oluliselt kannatada saada leibkonna kasutada olev tulu. Praegune kriis suurendab eeldatavasti olemasolevat ebavõrdsust ja toob tõenäoliselt kaasa vaesuse või sotsiaalse tõrjutuse ohus olevate leibkondade arvu suurenemise. See kriis seab ka märkimisväärse surve alla teenuste kättesaadavuse. Mitmesugustes ebasoodsates oludes olevad lapsed kannatavad kriisi tõttu kõige rohkem. Kaugõpe on olnud keeruline paljudele lastele, kes elavad leibkondades, kus ei ole piisavalt perepoolset toetust, oskusi või seadmeid, sealhulgas lastele, kes elavad äärealadel või maapiirkondades, kus puudub sobiv digitaristu. |
(26) |
Laste sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemiseks ja COVID-19 pandeemia sotsiaal-majandusliku mõju vähendamiseks on vaja lõimitud, isikukeskset ja mitmemõõtmelist lähenemisviisi ning toetavat poliitikaraamistikku. Koostöö ja koordineerimise suurendamine eri tasandi teenuste vahel võimaldab probleeme hästi ennetada ja toetab laste sotsiaalset kaasamist. Peale juurdepääsu tagamise põhiteenustele kõigis piirkondades ja kõigil territooriumidel, muu hulgas teenustetaristusse ja tööjõudu investeerimise kaudu, on samuti vaja suurendada seotud poliitika tulemuslikkust ja asjakohasust, kombineerida ennetus- ja parandusmeetmeid ning kasutada võimalikult suurel määral olemasolevaid liidu vahendeid. |
(27) |
Euroopa poolaasta majandus- ja tööhõivevaldkonna kooskõlastamise protsessis, mida toetab sotsiaalvaldkonna tulemustabel, (10) on osutatud laste vaesuse või sotsiaalse tõrjutuse probleemile ning mitmele liikmesriigile on esitatud riigipõhiseid soovitusi. Tööhõivesuunistes on rõhutatud, et oluline on tagada kõigile, sealhulgas lastele, juurdepääs teatavatele teenustele, nagu alusharidus ja lapsehoid, haridus ja tervishoid, sest selline juurdepääs on vajalik tingimus võrdsete võimaluste tagamiseks. |
(28) |
Euroopa lastegarantii rakendamist ja edasisi toetusmeetmeid saab toetada liidu vahenditest. Euroopa Sotsiaalfond+ raames eraldavad kõik liikmesriigid asjakohase summa laste vaesuse või sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemiseks. Liikmesriikides, kus vaesuse või sotsiaalse tõrjutuse ohus olevate laste määr on liidu keskmisest kõrgem, tuleb eraldada vähemalt 5 % riigi Euroopa Sotsiaalfond+ vahenditest. Kooskõlas subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtetega toetavad Euroopa Regionaalarengu Fond ja InvestEU ka investeeringuid tugitaristusse, nagu sotsiaaleluruumid ning alusharidus- ja lapsehoiuasutused, ning seadmetesse ja kvaliteetsetele tavateenustele juurdepääsu parandamisse. Osana Euroopa taastekavast ja taasterahastust „Next Generation EU“ pakutakse taaste- ja vastupidavusrahastust liidu rahalisi lisavahendeid järgmise põlvkonna, laste ja noortega seotud reformide, investeeringute ja poliitikameetmete jaoks (nagu hariduse ja oskustega seotud meetmed), mis tuleb lisada riiklikesse taaste- ja vastupidavuskavadesse (11). Tehnilise toe instrumendist on võimalik toetada liikmesriike, kui nad kavandavad ja viivad ellu struktuurireforme hariduse, sotsiaalteenuste, õiguse ja tervise valdkonnas, sealhulgas sektoriülesed reformid laste vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemiseks. |
(29) |
Liikmesriigid saavad kasutada ka ELi 2017.–2023. aasta koolipuuvilja-, -köögivilja ja -piima kava, et muuta tervislikud tooted lastele kättesaadavamaks ning parandada nende teadmisi tervisliku ja kestliku toidu kasulikkusest. |
(30) |
Käesolevat soovitust tuleks rakenda riigi, piirkondade ja kohalikele oludele kohandatud riiklike tegevuskavade kaudu. Neis riiklikes tegevuskavades tuleks teha kindlaks abivajavad lapsed ning tõkked, mis takistavad neil juurde pääseda soovitusega hõlmatud teenustele ja neid kasutada. Selleks soovitatakse liikmesriikidel kaasata asjakohaseid sidusrühmi, sealhulgas laste õigusi edendavaid valitsusväliseid organisatsioone. Käesoleva soovituse rakendamisel tehtud edusamme tuleks samuti korrapäraselt jälgida, näiteks sotsiaalvaldkonna tulemustabeli osana Euroopa poolaasta raames, sealhulgas asjakohaste seirenäitajate väljatöötamise kaudu. |
(31) |
Käesolev soovitus täiendab komisjoni soovitust 2013/112/EL, on üks Euroopa sotsiaalõiguste samba tegevuskava tulemusi ning täiendab liidu terviklikku lapse õiguste strateegiat. |
(32) |
Käesolevas soovituses järgitakse täielikult subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtet. Soovitus ei piira siseriikliku menetlusõiguse põhimõtete ja liikmesriikide õigustraditsioonide kohaldamist ning sellega ei laiendata liidu pädevust, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA SOOVITUSE:
EESMÄRK JA KOHALDAMISALA
1. |
Käesoleva soovituse eesmärk on ennetada sotsiaalset tõrjutust ja võidelda selle vastu, tagades abivajavatele lastele juurdepääsu teatavatele põhiteenustele, andes seeläbi ka panuse laste õiguste järgimisse laste vaesuse vastase võitluse ja võrdsete võimaluste edendamise kaudu. |
2. |
Soovitust kohaldatakse abivajavate laste suhtes. |
MÕISTED
3. |
Käesolevas soovituses kasutatakse järgmisi mõisteid:
|
VASTAVALT RIIKIDE PÄDEVUSELE, OLUKORRALE JA TAVADELE NING AUSTADES TÄIEL MÄÄRAL SUBSIDIAARSUSE JA PROPORTSIONAALSUSE PÕHIMÕTET, SOOVITAB JÄRGMIST:
PÕHISOOVITUSED
4. |
Liikmesriikidel soovitatakse tagada abivajavatele lastele:
|
5. |
Liikmesriikidel soovitatakse teha kindlaks abivajavad lapsed ning võtta selle rühma piires siis, kui nad kavandavad riiklikke lõimitud meetmeid, vajaduse korral arvesse konkreetseid ebasoodsaid olukordi, milles on eelkõige
|
TOETAV POLIITIKARAAMISTIK
6. |
Seades esikohale lapse huvid, soovitatakse liikmesriikidel töötada laste sotsiaalse tõrjutuse vähendamiseks välja lõimitud ja toetav poliitikaraamistik, mille keskmes on eesmärk lõpetada vaesuse ja ebasoodsate olude edasikandumine põlvkonnalt põlvkonnale ning vähendada COVID-19 pandeemia sotsiaal-majanduslikku mõju. Selleks soovitatakse liikmesriikidel käesoleva soovituse rakendamisel:
|
ALUSHARIDUS JA LAPSEHOID, KAASAV HARIDUS JA KOOLIPÕHINE TEGEVUS NING TERVISLIK EINE IGAL KOOLIPÄEVAL
7. |
Et tagada abivajavatele lastele hea ja tasuta juurdepääs kvaliteetsele alusharidusele ja lapsehoiule, haridusteenustele ja koolipõhisele tegevusele ning tervislikule einele igal koolipäeval, soovitatakse liikmesriikidel:
|
TERVISHOID
8. |
Et tagada abivajavatele lastele hea ja tasuta juurdepääs kvaliteetsetele tervishoiuteenustele, soovitatakse liikmesriikidel:
|
TERVISLIK TOITUMINE
9. |
Et tagada abivajavatele lastele hea ja tasuta juurdepääs piisavale ja tervislikule toitumisele, sealhulgas ELi koolipuuvilja-, -köögivilja ja -piima kava kaudu, soovitatakse liikmesriikidel:
|
KORRALIK ELUASE
10. |
Et tagada abivajavatele lastele hea juurdepääs korralikule eluasemele, soovitatakse liikmesriikidel:
|
JUHTIMINE JA ARUANDLUS
11. |
Usaldusväärse juhtimise, järelevalve ja aruandluse tagamiseks ning võttes igakülgselt arvesse olemasolevaid riiklikke struktuure ja mehhanisme, soovitatakse liikmesriikidel: |
Riiklikud lastegarantii koordinaatorid
a) |
määrata riikliku lastegarantii koordinaatori, kellel on piisavad vahendid ja volitused, mis võimaldavad tõhusalt koordineerida ja jälgida käesoleva soovituse rakendamist; |
Abivajavate laste kindlakstegemine
b) |
selleks, et väljatöötatud meetmed oleksid abivajavate laste jaoks võimalikult sihtotstarbelised, ning võttes arvesse riigisiseseid, piirkondlikke ja kohalikke tingimusi ja olusid, kaasata asjakohaseid sidusrühmi, et teha kindlaks abivajavad lapsed ning tõkked, mis takistavad neid käesoleva soovitusega hõlmatud teenustele juurde pääsemast ja neid kasutamast; |
Riiklikud tegevuskavad
c) |
esitada komisjonile üheksa kuu jooksul alates käesoleva soovituse vastuvõtmisest 2030. aastani kavandatud tegevuskava, mille alusel soovitust rakendatakse, võttes arvesse riigi, piirkondade ja kohalikke olusid ning olemasolevaid poliitikameetmeid abivajavate laste toetamiseks. Tegevuskava peaks sisaldama eelkõige järgmist:
|
Teavitustegevus
d) |
töötada abivajavate laste ja nende perede jaoks välja tõhusad teavitusmeetmed, eelkõige piirkondade ja kohalikul tasandil ning haridusasutuste, väljaõppe saanud sotsiaaltöötajate, peretoetusteenuste, kodanikuühiskonna ja sotsiaalmajanduse organisatsioonide kaudu, et suurendada teadlikkust käesoleva soovitusega hõlmatud teenustest ning edendada ja hõlbustada nende kasutamist; |
Sidusrühmade kaasatus
e) |
tagada, et tegevuskava ettevalmistamises, rakendamises, seires ja hindamises osalevad piirkondlikud, kohalikud ja muud asjakohased asutused, lapsed ja asjakohased kodanikuühiskonda esindavad sidusrühmad, valitsusvälised organisatsioonid, haridusasutused ning asutused, mis vastutavad sotsiaalse kaasamise ja lõimimise, laste õiguste, kaasava hariduse ja mittediskrimineerimise edendamise eest, sealhulgas riiklikud võrdõiguslikkust edendavad asutused; |
Aruandlus komisjonile
f) |
esitada komisjonile iga kahe aasta tagant aruanne edusammude kohta, mis on tehtud käesoleva soovituse rakendamisel kooskõlas punktis c osutatud riikliku tegevuskavaga. |
RAKENDAMINE, SEIRE JA HINDAMINE
12. |
Nõukogu väljendab heameelt komisjoni eesmärgi üle:
|
Luxembourg, 14. juuni 2021
Nõukogu nimel
eesistuja
A. MENDES GODINHO
(1) Nõukogu 26. novembri 2009. aasta otsus 2010/48/EÜ Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni puuetega inimeste õiguste konventsiooni sõlmimise kohta Euroopa Ühenduse nimel (ELT L 23, 27.1.2010, lk 35).
(2) Komisjoni 20. veebruari 2013. aasta soovitus 2013/112/EL „Investeerides lastesse aitame neil välja rabeleda ebasoodsate olude ringist“ (ELT L 59, 2.3.2013, lk 5).
(3) Euroopa Parlamendi 24. novembri 2015. aasta resolutsioon ebavõrdsuse ja eelkõige laste vaesuse vähendamise kohta (2014/2237(INI)).
(4) Euroopa Parlamendi 11. märtsi 2021. aasta resolutsioon laste õiguste kohta seoses ELi lapse õiguste strateegiaga (2021/2523(RSP)).
(5) Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele: „Euroopa sotsiaalõiguste samba tegevuskava“ (COM(2021) 102 final).
(6) Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele: „ELi lapse õiguste strateegia“, COM(2021) 142 final.
(7) https://ec.europa.eu/eurostat/statistics-explained/index.php/Children_at_risk_of_poverty_or_social_exclusion
(8) Nõukogu 30. oktoobri 2020. aasta soovitus, mis käsitleb algatust „Töösild – noorte tööhõive tugevdamine“ ja millega asendatakse nõukogu 22. aprilli 2013. aasta soovitus noortegarantii loomise kohta (ELT C 372, 4.11.2020, lk 1).
(9) Sotsiaalkaitsekomitee sotsiaalkaitse olukorra jälgimise vahendi ja sotsiaalkaitse poliitika arengu 2020. aasta ülevaade (2020 Social Protection Committee annual review of the Social Protection Performance Monitor (SPPM) and developments in social protection policies). Aruanne peamiste sotsiaalsete väljakutsete ja põhisõnumite kohta, lk 58.
(10) https://ec.europa.eu/eurostat/web/european-pillar-of-social-rights/indicators/social-scoreboard-indicators
(11) Kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. veebruari 2021. aasta määrusega (EL) 2021/241, millega luuakse taaste- ja vastupidavusrahastu (ELT L 57, 18.2.2021, lk 17).