(1)

Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artikli 165 lõikes 2 on muu hulgas sätestatud, et liidu tegevusega püütakse ergutada noori osalema Euroopa demokraatias.

(2)

16. septembri 2016. aasta Bratislava tegevuskavas võtsid 27 riigipead ja valitsusjuhti kohustuse „pakkuda noortele paremaid võimalusi“, eelkõige liikmesriikidele antava täiendava liidu toetuse kaudu, et võidelda noorte töötuse vastu ja tõhustada noortele suunatud liidu programme.

(3)

25. märtsi 2017. aasta Rooma deklaratsioonis väljendasid 27 liikmesriigi juhid, Euroopa Ülemkogu, Euroopa Parlament ja komisjon oma pühendumist püüelda sellise „liidu suunas, kus noored saavad parima hariduse ja koolituse ning võivad õppida ja leida tööd kogu maailmas“.

(4)

Nõukogu 26. novembri 2018. aasta resolutsioonil (3) põhinevas Euroopa Liidu noortestrateegias 2019–2027 tunnistatakse, et noored kujundavad ise oma elu, aitavad kaasa positiivsetele muutustele ühiskonnas ja annavad panuse liidu ambitsioonidesse. Samuti tunnistatakse selles, et noortepoliitika võib aidata luua ruumi, kus noored saavad kasutada võimalusi ja suhestuda liidu väärtustega. Eelmised Euroopa aastad, nagu Euroopa raudteeaasta 2021, Euroopa kultuuripärandiaasta 2018, Euroopa kodanike aasta 2013–2014 ja Euroopa vabatahtliku tegevuse aasta 2011 pakuvad väärtuslikke kogemusi, mis peaksid andma sisendi tulevasteks jõupingutusteks, et kaasata noori nii oma kui ka Euroopa tuleviku kujundamisse ja neid selleks võimestada.

(5)

Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrusega (EL) 2021/241 (4) loodud NextGenerationEU (edaspidi „NextGenerationEU“) tagab rohe- ja digipöörde kiire edasiliikumise ja annab võimaluse COVID-19 pandeemiast ühiselt tugevamalt välja tulla. NextGenerationEU taasavab noortele võimalused, sealhulgas kvaliteetseteks töökohtadeks ja sotsiaalsete muutustega kohanemiseks. Liidu eesmärk on kaasata noored täielikult NextGenerationEU kasutuselevõtmisse, suurendades nende rolli rohe- ja digipöördes.

(6)

15. septembril 2021 teatas komisjoni president oma kõnes olukorrast Euroopa Liidus, et komisjon teeb ettepaneku kuulutada 2022. aasta Euroopa noorteaastaks (edaspidi „Euroopa aasta“). Rõhutades kindlust, mida ta Euroopa tuleviku jaoks ammutab Euroopa noorte antud inspiratsioonist, lisas komisjoni president, et „kui soovime muuta liitu rohkem noorte nägu, tuleb anda noortele võimalus rääkida kaasa Euroopa tuleviku kujundamises“. Euroopa vajab kõigi noorte visiooni, kaasamist ja osalemist, et kujundada parem tulevik, ning Euroopa peab andma noortele võimalused tulevikuks, mis on rohelisem, digitaalsem ja kaasavam. Seetõttu tegi president ettepaneku kuulutada välja aasta, „mille eesmärk on väärtustada meie noori, kes on pidanud nii palju teistele andma“.

(7)

Euroopa aasta peaks käivitama aruteluprotsessi noorte tuleviku ja nende aktiivse osalemise üle Euroopa tuleviku ülesehitamisel. Seetõttu tuleks noortepoliitika peavoolustada kõigis asjakohastes liidu poliitikavaldkondades.

(8)

Noorte aktiivne osalemine demokraatlikes protsessides on Euroopa ja selle demokraatlike ühiskondade oleviku ja tuleviku jaoks otsustava tähtsusega. Kooskõlas nõukogu 1. detsembri 2020. aasta järeldustega Euroopa noorte demokraatiateadlikkuse ja demokraatliku kaasatuse edendamise kohta, (5) ning 21. juuni 2021. aasta järeldustega, milles käsitletakse mitmetasandilise valitsemise tugevdamist noorte otsustusprotsessides osalemise edendamisel, (6) komisjoni 3. detsembri 2020. aasta teatisega Euroopa demokraatia tegevuskava kohta ning Euroopa Parlamendi 11. novembri 2015. aasta resolutsiooniga valimisi käsitleva Euroopa Liidu õiguse reformimise kohta, (7) on Euroopa aasta eesmärk hoogustada noorte aktiivset osalemist Euroopa demokraatias, sealhulgas toetades eri taustaga noorte osalemist sellistes protsessides nagu Euroopa tuleviku konverents, edendades kodanikuaktiivsust ja vabatahtliku tegevuse algatusi, millega aidatakse teadvustada liidu väärtusi ja põhiõigusi ning Euroopa ajalugu ja kultuuri, tegevusi, mille abil viiakse noored kokku otsusetegijatega kohalikul, piirkondlikul, riiklikul ja liidu tasandil ning aidatakse kaasa Euroopa integratsiooniprotsessi tugevdamisele.

(9)

Ühendatud Rahvaste Organisatsiooni 25. septembri 2015. aasta resolutsioonis „Kestliku arengu tegevuskava aastani 2030 „Muudame oma maailma““ (edaspidi „tegevuskava 2030“) tunnistati noorte olulist rolli rahvusvahelisel areenil muutuste tegijatena ning märgiti, et noori tuleb toetada, et „suunata nende lõpmatu aktiivsus parema maailma loomisse“. Euroopa aasta on konkreetne panus tegevuskavasse 2030, milles rõhutatakse, et „lapsed ning noored naised ja mehed on olulised muutuste põhjustajad“, ning see peaks andma lisatõuke tegevuskava 2030 rakendamisele, kestlikule arengule ja noorte suutlikkusele kujundada olevikku ja tulevikku mitte ainult liidu, vaid ka liidu partnerriikide ja meie planeedi kui terviku jaoks.

(10)

Kooskõlas nõukogu 5. juuni 2020. aasta järeldustega noorte rolli kohta välistegevuses, milles rõhutatakse noorte põlvkondade panust tugevamate, õiguspärasemate, rahumeelsemate ja demokraatlikumate ühiskondade loomisse, peaks Euroopa aasta aitama tugevdada noorte osalemist liidu välistegevuses kõigis poliitikavaldkondades, looma uusi võimalusi hariduseks, õppimiseks ja vahetusteks, arendama partnerlusi ja dialoogi liidu ja partnerriikide, sealhulgas idapartnerluse, Lääne-Balkani ja lõunanaabruse noorte vahel, ning kasutama olemasolevaid noortedialoogi ja -partnerluste platvorme, nagu Aafrika Liidu ja ELi noorte koostöökeskus (AU-EU Youth Cooperation Hub) ning liidu platvorm Youth Sounding Board, ning suurendama noorte rolli strateegilises teabevahetuses ja avaliku diplomaatia tegevuses.

(11)

Euroopa noorte eesmärgid, mis on Euroopa Liidu noortestrateegia 2019–2027 lahutamatu osa ja mille on noored ELi noortedialoogi protsessi raames noorte jaoks eeliste loomise eesmärgil välja töötanud, annavad tunnistust paljude noorte eurooplaste soovist osaleda liidu arengusuuna kindlaksmääramisel.

(12)

Euroopa aasta peaks hoogustama Euroopa sotsiaalõiguste samba (8) esimese põhimõtte edukat rakendamist, milles rõhutatakse, et „igaühel on õigus kvaliteetsele ja kaasavale haridusele, koolitusele ja elukestvale õppele“. Sellega seoses peaks Euroopa aasta aitama teha märgatavaid edusamme, et saavutada 2025. aastaks Euroopa haridusruum, mille eesmärk on stimuleerida noorte isiklikku, sotsiaalset ja kutsealast eneseteostust ning edendada kodanikuharidust, luues tõelise Euroopa haridusruumi ja kõrvaldades piirangud, mis takistavad kraadide, kvalifikatsioonide ja õppeperioodide automaatset vastastikust tunnustamist liidus. Euroopa aasta peaks arvesse võtma noorte sotsiaalset olukorda ja heaolu. Euroopa aasta peaks aitama kaasa Euroopa sotsiaalõiguste samba kolmanda põhimõtte edukale rakendamisele, milles rõhutatakse, et „igaühel on õigus võrdsele kohtlemisele ja võimalustele seoses tööhõive, sotsiaalkaitse, hariduse ning üldsusele kättesaadavate kaupade ja teenuste kättesaadavusega“.

(13)

Euroopa aasta peaks toetama liidu jõupingutusi laiendada noorte tööhõivevõimalusi COVID-19 pandeemia järgses taastumises, nagu on märgitud Euroopa Parlamendi 8. oktoobri 2020. aasta resolutsioonis noortegarantii kohta, (9) milles rõhutatakse, et liikumispiirangud on ootamatult häirinud noorte formaal- ja mitteformaalset haridust ja informaalset õpet, praktikat, õpipoisiõpet ning tööhõivet ja on mõjutanud noorte sissetulekut, teenimispotentsiaali ja heaolu, sealhulgas nende tervist ja eelkõige vaimset tervist. Eelnimetatud resolutsioonis ja oma 17. detsembri 2020. aasta resolutsioonis tugeva sotsiaalse Euroopa kohta õiglaste üleminekute jaoks (10) mõistis Euroopa Parlament hukka tasustamata praktika, kui see ei ole seotud hariduse omandamisega, sest selline praktika kujutab endast noorte töötajate ärakasutamist ja rikub nende õigusi. Euroopa Parlament kutsus oma 17. detsembri 2020. aasta resolutsioonis komisjoni üles esitama õigusraamistikku sellise tasustamata praktika, õppepraktika ja õpipoisiõppe tulemuslikuks ja jõustatavaks keelustamiseks.

(14)

Euroopa aasta peaks andma lisatõuke kvaliteetsete noorte tööhõive võimaluste loomiseks noorte tööhõive toetamise algatuse raames, sealhulgas nõukogu 30. oktoobri 2020. aasta soovituse tugevama noortegarantii kohta (11) ja komisjoni kavandatud uue algatuse „Aim, Learn, Master, Achieve“ (edaspidi „ALMA“) kaudu, mida rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2021/1057 (12) loodud Euroopa Sotsiaalfond+ raames. ALMA on noorte piiriülese liikuvuse kava, mis on suunatud ebasoodsas olukorras olevatele noortele, kes ei tööta, ei õpi ega osale koolitusel.

(15)

Euroopa aasta peaks aitama kaasa noorsootöö tunnustamisele ning nõukogu 1. detsembri 2020. aasta resolutsiooni Euroopa noorsootöö tegevuskava koostamise raamistiku kohta (13) (edaspidi „Euroopa noorsootöö tegevuskava“) eesmärkide ja Bonni protsessi eesmärkide saavutamisele ning aitama seega tugevdada noorsootöö struktuure, et muuta need kestlikumaks ja vastupidavamaks kõigis liidu osades, ja piiriülest koostööd. Euroopa aasta peaks edendama ka mitteformaalse ja informaalse õppe, sealhulgas noorsootöö kaudu omandatud pädevuste valideerimist, tunnustades samal ajal noorsootöös õppimise suurt väärtust koos formaalharidusega ning vajadust tugevdada partnerlust noorsootöö ja formaalhariduse vahel.

(16)

Euroopa Parlament rõhutas oma 10. veebruari 2021. aasta resolutsioonis COVID-19 mõju kohta noortele ja spordile (14) eriti teravat mõju, mida COVID-19 pandeemia on avaldanud noortele, kes ei tööta, ei õpi ega osale koolitusel, ning toonitas vajadust tegeleda probleemidega, millega puutuvad kokku haavatavatesse rühmadesse kuuluvad noored, sealhulgas puuetega noored. Ta märkis ka seda, et noorte töötus ja vaesus on COVID-19 puhkemisest saadik pidevalt kasvanud ning kutsus komisjoni ja liikmesriike üles võtma kõik vajalikud meetmed, et võidelda katastroofilise mõjuga noorte tööhõivele. Samuti tuletas parlament meelde vabatahtliku tegevuse rolli noorte elu- ja tööoskuste arendamisel ning oli seisukohal, et Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2021/888 (15) loodud Euroopa solidaarsuskorpus võib aidata noortel leida võimalusi, mis ulatuvad nende kohalikest oludest kaugemale.

(17)

COVID-19 pandeemial on olnud sügav sotsiaalne ja majanduslik mõju meie ühiskonnale tervikuna ning see on toonud kaasa vaimse tervise probleemide enneolematu suurenemise, eelkõige noorte seas. Seetõttu peaks Euroopa aasta edendama arutelu ning kestlike lahenduste, sealhulgas ennetusmeetmete väljatöötamist, et aidata neid probleeme lahendada.

(18)

Euroopa aasta raames tuleks rakendada Euroopa noorsootöö tegevuskava ning nõukogu 5. juuni 2019. aasta järeldusi noorte ja töö tuleviku kohta, (16)10. detsembri 2019. aasta järeldusi digitaalse noorsootöö kohta (17) ning 7. detsembri 2017. aasta järeldusi nutika noorsootöö kohta (18).

(19)

Kajastades seda, kui oluline on tegeleda kliima- ja looduskriisidega kooskõlas liidu kohustustega rakendada ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni (19) kohaselt vastu võetud Pariisi kokkulepet (edaspidi „Pariisi kokkulepe“), saavutada ÜRO kestliku arengu eesmärgid ja Euroopa arengukonsensus, peaks Euroopa aasta aitama kaasa kliima ja loodusega seotud meetmete peavoolustamisele ning komisjoni 11. detsembri 2019. aasta teatises „Euroopa roheline kokkuleppe“ seatud eesmärkide elluviimisele õiglasel ja kaasaval viisil, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2021/695 (20) kehtestatud programmi „Euroopa horisont“ missioonidele ja komisjoni 14. juuli 2021. aasta teatises „„Eesmärk 55“: ELi 2030. aasta kliimaeesmärgi saavutamine teel kliimaneutraalsuseni“ sätestatud paketi „Eesmärk 55“ saavutamisele, eelkõige julgustades noori formuleerima oma algatusi ja loovaid ideid asjaomaste eesmärkide saavutamiseks, seeläbi tunnustades noorte loomingulist ja innovatiivset potentsiaali ja võimeid.

(20)

Euroopa aasta peaks andma lisatõuke Euroopa Parlamendi 15. septembri 2020. aasta resolutsioonile tõhusate meetmete kohta programmide „Erasmus+“ ja „Loov Euroopa“ ning Euroopa solidaarsuskorpuse keskkonnasäästlikumaks muutmiseks, (21) milles rõhutatakse, et programm „Erasmus+“ on tänu formaal- ja mitteformaalse hariduse, õppimise ja koolituse ning noorte osalustegevuse toetamisele eurooplaste, eelkõige noorte põlvkondade teadlikkuse suurendamisel otsustava tähtsusega, et julgustada neid võtma aktiivset ja teadlikku seisukohta kestlikkuse ja asjakohaste poliitikavaldkondade suhtes ning kujunema tulevikus kaasatud ja teadlikeks kodanikeks. Euroopa Parlament rõhutas selles resolutsioonis ka noorte- ja kodanikuühiskonna organisatsioonide olulist rolli niisuguste parimate tavade jagamisel ja projektide rakendamisel, millega suurendatakse nooremate põlvkondade teadlikkust kestlikkusest.

(21)

Euroopa aasta peaks tuginema sellistele Euroopa üritustele ja algatustele nagu Euroopa noorteüritus, Euroopa noortenädal, Euroopa noortepealinn, Euroopa kultuuripealinn, Euroopa päev, Euroopa kultuuripärandi päevad ning Euroopa Nõukogu kampaania „Noored demokraatia, demokraatia noorte heaks“ ning taotlema nendega koostoimet.

(22)

Komisjoni president rõhutas oma kõnes Euroopa Liidu olukorrast, et „Euroopa vajab kõiki oma noori“. Oma eesmärkide täitmisel peaks Euroopa aasta olema täielikult kaasav ja aktiivselt edendama eri taustaga noorte, vähemate võimalustega noorte ning äärepoolseimatest piirkondadest pärit noorte osalemist kooskõlas komisjoni rakendusotsusega (EL) 2021/1877 (22).

(23)

Tähtis on, et Euroopa aasta aitaks suurendada noorte huvi ja aktiivset osalemist demokraatlikus elus ja valimisprotsessides, eelkõige liidu tasandil. Euroopa Parlamendi 2019. aasta valimiste järgse Eurobaromeetri uuringu kohaselt oli noorte valimisaktiivsus 2019. aasta Euroopa Parlamendi valimistel palju suurem (42 %) kui 2014. aasta Euroopa Parlamendi valimistel (28 %). Noorte valimisaktiivsust tuleks veelgi suurendada.

(24)

Euroopa aasta põhineb Euroopa Liidu põhiõiguste hartas (edaspidi „põhiõiguste harta“) tunnustatud põhimõtetel. Eelkõige püütakse Euroopa aasta meetmete ja tegevustega tagada täielik sooline võrdõiguslikkus ja mittediskrimineerimine soo, rassilise või etnilise päritolu, usutunnistuse või veendumuste, puuete, vanuse või seksuaalse sättumuse alusel, ning edendada põhiõiguste harta kohaldamist. Komisjoni 24. märtsi 2021 aasta teatises „ELi lapse õiguste strateegia“ kindlaks määratud ELi lapse õiguste strateegia ja nõukogu soovitusega (EL) 2021/1004 (23) loodud Euroopa lastegarantiis on sätestatud uus standard laste ja teismeliste esindamiseks ning tunnistatud lapsed ja noored aktiivseteks kodanikeks ja muutuste elluviijateks.

(25)

Euroopa aasta tõhusa ja tulemusliku elluviimise tagamiseks peaks Euroopa aasta maksimaalselt ära kasutama juba olemasolevaid rakendusmehhanisme. Euroopa aasta lisaväärtuse optimeerimiseks ja selleks, et saavutada täiendav positiivne mõju noortele, tuleks püüda saavutada koostoime ja vastastikune täiendavus eelkõige Euroopa aasta ja liidu programmide vahel, sealhulgas spetsiaalselt noortele suunatud rahvusvaheliste programmidega ja programmidega, millel puudub riigiülene või rahvusvaheline mõõde, eelkõige nende programmidega, mis on seotud hariduse ja koolituse, spordi, kultuuri ja meedia, noorte ja nende tervise, sealhulgas vaimse tervise, ning ka solidaarsuse, vabatahtliku töö ja sotsiaalse kaasamise, teadusuuringute ja innovatsiooni, tööstuse ja ettevõtluse, digitaalpoliitika, põllumajanduse ja maaelu arendamisega, kus need programmid keskenduvad noortele põllumajandustootjatele, keskkonnale ja kliimale, ühtekuuluvuspoliitikale, rändele, julgeolekule, rahvusvahelisele koostööle ja arengule. Koostoimet ja vastastikust täiendavust peaks püüdma leidma ka Euroopa aasta ning liikmesriikide elluviidavate tegevuste vahel. Koostoime ja vastastikune täiendavus peaksid tuginema sellistele liidu programmidele ja liikmesriikide tegevustele.

(26)

Luues keskkonna, kus Euroopa aasta eesmärke edendatakse samal ajal nii liidu, liikmesriigi, piirkondlikul kui ka kohalikul tasandil, on võimalik saavutada suurem koostoime ja ressursse paremini kasutada. Sellega seoses peaks komisjon tegema tihedat koostööd Euroopa Parlamendi, nõukogu ja liikmesriikidega, Regioonide Komiteega, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteega ning liidu tasandil noortevaldkonnas tegevate asutuste ja ühendustega ning andma neile õigeaegselt teavet. Selleks et tagada Euroopa aasta jaoks kavandatud tegevuste Euroopa mõõde, on oluline julgustada liikmesriike tegema omavahel koostööd.

(27)

Euroopa aasta koordineerimine liidu tasandil peaks võimaldama koosloomist. Komisjon peaks korraldama sidusrühmade ning noortevaldkonna organisatsioonide või -asutuste esindajate ning liikmesriikide koordinaatorite ühiseid või eraldi kohtumisi, et aidata kaasa Euroopa aasta koosloomisele ja elluviimisele liidu tasandil. ELi noortekoordinaatoril peaks olema nendel kohtumistel ning noortevaldkonna eri sidusrühmade ja organisatsioonide või asutuste esindajateni jõudmisel keskne roll.

(28)

Euroopa aasta peaks keskenduma ka meetmetele ja tegevustele, millel on potentsiaalne Euroopa lisaväärtus. Euroopa lisaväärtust tuleks mõista laialt ja näidata eri viisidel, näiteks juhul, kui meetmed või tegevused on riikidevahelised, eelkõige seoses koostööga, mille eesmärk on saavutada kestlik süsteemne mõju või aidata kaasa noorte Euroopa identiteedile, liidu väärtuste ja põhiõiguste, sealhulgas soolise võrdõiguslikkuse tundmisele ja omaksvõtmisele ning suutlikkusele osaleda liidu esindus- ja osalusdemokraatias.

(29)

Euroopa aasta peaks edendama heade tavade levitamist, uuringute ja teadusuuringute läbiviimist ning andmete, statistika ja muu kvalitatiivse või kvantitatiivse teabe kogumist noorte olukorra kohta liidus, sealhulgas COVID-19 pandeemia mõju kohta, kasutades selliseid allikaid nagu Youth Wiki, ELi noortearuanne ja noorte arengu indeks.

(30)

Liidu tasandil tuleks käesoleva otsuse rakendamiseks vajalikud rahalised vahendid kindlaks määrata mitmeaastases finantsraamistikus 2021–2027. Käesoleva otsuse rakendamise minimaalne tegevuseelarve peaks olema 8 miljonit eurot. Vastavalt kohaldatavatele õigusnormidele ja rahaliste vahendite olemasolu korral tuleks Euroopa aastale anda täiendavat rahalist toetust asjaomastest liidu programmidest ja vahenditest. Euroopa aasta rahastamine ei tohiks vähendada liidu praeguste programmide projektide rahastamist ning selle eesmärk peaks olema Euroopa aasta pikaajaline pärand ka pärast 2022. aastat. Ilma et see piiraks eelarvepädevate institutsioonide volitusi kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 314, tuleks selle pärandi rahastamine kindlaks määrata mitmeaastases finantsraamistikus 2021–2027.

(31)

Kuna käesoleva otsuse eesmärke ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, küll aga saab neid kavandatud meetmete ulatuse ja toime tõttu paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu (ELi leping) artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev otsus nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(32)

Võttes arvesse COVID-19 pandeemia mõju noortele ja sellest tulenevalt tungivat vajadust, et Euroopa aasta eesmärk oleks noorte austamine, toetamine ja kaasamine COVID-19 pandeemia järgsel ajal, peetakse asjakohaseks teha erand ELi lepingule, ELi toimimise lepingule ja Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingule lisatud protokolli nr 1 (riikide parlamentide rolli kohta Euroopa Liidus) artiklis 4 osutatud kaheksa nädala pikkusest tähtajast.

(33)

COVID-19 pandeemia tagajärgede tõttu on vaja käesolevat otsust õigeaegselt kohaldada, et tagada Euroopa aasta kiire elluviimine. Käesolev otsus peaks jõustuma kiireloomulisena järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas ning seda tuleks kohaldada alates 1. jaanuarist 2022,

a)

pakkuda COVID-19 pandeemia tõttu kannatanud noortele positiivseid väljavaateid, keskendudes eelkõige negatiivsele mõjule, mida COVID-19 pandeemia on neile avaldanud, ja tuues esile, kuidas rohepööre, digipööre ja muu liidu poliitika pakuvad võimalusi noortele ja ühiskonnale laiemalt, ammutada inspiratsiooni noorte tegevusest, visioonist ja seisukohtadest, et veelgi tugevdada ja hoogustada ühist Euroopa projekti ja noorte ära kuulamist, võttes arvesse nende vajadusi ja muresid ning toetades noori konkreetsete, kaasavate võimaluste ja tulemuste arendamisel, kasutades samal ajal optimaalselt ära liidu vahendeid;

b)

võimestada ja toetada noori muu hulgas noorsootöö abil, eelkõige vähemate võimalustega noori, ebasoodsa ja eri taustaga noori, haavatavatesse ja tõrjutud rühmadesse kuuluvaid noori, maapiirkondadest, äärealadelt, perifeersetest ja vähemarenenud piirkondadest ning äärepoolseimatest piirkondadest pärit noori omandama asjakohaseid teadmisi ja pädevust ja seega saama aktiivseteks ja osalevateks kodanikeks ning muutuste elluviijateks, kes on inspireeritud Euroopa kuuluvustundest, tehes sealhulgas täiendavaid jõupingutusi noorte osalemise ja kodanikuaktiivsuse suurendamiseks noorte ja kõigi sidusrühmade seas, kes töötavad nende huvide esindamise nimel, ning kaasates eri taustaga noorte panuse peamistesse konsultatsiooniprotsessidesse, näiteks Euroopa tuleviku konverentsi ja ELi noortedialoogi;

c)

aidata noortel paremini mõista ja aktiivselt edendada mitmesuguseid võimalusi, mida neile pakub liidu, riikliku, piirkondliku ja kohaliku tasandi avalik poliitika, et toetada nende isiklikku, sotsiaalset, majanduslikku ja kutsealast arengut rohelises, digitaalses ja kaasavas maailmas, püüdes samal ajal kõrvaldada allesjäänud takistused;

d)

peavoolustada noortepoliitika kõigis asjakohastes liidu poliitikavaldkondades kooskõlas Euroopa Liidu noortestrateegiaga 2019–2027, et soodustada noorte vaatepunkti juurutamist poliitikakujundamise kõikidel tasanditel.