(1)

Direktiivi 2006/112/EÜ artiklitega 168 ja 168a on ette nähtud, et maksukohustuslasel on õigus arvata maha selliste kaupade ja teenuste eest tasumisele kuuluv käibemaks, mida ta kasutab maksustatavate tehingute tarbeks. Kõnealuse direktiivi artikli 26 lõike 1 punktis a nõutakse käibemaksu arvestamist, kui ettevõtte vara kasutatakse maksukohustuslase või tema töötajate isiklikuks tarbeks või üldisemalt muul kui ettevõtluse eesmärgil.

(2)

Nõukogu rakendusotsusega (EL) 2018/1994 (2) lubatakse Horvaatial kuni 31. detsembrini 2021 piirata 50 % määraga õigust arvata maha selliste sõiduautode ostmisel ja liisimisel, sealhulgas kõigi nendega seoses tarnitud kaupade ja osutatud teenuste ostmisel tasutud käibemaks, millel on lisaks juhiistmele maksimaalselt kaheksa istekohta, kui neid sõidukeid ei kasutata üksnes ettevõtluse eesmärgil. Selle loaga vabastati maksukohustuslased ka kohustusest käsitada selliste sõiduautode kasutamist muul kui ettevõtluse eesmärgil tasu eest teenuste osutamisena.

(3)

Kirjas, mille komisjon registreeris 31. märtsil 2021, taotles Horvaatia luba jätkata selle erimeetme kohaldamist, millega tehakse erand direktiivi 2006/112/EÜ artikli 26 lõike 1 punktist a ja artiklist 168, et piirata mahaarvamisõigust teatavate sõiduautodega seotud kulude suhtes, kui neid sõidukeid ei kasutata üksnes ettevõtluse eesmärgil (edaspidi „erimeede“).

(4)

Horvaatia kohaldab direktiivi 2006/112/EÜ artikli 168a lõike 2 alusel kõnealuse direktiivi artikli 168a lõiget 1 muude ettevõtte vara hulka kuuluvate kaupadega seotud kulude käibemaksuga maksustamisel. Seega oleks rakendusotsus (EL) 2018/1994 pidanud sisaldama viidet direktiivi 2006/112/EÜ artiklile 168a.

(5)

Komisjon teavitas direktiivi 2006/112/EÜ artikli 395 lõike 2 teise lõigu kohaselt 22. aprilli 2021. aasta kirjas teisi liikmesriike Horvaatia taotlusest. Komisjon teavitas 23. aprilli 2021. aasta kirjas Horvaatiat, et tal on taotluse hindamiseks kogu vajalik teave.

(6)

Rakendusotsuse (EL) 2018/1994 artikli 6 kolmanda lõigu kohaselt esitas Horvaatia aruande, mis sisaldab mahaarvamisõiguse piiramiseks kehtestatud protsendimäära läbivaatamist. Praegu olemasoleva teabe alusel kinnitas Horvaatia, et 50 % piirang on endiselt põhjendatud ja jätkuvalt sobiv.

(7)

Võttes arvesse erimeetme positiivset mõju nii maksumaksjate kui ka maksuhaldurite halduskoormusele, mis kaasneb käibemaksukohustuse lihtsustamise ja ebaõigest arvepidamisest tuleneva maksudest kõrvalehoidmise vältimisega, tuleks Horvaatial lubada jätkata erimeetme kohaldamist. Erimeetme kehtivust tuleks pikendada tähtajaliselt kuni 31. detsembrini 2024, et oleks võimalik hinnata selle tulemuslikkust ja protsendimäära sobivust.

(8)

Kui Horvaatia arvates on erimeetme kehtivust vaja veel kord pikendada, peaks ta esitama 31. märtsiks 2024 komisjonile pikendamistaotluse koos aruandega, mis sisaldab kohaldatud protsendimäära läbivaatamist.

(9)

Erimeede ei mõjuta oluliselt lõpptarbimise etapis kogutava maksutulu kogusummat ega mõjuta ebasoodsalt käibemaksust tulenevaid liidu omavahendeid.

(10)

Rakendusotsust (EL) 2018/1994 tuleks seetõttu vastavalt muuta,

1)

pealkiri asendatakse järgmisega:

„Nõukogu rakendusotsus (EL) 2018/1994, 11. detsember 2018, millega antakse Horvaatiale luba võtta erimeede, millega tehakse erand direktiivi 2006/112/EÜ (mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi) artikli 26 lõike 1 punktist a ning artiklitest 168 ja 168a“;

2)

artikkel 1 asendatakse järgmisega:

3)

artikkel 6 asendatakse järgmisega: