Choose the experimental features you want to try

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 32021D1012

Nõukogu otsus (ÜVJP) 2021/1012, 21. juuni 2021, millega nimetatakse ametisse Euroopa Liidu eriesindaja Aafrika Sarves

ST/9348/2021/INIT

ELT L 222, 22.6.2021, pp. 27–32 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, GA, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

Legal status of the document In force: This act has been changed. Current consolidated version: 26/07/2024

ELI: http://data.europa.eu/eli/dec/2021/1012/oj

22.6.2021   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 222/27


NÕUKOGU OTSUS (ÜVJP) 2021/1012,

21. juuni 2021,

millega nimetatakse ametisse Euroopa Liidu eriesindaja Aafrika Sarves

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti selle artiklit 33 ja artikli 31 lõiget 2,

võttes arvesse liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)

Nõukogu võttis 8. detsembril 2011 vastu otsuse 2011/819/ÜVJP, (1) millega nimetati Alexander RONDOS Euroopa Liidu eriesindajaks („ELi eriesindaja“) Aafrika Sarves.

(2)

Nõukogu võttis 25. juunil 2018 vastu otsuse (ÜVJP) 2018/905, (2) millega pikendati ELi eriesindaja Alexander RONDOSE volitusi Aafrika Sarves. Kõnealust otsust on viimati muudetud nõukogu otsusega (ÜVJP) 2021/352. (3) ELi eriesindaja volitused lõppevad 30. juunil 2021.

(3)

Aafrika Sarves tuleks 14 kuuks ametisse nimetada uus ELi eriesindaja.

(4)

ELi eriesindaja täidab oma volitusi olukorras, mis võib halveneda ja takistada aluslepingu artiklis 21 sätestatud liidu välistegevuse eesmärkide saavutamist,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Euroopa Liidu eriesindaja

1.   Ajavahemikuks 1. juulist 2021 kuni 31. augustini 2022 nimetatakse Euroopa Liidu eriesindajaks (edaspidi „ELi eriesindaja“) Aafrika Sarves Annette WEBER. Nõukogu võib poliitika- ja julgeolekukomitee hinnangule tuginedes ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja (edaspidi „kõrge esindaja“) ettepaneku põhjal otsustada, et ELi eriesindaja volitusi pikendatakse või need lõpetatakse varem.

2.   ELi eriesindaja volituste kohaldamisel lähtutakse Aafrika Sarve puhul nõukogu 10. mai 2021. aasta järeldustega vastu võetud Euroopa Liidu Aafrika Sarve integreeritud strateegia (edaspidi „strateegia“) määratlusest, mille kohaselt moodustavad Aafrika Sarve Djibouti, Eritrea, Etioopia, Keenia, Somaalia, Lõuna-Sudaan ja Sudaan ja Uganda. ELi eriesindaja teeb vajadusel korral koostööd ka Punase mere, Niiluse vesikonna ning teiste riikide ja piirkondlike või rahvusvaheliste üksustega sees- ja väljaspool Aafrika Sarve, sealhulgas Pärsia lahe poolsaarel ja Põhja-Aafrikas.

Artikkel 2

Poliitilised eesmärgid

1.   Strateegia poliitiliste eesmärkide alusel on ELi eriesindajal volitused aidata aktiivselt kaasa piirkondlikele ja rahvusvahelistele jõupingutustele saavutada piirkonna riikides ja nende vahel rahumeelne kooselamine ja püsiv rahu, turvalisus ja areng. ELi eriesindaja püüab lisaks parandada liidu mitmetahulise tegevuse kvaliteeti, intensiivsust, mõju ja nähtavust Aafrika Sarves.

2.   ELi eriesindaja aitab piirkonnas integreeritud lähenemisviisiga arendada ja ellu viia liidu pingutusi, sealhulgas poliitilisi, julgeoleku- ja arengualaseid meetmeid, koordineerides liidu tegevuse kõiki asjakohaseid vahendeid ja sidusrühmi. ELi eriesindaja teeb oma tegevuses tihedat koostööd vastavate liidu delegatsioonide juhtide, Euroopa välisteenistuse, komisjoni, liikmesriikide ja muude liidu asjaomaste osalejate ja sidusrühmadega ning nendega koordineeritult. ELi eriesindaja suurendab liidu tegevuse mõju ja tagab liidu lähenemisviisi sidususe piirkonnas.

3.   ELi eriesindaja aitab täita liidu kohustust süvendada oma strateegilisi suhteid ja partnerlust Aafrika Sarve piirkonna ja selle riikidega, eesmärgiga toetada rahu ja julgeolekut, demokraatiat, inimõigusi, õigusriiki, soolist võrdõiguslikkust, humanitaarabi põhimõtteid ja rahvusvahelist humanitaarõigust, kestlikku arengut, majanduskasvu, kliimameetmeid ja piirkondlikku koostööd.

4.   Üldised poliitikaeesmärgid, millesse ELi eriesindaja panustab, hõlmavad muu hulgas järgmist:

a)

Aafrika Sarve, sealhulgas piirkonna stabiilsuse huvides vajaduse korral riigi tasandil stabiliseerimine, võttes eriti arvesse laiemat piirkondlikku dünaamikat;

b)

poliitilised üleminekuprotsessid nt Etioopias ja Sudaanis, rahu- ja riigi ülesehitamise protsessid Somaalias ja Lõuna-Sudaanis, aga ka piirkonna riikide vaheliste või siseste võimalike konfliktide, sealhulgas piiriüleste vaidluste, ärahoidmine ja nende eest varakult hoiatamine ning nende vahendamisele ja lahendamisele kaasaaitamine;

c)

piirkondlik poliitiline, julgeoleku- ja kestliku majanduse alane koostöö ja ühised mitmepoolsed meetmed eelkõige ÜRO, Aafrika Liidu ja Ida-Aafrika Arenguühendusega (IGAD);

d)

läbirääkimistele tuginev lahendus seoses Etioopia Suure Taassünni tammiga ning kogu Niiluse vesikonna piiriülese koostöö edendamine;

e)

julgeolek, stabiilsus ja koostöö Punase mere ümbruses.

Artikkel 3

Volitused

1.   Aafrika Sarve puudutavate poliitiliste eesmärkide saavutamiseks on ELi eriesindajal järgmised volitused:

a)

panustada aktiivselt Aafrika Sarve strateegia rakendamisse ja suurendada liidu tegevuse üldist sidusust ja tõhusust, eesmärgiga süvendada ja tugevdada veelgi liidu suhteid ja partnerlust Aafrika Sarve, selle riikide ja organisatsioonidega;

b)

teha koostööd kõigi piirkonna asjakohaste sidusrühmade, riigi valitsus- ja valitsusväliste osalejate, olemasolevate piirkondlike asutuste, rahvusvaheliste ja piirkondlike organisatsioonide, kodanikuühiskonna, noorte, erasektori ja diasporaadega, eesmärgiga edendada liidu eesmärke ning aidata kaasa paremale arusaamisele liidu rollist kõnealuses piirkonnas. Selleks reisib ELi eriesindaja regulaarselt piirkonna kõigisse riikidesse;

c)

teha piirkonna laiema stabiilsuse küsimuste lahendamise huvides koostööd asjakohaste piirkonnaväliste osalejatega, sealhulgas seoses Etioopia Suure Taassünni tammi, Punase mere, India ookeani lääneosa ja Somaalias asuva Aafrika Liidu missiooni (AMISOM) ja sellest tuleneva julgeolekualase tegevuse rahastamisega. Kontaktid hõlmavad vajaduse korral kahepoolset koostööd Ameerika Ühendriikide, Suurbritannia ja Põhja-Iirimaa Ühendkuningriigi, Pärsia lahe riikide, Egiptuse, piirkondlikke kontakte Pärsia lahe koostöönõukoguga ja Punase mere ja Adeni lahe araabia ja Aafrika riikide nõukoguga ning kontakte teiste rahvusvaheliste osalejatega;

d)

esindada ja edendada liidu huve ja nähtavust asjakohastel piirkondlikel ja rahvusvahelistel foorumitel;

e)

ergutada ja toetada tulemuslikku poliitilist ja julgeolekukoostööd ja kestlikku majandusintegratsiooni piirkonnas, kasutades ELi partnerlust ALi ja piirkondlike organisatsioonidega, eelkõige Ida-Aafrika Arenguühendusega. ELi eriesindaja algatab/juhib, toetab ja edendab eriti Aafrika enda, aga ka Lähis-Ida / Põhja Aafrika konfliktilahendusmehhanisme, et tagada veelgi tõhusam vaidluste ennetamine, leevendamine ja rahumeelne lahendamine ning julgustama dialoogi, läbirääkimisi ja vahendamist leppimise saavutamiseks;

f)

jälgida poliitilisi ja julgeolekusuundumusi piirkonnas ja aidata kaasa piirkonda käsitleva liidu poliitika kujundamisele, et anda nõu ja töötada välja konkreetsed tegevusettepanekud, sealhulgas seoses Eritrea, Etioopia, Somaalia, Sudaani, Lõuna-Sudaani, Sudaani-Etioopia piirivaidluse, Somaalia-Keenia pingete, Keenia piirkondliku rolli, Niiluse konflikti, Punase mere julgeolekuküsimuse (piirkondlikku integratsiooni edendamise kaudu) ning muude piirkonda puudutavate küsimustega, mis mõjutavad selle julgeolekut, stabiilsust ning rahumeelset ja kaasavat arengut. ELi eriesindaja aitab kaasa ka liidu varajasele reageerimisele ning liidu pikaajalisele strateegilisele visioonile Aafrika Sarves;

g)

koguda tihedas koostöös liidu delegatsioonide ja liikmesriikide missioonide juhtidega jätkuvalt piirkondlikku ja rahvusvahelist toetust poliitilistele üleminekuprotsessidele nt Etioopias ja Sudaanis. ELi eriesindaja aitab toetada kaasaval ja läbipaistval dialoogil põhinevaid üleriigilisi rahu- ja lepituspüüdlusi. ELi eriesindaja jätkab jõupingutusi Etioopias, sealhulgas Tigrays valitseva mitme kriisi piirkondlike tagajärgedega tegelemiseks, eelkõige toetades Sudaaniga tekkinud piiripingete rahumeelset lahendamist. Sudaani puhul keskendab ELi eriesindaja oma jõupingutused ka sellele, et toetada Juba rahulepingu rakendamist ja sellele järgnevate kokkulepete üle läbirääkimiste pidamist ja kokkulepete rakendamist;

h)

julgustama piirkondlikke ja rahvusvahelisi sidusrühmi jätkuvalt toetama kriitilise tähtsusega rahu- ja riigi ülesehitamise protsesse Somaalias ja Lõuna-Sudaanis. Liidu delegatsiooni juhi ja liidu liikmesriikide jõupingutusi täiendavalt toetab ELi eriesindaja riigi ülesehitamiseks liidu tehtavaid pingutusi Somaalias, sealhulgas julgeolekusektori arendamine. Seoses sellega panustab ELi eriesindaja aruteludesse, mis käsitlevad Euroopa rahutagamisrahastu ning ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika (ÜVJP) missioonide kasutamist piirkonnas. Seoses Lõuna-Sudaaniga jätkab ELi eriesindaja tihedas koostöös liidu delegatsiooni juhiga tihedat koostööd ÜRO, Ida-Aafrika Arenguühenduse ja Aafrika Liiduga ning teiste asjaomaste rahvusvaheliste partneritega, et säilitada nende toetust rahupüüdlustele ning riigi üldisele stabiliseerimisele;

i)

suhtlema Eritreaga, rõhutades piirkondliku konstruktiivse tegevuskava, sealhulgas Eritrea vägede Etioopiast väljaviimise olulisust;

j)

jätkata liidu esindamist vaatlejana Etioopia Suure Taassünni tammi üle peetavatel Aafrika Liidu juhitud kõnelustel. Tehes tihedat koostööd Egiptuses, Sudaanis ja Etioopias asuvate liidu delegatsioonide ja liikmesriikide missioonide juhtidega, aitab ELi eriesindaja toetada pooltevahelist dialoogi ja koostööd, ehitades üles usaldust ja töötades välja usaldust suurendavaid meetmeid, mis võivad aidata stimuleerida Etioopia Suure Taassünni tammi alaste vaidluse lahendamist. Laiemalt aitab ELi eriesindaja kaasa liidu jõupingutustele tõhustada veediplomaatiat kogu Niiluse vesikonnas;

k)

soodustada koostööd, dialoogi ja vaidluste rahumeelset lahendamist Punase mere piirkonnas ning luua privilegeeritud suhted piirkondlike algatustega. Tihedas koostöös piirkonna liidu delegatsioonide ning liikmesriikide missioonidega aitab ELi eriesindaja välja töötada integreeritud lähenemisviisi laiemale Punase mere piirkonnale ning asjaomastel piirkondlikel ja rahvusvahelistel osalejatel koostada Punase mere alase koostöö kaasava tegevuskava;

l)

jälgida tähelepanelikult ja edendada koostööd, mille eesmärk on käsitleda Aafrika Sarve mõjutavaid piiriüleseid probleeme, eelkõige radikaliseerumist ja terrorismi, meresõidu turvalisust ja piraatlust, piirivaidlusi, ebaseadusliku kaubanduse, sealhulgas inimkaubanduse kõiki vorme ja ebaseaduslikke rahavooge ning humanitaarkriiside poliitilisi ja julgeolekualaseid tagajärgi;

m)

edendada humanitaarabi kättesaadavust ning rahvusvahelise humanitaarõiguse järgimist ja tsiviilisikute kaitset;

n)

aidata koostöös liidu inimõiguste eriesindajaga kaasa inimõiguste edendamisele, rakendades kõnealuses piirkonnas nõukogu otsust 2011/168/ÜJVP (4) ning liidu inimõiguspoliitikat, sealhulgas inimõigusi käsitlevaid liidu suuniseid, eelkõige liidu suuniseid laste ja relvastatud konfliktide kohta, samuti naiste ja tüdrukute vastu suunatud vägivalda ning nende diskrimineerimise kõigi vormide vastast võitlust käsitlevaid liidu suuniseid, ning liidu poliitikat seoses ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooniga 1325 (2000) ning hilisemate resolutsioonidega naiste, rahu ja julgeoleku kohta, aga ka ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooniga 2250 (2015) noorte, rahu ja julgeoleku kohta. See hõlmab suhtlemist Rahvusvahelise Kriminaalkohtu, ÜRO inimõiguste ülemvoliniku büroo ning inimõiguste kaitsjatega;

o)

aidata tegeleda kliimamuutuste järjest suuremate tagajärgedega rahule ja julgeolekule. See hõlmab tagamist, et ennetus- ja rahutagamismeetmete puhul võetakse arvesse kliima ja keskkonnaga seotud julgeolekuohte.

2.   ELi eriesindaja teeb oma volituste täitmiseks muu hulgas järgmist:

a)

annab asjakohasel juhul piirkondlikel ja rahvusvahelistel foorumitel liidu seisukohtade kindlaks määramise küsimuses nõu ning esitab selle kohta aruandeid, et proaktiivselt edendada partnerlusel ja vastastikusel vastutusel põhinevat tegevust ja tugevdada liidu integreeritud lähenemisviisi Aafrika Sarve suhtes;

b)

aitab hoida ülevaadet liidu kogu tegevusest ning tema tööd asjaomaste liidu delegatsioonide ja liikmesriikidega iseloomustab tihe kooskõlastamine ja koostöö.

Artikkel 4

Volituste täitmine

1.   ELi eriesindaja vastutab oma volituste täitmise eest, tegutsedes kõrge esindaja alluvuses.

2.   ELi eriesindajal on eelissidemed poliitika- ja julgeolekukomiteega, mis on ELi eriesindaja peamine kontaktorgan nõukogus. Poliitika- ja julgeolekukomitee annab ELi eriesindajale tema volituste raames strateegilisi juhtnööre ja poliitilisi suuniseid, ilma et see piiraks kõrge esindaja volitusi.

3.   ELi eriesindaja teeb tihedat koostööd Euroopa välisteenistuse ja selle asjaomaste osakondadega.

Artikkel 5

Rahastamine

1.   ELi eriesindaja volituste täitmisega seotud kulude katmiseks ette nähtud lähtesumma ajavahemikul 1. juulist 2021 kuni 31. augustini 2022 on 2 750 000 eurot.

2.   Kulusid hallatakse vastavalt liidu üldeelarve suhtes kohaldatavatele menetlustele ja reeglitele.

3.   Kulude haldamise kohta sõlmitakse ELi eriesindaja ja komisjoni vahel leping. ELi eriesindaja annab kõigist kuludest aru komisjonile.

Artikkel 6

Meeskonna moodustamine ja koosseis

1.   ELi eriesindaja volituste ja talle eraldatud vastavate rahaliste vahendite piires vastutab ELi eriesindaja oma meeskonna moodustamise eest. Meeskonda kuuluvad vastavalt volitustele konkreetsetes poliitikaküsimustes pädevad isikud. ELi eriesindaja teavitab nõukogu ja komisjoni viivitamata oma meeskonna koosseisust.

2.   Liikmesriigid, liidu institutsioonid ja Euroopa välisteenistus võivad teha ettepaneku isikkoosseisu liikmete lähetamiseks ELi eriesindaja juurde. Lähetatud isikkoosseisu liikmete töötasu katab kas liikmesriik, asjaomane liidu institutsioon või Euroopa välisteenistus. ELi eriesindaja juurde võib lähetada ka liikmesriikide poolt liidu institutsioonidesse või Euroopa välisteenistusse lähetatud eksperte. Rahvusvahelistel lepingulistel töötajatel peab olema liikmesriigi kodakondsus.

3.   Kõik lähetatud isikkoosseisu liikmed jäävad neid lähetanud liikmesriigi, liidu institutsiooni või Euroopa välisteenistuse haldusalluvusse ning täidavad oma kohustusi ja tegutsevad ELi eriesindaja volituste huvides.

4.   ELi eriesindaja töötajad paigutatakse kokku asjaomaste Euroopa välisteenistuse osakondade või liidu delegatsioonidega, et tagada nende tegevuse sidusus ja järjepidevus.

Artikkel 7

ELi eriesindaja ja ELi eriesindaja isikkooseisu liikmete privileegid ja immuniteedid

ELi eriesindaja ja tema töötajate missiooni läbiviimiseks ja sujuvaks toimimiseks vajalikud privileegid, immuniteedid ja täiendavad tagatised lepitakse vastavalt vajadusele kokku vastuvõtvate riikidega. Liikmesriigid ja Euroopa välisteenistus annavad selleks kogu vajaliku toetuse.

Artikkel 8

ELi salastatud teabe kaitse

ELi eriesindaja ja tema meeskonna liikmed järgivad nõukogu otsusega 2013/488/EL (5) kehtestatud julgeolekupõhimõtteid ja miinimumstandardeid.

Artikkel 9

Juurdepääs teabele ja logistiline tugi

1.   Liikmesriigid, komisjon, Euroopa välisteenistus ja nõukogu peasekretariaat tagavad, et ELi eriesindajale võimaldatakse juurdepääs igasugusele asjakohasele teabele.

2.   Piirkonnas asuvad liidu delegatsioonid ja/või liikmesriigid pakuvad vastavalt vajadusele piirkonnas logistilist tuge.

Artikkel 10

Julgeolek

ELi eriesindaja võtab oma otsesesse alluvusse kuuluvate töötajate julgeoleku tagamiseks kõik otstarbekad meetmed, tehes seda kooskõlas liidu poliitikaga aluslepingu V jaotise alusel väljapoole liitu operatiivülesannete täitmisele lähetatud töötajate julgeoleku kohta ning vastavalt ELi eriesindaja volitustele ja julgeolekuolukorrale vastutuspiirkonnas, tegutsedes eelkõige järgmiselt:

a)

koostades Euroopa välisteenistuse suunistele tuginedes eriomase julgeolekukava, milles nähakse ette eriomased füüsilised, organisatsioonilised ja menetluslikud julgeolekumeetmed, millega reguleeritakse töötajate ohutu liikumise korda vastutusalasse ja vastutusalas ning julgeolekualaste juhtumite ohjamist, ning milles nähakse ette erandolukorra lahendamise plaan ja evakueerimisplaan;

b)

tagades vastutusalas valitsevatele tingimustele vastava kõrge riski kindlustuskaitse kõigile väljapoole liitu lähetatud töötajatele;

c)

tagades, et kõik ELi eriesindaja meeskonna väljapoole liitu lähetatud liikmed, sealhulgas kohapeal tööle võetud lepingulised töötajad, on saanud enne vastutusalasse saabumist või sinna saabudes asjakohase julgeolekukoolituse, mis tugineb sellele piirkonnale Euroopa välisteenistuse poolt määratud riskiastmele;

d)

tagades, et kõik korrapäraste julgeolekuhindamiste tulemusel esitatud kokkulepitud soovitused viiakse ellu, ning esitades nende elluviimise ja muude julgeolekuküsimuste kohta kõrgele esindajale, nõukogule ja komisjonile kirjalikke aruandeid eduaruannete ja volituste täitmist käsitlevate aruannete raames.

Artikkel 11

Aruandlus

ELi eriesindaja esitab kõrgele esindajale ning poliitika- ja julgeolekukomiteele korrapäraselt suulisi ja kirjalike aruandeid. Vajaduse korral esitab ELi eriesindaja aruandeid ka muudele nõukogu töörühmadele. Korrapärased aruanded edastatakse COREU-võrgu kaudu. ELi eriesindaja võib vastavalt aluslepingu artiklile 36 esitada aruandeid välisasjade nõukogule, ELi eriesindaja võib osaleda teabe andmises Euroopa Parlamendile.

Artikkel 12

Koordineerimine

1.   Liidu poliitiliste eesmärkide saavutamiseks aitab ELi eriesindaja strateegia raames kaasa liidu tegevuse ühtsuse, järjepidevuse ja tõhususe tagamisele ning aitab tagada, et kõiki liidu vahendeid ja liikmesriikide meetmeid kasutatakse järjekindlalt. Asjakohasel juhul tehakse koostööd liikmesriikidega. ELi eriesindaja tegevus kooskõlastatakse Euroopa välisteenistuse, liidu delegatsioonide ja komisjoni ning piirkonnas tegutsevate teiste ELi eriesindajate tegevusega. ELi eriesindaja teavitab korrapäraselt liidu delegatsioone ning kohapeal olevate liikmesriikide missioone.

2.   Kohapeal tehakse tihedat koostööd asjaomaste liikmesriikide missioonide juhtide, liidu delegatsioonide juhtide ning ÜVJP missioonide ja operatsioonide juhtidega. Nad teevad kõik endast sõltuva, et aidata ELi eriesindajat tema volituste täitmisel. ELi eriesindaja annab tihedas koostöös asjakohaste liidu delegatsioonidega EUNAVFOR Atalanta vägede juhatajale, EUTM Somalia missiooni ülemale ja EUCAP Somalia missiooni juhile kohaliku olukorra kohta poliitilisi suuniseid. Asjakohasel juhul konsulteerivad ELi eriesindaja, ELi operatsiooniülemad ja tsiviiloperatsiooni ülem üksteisega. ELi eriesindaja teeb koostööd ka teiste kohapealsete rahvusvaheliste ja piirkondlike osalejatega.

Artikkel 13

Nõuetega seotud abi

ELi eriesindaja ja tema töötajad aitavad esitada teavet varasemate ELi Aafrika Sarve eriesindajate volitustest tulenevate nõuete ja kohustuste täitmiseks ning annavad sel eesmärgil haldusabi ja võimaldavad juurdepääsu asjakohastele dokumentidele.

Artikkel 14

Läbivaatamine

Käesoleva otsuse rakendamine ja selle sidusus teiste liidu meetmetega kõnealuses piirkonnas vaadatakse korrapäraselt üle. ELi eriesindaja esitab kõrgele esindajale, nõukogule ja komisjonile korrapäraselt eduaruanded ning 31. maiks 2022 lõpliku täieliku aruande volituste täitmise kohta.

Artikkel 15

Jõustumine

Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval.

Luxembourg, 21. juuni 2021

Nõukogu nimel

eesistuja

J. BORRELL FONTELLES


(1)  Nõukogu 8. detsembri 2011. aasta otsus 2011/819/ÜVJP, millega nimetatakse ametisse Euroopa Liidu eriesindaja Aafrika Sarve piirkonnas (ELT L 327, 9.12.2011, lk 62).

(2)  Nõukogu 25. juuni 2018. aasta otsus (ÜVJP) 2018/905, millega pikendatakse Aafrika Sarve piirkonda nimetatud Euroopa Liidu eriesindaja volitusi (ELT L 161, 26.6.2018, lk 16).

(3)  Nõukogu 25. veebruari 2021. aasta otsus (ÜVJP) 2021/352, millega muudetakse otsust (ÜVJP) 2018/905, millega pikendatakse Aafrika Sarve piirkonda nimetatud Euroopa Liidu eriesindaja volitusi (ELT L 68, 26.2.2021, lk 187).

(4)  Nõukogu 21. märtsi 2011. aasta otsus 2011/168/ÜVJP Rahvusvahelise Kriminaalkohtu kohta, millega tunnistatakse kehtetuks ühine seisukoht 2003/444/ÜVJP (ELT L 76, 22.3.2011, lk 56).

(5)  Nõukogu 23. septembri 2013. aasta otsus 2013/488/EL ELi salastatud teabe kaitseks vajalike julgeolekueeskirjade kohta (ELT L 274, 15.10.2013, lk 1).


Top