(1)

COVID-19 pandeemia tõttu on tekkinud olukord, kus lennuliiklus on nõudluse järsu languse ning liikmesriikide ja kolmandate riikide poolt pandeemia piiramiseks võetud otsemeetmete tõttu märkimisväärselt vähenenud.

(2)

Kuna lennuettevõtja olukorda kontrollida ei saa, on sellest tingitud lennuteenuste vabatahtlik või kohustuslik tühistamine lennuettevõtja poolt vajalik reaktsioon tekkinud olukorrale.

(3)

Maapealse teeninduse teenuste osutajad seisavad jätkuvalt silmitsi likviidsusprobleemidega, mis võivad tingida maapealse teeninduse teenuste peatamise. See omakorda võib kaasa tuua lennujaamateenuste piiramise või peatamise liidu lennujaamades.

(4)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2020/696 (2) on ette nähtud, et lennujaama käitaja või liikmesriigi pädev asutus võib ajavahemikul 1. märtsist 2020 kuni 31. detsembrini 2020 juhul, kui maapealse teeninduse teenuse osutaja lõpetab oma tegevuse enne selle ajavahemiku lõppu, milleks ta välja valiti, valida maapealse teeninduse teenuse osutaja teenuste osutamiseks otse kuni kuueks kuuks või ajavahemikuks kuni 31. detsembrini 2020, olenevalt sellest, kumb ajavahemik on pikem. Määrusega (EL) 2020/696 anti komisjonile ka delegeeritud volitused eespool nimetatud ajavahemike pikendamiseks.

(5)

Vastavalt määruse (EÜ) nr 1008/2008 artikli 24a lõikele 4 esitas komisjon 13. novembril 2020 Euroopa Parlamendile ja nõukogule kokkuvõtva aruande.

(6)

Komisjoni kokkuvõtvas aruandes juhitakse tähelepanu sellele, et vaatamata lennuliikluse mahu järkjärgulisele suurenemisele 2020. aasta aprillist kuni augustini, oli see 2020. aasta septembris 2019. aasta sama perioodiga võrreldes siiski oluliselt väiksem. Eurocontroli andmete kohaselt oli lennuliikluse maht 25. novembril 2020 võrreldes 25. novembriga 2019 kahanenud 63 %.

(7)

Vaatamata sellele, et lennuliikluse mahu edasist taastumist on keeruline täpselt prognoosida, on alust eeldada, et lähitulevik muutusi ei too ning et sama olukord kestab kuni 2021. aasta detsembrini. Eurocontroli viimane lennuliikluse prognoos, mis koostati 2020. septembris, annab alust arvata, et 2021. aasta veebruaris on lennuliikluse maht 2020. aasta veebruariga võrreldes 50 % väiksem (eeldusel, et liikmesriigid ei kohalda käitamisprotseduuride kehtestamise ja riiklike piirangute kaotamise suhtes kooskõlastatud lähenemisviisi). Maailma Terviseorganisatsiooni andmed näitavad, et 22. novembri 2020. aasta seisuga oli nädalas registreeritud COVID-19 juhtumite arv Euroopas 1,77 miljonit (44 % kogu maailmas registreeritud uutest juhtumitest), mida on oluliselt rohkem kui 2020. aasta kevadel. Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse andmed näitavad, et 14 päeva teatatud juhtumite suhtarv on Euroopa Majanduspiirkonnas ja Ühendkuningriigis alates 2020. aasta suvest pidevalt suurenenud. 22. novembril 2020 avaldatud iganädalase seirearuande kohaselt oli teatatud juhtumite määr 549 juhtumit (riikide lõikes 58–1 186 juhtumit) 100 000 elaniku kohta.

(8)

On alust arvata, et lennuliikluse mahu pidev vähenemine tuleneb COVID-19 pandeemia mõjust. Kättesaadavad andmed tarbijate usalduse kohta seoses COVID-19 puhanguga näitavad, et kui 2020. aasta aprillis märkis ligikaudu 60 % vastanutest, et nad hakkava tõenäoliselt uuesti lennureise tegema mõne kuu jooksul pärast pandeemia vaibumist, siis 2020. aasta juunis langes see 45 %-le. Seega näitavad kättesaadavad andmed selgelt seost COVID-19 pandeemia ja tarbijate nõudluse vahel lennuliikluse järele ning ei ole toimunud ühtegi muud sündmust, millega saaks põhjendada nõudluse vähenemist lennutranspordi järele.

(9)

Komisjoni kokkuvõtvast aruandest nähtub, et ka riiklikud ja kooskõlastamata piirangud, karantiininõuded ja testimismeetmed, mille liikmesriigid on kehtestanud vastuseks COVID-19 juhtumite kasvavale arvule Euroopas alates augusti keskpaigast ja millest sageli teatatakse väga lühikest aega ette, vähendavad tarbijate usaldust ja vähendavad nõudlust lennuliikluse järele.

(10)

Võttes arvesse lennubroneeringute äärmiselt madalat taset, eespool nimetatud epidemioloogilisi ja lennuliiklusega seotud prognoose ning ebakindlust ja prognoosimatust seoses riiklike meetmetega, mille eesmärk on COVID-19 pandeemia leviku piiramine, on mõistlik eeldada, et COVID-19 pandeemiast tingitud lennuliikluse ja reisijate nõudluse madal tase püsib kogu 2021. aasta jooksul. COVIDi-eelsele lennuliiklustasemele taastumist ei ole oodata mitu aastat. Praegu on siiski liiga vara järeldada, kas lennuliikluse mahu vähenemine jätkub sama olulisel määral ka pärast 2021. aastat.

(11)

COVID-19 pandeemia ja sellest tulenev lennuliikluse vähenemine on maapealse teeninduse ettevõtjaid rängalt mõjutanud. Pandeemia algusest saadik oluliselt vähenenud lendude arv on negatiivselt mõjutanud nende tulusid, mis saadakse maapealse teeninduse teenuste osutamisest liidu lennujaamades. Paljud maapealse teeninduse teenuste osutajad on seega sattunud rahalistesse raskustesse ning mitmed neist on juba alustanud ümberkorraldamist, saanud toetust riiklikust päästepaketist või lõpetanud tegevuse.

(12)

Lähikuude lennuliiklusmahu prognooside põhjal on tõenäoline, et 2021. aastal teenindatavate lendude piiratud arvu tõttu valitsevad maapealse teeninduse sektoris ka edaspidi keerulised turutingimused. Lennuliikluse mahtu iseloomustav negatiivne suundumus halvendab tõenäoliselt veelgi maapealse teeninduse teenuste osutajate rasket finantsolukorda, millega kaasneb uute pankrottide oht. Sellises olukorras on tõenäoline, et lennujaamades, kus maapealse teeninduse teenuse osutajate arv on piiratud, lõpetab varasemast veelgi rohkem teenuseosutajad oma tegevuse enne selle ajavahemiku lõppu, milleks nad välja valiti. See võib viia maapealse teeninduse teenuste ootamatu katkemiseni nendes lennujaamades, enne kui direktiivi 96/67/EÜ artikli 11 lõikes 1 sätestatud menetluse kohaselt saab valida uue teenuseosutaja.

(13)

Seepärast on asjakohane pikendada määruse (EÜ) nr 1008/2008 artikli 24a lõikes 2 sätestatud erandi kehtivusaega 1. märtsist 2020 kuni 31. detsembrini 2021.

(14)

Selleks et vältida õiguskindlusetust, eelkõige lennujaama käitajate ja liikmesriigi pädeva asutuse puhul, tuleks käesolev määrus vastu võtta määruse (EÜ) nr 1008/2008 artiklis 25b sätestatud kiirmenetluse kohaselt ning see peaks jõustuma viivitamata järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas,