32020R2011

EUR-Lex

Access to European Union law

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

EUROPA
EUR-Lex home
Määrus - 2020/2011 - EN - EUR-Lex

Help

Search tips

Need more search options? Use the Advanced search

Document 32020R2011

Help

Euroopa Keskpanga määrus (EL) nr 2020/2011, 1. detsember 2020, millega muudetakse määrust (EL) nr 1409/2013 maksete statistika kohta (EKP/2013/43) (EKP/2020/59)

ELT L 418, 11.12.2020, p. 1–78 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

Legal status of the document In force

ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2020/2011/oj

HTML

PDF

Official Journal

11.12.2020

Euroopa Liidu Teataja

L 418/1

EUROOPA KESKPANGA MÄÄRUS (EL) nr 2020/2011,

1. detsember 2020,

millega muudetakse määrust (EL) nr 1409/2013 maksete statistika kohta (EKP/2013/43) (EKP/2020/59)

EUROOPA KESKPANGA NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eelkõige selle artikli 127 lõiget 2,

võttes arvesse Euroopa Keskpankade Süsteemi ja Euroopa Keskpanga põhikirja, eelkõige selle artiklit 5,

võttes arvesse nõukogu 23. novembri 1998. aasta määrust (EÜ) nr 2533/98 statistilise teabe kogumise kohta Euroopa Keskpanga poolt (1), eelkõige selle artikli 5 lõiget 1 ja artikli 6 lõiget 4,

ning arvestades järgmist:

(1)

Teave, mida kogutakse maksete ja maksesüsteemide statistika jaoks määruse (EÜ) nr 2533/98 artikli 2 lõike 1 alusel, on keskse tähtsusega liikmesriikide maksete turgude arengu tuvastamiseks ja jälgimiseks. Euroopa Keskpank (EKP) kogub riigiti võrdlevat maksete statistikat, mis võimaldab täita maksesüsteemide sujuvat toimimise edendamise ülesannet liidus, mis seega aitab kaasa krediidiasutuste usaldatavusjärelevalvega seotud poliitika sujuvale teostamisele ja finantssüsteemi stabiilsusele.

(2)

Kuna makseid teostatakse makseinstrumentide kaudu ja neid töödeldakse maksesüsteemides, on makseinstrumentide kohta teabe kogumine vajalik maksesüsteemide sujuva toimimise tagamiseks. Lisaks sellele aitab maksesüsteemide toimimise kohta statistilise teave kogumine kaasa maksesüsteemide sujuvale toimimisele, kuna makseinstrumentide standardid määratakse maksesüsteemide poolt. Nendel eesmärkidel peab EKP vajalikuks statistilist teavet sagedusega kord aastas ja kaks korda aastas. Seetõttu tuleb suurendada aruandlussagedust.

(3)

Võttes arvesse makseinstrumentide ja maksesüsteemide omavahelist seost, sõltub maksesüsteemide sujuv toimimine avalikkuse usaldusest makseinstrumentide vastu. Pettusest tulenev finantskahjum vähendab avalikkuse usaldust makseinstrumentide vastu ja seetõttu on oluline võtta meetmeid, mis tagaksid makseinstrumentide kindluse ning et maksjad ja maksesüsteemid, mida maksed läbivad, oleksid samuti turvatud. Seetõttu on põhjendatud pettuse taseme ja pettuse teostamise viiside jälgimine, et tagada nende instrumentide ohutus, turvalisus ja tõhusus, mis seega tagab nende sujuva toimimise.

(4)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2015/2366 (2) kohaselt peavad liikmesriigid tagama, et makseteenuse pakkujad edastavad oma riigi pädevatele asutustele vähemalt kord aastas statistilise teabe erinevate maksevahenditega seotud pettuste kohta. Seda statistilist teavet, samuti agregeeritud andmeid, mida pädevad asutused peavad esitama EBA-le ja EKP-le, on täpsustatud EBA suunistes pettusandmete esitamise kohta (3). Kuna EBA suuniste peatähelepanu on järelevalve eesmärkidel esitataval aruandlusel, tuleb tagada, et EKP-le esitatav statistiline teave võimaldaks tulemuslikult täita EKP järelevalve ülesandeid, näiteks täpselt jälgida uute makseteenuste suundumusi, koostada poliitika kiirelt areneva jaemaksete turu jaoks ja hinnata makseinstrumentide turvalisust ja tõhusust, et vähendada konkreetsete makseskeemidega seotud eripäraseid riske (näiteks finants- ja tegevusriske). Seetõttu on vajalik täpsem aruandlus pettuse teabe kohta. Andmeesitajad peaksid seetõttu esitama mitte ainult pettuse statistilise teabe makseinstrumendi kohta (näiteks kaardipõhised makseinstrumendid, kreeditkorraldused, otsekorraldused), mis on ette nähtud EBA suunistes, vaid ka täpsema teabe makse kanalite, makseskeemide, piiriüleste kaardipõhiste maksetehingute ja riikide kohta. Aruandlusnõuete lihtsustamiseks andmeesitajatele peab aruandlussagedus kokku langema EBA suunistele vastava aruandlussagedusega.

(5)	Samal põhjusel ja kooskõlalise aruandluse tagamiseks tuleb Euroopa Keskpanga määruses (EL) nr 1409/2013 (EKP/2013/43) (4) sätestatud mõisted ja metoodika EKPSi ülesannete täitmiseks vajalikus ulatuses vastavusse viia mõistete ja metoodikaga, mis on sätestatud direktiivis (EL) 2015/2366.

(6)

Üldiselt meetodid, mille alusel kogutakse statistilist teavet maksete ja maksesüsteemide kohta, peaksid arvesse võtma makseid reguleeriva õigusraamistiku muutusi liidus. Iga maksete reguleerimise muudatust liidus tuleks seega neid makseid puudutava statistilise teabe kogumise meetodites arvesse võtta. Seetõttu tuleb maksete ja maksesüsteemide statistilise teabe terviklikkuse tagamiseks arvesse võtta direktiivi (EL) 2015/2366 sätteid täiendavate makseteenuste, makse algatamise teenuste, kontoteabe teenuste, uute makseteenuse pakkujate tegevuslubade andmise ja järelevalve, makseteenuse algatamise teenuse pakkujate ning kontoteabe teenuste pakkujate kohta. Seetõttu tuleb koguda teavet nende uute makseteenuse pakkujate tegevuse kohta, eelkõige nende poolt osutatavate teenuste kohta, et mõista nende rolli majanduses. Seetõttu tuleks kehtivate aruandlusnõuete kohaldamisulatust laiendada teabele, mis on seotud uut liiki makseteenuste pakkujate tegevusega, tugeva kliendiautentimisega ja sellest erandite tegemisega, et võimaldada Euroopa Keskpankade Süsteemil täita oma sõltumatuid järelevaatamise ülesandeid.

(7)

Täiendavad täpsustused kaardipõhiste maksetehingute kohta on vajalikud selleks, et jälgida piiriülest kaubandust ja tõsta maksebilansi statistika koostamiseks vajaliku teabe üldist kvaliteeti, eelkõige seoses kirjetega reisimise, transpordi ja kaupade ja teenuste online-kaubanduse kohta. Statistiline teabe kogumine kaupmehe tegevuse sektori kohta kaupmehe kategooria koodi kasutades ning kaardipõhiste maksetehingute kogumine üleilmselt võimaldab rahvusvaheliste maksetehingute süvaanalüüsi ja maksete täpset määramist erisuguste kaupade ja teenuste liikide kohta. Samal põhjusel peaksid andmeesitajad esitama seda statistikat kord kvartalis lühemate tähtaegadega, mis suurendab selle statistika asjakohasust ja kasulikkust ning aitab kaasa kvartaalse maksebilansi statistika koostamisel.

(8)

Tulemuslike meetodite abil kõige asjakohasema teabe kogumine võimaldab täpse statistika koostamist. Suurem aruandlussagedus ja maksete statistika täpsem geograafiline jaotus on vajalik, et parandada majandustegevuse lühiajaliste muutuste hindamist, sh kvartali eratarbimise hindamist, mis moodustab SKP prognoosimise keskse osa.

(9)

Võttes arvesse proportsionaalsuse põhimõtet, peaks riikide keskpankadel (RKPd) olema õigus sätestatud tingimustel kohaldada andmeesitajate suhtes käesoleva määruse statistika aruandluse nõuetest erandeid, kui erandite kohaldamine ei takista EKPSil tulemuslikult oma ülesandeid täita. Lisaks sellele peab RKPdel olema pädevus koguda vajalikku statistilist teavet maksete kohta asjaomase riikliku pädeva asutuse kaudu, kes juba kogub nendelt andmeesitajatelt andmeid kooskõlas kohaliku koostöökorraga. Samuti peaks olema võimalik koguda käesoleva määruse alusel konfidentsiaalset statistilist teavet pettuse kohta, mis edastatakse riiklikule pädevale asutusele andmekogumise lihtsustamiseks kooskõlas direktiiviga (EL) 2015/2366, kui järgitakse konfidentsiaalse statistilise teabe kaitse ja kasutamise reegleid kooskõlas määrusega (EÜ) nr 2533/98.

(10)	Euroopa Komisjoniga on konsulteeritud määruses (EL) nr 1409/2013 (EKP/2013/43) sätestatud statistiliste nõuete muutmise osas kooskõlas määruse (EÜ) nr 2533/98 artikli 5 lõikega 2.

(11)	Et anda andmeesitajatele piisavalt aega ettevalmistamiseks, ei alga aruandlus käesoleva määruse vastu võtmisele vähemalt järgneva 12 kuu jooksul.

(12)	Seetõttu tuleb Euroopa Keskpanga määrust (EL) nr 1409/2013 (EKP/2013/43) vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EL) nr 1409/2013 (EKP/2013/43) muutmine

Määrust (EL) nr 1409/2013 (EKP/2013/43) muudetakse järgmiselt:

artiklit 1 muudetakse järgmiselt:

punkt b asendatakse järgmisega:

„b)	„mõisted „makseteenuse pakkuja”, „makseasutus” ja „maksesüsteem” on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2015/2366 (*1) artiklis 4;

(*1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2015. aasta direktiiv (EL) 2015/2366 makseteenuste kohta siseturul, direktiivide 2002/65/EÜ, 2009/110/EÜ ning 2013/36/EL ja määruse (EL) nr 1093/2010 muutmise ning direktiivi 2007/64/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 337, 23.12.2015, lk 35).“;"

lisatakse järgmine punkt e:

„e)	„makseteenus” on direktiivi (EL) 2015/2366 I lisas toodud äritegevus või käesoleva määruse artikli 4 lõike 3 punktis a osutatud tegevus.“;

2)	artikkel 2 asendatakse järgmisega: „Artikkel 2 Tegelik andmeid esitav üldkogum Tegelik andmeid esitav üldkogum koosneb makseteenuse pakkujatest (sh e-raha väljastajad) ja/või maksesüsteemide haldajatest.“;

artikli 3 lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1. Artiklis 2 osutatud tegelik andmeid esitav üldkogum esitab statistika selle liikmesriigi RKP-le, kus asjaomane andmeesitaja on resident, otse või riikliku pädeva asutuse kaudu kohaliku koostöökorra alusel kooskõlas III lisaga ning võttes arvesse I ja II lisas toodud selgitusi ja määratlusi. Need andmeesitajad peavad esitama nõutava statistilise teabe kooskõlas IV lisa miinimumstandarditega.“;

artikkel 4 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 4

Erandid

1. RKPd, kes kohaldavad andmeesitajate suhtes erandeid, peavad järgima proportsionaalsuse põhimõtet.

2. RKPd võivad kohaldada järgmiste andmeesitajate suhtes erandit teatavatest artikli 3 lõikes 1 sätestatud aruandlusnõuetest kooskõlas lõigetega 3 ja 4:

a)	makseasutused, kui nad vastavad direktiivi (EL) 2015/2366 artikli 32 lõigetes 1 ja 2 sätestatud tingimustele;

b)	e-raha asutused, kui nad täidavad direktiivi 2009/110/EÜ artikli 9 lõigetes 1 ja 2 sätestatud tingimusi;

c)	punktides a ja b nimetamata muud makseteenuste pakkujad, kui nad vastavad direktiivi (EL) 2015/2366 artikli 32 lõigetes 1 ja 2 või direktiivi 2009/110/EÜ artikli 9 lõigetes 1 ja 2 sätestatud tingimustele.

Esimese lõigu eesmärgil võivad RKPd kohaldada erandeid, olenemata sellest, kas andmeesitajate osas on loobutud usaldatavusnõuete kohaldamisest või kohaldatakse nende suhtes erandit kooskõlas riigisisese õigusaktiga, millega võetakse üle direktiivid (EL) 2015/2366 ja 2009/110/EÜ.

3. RKPd võivad lõikes 2 osutatud andmeesitajate suhtes kohaldada erandeid kooskõlas lõikega 4, kui esineb üks järgmistest asjaoludest:

ühegi järgmise makseteenuse koguväärtus, mis arvestatakse kõikide sellise erandiga hõlmatud makseteenuse pakkujate kohta kokku, ei ületa riigis 5%:

i)	kreeditkorraldused (saadetud),

ii)	otsekorraldused (saadetud),

iii)	kaardipõhised maksetehingud (saadetud ja saadud),

iv)	sularaha väljavõtmine kaardipõhist makseinstrumenti kasutades,

v)	e-raha maksetehingud (saadetud),

vi)	tšekid (saadetud),

vii)	rahasiirded (saadetud),

viii)

muud makseteenused (saadetud),

ix)	makse algatamise teenused,

x)	muud teenused, mis ei direktiivi (EL) 2015/2366) kohaldamisalas (saadetud);

b)	kontoteabe teenuse klientide koguarv, mis arvestatakse kõikide sellise erandiga hõlmatud makseteenuse pakkujate kohta kokku, ei ületa riigis 5%.

Punkti a eesmärgil ei või makseteenuste kumulatiivne koguväärtus kõikide makseteenuste pakkujate kohta, kelle suhtes erandit kohaldatakse, ületada riigis 5%.

Käesoleva lõike eesmärgil võivad RKPd kohaldada erandeid ainult siis, kui aruandluskoormus oleks andmeesitaja suurust arvesse võttes ebaproportsionaalne.

4. Andmeesitajad, kelle suhtes kohaldatakse erandeid lõigete 2 ja 3 alusel, esitavad statistilise teabe kooskõlas III lisa tabelitega 4b ja 5b.

5. RKPd kontrollivad lõigetes 2 ja 3 sätestatud tingimuste täitmist kord aastas ja piisava ajavaruga, mis võimaldaks jõustada erandi kohaldamise või selle lõpetamise vajaduse korral iga teise kalendriaasta alguses. Kontrollimisel võetakse aluseks asjaomane aruandlusperiood 12 kuu osas, mis eelneb hindamise vaatlusperioodile.

6. Kui RKP kohaldab käesoleva artikli alusel erandit, teavitab ta sellest EKPd koos andmete esitamisega vastavalt artiklile 6.

7. EKP avaldab nende üksuste nimekirja, kelle suhtes RKPd kohaldavad erandit käesolevast artiklist.“;

artikkel 6 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 6

Tähtajalisus

1. RKPd peavad esitama EKP-le statistilise teabe III lisa alusel kord kvartalis, kaks korda aastas või kord aastas vastavalt järgmisele:

a)	kvartaliaruandluse osas esitatakse statistiline teave, mis on osutatud III lisa tabelis 9, asjaomase kvartali lõpule järgneva teise kuu viimase tööpäeva lõpuks;

kaks korda aastas esitatava aruandluses osas esitatakse statistiline teave, mis on osutatud III lisa tabelites 1, 2, 3, 4a, 5a, 6, 7 ja 8, perioodi kohta jaanuarist kuni juunini sellele poolaastale, mille kohta andmeid esitatakse, järgneva novembri viimase tööpäeva lõpuks. Statistiline teave perioodi kohta juulist kuni detsembrini esitatakse sellele poolaastale, mille kohta andmeid esitatakse, järgneva mai viimase tööpäeva lõpuks;

c)	aastaaruandluse osas esitatakse statistiline teave, mis on osutatud III lisa tabelites 4b ja 5b, poolaasta lõikes sellele aastale, mille kohta andmeid esitatakse, järgneva aasta mai viimase tööpäeva lõpuks;

2. RKPd kehtestavad andmeesitajatele selged aruandlustähtajad. Aruandlustähtajad peavad selgelt sätestama sageduse, mida andmeesitajad peavad RKP-le andmete esitamisel järgima, mis peab tagama, et RKPd saavad järgida oma aruandlustähtaegu EKP-le kooskõlas lõikega 1.“;

lisatakse järgmine artikkel 8a:

„Artikkel 8a

Kvartali-, poolaasta- ja aastaaruandluse algus

1. RKPde aruandlus EKP-le kvartali ja poolaasta statistilise teabe kohta algab kvartaliandmetega 2022 Q1 kohta mai lõpuks 2022 ja poolaastaandmetega 2022 H1 kohta ning see esitatakse novembri lõpuks 2022.

2. RKPde aruandlus EKP-le agregeeritud statistilise aastateabe kohta, mille osas esitatakse jaotused poolaasta kohta, kui andmeesitajate suhtes kohaldatakse erandit kooskõlas artikli 4 lõigetega 2 ja 3, algab vaatlusperioodidega 2022 H1 ja H2 kohta ning see esitatakse mai lõpuks 2023.“;

7)	Määruse (EL) nr 1409/2013 I, II ja III lisa asendatakse käesoleva määruse I, II ja III lisaga.

Artikkel 2

Lõppsätted

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas. Seda kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2022.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja liikmesriikides vahetult kohaldatav kooskõlas aluslepingutega.

Frankfurt Maini ääres, 1. detsember 2020

For ECB's Styrelsesråd

EKP president

Christine LAGARDE

(1) EÜT L 318, 27.11.1998, lk 8.

(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2015. aasta direktiiv (EL) 2015/2366 makseteenuste kohta siseturul, direktiivide 2002/65/EÜ, 2009/110/EÜ ning 2013/36/EL ja määruse (EL) nr 1093/2010 muutmise ning direktiivi 2007/64/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 337, 23.12.2015, lk 35).

(3) Euroopa Pangandusjärelevalve „Suunised pettusandmete esitamise kohta vastavalt teise makseteenuste direktiivi artikli 96 lõikele 6“, EBA/GL/2018/05.

(4) Euroopa Keskpanga 28. novembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1409/2013 maksete statistika kohta (EKP/2013/43) (ELT L 352, 24.12.2013, lk 18).

I LISA

MAKSETE STATISTIKA ÜLDSTRUKTUUR

1. OSA ÜLEVAADE

1.1 osa Tabelite ülevaade

Euroopa Keskpank (EKP) koostab maksete statistika riikide tasandil, kogudes harmoneeritud andmeid iga riigi keskpanga (RKP) kaudu. Andmeid kogutakse allpool esitatud üheksa tabeli põhjal, mis hõlmavad iga eurot rahaühikuna kasutava liikmesriigi (edaspidi „euroala liikmesriik”) riigisiseseid andmeid, mis ühendatakse hiljem kõiki euroala liikmesriike hõlmavateks võrdlevateks tabeliteks. Tabelite 1, 2, 3, 4, 5, 6 ja 9 andmed esitatakse makseteenuse pakkujate kaupa ja tabelite 7 ja 8 andmed esitatakse maksesüsteemi haldajate kaupa. Tabelite 4 ja 5 kahest versioonist tuleb esitada ainult üks. Kõik makseteenuse pakkujad, kelle suhtes ei kohaldata erandit artikli 4 alusel, peavad esitama tabelite 4a ja 5a andmed; andmeesitajad, kelle suhtes kohaldatakse erandit artikli 4 lõigete 2 ja 3 alusel peavad esitama tabelite 4b ja 5b statistilised andmed.

Tabel	Peamiste omaduste kirjeldus
Tabel 1: asutused, mis osutavad makseteenust mitterahaloomeasutustele	Jaotused, mis näitavad üleööhoiuste, maksekontode ja e-raha kontode arvu ning salvestatud e-raha väärtuse jääki, krediidiasutuste, e-raha asutuste ja muude makseteenuse pakkujate ja e-raha emitentidee kaupa. Lisaks sellele, kuuluvad siia jaotused, millest nähtub kontoteabe teenuse pakkujate (AISP) klientide arv ja AISPide poolt juurdepääsetavate kontode arv. ASPSP esitab andmed AISPide poolt juurdepääsetavate kontode arvu kohta; AISPid esitavad andmed oma klientide arvu kohta.
Tabel 2: Kaardi funktsioonid	Riigis resideerivate makseteenuse pakkujate poolt välja antud kaartide arv. Kaardiandmed koostatakse kaardi funktsioonide kaupa; kaardi funktsiooni siseselt vastavalt kaardiskeemile.
Tabel 3: Kaardilugejad	Riigis resideerivate makseteenuse pakkujate poolt kättesaadavaks tehtud terminalide arv. Terminalide andmetes tehakse vahet sularaha- või makseautomaatide (ATM), müügikoha terminalide ja e-raha kaarditerminalide vahel ning terminali funktsioonide vahel.
Tabel 4a: Maksetehingud, millesse on kaasatud mitterahaloomeasutused	Mitterahaloomeasutuste poolt riigis resideerivate makseteenuse pakkujate kaudu saadetud ja saadud maksetehingute arv ja väärtus, jaotustega kaug- ja mittekaugmaksetehingute kaupa. Tehingute andmed on jaotustega makseteenuse ja tehingu algatamise kanali kohta makseskeemis ning jaotustega kliendi tugeva autentimise (SCA) ja kliendi vähem tugeva autentimise (mitte-SCA) kohta. Tehingute autentimisel mitte-SCA kaudu esitatakse selle kohta põhjendused.
Tabel 4b: Andmeesitajad, kelle suhtes kohaldatakse erandit, esitavad andmed tehingute kohta, millesse on kaasatud mitterahaloomeasutused	Mitterahaloomeasutuste poolt riigis resideerivate makseteenuse pakkujate kaudu saadetud ja saadud maksetehingute arv ja väärtus, jaotustega kaug- ja mittekaugmaksetehingute kaupa. Tehingute andmed on jaotustega makseteenuse ja tehingu algatamise kanali kohta ning jaotustega kliendi tugeva autentimise (SCA) ja kliendi vähem tugeva autentimise (mitte-SCA) kohta, millele lisatakse selgitused mitte-SCA kasutamise kohta. Tabeli 4b andmed esitatakse ainult PSPde poolt, kelle suhtes kohaldatakse erandit.
Tabel 5a: Mitterahaloomeasutusi kaasavad petturlikud maksetehingud	Mitterahaloomeasutuste poolt riigis resideerivate makseteenuse pakkujate kaudu saadetud ja saadud petturlike maksetehingute arv ja väärtus. Tehingute andmed koostatakse jaotustega makseteenuse ja tehingu algatamise kanali kohta makseskeemis, mis esitatakse jaotustega pettuse algpunkti ning jaotustega kliendi tugeva autentimise (SCA) ja kliendi vähem tugeva autentimise (mitte-SCA) kohta. Tehingute autentimisel mitte-SCA kaudu esitatakse selle kohta põhjendused.
Tabel 5b: Andmeesitajad, kelle suhtes kohaldatakse erandit, esitavad andmed petturlike maksetehingute kohta, millesse on kaasatud mitterahaloomeasutused	Mitterahaloomeasutuste poolt riigis resideerivate makseteenuse pakkujate kaudu saadetud ja saadud petturlike maksetehingute arv ja väärtus. Tehingud koostatakse jaotustega makseteenuse ja tehingu algatamise kanali kohta; kliendi tugeva autentimise (SCA) ja kliendi vähem tugeva autentimise (mitte-SCA) jaotuste osas esitatakse alajaotused pettuse algpunkti kohta; mitte-SCA kasutamisel lisatakse põhjendused autentimise kohta mitte-SCA kaudu. Tabeli 5b andmed esitatakse ainult PSPde poolt, kelle suhtes kohaldatakse erandit.
Tabel 6: Mitterahaloomeasutusi kaasavad maksetehingud terminali liigi kaupa	Mitterahaloomeasutuste poolt makseteenuse pakkujate kaudu saadetud maksetehingute arv ja väärtus. Tehingute andmed koostatakse terminalide liikide kaupa geograafilises jaotuses. Siia kuulub ka teenindusleti kaudu sularaha väljavõtmiste arv ja väärtus ning müügikoha terminalidest sularaha väljavõtmiste arv ja väärtus.
Tabel 7: Osalemine teatavates maksesüsteemides	Osalejate arv igas riigis asuvas maksesüsteemis; vahet tehakse otseosalejate ja kaudsete osalejate vahel; otseosalejate puhul esitatakse jaotus asutuste liikide kaupa.
Tabel 8: Teatavates maksesüsteemides töödeldud maksed	Riigis asuvas maksesüsteemis töödeldud maksete arv ja väärtus makse teenuste kaupa ja geograafilises jaotuses.
Tabel 9: Kvartaliaruandlus maksetehingute kohta, millesse on kaasatud mitterahaloomeasutused	Mitterahaloomeasutuste poolt saadetud maksetehingute arv ja väärtus. Tehingute andmed koostatakse makseteenuse kaupa jaotustega tehingu algatamise kanali kohta. Kaardipõhiste maksetehingute osas esitatakse täiendavad jaotused kaupmehe kategooria koodi (MCC-kood) kohta.

1.2 osa Teabe liik

Positsioonide andmed tabelites 1, 2, 3 ja 7 osutavad perioodi lõpule, st need on vaatlusperioodi viimase tööpäeva seisud. Emiteeritud e-raha positsiooniväärtused koostatakse eurodes ja need hõlmavad kõikides vääringutes vääringustatud maksete salvestusi.

Voogude andmed tabelites 4, 5, 6, 8 ja 9 hõlmavad perioodi jooksul kogunenud maksetehinguid, st vaatlusalusperioodi kogusumma. Tehinguväärtused koostatakse eurodes ja need hõlmavad maksetehinguid kõikides vääringutes.

1.3 osa Konsolideerimine sama riigi territooriumil

Iga euroala liikmesriigi osas koosneb andmeid esitav üldkogum makseteenuse pakkujatest ja/või maksesüsteemide haldajatest.

Makseteenuse pakkujad on sellel territooriumil asuvad asutused, sh väljaspool territooriumi asuvate emaettevõtjate tütarettevõtjad ning nende asustuste filiaalid, mille peakontor asub väljaspool territooriumi.

a)	Tütarettevõtjad on eraldiseisvad registreeritud üksused, milles muul üksusel on enamus- või täisosalus.

b)	Filiaal on registreerimata üksus, mis ei ole iseseisev juriidiline isik ja mis kuulub täielikult emaettevõtjale.

Statistikaeesmärkidel kohaldatakse riigisiseselt makseteenuste pakkujate konsolideerimisel järgmisi põhimõtteid:

a)	Kui emaettevõtja ja tütarettevõtjad on sama riigi territooriumil asuvad makseteenuse pakkujad, võib emaettevõtja konsolideerida oma statistikaaruannetes nende tütarettevõtjate tegevuse. See kehtib ainult siis, kui emaettevõtja ja tütarettevõtjad on sama liiki makseteenuse pakkujad.

Kui asutuse filiaal asub muu euroala liikmesriigi territooriumil, käsitleb euroala liikmesriigis asuv registreeritud või peakontor sellist filiaali muu euroala liikmesriigi residendina. Vastupidisel juhul käsitleb euroala liikmesriigis asuv filiaal muu euroala liikmesriigi territooriumil asuvat registreeritud või peakontorit või muud sama asutuse filiaali muu euroala liikmesriigi residendina.

Kui asutuse filiaal asub väljaspool euroala liikmesriikide territooriumi, käsitleb euroala liikmesriigis asuv registreeritud või peakontor sellist filiaali välismaailma residendina. Vastupidisel juhul käsitleb euroala liikmesriigis asuv filiaal väljaspool euroala liikmesriike asuvat registreeritud või peakontorit või muud sama asutuse filiaali välismaailma residendina.

Statistikaeesmärkidel ei ole makseteenuse pakkujate piiriülene konsolideerimine lubatud.

Kui maksesüsteemi haldaja vastutab mitme sama riigi territooriumil asuva maksesüsteemi eest, esitatakse andmed iga maksesüsteemi kohta eraldi.

Offshore-finantskeskustes asuvaid asutusi käsitletakse statistikaeesmärkidel selle territooriumi residendina, kus need keskused asuvad.

2. OSA

Tabelite 2 kuni 9 erisused

2.1 osa Kaardi funktsioonid (tabel 2)

Kui „maksefunktsiooniga kaart, v.a juhul, kui kaardil on ainult e-raha funktsioon” võimaldab mitut funktsiooni, võetakse see arvesse kõikides asjaomastes alaliikides. Seetõttu võib maksefunktsiooniga kaartide koguarv olla väiksem kui kõikide alaliikide summa. Topeltarvestamise vältimiseks ei tohiks alaliike summeerida.

Iga maksefunktsiooni osas (s.t deebet, edasilükatud deebet ja krediit) jagunevad kaardipõhised instrumendid maksekaardisüsteemi (PCS) järgi, mille alusel nad on välja antud. Ühismärgistatud kaardipõhised makseinstrumendid võetakse arvesse iga kohaldatava skeemi all. Seetõttu võib kaardipõhiste makseinstrumentide koguarv olla väiksem kui kõikide kaartide summa PCS alusel. Topeltarvestuse vältimiseks ei ole lubatud kaarte PCS järgi ühendada.

Kui edasilükatud deebetfunktsiooniga kaardi puhul ei saa konkreetset edasilükatud deebetfunktsiooni kindlaks teha, esitatakse kaart krediitkaardina. Sama kohaldatakse edasilükatud deebetfunktsiooniga kaardi tehingute esitamisel

„E-raha funktsiooniga kaart” võib olla kas „kaart, millele saab vahetult salvestada e-raha” või „kaart, mis võimaldab juurdepääsu e-raha kontodele salvestatud e-rahale”. Seetõttu on e-raha funktsiooniga kaartide koguarv võrdne kahe alaliigi summaga.

Residendist makseteenuse pakkujate välja antud kaartide koguarv esitatakse eraldi näitaja „kaartide koguarv, sõltumata kaardi funktsioonidest” all. See arvnäitaja ei pruugi olla võrdne näitajate „sularahafunktsiooniga kaardid”, „maksefunktsiooniga kaardid” ja „e-raha funktsiooniga kaardid” summaga, sest need liigid võivad esineda samaaegselt.

„Kombineeritud deebet-, sularaha ja e-raha funktsiooniga kaart” osutab makseteenuse pakkuja poolt välja antud kaardile, millel on nii sularaha, deebet- kui e-raha funktsioon. Lisaks esitatakse vastavad andmed kõikides alaliikides:

a)	„deebetkaardid“;

b)	„sularahafunktsiooniga kaardid”;

c)	„e-raha funktsiooniga kaardid”.

Kombineeritud funktsioonidega kaardi andmed esitatakse iga asjaomase allkategooria all.

Kaardid võetakse arvesse kaardi väljaandja poolel, sõltumata kaardivaldaja residentsusest või kaardiga seotud konto asukohast.

Iga riik esitab andmed konkreetses riigis makseteenuse pakkujate välja antud kaartide arvu kohta.

10.

Siia kuuluvad ringluses olevad kaardid, sõltumata nende väljaandmise ajast ja tegelikust kasutamisest.

11.

Siia kuuluvad ka kaardisüsteemide (st kolme või nelja osapoolega süsteemide) poolt välja antud kaardid.

12.

Välja jäetakse aegunud või ringlusest eemaldatud kaardid.

13.

Välja jäetakse ka kaupmeeste kaardid (st jaeüksuste kaardid), v.a juhul, kui need on välja antud koostöös makseteenuse pakkujaga (st tootemargi ühiskasutuses).

2.2 osa Kaardilugejad (tabel 3)

Andmed esitatakse kõikide füüsiliste terminalide kohta, kus residendist makseteenuse pakkujad tehinguid vastu võtavad, s.h aruandluse riigis ja väljaspool aruandluse riiki asuvate terminalide kohta.

Välismaal asuvate terminalide kohta, kus makseteenuse pakkujate filiaalid ja/või tütarettevõtjad tehinguid vastu võtavad, ei esita andmeid mitte emaettevõtjast makseteenuse pakkuja, vaid filiaalid ja/või tütarettevõtjad ise.

Iga terminal võetakse arvesse eraldi, ka juhul kui kaupmehe asukohas on mitu sama liiki terminali.

Enam kui ühe funktsiooniga ATM võetakse arvesse igas vastavas alaliigis. Seetõttu võib ATMide koguarv olla väiksem kui kõikide alaliikide summa. Topeltarvestamise vältimiseks ei summeerita alaliike.

Müügikoha (POS) terminalid esitatakse jaotusega EFTPOS terminalide kohta, mille osas omakorda esitatakse jaotused „Kontaktivabade tehingute lugemise“ ja „e-raha tehingute lugemise“ kohta. Neid alaliike ei summeerita, kuna need võivad esineda samaaegselt.

Enam kui ühe funktsiooniga e-raha kaarditerminal võetakse arvesse igas vastavas alaliigis. Seetõttu võib e-raha kaarditerminalide koguarv olla väiksem kui kõikide alaliikide summa. Topeltarvestamise vältimiseks ei tohiks alaliike summeerida.

2.3 osa Maksetehingud, millesse on kaasatud mitterahaloomeasutused (tabel 4)

2.3.1 osa Maksetehingud, millesse on kaasatud mitterahaloomeasutused (tabel 4a)

Maksetehinguid kõikidele osapooltele algatavad mitterahaloomeasutused või, kui tehingupool on mitterahaloomeasutus, makseteenuste pakkujad. Siia kuuluvad:

a)	erinevate makseteenuse pakkujate hallatavate kontode vahelised maksetehingud, mis tehakse vahendaja kaudu, st maksed saadetakse muule makseteenuse pakkujale või maksesüsteemi, ja

b)	ühe makseteenuse pakkuja hallatavate kontode vahelised maksetehingud (näiteks on-us tehingud), mis arveldatakse kas makseteenuse pakkuja enda kontodel või vahendaja (st muu makseteenuse pakkuja või maksesüsteemi) kaudu.

Residendist makseteenuse pakkuja algatatud maksetehingud, mis on tehtud konkreetse tehingukorraldusega (st makseinstrumenti kasutades), võetakse arvesse liigi „Maksetehingud, millesse on kaasatud mitterahaloomeasutused” all.

Siia kuuluvad rahaülekanded ühe osapoole erinevate kontode vahel ning ka erinevat liiki kontode vahel, vastavalt kasutatud makseteenusele. Erinevat liiki kontode vahelised ülekanded hõlmavad näiteks ülekandeid ülekantavalt hoiuselt kontole, millel hoitakse mitteülekantavat hoiust.

Maksekogumite puhul võetakse arvesse iga maksetehing eraldi.

Siia kuuluvad välisvääringus vääringustatud maksetehingud. Andmed konverteeritakse eurodeks EKP viitekursi või tehingutele kohaldatavate vahetuskursside alusel.

Vajadusel esitatakse eraldi andmed kaug- ja mittekaugtehingute kohta.

Residendist makseteenuse pakkuja algatatud maksetehingud, mis on tehtud ilma konkreetse tehingukorralduseta (st direktiivi (EL) 2015/2366 I lisas osutamata makseteenust kasutamata, tavalise raamatupidamiskandega mitterahaloomeasutuse kontol), esitatakse kategoorias „Muud teenused, mis jäävad välja direktiivi (EL) 2015/2366 (1) kohaldamisalast)“.

Maksetehingute andmed esitatakse jaotustega kasutatud makseteenuse kohta ja tehingu töötlemise skeemi kohta.

Piiriülesed maksetehingud

Saadetud tehingute puhul võetakse piiriülesed tehingud arvesse riigis, kus tehing algatatakse.

10.

Saadetud tehingute puhul võetakse piiriülesed tehingud arvesse riigis, kus tehing laekub.

11.

Piiriüleste kaardipõhiste makseteenuste osas esitatakse vastaspoole residentsus ja müügikoha asukoht koos. Kaugjuhtimise teel algatatud kaardipõhiste maksetehingute osas esitatakse maksetehingute kohta vastuvõtva maksteenuse pakkuja riik ja müügikoha riik. Mittekaugjuhtimise teel algatatud kaardipõhiste maksetehingute osas esitatakse maksetehingute kohta vastuvõtva maksteenuse pakkuja riik ja füüsilise terminali asukoha riik. Laekunud maksetehingute osas esitatakse maksetehingute kohta saatva maksteenuse pakkuja riik ja müügikoha riik. Laekunud maksetehingute osas esitatakse maksetehingute kohta saatva maksteenuse pakkuja riik ja füüsilise müügikoha riik.

12.

„Saadetud piiriüleste tehingute” ja „laekunud piiriüleste tehingute” vahe näitab tehingute netosissevoolu aruandluse riiki või netoväljavoolu aruandluse riigist.

Finantsvood

13.

Finantsvoogude suund sõltub kasutatud makseteenusest ja tehingu algatamise kanalist:

a)	kreeditkorralduste, rahasiirete, e-raha maksete ja samasuguste tehingute puhul, kus tehingu algatajaks on maksja, on saatev osaleja ka raha saatja ning vastuvõttev osaleja raha vastuvõtja;

b)	otsekorralduste, tšekkide, e-raha maksete ja samalaadsete tehingute puhul, kus tehingu algatajaks on makse saaja, on saatev osaleja raha vastuvõtja ja vastuvõttev osaleja raha saatja;

c)	kaardipõhiste maksetehingute puhul järgitakse käesolevas määruses põhimõtet, mille kohaselt tehingu algatab maksja, kuigi tehingu algatab tegelikult makse saaja.

Maksetehingud kokku

14.

„Mitterahaloomeasutusi kaasavate maksetehingute koguarv (saadetud)” on kaheksa üksteist välistava alaliigi summa: „kreeditkorraldus (saadetud)“, „otsekorraldused (saadetud)“, „tehingud kaardipõhiste makseinstrumentidega, mis on väljastatud residendist makseteenuse pakkujate poolt“, „ sularaha väljavõtmine kaardipõhist makseinstrumenti kasutades“, „e-raha maksetehingud (saadetud)“, „tšekid (saadetud)“, „rahasiirded (saadetud)“ ja „muud makseteenused (saadetud)“. „Mitterahaloomeasutusi kaasavate maksetehingute koguarv (laekunud)” on seitsme üksteist välistava alaliigi summa: „kreeditkorraldus (saadud)“, „otsekorraldused (saadud)“, „tehingud kaardipõhiste makseinstrumentidega, mis on vastu võetud residendist makseteenuse pakkujate poolt“, „e-raha maksetehingud (saadud)“, „tšekid (saadud)“, „rahasiirded (saadud)“ ja „muud makseteenused (saadud)“.

Kreeditkorraldused

15.

Iga tehing jaotatakse ühte kindlasse alaliiki, s.t „paberkandjal algatatud”, „elektrooniliselt algatatud” või „muu“. Kuna alaliigid ei saa esineda samaaegselt, on kreeditkorralduste koguarv võrdne alaliikide summaga. Sama põhimõtet kohaldatakse ka kreeditkorralduste koguväärtuse suhtes.

16.

Lisaks sellele määratakse makse algatamise teenuse pakkujad (PISP) alaliiki „PISP algatatud“. Samas ei mõjuta see alaliik kreeditkorralduste koguarvu ega koguväärtust.

17.

„Elektrooniliselt algatatud” kreeditkorraldused jagunevad omakorda „failina/kogumina algatatud” ja „üksikmaksena algatatud” korraldusteks. Kuna alaliigid ei saa esineda samaaegselt, on elektrooniliselt algatatud kreeditkorralduste koguarv võrdne alaliikide summaga. Sama põhimõtet kohaldatakse ka elektrooniliselt algatatud kreeditkorralduste koguväärtuse suhtes.

18.

Kreeditkorralduste osas, mis esitatakse kategoorias „Üksikmaksena algatatud“, lisatakse alajaotused „Sularaha- või makseautomaat (ATM) või muu PSP terminal“, „Mobiilimakselahendus“ ja „Krediidikorraldus internetipankades“. „ATM või muu PSP terminal“ hõlmab ainult mittekaugtehinguna algatatud kreeditkorraldusi; „Mobiilimakselahendus“ ja „Krediidikorraldus internetipankades“ hõlmab ainult kaugtehinguna algatatud kreeditkorraldusi. Kuna alaliigid ei saa esineda samaaegselt, on kreeditkorralduste koguarv võrdne alaliikide summaga. Sama põhimõtet kohaldatakse ka kreeditkorralduste koguväärtuse suhtes.

19.

„Krediidikorraldused internetipankades“ alaliik on „E-kaubanduse maksed“.

20.

„Mobiilimakselahendus“ alaliik on „P2P mobiilimakselahendus“.

21.

Kreeditkorraldused on ka ühes või mõlemas otsas sularahas arveldatavad maksetehingud ning tehingud, mille puhul kasutatakse kreeditkorralduse makseteenust.

22.

Siia kuuluvad ka kreeditkorraldused, mida kasutatakse krediitkaartidega, deebetkaartidega või edasilükatud deebetfunktsiooniga kaartidega tehtud tehingute tasaarveldamiseks.

23.

Kreeditkorraldused hõlmavad ka ühtse euromaksete piirkonna (SEPA) kreeditkorraldusi ja SEPA-väliseid tehinguid. Andmed elektrooniliselt algatatud kreeditkorralduste kohta esitatakse eraldi iga skeemi osas.

24.

Andmed elektrooniliselt algatatud kreeditkorralduste kohta jagunevad täiendavalt kaugtehinguna algatatud kreeditkorraldusteks ja mittekaugtehinguna algatatud kreeditkorraldusteks. Nendes jaotustes esitatakse tehingute andmed iga skeemi poolt ja iga skeemi osas täiendavate jaotustega autentimise kanali järgi, st „SCA autentimine“ või „mitte-SCA autentimine“. Kuna alaliigid ei saa esineda samaaegselt, on kreeditkorralduste koguarv kreeditkorralduse skeemide kaupa võrdne alaliikide summaga. Sama põhimõtet kohaldatakse ka tehingute väärtuse suhtes.

25.

„Mitte-SCA autentimise“ tehingute puhul esitatakse põhjendused mitte-SCA kasutamise kohta (s.t „madal väärtus“, „kontaktivaba madal väärtus“, „endale tehtud makse“, „usaldusväärsed maksesaajad“, „korduvmakse“, „transpordi- või parkimistasude mehitamata terminalid“, „ettevõtjate turvatud maksemenetlused ja protokollid“, „tehingu riskianalüüs“). Kui kohaldada võib mitut erandit, tuleb esitada see, mida kohaldati. Alaliigid ei saa esineda samaaegselt. Sama põhimõtet kohaldatakse ka tehingute väärtuse suhtes. Seevastu mitte-SCA kasutamise põhjendusi ei pea esitama maksesüsteemide lõikes, vaid ainult kaugtehinguna algatatud kreeditkorralduste ja mittekaugtehinguna algatatud kreeditkorralduste osas.

26.

Kreeditkorralduste skeemide alusel jagunenud tehingute arv on võrdne elektrooniliselt algatatud kreeditkorralduste koguarvuga. Andmed tehingute kohta esitatakse iga skeemi kohta, eristades riigisisesed ja rahvusvahelised (näiteks SEPA krediitkorraldusskeem ja SEPA välkmaksete krediitkorraldusskeem). Sama põhimõtet kohaldatakse ka kreeditkorralduste koguväärtuse suhtes.

27.

Alaliigid „failina/kogumina algatatud”, „üksikmaksena algatatud” ja „Muud“ hõlmavad kõiki SEPA ja SEPA-väliseid tehinguid.

28.

Saadetud riigisisesed tehingud, saadud riigisisesed tehingud, saadetud piiriülesed tehingud ja laekunud piiriülesed tehingud hõlmavad nii SEPA kui ka SEPA-väliseid tehinguid.

29.

Kreeditkorraldused ei hõlma panga vormi kasutades kontole tehtud sularahamakseid.

Otsekorraldused

30.

Siia kuuluvad nii ühekordsed kui ka korduvad otsekorraldused. Korduvate otsekorralduste puhul võetakse iga üksik makse tehinguna arvesse.

31.

Siia kuuluvad ka krediit- või edasilükatud deebetfunktsiooniga kaartidega tehtud tehingute tasaarveldamiseks kasutatud otsekorraldused, sest tegemist on kaardi valdaja eraldi maksega kaardi väljastajale.

32.

Otsekorraldused jagunevad omakorda „failina/kogumina algatatud” ja „üksikmaksena algatatud” korraldusteks. Kuna alaliigid ei saa esineda samaaegselt, on otsekorralduste koguarv võrdne alaliikide summaga. Sama põhimõtet kohaldatakse ka otsekorralduste koguväärtuse suhtes.

33.

Alaliigid „failina/kogumina algatatud” ja „üksikmaksena algatatud” hõlmavad kõiki SEPA ja SEPA-väliseid tehinguid.

34.

Otsekorraldused jagunevad järgmiselt: „elektroonilises vormis nõusolek“ ja „muus vormis nõusolek“. Alaliigid ei saa esineda samaaegselt. Alaliikide summa on otsekorralduste koguarv. Sama põhimõtet kohaldatakse ka otsekorralduste väärtuse suhtes.

35.

Iga nõusoleku andmiseks kasutatud kanali osas esitatakse tehingud iga skeemi kohta, eristades riigisisesed ja rahvusvahelised (näiteks SEPA otsekorralduste põhiskeem või SEPA otsekorralduste B2B skeem).

36.

Otsekorraldused ei hõlma panga vormi kasutades kontole tehtud sularahamakseid.

Kaardipõhised maksetehingud

37.

Kaardipõhised maksetehingud kaardipõhiste makseinstrumentidega, mille on väljastanud residendist makseteenuse pakkujad või mille puhul residendist makseteenuse pakkujad tehinguid vastu võtavad (v.a kaardid ainult e-raha funktsiooniga) esitatakse olenemata makse tootemärgist, mille alusel kaardipõhine maksetehing tehti.

38.

Saadetud kaardipõhiste maksetehingute andmed esitab väljaandev makseteenuse pakkuja ja saadud kaardipõhiste maksetehingute andmed esitab vastuvõttev makseteenuse pakkuja.

39.

„Maksetehingud, millesse on kaasatud mitterahaloomeasutused“ hõlmab andmeid virtuaalsetes müügikohtades (nt internetis või telefoni teel) tehtud kaardipõhiste maksetehingute kohta.

40.

Kaardipõhised maksetehingud esitatakse jaotustega järgmise kohta: Elektrooniliselt algatatud ja mitte-elektrooniliselt algatatud. Kuna algatamise kanalid ei saa esineda samaaegselt, on kaardipõhiste maksetehingute koguarv võrdne algatamise kanalite summaga. Sama põhimõtet kohaldatakse ka kaardipõhiste maksetehingute koguväärtuse suhtes.

41.

„Elektrooniliselt algatatud“ jagunevad järgmiselt: „Mobiilimakselahendus“, „Füüsilises e-ülekande müügikoha terminalis algatatud”, „ATMis algatatud“ ja „Muu“. Füüsilises e-ülekande müügikoha terminalis algatatud” ja „ATMis algatatud“ hõlmavad ainult mittekaugtehinguna algatatud kaardipõhised maksetehingud; „Mobiilimakselahendus“ hõlmab ainult kaugtehinguna algatatud kaardipõhised maksetehingud. Jaotus „Muud“ hõlmab nii kaugtehinguna kui mittekaugtehinguna algatatud kaardipõhised maksetehingud. Kanalite alajaotused ei saa esineda samaaegselt. Sama põhimõtet kohaldatakse ka elektrooniliselt algatatud kaardipõhiste maksetehingute koguväärtuse suhtes.

42.

Mitte-elektrooniliselt ja elektrooniliselt algatatud kaardipõhiste maksetehingute osas esitatakse täiendavad alajaotused kaug- ja mittekaugtehingu algatamise kanalite kohta ja nendes omakorda tuleb iga elektrooniliselt algatatud kaardipõhise maksetehingu osas esitada kaardipõhiste maksetehingute arv PCS kohta, eristades riigisisesed ja rahvusvahelised (näit VISA või MasterCard). Sama põhimõtet kohaldatakse ka tehingute väärtuse suhtes.

43.

Iga PCS osas esitatakse jaotused kaardi funktsiooni kohta (näit deebet, edasilükatud deebet ja krediit) ning „SCA autentimise“ ja „Mitte-SCA autentimise“ kohta. Kaardipõhiste maksetehingute koguarv, mida töödeldakse kaardimaksesüsteemis, on mitmesuguste üksteist välistavate kaardifunktsioonide summa, mis võrdub tehingute arvuga SCA ja mitte-SCA autentimises. Sama põhimõtet kohaldatakse ka tehingute väärtuse suhtes.

44.

Saadetud tehingute arv jaotustega PCS kohta võrdub kaardipõhiste maksetehingute koguarvuga, mis on tehtud residentidest maksteenuste pakkujate poolt väljastatud kaartidega ja algatatud elektrooniliselt. Sama põhimõtet kohaldatakse ka tehingute väärtuse suhtes ja residentidest makseteenuse pakkujate poolt vastu võetud (saadud) kaardipõhiste maksetehingute suhtes.

45.

Mitte-SCA autentimise tehingute puhul esitatakse põhjendused mitte-SCA kasutamise kohta (s.t „madal väärtus“, „kontaktivaba madal väärtus“, „usaldusväärsed maksesaajad“, „korduvmakse“, „transpordi- või parkimistasude mehitamata terminalid“, „ettevõtjate turvatud maksemenetlused ja protokollid“, „tehingu riskianalüüs“, „kaupmehe algatatud tehing“ ja „muu“). Kui kohaldada võib mitut erandit, tuleb esitada see, mida kohaldati. Mitte-SCA autentimise põhjendused ei saa esineda samaaegselt. Sama põhimõtet kohaldatakse ka tehingute väärtuse suhtes. Seevastu mitte-SCA kasutamise põhjenduste osas ei pea esitama jaotusi PCS kohta, vaid ainult jaotused kaugtehinguna algatatud kreeditkorralduste ja mittekaugtehinguna algatatud elektrooniliste kaardimaksete osas.

46.

Siia ei kuulu kaardipõhised maksetehingud residendist makseteenuse pakkujate poolt välja antud kaardipõhiste instrumentidega, millel on ainult e-raha funktsioon.

Sularaha väljavõtmine kaardipõhist makseinstrumenti kasutades (v.a e-raha tehingud)

47.

Siia kuulub sularaha väljavõtmine residendist makseteenuse pakkujate poolt välja antud kaardipõhist makseinstrumenti kasutades, mille esitab kaardi väljaandja.

48.

Sularaha väljavõtmise arv tuleb esitada iga PCS kohta, eristades riigisisesed ja rahvusvahelised (näiteks VISA või MasterCard). Iga PCS osas esitatakse jaotused kaardi funktsiooni kohta (st deebet, edasilükatud deebet ja krediit). Sama põhimõtet kohaldatakse ka tehingute väärtuse suhtes.

E-raha maksetehingud

49.

Iga tehing jaotatakse ühte kindlasse alaliiki, st tehinguteks „kaartidega, millele saab vahetult salvestada e-raha” ja tehinguteks „e-raha kontodega”. Kuna alaliigid on ei saa esineda samaaegselt, on e-raha maksetehingute koguarv võrdne alaliikide summaga. Sama põhimõtet kohaldatakse ka e-raha maksetehingute koguväärtuse suhtes.

50.

Tehingute osas, mis määratakse alaliiki „e-raha kontodega”, esitatakse täiendav jaotus, mis on ainult üks järgmistest: „Kaardiga juurdepääs“, „Mobiilimakselahendused“ ja „Muud“. Kuna alaliigid on ei saa esineda samaaegselt, on e-raha maksetehingute koguarv e-raha kontode osas võrdne alaliikide summaga. Sama põhimõtet kohaldatakse ka e-raha maksetehingute koguväärtuse suhtes.

51.

„Mobiilimakselahenduse“ alaliik on „P2P mobiilimakselahendus“.

52.

„E-raha maksetehingute“ osas esitatakse jaotused kaug- ja mittekaugtehingu algatamise kanalite kohta, millest igas omakorda „SCA autentimise“ ja „Mitte-SCA autentimise“ kohta. Kuna alaliigid ei saa esineda samaaegselt, on e-raha maksetehingute koguarv võrdne alaliikide summaga. Sama põhimõtet kohaldatakse ka tehingute väärtuse suhtes.

53.

„Mitte-SCA autentimise“ all esitatud tehingud jagunevad seejärel mitte-SCA põhjenduste järgi (s.t „madal väärtus“, „kontaktivaba madal väärtus“, „usaldusväärsed maksesaajad“, „korduvmakse“, „transpordi- või parkimistasude mehitamata terminalid“„ettevõtjate turvatud maksemenetlused ja protokollid“, „endale tehtud maksed“, „tehingu riskianalüüs“, „kaupmehele tehtud makse“ ja „muu“). Kui kohaldada võib mitut erandit, tuleb esitada see, mida kohaldati. Kuna mitte-SCA põhjendused ei saa esineda samaaegselt, on mitte-SCA autentimise koguarv võrdne alaliikide summaga. Sama kohaldatakse ka tehingute väärtuse suhtes.

Tšekid

54.

Andmed esitatakse saadetud ja saadud tšekkide kohta. Makse saaja PSP esitab andmed saadetud tšekkide kohta ja maksja PSP esitab andmed saadud tšekkide kohta.

55.

Siia kuulub ka sularaha väljavõtmine tšekiga.

56.

Siia ei kuulu sularaha väljavõtmine panga vormi kasutades.

57.

Väljaantud tšekke, mida pole lõpparvelduseks esitatud, ei võeta arvesse.

Rahasiirded

58.

Maksja PSP esitab andmed saadetud rahasiirete kohta ja makse saaja PSP esitab andmed saadud tšekkide kohta.

59.

Rahasiirete andmeid ei esitata tehingute kohta, mis on seotud maksja või makse saaja maksekontodega. Nende tehingute andmed esitatakse vastava kasutatud makseinstrumendi all.

Muud makseteenused

60.

Andmed esitatakse saadetud ja saadud tehingute kohta.

61.

Siia kuuluvad tehingud, kus kasutatakse makseteenuseid, mis on toodud direktiivi (EL) 2015/2366 I lisas, kuid mida ei saa liigitada makseteenusteks käesoleva määruse alusel. Seetõttu kuuluvad siia „Sularaha väljavõtmine teenindusleti kaudu“ ja „Sularaha sissemaksed teenindusleti kaudu“. Sularaha väljavõtmist teenindusleti kaudu käsitletakse kui muid saadetud makseteenuseid ja sularaha sissemakseid teenindusleti kaudu käsitletakse kui muid saadud makseteenuseid.

Makse algatamise teenused

62.

Makse algatamise teenust kasutades algatatud tehingute andmed esitavad PISPid jaotustega kaug- ja mittekaugtehingu algatamise kanalite kohta, millest igas omakorda „SCA autentimise“ ja „Mitte-SCA autentimise“ kohta. Kuna alaliigid ei saa esineda samaaegselt, on makse algatamise teenuste koguarv võrdne alaliikide summaga. Sama kohaldatakse ka tehingute väärtuse suhtes.

63.

Iga tehing määratakse ainult ühte alaliiki, s.t „Kreeditkorraldused“ ja „Muu“. Kuna alaliigid ei saa esineda samaaegselt, on makse algatamise teenuste koguarv võrdne alaliikide summaga. Sama põhimõtet kohaldatakse ka tehingute koguväärtuse suhtes.

64.

Neid tehinguid ei esitata liigis „Mitterahaloomeasutusi kaasavate maksetehingute koguarv“, kuna nad on lisatud tehinguks kasutatava vastava makseinstrumendina.

Muud teenused (ei ole hõlmatud direktiivis (EL) 2015/2366)

65.

Siia kuukuvad alaliigid „Konto krediteerimine tavalise raamatupidamiskandega“, „Konto debiteerimine tavalise raamatupidamiskandega“ ja „Muu“. Kuna alaliigid ei saa esineda samaaegselt, on „Muude teenuste (ei ole hõlmatud direktiivis (EL) 2015/2366)“ koguarv võrdne alaliikide summaga. Sama kohaldatakse ka tehingute väärtuse suhtes.

66.

Alaliiki „Konto krediteerimine tavalise raamatupidamiskandega“ ja „Konto debiteerimine tavalise raamatupidamiskandega“ kuuluvad ainult tehingud ilma konkreetse tehingukorralduseta, mida teostatakse lihtsalt kandega kliendi kontole või kontolt ilma traditsioonilist makseteenust kasutamata.

2.3.2 osa Maksetehingud, millesse on kaasatud mitterahaloomeasutused; aruandluse esitajad on andmeesitajad, kelle suhtes kohaldatakse erandit artikli 4 lõigete 2 ja 3 alusel (tabel 4b)

Maksetehinguid mis tahes osapoolele algatavad mitterahaloomeasutused või, kui tehingupool on mitterahaloomeasutus, makseteenuste pakkujad. Siia kuuluvad:

a)	erinevate makseteenuse pakkujate hallatavate kontode vahelised maksetehingud, mis tehakse vahendaja kaudu, st maksed saadetakse muule makseteenuse pakkujale või maksesüsteemi; ja

b)	ühe makseteenuse pakkuja hallatavate kontode vahelised maksetehingud (näiteks on-us tehingud), mis arveldatakse kas makseteenuse pakkuja enda kontodel või vahendaja (st muu makseteenuse pakkuja või maksesüsteemi) kaudu.

Siia kuuluvad rahaülekanded ühe osapoole erinevate kontode vahel ning ka erinevat tüüpi kontode vahel, vastavalt kasutatud makseteenusele. Erinevat tüüpi kontode vahelised ülekanded hõlmavad näiteks ülekandeid ülekantavalt hoiuselt kontole, millel hoitakse mitteülekantavat hoiust.

Maksekogumite puhul võetakse arvesse iga maksetehing eraldi.

Siia kuuluvad välisvääringus vääringustatud maksetehingud. Andmed konverteeritakse eurodeks EKP viitekursi või tehingutele kohaldatavate vahetuskursside alusel.

Vajadusel esitatakse eraldi andmed kaug- ja mittekaugtehingute kohta.

Nende tehingute andmed esitatakse vastava kasutatud makseinstrumendi all.

Piiriülesed maksetehingud

Saadetud tehingute puhul võetakse piiriülesed tehingud arvesse riigis, kus tehing algatatakse.

Saadetud tehingute puhul võetakse piiriülesed tehingud arvesse riigis, kus tehing laekub.

10.

Piiriüleste kaardipõhiste makseteenuste osas esitatakse vastaspoole residentsus ja müügikoha asukoht koos. Kaugjuhtimise teel algatatud kaardipõhiste maksetehingute osas esitatakse maksetehingute kohta vastuvõtva makseteenuse pakkuja riik ja müügikoha riik. Mittekaugjuhtimise teel algatatud kaardipõhiste maksetehingute osas esitatakse maksetehingute kohta vastuvõtva maksteenuse pakkuja riik ja füüsilise terminali asukoha riik. Laekunud maksetehingute osas esitatakse maksetehingute kohta saatva makseteenuse pakkuja riik ja müügikoha riik. Laekunud maksetehingute osas esitatakse maksetehingute kohta saatva makseteenuse pakkuja riik ja füüsilise müügikoha riik.

11.

„Saadetud piiriüleste tehingute” ja „laekunud piiriüleste tehingute” vahe näitab tehingute netosissevoolu aruandluse riiki või netoväljavoolu aruandluse riigist.

Finantsvood

12.

Finantsvoogude suund sõltub kasutatud makseteenusest ja tehingu algatamise kanalist:

a)	kreeditkorralduste, rahasiirete, e-raha maksete ja samasuguste tehingute puhul, kus tehingu algatajaks on maksja, on saatev osaleja ka raha saatja ning vastuvõttev osaleja raha vastuvõtja;

b)	otsekorralduste, e-raha maksete ja samalaadsete tehingute puhul, kus tehingu algatajaks on makse saaja, on saatev osaleja raha vastuvõtja ja vastuvõttev osaleja raha saatja;

c)	kaardipõhiste maksetehingute puhul järgitakse käesolevas määruses põhimõtet, mille kohaselt tehingu algatab maksja, kuigi tehingu algatab tegelikult makse saaja.

Kreeditkorraldused

13.

Iga tehing kuulub ühte kindlasse alaliiki, s.t kas „paberkandjal algatatud” või „elektrooniliselt algatatud”. Kuna alaliigid ei saa esineda samaaegselt, on kreeditkorralduste koguarv võrdne alaliikide summaga. Sama põhimõtet kohaldatakse ka kreeditkorralduste koguväärtuse suhtes.

14.

Lisaks sellele määratakse makse algatamise teenuse pakkujad (PISP) alaliiki „PISP algatatud“. Samas ei mõjuta see alaliik kreeditkorralduste koguarvu ega koguväärtust.

15.

Kreeditkorraldused on ka ühes või mõlemas otsas sularahas arveldatavad maksetehingud ning tehingud, mille puhul kasutatakse kreeditkorralduse makseteenust.

16.

Siia kuuluvad ka kreeditkorraldused, mida kasutatakse krediit- või edasilükatud deebetfunktsiooniga kaartidega tehtud tehingute tasaarveldamiseks.

17.

Kreeditkorraldused hõlmavad ka ühtse euromaksete piirkonna (SEPA) kreeditkorraldusi ja SEPA-väliseid tehinguid.

18.

Elektrooniliselt algatatud kreeditkorralduste osas esitatakse jaotused kaug- ja mittekaugtehingu algatamise kanalite kohta, millest igas omakorda „SCA autentimise“ ja „Mitte-SCA autentimise“ kohta. Kuna alaliigid ei saa esineda samaaegselt, on kreeditkorralduste koguarv võrdne alaliikide summaga. Sama põhimõtet kohaldatakse ka tehingute väärtuse suhtes.

19.

„Mitte-SCA autentimise“ all esitatud kreeditkorraldused esitatakse jaotustega mitte-SCA põhjenduste kohta (s.t „madal väärtus“, „kontaktivaba madal väärtus“, „endale tehtud makse“, „usaldusväärsed maksesaajad“, „korduvmakse“, „transpordi- või parkimistasude mehitamata terminalid“, „ettevõtjate turvatud maksemenetlused ja protokollid“, „tehingu riskianalüüs“). Kui kohaldada võib mitut erandit, tuleb esitada see, mida kohaldati. Kuna alaliigid ei saa esineda samaaegselt, on „Mitte-SCA autentimise“ koguarv võrdne alaliikide summaga. Sama põhimõtet kohaldatakse ka tehingute väärtuse suhtes.

20.

Saadetud riigisisesed tehingud, saadetud piiriülesed tehingud ja laekunud piiriülesed tehingud hõlmavad nii SEPA kui ka SEPA-väliseid tehinguid.

21.

Kreeditkorraldused ei hõlma panga vormi kasutades kontole tehtud sularahamakseid.

Otsekorraldused

22.

Siia kuuluvad nii ühekordsed kui ka korduvad otsekorraldused. Korduvate otsekorralduste puhul võetakse iga üksik makse tehinguna arvesse.

23.

24.

Otsekorraldused hõlmavad nii SEPA otsekorraldusi kui ka SEPA-väliseid otsekorraldusi.

25.

Otsekorraldused jagunevad järgmiselt: „Elektroonilises vormis nõusolek“ ja „Muus vormis nõusolek“. Alaliigid ei saa esineda samaaegselt. Alaliikide summa on otsekorralduste koguarv. Sama põhimõtet kohaldatakse ka otsekorralduste väärtuse suhtes.

26.

Otsekorraldused ei hõlma panga vormi kasutades kontole tehtud sularahamakseid.

Kaardipõhised maksetehingud

27.

28.

Saadetud kaardipõhiste maksetehingute andmed esitab väljaandev makseteenuse pakkuja ja saadud kaardipõhiste maksetehingute andmed esitab vastuvõttev makseteenuse pakkuja.

29.

„Maksetehingud, millesse on kaasatud mitterahaloomeasutused“ hõlmab andmeid virtuaalsetes müügikohtades (nt internetis või telefoni teel) tehtud kaardipõhiste maksetehingute kohta.

30.

Kaardipõhised maksetehingud kaardipõhiste makseinstrumentidega esitatakse jaotustega järgmise kohta: elektrooniliselt algatatud ja mitte-elektrooniliselt algatatud. Kuna algatamise kanalid ei saa esineda samaaegselt, on kaardipõhiste maksetehingute koguarv võrdne algatamise kanalite summaga. Sama põhimõtet kohaldatakse ka tehingute koguväärtuse suhtes.

31.

Kaardipõhised maksetehingud, mis on algatatud elektrooniliselt, esitatakse jaotustega kaug- ja mittekaugtehingu algatamise kanalite kohta, millest igas tuleb esitada kaardipõhiste maksetehingute arv kaardi funktsiooni kohta (s.t deebet, edasilükatud deebet ja krediit) ning „SCA autentimise“ ja „Mitte-SCA autentimise“ kohta. Kaardipõhiste maksetehingute koguarv, mis on algatatud elektrooniliselt, on erinevate üksteist välistavate kaardifunktsioonide summa, mis võrdub tehingute arvuga SCA ja mitte-SCA autentimises. Sama põhimõtet kohaldatakse ka tehingute väärtuse suhtes.

32.

Mitte-SCA autentimise tehingute puhul esitatakse põhjendused mitte-SCA kasutamise kohta (s.t „madal väärtus“, „kontaktivaba madal väärtus“, „usaldusväärsed maksesaajad“, „korduvmakse“, „transpordi- või parkimistasude mehitamata terminalid“, „ettevõtjate turvatud maksemenetlused ja protokollid“, „tehingu riskianalüüs“, „kaupmehe algatatud tehing“ ja „muu“). Kui kohaldada võib mitut erandit, tuleb esitada see, mida kohaldati. Kuna mitte-SCA põhjendused ei saa esineda samaaegselt, on mitte-SCA autentimise koguarv võrdne alaliikide summaga. Sama põhimõtet kohaldatakse ka tehingute väärtuse suhtes.

33.

Siia ei kuulu kaardipõhised maksetehingud residendist makseteenuse pakkujate poolt välja antud kaardipõhiste instrumentidega, millel on ainult e-raha funktsioon.

Sularaha väljavõtmine kaardipõhist makseinstrumenti kasutades (v.a e-raha tehingud)

34.

Siia kuulub sularaha väljavõtmine residendist makseteenuse pakkujate poolt välja antud kaardipõhist makseinstrumenti kasutades, mille esitab kaardi väljaandja.

35.

Sularaha väljavõtmiste arv tuleb esitada iga kaardi funktsiooni kohta (s.t deebet, edasilükatud deebet ja krediit). Sama põhimõtet kohaldatakse ka tehingute väärtuse suhtes.

E-raha maksetehingud

36.

„E-raha maksetehingute“ osas esitatakse jaotused kaug- ja mittekaugtehingu algatamise kanalite kohta, millest igas omakorda „SCA autentimise“ ja „Mitte-SCA autentimise“ kohta. Kuna alaliigid on ei saa esineda samaaegselt, on e-raha maksetehingute koguarv võrdne alaliikide summaga. Sama põhimõtet kohaldatakse ka tehingute väärtuse suhtes.

37.

„Mitte-SCA autentimise“ all esitatud tehingud esitatakse jaotustega mitte-SCA põhjenduste kohta (s.t „madal väärtus“, „kontaktivaba madal väärtus“, „usaldusväärsed maksesaajad“, „korduvmakse“, „transpordi- või parkimistasude mehitamata terminalid“„ettevõtjate turvatud maksemenetlused ja protokollid“, „endale tehtud maksed“, „tehingu riskianalüüs“, „kaupmehele tehtud makse“ ja „muu“). Kui kohaldada võib mitut erandit, tuleb esitada see, mida kohaldati. Kuna mitte-SCA põhjendused ei saa esineda samaaegselt, on mitte-SCA autentimise koguarv võrdne alaliikide summaga. Sama kohaldatakse ka tehingute väärtuse suhtes.

Rahasiirded

38.

Saadetud rahasiirded esitab maksja makseteenuse pakkuja.

39.

Rahasiirete andmeid ei esitata tehingute kohta, mis on seotud maksja või makse saaja maksekontodega. Nende tehingute andmed esitatakse vastava kasutatud makseinstrumendi all.

Makse algatamise teenused

40.

Makse algatamise teenust kasutades algatatud tehingute andmed esitatakse jaotustega kaug- ja mittekaugtehingu algatamise kanalite kohta, millest igas omakorda „SCA autentimise“ ja „Mitte-SCA autentimise“ kohta. Kuna alaliigid ei saa esineda samaaegselt, on makse algatamise teenuste koguarv võrdne alaliikide summaga. Sama kohaldatakse ka tehingute väärtuse suhtes.

41.

42.

Neid tehinguid ei esitata liigis „Mitterahaloomeasutusi kaasavate maksetehingute koguarv“, kuna nad on lisatud tehinguks kasutatava vastava makseinstrumendina.

2.4 osa Petturlikud maksetehingud, millesse on kaasatud mitterahaloomeasutused (tabelid 5a ja 5b)

2.4.1 osa Petturlikud maksetehingud, millesse on kaasatud mitterahaloomeasutused (tabel 5a)

Tabelis 5a esitatud petturlike maksetehingute suhtes kohaldatakse 2.3.1 osa punkte 1 kuni 66. Siia ei kuulu saadud petturlikud maksed, v.a vastuvõetud kaardipõhised maksetehingud.

Makseteenuse pakkuja esitab andmed kõikide petturlike maksetehingute kohta pärast pettuse avastamist kliendi kaebuse või muu tagajärjel, olenemata sellest, kas petturliku maksetehinguga seotud juhtum on andmete esitamise ajaks lahendatud.

Lisaks alajaotustele, mida käsitleb 2.3.1 osa, tuleb esitada „Pettusest tulenev kahjum vastutava isiku kohta“ järgmise osas: petturlikud kreeditkorraldused, petturlikud otsekorraldused, petturlikud kaardimaksed, kui kaardipõhise makseinstrumendi on välja andnud residendist PSP (v.a kaardid, millel on ainult e-raha funktsioon), ja petturlikud e-raha ülekanded, kui e-raha emitendiks on residendist PSP.

„Pettusest tulenev kahjum vastutava isiku kohta“ jaguneb järgmiselt: „andmeid esitav PSP“, „andmeid esitava PSP makseteenuse kasutaja (PSU)“ ja „Muu“. Kuna alaliigid ei saa esineda samaaegselt, on „Pettusest tulenev kahjum vastutava isiku kohta“ võrdne alaliikide summaga.

„Pettusest tuleneva kahjumi vastutava isiku kohta“ esitab PSP, kes andis teada petturlikust maksetehingust, ainult petturlike maksetehingute väärtuse ulatuses. Neid andmeid esitatakse ainult saadetud tehingute kohta.

Andmete summa „Pettusest tulenev kahjum vastutava isiku kohta“ osas ei võrdu petturlike tehingute kogusummaga.

Petturlikud kreeditkorraldused

Elektrooniliselt algatatud petturlikud kreeditkorraldused esitatakse jaotustega pettuse algpunkti kohta (s.t petturi poolt maksekäsundi andmine, petturi poolt maksekäsundi muutmine, petturi poolt maksja manipuleerimine maksekäsundi andmiseks, ja maksja petturlik tegevus).

Pettuse algpunkti andmed esitatakse jaotustega krediitkorraldusskeemide kohta, mis omakorda esitatakse jaotustega „SCA autentimise“ ja „Mitte-SCA autentimise“ kohta.

Iga jaotuse osas ei saa mitu pettuse algpunkti esineda samaaegselt. Seetõttu võrdub petturlike kreeditkorralduse skeemideks jagunenud krediidikorralduste koguarv kõikide pettuse algpunktide summaga. Sama põhimõtet kohaldatakse ka tehingute väärtuse suhtes.

Petturlikud otsekorraldused

10.

Petturlikud otsekorraldused esitatakse jaotustega pettuse algpunkti kohta („Autoriseerimata maksetehing“ ja „Maksja manipuleerimine“.)

11.

Pettuse algpunkt esitatakse iga otsekorralduse skeemi kohta, kus see jaguneb järgmiselt: „elektroonilises vormis nõusolek“ ja „muus vormis nõusolek“.

12.

Iga jaotuse osas ei saa mitu pettuse algpunkti esineda samaaegselt. Seetõttu võrdub petturlike otsekorralduste koguarv koos jaotustega otsekorralduse skeemide kohta kõikide pettuse algpunktide summaga. Sama põhimõtet kohaldatakse ka tehingute väärtuse suhtes.

Petturlikud kaardipõhised maksetehingud

13.

Petturlikud kaardipõhised maksetehingud esitatakse jaotustega pettuse algpunkti kohta (s.t „Petturi poolt maksekäsundi muutmine“, „Maksja manipuleerimine kaardimakse tegemiseks“ ja „Petturi poolt maksekäsundi andmine“, mille osas esitatakse jaotused järgmise kohta: „Kaotatud või varastatud kaart“, „Saamata kaart“, „Võltsitud kaart“, „Kaardiandmete vargus“ ja „Muu“).

14.

Pettuse algpunkti andmed esitatakse jaotustega järgmise kohta: „SCA autentimine“ ja „Mitte-SCA autentimine“.

15.

Iga jaotuse osas ei saa mitu pettuse algpunkti esineda samaaegselt. Seetõttu võrdub petturlike kaardipõhiste maksetehingute koguarv PCSde kohta kõikide pettuse algpunktide summaga. Sama põhimõtet kohaldatakse ka tehingute väärtuse suhtes.

Petturlik sularaha väljavõtmine kaardipõhist makseinstrumenti kasutades (v.a e-raha tehingud)

16.

Petturlikud sularaha väljavõtmised esitatakse jaotustega pettuse algpunkti kohta (s.t „Maksja manipuleerimine sularaha väljavõtmiseks“ ja „Petturi poolt maksekäsundi andmine“, mille osas esitatakse jaotused järgmise kohta: „Kaotatud või varastatud kaart“, „Saamata kaart“, „Võltsitud kaart“ ja „Muu“). Pettuse algpunktid PCS kohta ei saa esineda samaaegselt. Seetõttu võrdub petturlike sularaha väljavõtmiste koguarv PCSde kohta kõikide pettuse algpunktide summaga. Sama põhimõtet kohaldatakse ka tehingute väärtuse suhtes.

Petturlikud e-raha maksetehingud

17.

Petturlikud e-raha maksetehingud esitatakse jaotustega pettuse algpunkti kohta (s.t „Petturi poolt maksekäsundi muutmine“, „Maksja manipuleerimine e-raha makse tegemiseks“ ja „Petturi poolt maksekäsundi andmine“, mille osas esitatakse jaotused järgmise kohta: „Kaotatud või varastatud e-raha kaart“, „Saamata e-raha kaart“, „Võltsitud e-raha kaart“, „Kaardiandmete vargus“ ja „Autoriseerimata e-raha kontotehing“).

18.

Pettuse algpunktid esitatakse jaotustega kaug- ja mittekaugtehinguna algatatud e-raha maksetehingu kohta, mis omakorda jaotustega SCA autentimise“ ja „Mitte-SCA autentimise“ kohta.

19.

Iga jaotuse osas ei saa mitu pettuse algpunkti esineda samaaegselt. Seetõttu võrdub petturlike e-raha maksetehingute koguarv kõikide pettuse algpunktide summaga. Sama põhimõtet kohaldatakse ka tehingute väärtuse suhtes.

2.4.2 osa Petturlikud maksetehingud, millesse on kaasatud mitterahaloomeasutused; aruandluse esitajad on andmeesitajad, kelle suhtes kohaldatakse erandit artikli 4 lõigete 2 ja 3 alusel (tabel 5b)

Tabelis 5b esitatud petturlike tehingute suhtes kohaldatakse 2.3.2 osa punkte 1 kuni 42.

Makseteenuse pakkuja esitab andmed kõikide petturlike maksetehingute kohta pärast pettuse avastamist, näiteks kliendi kaebuse või muu tagajärjel, olenemata sellest, kas petturliku maksetehinguga seotud juhtum on andmete esitamise ajaks lahendatud.

Lisaks jaotustele, mis on selgitatud 2.3.2 osas, tuleb esitada „Pettusest tulenev kahjum vastutava isiku kohta“ järgmise osas: petturlikud kreeditkorraldused, petturlikud otsekorraldused, petturlikud kaardimaksed, kui kaardipõhise makseinstrumendi on välja andnud residendist PSP (v.a kaardid, millel on ainult e-raha funktsioon), ja petturlikud e-raha ülekanded, kui e-raha emitendiks on residendist PSP.

„Pettusest tulenev kahjum vastutava isiku kohta“ jaguneb järgmiselt: „Andmeid esitav PSP“, „Andmeid esitava PSP makseteenuse kasutaja (PSU)“ ja „Muu“. Kuna alaliigid ei saa esineda samaaegselt, on „Pettusest tulenev kahjum vastutava isiku kohta“ võrdne alaliikide summaga.

Andmete summa „Pettusest tulenev kahjum vastutava isiku kohta“ osas ei võrdu petturlike tehingute kogusummaga.

Petturlikud kreeditkorraldused

Petturlikud kreeditkorraldused esitatakse jaotustega pettuse algpunkti kohta (s.t „Petturi poolt maksekäsundi andmine“, „Petturi poolt maksekäsundi muutmine“ ja „Petturi poolt maksja manipuleerimine maksekäsundi andmiseks“).

Pettuse algpunkti andmed jagunevad järgmiselt: „SCA autentimine“ ja „Mitte-SCA autentimine“.

Iga jaotuse osas ei saa mitu pettuse algpunkti esineda samaaegselt. Seetõttu võrdub petturlike kreeditkorralduste koguarv kõikide pettuse algpunktide summaga. Sama põhimõtet kohaldatakse ka tehingute väärtuse suhtes.

Petturlikud otsekorraldused

10.

Petturlikud otsekorraldused esitatakse jaotustega pettuse algpunkti kohta („Autoriseerimata maksetehing“ ja „Maksja manipuleerimine“.)

11.

Pettuse algpunkti aruandlusandmed jagunevad järgmiselt: „Elektroonilises vormis nõusolek“ ja „Muus vormis nõusolek“.

12.

Iga jaotuse osas ei saa mitu pettuse algpunkti esineda samaaegselt. Seetõttu võrdub petturlike otsekorralduste koguarv kõikide pettuse algpunktide summaga. Sama põhimõtet kohaldatakse ka tehingute väärtuse suhtes.

Petturlikud kaardipõhised maksetehingud

13.

Petturlikud kaardipõhised maksetehingud esitatakse jaotustega pettuse algpunkti kohta (s.t „Petturi poolt maksekäsundi muutmine“, „Maksja manipuleerimine kaardipõhise maksetehingu tegemiseks“ ja „Petturi poolt maksekäsundi andmine“, mille osas esitatakse jaotused järgmise kohta: „Kaotatud või varastatud kaart“, „Saamata kaart“, „Võltsitud kaart“, „Kaardiandmete vargus“ ja „Muu“).

14.

Pettuse algpunkti andmed jagunevad järgmiselt: „SCA autentimine“ ja „Mitte-SCA autentimine“.

15.

Iga jaotuse osas ei saa mitu pettuse algpunkti esineda samaaegselt. Seetõttu võrdub petturlike kaardipõhiste maksetehingute koguarv kõikide pettuse algpunktide summaga. Sama põhimõtet kohaldatakse ka tehingute väärtuse suhtes.

Petturlik sularaha väljavõtmine kaardipõhist makseinstrumenti kasutades (v.a e-raha tehingud)

16.

17.

Pettuse algpunkti andmed jagunevad järgmiselt: „SCA autentimine“ ja „Mitte-SCA autentimine“.

18.

Iga jaotuse osas ei saa mitu pettuse algpunkti esineda samaaegselt. Seetõttu võrdub petturlike sularaha väljavõtmiste koguarv kõikide pettuse algpunktide summaga. Sama põhimõtet kohaldatakse ka tehingute väärtuse suhtes.

Petturlikud e-raha maksetehingud

19.

20.

Pettuse algpunkti andmed jagunevad järgmiselt: „SCA autentimine“ ja „Mitte-SCA autentimine“.

21.

2.5 osa Mitterahaloomeasutusi kaasavad maksetehingud terminali liigi kaupa (tabel 6)

Kõik selle tabeli näitajad osutavad füüsilises (mitte virtuaalses) terminalis tehtud sularaha- või sularahata maksetehingutele.

Residentidest PSPd esitavad teabe kõikide terminalides vastuvõetud maksetehingute kohta.

Residendist makseteenuse pakkujad esitavad andmed kõikide makseteenuse pakkujate poolt väljastatud kaartidega mitteresidendist makseteenuse pakkujate poolt terminalides vastuvõetud maksetehingute kohta.

Emaettevõtjast makseteenuse pakkuja ei esita andmeid makseteenuse pakkuja välisfiliaalide või tütarettevõtjate poolt terminalides vastuvõetud maksetehingute kohta.

Tehingud terminali liigi kaupa jagunevad makseteenuse pakkuja residentsuse alusel kolmeks. Punktides a ja b nimetatud liigid võetakse arvesse vastuvõtja poolel, punktis c nimetatud liik väljaandja poolel:

a)	maksetehingud terminalides, mille vastuvõtjaks on residendist makseteenuse pakkuja, residendist makseteenuse pakkujate poolt väljastatud kaartidega;

b)	maksetehingud terminalides, mille vastuvõtjaks on residendist makseteenuse pakkuja, mitteresidendist makseteenuse pakkujate poolt väljastatud kaartidega;

c)	maksetehingud terminalides, mille vastuvõtjaks on mitteresidendist makseteenuse pakkuja, residendist makseteenuse pakkujate poolt väljastatud kaartidega.

Punktis 5 nimetatud liikide a, b ja c alaliike ei summeerita.

Selles tabelis põhineb geograafiline jaotus terminali asukohal.

„E-raha maksetehingud e-raha funktsiooniga kaartidega“ hõlmab tehingud kaartidega, millel saab vahetult salvestada e-raha, ja kaartidega, millel on juurdepääs e-raha kontol hoiustatud e-rahale.

Sularaha väljamaksete osas müügikoha terminalides, mille osas ei saa andmeid sularaha väljamaksete kohta müügikoha terminalides eristada, esitatakse andmed „müügikoha tehingute” all.

10.

Teenindusleti kaudu sularaha väljavõtmiste andmed hõlmavad makseteenuse pakkuja juures päeva- või ööhoiusena hoiustatud sularaha, mis krediteeritakse makseteenuse pakkuja kontole. Need tehingud ei ole otseselt maksed ja hõlmavad ainult muutuse sularahast kontorahaks.

11.

Teenindusleti kaudu sularaha väljavõtmise tehingud ei ole otseselt maksed ja hõlmavad ainult muutuse kontorahast sularahaks.

2.6 osa Osalemine teatavates maksesüsteemides (tabel 7)

See tabel näitab maksesüsteemis osalejate (sõltumata nende asukohast) arvu, liiki ja institutsionaalset sektorit ja selle esitab maksesüsteemi haldaja.

„Osalejate arv” on kahe teineteist välistava alaliigi „Otseosalejad” ja „Kaudsed osalejad” summa.

„Otseosalejad” on kolme üksteist välistava alaliigi „Krediidiasutused”, „Keskpank” ja „Muud otseosalejad” summa.

„Muud otseosalejad” on nelja üksteist välistava alaliigi „Avalik haldus”, „Makse- ja arveldusasutused”, „Muud finantsasutused” ja „Muu” summa.

2.7 osa Teatavates maksesüsteemides töödeldud maksed (tabel 8)

See tabel näitab maksetehinguid, mis töödeldakse maksesüsteemides, mis jagunevad suurmaksete arveldussüsteemideks ja jaemaksete maksesüsteemideks, ja selle esitab maksesüsteemi haldaja.

Andmed makseteenuse pakkuja poolt iseenda arvel tehtud maksetehingute kohta esitatakse vastavate näitajate all.

Maksesüsteemi puhul, mida muu maksesüsteem (nt kõrvalmaksesüsteem) kasutab oma positsioonide arveldamiseks, kohaldatakse järgmisi põhimõtteid:

a)	arveldussüsteem esitab andmed arveldustehingute tegeliku arvu ning tegelikult arveldatud summade kohta;

b)	kui maksetehingud lõpparveldatakse väljaspool maksesüsteemi ja kui maksesüsteemi kaudu arveldatakse ainult netopositsioone, võetakse arvesse ainult netopositsioonide arveldamiseks tehtud tehingud, mis kajastatakse arveldustehingu tegemiseks kasutatud makseteenuste all.

Iga makse võetakse arvesse ainult üks kord saatva osaleja poolel, st maksja konto debiteerimist ja makse saaja konto krediteerimist ei võeta arvesse eraldi. Vt finantsvoogude jaotust 2.3 osas eespool.

Multi-kreeditkorralduste (st maksekogumite) puhul võetakse iga makse arvesse eraldi.

Tasaarveldussüsteemide puhul esitatakse andmed maksetehingute brutoarvu ja brutoväärtuse kohta, mitte tasaarvelduse tulemuse kohta.

Maksesüsteemid eristavad ja esitavad andmed riigisiseste ja piiriüleste tehingute kohta vastavalt saatva ja vastuvõtva osaleja residentsusele. Tehingute liigitamine „riigisisesteks tehinguteks” või „piiriülesteks tehinguteks” osutab osapoolte asukohale.

Topeltarvestamise vältimiseks võetakse piiriülesed tehingud arvesse riigis, kus tehing algatatakse.

ATMis algatatud tehingud esitatakse jaotustega vastava kasutatud makseteenuse kohta.

10.

„Kaardipõhiste makseinstrumentide” andmed hõlmavad kõiki maksesüsteemis töödeldud maksetehinguid, sõltumata kaardipõhise makseinstrumendi väljastamise või kasutamise kohast.

11.

Siia ei kuulu tühistatud maksetehingud. Siia kuuluvad hiljem tagasi lükatud tehingud.

2.8 osa Kvartaliaruandlus maksetehingute kohta, millesse on kaasatud mitterahaloomeasutused (tabel 9)

Tabelis 9 esitatud tehingute suhtes kohaldatakse 2.3.1 osa punkte 1 kuni 66, v.a punkt 11. Tabelis 9 esitatakse kaugtehinguna algatatud piiriüleste kaardipõhiste maksetehingute andmed, osutades müügikoha asukoha riigile; seevastu mittekaugtehinguna algatatud piiriüleste kaardipõhiste maksetehingute andmed esitatakse, osutades füüsilise terminali asukoha riigile.

Kaardipõhised maksetehingud

Kaardipõhised maksetehingud kaardipõhiste makseinstrumentidega, mille on väljastanud residendist makseteenuse pakkujad (v.a kaardid ainult e-raha funktsiooniga) esitatakse olenemata makse tootemärgist, mille alusel maksetehing tehti.

Andmed saadetud kaardipõhiste maksetehingute kohta esitab väljaandev makseteenuse pakkuja.

„Kaardipõhised maksetehingud“ hõlmab andmeid virtuaalsetes müügikohtades (nt internetis või telefoni teel) tehtud kaardipõhiste maksetehingute kohta.

Kaardipõhised maksetehingud kaardipõhiste makseinstrumentidega esitatakse jaotustega järgmise kohta: „Elektrooniliselt algatatud“ jaotustega kaugtehinguna algatatud tehingute ja mittekaugtehinguna algatatud tehingute kohta. Kanalite alajaotused ei saa esineda samaaegselt.

„Elektrooniliselt algatatud“ tehingute andmetele lisatakse kaupmehe kategooria kood (MCC-kood), kui see on andmeesitajale kättesaadav, nii kaug- kui mittekaugtehingute kohta.

(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2015/2366, 25. november 2015, makseteenuste kohta siseturul, direktiivide 2002/65/EÜ, 2009/110/EÜ ning 2013/36/EL ja määruse (EL) nr 1093/2010 muutmise ning direktiivi 2007/64/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 337, 23.12.2015, lk 35).

II LISA

ANDMETE MÄÄRATLUSED

Mõiste

Määratlus

Agent (Agent)

Agent on määratletud direktiivi (EL) nr 2015/2366 artikli 4 punktis 38.

Arveldushoiused (Transferable deposits)

Arveldushoiused, mis on määratletud määruse (EL) nr 1071/2013 (EKP/210/33) II lisa 2. osa tabeli „Instrumendiliigid“ punktis 9.1a.

Asutused, mis osutavad mitterahaloomeasutustele makseteenuseid (Institutions offering payment services to non-MFIs)

Siia kuuluvad kõik käesolevas lisas määratletud makseteenuse pakkujad, kes osutavad makseteenuseid mitterahaloomeasutustele.

Autenditud kliendi vähem tugeva autentimisega (Authenticated via non-strong customer authentication)

„Autenditud kliendi vähem tugeva autentimisega“ (non-SCA) puudutab tehinguid, mille puhul kohaldatakse erandit kliendi tugevast autentimisest komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2018/389 (1) III peatüki kohaselt, ja tehinguid, mille suhtes ei kohaldata direktiivi (EL) 2015/2366 artikli 97 lõiget 1. Siia kuuluvad kaupmehe algatatud tehingud ja muud tehingud, mille suhtes ei kohaldata kliendi tugevat autentimist.

Autentimine (Authentication)

Autentimine on määratletud direktiivi (EL) 2015/2366 artikli 4 punktis 29.

Autoriseerimata e-raha kontotehing (Unauthorised e-money account transaction)

Autoriseerimata e-raha kontotehing on määratletud kui autoriseerimata maksetehing eespool, mida kohaldatakse e-raha konto kasutamise suhtes.

Autoriseerimata maksetehing (Unauthorised payment transaction)

Autoriseerimata maksetehing on määratletud EBA „Suuniste pettusandmete esitamise kohta vastavalt teise makseteenuste direktiivi artikli 96 lõikele 6“ suunises 1.1.a (EBA-GL-2018-05).

Deebetkaart (Debit card)

Deebetkaart on määratletud määruse (EL) nr 2015/751 artikli 2 punktis 33.

Edasilükatud deebetfunktsiooniga kaart (Delayed debit card)

Kaart, mis võimaldab kaardivaldajal teha oste, mis arvestatakse lubatud piirides maha kaardi väljastaja juures olevalt kontolt. Kontojääk arveldatakse tervikuna ettemääratud perioodi lõpus. Kaardivaldajalt võetakse tavaliselt aastatasu.

Edasilükatud deebetfunktsiooniga kaarti eristab krediitfunktsiooniga või deebetfunktsiooniga kaardist kokkulepe, millega avatakse krediidiliin ja lisatakse kohustus arveldada tekkinud võlg ettemääratud perioodi lõpus ilma intressimäärata. Sellist liiki kaarti nimetatakse tavaliselt järelemaksukaardiks (charge card).

E-kaubandus (E-commerce)

Kaupade või teenuste ost või müük ettevõtjate, kodumajapidamiste, üksikisikute või erasektori organisatsioonide vahel, mis toimub elektroonilise tehinguna interneti kaudu või arvutivõrgu vahendusel (online edastus). Mõiste hõlmab ka kaupade ja teenuste tellimise, mis edastatakse arvutivõrkude kaudu, kuigi makse ja kaupade või teenuste lõplik kättetoimetamine võib toimuda nii on- kui offline.

Elektrooniliselt algatatud kreeditkorraldused (credit transfers initiated electronically)

Kreeditkorraldus, mille maksja esitab elektrooniliselt, mitte paberkandjal.

Elektrooniliselt antud nõusolek (Consent given via an electronic mandate)

Maksja poolt komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 260/2012 artikli 2 punktis 21 määratletud volituse alusel elektrooniliselt antud nõusolek.

Endale tehtud maksed (Payment to self)

Maksetehingud, mille suhtes kohaldatakse erandit komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2018/389 artikli 15 kohaselt.

E-raha (Electronic money)

E-raha on määratletud direktiivi 2009/110/EÜ artikli 2 punktis 2.

E-raha asutus (Electronic money institution)

E-raha asutus on määratletud direktiivi 2009/110/EÜ artikli 2 punktis 1.

E-raha emitent (Electronic money issuer)

E-raha emitent on määratletud kui e-raha väljastaja direktiivi 2009/110/EÜ artikli 2 punktis 3.

E-raha emitentide poolt emiteeritud e-raha positsiooniväärtused (Outstanding value on e-money storages issued by electronic money issuers)

E-raha emitentide poolt emiteeritud ja üksuste, kes ei ole emitendid (sh muude e-raha emitentide), poolt hoitava e-raha väärtus aruandlusperioodi lõpu seisuga.

E-raha funktsiooniga kaardid (card with an e-money function)

Siia kuuluvad kaardid, millel saab vahetult hoida e-raha ja/või kaardid, mis võimaldavad juurdepääsu e-raha kontol hoitavale e-rahale ja võimaldavad e-raha maksetehinguid.

E-raha funktsiooniga kaart, mida on laetud vähemalt üks kord (Card with an e-money function which has been loaded at least once)

E-raha funktsiooniga kaart, mida on laetud vähemalt üks kord ning mida võib seega pidada aktiveerituks. Laadimist võib tõlgendada e-raha funktsiooni kasutamise tahtena.

E-raha kaardi terminal (E-money card terminal)

Terminal, mis võimaldab elektroonilise väärtuse ülekannet e-raha emitendilt e-raha funktsiooniga kaardi valdajale ja tagasi (st üles- ja allalaadimine) või ülekannet e-raha kaardi valdajal, kui kaardil on e-raha ülekande funktsioon, kaardi e-raha jäägi väärtuse ülekandmist kaupmehe või muu vastuvõtja jäägile.

E-raha kaardi üles/alla laadimine (E-money card-loading and unloading)

Tehingud, mis võimaldavad elektroonilise väärtuse ülekannet e-raha emitendilt e-raha funktsiooniga kaardi valdajale ja tagasi. Arvesse võetakse nii üles- kui allalaadimise tehingud.

E-raha kaardi üles/alla laadimise terminal (E-money card-loading and unloading terminal)

Terminal, mis võimaldab elektroonilise väärtuse ülekannet e-raha emitendilt e-raha funktsiooniga kaardi valdajale ja tagasi, s.t üles- ja allalaadimist.

E-raha kaarte lugev terminal (E-money card accepting terminal)

Terminal, mis võimaldab e-raha funktsiooniga kaardile salvestatud e-raha omajal kanda oma e-raha väärtuse jäägi kaupmehe või muu vastuvõtja jäägile.

E-raha konto (E-money accounts)

Konto, mis salvestab e-raha (2) jäägi, mida kontoomanik võib kasutada maksete tegemiseks ja vahendite ülekandmiseks kontode vahel.

E-raha kontod, millel on kaardiga juurdepääs (e-money accounts accessed through a card)

Vt mõistete „e-raha kontod” ja „e-raha funktsiooniga kaart” määratlust.

E-raha makse e-raha konto kaudu (E-money payment with e-money accounts)

Tehing, millega maksja kannab vahendeid e-raha kontolt makse saaja kontole. Vt „e-raha konto” määratlus.

E-raha makse e-raha konto kaudu, sellest kontod, millel on kaardiga juurdepääs (E-money payment with e-money accounts, of which: accessed through a card)

Tehing, mille puhul kasutatakse e-raha kontole juurdepääsuks kaarti ning vahendid kantakse maksja e-raha kontolt makse saaja e-raha kontole. Vt „e-raha konto” määratlus.

E-raha makse kaardiga, millele saab vahetult salvestada e-raha (E-money payment with cards on which e-money can be stored directly)

Tehing, millega e-raha funktsiooniga kaardi valdaja kannab e-raha väärtuse kaardile salvestatud vabalt jäägilt makse saaja vabale jäägile.

E-raha maksetehing (E-money payment transaction)

E-raha maksetehing on maksetehing, milles kasutatakse e-raha. Vt „e-raha” määratlust.

E-ülekande müügikoha terminal (EFTPOS terminal)

E-ülekande müügikoha terminal salvestab makseteabe elektrooniliselt; mõned lahendused võimaldavad makseteabe edastamist online (reaalajalise autoriseerimisnõudega) või offline. Siia kuuluvad ka personalita terminalid.

Failina/kogumina algatatud kreeditkorraldused (Credit transfers initiated in a file/batch)

Elektrooniliselt algatatud kreeditkorraldus, mis moodustab osa maksja poolt eriotstarbelise edastusliini kaudu korraga algatatud kreeditkorralduste kogumist. Andmete esitamisel tehingute arvu kohta käsitletakse igat kogumisse kuuluvat kreeditkorraldust eraldi kreeditkorraldusena.

Failina/kogumina algatatud otsekorraldus (Direct debit initiated in a file/batch)

Elektrooniliselt algatatud otsekorraldus, mis moodustab osa makse saaja poolt korraga algatatud otsekorralduste kogumist. Andmete esitamisel tehingute arvu kohta käsitletakse igat kogumisse kuuluvat otsekorraldust eraldi otsekorraldusena.

Filiaal (Branch)

Muus riigis õiguspäraselt asutatud makseteenuse pakkuja tegevuse asukoht, mis ei ühti peakontori asukohaga ja asub aruandluse riigis. Filiaalil ei ole iseseisvat õigusvõimet. Filiaal teostab vahetult makseteenuse pakkuja äritegevusega seotud toiminguid.

Kõik muus riigis õiguspäraselt asutatud asutuse poolt algatatud tegevuse asukohad aruandluse riigis moodustavad ühe filiaali. Kõiki neid tegevuskohti loetakse üksikharuks.

Füüsilises e-ülekande müügikoha terminalis algatatud kaardipõhine maksetehing (card payment initiated at a physical EFTPOS)

E-ülekandeid võimaldavas füüsilises müügikohas elektrooniliselt algatatud kaardipõhine maksetehing. Siia kuuluvad üldjuhul kaardipõhised maksetehingud e-ülekande müügikoha terminali (EFTPOS) kaudu kaupmehe asukohas. Siia ei kuulu e-raha maksetehingud.

Internetipankadel põhinevad kreeditkorraldused (Online banking based credit transfers)

Internetipankades algatatud kreeditkorraldused ja makse algatamise teenused.

Jaemaksesüsteem (Retail payment system, RPS)

Jaemaksesüsteem on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 260/2012 artikli 2 punktis 22.

Kaardi väljastaja (Card issuer)

Kaardi väljastaja on määratletud kui väljastaja määruse (EL) nr 2015/751 artikli 2 punktis 2 (3).

Kaardiandmete vargus (Card details theft)

Direktiivi (EL) 2015/2366 artikli 4 punktis 32 määratletud tundlike makseandmete vargus. Käesoleval juhul osutavad tundlikud makseandmed kaardipõhise makseinstrumendi andmetele.

Kaardid, mis võimaldavad juurdepääsu e-raha kontodele salvestatud e-rahale (Cards which give access to e-money stored on e-money accounts)

Vt „e-raha konto” määratlus.

Kaardipõhine makseinstrument (Card-based payment instrument)

Kaardipõhine makseinstrument on määratletud määruse (EL) 2015/751 artikli 2 punktis 20; siia kuuluvad ka edasilükatud deebetfunktsiooniga kaardid.

Kaardipõhised maksetehingud (Card-based payment transaction)

Kaardipõhised maksetehingud on määratletud määruse (EL) 2015/751 artikli 2 punktis 7; siia kuuluvad ka edasilükatud deebetfunktsiooniga kaardid.

Kaardipõhised maksetehingud kaardipõhiste makseinstrumentidega, mille on välja andnud residendist makseteenuse pakkujad ja mis on algatatud elektrooniliselt (Card-based payment transactions with card-based payment instruments issued by resident PSP initiated electronically)

Kaardipõhised maksetehingud, mis on algatatud EFTPOSis, ATMis või muus füüsilises terminalis, mis võimaldab elektroonilist makse algatamist, või kaugtehinguna elektroonilise teabeülekande teel. Siia ei kuulu kaardipõhised maksetehingud residendist PSPde poolt väljastatud kaardipõhiste makseinstrumentidega, mis algatatakse paberkandjal (näiteks kaardipõhise makseinstrumendi kopeerija, kui makseteavet säilitatakse paberkandjal).

Kaardipõhised maksetehingud kaardipõhiste makseinstrumentidega, mille on välja andnud residendist makseteenuse pakkujad (v.a kaardid, millel on ainult e-raha funktsioon) (Card-based payment transactions with card-based payment instruments issued by resident PSPs, except cards with an e-money function only)

Kaardipõhised maksetehingud, mis teostatakse deebet-, edasilükatud deebet- või krediitfunktsiooniga kaardiga terminalis või muu kanali kaudu.

Siia kuuluvad kõik kaardipõhise makseinstrumendiga algatatud maksetehingud, s.t:

a)	kõik tehingud, kus vastuvõtja ja kaardipõhise makseinstrumendi väljastaja on erinevad üksused, ja

b)	kõik tehingud, kus vastuvõtja ja kaardipõhise makseinstrumendi/tehingu väljastaja on sama üksus.

Siia kuuluvad ka makseteenuse pakkuja kontolt tehtavad mahaarvamised kaardipõhise maksetehingu arveldamisest, kui vastuvõtja ja kaardipõhise makseinstrumendi/tehingu väljaandja on sama üksus.

Siia kuuluvad ka telefoni teel või internetis kaardipõhist makseinstrumenti kasutades tehtud kaardipõhised maksetehingud.

Siia ei kuulu e-raha maksetehinguid.

Siia ei kuulu sularaha väljavõtmine ATMist ja sularaha sissemakse ATMi. Need kajastatakse „Sularaha väljavõtmine ATMist” või „Sularaha sissemakse ATMi” all.

Siia ei kuulu ka kreeditkorraldused ATMis. Need kajastatakse „Kreeditkorralduste” all.

Samuti ei kuulu siia sularaha ettemaksed müügikoha terminalides.

Kaardipõhised maksetehingud kaardipõhiste makseinstrumentidega, mille on välja andnud residendist makseteenuse pakkujad ja mis ei ole algatatud elektrooniliselt (Card-based payment transactions with card-based payment instruments issued by resident PSPs initiated non-electronically)

Füüsilises terminalis algatatud kaardipõhised maksetehingud manuaalses autoriseerimise menetluses (näiteks kopeerijad) (tehingud kaardi esitamisel) või posti teel/telefoni kaudu algatatud (MOTO) maksed (tehingud ilma kaarti esitamata).

Kaardipõhised maksetehingud kaardipõhiste makseinstrumentidega, mille on välja andnud residendist makseteenuse pakkujad ja mis on algatatud elektrooniliselt kaugmakse kanali kaudu (Card-based payment transactions with card-based payment instruments issued by resident PSPs initiated electronically via remote payment channel)

Elektrooniliselt algatatud kaardipõhine maksetehing, mis on üks direktiivi (EL) 2015/2366 artikli 4 lõikes 6 määratletud kaugmaksetehingu liik.

Kaardipõhised maksetehingud kaardipõhiste makseinstrumentidega, mille on välja andnud residendist makseteenuse pakkujad ja mis ei ole algatatud elektrooniliselt kaugmakse kanali kaudu (Card-based payment transactions with card-based payment instruments issued by resident PSPs initiated non-electronically via remote payment channel)

Mitte-elektrooniliselt algatatud kaardipõhine maksetehing, mis on üks direktiivi (EL) 2015/2366 artikli 4 lõikes 6 määratletud kaugmaksetehingu liik.

Kaart (Card)

Makseinstrument, mis põhineb kordumatul numbril, mida saab kasutada makse, sularaha väljavõtmise või sularaha hoiustamise algatamiseks ja mida töödeldakse kaardiskeemi poolt või kaardi väljaandja poolt käitatavas võrgus. Numbrit võib salvestada füüsilisele kaardile või muule seadmele (s.h juhtpult, kleebis, nutitelefon) või hoida virtuaalselt ilma füüsilise seadmeta. Vastavalt kokkuleppele kaardi väljaandjaga võimaldab kaart kaardivaldajal kasutada üht või mitut järgmist funktsiooni: sularaha, deebet, edasilükatud deebet, krediit ja e-raha.

Kaart, millele saab vahetult salvestada e-raha (Card on which e-money can be stored directly)

E-raha omaja valduses oleval kaardil hoitav e-raha. Vt ka „e-raha” määratlus.

Kaartide koguarv, sõltumata kaardi funktsioonide arvust (Total number of cards, irrespective of the number of functions on the card)

Ringluses olevate kaartide koguarv. Neil võivad olla üks või mitu järgmist funktsiooni: sularaha, deebet, krediit, edasilükatud deebet või e-raha.

Kaotatud või varastatud e-raha kaart (Lost or stolen e-money card)

See on pettuse liik, mille puhul kasutatakse kaotatud või varastatud e-raha kaarti ilma tegeliku või vaikimisi õigusärase valduseta kaardi üle.

Kaotatud või varastatud kaart (Lost or stolen card)

See on pettuse liik, mille puhul kasutatakse kaotatud või varastatud kaardipõhist makseinstrumenti (deebet-, edasilükatud deebetfunktsiooniga ja krediitkraat) ilma tegeliku või vaikimisi õigusärase valduseta kaardi üle.

Kaudne osaleja (indirect participant)

Kaudne osaleja on mitmetasandilise maksesüsteemi osaleja, kus otseosaleja teostab teatud süsteemis lubatavaid tegevusi (eelkõige arveldust) vahendajana.

Kõik kaudse osaleja tehingud arveldatakse asjaomast kaudset osalejat esindava otseosaleja arvel. Iga osaleja, kelle poole süsteem saab otse pöörduda, võetakse arvesse eraldi, olenemata kahe või enama sellise osaleja vahelise õigussuhte olemasolust.

Kaugmaksetehing (Remote payment transaction)

Kaugmaksetehing on määratletud direktiivi (EL) 2015/2366 artikli 4 punktis 6.

Kaupmees (Merchant)

Üksus, kes on volitatud kaupade ja/või teenuste eest vahendeid vastu võtma ning kes on sõlminud makseteenuse pakkujaga kokkuleppe nende vahendite vastu võtmiseks.

Kaupmehe kategooria kood (Merchant category code, MCC)

Neljakohaline number (ISO 18245 nimekirjas) jaefinantsteenuste jaoks. MCC-koodi abil liigitatakse äritegevus toodetavate kaupade ja pakutavate teenuste liigi järgi.

Kaupmehe poolt algatatud tehing (Merchant initiated transaction, MIT)

Kaupmehe poolt algatatud tehing on määratletud EBA „Suunistes, millega muudetakse EBA suuniseid pettusandmete esitamise kohta vastavalt teise makseteenuste direktiivi ((EL) 2015/2366) artikli 96 lõikele 6“ (EBA/GL/2020/01, II lisa, C osa, joonealune märkus 4)

Keskpank (Central bank)

Määruse (EL) nr 549/2013 A lisa lõigetes 2.72-2.74 määratletud keskpangad (allsektor S.121).

Kliendi tugev autentimine (Strong customer authentication, SCA)

Kliendi tugev autentimine on määratletud direktiivi (EL) 2015/2366 artikli 4 punktis 30.

Klientide arv (Number of clients)

Makseteenuse kasutajate arv, kellele kontoteabe teenuse pakkuja oma teenust osutab.

Kliiringu-ja arveldusasutus (Clearing and settlement organisation)

Maksesüsteemis otseosalev kliiringu- ja arveldusasutus.

Kombineeritud deebet-, sularaha- ja e-raha funktsiooniga kaart (Card with a combined debit, cash and e-money function)

Makseteenuse pakkuja väljastatud kaart, millel on kombineeritud sularaha-, deebet- ja e-raha funktsioon.

Kontaktivaba madala väärtusega makse (Contactless low value)

Kontaktivabad maksed, mille suhtes kohaldatakse komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2018/389 artiklit 11.

Kontaktivaba makse (Contactless payment)

Maksetehing, mille puhul kasutatakse kaarti või muud vahendit ning maksja ja kaupmees (ja/või tema seadmed) on samas füüsilises asukohas ning mille puhul teabevahetus kaasaskantava seadme ja müügikoha vahel toimub kontaktivaba tehnoloogia vahendusel.

Kontaktivaba maksefunktsiooniga kaart (Card with a contactless payment function)

Kaart, mis võimaldab maksekaarditehingu algatada kontaktivaba eritehnoloogiaga, mille puhul maksetehingu maksja ja makse saaja (ja/või nende seadmed) on samas füüsilises asukohas.

Konto debiteerimine tavalise raamatupidamiskandega (Debits from the account by simple book entry)

Makseteenuse pakkuja (s.h e-raha emitendi) poolt algatatud debiteerimisehingud ilma konkreetse maksekäsundita, mida teostatakse lihtsa raamatupidamiskandega (debiteerimiskanne) kliendi kontol ilma tavalist makseinstrumenti kasutamata. See aruandlus hõlmab järgmisi tehinguid: a) panga poolt intressi sissenõudmine; b) pangatasude mahaarvamine; c) finantsvaraga seotud maksude maksed, kui need on eraldi tehingud, mille jaoks klient ei ole andnud eraldi korraldust; d) laenu tagasimaksed; ja e) konto muu debiteerimine lihtsa raamatupidamiskandega. Need andmed ei kuulu otsekorralduste alla.

Konto krediteerimine tavalise raamatupidamiskandega (Credits to the accounts by simple book entry)

Makseteenuse pakkuja (s.h e-raha emitendi) poolt algatatud krediiditehingud ilma konkreetse maksekäsundita, mida teostatakse lihtsa raamatupidamiskandega (lihtne raamatupidamiskanne on krediidikirje kliendi kontol ilma tavalist makseinstrumenti kasutamata). See aruandlus hõlmab järgmisi tehinguid: a) panga intressimakse; b) panga dividendimakse; c) laenusumma väljastamine kliendi jooksvale kontole; ja d) konto muu krediteerimine lihtsa raamatupidamiskandega. Need andmed ei kuulu kreeditkorralduste alla.

Kontot haldav makseteenuse pakkuja (Account servicing payment service provider, ASPSP)

Kontot haldav makseteenuse pakkuja on määratletud direktiivi (EL) 2015/2366 artikli 4 punktis 17.

Kontoteabe teenus (account information service, AIS)

Kontoteabe teenus on määratletud direktiivi (EL) 2015/2366 artikli 4 punktis 16.

Kontoteabe teenuse pakkuja (Account information service provider, AISP)

Kontoteabe teenuse pakkuja on määratletud direktiivi (EL) 2015/2366 artikli 4 punktis 19.

Kontoteabe teenuse pakkujate poolt hinnatud kontode arv (Number of accounts accessed by AISPs)

Kontoteabe teenuse pakkujate (AISP) poolt aruandeperioodis hinnatud kontode arv.

Kontsentratsiooni suhtarv (Concentration ratio)

Kontsentratsiooni suhtarv näitab iga süsteemi viie suurima maksetehingute saatja turuosa (siia võib kuuluda keskpank). Viie suurima maksetehingute saatja turuosa arvuliselt või erineda viie suurima maksetehingute saatja turuosast väärtuse järgi. Iga osaleja, kellel on isiklik juurdepääs süsteemile, võetakse arvesse eraldi, olenemata sellest, kas osalejate vahel esineb kaks või enam seost.

Korduv tehing (Recurring transaction)

Maksetehingud, mille suhtes kohaldatakse erandit komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2018/389 artikli 14 kohaselt.

Krediidiasutus (Credit institution)

Krediidiasutus on määratletud määruse (EL) nr 575/2013 (4) artikli 4 lõike 1 punktis 1.

Krediitkaart (Credit card)

Krediitkaart on määratletud määruse (EL) 2015/751 artikli 2 punktis 34. Käesoleva määruse kohaldamisel jäetakse edasilükatud deebetfunktsiooniga kaardid välja.

Kreeditkorraldus (Credit transfer)

Kreeditkorraldus on määratletud direktiivi (EL) nr 2015/2366 artikli 4 punktis 24.

Kreeditkorralduse funktsiooniga ATM (ATM with a credit transfer function)

ATM, mis võimaldab volitatud kasutajal teha kreeditkorraldusi kaardipõhise makseinstrumendi abil või muul viisil.

Kreeditkorralduse makseskeem (Credit transfer payment scheme)

Vt „maksekeemi” määratlus. Rahvusvahelised makseskeemid hõlmavad SEPA kreeditülekandeskeemid ja SEPA välkkreeditülekande skeemid.

Lähiväljaside makse (Near Field Communication (NFC) payment)

Kontaktivaba maksetehing lähiväljaside (NFC) tehnoloogiat kasutades (ISO(IEC 18092).

Madal väärtus (Low value)

Maksetehingud, mille suhtes kohaldatakse erandit komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2018/389 artikli 16 kohaselt.

Makse algatamise teenus (Payment initiation service)

Makse algatamise teenus on määratletud direktiivi (EL) 2015/2366 artikli 4 punktis 15.

Makse algatamise teenuse pakkuja (Payment initiation service provider, PISP)

Makse algatamise teenuse pakkuja on määratletud direktiivi (EL) 2015/2366 artikli 4 punktis 18.

Makse saaja (Payee)

Makse saaja on määratletud direktiivi (EL) 2015/2366 artikli 4 punktis 9.

Makseasutus (Payment institution)

Makseasutus on määratletud direktiivi (EL) 2015/2366 artikli 4 punktis 4.

Maksefunktsiooniga kaart, v.a juhul, kui kaardil on ainult e-raha funktsioon (Card with a payment function, except cards with an e-money function only)

Kaart, millel on vähemalt üks järgmistest funktsioonidest: deebetfunktsioon, edasilükatud deebetfunktsioon või krediitfunktsioon. Kaardil võib olla ka muid funktsioone, näiteks e-raha funktsioon, kuid kaarte, millel on ainult e-raha funktsioon, selle liigi all arvesse ei võeta. Siia ei kuulu kaardid, millel on ainult sularaha väljavõtmise/hoiustamise funktsioon.

Makseinstrument (Payment instrument)

Makseinstrument on määratletud direktiivi (EL) 2015/2366 artikli 4 punktis 14.

Maksekaardisüsteem (Payment card scheme, CPS)

Maksekaardisüsteem on määratletud määruse (EL) nr 2015/751 artikli 2 punktis 16.

Maksekonto (Payment account)

Maksekonto on määratletud direktiivi (EL) 2015/2366 artikli 4 punktis 12.

Maksekäsund (Payment order)

Maksekäsund on määratletud direktiivi (EL) 2015/2366 artikli 4 punktis 13.

Makseskeem (Payment scheme)

Makseskeem on ametlike, standardsete ja ühiste reeglite kogum, mis võimaldab väärtust lõppkasutajate vahel elektroonilisi makseinstrumente kasutades üle kanda. Selle tööd juhib juhtorgan.

Maksesüsteem (Payment system)

Maksesüsteem on määratletud direktiivi (EL) 2015/2366 artikli 4 punktis 7.

Maksesüsteemi haldaja (Payment system operator, PSO)

Maksesüsteemi haldaja on maksesüsteemi haldamise eest õiguslikult vastutav juriidiline isik.

Makseteenus (Payment service)

Makseteenus on direktiivi (EL) 2015/2366 I lisas osutatud äritegevus või käesoleva määruse artikli 4 lõike 3 punktis a osutatud tegevus.

Makseteenuse kasutaja (Payment service user, PSU)

Makseteenuse kasutaja on määratletud direktiivi (EL) 2015/2366 artikli 4 punktis 10.

Makseteenuse pakkuja (Payment service provider, PSP)

Makseteenuse pakkuja on määratletud direktiivi (EL) 2015/2366 artikli 4 punktis 11.

Maksetehingu algatamine (Initiation of a payment transaction)

Maksekäsundi (5) esitamine makseteenuse kasutaja poolt.

Maksetehingute vastuvõtmine (Acquiring of payment transactions)

Maksetehingute vastuvõtmine on määratletud direktiivi (EL) 2015/2366 artikli 4 punktis 44.

Maksja (Payer)

Maksja on määratletud direktiivi (EL) 2015/2366 artikli 4 punktis 8.

Maksja manipuleerimine (Manipulation of the payer)

Maksja manipuleerimine on määratletud EBA „Suuniste pettusandmete esitamise kohta vastavalt teise makseteenuste direktiivi ((EL) 2015/2366) artikli 96 lõikele 6“ suunises 1.6.d (EBA/GL/2018/05)

Mitmetasandiline maksesüsteem (Tiering arrangement)

Korraldus, mille puhul süsteemi kaudsed osalejad peavad oma tehingute tegemiseks kasutama otseosalejate teenuseid

Mitterahaloomeasutus (Non-MFI)

Füüsiline või juriidiline isik, kes ei kuulu rahaloomeasutuste sektorisse.

Maksestatistikas jäetakse makseteenuse pakkujaid mitterahaloomeasutuste sektorist välja.

Mitterahaloomeasutusi kaasavate maksetehingute koguarv (Total payment transactions involving non-MFIs)

Makseinstrumentidega teostatud tehingute koguarv, millesse on kaasatud mitterahaloomeasutused. Makseinstrumentidega teostatud tehingute koguväärtus, millesse on kaasatud mitterahaloomeasutused.

Mobiilimakselahendus (Mobile payment solution)

Lahendus, mida kasutatakse maksete algatamiseks, mille puhul makseandmeid ja maksekorraldused edastatakse ja/või kinnitatakse mobiilsides ja mobiilseadme andmeedastustehnoloogiat kasutades. Siia kuuluvad digirahakott ja muud mobiilimakselahendused, mida kasutatakse P2P (isikult isikule) ja/või C2B (tarbijalt kaupmehele) tehingutes, s.t kreeditkorraldused, kaardimaksed ja/või e-raha ülekanded.

Muu e-raha emitent (Other e-money issuer)

E-raha emitendid, kes ei ole „e-raha asutused” või „krediidiasutused”. Vt „e-raha emitendi” määratlus.

Muud finantseerimisasutused (Other financial institutions)

Kõik maksesüsteemis osalevad, asjaomaste asutuste (s.t keskpanga või usaldatavusjärelevalve teostaja) järelevalve all olevad finantsasutused, mida ei käsitleta krediidiasutustena.

Muud makseteenuse osutajad ja e-raha emitendid (Other PSPs and e-money issuers)

Muud makseteenuse osutajad on määratletud kui makseteenuse osutajad käesolevas lisas, v.a krediidiasutused, e-raha asutused, makseasutused ja keskpangad käesoleva lisa määratluses.

Muud makseteenused (Other payment services)

Kõik makseteenused, mis on direktiivi (EL) 2015/2366 kohaldamisalas, kuid mida ei saa liigitada III lisa makseteenuste muudesse liikidesse.

Muud otseosalejad (Other direct participants)

Maksesüsteemi otseosaleja, v.a krediidiasutused ja keskpangad.

Muud teenused, mis ei direktiivi (EL) 2015/2366) kohaldamisalas (Other services not included in Directive (EU) 2015/2366)

Kõik makseteenused, mis ei ole direktiivi (EL) 2015/2366 kohaldamisalas ja mida ei saa liigitada III lisa makseteenuste muudesse liikidesse.

Müügikoha tehingud, v.a e-raha tehingud (POS transactions, except e-money transactions)

Tehingud, mida teostatakse POS terminalis kaardilugejat või muud vahendit kasutades, kus asub kohane makserakendus.

Siia ei kuulu tehingud, kus kasutatakse e-raha funktsiooniga kaarti ja POS sularaha väljavõtmist.

Müügikoha terminal (Point of sale (POS) terminal)

Füüsiline seade, mida kasutatakse jaemüügi asukohas makseteabe vastuvõtmiseks tarbijalt-ettevõtjale (C2B) tehingutes (ost) (tavaliselt elektrooniliselt). Makseteave võetakse tavaliselt vastu manuaalselt paberkandjal või elektrooniliselt, näiteks EFTPOS.

Müügikoha terminal, mis loeb e-raha tehinguid (POS terminal accepting e-money transactions)

Müügikoha terminal, mille lisavõimaluseks on e-raha maksete vastuvõtmine. Siia ei kuulu e-raha kaarditerminalid, mis ainult võtavad vastu e-raha makseid (6).

Müügikoha terminalidest sularaha väljavõtmine (Cash advance at point of sale (POS) terminals)

Tehingud, mille puhul kaardivaldaja saab kaarti kasutades või muul viisil müügikoha terminalist sularaha koos kaupade ja teenuste eest tasumisega (tavaliselt osutatakse sellele kui tagasimaksele (cash-back)).

Müügikoht (Point of sale)

Müügikoht on määratletud määruse (EL) nr 2015/751 artikli 2 punktis 29.

Otsekorraldus (Direct debit)

Otsekorraldus on määratletud direktiivi (EL) nr 2015/2366 artikli 4 punktis 23.

Otsekorralduse makseskeem (Direct debit payment scheme)

Vt „maksekeemi” määratlus. Rahvusvahelised otsekorralduse skeemid hõlmavad SEPA otsekorralduse põhiskeemid ja SEPA otsekorralduse B2B skeemid.

Otseosaleja (Direct participant)

Otseosaleja on üksus, kelle maksesüsteem saab tuvastada ja kellel on luba saata ja saada maksekäsundeid süsteemi kaudu vahetult ilma vahendajata või kelle suhtes kohaldatakse vahetult maksesüsteemi reegleid. Mõnedes süsteemides esitavad otseosalejad korraldusi kaudsete osalejate nimel. Iga osaleja, kellel on süsteemile oma juurdepääs, võetakse arvesse eraldi.

P2P mobiilimakselahendus (P2P mobile payment solution)

Lahendus, mille puhul maksete algatamine, kinnitamine ja/või saamine toimub üksikisikute vahel (P2P) mobiilseadet kasutades. Maksekorralduse ja muud makseandmed edastatakse või kinnitatakse mobiilseadmega. Maksja ja/või makse saaja tuvastamiseks võib kasutada unikaalset mobiilimakse koodi, näiteks mobiiltelefoni numbrit või e-posti aadressi. P2P mobiilimakselahendusi võib kasutada kreeditkorralduste, kaardimaksete ja/või e-raha tehingute algatamiseks.

Paberkandjal algatatud kreeditkorraldused (Credit transfers initiated in paper-based form)

Kreeditkorraldus, mille maksja algatab paberkandja vormis või andes juhise filiaali teenindusleti töötajale algatada kreeditkorraldus või muu manuaalset töötlemist vajav kreeditkorraldus.

Petturi poolt maksekäsundi andmine (Issuance of a payment order by the fraudster)

Petturi poolt maksekäsundi andmine on määratletud kui „Maksekäsundi petturipoolne väljastamine“ EBA „Suuniste pettusandmete esitamise kohta vastavalt teise makseteenuste direktiivi artikli 96 lõikele 6“ suunises 1.6.d (EBA/GL/2018/05).

Petturi poolt maksekäsundi muutmine (Modification of a payment order by the fraudster)

Petturi poolt maksekäsundi muutmine on määratletud kui maksekäsundi petturipoolne muutmine EBA „Suuniste pettusandmete esitamise kohta vastavalt teise makseteenuste direktiivi artikli 96 lõikele 6“ suunises 1.6.c (EBA/GL/2018/05).

Petturlik maksetehing (Fraudulent payment transaction)

Petturlik maksetehing hõlmab kõik maksepettuse juhud, mis on toodud EBA „Suuniste pettusandmete esitamise kohta vastavalt teise makseteenuste direktiivi artikli 96 lõikele 6“ suunises 1.1 (EBA/GL/2018/05).

Pettusest tulenev kahjum vastutava isiku kohta (Losses due to fraud per liability bearer)

Pettusest tulenev kahjum vastutava isiku kohta on määratletud kui „Pettuse tõttu tekkinud kahjum vastutuse kandja kohta“ EBA „Suunistes pettusandmete esitamise kohta vastavalt teise makseteenuste direktiivi artikli 96 lõikele 6“ (EBA/GL/2018/05, suunis 1.6.b).

Piiriülene maksetehing (Cross-border payment transaction)

Maksetehing, mis on algatatud maksja või makse saaja poolt ning mille puhul maksja makseteenuse pakkuja ja makse saaja makseteenuse pakkuja asuvad erinevates riikides. Kaardipõhiste maksetehingute jaoks on piiriülene maksetehing määratletud määruse (EL) 2015/751 (7) artikli 2 punktis 8.

Maksesüsteemide puhul eelkõige erinevates riikides asuvate osalejate vaheline maksetehing.

Rahaloomeasutused (Monetary financial institutions, MFIs)

Rahaloomeasutus on määratletud määruse (EL) nr 549/2013 A lisa punktis 2.67.

Rahasiire (Money remittance)

Rahasiire on määratletud direktiivi (EL) nr 2015/2366 artikli 4 punktis 22.

Riigisisene maksetehing (Domestic payment transaction)

Riigisisene maksetehing on määratletud määruse (EL) nr 260/2012 artikli 2 punktis 27. Kaardipõhiste maksetehingute jaoks on riigisisene maksetehing määratletud määruse (EL) 2015/751 artikli 2 punktis 9.

Saadetud tehing (Transaction sent)

Makseteenuse pakkujale saadetud tehing, millesse on kaasatud mitterahaloomeasutused. Aruandluse riigis esitab andmed residendist makseteenuse pakkuja.

Makseteenustele kohaldatakse järgmisi nõudeid:

a)	kreeditkorraldused võetakse arvesse maksja poolel;

b)	otsekorraldused võetakse arvesse makse saaja poolel;

c)	tšekid võetakse arvesse makse saaja poolel;

d)	kaarditehingud võetakse arvesse maksja, s.t väljaandmise poolel.

e)	e-raha maksetehingud võetakse arvesse kas maksja või makse saaja poolel, sõltuvalt maksetehingu algatamiseks kasutatud kanalist. Kui tehing võetakse arvesse maksja (makse saaja) poolel saadetud tehinguna, peaks tehingu arvesse võtma ka makse saaja (maksja) poolel laekunud tehinguna.

Maksesüsteemide puhul on tegemist tehinguga, mille osaleja on saatnud töötlemiseks maksesüsteemi.

Saadetud tehingud kokku (Total transactions sent)

Konkreetsesse maksesüsteemi esitatud ja seal töödeldud tehingute koguarv.

Konkreetsesse maksesüsteemi esitatud ja seal töödeldud tehingute koguväärtus.

Saadud tehing (Transaction received)

Makseteenuse pakkujalt laekunud tehing, millesse on kaasatud mitterahaloomeasutused. Aruandluse riigis esitab andmed residendist makseteenuse pakkuja.

Makseteenustele kohaldatakse järgmisi nõudeid:

a)	kreeditkorraldused võetakse arvesse makse saaja poolel;

b)	otsekorraldused võetakse arvesse maksja poolel;

c)	tšekid võetakse arvesse maksja poolel;

d)	kaarditehingud võetakse arvesse makse saaja, s.t vastuvõtmise poolel.

e)	e-raha maksetehingud võetakse arvesse kas maksja või makse saaja poolel, sõltuvalt maksetehingu algatamiseks kasutatud kanalist. Kui tehing võetakse arvesse maksja (makse saaja) poolel laekunud tehinguna, peaks tehingu arvesse võtma ka makse saaja (maksja) poolel saadetud tehinguna.

Saamata e-raha kaart (E-money card not received)

E-raha kaart, mille osas maksja väidab, et pole seda saanud, kuigi maksja makseteenuse pakkuja (väljastaja) kinnituse kohaselt on see maksjale saadetud (mis tahes vormis).

Saamata kaart (Card not received)

Kaardipõhine makseinstrument, mille osas maksja väidab, et pole seda saanud, kuigi maksja PSP (väljastaja) kinnituse kohaselt on see maksjale saadetud (mis tahes vormis).

Sularaha (Cash)

Ringluses olevad pangatähed ja mündid, mida hoitakse väljaspool rahaloomeasutuste (MFI) sektorit rahaloomeasutuse varahoidlates.

Sularaha- ja makseautomaadi tehingud, v.a e-raha tehingud (ATM transactions, except e-money transactions)

Maksetehing (8) sularaha- või makseautomaadist kaardipõhise makseinstrumendi abil või muul viisil. Siia ei kuulu e-raha maksetehinguid.

Sularaha sissemakse sularaha- või makseautomaati, v.a e-raha tehingud (ATM cash deposit, except e-money transactions)

Sularaha sissemakse sularaha- või makseautomaati kaardipõhise makseinstrumendi abil või muul viisil. See hõlmab terminalis (manuaalse sekkumiseta) tehtud sularaha sissemakse tehinguid, kus maksja tuvastatakse kaardipõhise makseinstrumendi abil või muul viisil.

Sularaha- või makseautomaat (Automated teller machine, ATM)

Elektromehaaniline seade, mis võimaldab volitatud kaardivaldajal võtta kaardipõhise makseinstrumendi abil või muul viisil oma kontolt sularaha ja/või saada muid teenuseid, näiteks saldoteated, rahaülekanded või hoiustamine.

Sularaha väljavõtmine kaardipõhist makseinstrumenti kasutades (v.a e-raha tehingud) (Cash withdrawal using card-based payment instruments, except e-money transactions)

Sularaha väljavõtmine ATMis või makseteenuse pakkuja teenindusletis, kasutades sularahafunktsiooniga kaarti. Siia ei kuulu e-raha maksetehingud; siia kuulub müügikoha terminalidest sularaha väljavõtmine.

Sularaha väljavõtmine sularaha- või makseautomaadist, v.a e-raha tehingud (ATM cash withdrawal, except e-money transactions)

Sularaha väljavõtmine sularaha- või makseautomaadist kaardi abil või muul viisil.

Siia ei kuulu maksetehingud kaupade või teenuste ostmiseks, mis moodustavad osa sularaha ettemaksest müügikoha terminalides (tagasimakse tehingud (cash-back)).

Sularaha väljavõtmise funktsiooniga ATM (ATM with a cash withdrawal function)

ATM, mis võimaldab volitatud kasutajal võtta oma kontolt välja sularaha kaardipõhise instrumendi abil või muul viisil.

Sularahafunktsiooniga kaart (Card with a cash function)

Kaart, mis võimaldab kaardivaldajal sularaha ATMist välja võtta ja/või ATMi sisse maksta.

Suurmaksete arveldussüsteem (Large-value payment system, LVPS)

Suurmaksete arveldussüsteem on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 260/2012 artikli 4 punktis 18.

Teenindusleti kaudu sularaha hoiustamine (Over the counter (OTC) cash deposits)

Sularaha sissemakse makseteenuse pakkuja juures, mille puhul kasutatakse vormi; siia kuuluvad juhud, kui kaarti kasutatakse ainult maksja tuvastamiseks.

Teenindusleti kaudu sularaha väljavõtmine (Over the counter (OTC) cash withdrawals)

Sularaha väljavõtmine makseteenuse pakkuja kontolt vormi kasutades; siia kuuluvad juhud, kui kaarti kasutatakse ainult makse saaja tuvastamiseks.

Tehingud terminalides, kus mitteresidendist makseteenuse pakkujad võtavad tehinguid vastu residendist makseteenuse pakkujate poolt väljastatud kaartidega (Transactions at terminals at which transactions are acquired by non-resident PSPs with cards issued by resident PSPs)

Maksetehingud, mis tehakse kõikides terminalides, kus mitteresidendist makseteenuse pakkujad tehinguid vastu võtavad (makseteenuse pakkuja asukohariigis või sellest väljaspool asuvates), mille puhul kasutatakse kaarte, mille on väljastanud residendist makseteenuse pakkujad.

Geograafiline jaotus (vt III lisa) osutab terminali asukohariigile.

Tehingud terminalides, kus residendist makseteenuse pakkujad võtavad tehinguid vastu residendist makseteenuse pakkujate poolt väljastatud kaartidega (Transactions at terminals at which transactions are acquired by resident PSPs with cards issued by resident PSPs)

Maksetehingud, mis tehakse kõikides terminalides, kus residendist makseteenuse pakkujad tehinguid vastu võtavad (makseteenuse pakkuja asukohariigis või sellest väljaspool asuvates), mille puhul kasutatakse kaarte, mille on väljastanud residendist makseteenuse pakkujad.

Geograafiline jaotus (vt III lisa) osutab terminali asukohariigile.

Tehingud terminalides, kus residendist makseteenuse pakkujad võtavad tehinguid vastu mitteresidendist makseteenuse pakkujate poolt väljastatud kaartidega (Transactions at terminals at which transactions are acquired by resident PSPs with cards issued by non-resident PSPs)

Geograafiline jaotus (vt III lisa) osutab terminali asukohariigile.

Tehinguriski analüüs (Transaction Risk Analysis, TRA)

Maksetehingud, mille suhtes kohaldatakse erandit komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2018/389 artikli 18 kohaselt.

Transpordi- või parkimistasude mehitamata terminalid (Unattended terminals for transport fares or parking fees)

Maksetehingud, mille suhtes kohaldatakse erandit komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2018/389 artikli 12 kohaselt.

Tšekk (Cheque)

Ühe poole (tšeki maksja) kirjalik ja allkirjastatud korraldus teisele poolele (tšeki väljaandja, tavaliselt krediidiasutus), mis kohustab tšeki väljaandjat tšeki maksja korraldusel määratud summa tšeki maksjale või tšeki maksja poolt osutatud kolmandale isikule tingimusteta välja maksma.

Usaldusväärsed maksesaajad (Trusted beneficiaries)

Maksetehingud, mille suhtes kohaldatakse erandit komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2018/389 artikli 13 kohaselt.

Vahendid (Funds)

Vahendid on määratletud kui rahalised vahendid direktiivi (EL) nr 2015/2366 artikli 4 punktis 25.

Vahendustasu (Interchange fee)

Vahendustasu on määratletud määruse (EL) nr 2015/751 artikli 2 punktis 10.

Valitsemissektor (General government)

Määruse (EL) nr 549/2013 A lisa lõigetes 2.111-2.117 määratletud valitsemissektor (sektor S.13).

Vastuvõtja (Acquirer)

Vastuvõtja on määratletud määruse (EL) nr 2015/751 artikli 2 punktis 1 (9).

Võltsitud e-raha kaart (Counterfeit e-money card)

Muudetud või ebaseaduslikult taastoodetud e-raha kaardi kasutamine, k.a magnetriba või reljeeftrüki paljundamine või muutmine.

Võltsitud kaart (Counterfeit card)

Muudetud või ebaseaduslikult taastoodetud kaardipõhise makseinstrumendi kasutamine, k.a magnetriba või reljeeftrüki paljundamine või muutmine.

Välkmakse (Instant payment)

Välkmaksed on elektroonilised jaemaksed, mis töödeldakse reaalajas 24 tundi ööpäevas 365 päeva aastas ja mille vahendid on viivitamata vastuvõtja kasutuses.

Äriühingute turvalised makseprotsessid ja -protokollid (Secure corporate payment processes and protocols)

Maksetehingud, mille suhtes kohaldatakse erandit komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2018/389 artikli 17 kohaselt.

Ühtne euromaksete piirkond (Single Euro Payments Area, SEPA)

SEPA on Euroopa Liidu (EL) maksete integreerimise algatus, mille eesmärgiks on harmoneerida elektroonilised euromaksed Euroopas. See järgib eurodes tehtavate maksete jaoks määratletud tehniliste ja äriliste nõuete kogumit, mis on sätestatud määruses (EL) 260/2012.

Üksikmaksena algatatud kreeditkorraldus (Credit transfers initiated on a single payment basis)

Elektrooniliselt (muudest kreeditkorraldustest eraldi) algatatud kreeditkorraldus, s.t mitte algatatud kreeditkorralduste kogumis.

Üksikmaksena algatatud otsekorraldus (Direct debit initiated on a single payment basis)

Elektrooniliselt (muudest otsekorraldustest eraldi) algatatud otsekorraldus, s.t mitte kogumis algatatud otsekorraldused.

Ülekantavate üleööhoiuste arv (Number of transferable overnight deposits)

Ülekantavate üleööhoiustega kontode, mis on määratletud määruse (EL) nr 1071/2013 (EKP/210/33) II lisa 2. osa tabeli „Instrumendiliigid“ punktis 9.1a, arv.

Ülekantavate üleööhoiuste arv, sellest interneti- või arvutijuurdepääsuga ülekantavad üleööhoiused (Number of transferable overnight deposits of which: number of internet/PC linked overnight transferable deposits)

Ülekantavate üleööhoiuste, mis on määratletud määruse (EL) nr 1071/2013 (EKP/210/33) II lisa 2. osa tabeli „Instrumendiliigid“ punktis 9.1a, arv, mida hoiavad mitterahaloomeasutused ja millele kontoomanikul on elektrooniline juurdepääs interneti kaudu või eritarkvara ja -sideliine kasutava pangarakendusega arvuti kaudu.

Üleööhoiuste arv (Number of overnight deposits)

Üleööhoiustega kontode, mis on määratletud määruse (EL) nr 1071/2013 (EKP/210/33) II lisa 2. osa tabeli „Instrumendiliigid“ punktis 9.1, arv.

Üleööhoiuste arv, sellest interneti- või arvutijuurdepääsuga üleööhoiuste arv (number of overnight deposits of which: number of internet/PC linked overnight deposits)

Mitterahaloomeasutuste üleööhoiuste kontode arv, millele kontoomanikel on elektrooniline juurdepääs interneti kaudu või eritarkvara ja –sideliine kasutava pangarakendusega arvuti kaudu.

(1) Komisjoni delegeeritud määrus (EL) nr 2018/389, 27. november 2017, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2015/2366 regulatiivsete tehniliste standarditega, mis käsitlevad kliendi tugevat autentimist ning ühiseid ja turvalisi teabevahetuse avatud standardeid (ELT L 69, 13.3.2018, lk 23).

(2) Vt käesoleva lisa mõistet „e-raha“.

(3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2015/751, 29. aprill 2015, kaardipõhiste maksetehingute vahendustasude kohta (ELT L 123, 19.5.2015, lk 1).

(4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 575/2013, 26. juuni 2013, krediidiasutuste ja investeerimisühingute suhtes kohaldatavate usaldatavusnõuete kohta ja määruse (EL) nr 648/2012 muutmise kohta (ELT L 176, 27.6.2013, lk 1).

(5) Vt käesoleva lisa mõistet „Maksekäsund“.

(6) Vt käesoleva lisa mõistet „E-raha kaarditerminalid“.

(7) II lisas määratletud piirülese maksetehingu osas on nõutav teave vastaspoole residentsuse ja müügikoha asukoha kohta, et määrata, kas kaardipõhine maksetehing on piiriülene. Seetõttu tuleb esitada teave vastaspoole residentsuse ja müügikoha asukoha kohta koos.

(8) Vt käesoleva määruse mõistet „Maksetehing“.

(9) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2015/751, 29. aprill 2015, kaardipõhiste maksetehingute vahendustasude kohta (ELT L 123, 19.5.2015, lk 1).

III LISA

ARUANDLUSVORMID

Aruandluskohustus on osutatud hallides lahtrites. Makseteenuse pakkujad esitavad andmed tabelite 1 kuni 6 ja 9 osas; maksesüsteemi haldajad esitavad andmed tabelite 7 ja 8 osas. Tabelite 4 ja 5 kahest versioonist tuleb esitada ainult üks. Kõik makseteenuse pakkujad, kelle suhtes ei kohaldata erandit artikli 4 alusel, esitavad tabelite 4a ja 5a andmed; andmeesitajad, kelle suhtes kohaldatakse erandit artikli 4 lõigete 2 ja 3 alusel esitavad tabelite 4b ja 5b statistilised andmed. Geograafilist jaotust on täpsustatud käesoleva lisa lõpus.

Kõik makseteenuse pakkujad, v.a need, kelle suhtes kohaldatakse erandit artikli 4 lõigete 2 ja 3 alusel, esitavad tabeli 1 andmed kaks korda aastas.

Tabel 1

Mitterahaloomeasutustele makseteenust osutavad asutused

(Perioodi lõpp, tegelike ühikute arv, väärtus eurodes, Geo 0, kui ei ole osutatud teisti)

	Arv	Väärtus
Krediidiasutused
Üleööhoiuste arv
sellest:
interneti- või arvutijuurdepääsuga üleööhoiuste arv (tuhandetes)
Ülekantavate üleööhoiuste arv
sellest:
interneti- või arvutijuurdepääsuga ülekantavate üleööhoiuste arv
Maksekontode arv
E-raha kontode arv
Emiteeritud e-raha positsiooniväärtused (1)
Kontoteabe teenuse pakkujad
Klientide arv	Geo 3
E-raha asutused
Maksekontode arv
E-raha kontode arv
Emiteeritud e-raha positsiooniväärtused (1)
Makseasutused
Maksekontode arv
Kontoteabe teenuse pakkujad
Klientide arv	Geo 3
Muud makseteenuse osutajad ja e-raha emitendid
Maksekontode arv
E-raha kontode arv
Emiteeritud e-raha positsiooniväärtused (1)
Kontot haldav makseteenuse pakkuja
Kontot haldavate makseteenuse pakkujate poolt kasutatavate maksekontode arv	Geo 3

Kõik makseteenuse pakkujad, v.a need, kelle suhtes kohaldatakse erandit artikli 4 lõigete 2 ja 3 alusel, esitavad tabeli 2 andmed kaks korda aastas.

Tabel 2

Kaardi funktsioonid

(Perioodi lõpp, tegelike ühikute arv, Geo 0)

Residendist makseteenuse pakkujate poolt väljastatud kaardid	Arv
Sularahafunktsiooniga kaardid
Maksefunktsiooniga kaardid (v.a juhul, kui kaardil on ainult e-raha funktsioon)
sellest:
Deebetkaart
VISA maksekaardisüsteemi raames välja antud kaardid
MASTERCARD maksekaardisüsteemi raames välja antud kaardid
muu maksekaardisüsteemi raames välja antud kaardid (2)
Edasilükatud deebetfunktsiooniga kaart
VISA maksekaardisüsteemi raames välja antud kaardid
MASTERCARD maksekaardisüsteemi raames välja antud kaardid
muu maksekaardisüsteemi raames välja antud kaardid 2
Krediitkaart
VISA maksekaardisüsteemi raames välja antud kaardid
MASTERCARD maksekaardisüsteemi raames välja antud kaardid
muu maksekaardisüsteemi raames välja antud kaardid (2)
E-raha funktsiooniga kaardid
Kaardid, millele saab vahetult salvestada e-raha
sellest:
e-raha funktsiooniga kaardid, mida on laetud vähemalt üks kord
Kaardid, mis võimaldavad juurdepääsu e-raha kontodele salvestatud e-rahale
Kaartide koguarv, sõltumata kaardi funktsioonide arvust
sellest:
kombineeritud deebet-, sularaha- ja e-raha funktsiooniga kaardid
kontaktivaba maksefunktsiooniga kaardid

Kõik makseteenuse pakkujad, v.a need, kelle suhtes kohaldatakse erandit artikli 4 lõigete 2 ja 3 alusel, esitavad tabeli 3 andmed kaks korda aastas.

Tabel 3

Kaardilugejad

(Perioodi lõpp, tegelike ühikute arv, Geo 3)

Residendist makseteenuse pakkujate poolt kättesaadavaks tehtud terminalid	Arv
Sularaha- või makseautomaadid (ATM)
sellest:
Sularaha väljavõtmise funktsiooniga ATMid
Krediitkorralduse funktsiooniga ATMid
Kontaktivaba tehingut lugevad ATMid
Müügikoha (POS) terminalid
sellest:
E-ülekande müügikoha terminalid (EFTPOS)
sellest:
Kontaktivaba tehingut lugevad
e-raha tehinguid lugevad
e-raha kaardi terminalid
sellest:
e-raha kaartide üles-/allalaadimise terminalid
e-raha kaarte lugevad terminalid

Kõik makseteenuse pakkujad, v.a need, kelle suhtes kohaldatakse erandit artikli 4 lõigete 2 ja 3 alusel, esitavad tabeli 4a andmed kaks korda aastas.

Tabel 4a

Maksetehingud, millesse on kaasatud mitterahaloomeasutused

(Periood kokku, Geo 3 ((*)), kui ei ole osutatud teisiti, tehingute arv miljonites; tehingute väärtus miljonites eurodes)

	Saadetud			Saadud
	Kokku	Kaugtehingud	Mitte-kaugtehingud	Kokku	Kaugtehingud	Mitte-kaugtehingud
Kreeditkorraldused
Kreeditkorraldused (kokku)
Paberkandjal algatatud
Elektrooniliselt algatatud
Failina/kogumina algatatud
Üksikmaksena algatatud
sellest:
internetipankadel põhinevad kreeditkorraldused
sellest:
e-kaubanduse maksed
ATM või muu makseteenuse pakkuja terminal
Mobiilimakselahendus
sellest:
P2P mobiilimakselahendus
sellest:
töödeldud kreeditkorralduste skeemides (3)
Tugev kliendiautentimine (SCA)
Vähem tugev kliendiautentimine (mitte-SCA)
Põhjendused mitte-SCA autentimise kohta (4):
Madal väärtus
Endale tehtud maksed
Usaldusväärsed maksesaajad
Korduv tehing
Äriühingute turvalised makseprotsessid ja -protokollid
Tehinguriski analüüs
Kontaktivaba madala väärtusega makse
Transpordi- või parkimistasude mehitamata terminalid
Muu
sellest:
PISP algatatud
Otsekorraldused
Otsekorraldused (kokku)
Failina/kogumina algatatud
Üksikmaksena algatatud
Elektrooniliselt antud nõusolek
töödeldud otsekorralduse skeemides (3)
Volitus antud muus vormis
töödeldud otsekorralduse skeemides (3)
Kaardipõhised maksetehingud
Kaardipõhised maksetehingud kaardipõhiste makseinstrumentidega, mille on välja andnud residendist makseteenuse pakkujad [saadetud] / vastu võetud residendist makseteenuse pakkujate poolt (v.a kaardid, millel on ainult e-raha funktsioon) [saadud]
Algatatud mitte-elektrooniliselt
Elektrooniliselt algatatud
sellest:
Mobiilimakselahendus
sellest:
P2P mobiilimakselahendus
Füüsilises EFTPOS terminalis algatatud
sellest:
Kontaktivaba makse
sellest:
Lähiväljaside (NFC) makse
ATMis algatatud
Muud
sellest:
Töödeldud maksekaardisüsteemis (3)
sellest:
deebetkaartidega
edasilükatud deebetfunktsiooniga kaartidega
krediitkaartidega
sellest:
Tugev kliendiautentimine (SCA)
Vähem tugev kliendiautentimine (mitte-SCA)
Põhjendused mitte-SCA autentimise kohta (4):
Usaldusväärsed maksesaajad
Korduv tehing
Kontaktivaba madala väärtusega
Transpordi- või parkimistasude mehitamata terminalid
Madal väärtus
Äriühingute turvalised makseprotsessid ja -protokollid
Tehinguriski analüüs
Kaupmehe poolt algatatud tehingud (MIT)
Muu
Sularaha väljavõtmine
Sularaha väljavõtmine kaardipõhist makseinstrumenti kasutades (v.a e-raha tehingud)
Töödeldud maksekaardisüsteemis (3)
sellest:
deebetkaartidega
edasilükatud deebetfunktsiooniga kaartidega
krediitkaartidega
E-raha maksetehingud
E-raha maksed residendist makseteenuse pakkujate poolt välja antud e-rahaga (kokku)
Kaartidega, millele saab vahetult salvestada e-raha
E-raha kontodega
sellest:
kaardi juurdepääsu kasutades
Mobiilimakselahendus
sellest:
P2P mobiilimakselahendus
Muud
Tugev kliendiautentimine (SCA)
Vähem tugev kliendiautentimine (mitte-SCA)
Põhjendused mitte-SCA autentimise kohta:
Madal väärtus
Usaldusväärsed maksesaajad
Korduv tehing
Endale tehtud maksed
Äriühingute turvalised makseprotsessid ja -protokollid
Tehinguriski analüüs
Kontaktivaba madala väärtusega makse
Transpordi- või parkimistasude mehitamata terminalid
Kaupmehe poolt algatatud tehingud (MIT)
Muu
Tšekid
Rahasiirded
Muud makseteenused
Mitterahaloomeasutusi kaasavate maksetehingute koguarv
Makse algatamise teenused
Tugev kliendiautentimine (SCA)
Vähem tugev kliendiautentimine (mitte-SCA)
sellest jaotustega makseinstrumendi kohta:
Kreeditkorraldused
Muu
Muud teenused (ei ole hõlmatud direktiivis (EL) 2015/2366)
Konto krediteerimine tavalise raamatupidamiskandega	Geo 0
Konto debiteerimine tavalise raamatupidamiskandega	Geo 0
Muud	Geo 0

Tabeli 4b andmed esitavad ainult need makseteenuse pakkujad, kelle suhtes kohaldatakse erandit,artikli 4 lõigete 2 ja 3 alusel, kord aastas poolaasta lõikes.

Tabel 4b

Andmeesitajad, kelle suhtes kohaldatakse erandit, esitavad andmed tehingute kohta, millesse on kaasatud mitterahaloomeasutused.

(Periood kokku, Geo 3 ((*)), tehingute arv miljonites; tehingute väärtus miljonites eurodes)

	Saadetud			Laekunud
	Kokku	Kaugtehingud	Mitte-kaugtehingud	Kokku	Kaugtehingud	Mitte-kaugtehingud
Kreeditkorraldused
Kreeditkorraldused (kokku)
Paberkandjal algatatud
Elektrooniliselt algatatud
sellest:
Tugev kliendiautentimine (SCA)
Vähem tugev kliendiautentimine (mitte-SCA)
Põhjendused mitte-SCA autentimise kohta:
Madal väärtus
Endale tehtud maksed
Usaldusväärsed maksesaajad
Korduv tehing
Äriühingute turvalised makseprotsessid ja -protokollid
Tehinguriski analüüs
Kontaktivaba madala väärtusega makse
Transpordi- või parkimistasude mehitamata terminalid
Muu
sellest:
PISP algatatud
Otsekorraldused
Otsekorraldused (kokku)
Elektrooniliselt antud nõusolek
Volitus antud muus vormis
Kaardipõhised maksetehingud
Kaardipõhised maksetehingud kaardipõhiste makseinstrumentidega, mille on välja andnud residendist makseteenuse pakkujad [saadetud] / vastu võetud residendist makseteenuse pakkujate poolt (v.a kaardid, millel on ainult e-raha funktsioon) [saadud]
Algatatud mitte-elektrooniliselt
Elektrooniliselt algatatud
sellest:
deebetkaartidega
edasilükatud deebetfunktsiooniga kaartidega
krediitkaartidega
sellest:
Tugev kliendiautentimine (SCA)
Vähem tugev kliendiautentimine (mitte-SCA)
Põhjendused mitte-SCA autentimise kohta:
Usaldusväärsed maksesaajad
Korduv tehing
Kontaktivaba madala väärtusega makse
Transpordi- või parkimistasude mehitamata terminalid
Madal väärtus
Äriühingute turvalised makseprotsessid ja -protokollid
Tehinguriski analüüs
Kaupmehe poolt algatatud tehingud (MIT)
Muu
Sularaha väljavõtmine
Sularaha väljavõtmine kaardipõhist makseinstrumenti kasutades (v.a e-raha tehingud)
sellest:
deebetkaartidega
edasilükatud deebetfunktsiooniga kaartidega
krediitkaartidega
E-raha maksetehingud
E-raha maksed residendist makseteenuse pakkujate poolt välja antud e-rahaga (kokku)
Tugev kliendiautentimine (SCA)
Vähem tugev kliendiautentimine (mitte-SCA)
Põhjendused mitte-SCA autentimise kohta:
Madal väärtus
Usaldusväärsed maksesaajad
Korduv tehing
Endale tehtud maksed
Äriühingute turvalised makseprotsessid ja -protokollid
Tehinguriski analüüs
Kontaktivaba madala väärtusega makse
Transpordi- või parkimistasude mehitamata terminalid
Kaupmehe poolt algatatud tehingud (MIT)
Muu
Rahasiirded
Makse algatamise teenused
Tugev kliendiautentimine (SCA)
Vähem tugev kliendiautentimine (mitte-SCA)
sellest jaotustega makseinstrumendi kohta:
Kreeditkorraldused
Muu

Kõik makseteenuse pakkujad, v.a need, kelle suhtes kohaldatakse erandit artikli 4 lõigete 2 ja 3 alusel, esitavad tabeli 5a andmed kaks korda aastas.

Tabel 5a

Mitterahaloomeasutusi kaasavad petturlikud maksetehingud

(Periood kokku, Geo 3 ((*)) kui ei ole osutatud teisti, tehingute arv miljonites; tehingute väärtus miljonites eurodes)

	Saadetud			Saadud
	Kokku	Kaugtehingud	Mitte-kaugtehingud	Kokku	Kaugtehingud	Mitte-kaugtehingud
Petturlikud kreeditkorraldused
Petturlikud kreeditkorraldused (kokku)
Paberkandjal algatatud
Elektrooniliselt algatatud
Failina/kogumina algatatud
Üksikmaksena algatatud
sellest:
internetipankadel põhinevad kreeditkorraldused
sellest:
e-kaubanduse maksed
ATM või muu makseteenuse pakkuja terminal
Mobiilimakselahendus
sellest:
P2P mobiilimakselahendus
sellest:
töödeldud kreeditkorralduste skeemides (5)
Tugev kliendiautentimine (SCA)
Sellest petturlikud kreeditkorraldused algpunktide kaupa:
Petturi poolt maksekäsundi andmine
Petturi poolt maksekäsundi muutmine
Maksja manipuleerimine petturi poolt maksekäsundi andmiseks
Vähem tugev kliendiautentimine (mitte-SCA)
Sellest petturlikud kreeditkorraldused algpunktide kaupa:
Petturi poolt maksekäsundi andmine
Petturi poolt maksekäsundi muutmine
Maksja manipuleerimine petturi poolt maksekäsundi andmiseks
Põhjendused mitte-SCA autentimise kohta (6):
Madal väärtus
Endale tehtud maksed
Usaldusväärsed maksesaajad
Korduv tehing
Äriühingute turvalised makseprotsessid ja -protokollid
Tehinguriski analüüs
Kontaktivaba madala väärtusega makse
Transpordi- või parkimistasude mehitamata terminalid
Muu
sellest:
PISP algatatud
sellest pettusest tulenev kahjum vastutava isiku kohta: (7)
Andmeid esitav makseteenuse pakkuja (PSP)	Geo1
Andmeid esitava makseteenuse pakkuja (PSP) makseteenuse kasutaja (PSU)	Geo1
Muud	Geo1
Petturlikud otsekorraldused
Petturlikud otsekorraldused (kokku)
Failina/kogumina algatatud
Üksikmaksena algatatud
Elektrooniliselt antud nõusolek
töödeldud otsekorralduse skeemides (5)
Sellest petturlikud otsekorraldused algpunktide kaupa:
Autoriseerimata maksetehing
Maksja manipuleerimine
Volitus antud muus vormis
töödeldud otsekorralduse skeemides (5)
Sellest petturlikud otsekorraldused algpunktide kaupa:
Autoriseerimata maksetehing
Maksja manipuleerimine
sellest pettusest tulenev kahjum vastutava isiku kohta: (7)
Andmeid esitav makseteenuse pakkuja (PSP)	Geo1
Andmeid esitava makseteenuse pakkuja (PSP) makseteenuse kasutaja (PSU)	Geo1
Muud	Geo1
Petturlikud kaardipõhised maksetehingud
Petturlikud kaardipõhised maksetehingud kaardipõhiste makseinstrumentidega, mille on välja andnud residendist makseteenuse pakkujad [saadetud] / vastu võetud residendist makseteenuse pakkujate poolt (v.a kaardid, millel on ainult e-raha funktsioon) [saadud]
Algatatud mitte-elektrooniliselt
Elektrooniliselt algatatud
sellest:
Mobiilimakselahendus
sellest:
P2P mobiilimakselahendus
Füüsilises EFTPOS terminalis algatatud
sellest:
Kontaktivaba makse
sellest:
Lähiväljaside (NFC) makse
ATMis algatatud
Muud
sellest:
Töödeldud maksekaardisüsteemis (5)
sellest:
deebetkaartidega
edasilükatud deebetfunktsiooniga kaartidega
krediitkaartidega
sellest:
Tugev kliendiautentimine (SCA)
sellest petturlikud kaardimaksed algpunkti kaupa:
Petturi poolt maksekäsundi andmine
Kaotatud või varastatud kaart
Saamata kaart
Võltsitud kaart
Kaardiandmete vargus
Muud
Petturi poolt maksekäsundi muutmine
Maksja manipuleerimine kaardimakse tegemiseks
Vähem tugev kliendiautentimine (mitte-SCA)
sellest petturlikud kaardimaksed algpunkti kaupa:
Petturi poolt maksekäsundi andmine
Kaotatud või varastatud kaart
Saamata kaart
Võltsitud kaart
Kaardiandmete vargus
Muud
Petturi poolt maksekäsundi muutmine
Maksja manipuleerimine kaardimakse tegemiseks
Põhjendused mitte-SCA autentimise kohta (6):
Usaldusväärsed maksesaajad
Korduv tehing
Kontaktivaba madala väärtusega makse
Transpordi- või parkimistasude mehitamata terminalid
Madal väärtus
Äriühingute turvalised makseprotsessid ja -
Tehinguriski analüüs
Kaupmehe poolt algatatud tehingud (MIT)
Muu
sellest pettusest tulenev kahjum vastutava isiku kohta: (7)
Andmeid esitav makseteenuse pakkuja (PSP)	Geo1			Geo1
Andmeid esitava makseteenuse pakkuja (PSP) makseteenuse kasutaja (PSU)	Geo1			Geo1
Muud	Geo1			Geo1
Petturlik sularaha väljavõtmine
Petturlik sularaha väljavõtmine kaardipõhist makseinstrumenti kasutades (v.a e-raha tehingud) (kokku)
Töödeldud maksekaardisüsteemis (5)
sellest:
deebetkaartidega
edasilükatud deebetfunktsiooniga kaartidega
krediitkaartidega
sellest petturlik sularaha väljavõtmine algpunkti kaupa:
Petturi poolt maksekäsundi andmine
Kaotatud või varastatud kaart
Saamata kaart
Võltsitud kaart
Muu
Maksja manipuleerimine sularaha väljavõtmiseks
sellest pettusest tulenev kahjum vastutava isiku kohta: (7)
Andmeid esitav makseteenuse pakkuja (PSP)	Geo1			Geo1
Andmeid esitava makseteenuse pakkuja (PSP) makseteenuse kasutaja (PSU)	Geo1			Geo1
Muud	Geo1			Geo1
Petturlikud e-raha maksetehingud
Petturlikud e-raha maksed residendist makseteenuse pakkujate poolt välja antud e-rahaga (kokku)
Kaartidega, millele saab vahetult salvestada e-raha
E-raha kontodega
sellest:
kaardi juurdepääsu kasutades
Mobiilimakselahendus
sellest:
P2P mobiilimakselahendus
Muud
Tugev kliendiautentimine (SCA)
sellest petturlikud e-raha kaardi maksed algpunkti kaupa:
Petturi poolt maksekäsundi andmine
Kaotatud või varastatud e-raha kaart
Saamata e-raha kaart
Võltsitud e-raha kaart
Kaardiandmete vargus
Autoriseerimata e-raha kontotehing
Petturi poolt maksekäsundi muutmine
Maksja manipuleerimine e-raha kaardimakse tegemiseks
Vähem tugev kliendiautentimine (mitte-SCA)
sellest petturlikud e-raha kaardi maksed algpunkti kaupa:
Petturi poolt maksekäsundi andmine
Kaotatud või varastatud e-raha kaart
Saamata e-raha kaart
Võltsitud e-raha kaart
Kaardiandmete vargus
Autoriseerimata e-raha kontotehing
Petturi poolt maksekäsundi muutmine
Maksja manipuleerimine e-raha kaardimakse tegemiseks
Põhjendused mitte-SCA autentimise kohta:
Madal väärtus
Usaldusväärsed maksesaajad
Korduv tehing
Endale tehtud maksed
Äriühingute turvalised makseprotsessid ja -protokollid
Tehinguriski analüüs
Kontaktivaba madala väärtusega makse
Transpordi- või parkimistasude mehitamata terminalid
Kaupmehe poolt algatatud tehingud (MIT)
Muu
sellest pettusest tulenev kahjum vastutava isiku kohta: (7)
Andmeid esitav makseteenuse pakkuja (PSP)	Geo1
Andmeid esitava makseteenuse pakkuja (PSP) makseteenuse kasutaja (PSU)	Geo1
Muud	Geo1
Tšekid
Rahasiirded
Muud makseteenused
Mitterahaloomeasutusi kaasavate petturlike maksetehingute koguarv
Makse algatamise teenused
Tugev kliendiautentimine (SCA)
Vähem tugev kliendiautentimine (mitte-SCA)
sellest jaotustega makseinstrumendi kohta:
Kreeditkorraldused
Muu

Tabeli 5b andmed esitavad ainult need makseteenuse pakkujad, kelle suhtes kohaldatakse erandit artikli 4 lõigete 2 ja 3 alusel, kord aastas poolaasta lõikes.

Tabel 5b

Andmeesitajad, kelle suhtes kohaldatakse erandit, esitavad andmed petturlike maksetehingute kohta, millesse on kaasatud mitterahaloomeasutused.

(Periood kokku, Geo 3 ((*)) kui ei ole osutatud teisti, tehingute arv miljonites; tehingute väärtus miljonites eurodes)

	Saadetud			Saadud
	Kokku	Kaugtehingud	Mitte-kaugtehingud	Kokku	Kaugtehingud	Mitte-kaugtehingud
Petturlikud kreeditkorraldused
Petturlikud kreeditkorraldused (kokku)
Paberkandjal algatatud
Elektrooniliselt algatatud
sellest:
Tugev kliendiautentimine (SCA)
Sellest petturlikud kreeditkorraldused algpunktide kaupa:
Petturi poolt maksekäsundi andmine
Petturi poolt maksekäsundi muutmine
Maksja manipuleerimine petturi poolt maksekäsundi andmiseks
Vähem tugev kliendiautentimine (mitte-SCA)
Sellest petturlikud kreeditkorraldused algpunktide kaupa:
Petturi poolt maksekäsundi andmine
Petturi poolt maksekäsundi muutmine
Maksja manipuleerimine petturi poolt maksekäsundi andmiseks
Põhjendused mitte-SCA autentimise kohta:
Madal väärtus
Endale tehtud maksed
Usaldusväärsed maksesaajad
Korduv tehing
Äriühingute turvalised makseprotsessid ja -protokollid
Tehinguriski analüüs
Kontaktivaba madala väärtusega makse
Transpordi- või parkimistasude mehitamata terminalid
Muu
sellest:
PISP algatatud
sellest pettusest tulenev kahjum vastutava isiku kohta: (8)
Andmeid esitav makseteenuse pakkuja (PSP)	Geo1
Andmeid esitava makseteenuse pakkuja (PSP) makseteenuse kasutaja (PSU)	Geo1
Muud	Geo1
Petturlikud otsekorraldused
Petturlikud otsekorraldused (kokku)
Elektrooniliselt antud nõusolek
Sellest petturlikud otsekorraldused algpunktide kaupa:
Autoriseerimata maksetehing
Maksja manipuleerimine
Volitus antud muus vormis
Sellest petturlikud otsekorraldused algpunktide kaupa:
Autoriseerimata maksetehing
Maksja manipuleerimine
sellest pettusest tulenev kahjum vastutava isiku kohta: (8)
Andmeid esitav makseteenuse pakkuja (PSP)	Geo1
Andmeid esitava makseteenuse pakkuja (PSP) makseteenuse kasutaja (PSU)	Geo1
Muud	Geo1
Petturlikud kaardipõhised maksetehingud
Petturlikud kaardipõhised maksetehingud kaardipõhiste makseinstrumentidega, mille on välja andnud residendist makseteenuse pakkujad [saadetud] / vastu võetud residendist makseteenuse pakkujate poolt (v.a kaardid, millel on ainult e-raha funktsioon) [saadud]
Algatatud mitte-elektrooniliselt
Elektrooniliselt algatatud
sellest:
deebetkaartidega
edasilükatud deebetfunktsiooniga kaartidega
krediitkaartidega
sellest:
Tugev kliendiautentimine (SCA)
sellest petturlikud kaardimaksed algpunkti kaupa:
Petturi poolt maksekäsundi andmine
Kaotatud või varastatud kaart
Saamata kaart
Võltsitud kaart
Kaardiandmete vargus
Muud
Petturi poolt maksekäsundi muutmine
Maksja manipuleerimine kaardimakse tegemiseks
Vähem tugev kliendiautentimine (mitte-SCA)
sellest petturlikud kaardimaksed algpunkti kaupa:
Petturi poolt maksekäsundi andmine
Kaotatud või varastatud kaart
Saamata kaart
Võltsitud kaart
Kaardiandmete vargus
Muud
Petturi poolt maksekäsundi muutmine
Maksja manipuleerimine kaardimakse tegemiseks
Põhjendused mitte-SCA autentimise kohta:
Usaldusväärsed maksesaajad
Korduv tehing
Kontaktivaba madala väärtusega makse
Transpordi- või parkimistasude mehitamata terminalid
Madal väärtus
Äriühingute turvalised makseprotsessid ja -protokollid
Tehinguriski analüüs
Kaupmehe poolt algatatud tehingud (MIT)
Muu
sellest pettusest tulenev kahjum vastutava isiku kohta: (8)
Andmeid esitav makseteenuse pakkuja (PSP)	Geo1			Geo1
Andmeid esitava makseteenuse pakkuja (PSP) makseteenuse kasutaja (PSU)	Geo1			Geo1
Muud	Geo1			Geo1
Petturlik sularaha väljavõtmine
Petturlik sularaha väljavõtmine kaardipõhist makseinstrumenti kasutades (v.a e-raha tehingud) (kokku)
deebetkaartidega
edasilükatud deebetfunktsiooniga kaartidega
krediitkaartidega
sellest petturlik sularaha väljavõtmine algpunkti kaupa:
Petturi poolt maksekäsundi andmine
Kaotatud või varastatud kaart
Saamata kaart
Võltsitud kaart
Muu
Maksja manipuleerimine sularaha väljavõtmiseks
sellest pettusest tulenev kahjum vastutava isiku kohta: (8)
Andmeid esitav makseteenuse pakkuja (PSP)	Geo1
Andmeid esitava makseteenuse pakkuja (PSP) makseteenuse kasutaja (PSU)	Geo1
Muud	Geo1
Petturlikud e-raha maksetehingud
Petturlikud e-raha maksed residendist makseteenuse pakkujate poolt välja antud e-rahaga (kokku)
Tugev kliendiautentimine (SCA)
sellest petturlikud e-raha kaardi maksed algpunkti kaupa:
Petturi poolt maksekäsundi andmine
Kaotatud või varastatud e-raha kaart
Saamata e-raha kaart
Võltsitud e-raha kaart
Kaardiandmete vargus
Autoriseerimata e-raha kontotehing
Petturi poolt maksekäsundi muutmine
Maksja manipuleerimine e-raha kaardimakse tegemiseks
Vähem tugev kliendiautentimine (mitte-SCA)
sellest petturlikud e-raha kaardi maksed algpunkti kaupa:
Petturi poolt maksekäsundi andmine
Kaotatud või varastatud e-raha kaart
Saamata e-raha kaart
Võltsitud e-raha kaart
Kaardiandmete vargus
Autoriseerimata e-raha kontotehing
Petturi poolt maksekäsundi muutmine
Maksja manipuleerimine e-raha kaardimakse tegemiseks
Põhjendused mitte-SCA autentimise kohta:
Madal väärtus
Usaldusväärsed maksesaajad
Korduv tehing
Endale tehtud maksed
Äriühingute turvalised makseprotsessid ja -protokollid
Tehinguriski analüüs
Kontaktivaba madala väärtusega makse
Transpordi- või parkimistasude mehitamata terminalid
Kaupmehe poolt algatatud tehingud (MIT)
Muu
sellest pettusest tulenev kahjum vastutava isiku kohta: (8)
Andmeid esitav makseteenuse pakkuja (PSP)	Geo1
Andmeid esitava makseteenuse pakkuja (PSP) makseteenuse kasutaja (PSU)	Geo1
Muud	Geo1
Rahasiirded
Makse algatamise teenused
Tugev kliendiautentimine (SCA)
Vähem tugev kliendiautentimine (mitte-SCA)
sellest jaotustega makseinstrumendi kohta:
Kreeditkorraldused
Muu

Kõik makseteenuse pakkujad, v.a need, kelle suhtes kohaldatakse erandit artikli 4 lõigete 2 ja 3 alusel, esitavad tabeli 6 andmed kaks korda aastas.

Tabel 6

Mitterahaloomeasutusi kaasavad maksetehingud terminali liigi kaupa

(Perioodil kokku; tehingute arv miljonites; tehingute väärtus miljonites eurodes, Geo 3, kui ei ole osutatud teisti,)

Tehingud terminalide liigi kaupa (9)		Arv	Väärtus
a)	Tehingud terminalides, kus residendist makseteenuse pakkujad võtavad tehinguid vastu residendist makseteenuse pakkujate poolt väljastatud kaartidega
	sellest:
	Sularaha väljavõtmine pangaautomaadist (v.a e-raha tehingud)
	Sularaha sissemakse pangaautomaati, v.a e-raha tehingud
	Muud ATM tehingud, v.a e-raha tehingud
	POS tehingud, v.a e-raha tehingud
	e-raha kaardi üles-/allalaadimine
	e-raha maksed e-raha funktsiooniga kaardiga Geo 3
b)	Tehingud terminalides, kus residendist makseteenuse pakkujad võtavad tehinguid vastu mitteresidendist makseteenuse pakkujate poolt väljastatud kaartidega
	sellest:
	Sularaha väljavõtmine pangaautomaadist (v.a e-raha tehingud)
	Sularaha sissemakse pangaautomaati, v.a e-raha tehingud
	Muud ATM tehingud, v.a e-raha tehingud
	POS tehingud, v.a e-raha tehingud
	e-raha kaardi üles-/allalaadimine
	e-raha maksed e-raha funktsiooniga kaardiga Geo 3
c)	Tehingud terminalides, kus mitteresidendist makseteenuse pakkujad võtavad tehinguid vastu residendist makseteenuse pakkujate poolt väljastatud kaartidega
	sellest:
	Sularaha väljavõtmine pangaautomaadist (v.a e-raha tehingud)
	Sularaha sissemakse pangaautomaati, v.a e-raha tehingud
	Muud ATM tehingud, v.a e-raha tehingud
	POS tehingud, v.a e-raha tehingud
	e-raha kaardi üles-/allalaadimine
	e-raha maksed e-raha funktsiooniga kaardiga Geo 3

	Sularaha väljavõtmine teenindusleti kaudu	Geo 1	Geo 1
	Sularaha sissemaksed teenindusleti kaudu	Geo 1	Geo 1
	Sularaha väljamaksed müügikoha terminalides	Geo 1	Geo 1

Maksesüsteemide haldajad esitavad andmed tabeli 7 osas.

Tabel 7

Osalemine teatavates maksesüsteemides

(Perioodi lõpp, tegelike ühikute arv, Geo 1)

Maksesüsteem, v.a TARGET2	Arv
Osalejate arv
Otseosalejad
Krediidiasutused
Keskpank
Muud otseosalejad
Valitsussektor
Makse-ja arveldusasutused
Muud finantseerimisasutused
Muud
Kaudsed osalejad

Maksesüsteemide haldajad esitavad andmed tabeli 8 osas.

Tabel 8

Teatavates maksesüsteemides töödeldud maksed

(Perioodil kokku; tehingute arv miljonites; tehingute väärtus miljonites eurodes, Geo 4, kui ei ole osutatud teisiti)

	Saadetud
	Arv	Väärtus
Maksesüsteem (mitte TARGET2) - suurmaksete maksesüsteem
Tehingud kokku
Kreeditkorraldused
Paberkandjal algatatud	Geo 1	Geo 1
Elektrooniliselt algatatud	Geo 1	Geo 1
Otsekorraldused
Kaardipõhised maksetehingud
Raha väljavõtmised sularahaautomaadist
Sularaha sissemaksed sularahaautomaati
E-raha maksetehingud
Tšekid
Muud makseteenused
Kontsentratsiooni suhtarv	Geo 1	Geo 1
Maksesüsteem (mitte TARGET2) - jaemaksete maksesüsteem
Tehingud kokku
Kreeditkorraldused
Paberkandjal algatatud	Geo 1	Geo 1
Elektrooniliselt algatatud	Geo 1	Geo 1
sellest:
välkmaksed	Geo 1	Geo 1
Otsekorraldused
Kaardipõhised maksetehingud
Raha väljavõtmised sularahaautomaadist
Sularaha sissemaksed sularahaautomaati
E-raha maksetehingud
Tšekid
Muud makseteenused
Kontsentratsiooni suhtarv	Geo 1	Geo 1

Kõik makseteenuse pakkujad, v.a need, kelle suhtes kohaldatakse erandit artikli 4 lõigete 2 ja 3 alusel, esitavad tabeli 9 andmed kord kvartalis.

Tabel 9

Kvartaliaruandlus maksetehingute kohta, millesse on kaasatud mitterahaloomeasutused

(Periood kokku, Geo 6 ((**)), tehingute arv miljonites; tehingute väärtus miljonites eurodes)

	Saadetud
	Kokku	Kaugtehingud	Mitte-kaugtehingud
Kreeditkorraldused
Kreeditkorraldused (kokku)
Elektrooniliselt algatatud
Otsekorraldused
Otsekorraldused (kokku)
Kaardipõhised maksetehingud
Kaardipõhised maksetehingud kaardipõhiste makseinstrumentidega, mille on välja andnud residendist makseteenuse pakkujad (v.a kaardid, millel on ainult e-raha funktsioon) [saadetud]
Elektrooniliselt algatatud
sellest:
Kaupmehe kategooria kood (MCC)
E-raha maksetehingud
E-raha maksed residendist makseteenuse pakkujate poolt välja antud e-rahaga (kokku)
Tšekid

Geograafiline jaotus

Geo 0	Geo 1	Geo 2	Geo 3	Geo 4	Geo 6
Riigisisesed	Riigisisesed ja piiriülesed kokku	Piiriülesed	Riigisisesed	Riigisisesed	Jaotus kõikide riikide kaupa (10)
			Jaotus EMP liikmesriikide kaupa	Piiriülene EMP-sisene
			Välismaailm (piiriülene EMP-väline)	Välismaailm (piiriülene EMP-väline)

(1) E-raha emitentide poolt emiteeritud e-raha positsiooniväärtused.

(2) Muude maksekaardisüsteemide raames välja antud kaartide kohta tuleb esitada aruanded vastavalt RKP nõuetele.

((*)) Piiriüleste kaardipõhiste makseteenuste osas esitatakse vastaspoole residentsus ja müügikoha asukoht koos. Kaugjuhtimise teel algatatud kaardipõhiste maksetehingute osas esitatakse maksetehingute kohta vastuvõtva maksteenuse pakkuja riik ja müügikoha riik. Mittekaugjuhtimise teel algatatud kaardipõhiste maksetehingute osas esitatakse maksetehingute kohta vastuvõtva maksteenuse pakkuja riik ja füüsilise terminali asukoha riik. Laekunud maksetehingute osas esitatakse maksetehingute kohta saatva maksteenuse pakkuja riik ja müügikoha riik. Laekunud maksetehingute osas esitatakse maksetehingute kohta saatva maksteenuse pakkuja riik ja füüsilise müügikoha riik.

(3) Andmed tuleb esitada iga skeemi kohta eraldi.

(4) Põhjendused mitte-SCA autentimise kohta esitatakse jaotustega skeemide kohta.

(5) Põhjendused mitte-SCA autentimise kohta esitatakse jaotustega skeemide kohta.

(6) Esitatalkse ainult petturlike maksetehingute väärtus.

(7) Andmed tuleb esitada iga skeemi kohta eraldi.

(8) Andmed tuleb esitada iga skeemi kohta eraldi.

(9) Geograafiline (Geo) jaotus põhineb terminali asukohal.

((**)) Teave kaugjuhtimise teel algatatud piiriüleste kaardipõhiste maksetehingute kohta tuleb esitada selleks, et tuvastada müügikoha asukohariik; seevastu teave mitte-kaugjuhtimise teel algatatud piiriüleste kaardipõhiste maksetehingute kohta tuleb esitada selleks, et tuvastada riik, kus füüsiline terminal asub.

(10) ISO 3166 alusel: https://www.iso.org/obp/ui/#search

IV LISA

MIINIMUMNÕUDED, MIDA PEAB TÄITMA TEGELIK ANDMEID ESITAV ÜLDKOGUM

Euroopa Keskpanga (EKP) statistilise aruandluse nõuete järgimiseks peavad andmeesitajad täitma järgmisi miinimumnõudeid.

Edastamise miinimumnõuded:

a)	andmed tuleb edastada õigeks ajaks ja asjaomase RKP seatud tähtaegade jooksul;

b)	statistilised aruanded tuleb esitada sellisel kujul ja sellises formaadis, mis vastab asjaomase RKP kehtestatud tehnilistele aruandlusnõuetele;

c)	andmeesitaja peab andma asjaomasele RKP-le ühe või mitme kontaktisiku kontaktandmed;

d)	tuleb järgida asjaomasele RKP-le andmete edastamise tehnilisi nõudeid.

Täpsuse miinimumnõuded:

a)	statistiline teave peab olema õige: kõik lineaarkitsendused peavad olema täidetud (nt vahesummad kokku peavad vastama lõppsummadele) ja eri aruandlussagedustega esitatud andmed peavad olema omavahel kooskõlas;

b)	andmeesitajad peavad suutma anda teavet muutuste kohta, mis ilmnevad edastatud andmetest;

c)	statistiline teave peab olema täielik ning selles ei tohi olla pidevaid ega struktuurilisi lünki; puuduvatest andmetest tuleb asjaomast RKPd teavitada ja nende puudumist selgitada ning need tuleb esitada esimesel võimalusel;

d)	andmeesitajad peavad järgima ümardamispõhimõtteid, mis asjaomane RKP on kehtestanud andmete tehniliseks edastamiseks.

Mõistete vastavuse miinimumnõuded:

a)	statistiline teave peab vastama käesolevas määruses sätestatud määratlustele ja liigitustele;

b)	kui nendest määratlustest ja liigitustest on kõrvale kaldutud, peavad andmeesitajad korrapäraselt kontrollima kasutatud meetme ja käesoleva määruse kohase meetme vahelist erinevust ja selle mõõtma;

c)	andmeesitajad peavad suutma selgitada katkestusi edastatud andmetes võrdluses varasemate perioodide andmetega.

Andmete parandamise miinimumnõuded:

Tuleb järgida EKP ja asjaomase RKP sätestatud põhimõtteid ja korda andmete parandamiseks. Korrapäraselt tehtavatest parandustest kõrvalekalduvatele parandustele tuleb lisada selgitus.

Top

Choose the experimental features you want to try