32020R1816

EUR-Lex

Access to European Union law

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

EUROPA
EUR-Lex home
Delegeeritud määrus - 2020/1816 - EN - EUR-Lex

Help

Search tips

Need more search options? Use the Advanced search

Document 32020R1816

Komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2020/1816, 17. juuli 2020, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2016/1011 seoses võrdlusaluse kirjelduses esitatava selgitusega selle kohta, kuidas kajastatakse igas esitatud ja avaldatud võrdlusaluses keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimistegureid (EMPs kohaldatav tekst)

C/2020/4744

ELT L 406, 3.12.2020, p. 1–11 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

Legal status of the document In force

ELI: http://data.europa.eu/eli/reg_del/2020/1816/oj

HTML

PDF

Official Journal

3.12.2020

Euroopa Liidu Teataja

L 406/1

KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) 2020/1816,

17. juuli 2020,

millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2016/1011 seoses võrdlusaluse kirjelduses esitatava selgitusega selle kohta, kuidas kajastatakse igas esitatud ja avaldatud võrdlusaluses keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimistegureid

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2016. aasta määrust (EL) 2016/1011, mis käsitleb indekseid, mida kasutatakse võrdlusalustena finantsinstrumentide ja -lepingute puhul või investeerimisfondide tootluse mõõtmiseks, ning millega muudetakse direktiive 2008/48/EÜ ja 2014/17/EL ning määrust (EL) nr 596/2014, (1) eriti selle artikli 27 lõiget 2b,

ning arvestades järgmist:

(1)

Liidu poolt 5. oktoobril 2016 heaks kiidetud ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni alusel vastu võetud Pariisi kokkuleppe (2) (edaspidi „Pariisi kokkulepe“) eesmärk on tugevdada kliimamuutustele reageerimist, muu hulgas viies investeerimisvood kooskõlla arenguteega, mis on suunatud vähese kasvuhoonegaaside heite ja kliimamuutustele vastupanuvõimelise arengu saavutamisele.

(2)

Komisjon võttis 11. detsembril 2019 vastu teatise Euroopa Parlamendile, Euroopa Ülemkogule, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Euroopa roheline kokkulepe“ (3). Euroopa roheline kokkulepe on uue majanduskasvu strateegia, mille eesmärk on muuta liit õiglaseks ja jõukaks, kaasaegse, ressursitõhusa ja konkurentsivõimelise majandusega ühiskonnaks, kus 2050. aastaks ei ole enam kasvuhoonegaaside netoheidet ja kus majanduskasv on ressursikasutusest lahutatud. Euroopa rohelise kokkuleppe rakendamiseks on vaja, et investoritele antaks selgeid ja pikaajalisi signaale, et hoida ära varade kasutuskõlbmatuks muutumist ja kaasata kestlikku rahastust.

(3)	Määruse (EL) 2016/1011 kohaselt peavad võrdlusaluste haldurid võrdlusaluse kirjelduses selgitama, kuidas kajastatakse igas esitatud ja avaldatud võrdlusaluses või võrdlusaluste rühmas keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimistegureid.

(4)	Keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimistegurite kajastamise selgitamise erinevad viisid vähendaksid võrdlusaluste võrreldavust ning keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimistegurite ulatuse ja eesmärkide selgust. Seepärast tuleb kindlaks määrata sellise selgituse sisu ja näha ette kasutatav vorm.

(5)

Selleks et paremini kohandada teavet investorite jaoks, peaks nõue selgitada, kuidas iga esitatud ja avaldatud võrdlusaluse või võrdlusaluste rühma puhul kajastatakse keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimistegureid, arvesse võtma alusvara, millel võrdlusalused põhinevad. Käesolevat määrust ei tuleks kohaldada võrdlusaluste suhtes, millel ei ole kliimamuutustele mõju avaldavaid alusvarasid, nagu intressimäära võrdlusalused ja välisvaluuta võrdlusalused.

(6)

Selgitus selle kohta, kuidas keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimistegureid kajastatakse, peaks sisaldama asjaomaste keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimistegurite vastavat punktisummat agregeeritud kaalutud keskmise väärtusena võrreldes võrdlusalusega. Sellist punktisummat ei tuleks avalikustada võrdlusaluste iga komponendi kohta. Kui see on asjakohane ja sobiv, peaksid võrdlusaluste haldurid suutma esitada täiendavat keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimisalast teavet.

(7)	ELi kliimaülemineku võrdlusaluste ja Pariisi kokkulepet järgivate ELi võrdlusaluste puhul ning võlakirjade ja kapitaliväärtpaberite oluliste võrdlusaluste puhul tuleks nende omaduste ja eesmärkide tõttu kehtestada konkreetsed avalikustamisnõuded.

(8)	Võrdlusaluse kasutajatele täpse ja ajakohase teabe andmiseks peaksid võrdlusaluse haldurid esitatud teavet ajakohastama, et kajastada võrdlusaluse kirjelduses tehtud muudatusi, ning märkima teabe ajakohastamise põhjuse ja kuupäevad,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)	„kapitaliväärtpaberid“ – börsil noteeritud aktsiad;

b)	„fikseeritud tulumääraga võlaväärtpaberid“ – noteeritud võlaväärtpaberid, välja arvatud need, mille on emiteerinud avalik emitent;

c)	„riigi võlakohustused“ – avaliku emitendi emiteeritud võlaväärtpaberid.

Artikkel 2

Selgitus selle kohta, kuidas kajastatakse igas võrdlusaluses või võrdlusaluste rühmas keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimistegureid

1. Võrdlusaluse haldurid selgitavad võrdlusaluse kirjelduses, kasutades I lisas esitatud vormi, kuidas kajastatakse igas esitatud ja avaldatud võrdlusaluses või võrdlusaluste rühmas II lisas loetletud keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimistegureid.

Esimeses lõigus sätestatud nõuet ei kohaldata intressimäära ja välisvaluuta võrdlusaluste suhtes.

2. Lõikes 1 osutatud selgitus hõlmab keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimistegurite punktisummat agregeeritud kaalutud keskmise väärtusena võrreldes võrdlusalusega ja võrdlusaluse rühmaga.

3. Üksikute võrdlusaluste puhul võivad võrdlusaluste haldurid selle asemel, et esitada kogu käesoleva määruse I lisas esitatud vormis nõutav teave, asendada selle teabe võrdlusaluse kirjeldusele lisatud hüperlingiga veebisaidile, mis sisaldab kogu kõnealust teavet.

4. Kui võrdlusalused hõlmavad erinevat alusvara, selgitavad võrdlusaluste haldurid, kuidas kajastatakse keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimistegureid iga alusvara puhul.

5. Võrdlusaluste haldurid lisavad esitatud selgitusele viite avaldatud keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimistegurite puhul kasutatud andmeallikatele ja standarditele.

6. Võrdlusaluse haldurid, kes vastavalt komisjoni delegeeritud määruse 2020/1817 (4) artikli 1 lõikele 4 avalikustavad täiendavad keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimistegurid, peavad esitama kõnealuste täiendavate keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimistegurite punktisumma.

Artikkel 3

Esitatud selgituse ajakohastamine

Võrdlusaluste haldurid ajakohastavad esitatud selgitust iga kord, kui seoses keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimisteguritega toimuvad olulised muutused, ja igal juhul kord aastas. Nad esitavad ajakohastamise põhjused.

Artikkel 4

Jõustumine ja kohaldamine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 17. juuli 2020

Komisjoni nimel

eesistuja

Ursula VON DER LEYEN

(1) ELT L 171, 29.6.2016, lk 1.

(2) Nõukogu 5. oktoobri 2016. aasta otsus (EL) 2016/1841 Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni kliimamuutuste raamkonventsiooni alusel vastu võetud Pariisi kokkuleppe Euroopa Liidu nimel sõlmimise kohta (ELT L 282, 19.10.2016, lk 1).

(3) COM(2019) 640 final.

(4) Komisjoni 17. juuli 2020. aasta delegeeritud määrus (EL) 2020/1817, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2016/1011 seoses sellise selgituse miinimumsisuga, kuidas kajastatakse võrdlusaluse metoodikas keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimistegureid (vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 12).

I LISA

VORM SELLE SELGITAMISEKS, KUIDAS KAJASTATAKSE VÕRDLUSALUSE KIRJELDUSES KESKKONNA-, SOTSIAAL- JA JUHTIMISTEGUREID

SELGITUS SELLE KOHTA, KUIDAS KAJASTATAKSE VÕRDLUSALUSE KIRJELDUSES KESKKONNA-, SOTSIAAL- JA JUHTIMISTEGUREID

1. JAGU – KESKKONNA-, SOTSIAAL- JA JUHTIMISTEGURITE ARVESSEVÕTMINE

Punkt 1. Võrdlusaluse halduri nimi.

Punkt 2. Võrdlusaluse või võrdlusaluste rühma liik.

Valige II lisas esitatud loetelust asjaomane alusvara.

Punkt 3. Võrdlusaluse või võrdlusaluste rühma nimi.

Punkt 4. Kas võrdlusaluste halduri portfellis on ELi kliimaülemineku võrdlusaluseid, Pariisi kokkulepet järgivaid ELi võrdlusaluseid, keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimisalaseid eesmärke järgivaid võrdlusaluseid või keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimistegureid arvesse võtvaid võrdlusaluseid?

☐ Jah ☐ Ei

Punkt 5. Kas võrdlusalus või võrdlusaluste rühm järgib keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimisalaseid eesmärke?

☐ Jah ☐ Ei

Punkt 6. Kui vastus punktile 5 on positiivne, esitage allpool üksikasjad (punktisumma) seoses II lisas loetletud keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimisteguritega iga võrdlusaluste rühma kohta koondtasandil.

Keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimistegurid avalikustatakse võrdlusaluste rühma tasandil agregeeritud kaalutud keskmise väärtusena.

a)	Kombineeritud keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimistegurite loetelu:

Üksikasjad iga teguri kohta:

b)	Keskkonnategurite loetelu:

Üksikasjad iga teguri kohta:

c)	Sotsiaaltegurite loetelu:

Üksikasjad iga teguri kohta:

d)	Juhtimistegurite loetelu:

Üksikasjad iga teguri kohta:

Punkt 7. Kui vastus punktile 5 on positiivne, esitage allpool iga võrdlusaluse puhul üksikasjad (punktisumma) seoses II lisas loetletud keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimisteguritega, sõltuvalt asjaomasest alusvarast.

Teise võimalusena võib kogu selle teabe esitada võrdlusaluse kirjelduses hüperlingina võrdlusaluse halduri veebisaidile. Veebisaidil esitatav teave peab olema kergesti kättesaadav ja juurdepääsetav. Võrdlusaluste haldurid tagavad, et nende veebisaidil avaldatud teave jääb kättesaadavaks viieks aastaks.

Keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimistegurite punktisummat ei avalikustata võrdlusaluse iga komponendi kohta, vaid võrdlusaluse agregeeritud kaalutud keskmise väärtusena.

a)	Kombineeritud keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimistegurite loetelu:

Üksikasjad iga teguri kohta:

b)	Keskkonnategurite loetelu:

Üksikasjad iga teguri kohta:

c)	Sotsiaaltegurite loetelu:

Üksikasjad iga teguri kohta:

d)	Juhtimistegurite loetelu:

Üksikasjad iga teguri kohta:

Hüperlink keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimistegureid käsitlevale teabele iga võrdlusaluse puhul:

Punkt 8. Kasutatud andmed ja standardid

Selliste andmeallikate kirjeldus, mida kasutatakse võrdlusaluse kirjelduses keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimistegurite kohta teabe esitamiseks.

Kirjeldage, kuidas kogutakse andmeid, mida kasutatakse võrdlusaluse kirjelduses keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimistegurite kohta teabe esitamiseks, ning kas ja mil määral on andmed hinnangulised või esitatud.

b)	alusstandardid Loetlege punktis 6 ja/või punktis 7 esitatud teabe puhul kasutatud standardid.

2. JAGU – TÄIENDAVAD AVALIKUSTAMISNÕUDED ELI KLIIMAÜLEMINEKU VÕRDLUSALUSTE JA PARIISI KOKKULEPET JÄRGIVATE ELi VÕRDLUSALUSTE PUHUL

Punkt 9. Kui võrdlusalus on märgistatud kui ELi kliimaülemineku võrdlusalus või Pariisi kokkulepet järgiv ELi võrdlusalus, avalikustavad võrdlusaluste haldurid ka järgmise teabe:

a)	tulevikku suunatud CO2-heite vähendamise trajektoor aastate lõikes;

b)	mil määral on IPCC CO2-heite vähendamise trajektoor (1,5 °C ilma ületamiseta või piiratud ületamisega) alates selle loomisest keskmiselt aastas saavutatud;

c)	kõnealuste võrdlusaluste ja komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2020/1818 (1) artikli 1 punktis e määratletud nende investeerimisuniversumi kattuvus, kasutades aktiivset osa varade tasandil.

3. JAGU – PARIISI KOKKULEPPE EESMÄRKIDELE VASTAVUSE AVALIKUSTAMINE

Punkt 10. Võrdlusaluste haldurid avalikustavad hiljemalt käesoleva määruse kohaldamise alguskuupäevaks võlakirjade ja kapitaliväärtpaberite oluliste võrdlusaluste, ELi kliimaülemineku võrdlusaluste ja Pariisi kokkulepet järgivate ELi võrdlusaluste kohta ka järgmise teabe:

Võrdlusaluste haldurid avalikustavad 31. detsembriks 2021 iga võrdlusaluse või, kui see on asjakohane, iga võrdlusaluste rühma kohta järgmise teabe:

a)	Kas võrdlusalus on kooskõlas CO2-heite vähendamise eesmärgiga või Pariisi kokkuleppe eesmärkide saavutamisega?

☐ Jah ☐ Ei

b)	rahvusvahelistele standarditele vastav temperatuuristsenaarium, mida kasutatakse kasvuhoonegaaside heite vähendamise eesmärgiga kooskõla saavutamiseks või Pariisi kokkuleppe eesmärkide saavutamiseks;

c)	sellise temperatuuristsenaariumi koostaja nimi, mida kasutatakse kasvuhoonegaaside heite vähendamise eesmärgiga kooskõla saavutamiseks või Pariisi kokkuleppe eesmärkide saavutamiseks;

d)	temperatuuristsenaariumiga kooskõla mõõtmiseks kasutatud metoodika;

e)	hüperlink kasutatud temperatuuristsenaariumi veebisaidile.

Teabe viimase ajakohastamise kuupäev ja põhjus:

(1) Komisjoni 17. juuli 2020. aasta delegeeritud määrus (EL) 2020/1818, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2016/1011 seoses ELi kliimaülemineku võrdlusaluste ja Pariisi kokkulepet järgivate ELi võrdlusaluste miinimumnõuetega (vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 17).

II LISA

ARVESSE VÕETAVAD KESKKONNA-, SOTSIAAL- JA JUHTIMISTEGURID VÕRDLUSALUSE ALUSAVARADE KAUPA

1. jagu

KAPITALIVÄÄRTPABERITE

KESKKONNA-, SOTSIAAL- JA JUHTIMISTEGURID	AVALIKUSTATAV TEAVE
Kombineeritud keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimistegurid	Võrdlusaluse kaalutud keskmine ESG reiting (vabatahtlik).
Kombineeritud keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimistegurid	Kaalu alusel võrdlusaluse kümne suurima komponendi ESG üldreiting (vabatahtlik).
Keskkonnategurid	Võrdlusaluse kaalutud keskmine keskkonnareiting (vabatahtlik). Võrdlusportfelli riskipositsioon taastuvenergia suhtes, mõõdetuna kapitalikuluna nendes tegevustes (osakaal portfelli kuuluvate kõigi energiaettevõtete kogu kapitalikulust) (vabatahtlik). Võrdlusportfelli riskipositsioon kliimaga seotud füüsiliste riskide suhtes, millega mõõdetakse äärmuslike ilmastikunähtuste mõju ettevõtete tegevusele ja tootmisele või tarneahela eri etappidele (emitendi riskipositsiooni alusel) (vabatahtlik). Portfelli riskipositsioon Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1893/2006 (1) I lisa A–H ja L jaos loetletud sektorite suhtes protsendina portfelli kogukaalust. Võrdlusaluse kasvuhoonegaaside heitemahukus. Teatatud kasvuhoonegaaside heite ja hinnangulise heite suhe (protsentides). Võrdlusportfelli riskipositsioon ettevõtete suhtes, mille tegevus kuulub määruse (EÜ) nr 1893/2006 I lisa osade 05–09, 19 ja 20 alla. Võrdlusportfelli riskipositsioon tegevusalade suhtes, mis kuuluvad keskkonnakaupade ja -teenuste sektorisse, nagu on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 691/2011 (2) artikli 2 punktis 5.
Sotsiaaltegurid	Võrdlusaluse kaalutud keskmine sotsiaalreiting (vabatahtlik). Rahvusvahelised lepingud ja konventsioonid, ÜRO põhimõtted või, kui see on asjakohane, siseriiklikud õigusaktid, mille põhjal määratakse kindlaks, mis on „vastuoluline relv“. Vastuoluliste relvade sektorisse kuuluvate võrdlusaluse komponentide kaalutud keskmine protsent. Tubakasektorisse kuuluvate võrdlusaluse komponentide kaalutud keskmine protsent. Võrdlusaluse komponentide arv, mille puhul on sotsiaalalaseid rikkumisi (absoluutarv ja suhtarv, st jagatuna kõikide võrdlusaluse komponentidega), nagu on osutatud rahvusvahelistes lepingutes ja konventsioonides, ÜRO põhimõtetes ja, kui see on asjakohane, siseriiklikes õigusaktides. Võrdlusportfelli riskipositsioon ettevõtete suhtes, kellel puuduvad hoolsuskohustuse põhimõtted küsimustes, mida käsitletakse Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni põhikonventsioonides 1–8. Kaalutud keskmine sooline palgalõhe. Juhatuse nais- ja meessoost liikmete kaalutud keskmine suhe. Õnnetuste, vigastuste ja surmajuhtumite kaalutud keskmine suhe. Korruptsiooni- ja altkäemaksuvastaste õigusaktide rikkumise eest tehtud süüdimõistvate kohtuotsuste arv ja määratud trahvide suurus.
Juhtimistegurid	Võrdlusaluse kaalutud keskmine juhtimisreiting (vabatahtlik). Sõltumatute juhatuse liikmete kaalutud keskmine protsent. Juhatuse naissoost liikmete kaalutud keskmine protsent.

2. jagu

FIKSEERITUD TULUMÄÄRAGA VÕLAVÄÄRTPABERITE

KESKKONNA-, SOTSIAAL- JA JUHTIMISTEGURID	AVALIKUSTATAV TEAVE
Kombineeritud keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimistegurid	Võrdlusaluse kaalutud keskmine ESG reiting (vabatahtlik).
Kombineeritud keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimistegurid	Kaalu alusel võrdlusaluse kümne suurima komponendi ESG üldreiting (vabatahtlik).
Keskkonnategurid	Võrdlusaluse kaalutud keskmine keskkonnareiting (vabatahtlik). Võrdlusportfelli riskipositsioon taastuvenergia suhtes, mõõdetuna kapitalikuluna nendes tegevustes (osakaal portfelli kuuluvate kõigi energiaettevõtete kogu kapitalikulust) (vabatahtlik). Võrdlusportfelli riskipositsioon kliimaga seotud füüsiliste riskide suhtes, millega mõõdetakse äärmuslike ilmastikunähtuste mõju ettevõtete tegevusele ja tootmisele või tarneahela eri etappidele (emitendi riskipositsiooni alusel) (vabatahtlik). Portfelli riskipositsioon määruse (EÜ) nr 1893/2006 I lisa A–H ja L jaos loetletud sektorite suhtes protsendina portfelli kogukaalust. Võrdlusaluse kasvuhoonegaaside heitemahukus. Teatatud heite ja hinnangulise heite suhe (protsentides). Võrdlusportfelli riskipositsioon ettevõtete suhtes, mille tegevus kuulub määruse (EÜ) nr 1893/2006 I lisa osade 05–09, 19 ja 20 alla. Roheliste võlakirjade osakaal võrdlusportfellis (protsentides).
Sotsiaaltegurid	Võrdlusaluse kaalutud keskmine sotsiaalreiting (vabatahtlik). Rahvusvahelised lepingud ja konventsioonid, ÜRO põhimõtted või, kui see on asjakohane, siseriiklikud õigusaktid, mille põhjal määratakse kindlaks, mis on „vastuoluline relv“. Vastuoluliste relvade sektorisse kuuluvate võrdlusaluse komponentide kaalutud keskmine protsent. Tubakasektorisse kuuluvate võrdlusaluse komponentide kaalutud keskmine protsent. Võrdlusaluse komponentide arv, mille puhul on sotsiaalalaseid rikkumisi (absoluutarv ja suhtarv, st jagatuna kõikide võrdlusaluse komponentidega), nagu on osutatud rahvusvahelistes lepingutes ja konventsioonides, ÜRO põhimõtetes või, kui see on asjakohane, siseriiklikes õigusaktides. Võrdlusportfelli riskipositsioon ettevõtete suhtes, kellel puuduvad hoolsuskohustuse põhimõtted küsimustes, mida käsitletakse Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni konventsioonides 1–8. Kaalutud keskmine sooline palgalõhe. Juhatuse nais- ja meessoost liikmete kaalutud keskmine suhe. Õnnetuste, vigastuste ja surmajuhtumite kaalutud keskmine suhe. Korruptsiooni- ja altkäemaksuvastaste õigusaktide rikkumise eest tehtud süüdimõistvate kohtuotsuste arv ja määratud trahvide suurus.
Juhtimistegurid	Võrdlusaluse kaalutud keskmine juhtimisreiting (vabatahtlik).

3. jagu

RIIGI VÕLAKOHUSTUSTE

KESKKONNA-, SOTSIAAL- JA JUHTIMISTEGURID	AVALIKUSTATAV TEAVE
Kombineeritud keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimistegurid	Võrdlusaluse kaalutud keskmine ESG reiting (vabatahtlik).
Kombineeritud keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimistegurid	Kaalu alusel võrdlusaluse kümne suurima komponendi ESG üldreiting (vabatahtlik). Selliste aluseks olevate fondivalitsejate osakaal, kes on võtnud kasutusele rahvusvahelised standardid (protsentides).
Keskkonnategurid	Võrdlusaluse kaalutud keskmine keskkonnareiting (vabatahtlik). Võrdlusportfelli riskipositsioon kliimaga seotud füüsiliste riskide suhtes, millega mõõdetakse äärmuslike ilmastikunähtuste mõju ettevõtete tegevusele ja tootmisele või tarneahela eri etappidele (emitendi riskipositsiooni alusel) (vabatahtlik). Kümme komponenti, mis on kõige rohkem avatud kliimaga seotud füüsilistele riskidele, ja kümme komponenti, mis on kõige vähem avatud kliimaga seotud füüsilistele riskidele (vabatahtlik). Võrdlusaluse kasvuhoonegaaside heitemahukus. Teatatud heite ja hinnangulise heite suhe (protsentides). Roheliste võlakirjade osakaal võrdlusportfellis (protsentides).
Sotsiaaltegurid	Võrdlusaluse kaalutud keskmine sotsiaalreiting (vabatahtlik). Võrdlusaluse komponentide arv, mille puhul on sotsiaalalaseid rikkumisi (absoluutarv ja suhtarv, st jagatuna kõikide võrdlusaluse komponentidega), nagu on osutatud rahvusvahelistes lepingutes ja konventsioonides, ÜRO põhimõtetes ja, kui see on asjakohane, siseriiklikes õigusaktides. Emitentide keskmine inimõigustealane tulemuslikkus (sealhulgas kvantitatiivne näitaja ja selle arvutamise metoodika). Keskmine sissetulekute ebavõrdsuse hinne, millega mõõdetakse sissetulekute jaotumist ja majanduslikku ebavõrdsust konkreetses majanduses osalejate vahel (sealhulgas kvantitatiivne näitaja ja selle arvutamise metoodika). Keskmine sõnavabaduse hinne, millega mõõdetakse, mil määral saavad poliitilised ja kodanikuühiskonna organisatsioonid vabalt tegutseda (sealhulgas kvantitatiivne näitaja ja selle arvutamise metoodika).
Juhtimistegurid	Võrdlusaluse kaalutud keskmine juhtimisreiting (vabatahtlik). Keskmine korruptsioonihinne, millega mõõdetakse tajutavat avaliku sektori korruptsiooni (sh kvantitatiivne näitaja ja selle arvutamise metoodika). Keskmine poliitilise stabiilsuse hinne, millega mõõdetakse tõenäosust, et võimul olev režiim jõu kasutamise teel kukutatakse (sealhulgas kvantitatiivne näitaja ja selle arvutamise metoodika). Keskmine õigusriigi hinne, mis põhineb korruptsiooni puudumisel, põhiõiguste austamisel ning tsiviil- ja kriminaalõiguse olukorral (sh kvantitatiivne näitaja ja selle arvutamise metoodika).

4. jagu

KAUBA

KESKKONNA-, SOTSIAAL- JA JUHTIMISTEGURID	AVALIKUSTATAV TEAVE
Keskkonnategurid	Aluseks olevate kaupade avatus kliimaga seotud füüsilistele riskidele, millega mõõdetakse äärmuslike ilmastikunähtuste mõju ettevõtete tegevusele ja tootmisele või tarneahela eri etappidele (väike, mõõdukas või suur) (vabatahtlik). Kliimaga seotud füüsiliste riskide arvutamise metoodika (vabatahtlik). Aluseks olevate kaupade avatus kliimaüleminekuriskidele, millega mõõdetakse vähese CO2-heite strateegiate rakendamise mõjust tulenevat finantsmõju (väike, mõõdukas või suur).
Sotsiaaltegurid	Aluseks olevate kaupade avatus sotsiaalsetele riskidele (väike, mõõdukas või suur).
Juhtimistegurid	Aluseks olevate kaupade avatus juhtimisriskidele (väike, mõõdukas või suur). Keskmine õigusriigi hinne, mis põhineb korruptsiooni puudumisel, põhiõiguste austamisel ning tsiviil- ja kriminaalõiguse olukorral (sh kvantitatiivne näitaja ja selle arvutamise metoodika).

5. jagu

MUUD

KESKKONNA-, SOTSIAAL- JA JUHTIMISTEGURID	AVALIKUSTATAV TEAVE
Kombineeritud keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimistegurid	Võrdlusaluse kaalutud keskmine ESG reiting (vabatahtlik).
Keskkonnategurid	Võrdlusaluse kaalutud keskmine keskkonnareiting (vabatahtlik). Portfelli avatus kliimaga seotud võimalustele, millega mõõdetakse kliimamuutustega seotud investeerimisvõimalusi ja uuenduslikke uusi investeerimislahendusi (protsendina portfelli kogukaalust) (vabatahtlik). Võrdlusaluse kasvuhoonegaaside heitemahukus. Portfelli riskipositsioon määruse (EÜ) nr 1893/2006 I lisa A–H ja L jaos loetletud sektorite suhtes protsendina portfelli kogukaalust.
Sotsiaaltegurid	Võrdlusaluse kaalutud keskmine sotsiaalreiting (vabatahtlik). Rahvusvahelised lepingud ja konventsioonid, ÜRO põhimõtted või, kui see on asjakohane, siseriiklikud õigusaktid, mille põhjal määratakse kindlaks, mis on „vastuoluline relv“. Vastuoluliste relvade sektorisse kuuluvate võrdlusaluse komponentide kaalutud keskmine protsent. Tubakasektorisse kuuluvate võrdlusaluse komponentide kaalutud keskmine protsent.
Juhtimistegurid	Võrdlusaluse kaalutud keskmine juhtimisreiting (vabatahtlik). Selliste aluseks olevate fondide osakaal, kes on kehtestanud vastutustundlikud juhtimispõhimõtted, sealhulgas ressursside planeerimise ja haldamise meetmed (protsentides).

(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. detsembri 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1893/2006, millega kehtestatakse majanduse tegevusalade statistiline klassifikaator NACE Revision 2 ning muudetakse nõukogu määrust (EMÜ) nr 3037/90 ja teatavaid EÜ määrusi, mis käsitlevad konkreetseid statistikavaldkondi (ELT L 393, 30.12.2006, lk 1).

(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. juuli 2011. aasta määrus (EL) nr 691/2011 Euroopa keskkonnamajandusliku arvepidamise kohta (ELT L 192, 22.7.2011, lk 1).

Top

Choose the experimental features you want to try