This document is an excerpt from the EUR-Lex website
Document 32020R0990
Commission Delegated Regulation (EU) 2020/990 of 28 April 2020 supplementing Regulation (EU) 2016/429 of the European Parliament and of the Council, as regards animal health and certification requirements for movements within the Union of aquatic animals and products of animal origin from aquatic animals (Text with EEA relevance)
Komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2020/990, 28. aprill 2020, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2016/429 seoses veeloomade ja neilt saadud loomsete saaduste liidusisese liikumisega seotud loomatervisenõuete ja sertifikaate käsitlevate nõuetega (EMPs kohaldatav tekst)
Komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2020/990, 28. aprill 2020, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2016/429 seoses veeloomade ja neilt saadud loomsete saaduste liidusisese liikumisega seotud loomatervisenõuete ja sertifikaate käsitlevate nõuetega (EMPs kohaldatav tekst)
C/2020/2568
ELT L 221, 10.7.2020, pp. 42–63
(BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)
In force
|
10.7.2020 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 221/42 |
KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) 2020/990,
28. aprill 2020,
millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2016/429 seoses veeloomade ja neilt saadud loomsete saaduste liidusisese liikumisega seotud loomatervisenõuete ja sertifikaate käsitlevate nõuetega
(EMPs kohaldatav tekst)
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. märtsi 2016. aasta määrust (EL) 2016/429 loomataudide kohta, millega muudetakse teatavaid loomatervise valdkonna õigusakte või tunnistatakse need kehtetuks (loomatervise määrus), (1) eriti selle artikli 192 lõiget 2, artikli 197 lõiget 3, artikli 201 lõiget 3, artikli 202 lõiget 3, artikli 205 lõiget 2, artikli 211 lõiget 1, artikli 213 lõiget 1, artikli 216 lõiget 4, artikli 218 lõiget 3, artikli 221 lõiget 1, artikli 222 lõiget 3, artikli 223 lõiget 6 ja artikli 224 lõiget 3,
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
Määruses (EL) 2016/429 on sätestatud loomadele või inimestele edasikanduvate loomataudide ennetamise ja tõrje eeskirjad, sealhulgas liidu tasandil probleemsete loetellu kantud taudide kategoriseerimise eeskirjad. Nimetatud määruse artiklis 5 on sätestatud, et loetellu kantud taudide puhul, millele on osutatud selles artiklis ja kõnealuse määruse II lisas, tuleb kohaldada taudispetsiifilisi ennetus- ja tõrje-eeskirju. Kuna loetellu kantud taudide puhul on vaja võtta eri liiki haldusmeetmeid, on määruse (EL) 2016/429 artiklis 9 sätestatud sellised taudide ennetamise ja tõrje eeskirjad, mille puhul on arvesse võetud seda, kui tõsine on kõnealuste loetellu kantud eri liiki taudide võimalik mõju rahvatervisele ja loomade tervisele, majandusele, ühiskonnale ja keskkonnale. |
|
(2) |
Eelkõige on määruse (EL) 2016/429 artikli 9 lõike 1 punktides a–e osutatud loetellu kantud taudide eri liikidele ja võetud seejuures arvesse nende taudidega seotud juhtumitest tulenevaid võimalikke riske. Peale selle on nimetatud määruse artikli 9 lõike 1 punktis d sätestatud, et selle määruse artikli 9 lõike 1 punktides a–c osutatud, loetellu kantud taude tuleb ühtlasi käsitada kõnealuse määruse artikli 9 lõike 1 punkti d kohaste loetellu kantud taudidena, kui asjaomase taudiga seotud riski on võimalik tõhusalt ja proportsionaalselt vähendada loomade ja saaduste liikumist käsitlevate meetmetega. Loetellu kantud taudide eri kategooriate vahelisi erisusi tuleks käesolevas määruses sätestatavate, veeloomade ja elusaid veeloomi mittehõlmavate veeloomadelt saadud loomsete saaduste liidusisest liikumist käsitlevate eeskirjade puhul arvesse võtta. |
|
(3) |
Määruse (EL) 2016/429 IV osa II jaotise 2. ja 3. peatükis on sätestatud konkreetseid taude käsitlevad eeskirjad, mida kohaldatakse D-kategooria taudide ja nende taudidega seotud, loetellu kantud liikide suhtes, samuti esilekerkivaid taude käsitlevad eeskirjad. Kõnealuste sätetega on ühtlasi kehtestatud loomatervisenõuded seoses veeloomade, sealhulgas inimtoiduks ette nähtud veeloomade, ning veeloomadelt saadud loomsete saaduste liidusisese liikumisega, et hoida ära ja tõkestada loetellu kantud ja esilekerkivate taudide levikut liidus. |
|
(4) |
Samuti on määruse (EL) 2016/429 IV osa II jaotise 2. ja 3. peatükiga antud komisjonile õigus võtta delegeeritud õigusaktide kaudu vastu eeskirju nimetatud määruse teatavate vähemoluliste osade täiendamiseks. Seepärast on asjakohane sellised eeskirjad vastu võtta, et tagada kõnealuse määrusega kehtestatud, loomataudide tõrjet ja ennetamist käsitleva uue õigusraamistiku sujuv toimimine. Kuna sellised täiendavad eeskirjad on omavahel sisuliselt seotud, tuleks lihtsuse ja läbipaistvuse huvides ning eeskirjade kohaldamise hõlbustamiseks sätestada need ühes õigusaktis, mitte palju ristviiteid sisaldavas mitmes eraldi õigusaktis, mille puhul tekiks dubleerimise oht. |
|
(5) |
Määruse (EL) 2016/429 artikli 9 lõikes 1 osutatud, loetellu kantud taudid on komisjoni rakendusmäärusega (EL) 2018/1882 (2) liigitatud A-, B-, C-, D ja E-kategooria taudideks. Nimetatud rakendusmääruses on ühtlasi sätestatud, et loetellu kantud taudide ennetamise ja tõrje eeskirju, millele on osutatud määruse (EL) 2016/429 artikli 9 lõikes 1, tuleb kohaldada loetellu kantud taudide suhtes lähtuvalt kategooriast, millesse need kõnealuses rakendusmääruses esitatud tabelis osutatud, loetellu kantud liikide ja liigirühmade puhul kuuluvad. Selles tabelis on muu hulgas loetletud veeloomade liigid ja liigirühmad ning veeloomataudide siirutajaliigid. |
|
(6) |
Käesolevas määruses sätestatud eeskirjad ja riskivähendusmeetmed peaksid täiendama määruses (EL) 2016/429 sätestatud loomatervisenõudeid seoses veeloomade, sealhulgas inimtoiduks ette nähtud veeloomade, samuti vesiviljelusloomadelt saadud loomsete saaduste liidusisese liikumisega, et tagada, et sellisest kaubast ei tulene olulist riski seoses nende veeloomataudide levikuga, millele on osutatud määruse (EL) 2016/429 II lisas ja mis on hiljem määratletud komisjoni rakendusmääruses (EL) 2018/1882 D-kategooria taudidena, mis hõlmavad asjakohasel juhul A-, B- ja C-kategooria taude. Komisjoni delegeeritud määruses (EL) 2020/689 (3) on sätestatud eeskirjad konkreetsete loetellu kantud taudidega seotud kohustuslike ja vabatahtlike likvideerimisprogrammide kohta. B- ja C-kategooria taudide puhul rakendatakse teatavates liikmesriikides likvideerimisprogramme asjaomasest loetellu kantud taudist lahti saamiseks või sellisest taudist vaba staatuse tõendamiseks. Seepärast on sellistest programmidest lähtuvalt asjakohane ette näha, et asjaomase B- või C-kategooria taudi puhul loetellu kantud liiki kuuluvate veeloomade ja sellistelt vesiviljelusloomadelt saadud, elusaid vesiviljelusloomi mittehõlmavate loomsete saaduste liikumine on lubatud üksnes juhul, kui see ei ohusta kõnealuste likvideerimisprogrammide edukat läbiviimist või asjaomasest loetellu kantud taudist vaba staatust, kui see on juba saavutatud. |
|
(7) |
Peale selle võivad selliste ettevõtete käitajad, kus ei ole vaja rakendada vabatahtlikku likvideerimisprogrammi, C-kategooria taudide puhul rakendada asjaomase konkreetse taudi suhtes vabatahtlikku seireprogrammi kooskõlas delegeeritud määruses (EL) 2020/689 sätestatud eeskirjadega. Ehkki selliseid ettevõtteid ei tunnistata taudivabaks, tekib neil siiski võimalus võtta vastu üksnes selliseid asjaomase C-kategooria taudi puhul loetellu kantud liiki kuuluvate vesiviljelusloomade saadetisi, mis ei ohusta seireprogrammi edukat läbiviimist. |
|
(8) |
Sellest lähtuvalt tuleks käesolevas määruses sätestada veeloomade ja neilt saadud loomsete saaduste liikumist käsitlevad täiendavad eeskirjad, mis on vajalikud selleks, et tagada niisuguste likvideerimis- ja seireprogrammide edukus nii liikmesriikides, tsoonides ja bioturvarühmikutes, kus neid läbi viiakse, kui ka liikmesriikide, tsoonide ja bioturvarühmikute puhul, kus on saavutatud taudivaba staatus. |
|
(9) |
Määruse (EL) 2016/429 artikliga 192 on kehtestatud veeloomade vedamisega seotud taudiennetusmeetmed ning antud komisjonile õigus sätestada täiendavaid eeskirju seoses veeloomade vedamiseks kasutatavate transpordivahendite puhastamise ja desinfitseerimise, veevahetuse ja heitvee ärajuhtimisega ning samuti bioturvalisuse meetmeid, et vähendada veeloomade liidusisesest vedamisest tulenevaid võimalikke riske. Seepärast tuleks käesolevas määruses sätestada üksikasjalikumad nõuded veeloomade vedamiseks, sealhulgas sumplaevaga. |
|
(10) |
Määrusega (EL) 2016/429 on ette nähtud, et loetellu kantud liiki kuuluvate veeloomade saadetistega, mis saabuvad taudivaba staatusega alale või alale, kus rakendatakse likvideerimisprogrammi, peab olema kaasas loomatervise sertifikaat, välja arvatud teatavatel väga piiratud juhtudel. Kuna teatavaid saadetisi veetakse kaubanduslikul eesmärgil segapartiina, millega võivad kaasas olla eri loomatervise sertifikaadid, on väga oluline tagada, et iga saadetis laaditakse maha ettenähtud sihtkohas. Saadetiste märgistamine selliselt, et märgis võimaldab siduda asjaomase veeloomade saadetise selgelt vastava loomatervise sertifikaadiga, on jälgitavuse jaoks vajalik riskivähendusmeede, millega tagatakse, et taudivabale alale saabuvad üksnes saadetised, millel on nõuetekohane sertifikaat sellisele alale viimiseks. Seepärast tuleks käesolevas määruses sätestada täiendavad eeskirjad selliste saadetiste märgistamiseks. |
|
(11) |
Määruse (EL) 2016/429 artiklis 197 on sätestatud, et B- ja C-kategooria taudide puhul loetellu kantud liikide vesiviljelusloomad, kes on ette nähtud viimiseks liikmesriiki, tsooni või bioturvarühmikusse, mis on kõnealustest loetellu kantud taudidest vaba või kus rakendatakse kõnealuste taudide suhtes likvideerimisprogrammi, peavad olema pärit taudivaba staatusega alalt. Teatavatel juhtudel ei ole sellised piirangud loomade tervisele avalduvast ohust lähtuvalt siiski põhjendatud. Seepärast tuleks käesoleva määrusega ette näha määruse (EL) 2016/429 artikli 197 kohane erand sellistest piirangutest ning samal ajal tagada, et kohaldatakse vajalikke riskivähendusmeetmeid selle tagamiseks, et vesiviljelusloomade selline liikumine ei ohusta saavutatud tervisealast staatust ega likvideerimisprogrammide rakendamist. |
|
(12) |
Samuti on vaja sätestada täiendavad eeskirjad, millega nähakse ette erandid seoses selliste loetellu kantud liiki kuuluvate elusate veeloomadega, kes on ette nähtud inimtoiduks ja kes ei ole pärit taudivabast liikmesriigist, tsoonist ega bioturvarühmikust ning kes viiakse liikmesriiki, tsooni või bioturvarühmikusse, mis on taudivaba või kus rakendatakse likvideerimisprogrammi. Sellisel juhul võivad kõnealused veeloomad kuuluda rakendusmääruse (EL) 2018/1882 lisa tabeli 4. veerus siirutajaliigina loetletud liiki, kuid kui nad ei ole olnud kokkupuutes kõnealuse tabeli 3. veerus nimetatud, asjaomase loetellu kantud taudi suhtes vastuvõtliku loetellu kantud liigi esindajaga, ei peeta neid siirutajaks. Teise võimalusena võivad kõnealused veeloomad olla ette nähtud tauditõrjet tegevas veeandide ettevõttes tapmiseks ja töötlemiseks pärast seda, kui pädev asutus on andnud loa nende väljaviimiseks alalt, kus kohaldatakse tõrjemeetmeid asjaomase loetellu kantud või esilekerkiva taudi suhtes. Käesoleva määrusega tuleks ette näha, et inimtoiduks ette nähtud molluskite ja koorikloomade puhul kohaldatakse kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 853/2004 (4) pakendamise ja märgistamisega seotud täiendavaid riskivähendusmeetmeid, millega tagatakse, et selliseid veeloomi võib viia taudivaba staatusega alale või alale, kus rakendatakse likvideerimisprogrammi, ilma et sellega kaasneks asjaomase loetellu kantud või esilekerkiva taudi leviku risk. |
|
(13) |
Ühtlasi on vaja kehtestada täiendavad eeskirjad loetellu kantud liiki kuuluvate vesiviljelusloomade viimiseks kinnisesse vesiviljelusettevõttesse. Kinnisesse ettevõttesse tuleks lubada viia rakendusmääruse (EL) 2018/1882 lisa tabeli 4. veerus loetletud siirutajaliiki kuuluvaid vesiviljelusloomi, kes ei ole olnud kokkupuutes nimetatud tabeli 3. veerus loetletud vastuvõtliku liigi esindajaga, ning vesiviljelusloomi, keda on hoitud karantiinis komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2020/691 (5) artikli 15 kohaselt heaks kiidetud ettevõttes või mõnes muus kinnises ettevõttes, sealhulgas sihtettevõttes. Kuna kinnised ettevõtted võivad lähtuda omavahel vesiviljelusloomi vahetades väiksemast arvust veonõuetest kui muud liiki vesiviljelusettevõtted, on oluline, et käesoleva määrusega kehtestatavad konkreetsed eeskirjad ja erandid võimaldaksid tagada, et sellisest kinnisi ettevõtteid hõlmavast liikumisest ei tulene loetellu kantud või esilekerkivate taudide leviku riski. |
|
(14) |
Looduses vabalt elavad veeloomad [termin on muutunud; varasem termin oli „looduslikud veeloomad“] on oluline ressurss, mida tuleks kaitsta. Sellest tulenevalt on liikmesriikidel määruse (EL) 2016/429 artikli 199 alusel võimalik nõuda, et loodusesse lastaks üksnes taudivabalt alalt pärit veeloomi isegi juhul, kui veekogul, millesse need lastakse, ei ole taudivaba staatust. Peale selle antakse kõnealuse määruse artikli 205 lõikega 2 komisjonile õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte, milles sätestatakse täiendavad eeskirjad seoses veeloomade liikumisega sportliku kalapüügi eesmärgil, sealhulgas kalapüügisöödana kasutamiseks. Seepärast tuleks käesoleva määrusega kehtestada täiendavad eeskirjad korra kohta, mille alusel liikmesriigid saavad selle võimaluse edukalt ära kasutada. Kuna määrusega (EL) 2016/429 ei nõuta loomatervise sertifikaadi olemasolu veeloomade saadetiste viimisel alale, mis ei ole taudivaba, tuleks käesolevas määruses sätestada eeskirjad, millega tagatakse, et kummagi asjaomase liikmesriigi pädevatel asutustel on võimalik jälgida selliste saadetiste liikumist. |
|
(15) |
Kalapüügil kasutatav elussööt, mis on nakatunud loetellu kantud või esilekerkivasse veeloomataudi, kujutab endast looduses vabalt elavate veeloomade jaoks ja võib sellest tulenevalt kujutada ka vesiviljelusloomade jaoks olulist taudiriski. Seepärast tuleks selle riski arvessevõtmiseks näha käesoleva määrusega ette, et kalapüügil kasutatav elussööt võib pärineda üksnes taudivaba staatusega alalt, kui seda kavatsetakse kasutada liikmesriigis, tsoonis või bioturvarühmikus, millel on taudivaba staatus, või liikmesriigis, kus on võetud määruse (EL) 2016/429 artiklis 199 osutatud meetmed. |
|
(16) |
Määruse (EL) 2016/429 artiklites 208 ja 209 on sätestatud eeskirjad seoses veeloomade sellise liikumisega, mille puhul on nõutav sertifikaat. Nõukogu direktiivis 2006/88/EÜ (6) sätestatud eeskirjade kohaldamisel saadud kogemustest nähtub siiski, et mõnel väga piiratud ja konkreetsel juhul on olukordi, kus komisjoni ja asjaomaste liikmesriikide nõusolekul võib C-kategooria taudide puhul kohaldada erandit määruse (EL) 2016/429 artiklites 208 ja 209 sätestatud eeskirjadest. Seepärast tuleks käesolevas määruses sätestada tingimused, mille puhul ei tohiks nõuda, et loetellu kantud liiki kuuluvate veeloomade saadetisega, mis on ette nähtud viimiseks taudivabasse liikmesriiki, peab olema kaasas loomatervise sertifikaat. |
|
(17) |
Ettevõtjad annavad vastavalt määruse (EL) 2016/429 artiklile 218 välja ettevõtja deklaratsiooni saadetiste kohta, mis on ette nähtud ühest liikmesriigist teise viimiseks, kuid millega ei pea olema kaasas loomatervise sertifikaati. On oluline sätestada eeskirjad teabe kohta, mida selline ettevõtja deklaratsioon peaks sisaldama, et tagada saadetiste jälgitavus ja toetada ohutut kaubandust. Ettevõtja deklaratsioon pakub lisaväärtust vesiviljelusloomade liikumisel ühest C-kategooria taudi(de) suhtes seireprogrammi või -programme rakendavast vesiviljelusettevõttest teise. Seepärast tuleks käesoleva määrusega ette näha, et ettevõtja deklaratsioon peab sisaldama vajalikku teavet selle kinnitamiseks, et vesiviljelusettevõte, kust saadetis on pärit, osaleb seireprogrammis ja et selles vesiviljelusettevõttes ei ole tekkinud asjaomas(t)e C-kategooria taudi(de) esinemise kahtlust ega leidnud kinnitust sellis(t)e taudi(de) esinemine. |
|
(18) |
Loomatervise sertifikaati käsitlevatele määruse (EL) 2016/429 artikli 216 lõikes 3 sätestatud eeskirjadele vastavuse tagamiseks peab veterinaarjärelevalve ametnik enne loomatervise sertifikaadi allkirjastamist viima vesiviljelusloomade päritoluettevõttes läbi dokumentide kontrolli ja kliinilise kontrolli ning tegema vajaduse korral kliinilise läbivaatuse. Kõnealuse kontrolli eesmärk on tagada, et ei leidu tõendeid, mille alusel võiks kahtlustada loetellu kantud või esilekerkiva taudi esinemist asjaomases vesiviljelusettevõttes, ning soodustada ohutut kaubandust. Käesolevas määruses tuleks sätestada sellist kontrolli käsitlevad täiendavad eeskirjad. |
|
(19) |
Teatava kategooria vesiviljelusloomade, näiteks marjaterade ja molluskite puhul on kliinilised taudisümptomid vähem ilmsed. Seepärast ei ole ressursikasutuse seisukohalt mõistlik nõuda sellise kategooria vesiviljelusloomade puhul kliinilise kontrolli tegemist iga kord enne nende vesiviljelusettevõttest välja viimist. Seepärast tuleks käesoleva määrusega näha ette erand nõudest viia sertifikaati vajavate marjaterade ja molluskite puhul iga kord läbi kliiniline kontroll, kui viiakse läbi teatavad kontrollitoimingud seoses dokumentatsiooni, asjaomases vesiviljelusettevõttes peetavate vesiviljelusloomade eelmise kliinilise kontrolli kuupäeva ning loomade ettevõttesse saabumise üksikasjadega. |
|
(20) |
Direktiivi 2006/88/EÜ kohaldamisel saadud kogemustest nähtub, et käesolevas määruses tuleks sätestada ka teatavad muud erandid nõudest viia kliiniline kontroll läbi lähetamisele eelneva 72 tunni jooksul. Kõnealuste erandite eesmärk on võimaldada pädevale asutusele paindlikkust viia teatavatel piiratud juhtudel, kus taudi ilmnemise tõenäosus või loetellu kantud või esilekerkiva taudi leviku risk on hinnanguliselt väike, kliiniline kontroll läbi 7 päeva jooksul enne lähetamist. |
|
(21) |
Määruse (EL) 2016/429 artiklites 219 ja 220 on sätestatud muude ettevõtjate kui vedajate, samuti liikmesriikide pädevate asutuste kohustused seoses liikmesriikidevahelisest veeloomade liikumisest teatamisega. Käesolevas määruses tuleks sätestada täiendavad eeskirjad teabe kohta, mille ettevõtjad peaksid esitama pädevale asutusele enne iga sellist liikumist, samuti teabe kohta, mille päritoluliikmesriigi pädev asutus peaks esitama sihtliikmesriigi pädevale asutusele. Kõnealust liikmesriikidevahelisest liikumisest ette teatamise nõuet tuleks kohaldada nii vesiviljelusloomade kui ka looduses vabalt elavate veeloomade puhul. |
|
(22) |
Selle tagamiseks, et sihtettevõttesse saabuksid nõuetekohase terviseseisundiga vesiviljelusloomad, on oluline sätestada eeskirjad seoses teabega, mis tuleb eelnevalt edastada loetellu kantud liiki kuuluvate vesiviljelusloomade viimisel ühe liikmesriigi ettevõttest, mis osaleb teatava C-kategooria taudi seire programmis, teise liikmesriigi ettevõttesse, mis osaleb sama C-kategooria taudi seire programmis. Seepärast tuleks käesolevas määruses sätestada eeskirjad teabe kohta, mille päritoluettevõtte käitaja peaks esitama päritoluliikmesriigi pädevale asutusele, ning teabe kohta, mille kõnealune pädev asutus peaks esitama sihtliikmesriigi pädevale asutusele. |
|
(23) |
Kuna liikmesriikidevahelisest liikumisest teavitamine on oluline samm veeloomade ja elusaid vesiviljelusloomi mittehõlmavate vesiviljelusloomadelt saadud loomsete saaduste jälgitavuse tagamisel ning ohutu kaubanduse toetamisel, tuleks käesoleva määrusega kehtestada üksikasjalikud eeskirjad seoses etteteatamist käsitlevate nõuetega, sealhulgas üksikasjaliku teabe kohta, mille ettevõtjad peaksid esitama, ning sellise teavitamise kohta eriolukorras. Määruse (EL) 2016/429 artikli 219 lõikes 2, artikli 220 lõikes 2 ja artikli 221 lõikes 1 ning komisjoni rakendusmääruse (EL) 2019/1715 (7) artiklis 46 on kirjeldatud andmeid, mille ettevõtjad ja pädevad asutused peavad sellise teavitamise puhul esitama, ning korda, mille pädev asutus peab kehtestama erakorraliste toimingute jaoks voolukatkestuse või muu süsteemi TRACES hõlmava häire korral. |
|
(24) |
Määruse (EL) 2016/429 artikli 222 lõikega 3 on ette nähtud, et komisjon võtab vastu delegeeritud õigusakte, milles käsitletakse ettevõtjate kohustusi seoses elusaid veeloomi mittehõlmavate veeloomadelt saadud loomsete saaduste liikumisega, sealhulgas riskivähendusmeetmeid, mida tuleks selliste saaduste puhul kohaldada päritolukohas ja sihtkohas. Kõnealuse määruse artikli 222 lõikes 4 on sätestatud, et nimetatud artikliga kehtestatud eeskirju ei kohaldata looduses vabalt elavatelt veeloomadelt saadud loomsete saaduste suhtes, mis on kogutud või püütud otse inimtoiduks. Sellest tulenevalt tuleks käesolevas määruses sätestatud täiendavaid eeskirju kohaldada üksnes vesiviljelusloomadelt saadud loomsete saaduste suhtes ning selles tuleks sätestada meetmed, mis tuleb võtta juhul, kui loetellu kantud liiki kuuluvatelt vesiviljelusloomadelt saadud teatavad loomsed saadused, mille hulka ei kuulu elusad vesiviljelusloomad, viiakse edasiseks töötlemiseks taudivaba staatusega alale või kui pädev asutus on andnud loa selliste saaduste väljaviimiseks ettevõttest või tsoonist, kus kohaldatakse erakorralisi meetmeid või liikumispiiranguid. Samuti tuleks kõnealuste täiendavate eeskirjadega sätestada selliste liikumiste puhul kohaldatavad loomatervise sertifikaadi olemasolu ja teavitamise nõuded, et tagada selliste saaduste jälgitavus. |
|
(25) |
Käesolevas määruses sätestatud eeskirjad elusate veeloomade liikumise kohta peaksid kehtima rakendusmääruse (EL) 2018/1882 lisa tabeli 3. ja 4. veerus loetletud liikide puhul ning seejuures tuleks 4. veerus nimetatud siirutajaliikide suhtes kohaldada teatavaid erandeid. Ent kuna elusaid vesiviljelusloomi mittehõlmavate vesiviljelusloomadelt saadud loomsete saadustega seotud risk on väiksem, tuleks käesolevas määruses sätestatud eeskirju selliste saaduste liikumise kohta kohaldada üksnes nende vastuvõtlike liikide suhtes, mis on loetletud rakendusmääruse (EL) 2018/1882 lisa tabeli 3. veerus, mitte aga siirutajaliikide suhtes, mis on loetletud sama tabeli 4. veerus. |
|
(26) |
Elusaid vesiviljelusloomi mittehõlmavate vesiviljelusloomadelt saadud loomsete saadustega peab vastavalt määruse (EL) 2016/429 artiklile 223 olema teatavatel juhtudel kaasas loomatervise sertifikaat. Käesolevas määruses tuleks sätestada sellise loomatervise sertifikaadi sisu käsitlevad üksikasjad. |
|
(27) |
Kooskõlas määruse (EL) 2016/429 kohaldamise alguskuupäevaga tuleks käesolevat määrust kohaldada alates 21. aprillist 2021, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
I OSA
REGULEERIMISESE, KOHALDAMISALA JA MÕISTED
Artikkel 1
Reguleerimisese ja kohaldamisala
Käesoleva määrusega täiendatakse määruse (EL) 2016/429 IV osa II jaotise 2. ja 3. peatükis sätestatud eeskirju seoses veeloomade ja neilt saadud loomsete saaduste liidusisese liikumisega.
Eelkõige sätestatakse käesolevas määruses eeskirjad seoses:
|
a) |
ettevõtjate, sealhulgas vedajate kohustustega veeloomade vedamisel; |
|
b) |
teatud kindlal viisil või otstarbel kasutamiseks ette nähtud veeloomade liikumist käsitlevate täiendavate loomatervisenõuete, sealhulgas sertifikaate ja teavitamist käsitlevate nõuetega; |
|
c) |
elusaid vesiviljelusloomi mittehõlmavate vesiviljelusloomadelt saadud loomsete saaduste tootmise, töötlemise ja turustamisega. |
Artikkel 2
Mõisted
Käesolevas määruses kasutatakse määruse (EL) 2016/429 artiklis 4 ja delegeeritud määruse (EL) 2020/691 artiklis 2 sätestatud mõisteid.
Samuti kasutatakse järgmisi mõisteid:
|
1) |
„mahuti“ – mis tahes kast, karp, anum või muu jäik konstruktsioon, mida kasutatakse veeloomade või veeloomade marjaterade veoks ja mis ei ole transpordivahend; |
|
2) |
„sumplaev“ – laev, millel on sump või paak elusate vesiviljelusloomade hoidmiseks, vedamiseks või ravimiseks veekeskkonnas; |
|
3) |
„siirutajaliik“ – rakendusmääruse (EL) 2018/1882 lisas esitatud tabeli 4. veerus loetletud liik, mis vastab siirutajana käsitamiseks nõutavatele käesoleva määruse I lisa tabeli 3. veerus esitatud tingimustele; |
|
4) |
„kalapüügisööt“ – teise veelooma ligimeelitamiseks või püüdmiseks kasutatav mis tahes veeloom; |
|
5) |
„riiklikud meetmed“ – riiklikud meetmed, mille eesmärk on piirata muude kui loetellu kantud taudide mõju, nagu on osutatud määruse (EL) 2016/429 artiklis 226; |
|
6) |
„elupaik“ – geograafiliste, abiootiliste ja biootiliste tunnuste alusel eristatav täielikult looduslik või poollooduslik veeala; |
|
7) |
„taudivaba liikmesriik, tsoon või bioturvarühmik“ – liikmesriik või selle tsoon või bioturvarühmik, mis on tunnistatud määruse (EL) 2016/429 artikli 36 lõike 4 või artkili 37 lõike 4 kohaselt taudivabaks; |
|
8) |
„likvideerimisprogramm“ – määruse (EL) 2016/429 artikli 31 lõike 1 kohaselt kehtestatud kohustuslik likvideerimisprogramm või nimetatud määruse artikli 31 lõike 2 kohaselt kehtestatud vabatahtlik likvideerimisprogramm; |
|
9) |
„registreeritud vesiviljelusettevõte“ – ettevõte, mille pädev asutus on registreerinud kooskõlas määruse (EL) 2016/429 artikliga 173; |
|
10) |
„heakskiidetud vesiviljelusettevõte“ – ettevõte, mille pädev asutus on heaks kiitnud kooskõlas määruse (EL) 2016/429 artikliga 176; |
|
11) |
„heakskiidetud vesiviljelusettevõtete rühm“ – vesiviljelusettevõtete rühm, mille pädev asutus on heaks kiitnud kooskõlas määruse (EL) 2016/429 artikliga 177. |
II OSA
VEELOOMADE LIIKUMINE
1. PEATÜKK
Veeloomade vedamise üldnõuded ettevõtjatele
Artikkel 3
Ettevõtjate üldised kohustused seoses veeloomade vedamist käsitlevate bioturvalisuse nõuetega
1. Ettevõtjad, sealhulgas vedajad, tagavad, et:
|
a) |
veeloomade pealelaadimisel ja veol kasutatakse vett, mis ei muuda nende terviseseisundit; |
|
b) |
veeloomi ei veeta alates pealelaadimisest kuni sihtkohta saabumiseni halvema terviseseisundiga veeloomadega samas vees ega mahutis. |
2. Ettevõtjad, sealhulgas vedajad, tagavad, et:
|
a) |
asjaomased transpordivahendid ja mahutid on projekteeritud ja ehitatud nii, et neid saab enne iga järgneva saadetise vedu tõhusalt puhastada ja desinfitseerida, et mitte ohustada veeloomade terviseseisundit veo ajal; |
|
b) |
asjaomane mahuti, välja arvatud ühekordselt kasutatav mahuti, või asjaomane laev ning kõik muud transpordiseadmed puhastatakse ja desinfitseeritakse enne iga järgneva saadetise vedu. |
3. Ettevõtjad, sealhulgas vedajad, tagavad, et lõike 2 punktiga b nõutud puhastamine ja desinfitseerimine toimub vastavalt päritolukoha pädeva asutuse heaks kiidetud korrale, kus tuleb muu hulgas üksikasjalikult kirjeldada, kus ja millal peab puhastamine ja desinfitseerimine toimuma ja millist liiki desinfitseerimisvahendeid tuleb kasutada.
Artikkel 4
Ettevõtjate üldised kohustused seoses veeloomade veo ajal toimuvat veevahetust ja heitvee ärajuhtimist käsitlevate nõuetega
1. Ettevõtjad, sealhulgas vedajad, tagavad, et kui veevahetus on vajalik, toimub see üksnes järgmisel viisil:
|
a) |
maismaatranspordi puhul: veevahetuspunktides, kus veevahetuse tagajärjel ei muutu veetavate ega sihtkohas olevate ega sinna suunduvale teekonnale jäävate veeloomade terviseseisund; |
|
b) |
sumplaevaga transportimisel: vähemalt 10 kilomeetri kaugusel mis tahes vesiviljelusettevõttest, mis jääb pealelaadimiskoha ja sihtkoha vahelisele teekonnale. |
2. Ettevõtjad, sealhulgas vedajad, tagavad, et lõikes 1 osutatud veevahetus ei toimu alal, kus kohaldatakse liikumispiiranguid või erakorralisi meetmeid.
Artikkel 5
Ettevõtjate kohustused seoses veeloomade veoks kasutatavaid transpordivahendeid ja mahuteid käsitlevate veo ja märgistamise erinõuetega
1. Ettevõtjad, sealhulgas vedajad, tagavad veeloomade selliste saadetiste puhul, millega on kaasas määruse (EL) 2016/429 artiklis 208 või 209 osutatud loomatervise sertifikaat, et transpordivahendid ja mahutid, milles kõnealuseid veeloomi veetakse, on identifitseeritavad loetava märgise abil, mis peab:
|
a) |
paiknema sõltuvalt olukorrast kas mahutil või transpordivahendil nähtaval kohal; |
|
b) |
sisaldama vajalikku teavet saadetise selgeks seostamiseks vastava loomatervise sertifikaadiga. |
2. Erandina lõike 1 punktist b võib sumplaevaga transportimisel asendada märgise lastimanifesti tehtava kandega, mis sisaldab vajalikku teavet saadetise selgeks seostamiseks lõikes 1 osutatud loomatervise sertifikaadiga.
2. PEATÜKK
Veeloomade liikumisega seotud täiendavad loomatervisenõuded
Artikkel 6
Erandid nõudest, et loetellu kantud liiki kuuluvad vesiviljelusloomad peavad olema pärit taudivabast liikmesriigist, tsoonist või bioturvarühmikust
Erandina määruse (EL) 2016/429 artikli 197 lõigetest 1 ja 2 võivad ettevõtjad, sealhulgas vedajad, vedada vesiviljelusloomi, kes kuuluvad sellise B- või C-kategooria taudi puhul loetellu kantud liiki, mille suhtes on sihtliikmesriigis, -tsoonis või -bioturvarühmikus saavutatud taudivaba staatus või mille suhtes rakendatakse seal likvideerimisprogrammi, sellisest liikmesriigist, tsoonist või bioturvarühmikust, mis ei ole asjaomasest loetellu kantud taudist vaba, eeldusel, et on täidetud järgmised tingimused:
|
a) |
kõnealused vesiviljelusloomad kuuluvad ühte rakendusmääruse (EL) 2018/1882 lisa tabeli 4. veerus loetletud liikidest ja neid ei käsitata asjaomase B- või C-kategooria taudi siirutajana või |
|
b) |
kõnealused vesiviljelusloomad kuuluvad ühte rakendusmääruse (EL) 2018/1882 lisa tabeli 4. veerus loetletud liikidest ja on siirutajad, kuid neid peetakse asjaomasest B- või C-kategooria taudist vabaks, sest nad on läbinud karantiini delegeeritud määruse (EL) 2020/691 artikli 15 kohaselt heaks kiidetud karantiiniasutuses kooskõlas kõnealuse delegeeritud määruse I lisa 8. osa punktis 2 kirjeldatud nõuetega, või |
|
c) |
kõnealused vesiviljelusloomad kuuluvad ühte rakendusmääruse (EL) 2018/1882 lisa tabeli 4. veerus loetletud liikidest ja on siirutajad, kuid neid on peetud delegeeritud määruse (EL) 2020/691 artikli 16 kohaselt heaks kiidetud vesiviljelusettevõttes kooskõlas kõnealuse delegeeritud määruse I lisa 9. osa punktis 2 kirjeldatud nõuetega ning neid ei käsitata enam asjaomase B- või C-kategooria taudi siirutajana, või |
|
d) |
kõnealused vesiviljelusloomad on kavas viia teaduslikul eesmärgil kinnisesse ettevõttesse. |
Artikkel 7
Ettevõtjate kohustused seoses looduses vabalt elavate veeloomade vesiviljelusettevõttesse viimisel kohaldatavate taudiennetus- ja riskivähendusmeetmetega
Erandina määruse (EL) 2016/429 artikli 197 lõigetest 1 ja 2 koostoimes nimetatud määruse artikli 200 lõikega 1 võivad ettevõtjad, sealhulgas vedajad, vedada looduses vabalt elavaid veeloomi, kes kuuluvad sellise B- või C-kategooria taudi puhul loetellu kantud liiki, mille suhtes on sihtliikmesriigis, -tsoonis või -bioturvarühmikus saavutatud taudivaba staatus või mille suhtes rakendatakse seal likvideerimisprogrammi, sellisest liikmesriigist, tsoonist või bioturvarühmikust, mis ei ole asjaomasest loetellu kantud taudist vaba, eeldusel, et kõnealused looduses vabalt elavad veeloomad viiakse vesiviljelusettevõttesse ning on täidetud järgmised tingimused:
|
a) |
neid loomi peetakse asjaomasest B- või C-kategooria taudist vabaks, sest nad on läbinud karantiini delegeeritud määruse (EL) 2020/691 artikli 15 kohaselt heaks kiidetud karantiiniasutuses kooskõlas kõnealuse delegeeritud määruse I lisa 8. osa punktis 2 kirjeldatud nõuetega, või |
|
b) |
looduses vabalt elavaid veeloomi, kes kuuluvad rakendusmääruse (EL) 2018/1882 lisa tabeli 4. veerus loetletud liiki ja on siirutajad, on peetud delegeeritud määruse (EL) 2020/691 artikli 16 kohaselt heaks kiidetud vesiviljelusettevõttes kooskõlas kõnealuse delegeeritud määruse I lisa 9. osa punktis 2 kirjeldatud nõuetega ning neid ei käsitata enam siirutajana. |
Artikkel 8
Erandid nõuetest, mis on seotud loetellu kantud liiki kuuluvate inimtoiduks ette nähtud elusate veeloomade liikumisega liikmesriigis, tsoonis või bioturvarühmikus, kus on saavutatud taudivaba staatus või kus rakendatakse likvideerimisprogrammi
Erandina määruse (EL) 2016/429 artikli 201 lõikest 1 koostoimes nimetatud määruse artikli 202 lõikega 1 võivad liikmesriigid lubada ettevõtjatel vedada inimtoiduks ette nähtud elusaid veeloomi, kes kuuluvad sellise B- või C-kategooria taudi puhul loetellu kantud liiki, mille suhtes on liikmesriigis, tsoonis või bioturvarühmikus saavutatud taudivaba staatus või mille suhtes rakendatakse seal likvideerimisprogrammi, eeldusel, et on täidetud vähemalt üks järgmistest tingimustest:
|
a) |
kõnealused elusad veeloomad kuuluvad ühte rakendusmääruse (EL) 2018/1882 lisa tabeli 4. veerus loetletud liikidest ja nad ei ole asjaomase B- või C-kategooria taudi siirutajad või |
|
b) |
kõnealused elusad veeloomad on kavas viia tauditõrjet tegevasse veeandide ettevõttesse tapmiseks ja järgnevaks töötlemiseks ning nad on pärit alalt, kus kohaldatakse liikumispiiranguid või erakorralisi meetmeid, millele on osutatud määruse (EL) 2016/429 artikli 191 lõike 2 punkti b alapunktides i ja ii, ning selline liikumine toimub pädeva asutuse loa alusel ja vastavalt loas sätestatud tingimustele, või |
|
c) |
kõnealused elusad veeloomad on molluskid või koorikloomad, kes on pakendatud ja märgistatud inimtoiduna kasutamiseks kooskõlas selliseid loomi käsitlevate määruse (EÜ) nr 853/2004 III lisa VII ja VIII jaos esitatud erinõuetega ning kes ei oleks veekeskkonda tagasi lastuna enam võimelised ellu jääma, või |
|
d) |
kõnealused elusad veeloomad on molluskid või koorikloomad, kes on pakendatud ja märgistatud inimtoiduna kasutamiseks kooskõlas selliseid loomi käsitlevate määruse (EÜ) nr 853/2004 III lisa VII ja VIII jaos esitatud erinõuetega ning kes on ette nähtud edasiseks töötlemiseks ilma ajutise ladustamiseta töötlemiskohas, või |
|
e) |
kõnealused elusad veeloomad on molluskid või koorikloomad, kes on ette nähtud inimtoiduks edasise töötlemiseta ja kes on pakendatud jaemüügiks kooskõlas selliseid loomi käsitlevate määruse (EÜ) nr 853/2004 III lisa VII ja VIII jaos esitatud erinõuetega. |
Artikkel 9
Loomatervisenõuded seoses vesiviljelusloomade viimisega kinnisesse ettevõttesse
1. Ettevõtjad viivad loetellu kantud liiki kuuluvaid vesiviljelusloomi kinnisest ettevõttest teises liikmesriigis asuvasse kinnisesse ettevõttese üksnes juhul, kui komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2020/691 artikli 9 punktis c osutatud seirekava rakendamise tulemustest nähtub, et sellistest loomadest ei tulene märkimisväärset riski seoses sellise taudi levimisega, mille puhul asjaomane liik on loetellu kantud.
2. Ettevõtjad viivad D-kategooria taudide puhul asjakohaste loetellu kantud liikide vesiviljelusloomi vesiviljelusettevõttest, mis ei ole kinnine ettevõte, kinnisesse ettevõttesse üksnes juhul, kui asjaomased vesiviljelusloomad vastavad vähemalt ühele järgmistest nõuetest:
|
a) |
nad on pärit taudivabast liikmesriigist, tsoonist või bioturvarühmikust; |
|
b) |
neid hoitakse nõuetekohastes tingimustes karantiinis ühes järgmistest kohtadest:
|
|
c) |
nad kuuluvad ühte rakendusmääruse (EL) 2018/1882 lisa tabeli 4. veerus loetletud liikidest ja on siirutajad, kuid neid on peetud delegeeritud määruse (EL) 2020/691 artikli 16 kohaselt heaks kiidetud vesiviljelusettevõttes kooskõlas kõnealuse delegeeritud määruse I lisa 9. osa punktis 2 kirjeldatud nõuetega ning neid ei käsitata enam siirutajana. |
3. Erandina lõikest 2 võivad ettevõtjad viia nimetatud lõikes sätestatud nõuetele mittevastavaid vesiviljelusloomi kinnisesse ettevõttesse teaduslikul eesmärgil.
Artikkel 10
Täiendavad nõuded seoses veeloomade loodusesse laskmisega
Ettevõtjad lähetavad veeloomi määruse (EL) 2016/429 artikli 199 kohaseid meetmeid kohaldavas liikmesriigis loodusesse laskmiseks üksnes juhul, kui asjaomased veeloomad on ette nähtud sportlikuks kalapüügiks, sealhulgas kalapüügisöödana kasutamiseks, nagu on osutatud nimetatud määruse artikli 205 lõike 2 punkti a alapunktis iii, ning nad on pärit taudivaba staatusega liikmesriigist, tsoonist või bioturvarühmikust ja vastavad järgmistele nõuetele:
|
a) |
sihtliikmesriik on komisjonile ja teistele liikmesriikidele teatanud, et ta kohaldab määruse (EL) 2016/429 artikli 205 lõike 2 punkti a alapunktis iii osutatud sportlikuks kalapüügiks, sealhulgas kalapüügisöödana kasutamiseks ette nähtud veeloomade suhtes kõnealuse määruse artikli 199 kohaseid meetmeid; |
|
b) |
päritoluliikmesriigi pädev asutus on loomade liikumiseks loa andnud; |
|
c) |
päritoluliikmesriigi pädev asutus ja sihtliikmesriigi pädev asutus on kehtestanud meetmed käesoleva artikli kohaselt veetavate veeloomade jälgitavuse tagamiseks. |
Artikkel 11
Loomatervisenõuded seoses kalapüügil elussöödana kasutatavate veeloomade liikumisega
Ettevõtjad viivad kalapüügil elussöödana kasutatavaid D-kategooria taudide puhul loetellu kantud liikide veeloomi, kes ei kuulu rakendusmääruse (EL) 2018/1882 lisa tabeli 4. veerus loetletud liiki ja keda ei käsitata siirutajana, sellisesse liikmesriiki, tsooni või bioturvarühmikusse, millel on taudivaba staatus või kus rakendatakse ühe või mitme asjaomase D-kategooria taudi suhtes taudivaba staatuse saavutamiseks likvideerimisprogrammi, üksnes juhul, kui kõnealune kalapüügil kasutatav elussööt on pärit taudivabast liikmesriigist, tsoonist või bioturvarühmikust.
3. PEATÜKK
Loomatervise sertifikaadid, ettevõtja deklaratsioonid ja loomade liikumisest teatamine
Artikkel 12
Erandid loomatervise sertifikaadi olemasolu nõudest teatavate liikide vesiviljelusloomade puhul
Erandina loomatervise sertifikaadi olemasolu nõudest, mis on sätestatud määruse (EL) 2016/429 artikli 208 lõikes 1, võivad ettevõtjad vedada vesiviljelusloomi, kes kuuluvad C-kategooria taudide puhul loetellu kantud liiki, ilma loomatervise sertifikaadita, kui on täidetud järgmised tingimused:
|
a) |
sihtliikmesriigi pädev asutus on teavitanud komisjoni ja teisi liikmesriike sellest, et selline liikumine on lubatud, kui on täidetud punktides c ja d sätestatud tingimused; |
|
b) |
päritoluliikmesriigi pädev asutus on loomade liikumiseks loa andnud; |
|
c) |
asjaomast C-kategooria taudi ei ole päritoluliikmesriigis ega sihtliikmesriigis kunagi esinenud; |
|
d) |
nii päritoluliikmesriigi pädev asutus kui ka sihtliikmesriigi pädev asutus on kehtestanud süsteemid punktides a–c sätestatud tingimuste kohaselt veetavate vesiviljelusloomade jälgitavuse tagamiseks. |
Artikkel 13
Loomatervise sertifikaadi sisu käsitlevad eeskirjad loetellu kantud eri liikidesse ja kategooriatesse kuuluvate veeloomade puhul
1. Ettevõtjad tagavad, et loomatervise sertifikaat, millele on osutatud vesiviljelusloomade puhul määruse (EL) 2016/429 artikli 208 lõikes 1 ja muude veeloomade kui vesiviljelusloomade puhul kõnealuse määruse artiklis 209, sisaldab järgmist teavet:
|
a) |
vesiviljelusloomi või looduses vabalt elavaid veeloomi käsitlev II lisa A osa punktis 1 või 2 kirjeldatud üldteave; |
|
b) |
asjaomast veeloomaliiki ja -kategooriat käsitlevad käesoleva artikli lõike 2 kohased konkreetsed loomatervise tagatised; |
|
c) |
üksikasjalik teave veeloomade kasutusotstarbe kohta vastavalt II lisa A osa punktile 3. |
2. Asjaomase liigi veeloomi käsitlevad lõike 1 punktis b osutatud konkreetsed loomatervise tagatised on järgmised:
|
a) |
veetavatel loomadel ei ole täheldatud taudisümptomeid ning nad on pärit:
|
|
b) |
veetavad veeloomad on pärit liikmesriigist, tsoonist või bioturvarühmikust, mis vastab ühele järgmistest tingimustest:
|
|
c) |
kui sihtliikmesriigis on võetud riiklikud meetmed, vastavad asjaomase liigi veeloomad kõnealuste riiklike meetmete järgimiseks vajalikele tervisetagatistele; |
|
d) |
vesiviljelusloomade väljaviimisel vesiviljelusettevõttest, mis ei kuulu lõike 2 punkti a alapunktis iii osutatud ettevõtete hulka, on kontrollitud suremust, liikumist, terviseseisundit ja tootmist käsitlevaid vesiviljelusettevõtte dokumente ning sellest lähtuvalt ei ole tekkinud kahtlust, et asjaomases vesiviljelusettevõttes esineb mõni loetellu kantud või esilekerkiv taud. |
Artikkel 14
Teave, mida ettevõtja deklaratsioon peab sisaldama eri liikidesse ja kategooriatesse kuuluvate vesiviljelusloomade puhul
1. Ettevõtjad tagavad, et ettevõtja deklaratsioon, milles käsitletakse vesiviljelusloomade liikumist ühes liikmesriigis asuvast päritolukohast teises liikmesriigis asuvasse sihtkohta ja mis on välja antud kooskõlas määruse (EL) 2016/429 artikliga 218, sisaldab järgmist teavet:
|
a) |
asjaomast veeloomakategooriat käsitlev käesoleva artikli lõigetes 2 ja 3 osutatud konkreetne teave; |
|
b) |
II lisa B osa punktis 1 kirjeldatud üldteave; |
|
c) |
üksikasjalik teave vesiviljelusloomade kasutusotstarbe kohta vastavalt II lisa B osa punktile 2. |
2. Peale lõike 1 nõuete täitmise tagavad ettevõtjad, et loetellu kantud liiki kuuluvaid vesiviljelusloomi käsitlevas ettevõtja deklaratsioonis esitatakse järgmine konkreetne teave:
|
a) |
kinnitus selle kohta, et veetavatel vesiviljelusloomadel ei ole täheldatud taudisümptomeid ning nad on pärit:
|
|
b) |
vesiviljelusloomade puhul, kes on ette nähtud viimiseks vesiviljelusettevõttesse, mis osaleb teatava C-kategooria taudi seire programmis, kinnitus selle kohta, et asjaomased vesiviljelusloomad on pärit vesiviljelusettevõttest:
|
3. Peale käesoleva artikli lõike 1 nõuete täitmise tagavad ettevõtjad, et ettevõtja deklaratsioon, milles käsitletakse loetellu kandmata liiki või rakendusmääruse (EL) 2018/1882 lisa tabeli 4. veerus loetletud liiki kuuluvaid vesiviljelusloomi, keda ei käsitata asjaomase C-kategooria taudi puhul siirutajana, sisaldab teavet, mis näitab, et veetavatel vesiviljelusloomadel puuduvad taudi sümptomid, ning nad on pärit
|
a) |
vesiviljelusettevõttest või elupaigast, kus ei esine tavapärasest suuremat suremust, mille põhjust ei ole kindlaks tehtud, või |
|
b) |
vesiviljelusettevõtte osast, mis paikneb eraldi epidemioloogilisest üksusest, kus on täheldatud tavapärasest suuremat suremust või muid taudisümptomeid, ning sihtliikmesriigi pädev asutus ja võimalik transiidiliikmesriik või võimalikud transiidiliikmesriigid on andnud selliseks liikumiseks nõusoleku. |
Artikkel 15
Pädeva asutuse vastutust käsitlevad eeskirjad seoses loomatervise sertifikaadi väljaandmisega
1.
|
a) |
vesiviljelusettevõttes säilitatavate suremust, liikumist, terviseseisundit ja tootmist käsitlevate dokumentide kontroll ning |
|
b) |
järgmiste loomade kliiniline kontroll ja vajaduse korral kliiniline läbivaatus:
|
2. Erandina lõike 1 punktist b võib marjaterade ja molluskite puhul jätta kliinilise kontrolli tegemata, kui saadetise lähetamine vesiviljelusettevõttest toimub nelja nädala jooksul pärast viimase kliinilise kontrolli lõpuleviimise kuupäeva ning kui lõike 1 punktis a osutatud dokumentide kontroll tehakse 72 tunni jooksul enne saadetise lähetamist ja sellest kontrollist nähtub, et:
|
a) |
vesiviljelusettevõttesse ei ole pärast viimase kliinilise kontrolli tegemist toodud loetellu kantud liiki kuuluvaid loomi ning |
|
b) |
ei ole tekkinud kahtlust, et vesiviljelusettevõttes võib esineda mõni loetellu kantud või esilekerkiv taud. |
3. Veterinaarjärelevalve ametnik annab pärast lõikes 1 sätestatud kontrollide ja vajaduse korral läbivaatuste lõpuleviimist vesiviljelusloomade või marjaterade saadetise jaoks 72 tunni jooksul enne päritoluettevõttest saadetise lähetamist välja loomatervise sertifikaadi.
4. Määruse (EL) 2016/429 artikli 216 lõike 2 punkti a kohane loomatervise sertifikaat kehtib 10 päeva alates kuupäevast, mil veterinaarjärelevalve ametnik on selle välja andnud.
Erandina esimesest lõigust võib vesiviljelusloomade vedamisel meritsi või muud veeteed mööda pikendada nimetatud 10 päeva pikkust perioodi meritsi või muud veeteed mööda toimuva veo kestuse võrra.
Artikkel 16
Erandid teatavatest nõuetest, mis on seotud vedamisele eelneva kliinilise läbivaatuse ja sertifikaadi väljaandmisega
1. Erandina artikli 15 lõikest 3 võib vesiviljelusloomade päritoluettevõttest lähetamise kuupäevale eelnevat ajavahemikku, mille jooksul veterinaarjärelevalve ametnik peab viima läbi kliinilise kontrolli ja vajaduse korral kliinilise läbivaatuse ning andma välja loomatervise sertifikaadi loetellu kantud liiki kuuluvate muude kui artikli 15 lõikes 2 osutatud vesiviljelusloomade jaoks, pikendada 72 tunnilt seitsme päevani, kui on täidetud järgmised tingimused:
|
a) |
sama liigi vesiviljelusloomi viiakse mitmel korral samast päritoluettevõttest samasse sihtvesiviljelusettevõttesse ja selliste liikumiste vaheline ajavahemik ei ole pikem kui seitse päeva; |
|
b) |
enne iga saadetise vedamist viiakse läbi suremust, liikumist, terviseseisundit ja tootmist käsitlevate dokumentide kontroll ning 72 tunni jooksul enne esimese veo kellaaega ja seejärel vähemalt iga seitsme päeva järel tehakse kliiniline kontroll ja vajaduse korral kliiniline läbivaatus ning seda tegevust jätkatakse seni, kuni on toimunud viimane punktis a osutatud vedudest; |
|
c) |
iga saadetis on täielikult jälgitav. |
2. Veterinaarjärelevalve ametnik annab kooskõlas määruse (EL) 2016/429 artikli 216 lõike 2 punktiga a välja loomatervise sertifikaadi iga saadetise jaoks, mis lähetatakse käesoleva artikli lõikes 1 osutatud seitsmepäevase kliiniliste kontrollide vahelise ajavahemiku jooksul, kui on täidetud järgmised tingimused:
|
a) |
vesiviljelusettevõttesse ei ole pärast viimase kliinilise kontrolli tegemist toodud loetellu kantud liiki kuuluvaid loomi ning |
|
b) |
ei ole tekkinud kahtlust, et vesiviljelusettevõttes võib esineda mõni loetellu kantud või esilekerkiv taud. |
Artikkel 17
Etteteatamine vesiviljelusloomade liikumisest C-kategooria taudi seire programmi rakendavast vesiviljelusettevõttest teise liikmesriiki
Ettevõtjad, kelle käitatavas ettevõttes rakendatakse kooskõlas delegeeritud määruse (EL) 2020/689 artikli 3 lõike 2 punkti b alapunktiga iv teatava C-kategooria taudi seire programmi ja kes viivad vesiviljelusloomi teises liikmesriigis asuvasse vesiviljelusettevõttesse, kus rakendatakse sama C-kategooria taudi seire programmi, teavitavad oma päritoluliikmesriigi pädevat asutust kavandatud liikumisest ette.
Artikkel 18
Ettevõtjate teavitamiskohustus seoses veeloomade teise liikmesriiki viimisest teatamisega
Ettevõtjad, kes peavad vastavalt määruse (EL) 2016/429 artiklile 219 teavitama oma päritoluliikmesriigi pädevat asutust veeloomade saadetise viimisest teise liikmesriiki, esitavad kõnealusele pädevale asutusele sellist saadetist käsitleva teabe, mida on kirjeldatud:
|
a) |
II lisa A osa punktides 1 ja 3, kui tegemist on teise liikmesriiki viidavate vesiviljelusloomadega, kelle hulka ei kuulu käesoleva artikli punktis c osutatud vesiviljelusloomad; |
|
b) |
II lisa A osa punktides 2 ja 3, kui tegemist on teise liikmesriiki viidavate looduses vabalt elavate veeloomadega; |
|
c) |
II lisa B osas, kui tegemist on teise liikmesriiki viidavate artiklis 17 osutatud vesiviljelusloomadega. |
Artikkel 19
Pädeva asutuse teavitamiskohustus seoses veeloomade teise liikmesriiki viimisest teatamisega
1.
|
a) |
II lisa A osa punktides 1 ja 3, kui tegemist on teise liikmesriiki viidavate vesiviljelusloomadega, kelle hulka ei kuulu artikli 18 punktis c osutatud vesiviljelusloomad; |
|
b) |
II lisa A osa punktides 2 ja 3, kui tegemist on teise liikmesriiki viidavate looduses vabalt elavate veeloomadega. |
2. Päritoluliikmesriigi pädev asutus teavitab sihtliikmesriigi pädevat asutust artiklis 17 osutatud vesiviljelusloomade liikumisest, kinnitab asjaomase vesiviljelusettevõtte osalemist nimetatud artiklis osutatud seireprogrammis ja esitab II lisa B osas kirjeldatud teabe.
Artikkel 20
Liikmesriikidevahelisest veeloomade liikumisest teavitamine eriolukorras voolukatkestuse või muu süsteemi TRACES hõlmava häire korral
Olukorras, kus süsteem TRACES ei ole kättesaadav, järgib teise liikmesriiki viimiseks ette nähtud veeloomade päritoluliikmesriigi pädev asutus rakendusmääruse (EL) 2019/1715 artikli 46 kohaselt kehtestatud korda eriolukorras tegutsemiseks.
Artikkel 21
Piirkondade määramine liikumisteadete haldamiseks
Liikmesriigid määravad oma territooriumil kindlaks piirkonnad veeloomade teise liikmesriiki liikumist käsitlevate artiklites 17, 18 ja 19 sätestatud teadete haldamiseks.
Selliste piirkondade määramisel tagavad liikmesriigid järgmise:
|
a) |
kõik nende territooriumi osad on hõlmatud vähemalt ühe määratud piirkonnaga; |
|
b) |
iga määratud piirkond kuulub selles piirkonnas loomatervise sertifikaatide väljaandmise eest vastutava pädeva asutuse vastutusalasse; |
|
c) |
määratud piirkonna eest vastutaval pädeval asutusel on juurdepääs süsteemile TRACES; |
|
d) |
määratud piirkonna eest vastutava pädeva asutuse töötajatel on asjakohased oskused ja teadmised ning nad on saanud eriväljaõppe või omandanud samaväärse praktilise kogemuse süsteemi TRACES kasutamiseks artiklites 17, 18 ja 19 sätestatud teabe koostamise, töötlemise ja edastamise otstarbel. |
III OSA
ELUSAID VESIVILJELUSLOOMI MITTEHÕLMAVATE VESIVILJELUSLOOMADELT SAADUD LOOMSETE SAADUSTE TOOTMINE, TÖÖTLEMINE JA TURUSTAMINE
Artikkel 22
Nende ettevõtjate kohustused, kes viivad elusaid vesiviljelusloomi mittehõlmavaid vesiviljelusloomadelt saadud loomseid saadusi edasiseks töötlemiseks liikmesriiki, tsooni või bioturvarühmikusse, kus on saavutatud taudivaba staatus või kus rakendatakse likvideerimisprogrammi
1. Ettevõtjad viivad elusaid vesiviljelusloomi mittehõlmavaid, rakendusmääruse (EL) 2018/1882 lisa tabeli 3. veerus asjaomase B- või C-kategooria taudi puhul loetletud liiki kuuluvatelt vesiviljelusloomadelt saadud loomseid saadusi edasiseks töötlemiseks liikmesriiki, tsooni või bioturvarühmikusse, kus on saavutatud asjaomasest taudist vaba staatus või kus rakendatakse asjaomase taudi suhtes likvideerimisprogrammi, üksnes juhul, kui need on pärit liikmesriigist, tsoonist või bioturvarühmikust, mis on asjaomasest taudist vaba.
2. Lõike 1 järgimine ei ole nõutav järgmiste elusaid vesiviljelusloomi mittehõlmavate, loetellu kantud liiki kuuluvatelt vesiviljelusloomadelt saadud loomsete saaduste puhul:
|
a) |
inimtoiduks ette nähtud kalad, kes tapetakse ja puhastatakse sisikonnast enne vedamist; |
|
b) |
loomsed saadused, mille sihtkoht on tauditõrjet tegev veeandide ettevõte. |
Artikkel 23
Nende ettevõtjate kohustused, kes veavad elusaid vesiviljelusloomi mittehõlmavaid vesiviljelusloomadelt saadud loomseid saadusi teatavatest ettevõtetest ja tsoonidest
Ettevõtjad viivad elusaid vesiviljelusloomi mittehõlmavaid vesiviljelusloomadelt saadud loomseid saadusi, mis on pärit ettevõttest või tsoonist, kus kohaldatakse määruse (EL) 2016/429 artikli 222 lõike 2 punktis a osutatud, loetellu kantud või esilekerkivate taudidega seotud erakorralisi meetmeid või nimetatud määruse artikli 222 lõike 2 punktis b osutatud liikumispiiranguid, teise liikmesriiki, tsooni või bioturvarühmikusse üksnes juhul, kui on täidetud järgmised tingimused:
|
a) |
sihtkoha pädev asutus on selliseks liikumiseks loa andnud ning |
|
b) |
asjaomased loomsed saadused vastavad punktis a osutatud loale lisatud tingimustele. |
Artikkel 24
Elusaid vesiviljelusloomi mittehõlmavate vesiviljelusloomadelt saadud loomsete saaduste veo ja märgistamise erinõuded
Ettevõtjad, sealhulgas vedajad, tagavad, et elusaid vesiviljelusloomi mittehõlmavate vesiviljelusloomadelt saadud loomsete saaduste saadetised, millele on osutatud käesoleva määruse artiklites 22 ja 23 ning millega peab määruse (EL) 2016/429 artikli 223 lõike 1 kohaselt olema kaasas loomatervise sertifikaat, vastavad järgmistele nõuetele:
|
a) |
saadetised on veo ajal jälgitavad; |
|
b) |
saadetised on identifitseeritavad loetava märgise järgi, mis paikneb sõltuvalt olukorrast kas transpordivahendil või mahutil nähtaval kohal, või meritsi veo puhul lastimanifesti tehtud kande järgi, kusjuures kõnealune märgis või manifest peab sisaldama vajalikku teavet saadetise seostamiseks asjaomase loomatervise sertifikaadiga. |
Artikkel 25
Artiklis 22 osutatud, elusaid vesiviljelusloomi mittehõlmavaid vesiviljelusloomadelt saadud loomseid saadusi käsitlevate loomatervise sertifikaatide sisu
Loomatervise sertifikaat, mille pädev asutus annab määruse (EL) 2016/429 artikli 223 lõike 4 kohaselt välja elusaid vesiviljelusloomi mittehõlmavate vesiviljelusloomadelt saadud loomsete saaduste liikumiseks, sisaldab käesoleva määruse artiklis 22 osutatud saaduste puhul peale määruse (EL) 2016/429 artiklis 224 sätestatud teabe veel järgmist teavet:
|
a) |
III lisa punktis 1 kirjeldatud üldteave; |
|
b) |
üksikasjalik teave asjaomaste loomsete saaduste kasutusotstarbe kohta vastavalt III lisa punktile 2; |
|
c) |
veterinaarjärelevalve ametniku allkirjastatud kinnitus selle kohta, et asjaomased vesiviljelusloomadelt saadud loomsed saadused vastavad artikli 22 lõikes 1 sätestatud nõuetele. |
Artikkel 26
Artiklis 23 osutatud, elusaid vesiviljelusloomi mittehõlmavaid vesiviljelusloomadelt saadud loomseid saadusi käsitlevate loomatervise sertifikaatide sisu
Loomatervise sertifikaat, mille päritoluliikmesriigi pädev asutus annab määruse (EL) 2016/429 artikli 223 lõike 4 kohaselt välja elusaid vesiviljelusloomi mittehõlmavate vesiviljelusloomadelt saadud loomsete saaduste liikumiseks, sisaldab peale nimetatud määruse artiklis 224 sätestatud teabe veel järgmist teavet:
|
a) |
III lisa punktis 1 kirjeldatud üldteave; |
|
b) |
üksikasjalik teave asjaomaste loomsete saaduste kasutusotstarbe kohta vastavalt III lisa punktile 2; |
|
c) |
III lisa punkti 3 kohane veterinaarjärelevalve ametniku allkirjastatud kinnitus selle kohta, et artikli 23 punktis b sätestatud tingimused on täidetud. |
Artikkel 27
Ettevõtjate teavitamiskohustus seoses elusaid vesiviljelusloomi mittehõlmavate vesiviljelusloomadelt saadud loomsete saaduste teise liikmesriiki liikumisest teatamisega
Ettevõtjad esitavad päritoluliikmesriigi pädevale asutusele elusaid vesiviljelusloomi mittehõlmavate vesiviljelusloomadelt saadud loomsete saaduste teise liikmesriiki liikumist käsitlevas määruse (EL) 2016/429 artikli 225 lõike 1 kohases teates iga elusaid vesiviljelusloomi mittehõlmavate vesiviljelusloomadelt saadud loomsete saaduste saadetise kohta käesoleva määruse III lisas kirjeldatud teabe.
Artikkel 28
Pädeva asutuse teavitamiskohustus seoses elusaid vesiviljelusloomi mittehõlmavate vesiviljelusloomadelt saadud loomsete saaduste teise liikmesriiki liikumisest teatamisega
Päritoluliikmesriigi pädev asutus, kes teavitab kooskõlas määruse (EL) 2016/429 artikli 225 lõikega 2 sihtliikmesriigi pädevat asutust elusaid vesiviljelusloomi mittehõlmavate vesiviljelusloomadelt saadud loomsete saaduste liikumisest, esitab iga sihtliikmesriiki viidava elusaid vesiviljelusloomi mittehõlmavate vesiviljelusloomadelt saadud loomsete saaduste saadetise kohta käesoleva määruse III lisas kirjeldatud teabe.
Artikkel 29
Erakorralised toimingud
Olukorras, kus TRACES ei ole kättesaadav, järgib teise liikmesriiki viimiseks ette nähtud, elusaid vesiviljelusloomi mittehõlmavate vesiviljelusloomadelt saadud loomsete saaduste päritoluliikmesriigi pädev asutus rakendusmääruse (EL) 2019/1715 artikli 46 kohaselt kehtestatud korda eriolukorras tegutsemiseks.
IV OSA
LÕPPSÄTTED
Artikkel 30
Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Seda kohaldatakse alates 21. aprillist 2021.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 28. aprill 2020
Komisjoni nimel
eesistuja
Ursula VON DER LEYEN
(1) ELT L 84, 31.3.2016, lk 1.
(2) Komisjoni 3. detsembri 2018. aasta rakendusmäärus (EL) 2018/1882, milles käsitletakse loetellu kantud taudide kategooriate suhtes teatavate taudiennetuse ja -tõrje eeskirjade kohaldamist ning millega kehtestatakse nimekiri liikidest ja liigirühmadest, mis kujutavad endast arvestatavat riski kõnealuste loetellu kantud taudide levimisel (ELT L 308, 4.12.2018, lk 21).
(3) Komisjoni 17. detsembri 2019. aasta delegeeritud määrus (EL) 2020/689, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2016/429 seoses teatavate loetellu kantud ja esilekerkivate taudide seire, likvideerimisprogrammide ja taudivaba staatuse eeskirjadega (ELT L 174, 3.6.2020, lk 211).
(4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määrus (EÜ) nr 853/2004, millega sätestatakse loomset päritolu toidu hügieeni erieeskirjad (ELT L 139, 30.4.2004, lk 55).
(5) Komisjoni 30. jaanuari 2020. aasta delegeeritud määrus (EL) 2020/691, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2016/429 seoses vesiviljelusettevõtteid ja veeloomade vedajaid käsitlevate eeskirjadega (ELT L 174, 3.6.2020, lk 345).
(6) Nõukogu 24. oktoobri 2006. aasta direktiiv 2006/88/EÜ vesiviljelusloomade ja vesiviljelustoodete loomatervishoiunõuete ning teatavatel veeloomadel esinevate taudide ennetamise ja tõrje kohta (ELT L 328, 24.11.2006, lk 14).
(7) Komisjoni 30. septembri 2019. aasta rakendusmäärus (EL) 2019/1715, millega kehtestatakse ametliku kontrolli teabehaldussüsteemi ja selle süsteemikomponentide toimimise eeskirjad (IMSOCi määrus) (ELT L 261, 14.10.2019, lk 37).
I LISA
Rakendusmääruse (EL) 2018/1882 lisa tabeli 4. veerus loetletud siirutajaliigid ja tingimused, mille korral kõnealuseid liike käsitatakse siirutajatena seoses nende liikumisega
|
Taudide loetelu |
Siirutajaliik |
Tingimused, mis on seotud rakendusmääruse (EL) 2018/1882 lisa tabeli 4. veerus loetletud siirutajaliiki kuuluvate veeloomade liikumisega päritolukohast mujale |
||||
|
Epizootiline vereloomeelundite nekroos |
Nagu on loetletud rakendusmääruse (EL) 2018/1882 lisa tabeli 4. veerus |
Rakendusmääruse (EL) 2018/1882 lisa tabeli 4. veerus loetletud liiki kuuluvaid veeloomi käsitatakse epizootilise vereloomeelundite nekroosi siirutajana mis tahes tingimustel. |
||||
|
Viiruslik hemorraagiline septitseemia |
Nagu on loetletud rakendusmääruse (EL) 2018/1882 lisa tabeli 4. veerus |
Rakendusmääruse (EL) 2018/1882 lisa tabeli 4. veerus loetletud liiki kuuluvaid veeloomi käsitatakse viirusliku hemorraagilise septitseemia siirutajana, kui nad on pärit
|
||||
|
Nakkuslik vereloomeelundite nekroos |
Nagu on loetletud rakendusmääruse (EL) 2018/1882 lisa tabeli 4. veerus |
Rakendusmääruse (EL) 2018/1882 lisa tabeli 4. veerus loetletud liiki kuuluvaid veeloomi käsitatakse nakkusliku vereloomeelundite nekroosi siirutajana, kui nad on pärit
|
||||
|
Lõhilaste nakkusliku aneemia viiruse ülipolümorfse piirkonna (HPR) deletsiooniga tüve põhjustatud nakkus |
Lõhilaste nakkusliku aneemia viiruse HPRi deletsiooniga tüve põhjustatud nakkuse puhul ei ole loetellu kantud ühtki siirutajaliiki. |
|
||||
|
Mikrocytos mackini nakkus |
Mikrocytos mackini nakkus puhul ei ole loetellu kantud ühtki siirutajaliiki. |
|
||||
|
Perkinsus marinus’e nakkus |
Nagu on loetletud rakendusmääruse (EL) 2018/1882 lisa tabeli 4. veerus |
Rakendusmääruse (EL) 2018/1882 lisa tabeli 4. veerus loetletud liiki kuuluvaid veeloomi käsitatakse Perkinsus marinus’e nakkuse siirutajana, kui nad on pärit
|
||||
|
Bonamia ostreae nakkus |
Nagu on loetletud rakendusmääruse (EL) 2018/1882 lisa tabeli 4. veerus |
Rakendusmääruse (EL) 2018/1882 lisa tabeli 4. veerus loetletud liiki kuuluvaid veeloomi käsitatakse Bonamia ostreae nakkuse siirutajana, kui nad on pärit
|
||||
|
Bonamia exitiosa nakkus |
Nagu on loetletud rakendusmääruse (EL) 2018/1882 lisa tabeli 4. veerus |
Rakendusmääruse (EL) 2018/1882 lisa tabeli 4. veerus loetletud liiki kuuluvaid veeloomi käsitatakse Bonamia exitiosa nakkuse siirutajana, kui nad on pärit
|
||||
|
Marteilia refringens’i nakkus |
Nagu on loetletud rakendusmääruse (EL) 2018/1882 lisa tabeli 4. veerus |
Rakendusmääruse (EL) 2018/1882 lisa tabeli 4. veerus loetletud liiki kuuluvaid veeloomi käsitatakse Marteilia refringens’i nakkuse siirutajana, kui nad on pärit
|
||||
|
Taura sündroomi viiruse nakkus |
Nagu on loetletud rakendusmääruse (EL) 2018/1882 lisa tabeli 4. veerus |
Rakendusmääruse (EL) 2018/1882 lisa tabeli 4. veerus loetletud siirutajaliiki kuuluvaid veeloomi käsitatakse Taura sündroomi viiruse nakkuse siirutajana, kui nad on pärit
|
||||
|
Krevettide kollapäisuse viiruse nakkus |
Nagu on loetletud rakendusmääruse (EL) 2018/1882 lisa tabeli 4. veerus |
Rakendusmääruse (EL) 2018/1882 lisa tabeli 4. veerus loetletud liiki kuuluvaid veeloomi käsitatakse krevettide kollapäisuse viiruse nakkuse siirutajana, kui nad on pärit
|
||||
|
Valgelaiksuse sündroomi viiruse infektsioon |
Nagu on loetletud rakendusmääruse (EL) 2018/1882 lisa tabeli 4. veerus |
Rakendusmääruse (EL) 2018/1882 lisa tabeli 4. veerus loetletud liiki kuuluvaid veeloomi käsitatakse valgelaiksuse sündroomi viiruse nakkuse siirutajana, kui nad on pärit
|
II LISA
A. Loomatervise sertifikaadil või teates esitatav nõutav teave veeloomade puhul
|
1. |
Vesiviljelusloomade loomatervise sertifikaadil või teates esitatakse vähemalt järgmine teave:
|
|
2. |
Looduses vabalt elavate veeloomade loomatervise sertifikaadil või liikumisteates peab olema esitatud vähemalt järgmine teave:
|
|
3. |
Veeloomade loomatervise sertifikaadil või liikumisteates esitatakse üksikasjad selle kohta, millisel eesmärgil veeloomi kasutatakse, ning märgitakse üks järgmistest eesmärkidest:
|
B. Teise liikmesriiki lähetatavate vesiviljelusloomadega seotud ettevõtja deklaratsioonis esitatav teave
|
1. |
Vesiviljelusloomadega, kaasa arvatud inimtoiduks ettenähtud vesiviljelusloomadega seotud ettevõtja deklaratsioon sisaldab vähemalt järgmist teavet:
|
|
2. |
Vesiviljelusloomade, kaasa arvatud inimtoiduks ettenähtud vesiviljelusloomade liikumisega seotud ettevõtja deklaratsioonis esitatakse üksikasjad selle kohta, millisel eesmärgil vesiviljelusloomi kasutatakse, ning märgitakse üks järgmistest eesmärkidest:
|
III LISA
Elusaid vesiviljelusloomi mittehõlmavate vesiviljelusloomadelt saadud loomsete saadustega seotud loomatervise sertifikaadil või teates esitatav teave
1.
Elusaid vesiviljelusloomi mittehõlmavate vesiviljelusloomadest saadud loomsete saadustega seotud loomatervise sertifikaadil või teates esitatakse vähemalt järgmine teave:|
a) |
saatja ja saaja nimi ja aadress; |
|
b) |
päritoluettevõtte nimi ja aadress või sihtkoht ning:
|
|
c) |
sihtettevõtte nimi ja aadress või sihtkoht ning:
|
|
d) |
nende vesiviljelusloomade liigi teaduslik nimetus, kellelt loomsed saadused pärinevad, ning vastavalt vajadusele loomsete saaduste arv, kogus või kaal; |
|
e) |
loomatervise sertifikaadi väljastamise kuupäev, kellaaeg ja koht ning selle kehtivusaeg, veterinaarjärelevalve ametniku nimi, ametinimetus ja allkiri ning saadetise päritolukoha pädeva asutuse tempel. |
2.
Elusaid vesiviljelusloomi mittehõlmavate vesiviljelusloomadest saadud loomsete saaduste liikumisega kaasnevas loomatervise sertifikaadis või teatises esitatakse üksikasjad selle kohta, millisel eesmärgil saadusi kasutatakse, ning märgitakse üks järgmistest eesmärkidest:|
a) |
otse inimtoiduna kasutamine; |
|
b) |
töötlemine tauditõrjet tegevas veeandide ettevõttes; |
|
c) |
muu (täpsustada). |
3.
Piirangutsoonist välja viidavate, elusaid vesiviljelusloomi mittehõlmavate vesiviljelusloomadest saadud loomsete saadustega seotud loomatervise sertifikaadil esitatakse järgmine kinnitus:
„Loomsed saadused vastavad [sisestada andmed piirangutsooni kohta, kust saadused pärit on] [sisestada asjaomase taudi nimetus] vastu võetavaid tauditõrjemeetmeid käsitlevas loas [xxx, koos asjakohase õigusakti nimetuse ja avaldamise kuupäevaga] sätestatud tingimustele“