„2.   Euroopa Pangandusjärelevalve tegutseb käesolevast määrusest tulenevate volituste alusel ja järgmiste seadusandlike aktide kohaldamisala piires: direktiiv 2002/87/EÜ, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2008/48/EÜ (*1), direktiiv 2009/110/EÜ, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 575/2013 (*2), Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2013/36/EL (*3), Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/49/EL (*4), Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/92/EL (*5), ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2015/2366 (*6) asjakohased osad sellises ulatuses, mil neid kohaldatakse krediidi- ja finantsasutuste ning nende üle järelevalvet tegevate pädevate asutuste suhtes, ning direktiivi 2002/65/EÜ asjakohased osad, sealhulgas kõik direktiivid, määrused ja otsused, mis põhinevad kõnealustel seadusandlikel aktidel, ning kõik hilisemad õiguslikult siduvad liidu õigusaktid, millega antakse Euroopa Pangandusjärelevalvele ülesandeid. Ühtlasi tegutseb Euroopa Pangandusjärelevalve kooskõlas nõukogu määrusega (EL) nr 1024/2013 (*7).

Euroopa Pangandusjärelevalve tegutseb ka talle käesoleva määrusega antud volituste piires ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2015/849 (*8) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2015/847 (*9) kohaldamisalas selles ulatuses, milles kõnealust direktiivi ja määrust kohaldatakse finantssektori ettevõtjate ja nende üle järelevalvet tegevate pädevate asutuste suhtes. Sel otstarbel täidab Euroopa Pangandusjärelevalve ainult neid ülesandeid, mis on talle antud mis tahes õiguslikult siduva liidu õigusaktiga, mis käsitleb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1094/2010 (*10) asutatud Euroopa Järelevalveasutust (Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve) või Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1095/2010 (*11) asutatud Euroopa Järelevalveasutust (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve). Neid ülesandeid täites konsulteerib Euroopa Pangandusjärelevalve nende Euroopa järelevalveasutustega ja teavitab neid oma tegevusest, mis on seotud määruse (EL) nr 1094/2010 artikli 4 punktis 1 määratletud finantsasutuste või määruse (EL) nr 1095/2010 artikli 4 punktis 1 määratletud finantsturu osalistega.

3.   Euroopa Pangandusjärelevalve tegevus hõlmab krediidiasutuste, finantskonglomeraatide, investeerimisühingute, makseasutuste ja e-raha asutuste tegevusvaldkondi küsimustes, mida lõikes 2 osutatud seadusandlikud aktid otseselt ei hõlma, sealhulgas äriühingu üldjuhtimine, auditeerimine ja finantsaruandlusega seotud küsimused, võttes arvesse kestlikke ärimudeleid ning keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimistegurite lõimumist, eeldusel et tegevus on vajalik selleks, et tagada kõnealuste seadusandlike aktide tõhus ja ühetaoline kohaldamine.

„6.   Euroopa Pangandusjärelevalve moodustab oma lahutamatu osana komitee, mis nõustab Euroopa Pangandusjärelevalvet, kuidas tuleks tegevuse ja meetmete puhul täies kooskõlas kohaldatavate õigusnormidega võtta arvesse sektori eripära, mis tuleneb finantsasutuste ja turgude riskide laadist, ulatusest ja keerukusest, ärimudelitest ja tavadest ning finantsasutuste ja turgude suurusest määral, mil need tegurid on asjakohased käsitletavate normide alusel.“

„1.   Euroopa Pangandusjärelevalve kuulub Euroopa Finantsjärelevalve Süsteemi. Euroopa Finantsjärelevalve Süsteemi peamine eesmärk on kindlustada finantssektori suhtes kohaldatavate õigusnormide nõuetekohane rakendamine, finantsstabiilsuse säilitamine, finantssüsteemi kui terviku suhtes usalduse tagamine ning finantsteenuste klientide ja tarbijate mõjus ja piisav kaitse.“;

„4.   Vastavalt Euroopa Liidu lepingu (ELi leping) artikli 4 lõikes 3 sätestatud lojaalse koostöö põhimõttele rajaneb Euroopa Finantsjärelevalve Süsteemi liikmete koostöö usaldusel ja täielikul vastastikusel austusel, tagades eelkõige asjakohase ja usaldusväärse teabe liikumise liikmete vahel ning Euroopa Pangandusjärelevalvelt Euroopa Parlamendile, nõukogule ja komisjonile.“;

„3.   Lõikes 1 osutatud ülesannete täitmisel ja lõikes 2 osutatud volituste kasutamisel tegutseb Euroopa Pangandusjärelevalve õigusraamistikule tuginedes ja selle piires ning pöörab tähelepanu proportsionaalsuse ja parema õigusloome põhimõtetele, kui see on kohane, sealhulgas kooskõlas käesoleva määrusega tehtud tasuvusanalüüsi tulemustele.

Artiklites 10, 15, 16 ja 16a osutatud avalikud arutelud tuleb korraldada võimalikult laiapõhiselt, et tagada kõigi huvitatud isikute kaasamine, ning sidusrühmadele tuleb anda vastamiseks mõistlik aeg. Euroopa Pangandusjärelevalve avaldab sidusrühmadelt saadud tagasiside kokkuvõtte ja ülevaate selle kohta, kuidas arutelu käigus kogutud teavet ja seisukohti regulatiivsete tehniliste standardite eelnõudes ja rakenduslike tehniliste standardite eelnõudes kasutati.“

„2.   Euroopa Pangandusjärelevalve jälgib uusi ja olemasolevaid finantstegevuse liike ning võib võtta vastu suuniseid ja soovitusi turgude tugevdamiseks ja turvalisemaks muutmiseks ning reguleerimis- ja järelevalvetavade ühtsustamiseks ja tõhusamaks muutmiseks.“;

„4.   Euroopa Pangandusjärelevalve moodustab oma lahutamatu osana tarbijakaitse ja finantsalase uuendustegevuse komitee, mis koondab kõiki asjakohaste pädevate asutuste ja tarbijakaitse eest vastutavate asutuste esindajaid, et tugevdada tarbijakaitset, luua uue või uuendusliku finantstegevuse reguleerimise ja järelevalve kooskõlastatud käsitlus ning nõustada Euroopa Pangandusjärelevalvet teabe edastamisel Euroopa Parlamendile, nõukogule ja komisjonile. Euroopa Pangandusjärelevalve teeb tihedat koostööd Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2016/679 (*18) asutatud Euroopa Andmekaitsenõukoguga, et vältida dubleerimist, vastuolusid ja õiguskindlusetust andmekaitse valdkonnas. Euroopa Pangandusjärelevalve võib komitee koosseisu vaatlejatena kutsuda ka riiklikud andmekaitseasutused.

5.   Euroopa Pangandusjärelevalve võib ajutiselt keelata teatavate finantstoodete, -instrumentide või -tegevuse turustamise, levitamise või müügi või seda piirata, kui need võivad põhjustada klientidele või tarbijatele märkimisväärset rahalist kahju või ohustavad finantsturgude korrapärast toimimist ja usaldusväärsust või liidu kogu finantssüsteemi või selle mõne osa stabiilsust artikli 1 lõikes 2 osutatud seadusandlikes aktides täpsustatud juhtudel ja tingimustel, või vajaduse korral eriolukorras kooskõlas artikliga 18 ja selles sätestatud tingimustel.

Euroopa Pangandusjärelevalve vaatab esimeses lõigus osutatud otsuse läbi sobiva aja järel, ent vähemalt kord iga kuue kuu jooksul. Kui seda on vähemalt kaks korda järjest uuendatud ja kui on tehtud nõuetekohane analüüs kliendile või tarbijale tekkiva mõju hindamiseks, võib Euroopa Pangandusjärelevalve teha otsuse keelu iga-aastase uuendamise kohta.

Liikmesriik võib taotleda Euroopa Pangandusjärelevalvelt otsuse läbivaatamist. Sellisel juhul võtab Euroopa Pangandusjärelevalve artikli 44 lõike 1 teises lõigus sätestatud korras vastu otsuse selle kohta, kas otsus tuleks jätta jõusse.

Euroopa Pangandusjärelevalve võib ka hinnata teatavat liiki finantstegevuse või tava keelustamise või piiramise vajadust ning vajaduse korral teavitada sellest komisjoni ja pädevaid asutusi, et hõlbustada sellise keelu või piirangu vastuvõtmist.

„2.   Kui Euroopa Pangandusjärelevalve ei ole esitanud regulatiivse tehnilise standardi eelnõu artikli 1 lõikes 2 osutatud seadusandlikus aktis sätestatud tähtpäevaks, võib komisjon määrata eelnõu esitamiseks uue tähtpäeva. Euroopa Pangandusjärelevalve teavitab Euroopa Parlamenti, nõukogu ja komisjoni aegsasti, kui ta ei saa uuest tähtpäevast kinni pidada.“;

„4.   Regulatiivsed tehnilised standardid võetakse vastu määruse või otsusega. Kõnealuste määruste või otsuste pealkirja lisatakse sõnad „regulatiivne tehniline standard”. Need standardid avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas ja need jõustuvad neis sätestatud kuupäeval.“

„1.   Kui Euroopa Parlament ja nõukogu on komisjonile andnud rakendamisvolituse võtta ELi toimimise lepingu artikli 291 kohase rakendusaktiga vastu rakenduslikke tehnilisi standardeid käesoleva määruse artikli 1 lõikes 2 osutatud seadusandlikes aktides konkreetselt sätestatud valdkondades, võib Euroopa Pangandusjärelevalve töötada välja rakenduslike tehniliste standardite eelnõu. Rakenduslikud tehnilised standardid on tehnilised, need ei hõlma strateegilisi otsuseid või poliitilisi valikuid ning nende eesmärk on määrata kindlaks kõnealuste seadusandlike aktide rakendamise tingimused. Euroopa Pangandusjärelevalve esitab rakenduslike tehniliste standardite eelnõu komisjonile vastuvõtmiseks. Euroopa Pangandusjärelevalve esitab need tehnilised standardid samal ajal teavitamise eesmärgil Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

Enne rakenduslike tehniliste standardite eelnõu esitamist komisjonile korraldab Euroopa Pangandusjärelevalve eelnõu avaliku arutelu ning analüüsib võimalikke seonduvaid kulusid ja saadavat kasu, välja arvatud juhul, kui selliste arutelude ja analüüside korraldamine on asjaomaste rakenduslike tehniliste standardite eelnõu ulatust ja mõju või küsimuse kiireloomulisust arvestades väga ebaproportsionaalne. Euroopa Pangandusjärelevalve küsib nõu ka artiklis 37 osutatud pangandussektori sidusrühmade kogult.

Komisjon otsustab rakendusliku tehnilise standardi eelnõu vastuvõtmise kolme kuu jooksul pärast selle kättesaamist. Komisjon võib kõnealust tähtaega pikendada ühe kuu võrra. Komisjon teavitab Euroopa Parlamenti ja nõukogu piisavalt aegsasti, kui otsust pole võimalik vastu võtta kolme kuu jooksul. Kui see on liidu huvides, võib komisjon rakendusliku tehnilise standardi eelnõu vastu võtta üksnes osaliselt või muudatustega.

Kui komisjon kavatseb rakendusliku tehnilise standardi eelnõu tagasi lükata või võtta selle vastu osaliselt või muudatustega, saadab ta selle tagasi Euroopa Pangandusjärelevalvele koos selgitustega, miks ta seda vastu ei võta, selgitades oma muudatusettepanekuid. Komisjon saadab kirja koopia Euroopa Parlamendile ja nõukogule. Euroopa Pangandusjärelevalve võib kuue nädala jooksul rakendusliku tehnilise standardi eelnõu komisjoni muudatusettepanekute alusel muuta ning esitada selle ametliku arvamuse vormis uuesti komisjonile. Euroopa Pangandusjärelevalve saadab oma ametliku arvamuse koopia Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

Kui Euroopa Pangandusjärelevalve ei esita neljandas lõigus osutatud kuuenädalase tähtaja jooksul muudetud rakendusliku tehnilise standardi eelnõu või esitab standardi eelnõu, mida ei ole muudetud vastavalt komisjoni muudatusettepanekutele, võib komisjon võtta rakendusliku tehnilise standardi vastu selliste muudatustega, mida ta peab asjakohaseks, või selle tagasi lükata.

Komisjon ei tohi Euroopa Pangandusjärelevalve poolt koostatud rakendusliku tehnilise standardi eelnõu sisu muuta ilma seda Euroopa Pangandusjärelevalvega käesolevas artiklis sätestatud korras eelnevalt kooskõlastamata.

2.   Kui Euroopa Pangandusjärelevalve ei esita rakendusliku tehnilise standardi eelnõu artikli 1 lõikes 2 osutatud seadusandlikes aktides sätestatud tähtpäevaks, võib komisjon määrata eelnõu esitamiseks uue tähtpäeva. Euroopa Pangandusjärelevalve teavitab Euroopa Parlamenti, nõukogu ja komisjoni aegsasti, kui ta ei saa uuest tähtpäevast kinni pidada.“;

„4.   Rakenduslikud tehnilised standardid võetakse vastu määruse või otsusega. Kõnealuste määruste või otsuste pealkirja lisatakse sõnad „rakenduslik tehniline standard”. Need standardid avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas ja need jõustuvad neis sätestatud kuupäeval.“

„1.   Ühtsete, tõhusate ja tulemuslike järelevalvetavade kehtestamiseks Euroopa Finantsjärelevalve Süsteemis ning liidu õiguse ühetaolise ja järjepideva kohaldamise tagamiseks esitab Euroopa Pangandusjärelevalve kõigile pädevatele asutustele või kõigile finantsasutustele suuniseid ning esitab ühele või mitmele pädevale asutusele või ühele või mitmele finantsasutusele soovitusi.

Suunised ja soovitused peavad olema kooskõlas artikli 1 lõikes 2 osutatud seadusandlike aktide või käesoleva artikli volitusnormiga.

2.   Euroopa Pangandusjärelevalve korraldab kohasel juhul esitatavate suuniste ja soovituste avaliku arutelu ning analüüsib selliste suuniste ja soovituste esitamisega kaasnevat võimalikku kulu ja kasu. Arutelu ja analüüsid peavad olema proportsionaalsed suuniste või soovituse kohaldamisala, laadi ja mõjuga. Lisaks küsib Euroopa Pangandusjärelevalve kohasel juhul nõu artiklis 37 osutatud pangandussektori sidusrühmade kogult. Kui Euroopa Pangandusjärelevalve ei korralda avalikku arutelu või ei küsi pangandussektori sidusrühmade kogult nõu, siis ta põhjendab seda.“;

„2a.   Suunistes ja soovitustes ei piirduta pelgalt seadusandlike aktide osadele viitamise või nende uuesti esitamisega. Enne uue suunise või soovituse koostamist vaatab Euroopa Pangandusjärelevalve dubleerimise vältimiseks kõigepealt üle olemasolevad suunised ja soovitused.“;

„4.   Euroopa Pangandusjärelevalve teavitab artikli 43 lõikes 5 osutatud aruandes Euroopa Parlamenti, nõukogu ja komisjoni esitatud suunistest ja soovitustest.“

„2a.   Piiramata käesolevast määrusest tekkivate volituste kohaldamist ja enne lõikes 3 osutatud soovituse esitamist suhtleb Euroopa Pangandusjärelevalve, kui ta peab seda liidu õiguse rikkumise kõrvaldamise seisukohast sobilikuks, asjaomase pädeva asutusega, et jõuda kokkuleppele meetmete asjus, mis on vajalikud, et pädev asutus järgiks liidu õigust.“;

„6.   Kui pädev asutus ei järgi käesoleva artikli lõikes 4 osutatud ametlikku arvamust kõnealuses lõikes kindlaks määratud tähtaja jooksul ja kui tuleb aegsasti võtta meetmeid liidu õiguse järgimise tagamiseks, et säilitada või taastada võrdsed konkurentsitingimused turul või tagada finantssüsteemi nõuetekohane toimimine ja terviklikkus, võib Euroopa Pangandusjärelevalve, ilma et see piiraks ELi toimimise lepingu artikli 258 kohaseid komisjoni volitusi, võtta juhul, kui käesoleva määruse artikli 1 lõikes 2 osutatud seadusandlike aktide asjakohased nõuded on vahetult kohaldatavad finantsasutuse suhtes või rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise ning nende vastu võitlemise puhul finantssektori ettevõtja suhtes, vastu finantsasutusele või finantssektori ettevõtjale adresseeritava üksikotsuse, millega nõutakse kõigi meetmete võtmist, mida on vaja liidu õiguses sätestatud kohustuste täitmiseks, sealhulgas konkreetse tegevuse lõpetamist.

Finantssüsteemi rahapesu ja terrorismi rahastamise otstarbel kasutamise tõkestamise küsimustes võib Euroopa Pangandusjärelevalve võtta vastu otsuseid, millega nõutakse, et pädev asutus järgiks käesoleva artikli lõikes 4 osutatud ametlikku arvamust selles lõikes sätestatud tähtaja jooksul, kui artikli 1 lõikes 2 osutatud seadusandlike aktide asjakohased nõuded ei ole finantssektori ettevõtjate suhtes vahetult kohaldatavad. Kui asutus ei järgi seda otsust, võib Euroopa Pangandusjärelevalve ka võtta vastu otsuse kooskõlas esimese lõiguga. Selleks kohaldab Euroopa Pangandusjärelevalve kogu asjakohast liidu õigust ja kui liidu õiguse puhul on tegemist direktiividega, siis riigisisest õigust selles ulatuses, milles nendega direktiivid üle võetakse. Kui asjakohane liidu õigus koosneb määrustest ja kui kõnealused määrused annavad liikmesriikidele sõnaselgelt valikuvõimalused, kohaldab Euroopa Pangandusjärelevalve ka riigisisest õigust ulatuses, mil valikuvõimalusi on kasutatud.

Euroopa Pangandusjärelevalve otsus peab olema kooskõlas komisjoni artikli lõike 4 kohase ametliku arvamusega.

7.   Lõike 6 kohaselt vastu võetud otsused on pädeva asutuse varem samas küsimuses vastu võetud muu otsuse suhtes ülimuslikud.

Meetmete puhul, mida pädev asutus võtab seoses küsimustega, mille kohta on esitatud lõike 4 kohane ametlik arvamus või tehtud lõike 6 kohane otsus, peavad pädevad asutused vastavalt järgima ametlikku arvamust või otsust.“

„1.   Artikli 1 lõikes 2 osutatud seadusandlikes aktides kindlaks määratud juhtudel ning ilma, et see piiraks artiklis 17 sätestatud õigusi, võib Euroopa Pangandusjärelevalve aidata pädevatel asutustel jõuda käesoleva artikli lõigetes 2–4 sätestatud korras kokkuleppele järgmistel asjaoludel:

Juhtudel, mil artikli 1 lõikes 2 osutatud seadusandlike aktidega on ette nähtud, et pädevad asutused peavad tegema ühisotsuse, ning kui nende seadusandlike aktide kohaselt võib Euroopa Pangandusjärelevalve aidata omal algatusel asjaomastel pädevatel asutustel jõuda kokkuleppele käesoleva artikli lõigetes 2–4 sätestatud korras, eeldatakse erimeelsuste olemasolu juhul, kui kõnealused asutused ei suuda teha ühisotsust kõnealustes seadusandlikes aktides sätestatud tähtajaks.“;

„1a.   Pädevad asutused teavitavad Euroopa Pangandusjärelevalvet viivitamata sellest, et kokkuleppele ei ole jõutud, järgmistel juhtudel:

1b.   Eesistuja hindab, kas Euroopa Pangandusjärelevalve peaks tegutsema vastavalt lõikele 1. Kui Euroopa Pangandusjärelevalve sekkub omal algatusel, teavitab ta asjaomast pädevat asutust oma otsusest sekkuda.

Oodates Euroopa Pangandusjärelevalve otsust, mis tehakse artikli 44 lõikes 3a sätestatud korras, lükkavad kõik ühisotsusega seotud pädevad asutused juhtudel, mil artikli 1 lõikes 2 osutatud seadusandlike aktidega on ette nähtud ühisotsuse tegemine, oma individuaalsete otsuste tegemise edasi. Kui Euroopa Pangandusjärelevalve otsustab tegutseda, lükkavad kõik ühisotsusega seotud pädevad asutused oma otsuste tegemise edasi, kuni käesoleva artikli lõigetes 2 ja 3 sätestatud menetlus on lõpule viidud.“;

„3.   Kui lõikes 2 osutatud lepitusetapi lõpuks ei ole asjaomased pädevad asutused jõudnud kokkuleppele, võib Euroopa Pangandusjärelevalve teha otsuse, mille kohaselt peavad kõnealused asutused erimeelsuste lahendamiseks võtma teatavaid meetmeid või loobuma meetmete võtmisest, et asi lahendada ja tagada kooskõla liidu õigusega. Euroopa Pangandusjärelevalve otsus on asjaomaste pädevate asutuste jaoks siduv. Euroopa Pangandusjärelevalve otsusega võib ette näha, et pädevad asutused peavad tühistama juba vastu võetud otsuse või muutma seda või kasutama oma volitusi, mis neile on liidu õigusega antud.“;

„3a.   Euroopa Pangandusjärelevalve teavitab asjaomaseid pädevaid asutusi lõigete 2 ja 3 kohaste menetluste lõpetamisest ja vajaduse korral oma lõike 3 alusel tehtud otsusest.“;

„4.   Kui pädev asutus ei järgi Euroopa Pangandusjärelevalve otsust ja seetõttu ei suuda tagada, et finantsasutus, või rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise ning nende vastu võitlemise küsimustes finantssektori ettevõtja, täidaks käesoleva määruse artikli 1 lõikes 2 osutatud seadusandlike aktidega tema suhtes vahetult kohalduvaid nõudeid, võib Euroopa Pangandusjärelevalve, ilma et see piiraks ELi toimimise lepingu artikli 258 kohaseid komisjoni volitusi, võtta vastu finantsasutusele või finantssektori ettevõtjale adresseeritava üksikotsuse, millega nõutakse kõigi meetmete võtmist, mis on vajalikud liidu õigusest tulenevate kohustuste täitmiseks, sealhulgas konkreetse tegevuse lõpetamist.

Finantssüsteemi rahapesu ja terrorismi rahastamise otstarbel kasutamise tõkestamise küsimustes võib Euroopa Pangandusjärelevalve kooskõlas käesoleva lõike esimese lõiguga võtta ka vastu otsuse, kui artikli 1 lõikes 2 osutatud seadusandlike aktide asjakohased nõuded ei ole finantssektori ettevõtjate suhtes otsekohalduvad. Selleks kohaldab Euroopa Pangandusjärelevalve kogu asjakohast liidu õigust ja kui liidu õiguse puhul on tegemist direktiividega, siis riigisisest õigust selles ulatuses, milles nendega direktiivid üle võetakse. Kui asjakohane liidu õigus koosneb määrustest ja kui kõnealused määrused tagavad praegu liikmesriikidele sõnaselgelt valikuvõimalused, kohaldab Euroopa Pangandusjärelevalve ka riigisisest õigust ulatuses, mil valikuvõimalusi on kasutatud.“

„1.   Euroopa Pangandusjärelevalve edendab ja jälgib oma volituste piires artikli 1 lõikes 2 osutatud seadusandlike aktidega loodud järelevalvekolleegiumide tõhusat, tulemuslikku ja järjepidevat toimimist ning liidu õiguse ühetaolist ja järjepidevat kohaldamist kõigis järelevalvekolleegiumides. Eesmärgiga lähendada parimaid järelevalvetavasid edendab Euroopa Pangandusjärelevalve ühiseid järelevalvekavasid ja ühiskontrolle ning Euroopa Pangandusjärelevalve töötajatel on järelevalvekolleegiumides täielik osalemisõigus, mistõttu nad võivad osaleda järelevalvekolleegiumide tegevuses, osaledes muu hulgas kohapealsetes kontrollides, mida korraldavad ühiselt kaks või enam pädevat asutust.“;

„3.   Järelevalvekolleegiumide tööd käsitlevate sätete ühtsete kohaldamistingimuste tagamiseks võib Euroopa Pangandusjärelevalve välja töötada kooskõlas artikli 1 lõikes 2 osutatud seadusandlikes aktides sätestatud volitusnormiga regulatiivsete ja rakenduslike tehniliste standardite eelnõusid vastavalt artiklitele 10–15. Euroopa Pangandusjärelevalve võib anda suuniseid ja soovitusi vastavalt artiklile 16, et edendada järelevalvealase töö ja järelevalvekolleegiumide parimate tavade ühtsustamist.“

„2.   Euroopa Pangandusjärelevalve töötab koostöös Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukoguga ja kooskõlas artikliga 23 välja ühise kvantitatiivsete ja kvalitatiivsete näitajate kogumi (riskinäidiku) süsteemse riski kindlakstegemiseks ja mõõtmiseks.“;

„4.   Ühe või mitme pädeva asutuse, Euroopa Parlamendi, nõukogu või komisjoni taotlusel või omal algatusel võib Euroopa Pangandusjärelevalve uurida konkreetset tüüpi finantsasutusi, tooteliike või käitumisviise, et hinnata võimalikke ohte finantssüsteemi stabiilsusele või kliendi- ja tarbijakaitsele.

Pärast esimese lõigu kohaselt korraldatud uurimist võib järelevalvenõukogu teha asjakohaseid soovitusi asjaomase pädeva asutuse võetavate meetmete kohta.

Selleks võib Euroopa Pangandusjärelevalve kasutada talle käesoleva määrusega, sealhulgas artikliga 35 antud volitusi.“

„2.   Euroopa Pangandusjärelevalve võib vajaduse korral töötada välja uusi praktilisi meetmeid ja ühtsustamisvahendeid, et edendada ühiseid järelevalvealaseid käsitusviise ja -tavasid.

Ühise järelevalvekultuuri väljakujundamiseks töötab Euroopa Pangandusjärelevalve välja liidu korrapäraselt uuendatava järelevalvekäsiraamatu, mis käsitleb finantsasutuste järelevalvet liidus, võttes nõuetekohaselt arvesse finantsasutuste ja -turgudega kaasnevate ohtude laadi, ulatust ja keerukust, nende äritavasid, -mudeleid ja suurust. Euroopa Pangandusjärelevalve töötab välja liidu korrapäraselt uuendatava kriisilahenduse käsiraamatu, mis käsitleb finantsasutuste kriisilahendust liidus, võttes nõuetekohaselt arvesse finantsasutuste ja -turgudega kaasnevate ohtude olemust, ulatust ja keerukust, nende äritavasid, -mudeleid ja suurust. Nii liidu järelevalvekäsiraamatus kui ka liidu kriisilahenduse käsiraamatus määratakse kindlaks parimad tavad ning kvaliteetsed metoodikad ja protsessid.

Euroopa Pangandusjärelevalve korraldab kohasel juhul lõike 1 punktis a osutatud arvamuste ja käesolevas lõikes osutatud meetmete ja vahendite avaliku arutelu. Euroopa Pangandusjärelevalve analüüsib kohasel juhul samuti nendega kaasnevat võimalikku kulu ja kasu. Arutelu ja analüüsid peavad olema proportsionaalsed arvamuste või meetmete ja vahendite kohaldamisala, laadi ja mõjuga. Lisaks küsib Euroopa Pangandusjärelevalve kohasel juhul nõu artiklis 37 osutatud pangandussektori sidusrühmade kogult.“

„1.   Euroopa Pangandusjärelevalve koordineerib üldiselt pädevate asutuste tegevust, eelkõige juhul, kui ebasoodsad arengutendentsid võivad tõsiselt ohustada finantsturgude nõuetekohast toimimist ja terviklikkust või liidu finantssüsteemi stabiilsust.“;

„3.   Selleks et aidata kaasa Euroopa ühise arusaama loomisele tehnoloogilise innovatsiooni suhtes, edendab Euroopa Pangandusjärelevalve järelevalvealast ühtsust, kohasel juhul tarbijakaitse ja finantsalase uuendustegevuse komitee toetusel, lihtsustades tehnoloogilise innovatsiooniga seotud osalejate või toodete turulepääsu, eelkõige teabe ja parimate tavade vahetamise kaudu. Vajaduse korral võib Euroopa Pangandusjärelevalve võtta kooskõlas artikliga 16 vastu suuniseid või soovitusi.“

„1.   Euroopa Pangandusjärelevalve jälgib ja hindab turusuundumusi oma pädevusvaldkonnas ja vajaduse korral teavitab Euroopa Järelevalveasutust (Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve), Euroopa Järelevalveasutust (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve), Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu, Euroopa Parlamenti, nõukogu ja komisjoni asjakohastest mikrousaldatavuse suundumustest ning võimalikest riskidest ja nõrkadest kohtadest. Euroopa Pangandusjärelevalve lisab oma hinnangutesse analüüsi turgude kohta, kus finantsasutused toimivad, ning hinnangu selle kohta, milline on võimalike turusuundumuste mõju finantsasutustele.“;

„3.   Ilma et see piiraks määruse (EL) nr 1092/2010 kohaseid Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu ülesandeid, esitab Euroopa Pangandusjärelevalve kord aastas ja vajaduse korral sagedamini Euroopa Parlamendile, nõukogule, komisjonile ja Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogule oma pädevusvaldkonnas suundumuste, võimalike riskide ja nõrkade kohtade hinnangu koos käesoleva määruse artikli 22 lõikes 2 osutatud riskinäidikuga.“;

„3b.   Euroopa Pangandusjärelevalve võib nõuda, et pädevad asutused nõuaksid finantsasutustelt nende poolt lõike 3a alusel esitatavale teabele sõltumatu välisauditi tegemist.“

„4.   Pärast Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu hoiatuse või soovituse saamist arutab Euroopa Pangandusjärelevalve hoiatust või soovitust järgmisel järelevalvenõukogu koosolekul või kohasel juhul varem, et hinnata sellise hoiatuse või soovituse mõju oma ülesannete täitmisele ja selle võimalikke järelmeetmeid.

Asjakohase otsustamismenetluse käigus teeb Euroopa Pangandusjärelevalve otsuse meetmete kohta, mis tuleb kooskõlas käesoleva määrusega antud volitustega võtta, et lahendada hoiatustes või soovitustes tõstatatud küsimusi.

Kui Euroopa Pangandusjärelevalve ei järgi hoiatust või soovitust, põhjendab ta oma toimimisviisi Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogule. Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu teavitab sellest Euroopa Parlamenti kooskõlas määruse (EL) nr 1092/2010 artikli 19 lõikega 5. Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu teavitab sellest ka nõukogu.

5.   Kohasel juhul kasutab Euroopa Pangandusjärelevalve käesoleva määrusega antud volitusi, et tagada selliste hoiatuste või soovituste järelmeetmed, mille Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu on esitanud pädevale asutusele.

Kui adressaat ei kavatse Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu soovitust järgida, teatab ta sellest järelevalvenõukogule ja põhjendab oma otsust.

Kui pädev asutus teavitab kooskõlas määruse (EL) nr 1092/2010 artikli 17 lõikega 1 Euroopa Parlamenti, nõukogu, komisjoni ja Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu meetmetest, mis on võetud Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu soovituse alusel, võtab ta nõuetekohaselt arvesse järelevalvenõukogu seisukohti.“;

„2.   Pangandussektori sidusrühmade kogusse kuulub 30 liiget. Nende liikmete hulka kuulub:

3.   Pangandussektori sidusrühmade kogu liikmed määrab järelevalvenõukogu avaliku ja läbipaistva valikumenetluse kaudu. Otsuse tegemisel tagab järelevalvenõukogu nii palju kui võimalik pangandussektori mitmekesisuse kajastamise, asjakohase geograafilise ja soolise tasakaalu ning sidusrühmade esindatuse kogu liidu piires. Pangandussektori sidusrühmade kogu liikmed valitakse nende kvalifikatsiooni, oskuste, asjaomaste teadmiste ja tõendatud kogemuse alusel.“;

„3a.   Pangandussektori sidusrühmade kogu liikmed valivad liikmete seast kogu esimehe. Esimehe ametiaeg on kaks aastat.

Euroopa Parlament võib kutsuda pangandussektori sidusrühmade kogu esimehe enda ette avaldusi tegema ja parlamendiliikmete kõikidele küsimustele vastama alati, kui seda palutakse.“;

„4.   Euroopa Pangandusjärelevalve esitab kogu vajaliku teabe, mille suhtes kohaldatakse käesoleva määruse artiklis 70 sätestatud ametisaladuse hoidmise kohustust, ja tagab pangandussektori sidusrühmade kogule piisavad sekretariaaditeenused. Pangandussektori sidusrühmade kogu liikmete jaoks, kes esindavad mittetulundusorganisatsioone, kehtestatakse nõuetekohane hüvitis, mida ei kohaldata ettevõtjate esindajate suhtes. Selle hüvitise puhul võetakse arvesse liikmete ettevalmistavat ja järeltööd ning see on vähemalt samaväärne nõukogu määruse (EMÜ, Euratom, ESTÜ) nr 259/68 (*21) (millega kehtestatakse Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjad ja muude teenistujate teenistustingimused) (edaspidi „personalieeskirjad”) V jaotise 1. peatüki 2. jaos toodud ametnike hüvitiste määradega. Pangandussektori sidusrühmade kogu võib moodustada tehnilistes küsimustes töörühmi. Pangandussektori sidusrühmade kogu liikmete volitused kestavad neli aastat, pärast mida korraldatakse uus valikumenetlus.

„5.   Pangandussektori sidusrühmade kogu võib anda Euroopa Pangandusjärelevalvele nõu kõikides küsimustes, mis on seotud Euroopa Pangandusjärelevalve ülesannetega, pöörates erilist tähelepanu artiklites 10–16, 29, 30 ja 32 sätestatud ülesannetele.

Kui pangandussektori sidusrühmade kogu liikmed ei suuda nõuandes kokku leppida, võib üks kolmandik selle liikmetest või ühte sidusrühmade gruppi esindavad liikmed anda nõu eraldi.

Pangandussektori sidusrühmade kogu, väärtpaberituru sidusrühmade kogu, kindlustuse ja edasikindlustuse sidusrühmade kogu ning tööandjapensionide sidusrühmade kogu võivad anda Euroopa järelevalveasutuste tegevusega seotud küsimustes ühist nõu vastavalt artiklile 56, mis käsitleb ühiseid seisukohti ja õigusakte.“;

„7.   Euroopa Pangandusjärelevalve avalikustab pangandussektori sidusrühmade kogu nõuanded, selle liikmete eraldi nõuanded ning arutelude tulemused, samuti teabe selle kohta, kuidas nõuandeid ja arutelude tulemusi on arvesse võetud.“

„8.   Kui lõike 1 punktis b osutatud liikmesriigi avalik-õiguslik asutus ei ole vastutav tarbijakaitsenormide täitmise tagamise eest, võib kõnealuses punktis osutatud järelevalvenõukogu liige otsustada kutsuda kohtumisele liikmesriigi tarbijakaitseameti esindaja, kellel ei ole hääleõigust. Kui liikmesriigis on tarbijakaitsealane vastutus jagatud mitme ametiasutuse vahel, lepivad kõnealused asutused kokku ühises esindajas.“

„1.   Järelevalvenõukogu annab Euroopa Pangandusjärelevalve tegevuseks juhiseid ja vastutab II peatükis osutatud otsuste tegemise eest. Järelevalvenõukogu võtab vastu Euroopa Pangandusjärelevalve arvamusi, soovitusi, suuniseid ja otsuseid ning annab II peatükis osutatud nõu, lähtuvalt asjaomase sisekomitee, vaekogu või eesistuja või juhatuse ettepanekust, olenevalt kohaldatavusest.“;

„5.   Järelevalvenõukogu võtab juhatuse ettepaneku põhjal vastu Euroopa Pangandusjärelevalve tegevust käsitleva aastaaruande, sealhulgas eesistuja ülesannete täitmise kohta, ning edastab nimetatud aruande iga aasta 15. juuniks Euroopa Parlamendile, nõukogule, komisjonile, kontrollikojale ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele. Aruanne avalikustatakse.“;

„8.   Järelevalvenõukogul on distsiplinaarvõim eesistuja ja tegevdirektori üle. Ta võib tegevdirektori ametist vabastada artikli 51 lõikes 5 sätestatud korras.“

„1.   Järelevalvenõukogu otsused võetakse vastu liikmete lihthäälteenamusega. Igal hääletaval liikmel on üks hääl.

Käesoleva määruse artiklites 10–16 osutatud õigusaktide ning käesoleva määruse artikli 9 lõike 5 kolmanda lõigu ja käesoleva määruse VI peatüki kohaselt võetud meetmete ja otsuste puhul teeb järelevalvenõukogu erandina käesoleva lõike esimesest lõigust otsused oma liikmete kvalifitseeritud häälteenamusega, mis on sätestatud ELi lepingu artikli 16 lõikes 4 ja protokolli nr 36 (üleminekusätete kohta) artiklis 3, kusjuures see hõlmab vähemalt hääletusel osalevate selliste liikmesriikide pädevatest asutustest pärit liikmete lihthäälteenamust, kes on osalevad liikmesriigid määruse (EL) nr 1024/2013 artikli 2 punkti 1 tähenduses (edaspidi „osalevad liikmesriigid”), ja hääletusel osalevate selliste liikmesriikide pädevatest asutustest pärit liikmete lihthäälteenamust, kes ei ole osalevad liikmesriigid (edaspidi „mitteosalevad liikmesriigid”).

Eesistuja ei hääleta teises lõigus osutatud otsuste üle.

Artikli 41 lõigetes 2, 3 ja 4 osutatud vaekogude koosseisu ning artikli 30 lõikes 2 osutatud vastastikuse eksperdihinnangu komitee liikmete puhul proovib järelevalvenõukogu jõuda eesistuja ettepanekute kaalumisel konsensusele. Konsensuse puudumisel võetakse järelevalvenõukogu otsused vastu hääleõiguslike liikmete kolmeneljandikulise häälteenamusega. Igal hääletaval liikmel on üks hääl.

Artikli 18 lõigete 3 ja 4 alusel vastu võetud otsuste puhul ning erandina käesoleva lõike esimesest lõigust teeb järelevalvenõukogu otsused oma hääleõiguslike liikmete lihthäälteenamusega, mis hõlmab osalevate liikmesriikide pädevate asutuste nimetatud liikmete lihthäälteenamust ja mitteosalevate liikmesriikide pädevate asutuste nimetatud liikmete lihthäälteenamust.“;

„3a.   Seoses artikli 30 kohaste otsustega hääletab järelevalvenõukogu otsuse ettepaneku üle kirjaliku menetluse teel. Järelevalvenõukogu hääleõigusega liikmetel on hääletamiseks aega kaheksa tööpäeva. Igal hääletaval liikmel on üks hääl. Otsuse ettepanek loetakse vastuvõetuks, kui järelevalvenõukogu hääleõigusega liikmete lihthäälteenamus ei ole selle vastu. Erapooletuks jäämist ei loeta poolt- ega vastuhäälteks ning seda ei võeta arvesse antud häälte arvu arvutamisel. Kui järelevalvenõukogu kolm hääleõigusega liiget on kirjaliku menetluse kasutamise vastu, arutab järelevalvenõukogu otsuse ettepanekut ja võtab selle osas otsuse vastu, kasutades käesoleva artikli lõikes 1 sätestatud menetlust.

3b.   Seoses artiklite 17 ja 19 kohaste otsustega hääletab järelevalvenõukogu otsuse ettepaneku üle kirjaliku menetluse teel. Järelevalvenõukogu hääleõigusega liikmetel on hääletamiseks aega kaheksa tööpäeva. Igal hääletaval liikmel on üks hääl. Otsuse ettepanek loetakse vastuvõetuks, kui osalevate liikmesriikide pädevate asutuste nimetatud liikmete lihthäälteenamus või mitteosalevate liikmesriikide pädevate asutuste nimetatud liikmete lihthäälteenamus ei ole selle vastu. Erapooletuks jäämist ei loeta poolt- ega vastuhääleks ning seda ei võeta arvesse antud häälte arvu arvutamisel. Kui järelevalvenõukogu kolm hääleõigusega liiget on kirjaliku menetluse vastu, arutatakse otsuse ettepanekut järelevalvenõukogus ning selle saab vastu võtta järelevalvenõukogu hääleõiguslike liikmete lihthäälteenamusega, mis hõlmab osalevate liikmesriikide pädevate asutuste nimetatud liikmete lihthäälteenamust ja mitteosalevate liikmesriikide pädevate asutuste nimetatud liikmete lihthäälteenamust.

Erandina esimesest lõigust võetakse alates kuupäevast, kui mitteosalevate liikmesriikide pädevaid asutusi esindab neli või vähem hääleõiguslikku liiget, otsuse ettepanek vastu järelevalvenõukogu hääleõiguslike liikmete lihthäälteenamusega, mis hõlmab vähemalt ühte mitteosaleva liikmesriigi pädeva asutuse nimetatud liikme häält.“

„4.   Hääleõiguseta liikmed ja vaatlejad ei osale järelevalvenõukogu aruteludel, kus käsitletakse konkreetseid finantsasutusi, kui artikli 75 lõikes 3 või artikli 1 lõikes 2 osutatud seadusandlikes aktides ei ole sätestatud teisti.

Esimest lõiku ei kohaldata tegevdirektori ja Euroopa Keskpanga järelevalvenõukogu nimetatud Euroopa Keskpanga esindaja suhtes.

4a.   Euroopa Pangandusjärelevalve eesistujal on õigus korraldada hääletust igal ajal. Ilma et see piiraks nimetatud õigust või Euroopa Pangandusjärelevalve otsustusmenetluse tulemuslikkust, püüab Euroopa Pangandusjärelevalve järelevalvenõukogu otsuste tegemisel saavutada konsensust.“

„3a.   Juhatus võib uurida kõiki küsimusi ning esitada nende kohta arvamusi ja ettepanekuid, välja arvatud artiklite 9a, 9b ja 30 kohased ülesanded ning artiklite 17 ja 19 kohased küsimused finantssüsteemi rahapesu ja terrorismi rahastamise eesmärgil kasutamise tõkestamise kohta.“;

„6.   Juhatus teeb Euroopa Pangandusjärelevalve tegevust ja selle eesistuja ülesandeid kajastava aastaaruande ettepaneku, mis esitatakse kinnitamiseks järelevalvenõukogule.“;

„8.   Juhatus nimetab apellatsiooninõukogu liikmed ametisse ja vabastab nad ametist kooskõlas artikli 58 lõigetega 3 ja 5, võttes nõuetekohaselt arvesse järelevalvenõukogu ettepanekut.“;

„9.   Juhatuse liikmed avalikustavad kõik kohtumised ja saadud hüved. Kulud registreeritakse avalikult kooskõlas personalieeskirjadega.“

„2.   Eesistuja valitakse soolise tasakaalu põhimõtet arvesse võtva avaliku valikumenetluse raames, mis avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas, võttes arvesse pädevust, oskusi ning teadmisi finantsasutuste ja finantsturgude kohta ning kogemusi finantsjärelevalve ja -regulatsiooni valdkonnas. Järelevalvenõukogu koostab komisjoni abiga eesistuja ametikohale kvalifitseeruvate kandidaatide nimekirja. Nõukogu võtab kandidaatide nimekirja põhjal vastu otsuse eesistuja nimetamise kohta, kui ta on saanud Euroopa Parlamendi kinnituse.

Kui eesistuja ei vasta enam artiklis 49 osutatud tingimustele või kui ta leitakse olevat süüdi raskes üleastumises, võib nõukogu komisjoni ettepaneku põhjal, mille on heaks kiitnud Euroopa Parlament, võtta vastu otsuse tema ametist tagandamise kohta.

Samuti valib järelevalvenõukogu oma liikmete seast eesistuja asetäitja, kes täidab eesistuja kohustusi tema puudumise korral. Kõnealust eesistuja asetäitjat ei tohi valida juhatuse liikmete seast.“;

„5.   Eesistuja võib ametist vabastada üksnes tõsistel põhjustel. Seda võib teha üksnes Euroopa Parlament nõukogu otsuse alusel, mis võetakse vastu pärast järelevalvenõukoguga konsulteerimist.“

„2a.   Ühiskomitee võib abistada komisjoni tingimuste, tehniliste nõuete ja korra hindamisel, millega tagatakse automatiseeritud keskmehhanismide turvaline ja tõhus sidestamine vastavalt aruandele, millele on osutatud direktiivi (EL) 2015/849 artikli 32a lõikes 5, ning nimetatud direktiivi kohaste riiklike registrite tulemuslikul omavahelisel sidestamisel.“;

„3.   Ühiskomiteel on Euroopa järelevalveasutuste eraldatud töötajad, kes moodustavad alalise sekretariaadi. Euroopa Pangandusjärelevalve eraldab piisavad vahendid haldus-, infrastruktuuri- ja tegevuskulude katmiseks.“

„3.   Ühiskomitee eesistuja nimetatakse ametisse iga-aastase rotatsiooni alusel Euroopa järelevalveasutuste eesistujate hulgast. Ühiskomitee eesistuja on ka Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu eesistuja teine asetäitja.“;

„5.   Euroopa Pangandusjärelevalve eesistuja teavitab järelevalvenõukogu korrapäraselt ühiskomitee koosolekutel võetud seisukohtadest.“

„1.   Moodustatakse Euroopa järelevalveasutuste apellatsiooninõukogu.“;

„2.   Apellatsiooninõukogu koosseisu kuulub kuus liiget ja kuus asendusliiget, kellel on hea reputatsioon, tõendatud asjakohased teadmised liidu õiguses ning piisav rahvusvaheline erialane töökogemus panganduse, kindlustuse, tööandjapensionide, väärtpaberiturgude või muude finantsteenuste valdkonnas, ning kes ei ole pädevate asutuste või muude Euroopa Pangandusjärelevalve tegevusse kaasatud liikmesriikide asutuste või liidu institutsioonide või asutuste ametis olevad töötajad ega pangandussektori sidusrühmade kogu liikmed. Liikmed ja asendusliikmed peavad olema mõne liikmesriigi kodanikud ja peavad oskama väga heal tasemel vähemalt kahte liidu ametlikku keelt. Apellatsiooninõukogu liikmetel peavad olema piisavad õigusalased teadmised, et anda õigusalast nõu Euroopa Pangandusjärelevalve volituste teostamise seaduslikkuse, sealhulgas proportsionaalsuse kohta.“;

„3.   Euroopa Pangandusjärelevalve juhatus määrab apellatsiooninõukogu kaks liiget ja kaks asendusliiget komisjoni esitatud nimekirja alusel pärast avaliku osalemiskutse avaldamist Euroopa Liidu Teatajas ja olles konsulteerinud järelevalvenõukoguga.

Pärast nimekirja saamist võib Euroopa Parlament kutsuda apellatsiooninõukogu liikmete ja asendusliikmete kandidaate enda ette esinema ja vastama parlamendiliikmete küsimustele.

Euroopa Parlament võib kutsuda apellatsiooninõukogu liikmeid enda ette esinema ja parlamendiliikmete küsimustele vastama alati, kui seda palutakse, välja arvatud kui esinemine, küsimused või vastused on seotud konkreetse juhtumiga, mille kohta apellatsiooninõukogu on teinud otsuse või mis on apellatsiooninõukogus menetlemisel.“

„1.   Euroopa Pangandusjärelevalve kui Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) 2018/1046 (*22) (edaspidi „finantsmäärus”) artikli 70 kohase liidu asutuse tulu koosneb eelkõige järgmiste vahendite kombinatsioonist:

„1.   Järelevalvenõukogu liikmetel ning kõigil Euroopa Pangandusjärelevalve töötajatel, sealhulgas liikmesriikidest ajutiselt lähetatud ametnikel ja kõigil teistel Euroopa Pangandusjärelevalve heaks lepingulisel alusel töötavatel isikutel, on kohustus hoida ametisaladust vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 339 ning asjaomastele liidu õigusaktide sätetele isegi pärast oma ametikohustuste lõppemist.“;

„2a.   Juhatus ja järelevalvenõukogu tagavad, et selliste isikute suhtes, kes osutavad otseselt või kaudselt, pidevalt või vahetevahel Euroopa Pangandusjärelevalve ülesannetega seotud teenuseid, sealhulgas juhatuse ja järelevalvenõukogu poolt heaks kiidetud või pädevate asutuste nimetatud ametnike ja isikute suhtes kohaldatakse ametisaladuse hoidmise nõudeid, mis on samaväärsed lõigetes 1 ja 2 sätestatud nõuetega.

Samad ametisaladuse hoidmise nõuded kehtivad ka vaatlejatele, kes osalevad juhatuse ja järelevalvenõukogu koosolekutel ning võtavad osa Euroopa Pangandusjärelevalve tegevusest.“;

„3.   Lõiked 1 ja 2 ei takista Euroopa Pangandusjärelevalvet vahetamast teavet pädevate asutustega kooskõlas käesoleva määrusega ja muude liidu õigusaktidega, mida kohaldatakse finantsasutuste suhtes.

Kõnealuse teabe suhtes kohaldatakse lõigetes 1 ja 2 osutatud ametisaladuse hoidmise kohustuse tingimusi. Euroopa Pangandusjärelevalve kehtestab oma kodukorras lõigetes 1 ja 2 osutatud konfidentsiaalsusnõuete rakendamise praktilise korra.

4.   Euroopa Pangandusjärelevalve kohaldab komisjoni otsust (EL, Euratom) 2015/444 (*25).

„2a.   Käesoleva artikli lõikes 1 osutatud üldaruande osana koostab komisjon pärast kõigi asjaomaste asutuste ja sidusrühmadega konsulteerimist põhjaliku hinnangu käesoleva määruse artikli 9c kohaldamise kohta.

2b.   Käesoleva artikli lõikes 1 osutatud üldaruande osana koostab komisjon pärast kõigi asjaomaste pädevate asutuste ja sidusrühmadega konsulteerimist põhjaliku hinnangu Euroopa Pangandusjärelevalvele käesoleva määruse artikli 1 lõike 2, artikli 8 lõike 1 punkti l ning artiklite 9a, 9b, 17 ja 19 kohaselt antud nende konkreetsete ülesannete täitmise, toimimise ja mõjususe kohta, mis on seotud rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise ning nende vastu võitlemisega. Oma hinnangu raames analüüsib komisjon nende ülesannete ning Euroopa Järelevalveasutusele (Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve) ja Euroopa Järelevalveasutusele (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve) antud ülesannete koostoimet ning Euroopa Pangandusjärelevalve volituste õiguslikku otstarbekust selles ulatuses, milles need võimaldavad Euroopa Pangandusjärelevalvel tugineda oma tegevuses direktiivide ülevõtmiseks kehtestatud riigisisestele õigusaktidele või kasutada valikuvõimalusi. Lisaks uurib komisjon põhjalikule kulude ja tulude analüüsile tuginedes ning järgides eesmärki tagada järjepidevus, tõhusus ja tulemuslikkus, põhjalikult võimalust anda olemasolevale või uuele sihtotstarbelisele ELi-ülesele asutusele eriomased rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise ja nende vastu võitlemisega seotud ülesanded.“

„2.   Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve tegutseb käesolevast määrusest tulenevate volituste alusel ja järgmiste seadusandlike aktide kohaldamisala piires: direktiiv 2009/138/EÜ, välja arvatud selle IV jaotis, direktiiv 2002/87/EÜ, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivid (EL) 2016/97 (*27) ja (EL) 2016/2341 (*28) ning direktiivi 2002/65/EÜ asjakohased osad sellises ulatuses, mil neid kohaldatakse kindlustusandjate, edasikindlustusandjate, tööandjapensioni kogumisasutuste ja kindlustusvahendajate suhtes, sealhulgas kõik direktiivid, määrused ja otsused, mis põhinevad kõnealustel seadusandlikel aktidel, ning kõik hilisemad õiguslikult siduvad liidu õigusaktid, millega antakse Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalvele ülesandeid.

Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve aitab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1093/2010 (*29) asutatud Euroopa Järelevalveasutust (Euroopa Pangandusjärelevalve) tema töös, mis on seotud finantssüsteemi rahapesu ja terrorismi otstarbel kasutamise tõkestamisega, kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2015/849 (*30) ning määrusega (EL) nr 1093/2010. Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve teeb kokkuleppe kohta otsuse kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artikli 9a lõikega 9.

3.   Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve tegevus hõlmab kindlustusandjate, edasikindlustusandjate, finantskonglomeraatide, tööandjapensioni kogumisasutuste ja kindlustusvahendajate tegevusvaldkondi küsimustes, mida lõikes 2 osutatud seadusandlikud aktid otseselt ei hõlma, sealhulgas äriühingu üldjuhtimine, auditeerimine ja finantsaruandlusega seotud küsimused, võttes arvesse kestlikke ärimudeleid ning keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimistegurite lõimumist, eeldusel et tegevus on vajalik selleks, et tagada kõnealuste õigusaktide tõhus ja ühetaoline kohaldamine.

„7.   Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve moodustab oma lahutamatu osana komitee, mis nõustab Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalvet, kuidas tuleks tegevuse ja meetmete puhul täies kooskõlas kohaldatavate õigusnormidega võtta arvesse sektori eripära, mis tuleneb finantsasutuste ja turgude riskide laadist, ulatusest ja keerukusest, ärimudelitest ja tavadest ning finantsasutuste ja turgude suurusest määral, mil need tegurid on asjakohased käsitletavate normide alusel.“

„1.   Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve kuulub Euroopa Finantsjärelevalve Süsteemi. Euroopa Finantsjärelevalve Süsteemi peamine eesmärk on kindlustada finantssektori suhtes kohaldatavate õigusnormide nõuetekohane rakendamine, finantsstabiilsuse säilitamine, finantssüsteemi kui terviku suhtes usalduse tagamine ning finantsteenuste klientide ja tarbijate mõjus ja piisav kaitse.“;

„4.   Vastavalt ELi lepingu artikli 4 lõikes 3 sätestatud lojaalse koostöö põhimõttele rajaneb Euroopa Finantsjärelevalve Süsteemi liikmete koostöö usaldusel ja täielikul vastastikusel austusel, tagades eelkõige asjakohase ja usaldusväärse teabe liikumise liikmete vahel ning Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalvelt Euroopa Parlamendile, nõukogule ja komisjonile.“;

„1a.   Käesoleva määruse kohaste ülesannete täitmisel teeb Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve järgmist:

„3.   Lõikes 1 osutatud ülesannete täitmisel ja lõikes 2 osutatud volituste kasutamisel tegutseb Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve õigusraamistikule tuginedes ja selle piires ning pöörab tähelepanu proportsionaalsuse ja parema õigusloome põhimõtetele, kui see on kohane, sealhulgas kooskõlas käesoleva määrusega tehtud tasuvusanalüüsi tulemustele.

Artiklites 10, 15, 16 ja 16a osutatud avalikud arutelud tuleb korraldada võimalikult laiapõhiselt, et tagada kõigi huvitatud isikute kaasamine, ning sidusrühmadele tuleb anda vastamiseks mõistlik aeg. Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve avaldab sidusrühmadelt saadud tagasiside kokkuvõtte ja ülevaate selle kohta, kuidas arutelu käigus kogutud teavet ja seisukohti regulatiivsete tehniliste standardite eelnõudes ja rakenduslike tehniliste standardite eelnõudes kasutati.“

„2.   Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve jälgib uusi ja olemasolevaid finantstegevuse liike ning võib võtta vastu suuniseid ja soovitusi turgude tugevdamiseks ja turvalisemaks muutmiseks ning reguleerimis- ja järelevalvetavade ühtsustamiseks ja tõhusamaks muutmiseks.“;

„4.   Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve moodustab oma lahutamatu osana tarbijakaitse ja finantsalase uuendustegevuse komitee, mis koondab kõiki asjakohaste pädevate asutuste ja tarbijakaitse eest vastutavate asutuste esindajaid, et tugevdada tarbijakaitset, luua uue või uuendusliku finantstegevuste reguleerimise ja järelevalve kooskõlastatud käsitlus ning nõustada Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalvet teabe edastamisel Euroopa Parlamendile, nõukogule ja komisjonile. Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve teeb tihedat koostööd Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2016/679 (*31) asutatud Euroopa Andmekaitsenõukoguga, et vältida dubleerimist, vastuolusid ja õiguskindlusetust andmekaitse valdkonnas. Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve võib komitee koosseisu vaatlejatena kutsuda ka riiklikud andmekaitseasutused.

5.   Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve võib ajutiselt keelata teatavate finantstoodete, -instrumentide või -tegevuste turustamise, levitamise või müügi või seda piirata, kui need võivad põhjustada klientidele või tarbijatele märkimisväärset rahalist kahju või ohustavad finantsturgude korrapärast toimimist ja usaldusväärsust või liidu kogu finantssüsteemi või selle mõne osa stabiilsust artikli 1 lõikes 2 osutatud seadusandlikes aktides täpsustatud juhtudel ja tingimustel, või vajaduse korral eriolukorras kooskõlas artikliga 18 ja selles sätestatud tingimustel.

Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve vaatab esimeses lõigus osutatud otsuse läbi sobiva aja järel, ent vähemalt kord iga kuue kuu jooksul. Kui seda on vähemalt kaks korda järjest uuendatud ja kui on tehtud nõuetekohane analüüs kliendile või tarbijale tekkiva mõju hindamiseks, võib Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve teha otsuse keelu iga-aastase uuendamise kohta.

Liikmesriik võib taotleda Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalvelt otsuse läbivaatamist. Sellisel juhul otsustab Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve artikli 44 lõike 1 teises lõigus sätestatud korras, kas otsus jääb kehtima.

Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve võib ka hinnata teatavat liiki finantstegevuse või tava keelustamise või piiramise vajadust ning vajaduse korral teavitada sellest komisjoni ja pädevaid asutusi, et hõlbustada sellise keelu või piirangu vastuvõtmist.

„2.   Kui Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve ei ole esitanud regulatiivse tehnilise standardi eelnõu artikli 1 lõikes 2 osutatud seadusandlikus aktis sätestatud tähtpäevaks, võib komisjon määrata eelnõu esitamiseks uue tähtpäeva. Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve teavitab Euroopa Parlamenti, nõukogu ja komisjoni aegsasti, kui ta ei saa uuest tähtpäevast kinni pidada.“;

„4.   Regulatiivsed tehnilised standardid võetakse vastu määruse või otsusega. Kõnealuste määruste või otsuste pealkirja lisatakse sõnad „regulatiivne tehniline standard”. Need avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas ja need jõustuvad neis sätestatud kuupäeval.“

„1.   Kui Euroopa Parlament ja nõukogu on komisjonile andnud rakendamisvolituse võtta ELi toimimise lepingu artikli 291 kohase rakendusaktiga vastu rakenduslikke tehnilisi standardeid käesoleva määruse artikli 1 lõikes 2 osutatud seadusandlikes aktides konkreetselt sätestatud valdkondades, võib Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve töötada välja rakenduslike tehniliste standardite eelnõud. Rakenduslikud tehnilised standardid on tehnilised, need ei hõlma strateegilisi otsuseid või poliitilisi valikuid ning nende eesmärk on määrata kindlaks kõnealuste seadusandlike aktide rakendamise tingimused. Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve esitab rakenduslike tehniliste standardite eelnõud komisjonile vastuvõtmiseks. Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve esitab need tehnilised standardid samal ajal teavitamise eesmärgil Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

Enne rakenduslike tehniliste standardite eelnõu esitamist komisjonile korraldab Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve eelnõu avaliku arutelu ning analüüsib võimalikke seonduvaid kulusid ja saadavat kasu, välja arvatud juhul, kui selliste arutelude ja analüüside korraldamine on asjaomaste rakenduslike tehniliste standardite eelnõu ulatust ja mõju või küsimuse kiireloomulisust arvestades väga ebaproportsionaalne. Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve küsib nõu ka artiklis 37 osutatud asjaomase sidusrühmade kogult.

Komisjon otsustab rakendusliku tehnilise standardi eelnõu vastuvõtmise kolme kuu jooksul pärast selle kättesaamist. Komisjon võib kõnealust tähtaega pikendada ühe kuu võrra. Komisjon teavitab Euroopa Parlamenti ja nõukogu piisavalt aegsasti, kui otsust pole võimalik vastu võtta kolme kuu jooksul. Kui see on liidu huvides, võib komisjon rakendusliku tehnilise standardi eelnõu vastu võtta üksnes osaliselt või muudatustega.

Kui komisjon kavatseb rakendusliku tehnilise standardi eelnõu tagasi lükata või võtta selle vastu osaliselt või muudatustega, saadab ta selle tagasi Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalvele koos selgitustega, miks ta seda vastu ei võta, või kui see on asjakohane, selgitades oma muudatusettepanekuid. Komisjon saadab kirja koopia Euroopa Parlamendile ja nõukogule. Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve võib kuue nädala jooksul rakendusliku tehnilise standardi eelnõu komisjoni muudatusettepanekute alusel muuta ning esitada selle ametliku arvamuse vormis uuesti komisjonile. Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve saadab oma ametliku arvamuse koopia Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

Kui Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve ei esita neljandas lõigus osutatud kuuenädalase tähtaja jooksul muudetud rakendusliku tehnilise standardi eelnõu või esitab standardi eelnõu, mida ei ole muudetud vastavalt komisjoni muudatusettepanekutele, võib komisjon võtta rakendusliku tehnilise standardi vastu selliste muudatustega, mida ta peab asjakohaseks, või selle tagasi lükata.

Komisjon ei tohi Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve poolt koostatud rakendusliku tehnilise standardi eelnõu sisu muuta ilma seda Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalvega käesolevas artiklis sätestatud korras eelnevalt kooskõlastamata.

2.   Kui Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve ei esita rakendusliku tehnilise standardi eelnõu artikli 1 lõikes 2 osutatud seadusandlikes aktides sätestatud tähtpäevaks, võib komisjon määrata eelnõu esitamiseks uue tähtpäeva. Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve teavitab Euroopa Parlamenti, nõukogu ja komisjoni aegsasti, kui ta ei saa uuest tähtpäevast kinni pidada.“;

„4.   Rakenduslikud tehnilised standardid võetakse vastu määruse või otsusega. Kõnealuste määruste või otsuste pealkirja lisatakse sõnad „rakenduslik tehniline standard”. Need standardid avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas ja need jõustuvad neis sätestatud kuupäeval.“

„1.   Ühtsete, tõhusate ja tulemuslike järelevalvetavade kehtestamiseks Euroopa Finantsjärelevalve Süsteemis ning liidu õiguse ühetaolise ja järjepideva kohaldamise tagamiseks esitab Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve kõigile pädevatele asutustele või kõigile finantsasutustele suuniseid ning esitab ühele või mitmele pädevale asutusele või ühele või mitmele finantsasutusele soovitusi.

Suunised ja soovitused peavad olema kooskõlas artikli 1 lõikes 2 osutatud seadusandlike aktide või käesoleva artikli volitusnormiga.

2.   Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve korraldab kohasel juhul esitatavate suuniste ja soovituste avaliku arutelu ning analüüsib selliste suuniste ja soovituste esitamisega kaasnevat võimalikku kulu ja kasu. Arutelu ja analüüsid peavad olema proportsionaalsed suuniste või soovituse kohaldamisala, laadi ja mõjuga. Lisaks küsib Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve kohasel juhul nõu artiklis 37 osutatud kindlustuse ja edasikindlustuse sidusrühmade kogult ning tööandjapensionide sidusrühmade kogult. Kui Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve ei korralda avalikku arutelu või ei küsi kindlustuse ja edasikindlustuse sidusrühmade kogult ning tööandjapensionide sidusrühmade kogult nõu, siis ta põhjendab seda.“;

„2a.   Suunistes ja soovitustes ei piirduta pelgalt seadusandlike aktide osadele viitamise või nende uuesti esitamisega. Enne uue suunise või soovituse koostamist vaatab Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve dubleerimise vältimiseks kõigepealt üle olemasolevad suunised ja soovitused.“;

„4.   Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve teavitab artikli 43 lõikes 5 osutatud aruandes Euroopa Parlamenti, nõukogu ja komisjoni välja antud suunistest ja soovitustest.“

„2a.   Piiramata käesolevast määrusest tekkivate volituste kohaldamist ja enne lõikes 3 osutatud soovituse esitamist suhtleb Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve, kui ta peab seda liidu õiguse rikkumise kõrvaldamise seisukohast sobilikuks, asjaomase pädeva asutusega, et jõuda kokkuleppele meetmete asjus, mis on vajalikud.“;

„6.   Kui pädev asutus ei järgi käesoleva artikli lõikes 4 osutatud ametlikku arvamust kõnealuses lõikes kindlaks määratud tähtaja jooksul ja kui tuleb aegsasti võtta meetmeid liidu õiguse järgimise tagamiseks, et säilitada või taastada võrdsed konkurentsitingimused turul või tagada finantssüsteemi nõuetekohane toimimine ja terviklikkus, võib Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve, ilma et see piiraks ELi toimimise lepingu artikli 258 kohaseid komisjoni volitusi, võtta juhul, kui käesoleva määruse artikli 1 lõikes 2 osutatud seadusandlike aktide asjakohased nõuded on vahetult kohaldatavad finantsasutuse suhtes, vastu finantsasutusele adresseeritava üksikotsuse, millega nõutakse kõigi meetmete võtmist, mis on vajalikud liidu õigusest tulenevate kohustuste täitmiseks, sealhulgas konkreetse tegevuse lõpetamist.

Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve otsus peab olema kooskõlas komisjoni lõike 4 kohase ametliku arvamusega.

7.   Lõike 6 kohaselt vastu võetud otsused on pädeva asutuse varem samas küsimuses vastu võetud muu otsuse suhtes ülimuslikud.

Meetmete puhul, mida pädev asutus võtab seoses küsimustega, mille kohta on esitatud lõike 4 kohane ametlik arvamus või tehtud lõike 6 kohane otsus, peavad pädevad asutused vastavalt järgima ametlikku arvamust või otsust.“

„1.   Artikli 1 lõikes 2 osutatud seadusandlikes aktides kindlaks määratud juhtudel ning ilma, et see piiraks artiklis 17 sätestatud õigusi, võib Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve aidata pädevatel asutustel jõuda käesoleva artikli lõigetes 2–4 sätestatud korras kokkuleppele järgmistel asjaoludel:

Juhtudel, mil artikli 1 lõikes 2 osutatud seadusandlike aktidega on ette nähtud, et pädevad asutused peavad tegema ühisotsuse, ning kui nende seadusandlike aktide kohaselt võib Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve aidata omal algatusel asjaomastel pädevatel asutustel jõuda kokkuleppele käesoleva artikli lõigetes 2–4 sätestatud korras, eeldatakse erimeelsuste olemasolu juhul, kui kõnealused asutused ei suuda teha ühisotsust kõnealustes seadusandlikes aktides sätestatud tähtajaks.“;

„1a.   Pädevad asutused teavitavad Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalvet viivitamata sellest, et kokkuleppele ei ole jõutud, järgmistel juhtudel:

1b.   Eesistuja hindab, kas Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve peaks tegutsema vastavalt lõikele 1. Kui Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve sekkub omal algatusel, teavitab ta asjaomast pädevat asutust oma otsusest sekkuda.

Oodates Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve otsust, mis tehakse artikli 44 lõikes 4 sätestatud korras, lükkavad kõik ühisotsusega seotud pädevad asutused juhtudel, mil artikli 1 lõikes 2 osutatud seadusandlike aktidega on ette nähtud ühisotsuse tegemine, oma individuaalsete otsuste tegemise edasi. Kui Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve otsustab tegutseda, lükkavad kõik ühisotsusega seotud pädevad asutused oma otsuste tegemise edasi, kuni käesoleva artikli lõigetes 2 ja 3 sätestatud menetlus on lõpule viidud.“;

„3.   Kui lõikes 2 osutatud lepitusetapi lõpuks ei ole asjaomased pädevad asutused jõudnud kokkuleppele, võib Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve teha otsuse, mille kohaselt peavad kõnealused asutused erimeelsuste lahendamiseks võtma teatavaid meetmeid või loobuma meetmete võtmisest, et asi lahendada ja tagada kooskõla liidu õigusega. Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve otsus on asjaomaste pädevate asutuste jaoks siduv. Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve otsusega võib ette näha, et pädevad asutused peavad tühistama juba vastu võetud otsuse või muutma seda või kasutama oma volitusi, mis neile on liidu õigusega antud.“;

„3a.   Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve teavitab asjaomaseid pädevaid asutusi lõigete 2 ja 3 kohaste menetluste lõpetamisest ja vajaduse korral oma lõike 3 alusel tehtud otsusest.“;

„4.   Kui pädev asutus ei järgi Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve otsust ja seetõttu ei suuda tagada, et finantsasutus täidaks käesoleva määruse artikli 1 lõikes 2 osutatud seadusandlike aktidega tema suhtes vahetult kohaldatavaid nõudeid, võib Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve, ilma et see piiraks ELi toimimise lepingu artikli 258 kohaseid komisjoni volitusi, võtta vastu asjaomasele finantsasutusele adresseeritava üksikotsuse, millega nõutakse kõigi meetmete võtmist, mis on vajalikud liidu õigusest tulenevate kohustuste täitmiseks, sealhulgas konkreetse tegevuse lõpetamist.“

„1.   Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve edendab ja jälgib oma volituste piires artikli 1 lõikes 2 osutatud seadusandlike aktidega loodud järelevalvekolleegiumide tõhusat, tulemuslikku ja järjepidevat toimimist ning liidu õiguse ühetaolist ja järjepidevat kohaldamist kõigis järelevalvekolleegiumides. Eesmärgiga lähendada parimaid järelevalvetavasid edendab Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve ühiseid järelevalvekavasid ja ühiskontrolle ning Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve töötajatel on järelevalvekolleegiumides täielik osalemisõigus, mistõttu nad võivad osaleda järelevalvekolleegiumide tegevuses, osaledes muu hulgas kohapealsetes kontrollides, mida korraldavad ühiselt kaks või enam pädevat asutust.“;

„3.   Järelevalvekolleegiumide tööd käsitlevate sätete ühtsete kohaldamistingimuste tagamiseks võib Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve välja töötada kooskõlas artikli 1 lõikes 2 osutatud seadusandlikes aktides sätestatud volitusnormiga regulatiivsete ja rakenduslike tehniliste standardite eelnõusid vastavalt artiklitele 10–15. Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve võib anda suuniseid ja soovitusi vastavalt artiklile 16, et edendada järelevalvealase töö ja järelevalvekolleegiumide parimate tavade ühtsustamist.“

„2.   Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve töötab koos Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukoguga ja kooskõlas artikliga 23 välja ühise käsituse süsteemse olulisuse kindlakstegemiseks ja mõõtmiseks, sealhulgas vajaduse korral kvantitatiivsed ja kvalitatiivsed näitajad.“;

„4.   Ühe või mitme pädeva asutuse, Euroopa Parlamendi, nõukogu või komisjoni taotlusel või omal algatusel võib Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve uurida konkreetset liiki finantsasutusi, tooteliike või käitumisviise, et hinnata võimalikke ohte finantssüsteemi stabiilsusele või kliendi- ja tarbijakaitsele.

Pärast esimese lõigu kohaselt korraldatud uurimist võib järelevalvenõukogu teha asjakohaseid soovitusi asjaomase pädeva asutuse võetavate meetmete kohta.

Selleks võib Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve kasutada talle käesoleva määrusega, sealhulgas artikliga 35 antud volitusi.“

„2.   Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve võib vajaduse korral töötada välja uusi praktilisi meetmeid ja ühtsustamisvahendeid, et edendada ühiseid järelevalvealaseid käsitusviise ja -tavasid.

Ühise järelevalvekultuuri loomiseks töötab Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve välja liidu korrapäraselt uuendatava järelevalvekäsiraamatu, mis käsitleb finantsasutuste järelevalvet liidus, ja ajakohastab seda, võttes nõuetekohaselt arvesse finantsasutuste ja -turgudega kaasnevate ohtude laadi, ulatust ja keerukust, nende äritavasid, ärimudeleid ja suurust. Liidu järelevalvekäsiraamatus määratakse kindlaks parimad tavad ning kvaliteetsed metoodikad ja protsessid.

Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve korraldab kohasel juhul lõike 1 punktis a osutatud arvamuste ning käesolevas lõikes osutatud meetmete ja vahendite avaliku arutelu. Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve analüüsib kohasel juhul samuti nendega kaasnevat võimalikku kulu ja kasu. Arutelu ja analüüsid peavad olema proportsionaalsed arvamuste või meetmete ja vahendite kohaldamisala, laadi ja mõjuga. Lisaks küsib Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve kohasel juhul nõu artiklis 37 osutatud asjakohaselt sidusrühmade kogult.“

„1.   Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve koordineerib üldiselt pädevate asutuste tegevust, eelkõige juhul, kui ebasoodsad arengutendentsid võivad tõsiselt ohustada finantsturgude nõuetekohast toimimist ja usaldusväärsust või liidu finantssüsteemi stabiilsust, või piiriülese äritegevuse korral, mis võib kahjustada kindlustusvõtjate, pensioniskeemi liikmete ja soodustatud isikute kaitset liidus.“;

„3.   Selleks et aidata kaasa Euroopa ühise arusaama loomisele tehnoloogilise innovatsiooni suhtes, edendab Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve järelevalvealast ühtsust, kohasel juhul tarbijakaitse ja finantsalase uuendustegevuse komitee toetusel, lihtsustades tehnoloogilise innovatsiooniga seotud osalejate või toodete turulepääsu, eelkõige teabe ja parimate tavade vahetamise kaudu. Vajaduse korral võib Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve võtta kooskõlas artikliga 16 vastu suuniseid või soovitusi.“

„1.   Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve jälgib ja hindab turusuundumusi oma pädevusvaldkonnas ja vajaduse korral teavitab Euroopa Järelevalveasutust (Euroopa Pangandusjärelevalve), Euroopa Järelevalveasutust (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve), Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu, Euroopa Parlamenti, nõukogu ja komisjoni asjakohastest mikrousaldatavuse suundumustest ning võimalikest riskidest ja nõrkadest kohtadest. Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve lisab oma analüüsi finantsasutuste toimimise kohta, ning hinnangu selle kohta, milline on võimalike turusuundumuste mõju finantsasutustele.“;

„3.   Ilma et see piiraks määruse (EL) nr 1092/2010 kohaseid Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu ülesandeid, esitab Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve kord aastas ja vajaduse korral sagedamini Euroopa Parlamendile, nõukogule, komisjonile ja Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogule oma pädevusvaldkonnas suundumuste, võimalike riskide ja nõrkade kohtade hinnangu koos käesoleva määruse artikli 22 lõikes 2 osutatud riskinäidikutega.“

„4.   Pärast Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu hoiatuse või soovituse saamist arutab Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve hoiatust või soovitust järgmisel järelevalvenõukogu koosolekul või kohasel juhul varem, et hinnata sellise hoiatuse või soovituse mõju oma ülesannete täitmisele ja selle võimalikke järelmeetmeid.

Asjakohase otsustamismenetluse käigus teeb Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve otsuse meetmete kohta, mis tuleb kooskõlas käesoleva määrusega antud volitustega võtta, et lahendada hoiatustes või soovitustes tõstatatud küsimusi.

Kui Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve ei järgi hoiatust või soovitust, põhjendab ta oma toimimisviisi Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogule . Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu teavitab sellest Euroopa Parlamenti kooskõlas määruse (EL) nr 1092/2010 artikli 19 lõikega 5. Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu teavitab sellest ka nõukogu.

5.   Kohasel juhul kasutab Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve käesoleva määrusega antud volitusi, et tagada selliste hoiatuste või soovituste järelmeetmed, mille Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu on esitanud pädevale asutusele.

Kui adressaat ei kavatse Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu soovitust järgida, teatab ta sellest järelevalvenõukogule ja põhjendab oma otsust.

Kui pädev asutus teavitab kooskõlas määruse (EL) nr 1092/2010 artikli 17 lõikega 1 Euroopa Parlamenti, nõukogu, komisjoni ja Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu meetmetest, mis on võetud Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu soovituse alusel, võtab ta nõuetekohaselt arvesse järelevalvenõukogu seisukohti.“;

„2.   Kindlustuse ja edasikindlustuse sidusrühmade kogusse kuulub 30 liiget. Nende liikmete hulka kuulub:

3.   Tööandjapensionide sidusrühmade kogusse kuulub 30 liiget. Nende liikmete hulka kuulub:

4.   Sidusrühmade kogude liikmed määrab järelevalvenõukogu avaliku ja läbipaistva valikumenetluse kaudu. Otsuse tegemisel tagab järelevalvenõukogu nii palju kui võimalik kindlustus-, edasikindlustus- ja tööandjapensionide sektori mitmekesisuse kajastamise, asjakohase geograafilise ja soolise tasakaalu ning sidusrühmade esindatuse kogu liidu piires. Sidusrühmade kogude liikmed valitakse nende kvalifikatsiooni, oskuste, asjaomaste teadmiste ja tõendatud kogemuse alusel.“;

„4a.   Asjaomase sidusrühmade kogu liikmed valivad liikmete seast kogu esimehe. Esimehe ametiaeg on kaks aastat.

Euroopa Parlament võib kutsuda iga sidusrühmade kogu esimehe enda ette avaldusi tegema ja parlamendiliikmete kõikidele küsimustele vastama alati, kui seda palutakse.“;

„5.   Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve esitab kogu vajaliku teabe, mille suhtes kohaldatakse käesoleva määruse artiklis 70 sätestatud ametisaladuse hoidmise kohustust, ja tagab sidusrühmade kogudele piisavad sekretariaaditeenused. Sidusrühmade kogude liikmete jaoks, kes esindavad mittetulundusorganisatsioone, kehtestatakse nõuetekohane hüvitis, mida ei kohaldata ettevõtjate esindajate suhtes. Selle hüvitise puhul võetakse arvesse liikmete ettevalmistavat ja järeltööd ning see on vähemalt samaväärne nõukogu määruse (EMÜ, Euratom, ESTÜ) nr 259/68 (*33) (millega kehtestatakse Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjad ja muude teenistujate teenistustingimused) (edaspidi „personalieeskirjad”) V jaotise 1. peatüki 2. jaos toodud ametnike hüvitiste määradega. Sidusrühmade kogud võivad moodustada tehnilistes küsimustes töörühmi. Kindlustuse ja edasikindlustuse sidusrühmade kogu ja tööandjapensionide sidusrühmade kogu liikmete volitused kestavad neli aastat, pärast mida korraldatakse uus valikumenetlus.

„6.   Sidusrühmade kogud võivad anda Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalvele nõu kõikides küsimustes, mis on seotud Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve ülesannetega, pöörates erilist tähelepanu artiklites 10–16, 29, 30 ja 32 sätestatud ülesannetele.

Kui sidusrühmade kogude liikmed ei suuda nõuandes kokku leppida, võib üks kolmandik selle liikmetest või ühte sidusrühmade gruppi esindavad liikmed anda nõu eraldi.

Kindlustuse ja edasikindlustuse sidusrühmade kogu, tööandjapensionide sidusrühmade kogu, pangandussektori sidusrühmade kogu ning väärtpaberituru sidusrühmade kogu võivad anda Euroopa järelevalveasutuste tegevusega seotud küsimustes ühist nõu vastavalt artiklile 56, mis käsitleb ühised seisukohti ja õigusakte.“;

„8.   Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve avalikustab sidusrühmade kogu nõuanded, selle liikmete eraldi nõuanded ning arutelude tulemused, samuti teabe selle kohta, kuidas nõuandeid ja arutelude tulemusi on arvesse võetud.“

„6.   Kui lõike 1 punktis b osutatud liikmesriigi avalik-õiguslik asutus ei ole vastutav tarbijakaitsenormide täitmise tagamise eest, võib kõnealuses punktis osutatud järelevalvenõukogu liige otsustada kutsuda kohtumisele liikmesriigi tarbijakaitseameti esindaja, kellel ei ole hääleõigust. Kui liikmesriigis on tarbijakaitsealane vastutus jagatud mitme ametiasutuse vahel, lepivad kõnealused asutused kokku ühises esindajas.“

„1.   Järelevalvenõukogu annab Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve tegevuseks juhiseid ja vastutab II peatükis osutatud otsuste tegemise eest. Järelevalvenõukogu võtab vastu Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve arvamusi, soovitusi, suuniseid ja otsuseid ning annab II peatükis osutatud nõu, lähtuvalt asjaomase sisekomitee, vaekogu või eesistuja või juhatuse ettepanekust, olenevalt kohaldatavusest.“;

„5.   Järelevalvenõukogu võtab juhatuse ettepaneku põhjal vastu Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve tegevust käsitleva aastaaruande, sealhulgas eesistuja ülesannete täitmise kohta, ning edastab nimetatud aruande iga aasta 15. juuniks Euroopa Parlamendile, nõukogule, komisjonile, kontrollikojale ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele. Aruanne avalikustatakse.“;

„8.   Järelevalvenõukogul on distsiplinaarvõim eesistuja ja tegevdirektori üle. Ta võib tegevdirektori ametist vabastada artikli 51 lõikes 5 sätestatud korras.“

„1.   Järelevalvenõukogu otsused võetakse vastu liikmete lihthäälteenamusega. Igal hääletaval liikmel on üks hääl.

Käesoleva määruse artiklites 10–16 osutatud õigusaktide ning käesoleva määruse artikli 9 lõike 5 kolmanda lõigu ja käesoleva määruse VI peatüki kohaselt võetud meetmete ja otsuste puhul teeb järelevalvenõukogu erandina käesoleva lõike esimesest lõigust otsused oma liikmete kvalifitseeritud häälteenamusega, mis on sätestatud ELi lepingu artikli 16 lõikes 4 ja protokolli nr 36 (üleminekusätete kohta) artiklis 3.

Eesistuja ei hääleta teises lõigus osutatud otsuste üle.

Artikli 41 lõigetes 2, 3 ja 4 osutatud vaekogude koosseisu ning artikli 30 lõikes 2 osutatud vastastikuse eksperdihinnangu komitee liikmete puhul proovib järelevalvenõukogu jõuda eesistuja ettepanekute kaalumisel konsensusele. Konsensuse puudumisel võetakse järelevalvenõukogu otsused vastu hääleõiguslike liikmete kolmeneljandikulise häälteenamusega. Igal hääletaval liikmel on üks hääl.

Artikli 18 lõigete 3 ja 4 alusel vastu võetud otsuste puhul ning erandina käesoleva lõike esimesest lõigust teeb järelevalvenõukogu otsused oma hääleõiguslike liikmete lihthäälteenamusega.“;

„4.   Seoses artiklite 17, 19 ja 30 kohaste otsustega hääletab järelevalvenõukogu otsuse ettepaneku üle kirjaliku menetluse teel. Järelevalvenõukogu hääleõigusega liikmetel on hääletamiseks aega kaheksa tööpäeva. Igal hääletaval liikmel on üks hääl. Otsuse ettepanek loetakse vastuvõetuks, kui järelevalvenõukogu hääleõigusega liikmete lihthäälteenamus ei ole selle vastu. Erapooletuks jäämist ei loeta poolt- ega vastuhäälteks ning seda ei võeta arvesse antud häälte arvu arvutamisel. Kui järelevalvenõukogu kolm hääleõigusega liiget on kirjaliku menetluse kasutamise vastu, arutab järelevalvenõukogu otsuse ettepanekut ja võtab selle osas otsuse vastu, kasutades käesoleva artikli lõikes 1 sätestatud menetlust.

Hääleõiguseta liikmed ja vaatlejad, välja arvatud tegevdirektor, ei osale järelevalvenõukogu aruteludel, kus käsitletakse konkreetseid finantsasutusi, kui artikli 75 lõikes 3 või artikli 1 lõikes 2 osutatud seadusandlikes aktides ei ole sätestatud teisti.“;

„5.   Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve eesistujal on õigus korraldada hääletust igal ajal. Ilma et see piiraks nimetatud õigust või Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve otsustusmenetluse tulemuslikkust, püüab Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve järelevalvenõukogu otsuste tegemisel saavutada konsensust.“

„3a.   Juhatus võib uurida kõiki küsimusi ning esitada nende kohta arvamusi ja ettepanekuid, välja arvatud artikli 30 kohased ülesanded.“;

„6.   Juhatus teeb Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve tegevust ja selle eesistuja ülesandeid kajastava aastaaruande ettepaneku, mis esitatakse kinnitamiseks järelevalvenõukogule.“;

„8.   Juhatus nimetab apellatsiooninõukogu liikmed ametisse ja vabastab nad ametist kooskõlas artikli 58 lõigetega 3 ja 5, võttes nõuetekohaselt arvesse järelevalvenõukogu ettepanekut.“

„9.   Juhatuse liikmed avalikustavad kõik kohtumised ja saadud hüved. Kulud registreeritakse avalikult kooskõlas personalieeskirjadega.“

„2.   „Eesistuja valitakse soolise tasakaalu põhimõtet arvesse võtva avaliku valikumenetluse raames, mis avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas, võttes arvesse pädevust, oskusi ning teadmisi finantsasutuste ja finantsturgude kohta ning kogemusi finantsjärelevalve ja -regulatsiooni valdkonnas. Järelevalvenõukogu koostab komisjoni abiga eesistuja ametikohale kvalifitseeruvate kandidaatide nimekirja. Nõukogu võtab kandidaatide nimekirja põhjal vastu otsuse eesistuja nimetamise kohta, kui ta on saanud Euroopa Parlamendi kinnituse.

Kui eesistuja ei vasta enam artiklis 49 osutatud tingimustele või kui ta leitakse olevat süüdi raskes üleastumises, võib nõukogu komisjoni ettepaneku põhjal, mille on heaks kiitnud Euroopa Parlament, võtta vastu otsuse tema ametist tagandamise kohta.

Samuti valib järelevalvenõukogu oma liikmete seast eesistuja asetäitja, kes täidab eesistuja kohustusi tema puudumise korral. Kõnealust eesistuja asetäitjat ei tohi valida juhatuse liikmete seast.”;

„5.   Eesistuja võib ametist vabastada üksnes tõsistel põhjustel. Seda võib teha üksnes Euroopa Parlament nõukogu otsuse alusel, mis võetakse vastu pärast järelevalvenõukoguga konsulteerimist.”