1.   Põhihaldaja hoiab käigus ja hooldab liidu registrit, sealhulgas selle tehnilist taristut.

2.   Liikmesriigid kasutavad liidu registrit direktiivi 2003/87/EÜ artikli 19 kohaste kohustuste täitmiseks. Liidu register tagab riiklikele haldajatele ja kontoomanikele käesolevas määruses sätestatud protsessid.

3.   Põhihaldaja tagab, et liidu register vastab käesoleva määruse artikli 75 kohases andmevahetust käsitlevas ja tehnilises kirjelduses kehtestatud riistvara, võrguühenduse, tarkvara ja turvalisuse nõuetele.

1.   Vastavalt direktiivi 2003/87/EÜ artiklile 20 luuakse standarditud elektroonilise andmebaasi kujul Euroopa Liidu tehingulogi (ELi tehingulogi), et sooritada käesoleva määruse kohaldamisalasse kuuluvaid tehinguid.

2.   Põhihaldaja hoiab käigus ja hooldab ELi tehingulogi vastavalt käesolevale määrusele.

3.   Põhihaldaja tagab, et ELi tehingulogi on võimeline kontrollima ja registreerima kõiki käesolevas määruses osutatud protsesse ning see vastab käesoleva määruse artikli 75 kohases andmevahetust käsitlevas ja tehnilises kirjelduses kehtestatud riistvara, võrguühenduse ja tarkvara nõuetele.

4.   Põhihaldaja tagab, et ELi tehingulogi on võimeline registreerima kõiki I jaotise 3. peatükis ning II ja III jaotises kirjeldatud protsesse.

1.   Põhihaldaja tagab, et liidu registril on sideühendus kasvuhoonegaaside heitkogustega kauplemise süsteemide registritega, mille suhtes on jõus direktiivi 2003/87/EÜ artikli 25 kohaselt sõlmitud sidumisleping LHÜdega tehtavate tehingute kohta teabe vahetamiseks.

2.   Põhihaldaja tagab, et liidu registril on vahetu sideühendus ELi tehingulogiga, et kontrollida ja registreerida LHÜdega tehtavaid tehinguid ja I jaotise 3. peatükis kirjeldatud kontohaldusprotsesse. Kõik LHÜdega tehtavad tehingud sooritatakse liidu registris ning need registreeritakse ja neid kontrollitakse ELi tehingulogis. Põhihaldaja võib luua piiratud sideühenduse ELi tehingulogi ja liiduga ühinemise lepingu allkirjastanud kolmanda riigi registri vahel.

1.   Iga liikmesriik määrab riikliku haldaja. Liikmesriik pääseb oma kontodele ja tema jurisdiktsiooni alla kuuluvatele liidu registri kontodele ligi ja haldab neid vastavalt artiklile 10 riikliku haldaja kaudu, nagu on kindlaks määratud I lisas.

2.   Liikmesriigid ja komisjon tagavad, et riiklike haldajate, põhihaldaja ja kontoomanike vahel ei ole huvide konflikti.

3.   Iga liikmesriik teatab komisjonile riikliku haldaja isiku ja kontaktandmed, sealhulgas hädaolukorra telefoninumbri, mida tuleb kasutada turvaintsidendi korral.

4.   Komisjon kooskõlastab käesoleva määruse rakendamise iga liikmesriigi riikliku haldajaga ja põhihaldajaga. Eelkõige peab komisjon kooskõlas aluslepingutega nõu käesoleva määrusega reguleeritud registrite töö ja käesoleva määruse rakendamisega seotud küsimuste ja menetluste üle. Põhihaldaja ja riiklike haldajate vahel kokkulepitud koostöötingimused hõlmavad ühiseid töömenetlusi käesoleva määruse rakendamiseks, muudatuste ja intsidentide haldamise menetlusi liidu registri jaoks, tehnilist kirjeldust liidu registri ja ELi tehingulogi toimimiseks ja usaldusväärsuse tagamiseks ning käesoleva määruse kohaselt kogutud isikuandmete töötlejate ülesandeid käsitlevaid tingimusi. Koostöötingimused võivad sisaldada väliste sideühenduste, infotehnoloogiataristu ja kasutajakontole juurdepääsuga seotud menetluste ühendamise korda. Et I jaotise 3. peatükki rakendataks ühtlaselt, esitab põhihaldaja iga kahe aasta järel riiklikele haldajatele aruande igas liikmesriigis kohaldatavate asjakohaste tavade kohta.

5.   Põhihaldaja, pädevad asutused ja riiklikud haldajad teostavad üksnes selliseid protsesse, mis on vajalikud nende ülesannete täitmiseks, nagu on sätestatud direktiivis 2003/87/EÜ ja selle sätete kohaselt vastu võetud meetmetes.

1.   Liikmesriigid ja põhihaldaja tagavad, et liidu register sisaldab I lisas sätestatud kontosid.

2.   Eri liiki kontodel võib hoida eri liiki ühikuid vastavalt I lisas sätestatule.

1.   Konto olek võib olla üks järgmistest: avatud, blokeeritud, sulgemise ootel või suletud. Konkreetsetel aastatel võib konto olla ka väljaarvatud olekus.

2.   Blokeeritud kontodelt ei saa algatada ühtegi protsessi, välja arvatud artiklites 22, 31 ja 56 sätestatud protsessid.

3.   Enne konto sulgemist võib konto määrata sulgemise ootel olekusse seniks, kuni sulgemise vastu saab võtta parandusmeetmeid, või kuni konto sulgemise tingimused on täidetud, kuid mitte rohkem kui 10 aastaks. Sulgemise ootel olevatelt kontodelt ei saa algatada ühtegi protsessi, nendele kontodele ei saa ühikuid kanda ning kogu juurdepääs nendele kontodele on peatatud. Sulgemise ootel oleva konto oleku võib muuta avatuks üksnes siis, kui kõik konto avamise tingimused on täidetud.

4.   Suletud kontodelt ei saa algatada ühtegi protsessi. Suletud kontot ei saa uuesti avada ega sinna ühikuid kanda.

5.   Käitise väljaarvamisel ELi HKSist direktiivi 2003/87/EÜ artikli 27 või artikli 27a kohaselt määrab riiklik haldaja asjaomase käitaja arvelduskonto väljaarvatud olekusse, kuni väljaarvamine kestab.

6.   Kui pädev asutus teatab, et õhusõidukikäitaja lennud ei kuulu asjaomasel aastal direktiivi 2003/87/EÜ I lisa kohaselt enam ELi HKSi, määrab riiklik haldaja pärast asjaomase õhusõidukikäitaja eelnevat teavitamist kõnealuse õhusõidukikäitaja arvelduskonto väljaarvatud olekusse, kuni pädev asutus teatab, et selle õhusõidukikäitaja lennud on jälle ELi HKSi arvatud.

7.   Väljaarvatud kontodelt ei saa algatada ühtegi protsessi, välja arvatud artiklites 22 ja 57 sätestatud protsessid ning artiklites 31 ja 56 sätestatud protsessid, mis vastavad ajavahemikule, kui konto ei olnud väljaarvatud olekus.

1.   Igal kontol on haldaja, kes vastutab liikmesriigi või liidu nimel konto haldamise eest.

2.   Konto haldaja määratakse iga kontoliigi jaoks vastavalt I lisale.

3.   Konto haldaja avab käesoleva määruse kohaselt konto, peatab kontole juurdepääsu või sulgeb konto, muudab selle olekut, kinnitab volitatud esindajad, lubab kontoandmetesse selliste muudatuste tegemist, milleks on vaja haldaja heakskiitu, algatab tehinguid, kui kontoesindaja või kontoomanik seda taotleb kooskõlas artikli 20 lõigetega 6 ja 7, ning algatab tehinguid pädeva asutuse või asjakohase õiguskaitseasutuse korraldusel.

4.   Haldaja võib kontoomanikelt ja nende esindajatelt nõuda nõusolekut käesoleva määruse kohaste põhjendatud tingimuste täitmiseks, võttes arvesse II lisas sätestatut.

5.   Kontode suhtes kohaldatakse nende haldaja liikmesriigi seadusi ja kontod kuuluvad nende haldaja liikmesriigi jurisdiktsiooni alla ning kontodel hoitavate ühikute asukohaks loetakse nende haldaja liikmesriigi territooriumi.

1.   Määruses (EL) nr 1031/2010 määratletud arvestussüsteem või täitmis- ja tasaarvestussüsteem, mis on ühendatud kõnealuse määruse artikli 26 või 30 kohaselt määratud enampakkumisplatvormiga, võib riiklikult haldajalt taotleda enampakkumise tagatiste üleandmise konto avamist liidu registris. Konto avamist taotlev isik esitab IV lisas sätestatud teabe.

2.   Riiklik haldaja avab enampakkumise tagatiste üleandmise konto liidu registris või teavitab konto avamist taotlevat isikut artikli 19 kohasest konto avamisest keeldumisest 20 tööpäeva jooksul alates käesoleva artikli lõikes 1 ja artiklis 21 nõutud täieliku teabe saamisest.

3.   Enampakkumise tagatiste üleandmise kontol hoitavaid LHÜsid käsitatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 98/26/EÜ artikli 2 punktis m määratletud tagatisena.

Liidu registris avatud enampakkumise tagatiste üleandmise konto on asjakohane konto direktiivi 98/26/EÜ artikli 9 lõike 2 kohaldamisel ning loetakse, et see konto asub selles liikmesriigis ja selle suhtes kohaldatakse selle liikmesriigi seadusi, millele on osutatud käesoleva määruse artikli 10 lõikes 5.

1.   Asjakohane pädev asutus või käitaja esitab 20 tööpäeva jooksul pärast kasvuhoonegaaside heiteloa jõustumist asjakohasele riiklikule haldajale VI lisas sätestatud teabe ning taotleb riiklikult haldajalt käitaja arvelduskonto avamist liidu registris.

2.   Riiklik haldaja avab igale käitisele käitaja arvelduskonto liidu registris või teavitab võimalikku kontoomanikku artikli 19 kohasest konto avamisest keeldumisest 20 tööpäeva jooksul alates käesoleva artikli lõikes 1 ja artiklis 21 nõutud täieliku teabe saamisest.

3.   Uue käitaja arvelduskonto võib avada ainult siis, kui käitisele ei ole sama kasvuhoonegaaside heiteloa põhjal käitaja arvelduskontot juba avatud.

1.   Pädev asutus või õhusõidukikäitaja esitab 20 tööpäeva jooksul pärast õhusõidukikäitaja seirekava kinnitamist asjakohasele riiklikule haldajale VII lisas sätestatud teabe ning taotleb riiklikult haldajalt õhusõidukikäitaja arvelduskonto avamist liidu registris.

2.   Igal õhusõidukikäitajal on üks õhusõidukikäitaja arvelduskonto.

3.   Õhusõidukikäitaja, kelle lennutegevusest tulenev heide aastas on kokku alla 25 000 CO2-ekvivalenttonni või kelle õhusõidukid teevad vähem kui 243 lendu kolme järjestikuse neljakuulise perioodi kohta, võib volitada füüsilist või juriidilist isikut avama tema nimel õhusõidukikäitaja arvelduskonto ning tagastama LHÜsid vastavalt direktiivi 2003/87/EÜ artikli 12 lõikele 2a. Nõuete täitmise eest vastutab endiselt õhusõidukikäitaja. Füüsilise või juriidilise isiku volitamisel tagab õhusõidukikäitaja, et volitatud isiku ning pädevate asutuste, riiklike haldajate, tõendajate või muude direktiivi 2003/87/EÜ ja selle rakendamiseks vastu võetud õigusaktide sätete kohaldamisalasse kuuluvate asutuste vahel ei ole huvide konflikti. Sellisel juhul esitab volitatud füüsiline või juriidiline isik lõike 1 kohaselt nõutud teabe.

4.   Riiklik haldaja avab igale õhusõidukikäitajale õhusõidukikäitaja arvelduskonto liidu registris või teavitab võimalikku kontoomanikku artikli 19 kohasest konto avamisest keeldumisest 20 tööpäeva jooksul alates käesoleva artikli lõikes 1 ja artiklis 21 nõutud täieliku teabe saamisest.

5.   Õhusõidukikäitajal võib olla ainult üks õhusõidukikäitaja arvelduskonto.

1.   Võimalik kontoomanik esitab liidu registris kauplemiskonto avamiseks taotluse riiklikule haldajale. Võimalik kontoomanik esitab riikliku haldaja nõutud teabe, mis sisaldab vähemalt IV lisas sätestatud teavet.

2.   Riikliku haldaja liikmesriik võib kauplemiskonto avamise tingimusena nõuda, et võimalike kontoomanike alaline elukoht või registreeritud asukoht on kontot haldava riikliku haldaja liikmesriigis.

3.   Riikliku haldaja liikmesriik võib kauplemiskonto avamise tingimusena nõuda, et võimalikud kontoomanikud on käibemaksukohustuslastena registreeritud kontot haldava riikliku haldaja liikmesriigis.

4.   Riiklik haldaja avab kauplemiskonto liidu registris või teavitab võimalikku kontoomanikku artikli 19 kohasest konto avamisest keeldumisest 20 tööpäeva jooksul alates käesoleva artikli lõikes 1 ja artiklis 21 nõutud täieliku teabe saamisest.

1.   Taotlus tõendaja registreerimiseks liidu registris esitatakse riiklikule haldajale. Registreerimist taotlev isik esitab riikliku haldaja nõutud teabe, mis sisaldab III ja V lisas sätestatud teavet.

2.   Riiklik haldaja registreerib tõendaja liidu registris või teavitab võimalikku tõendajat artikli 19 kohasest registreerimisest keeldumisest 20 tööpäeva jooksul alates käesoleva artikli lõikes 1 ja artiklis 21 nõutud täieliku teabe saamisest.

1.   Riiklik haldaja kontrollib, kas konto avamiseks või tõendaja registreerimiseks esitatud teave ja dokumendid on täielikud, ajakohased, täpsed ja õiged.

Põhjendatud kahtluse korral võib riiklik haldaja taotleda teiselt riiklikult haldajalt abi esimeses lõigus osutatud kontrolli tegemiseks. Sellise taotluse saanud haldaja võib abi andmisest keelduda. Võimalik kontoomanik või tõendaja võib sõnaselgelt paluda riiklikul haldajal sellist abi taotleda. Riiklik haldaja teavitab võimalikku kontoomanikku või tõendajat kõnealusest abitaotlusest.

2.   Riiklik haldaja võib konto avamisest või tõendaja registreerimisest keelduda:

3.   Kui riiklik haldaja keeldub lõike 2 kohaselt käitaja arvelduskonto või õhusõidukikäitaja arvelduskonto avamisest, võib kõnealuse konto avada pädeva asutuse korraldusel. Kogu juurdepääs kontole peatatakse vastavalt artikli 30 lõikele 4 seniks, kuni lõikes 2 loetletud keeldumise põhjuseid enam ei esine.

4.   Kui riiklik haldaja keeldub konto avamisest, võib konto avamist taotlev isik esitada vastuväiteid pädevale asutusele või siseriikliku õigusega määratud asjakohasele asutusele, kes annab riiklikule haldajale korralduse konto avada või jätab keeldumise muutmata oma põhjendatud otsusega, mille ta teeb siseriikliku õiguse nõuete kohaselt, mis on proportsionaalsed ning millega taotletakse käesoleva määrusega kooskõlas olevat õiguspärast eesmärki.

1.   Põhihaldaja tagab, et liidu registri kontode volitatud esindajatel on juurdepääs asjakohastele kontodele ning üks järgmistest kontoomaniku nimel tegutsemise õigustest:

2.   Igal kontol on selle avamisel vähemalt kaks volitatud esindajat, kelle õigused on kombineeritud ühel järgmistest viisidest:

3.   Tõendajal on vähemalt üks volitatud esindaja, kes algatab tõendaja nimel asjakohaseid protsesse. Tõendaja esindaja ei või olla ühegi konto esindaja.

4.   Kontoomanik võib otsustada, et teise volitatud esindaja kinnitust ei ole vaja, et esitada ülekanne sooritamiseks artikli 23 kohaselt loodud usalduskontode nimekirjas olevatele kontodele. Kontoomanik võib sellise otsuse tühistada. Otsusest ja otsuse tühistamisest antakse teada riiklikule haldajale esitatavas nõuetekohaselt allkirjastatud avalduses.

5.   Peale lõigetes 1 ja 2 osutatud volitatud esindajate võib kontodel olla ka selliseid volitatud esindajaid, kellel on kontole üksnes lugemisõigusega juurdepääs.

6.   Kui volitatud esindajal ei ole tehnilistel või muudel põhjustel juurdepääsu liidu registrile, võib ta paluda riiklikul haldajal algatada või kinnitada tema nimel tehinguid vastavalt asjaomasele volitatud esindajale antud õigustele, tingimusel et riiklik haldaja seda lubab ning et volitatud esindaja juurdepääsu ei peatatud käesoleva määruse kohaselt.

7.   Kui konto volitatud esindajatel ei ole juurdepääsu liidu registrile, võib kontoomanik paluda riiklikul haldajal esitada tema nimel protsess sooritamiseks kooskõlas käesoleva määrusega ja tingimusel et riiklik haldaja seda lubab. Sellist palvet ei saa esitada suletud kontode puhul.

8.   Artikli 75 kohases andmevahetust käsitlevas ja tehnilises kirjelduses võib iga kontoliigi kohta määrata maksimaalse volitatud esindajate arvu.

9.   Volitatud esindajad peavad olema üle 18-aastased füüsilised isikud. Kõik ühe konto volitatud esindajad peavad olema erinevad isikud, kuid sama isik võib olla rohkem kui ühe konto volitatud esindaja. Riikliku haldaja liikmesriik võib nõuda, et vähemalt üks konto volitatud esindajatest on selle liikmesriigi alaline elanik; see nõue ei kehti tõendaja esindajate suhtes.

1.   Konto avamist või tõendaja registreerimist taotlev võimalik kontoomanik või tõendaja määrab kooskõlas artikliga 20 teatava arvu volitatud esindajaid.

2.   Volitatud esindaja määramisel esitab kontoomanik haldaja nõutud teabe. See teave sisaldab vähemalt VIII lisas sätestatud teavet.

Kui võimalik volitatud esindaja on juba mõne konto esindajaks määratud ning kui kontoomanik selleks soovi avaldab, võib riiklik haldaja kasutada dokumente, mis esitati varasema määramise ajal lõikes 4 osutatud kontrolli eesmärgil.

3.   Riiklik haldaja kinnitab volitatud esindaja või teatab kontoomanikule sellest keeldumisest 20 tööpäeva jooksul alates lõikes 2 nõutud kogu teabe saamisest. Kui määratud esindajat käsitleva teabe hindamiseks on vaja rohkem aega, võib haldaja hindamisprotsessi pikendada kuni 20 täiendava tööpäeva võrra ja teatab pikendamisest kontoomanikule.

4.   Riiklik haldaja kontrollib, kas volitatud esindaja määramiseks esitatud teave ja dokumendid on täielikud, ajakohased, täpsed ja õiged.

Põhjendatud kahtluse korral võib riiklik haldaja taotleda teiselt riiklikult haldajalt abi esimeses lõigus osutatud kontrolli tegemiseks. Sellise taotluse saanud haldaja võib abi andmisest keelduda. Võimalik kontoomanik või tõendaja võib sõnaselgelt paluda riiklikul haldajal sellist abi taotleda. Riiklik haldaja teavitab võimalikku kontoomanikku või tõendajat kõnealusest abitaotlusest.

5.   Riiklik haldaja võib volitatud esindaja kinnitamisest keelduda:

6.   Kui riiklik haldaja keeldus volitatud esindaja kinnitamisest, võib kontoomanik esitada vastuväiteid siseriikliku õigusega määratud asjakohasele asutusele, kes annab riiklikule haldajale korralduse esindaja kinnitada või jätab keeldumise muutmata oma põhjendatud otsusega, mille ta teeb siseriikliku õiguse nõuete kohaselt, mis on proportsionaalsed ning millega taotletakse käesoleva määrusega kooskõlas olevat õiguspärast eesmärki.

1.   Kõik kontoomanikud teavitavad riiklikku haldajat 10 tööpäeva jooksul muutustest kontoteabes. Peale selle kinnitavad kontoomanikud riiklikule haldajale iga aasta 31. detsembriks, et nende kontoteave on endiselt täielik, ajakohane, täpne ja õige.

2.   Käitajad ja õhusõidukikäitajad teavitavad oma konto haldajat 10 tööpäeva jooksul, kui on toimunud ühinemine või jagunemine.

3.   Muutusest teavitamist tuleb täiendada riikliku haldaja poolt vastavalt käesolevale jaole nõutud teabega. Asjakohane riiklik haldaja kinnitab teabe ajakohastamise 20 tööpäeva jooksul alates teate ja täiendava teabe kättesaamisest. Haldaja võib teabe ajakohastamisest keelduda kooskõlas artikli 21 lõigetega 4 ja 5. Keeldumisest teatatakse kontoomanikule. Vastuväited keeldumisele võib esitada pädevale asutusele või siseriikliku õigusega määratud asjakohasele asutusele kooskõlas artikli 19 lõikega 4.

4.   Vähemalt kord kolme aasta jooksul kontrollib riiklik haldaja, kas kontoteave on endiselt täielik, ajakohane, täpne ja õige, ning palub kontoomanikul teatada kõikidest võimalikest muutustest. Käitaja arvelduskonto, õhusõidukikäitaja arvelduskonto ja tõendaja puhul kontrollitakse seda vähemalt kord viie aasta jooksul.

5.   Käitaja arvelduskonto omanik võib müüa või loovutada talle kuuluva käitaja arvelduskonto üksnes koos käitisega, millega see konto on seotud.

6.   Kui lõikest 5 ei tulene teisiti, ei või kontoomanik müüa ega loovutada oma konto omandiõigust teisele isikule.

7.   Kui liidu registri konto omanikuks olev juriidiline isik muutub kontoomanike ühinemise või jagunemise tõttu, on kontoomanikuks eelmise kontoomaniku õigusjärglane, kui ta esitab artiklite 14, 15 ja 16 kohaselt nõutud dokumendid.

8.   Volitatud esindaja ei või talle antud volitusi teisele isikule üle anda.

9.   Kontoomanik või tõendaja võib taotleda volitatud esindaja volituste lõpetamist. Taotluse saamisel peatab riiklik haldaja volitatud esindaja juurdepääsu kontole. Asjaomane haldaja lõpetab volitatud esindaja volitused 20 tööpäeva jooksul alates taotluse saamisest.

10.   Kontoomanik võib määrata uusi volitatud esindajaid kooskõlas artikliga 21.

11.   Kui õhusõidukikäitajat haldav liikmesriik muutub kooskõlas direktiivi 2003/87/EÜ artiklis 18a sätestatud menetlusega, muudab põhihaldaja vastava õhusõidukikäitaja arvelduskonto riiklikku haldajat. Kui õhusõidukikäitaja arvelduskonto haldaja muutub, võib uus haldaja nõuda õhusõidukikäitajalt konto avamisega seotud teabe esitamist vastavalt artiklile 15 ja volitatud esindajaid käsitleva teabe esitamist vastavalt artiklile 21.

12.   Kui lõikest 11 ei tulene teisiti, ei muudeta kontot haldavat liikmesriiki.

1.   Liidu registri kontodel võib olla usalduskontode nimekiri.

2.   Sama kontoomaniku kontod, mida haldab sama riiklik haldaja, lisatakse automaatselt usalduskontode nimekirja.

3.   ELi eraldamiskonto ja liidu kustutamiskonto lisatakse automaatselt usalduskontode nimekirja.

4.   Usalduskontode nimekirjas muudatuste tegemist taotletakse ja need viiakse täide artiklis 35 sätestatud menetluse teel. Muudatuse algatavad ja kinnitavad kaks volitatud esindajat, kellel on vastavalt protsesside algatamise ja kinnitamise õigus. Muudatus tehakse viivitamata, kui tegu on kontode kustutamisega usalduskontode nimekirjast. Kõik ülejäänud muudatused usalduskontode nimekirjas tehakse pärast ettepaneku saamist neljandal tööpäeval kell 12.00 Kesk-Euroopa aja (CET) järgi.

1.   Pädev asutus teatab 10 tööpäeva jooksul riiklikule haldajale kasvuhoonegaaside heiteloa tühistamisest või käitise töö lõpetamisest teadasaamisest. Riiklik haldaja registreerib asjakohase kuupäeva liidu registris 10 tööpäeva jooksul alates teate saamisest.

2.   Riiklik haldaja võib sulgeda käitaja arvelduskonto, kui on täidetud järgmised tingimused:

1.   Pädev asutus teatab riiklikule haldajale 10 tööpäeva jooksul alates kontoomaniku teate saamisest või muu tõendusmaterjali põhjal kindlakstegemisest, et õhusõidukikäitaja on ühinenud teise õhusõidukikäitajaga või lõpetanud kogu direktiivi 2003/87/EÜ I lisas nimetatud tegevuse.

2.   Riiklik haldaja võib sulgeda õhusõidukikäitaja arvelduskonto, kui on täidetud järgmised tingimused:

1.   Riiklik haldaja kustutab tõendaja liidu registrist 10 tööpäeva jooksul alates tõendajalt registrist kustutamise taotluse saamisest.

2.   Liidu registrist tõendaja kustutamiseks võib riiklikule haldajale anda korralduse ka pädev asutus, kui on täidetud üks järgmistest tingimustest:

1.   Kui olukorda, mis põhjustas kontole juurdepääsu peatamise vastavalt artiklile 30, korduvatest teadetest hoolimata mõistliku aja jooksul ei lahendata, võib pädev asutus või asjakohane õiguskaitseasutus anda riiklikule haldajale korralduse sulgeda need kontod, millele juurdepääs on peatatud.

Käitaja arvelduskonto või õhusõidukikäitaja arvelduskonto puhul võib pädev asutus või asjakohane õiguskaitseasutus anda riiklikule haldajale korralduse muuta peatatud juurdepääsuga kontode olek blokeerituks seniks, kuni pädev asutus teeb kindlaks, et peatamise tinginud olukorda enam ei ole.

2.   Kui kauplemiskontol ei ole ühe aasta jooksul registreeritud ühtegi tehingut, võib riiklik haldaja selle sulgeda pärast kontoomaniku teavitamist sellest, et kauplemiskonto suletakse 40 tööpäeva jooksul, välja arvatud juhul kui riiklik haldaja saab taotluse kontot mitte sulgeda. Kui riiklik haldaja kontoomanikult sellist taotlust ei saa, võib riiklik haldaja konto sulgeda või muuta konto olekut nii, et see oleks sulgemise ootel.

3.   Riiklik haldaja sulgeb käitaja arvelduskonto või õhusõidukikäitaja arvelduskonto, kui pädev asutus on andnud selleks korralduse, kuna ei ole alust oodata, et tagastatakse veel LHÜsid või et ülemäärased LHÜd kantakse tagasi.

4.   Riiklik haldaja võib volitatud esindaja volitused lõpetada, kui ta arvab, et volitatud esindaja kinnitamisest oleks tulnud keelduda kooskõlas artikli 21 lõikega 3, ning eelkõige juhul, kui ta saab teada, et volitatud esindaja määramisel esitatud dokumendid ja isikuandmed olid mittetäielikud, aegunud või muul viisil ebatäpsed või valed.

5.   Kontoomanik võib 30 kalendripäeva jooksul esitada vastuväiteid tema konto oleku lõike 1 kohase muutmise või volitatud esindaja volituste lõike 4 kohase lõpetamise kohta siseriikliku õigusega määratud pädevale asutusele, kes annab riiklikule haldajale korralduse taastada konto olek või volitatud esindaja volitused või jätab konto oleku või volituste lõpetamise muutmata oma põhjendatud otsusega, mille ta teeb siseriikliku õiguse nõuete kohaselt, mis on proportsionaalsed ning millega taotletakse käesoleva määrusega kooskõlas olevat õiguspärast eesmärki.

1.   Haldaja võib peatada volitatud esindaja juurdepääsu kõikidele registri kontodele või tõendajatele või protsessidele, millele volitatud esindajal oleks muidu juurdepääs, kui haldajal on alust arvata, et volitatud esindaja on:

2.   Haldaja võib peatada volitatud esindajate kogu juurdepääsu konkreetsele kontole või tõendajale, kui on täidetud üks järgmistest tingimustest:

3.   Haldaja võib peatada volitatud esindajate kogu juurdepääsu konkreetsele kontole või tõendajale kummalgi järgmisel juhul:

4.   Riiklik haldaja võib peatada volitatud esindajate kogu juurdepääsu konkreetsele kontole või tõendajale, kui ta arvab, et konto avamisest või tõendaja registreerimisest oleks tulnud vastavalt artiklile 19 keelduda või et kontoomanik ei vasta enam konto avamise nõuetele.

5.   Riiklik haldaja võib peatada volitatud esindajate kogu juurdepääsu kõigile kontoomaniku kontodele, kui temani jõuab teave, et kontoomaniku suhtes kohaldatakse maksejõuetusmenetlust. Juurdepääsu võib peatada seniks, kuni riiklik haldaja saab ametliku teabe selle kohta, kellel on õigus esindada kontoomanikku, ning kuni volitatud esindajad kinnitatakse või uued volitatud esindajad määratakse vastavalt artiklile 21.

6.   Konto haldaja pöörab peatamise viivitamata tagasi, kui peatamise põhjustanud olukord on lahendatud.

7.   Kontoomanik või kontoesindaja võib 30 kalendripäeva jooksul esitada lõigete 1–3 kohase juurdepääsu peatamise kohta vastuväiteid pädevale asutusele või siseriikliku õigusega määratud asjakohasele asutusele, kes annab riiklikule haldajale korralduse juurdepääs taastada või jätab peatamise muutmata oma põhjendatud otsusega, mille ta teeb siseriikliku õiguse nõuete kohaselt, mis on proportsionaalsed ning millega taotletakse käesoleva määrusega kooskõlas olevat õiguspärast eesmärki.

8.   Pädev asutus või komisjon võib samuti anda riiklikule haldajale või põhihaldajale korralduse peatada juurdepääs ühel lõigetes 1–5 sätestatud põhjustest.

9.   Haldaja liikmesriigi õiguskaitseasutus võib samuti taotleda haldajalt juurdepääsu peatamist siseriikliku õiguse alusel ja sellega kooskõlas.

10.   Kui käitaja arvelduskonto omanik või õhusõidukikäitaja arvelduskonto omanik ei saa LHÜsid 10 tööpäeva jooksul enne direktiivi 2003/87/EÜ artikli 12 lõigetes 2a ja 3 sätestatud tagastamistähtaega tagastada käesoleva artikli kohase peatamise tõttu, tagastab riiklik haldaja kontoomaniku taotluse korral kontoomaniku poolt kindlaksmääratud arvu LHÜsid.

11.   Kui LHÜde saldo on positiivne kontol, millele juurdepääs on peatatud, võib pädev asutus või asjakohane õiguskaitseasutus anda siseriikliku õiguse sätetega kooskõlas riiklikule haldajale korralduse kanda LHÜd viivitamata üle asjakohasele riiklikule kontole või muuta konto olekut nii, et see oleks sulgemise ootel.

1.   Kui siseriikliku õigusega on nii ette nähtud, valib iga käitaja ja õhusõidukikäitaja tema kontot haldava riikliku haldaja juures registreeritud tõendajate nimekirjast endale tõendaja.

2.   Riiklik haldaja, pädev asutus või pädeva asutuse otsuse korral kontoomanik või tõendaja sisestab eelmise aasta heiteandmed.

3.   Aastaste heiteandmete esitamiseks kasutatakse IX lisas olevat vormi.

4.   Kui käitaja aruanne käitise eelmise aasta heitkoguste kohta või õhusõidukikäitaja aruanne kogu eelmise aasta lennutegevusest tulenenud heitkoguste kohta on tunnistatud rahuldavaks vastavalt direktiivi 2003/87/EÜ artiklile 15, kinnitab tõendaja või pädev asutus aastased heiteandmed.

5.   Riiklik haldaja või pädev asutus märgib kooskõlas lõikega 4 kinnitatud heitkogused liidu registris tõendatuks. Pädev asutus võib otsustada, et riikliku haldaja asemel märgib heitkogused liidu registris tõendatuks tõendaja. Kõik kinnitatud heitkogused märgitakse tõendatuks 31. märtsiks.

6.   Pädev asutus võib anda riiklikule haldajale korralduse teha parandus käitise või õhusõidukikäitaja aastastes tõendatud heitkogustes, et tagada vastavus direktiivi 2003/87/EÜ artiklitele 14 ja 15; selleks sisestatakse asjaomase käitise või õhusõidukikäitaja vastava aasta parandatud ja tõendatud või hinnangulised heitkogused liidu registrisse.

7.   Kui iga aasta 1. maiks ei ole liidu registrisse käitise või õhusõidukikäitaja eelmise aasta tõendatud heitkoguste arvnäitajat sisestatud või kui tõendatud heitkoguste arvnäitaja on tunnistatud valeks, arvutatakse liidu registrisse sisestatav asendav hinnanguline heitkoguste arvnäitaja võimalikult täpselt kooskõlas direktiivi 2003/87/EÜ artiklitega 14 ja 15.

1.   Kui iga aasta 1. aprilliks ei ole käitise või õhusõidukikäitaja eelmise aasta heiteandmeid liidu registrisse sisestatud ja tõendatuks märgitud, tagab põhihaldaja, et liidu register muudab asjaomase käitaja arvelduskonto või õhusõidukikäitaja arvelduskonto oleku blokeerituks.

2.   Kui kõik käitise või õhusõidukikäitaja kõnealuse aasta tõendatud heitkoguste andmed, mille sisestamise tähtaeg on möödunud, on liidu registrisse kantud, tagab põhihaldaja, et liidu register muudab konto oleku avatuks.

1.   Põhihaldaja tagab, et iga aasta 1. mail määrab liidu register igale käitisele ja õhusõidukikäitajale, kellel on käitaja arvelduskonto või õhusõidukikäitaja arvelduskonto, mis ei ole suletud olekus, eelmise aasta nõuetele vastavuse arvnäitaja, milleks arvutatakse kõigi käimasoleva perioodi kohta tagastatud LHÜde summa, millest lahutatakse kõigi käimasoleva perioodi kuni eelmise aastani (kaasa arvatud) tõendatud heitkoguste summa ning liidetakse parandustegur. Nõuetele vastavuse arvnäitajat ei arvutata kontode jaoks, mille eelmine nõuetele vastavuse arvnäitaja oli null või positiivne ning viimase heitkoguse aastaks oli määratud eelmisele aastale eelnenud aasta. Arvutamisel ei võeta arvesse nende LHÜde tagastamist, mis on välja antud käimasolevale nõuetele vastavuse perioodile järgneva perioodi jaoks.

Põhihaldaja tagab, et liidu register arvutab nõuetele vastavuse arvnäitaja enne artiklite 25 ja 26 kohast konto sulgemist.

2.   Kauplemisperioodide 2008–2012 ja 2013–2020 puhul on lõikes 1 osutatud parandustegur null, kui eelmise perioodi viimase aasta nõuetele vastavuse arvnäitaja oli nullist suurem, kuid jääb sama suureks kui eelmise perioodi viimase aasta nõuetele vastavuse arvnäitaja, kui nimetatud arvnäitaja oli nullist väiksem või võrdne nulliga. 1. jaanuaril 2021 algavate kauplemisperioodide puhul on lõikes 1 osutatud parandustegur sama suur kui eelmise perioodi viimase aasta nõuetele vastavuse arvnäitaja.

3.   Põhihaldaja tagab, et liidu register registreerib iga käitise ja iga õhusõidukikäitaja nõuetele vastavuse arvnäitaja iga aasta kohta.

1.   Kõigi käesolevas peatükis osutatud tehingute puhul nõuab liidu register ribavälist kinnitust, enne kui tehingu saab sooritamiseks esitada. Kui artikli 20 lõikest 4 ei tulene teisiti, esitatakse tehing sooritamiseks üksnes juhul, kui volitatud esindaja algatas ja teine kontoesindaja kinnitas tehingu ribaväliselt.

2.   Põhihaldaja tagab, et kõik artiklis 55 osutatud ülekanded usalduskontode nimekirjas loetletud kontodele sooritatakse viivitamata, kui need esitatakse sooritamiseks tööpäeval ajavahemikus 10.00 kuni 16.00 Kesk-Euroopa aja järgi.

Muul ajal usalduskontode nimekirjas loetletud kontodele sooritamiseks esitatud ülekanne sooritatakse samal tööpäeval kell 10.00 Kesk-Euroopa aja järgi, kui see on esitatud sooritamiseks enne kella 10.00 Kesk-Euroopa aja järgi, või järgmisel tööpäeval kell 10.00 Kesk-Euroopa aja järgi, kui see on esitatud sooritamiseks pärast kella 16.00 Kesk-Euroopa aja järgi.

3.   Põhihaldaja tagab, et kõik artiklis 55 osutatud ülekanded usalduskontode nimekirjas loetlemata kontodele ja ülekanded enampakkumise tagatiste üleandmise kontolt, kui need on esitatud sooritamiseks tööpäeval enne kella 12.00 Kesk-Euroopa aja järgi, sooritatakse järgmisel tööpäeval kell 12.00 Kesk-Euroopa aja järgi. Tehingud, mis esitatakse sooritamiseks tööpäeval pärast kella 12.00 Kesk-Euroopa aja järgi, sooritatakse sooritamiseks esitamise päevale järgneval teisel tööpäeval kell 12.00 Kesk-Euroopa aja järgi.

4.   Põhihaldaja tagab, et ülekanded viiakse lõpule nende sooritamise päeval enne kella 16.00 Kesk-Euroopa aja järgi.

5.   Põhihaldaja tagab, et liidu register võimaldab tehingu, mille suhtes kohaldatakse lõikes 3 sätestatud sooritamisreegleid, enne sooritamist katkestada. Volitatud esindaja võib algatada tehingu katkestamise vähemalt kaks tundi enne tehingu sooritamist. Kui tehingu katkestamine algatati pettusekahtluse tõttu, annab kontoomanik sellest pädevale riiklikule õiguskaitseasutusele viivitamata teada. See teade edastatakse seitsme tööpäeva jooksul riiklikule haldajale.

6.   Kui kontoesindaja või kontoomanik kahtlustab, et ülekanne, mille suhtes kohaldatakse lõikes 3 sätestatud sooritamisreegleid, esitati sooritamiseks pettuse teel, võib kontoesindaja või kontoomanik hiljemalt kaks tundi enne ülekande sooritamist taotleda riiklikult haldajalt või vajaduse korral põhihaldajalt ülekande katkestamist kontoesindaja või kontoomaniku nimel. Kontoomanik annab pärast kõnealuse taotluse tegemist pettusekahtlusest pädevale riiklikule õiguskaitseasutusele viivitamata teada. See teade edastatakse seitsme tööpäeva jooksul riiklikule haldajale või vajaduse korral põhihaldajale.

7.   Kui ülekanne esitatakse sooritamiseks, saadetakse kõigile kontoesindajatele teade ülekande kavandatud sooritamise kohta. Kui lõike 5 kohaselt algatatakse tehingu katkestamine, saadetakse teade kõigile kontoesindajatele ja kontot haldavale riiklikule haldajale.

8.   Artikli 3 punkti 11 kohaldamisel võivad liikmesriigid otsustada, et konkreetse aasta riigipühasid asjaomases liikmesriigis käesoleva määruse kohaldamisel tööpäevadeks ei loeta. Otsuses täpsustatakse need päevad ja see avaldatakse asjaomasele aastale eelneva aasta 1. detsembriks.

1.   LHÜ on turul kaubeldav asendatav ja immateriaalne vahend.

2.   LHÜ immateriaalsus tähendab, et liidu registri kanne on prima facie ja piisav tõend LHÜ omamise ja mis tahes muu sellise asjaolu kohta, mida käesoleva määruse kohaselt tuleb või on lubatud liidu registrisse kanda.

3.   LHÜ asendatavus tähendab, et kõiki LHÜga seotud tagasisaamis- või tagasiandmiskohustusi, mis võivad tuleneda siseriiklikust õigusest, kohaldatakse ainult sama liiki LHÜde suhtes.

Kui artiklist 58 ja artikliga 73 ettenähtud kooskõlastusprotsessist ei tulene teisiti, muutub tehing lõplikuks ja pöördumatuks selle täideviimisel artikli 74 kohaselt. Ilma et see mõjutaks siseriikliku õiguse mis tahes sätet või siseriikliku õigusega ettenähtud edasikaebamisõigust, millest võib tuleneda mingi nõue või käsk sooritada liidu registris uus tehing, ei või ükski lepingute või tehingute tühistamist käsitlev õigusnorm, eeskiri ega tava viia registris käesoleva määruse kohaselt lõplikuks ja pöördumatuks muutunud tehingu likvideerimiseni.

Kontoomanikku ega kolmandat isikut ei takistata kasutamast aluseks olevast tehingust tulenevaid seadusjärgseid õigusi või esitamast nõudeid, sealhulgas tagasisaamiseks, tagasiandmiseks või kahju eest seoses liidu registris lõplikuks muutunud tehinguga, näiteks pettuse või tehnilise vea korral, kui see ei põhjusta tehingu tagasipööramist, tühistamist või likvideerimist liidu registris.

4.   Heas usus tegutsev LHÜ ostja ja omanik omandab ülekandjalt LHÜ ilma omandiõiguse puudusteta.

1.   Põhihaldaja võib luua vastavalt vajadusele ELi üldkoguse konto, ELi lennunduse üldkoguse konto, ELi enampakkumiskonto ja ELi lennunduse enampakkumiskonto ning loob või tühistab kontosid ja LHÜsid, kui see on vajalik liidu õigusaktide kohaselt, sealhulgas direktiivi 2003/87/EÜ ja määruse (EL) nr 1031/2010 artikli 10 lõike 1 kohaselt.

2.   Põhihaldaja tagab, et liidu register annab igale LHÜle selle loomisel kordumatu tunnuskoodi.

3.   Alates 1. jaanuarist 2021 loodud LHÜde juurde lisatakse märge selle kohta, millisel kümneaastasel perioodil alates 1. jaanuarist 2021 need loodi.

4.   Põhihaldaja tagab, et liidu registris näidatakse standardis ISO 6166 määratletud LHÜde ISIN koode.

5.   Kui lõikest 6 ei tulene teisiti, peab LHÜdel, mis on loodud vastavalt selle liikmesriigi riiklikule eraldustabelile, kes on Euroopa Liidu lepingu artikli 50 kohaselt teatanud Euroopa Ülemkogule oma kavatsusest liidust välja astuda, või mis müüakse sellise liikmesriigi määratud enampakkumisplatvormil, olema riigikood ja need peavad olema eristatavad vastavalt nende loomise aastale.

6.   Loodud LHÜdele ei lisata riigikoodi:

1.   Põhihaldaja kannab LHÜsid enampakkumisel müüva liikmesriigi nimel, keda esindab määruse (EL) nr 1031/2010 kohaselt määratud enampakkumise korraldaja, õigeaegselt üldised LHÜd üle ELi üldkoguse kontolt ELi enampakkumiskontole koguses, mis vastab kõnealuse määruse artikli 10 kohaselt määratud aastamahtudele.

2.   Juhul kui aastamahtusid on kooskõlas määruse (EL) nr 1031/2010 artikliga 14 muudetud, kannab põhihaldaja vastava koguse üldisi LHÜsid üle ELi üldkoguse kontolt ELi enampakkumiskontole või kui vaja, ELi enampakkumiskontolt ELi üldkoguse kontole.

1.   Põhihaldaja kannab LHÜsid enampakkumisel müüva liikmesriigi nimel, keda esindab määruse (EL) nr 1031/2010 kohaselt määratud enampakkumise korraldaja, õigeaegselt lennunduse LHÜd üle ELi lennunduse üldkoguse kontolt ELi lennunduse enampakkumiskontole koguses, mis vastab kõnealuse määruse kohaselt määratud aastamahtudele.

2.   Juhul kui aastamahtusid on kooskõlas määruse (EL) nr 1031/2010 artikliga 14 muudetud, kannab põhihaldaja vastava koguse lennunduse LHÜsid üle ELi lennunduse üldkoguse kontolt ELi lennunduse enampakkumiskontole või kui vaja, ELi lennunduse enampakkumiskontolt ELi lennunduse üldkoguse kontole.

1.   Põhihaldaja kannab õigeaegselt üle lennunduse LHÜd ELi lennunduse üldkoguse kontolt ELi lennunduse eraldamiskontole koguses, mis vastab direktiivi 2003/87/EÜ artikli 3e lõike 3 alusel vastu võetud komisoni otsusega määratud tasuta eraldatavate lennunduse LHÜde arvule.

2.   Juhul kui tasuta eraldatavate lennunduse LHÜde arvu direktiivi 2003/87/EÜ artikli 3e lõike 3 kohase otsusega suurendatakse, kannab põhihaldaja täiendavad lennunduse LHÜd ELi lennunduse üldkoguse kontolt üle ELi lennunduse eraldamiskontole koguses, mis vastab tasuta eraldatavate lennunduse LHÜde arvu suurenemisele.

3.   Juhul kui tasuta eraldatavate lennunduse LHÜde arvu direktiivi 2003/87/EÜ artikli 3e lõike 3 kohase otsusega vähendatakse, kustutab põhihaldaja lennunduse LHÜsid ELi lennunduse eraldamiskontolt koguses, mis vastab tasuta eraldatavate lennunduse LHÜde arvu vähenemisele.

1.   Põhihaldaja kannab õigeaegselt üle lennunduse LHÜd ELi lennunduse üldkoguse kontolt ELi erireservikontole koguses, mis vastab direktiivi 2003/87/EÜ artikli 3e lõike 3 kohaselt vastu võetud otsusega määratavale erireservis hoitavate lennunduse LHÜde arvule.

2.   Juhul kui erireservis hoitavate lennunduse LHÜde arvu direktiivi 2003/87/EÜ artikli 3e lõike 3 kohaselt vastu võetud otsusega suurendatakse, kannab põhihaldaja täiendavad lennunduse LHÜd ELi lennunduse üldkoguse kontolt üle ELi erireservikontole koguses, mis vastab erireservis hoitavate lennunduse LHÜde arvu suurenemisele.

3.   Juhul kui erireservis hoitavate lennunduse LHÜde arvu direktiivi 2003/87/EÜ artikli 3e lõike 3 kohaselt vastu võetud otsusega vähendatakse, kustutab põhihaldaja lennunduse LHÜsid ELi erireservikontolt koguses, mis vastab erireservis hoitavate lennunduse LHÜde arvu vähenemisele.

4.   Juhul kui direktiivi 2003/87/EÜ artikli 3f kohaselt eraldatakse erireservist LHÜsid, kantakse õhusõidukikäitajale kogu kauplemisperioodiks tasuta eraldatavate lennunduse LHÜde lõplik kogus automaatselt ELi erireservikontolt üle ELi lennunduse eraldamiskontole.

1.   Iga liikmesriik esitab komisjonile 31. detsembriks 2020 aastate 2021–2025 riikliku eraldustabeli ja 31. detsembriks 2025 aastate 2026–2030 riikliku eraldustabeli. Liikmesriigid tagavad, et riiklikud eraldustabelid sisaldavad X lisas sätestatud teavet.

2.   Kui komisjon leiab, et riiklik eraldustabel vastab direktiivile 2003/87/EÜ, delegeeritud määrusele (EL) 2019/331 ning direktiivi 2003/87/EÜ artikli 10c kohaselt komisjoni poolt vastu võetud otsustele, annab ta põhihaldajale korralduse sisestada riiklik eraldustabel liidu registrisse. Vastasel korral lükkab ta riikliku eraldustabeli mõistliku aja jooksul tagasi ja teatab sellest kohe asjaomasele liikmesriigile, esitades oma põhjendused ning määrates kriteeriumid, mis tuleb täita, et eraldustabel järgmisel korral vastu võetaks. Kõnealune liikmesriik esitab läbivaadatud riikliku eraldustabeli komisjonile kolme kuu jooksul.

1.   Põhihaldaja tagab, kõik riiklikus eraldustabelis kooskõlas paiksetele üksustele LHÜde tasuta eraldamise eeskirjadega tehtud muudatused tehakse ka liidu registris.

2.   Kui lõike 1 kohaselt tehakse muudatus, saadetakse teade muudatusest mõjutatud üksust haldavale riiklikule haldajale.

3.   Liikmesriik teatab komisjonile oma riikliku eraldustabeli muutmisest seoses LHÜde tasuta eraldamisega vastavalt direktiivi 2003/87/EÜ artiklile 10c.

Kui komisjon leiab, et riikliku eraldustabeli muudatused vastavad direktiivi 2003/87/EÜ artiklile 10c, annab ta pärast esimese lõigu kohase teate saamist põhihaldajale korralduse teha liidu registris hoitavas riiklikus eraldustabelis vastavad muudatused. Vastasel korral lükkab ta muudatused mõistliku aja jooksul tagasi ja teatab sellest asjaomasele liikmesriigile viivitamata, esitades oma põhjendused ning määrates kriteeriumid, mis tuleb täita, et muudatused järgmisel korral vastu võetaks.

1.   Riiklik haldaja märgib riiklikku eraldustabelisse iga käitaja, iga aasta ja iga X lisas osutatud õigusliku aluse kaupa, kas käitis peaks asjaomasel aastal saama tasuta eraldatavaid LHÜsid.

2.   Põhihaldaja tagab, et liidu register kannab üldised LHÜd vastavalt asjakohasele riiklikule eraldustabelile automaatselt üle ELi eraldamiskontolt asjakohasele käitaja avatud või blokeeritud arvelduskontole, võttes arvesse artikli 75 kohases andmevahetust käsitlevas ja tehnilises kirjelduses esitatud automaatse ülekandmise korda.

3.   Kui käitaja väljaarvatud arvelduskonto ei võta vastu lõike 2 kohaselt üle kantavaid LHÜsid, ei kanta väljaarvamise aastate LHÜsid kontole üle isegi siis, kui selle olek muudetakse järgnevateks aastateks avatuks.

4.   Põhihaldaja tagab, et käitaja saab kanda ülemäärased LHÜd tagasi ELi eraldamiskontole pärast seda, kui liikmesriigi riiklikusse eraldustabelisse on tehtud artikli 47 kohaselt muudatus käitajale ülemäära eraldatud LHÜde koguse parandamiseks ning pädev asutus on palunud käitajal need ülemäärased LHÜd tagasi kanda.

5.   Pädev asutus võib anda riiklikule haldajale korralduse kanda ülemäärased LHÜd tagasi ELi eraldamiskontole, kui LHÜsid eraldati ülemäära seetõttu, et eraldamine toimus pärast seda, kui käitaja oli lõpetanud tegevuse käitises, millega seoses LHÜd eraldati, ilma pädevat asutust sellest teavitamata.

1.   Liikmesriik teatab komisjonile oma lennunduse riikliku eraldustabeli muudatustest.

2.   Kui komisjon leiab, et lennunduse riikliku eraldustabeli muudatused vastavad direktiivile 2003/87/EÜ ja eelkõige kõnealuse direktiivi artikli 3f lõike 7 kohaselt arvutatud ja avaldatud LHÜdele, mis eraldatakse erireservist, annab ta põhihaldajale korralduse teha liidu registris hoitavas lennunduse riiklikus eraldustabelis vastavad muudatused. Vastasel korral lükkab ta muudatused mõistliku aja jooksul tagasi ja teatab sellest liikmesriigile viivitamata, esitades oma põhjendused ning määrates kriteeriumid, mis tuleb täita, et muudatused järgmisel korral vastu võetaks.

3.   Kui õhusõidukikäitajate ühinemine puudutab õhusõidukikäitajaid, keda haldavad eri liikmesriigid, algatab muudatuse seda õhusõidukikäitajat haldav riiklik haldaja, kelle LHÜd liidetakse teise õhusõidukikäitaja LHÜdele. Enne muudatuse tegemist on vaja seda õhusõidukikäitajat haldava riikliku haldaja nõusolekut, kelle LHÜdele liidetakse ühinenud õhusõidukikäitaja LHÜd.

1.   Riiklik haldaja märgib lennunduse riiklikku eraldustabelisse iga õhusõidukikäitaja ja iga aasta kohta, kas õhusõidukikäitaja peaks asjaomasel aastal saama tasuta eraldatavaid LHÜsid.

2.   Põhihaldaja tagab, et liidu register kannab lennunduse LHÜd vastavalt asjakohasele eraldustabelile automaatselt üle ELi lennunduse eraldamiskontolt asjakohasele õhusõidukikäitaja avatud või blokeeritud arvelduskontole, võttes arvesse artikli 75 kohases andmevahetust käsitlevas ja tehnilises kirjelduses esitatud automaatse ülekandmise korda.

3.   Kui vastavalt direktiivi 2003/87/EÜ artiklile 25 on olemas kehtiv leping ja selle alusel tuleb lennunduse LHÜd üle kanda mõne muu kasvuhoonegaaside heitkogustega kauplemise süsteemi registris avatud õhusõidukikäitaja arvelduskontole, tagab põhihaldaja koostöös kõnealuse teise registri haldajaga, et liidu register kannab need lennunduse LHÜd ELi lennunduse eraldamiskontolt üle selle teise registri asjaomasele kontole.

4.   Kui vastavalt direktiivi 2003/87/EÜ artiklile 25 on olemas kehtiv leping ja selle alusel tuleb mõne muu kasvuhoonegaaside heitkogustega kauplemise süsteemile vastavad lennunduse LHÜd üle kanda liidu registris avatud õhusõidukikäitaja arvelduskontole, tagab põhihaldaja koostöös kõnealuse teise registri haldajaga, et liidu register kannab need lennunduse LHÜd selle teise registri asjaomaselt kontolt üle liidu registris avatud õhusõidukikäitaja arvelduskontole, kui kõnealuse teise kasvuhoonegaaside heitkogustega kauplemise süsteemi haldamise eest vastutav pädev asutus on selle kinnitanud.

5.   Kui õhusõidukikäitaja väljaarvatud arvelduskonto ei võta vastu lõike 2 kohaselt üle kantavaid LHÜsid, ei kanta väljaarvamise aastate LHÜsid kontole üle isegi siis, kui selle olek muudetakse järgnevateks aastateks avatuks.

6.   Põhihaldaja tagab, et õhusõidukikäitaja saab kanda ülemäärased LHÜd tagasi ELi lennunduse eraldamiskontole pärast seda, kui liikmesriigi lennunduse riiklikusse eraldustabelisse on tehtud artikli 49 kohaselt muudatus õhusõidukikäitajale ülemäära eraldatud LHÜde koguse parandamiseks ning pädev asutus on palunud õhusõidukikäitajal need ülemäärased LHÜd tagasi kanda.

7.   Pädev asutus võib anda riiklikule haldajale korralduse kanda ülemäärased LHÜd tagasi ELi eraldamiskontole, kui LHÜsid eraldati ülemäära seetõttu, et eraldamine toimus pärast seda, kui õhusõidukikäitaja oli lõpetanud tegevuse, millega seoses LHÜd eraldati, ilma pädevat asutust sellest teavitamata.

1.   Ühe kuu jooksul pärast enampakkumiskalendri kindlaksmääramist ja enne selle avaldamist vastavalt määruse (EL) nr 1031/2010 artikli 11 lõikele 1, artikli 13 lõigetele 1 ja 2 ning artikli 32 lõikele 4 esitab määruses (EL) nr 1031/2010 määratletud asjaomane täitmis- ja tasaarvestussüsteem või arvestussüsteem komisjonile sellekohase enampakkumistabeli.

Kõnealune täitmis- ja tasaarvestussüsteem või arvestussüsteem esitab alates 2012. aastast iga kalendriaasta kohta kaks enampakkumistabelit – ühe üldiste LHÜde ja teise lennunduse LHÜde müümiseks enampakkumisel – ning tagab, et enampakkumistabelid sisaldavad XIII lisas sätestatud teavet.

2.   Kui komisjon leiab, et enampakkumistabel vastab määrusele (EL) nr 1031/2010, annab ta põhihaldajale korralduse sisestada enampakkumistabel ELi tehingulogisse. Vastasel korral lükkab ta enampakkumistabeli mõistliku aja jooksul tagasi ja teatab sellest kohe määruses (EL) nr 1031/2010 määratletud täitmis- ja tasaarvestussüsteemile või arvestussüsteemile, esitades oma põhjendused ning määrates kriteeriumid, mis tuleb täita, et enampakkumistabel järgmisel korral vastu võetaks. Täitmis- ja tasaarvestussüsteem või arvestussüsteem esitab muudetud enampakkumistabeli komisjonile kolme kuu jooksul.

3.   Iga käesoleva artikli lõike 2 kohaselt ELi tehingulogisse sisestatud enampakkumistabelit või muudetud enampakkumistabelit käsitatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 98/26/EÜ artikli 2 punktis i määratletud maksejuhisena.

Ilma et see piiraks artikli 53 lõike 3 kohaldamist, käsitatakse iga sellise enampakkumistabeli või muudetud enampakkumistabeli esitamise hetke hetkena, mil maksejuhis sisestatakse direktiivi 98/26/EÜ artikli 2 punktis a määratletud süsteemi vastavalt kõnealuse direktiivi artikli 3 lõikele 3.

1.   Määruses (EL) nr 1031/2010 määratletud asjaomane täitmis- ja tasaarvestussüsteem või arvestussüsteem teatab komisjonile viivitamata enampakkumistabeli kõikidest vajalikest muudatustest.

2.   Kui komisjon leiab, et muudetud enampakkumistabel vastab määrusele (EL) nr 1031/2010, annab ta põhihaldajale korralduse sisestada muudetud enampakkumistabel ELi tehingulogisse. Vastasel korral lükkab ta muudatused mõistliku aja jooksul tagasi ja teatab sellest kõnealusele täitmis- ja tasaarvestussüsteemile või arvestussüsteemile viivitamata, esitades oma põhjendused ning määrates kriteeriumid, mis tuleb täita, et muudatused järgmisel korral vastu võetaks.

3.   Kui komisjon saab teada muudatusest, mida on enampakkumistabelisse vaja teha ning millest täitmis- ja tasaarvestussüsteem või arvestussüsteem ei ole teatanud, võib ta anda põhihaldajale korralduse peatada enampakkumistabeliga määratud LHÜde ülekandmine.

1.   Komisjon annab põhihaldajale õigeaegselt korralduse kanda LHÜsid enampakkumisel müüva liikmesriigi taotluse korral, keda esindab määruse (EL) nr 1031/2010 kohaselt määratud enampakkumise korraldaja, vastavalt enampakkumistabelitele üle üldisi LHÜsid ELi enampakkumiskontolt ja/või lennunduse LHÜsid ELi lennunduse enampakkumiskontolt asjakohasele enampakkumise tagatiste üleandmise kontole. Asjaomase enampakkumise tagatiste üleandmise konto omanik tagab enampakkumisel müüdud LHÜde ülekandmise edukatele pakkujatele või nende õigusjärglastele kooskõlas määrusega (EL) nr 1031/2010.

2.   Enampakkumise tagatiste üleandmise konto volitatud esindajalt võidakse kooskõlas määrusega (EL) nr 1031/2010 nõuda, et ta kannaks enampakkumise tagatiste üleandmise kontolt üle andmata LHÜd üle ELi enampakkumiskontole või ELi lennunduse enampakkumiskontole.

1.   Kui lõikest 2 ei tulene teisiti, tagab põhihaldaja kontoomaniku taotlusel, et liidu register teeb LHÜde ülekande mis tahes muule kontole, kui seda ülekandmist ei takista ülekannet algatava või vastuvõtva konto olek.

2.   Käitaja arvelduskontolt ja õhusõidukikäitaja arvelduskontolt võib LHÜsid üle kanda ainult artikli 23 kohaselt koostatud usalduskontode nimekirjas olevale kontole.

3.   Käitaja arvelduskonto või õhusõidukikäitaja arvelduskonto omanik võib otsustada, et tema kontolt saab teha ülekandeid kontole, mis ei ole artikli 23 kohaselt koostatud usalduskontode nimekirjas. Käitaja arvelduskonto või õhusõidukikäitaja arvelduskonto omanik võib sellise otsuse tühistada. Otsusest ja otsuse tühistamisest antakse teada riiklikule haldajale esitatavas nõuetekohaselt allkirjastatud avalduses.

4.   Ülekannet algatav volitatud esindaja märgib ülekande algatamisel liidu registris, kas ülekanne on kahepoolne tehing, välja arvatud kui kõnealune tehing registreeritakse kauplemiskohas, või kas see arvestatakse keskses vastaspooles või kas see on ülekanne liidu registris sama kontoomaniku eri kontode vahel.

1.   Käitaja või õhusõidukikäitaja tagastab LHÜd, tehes liidu registrile ettepaneku:

2.   Põhihaldaja tagab, et liidu register ei võimalda esitada tagastamiseks LHÜsid, mida ei võeta arvesse artikli 33 lõike 1 kohaselt nõuetele vastavuse arvnäitaja arvutamiseks.

3.   Juba tagastatud LHÜd ei saa enam uuesti tagastada.

4.   Kui vastavalt direktiivi 2003/87/EÜ artiklile 25 on olemas kehtiv leping, kohaldatakse käesoleva artikli lõikeid 1, 2 ja 3 ELi HKSiga seotud kasvuhoonegaaside heitkogustega kauplemise süsteemis välja antud ühikute suhtes.

5.   LHÜsid, millel on artikli 37 lõike 5 kohane riigikood, ei saa tagastada.

1.   Põhihaldaja tagab, et liidu register täidab direktiivi 2003/87/EÜ artikli 12 lõike 4 kohaselt esitatud kontoomaniku taotluse kustutada kontoomaniku kontodel hoitavad LHÜd:

2.   Kustutatud LHÜsid ei registreerita heitkoguste eest tagastatuna.

1.   Kui kontoomanik või tema nimel tegutsev riiklik haldaja on tahtmatult või ekslikult algatanud ühe lõikes 2 osutatud tehingutest, võib kontoomanik esitada oma konto haldajale kirjaliku taotluse lõpuleviidud tehingu tagasipööramiseks. Taotlusele kirjutavad nõuetekohaselt alla kontoomaniku volitatud esindaja või esindajad, kes on volitatud algatama seda liiki tehingut, mille tagasipööramist taotletakse, ning taotlus esitatakse kümne tööpäeva jooksul alates protsessi täideviimisest. Taotlus sisaldab kinnitust selle kohta, et tehing algatati ekslikult või tahtmatult.

2.   Kontoomanikud võivad taotleda järgmiste tehingute tagasipööramist:

3.   Kui konto haldaja teeb kindlaks, et taotlus vastab lõikes 1 sätestatud tingimustele, ning on taotlusega nõus, võib ta taotleda tehingu tagasipööramist liidu registris.

4.   Kui riiklik haldaja on tahtmatult või ekslikult algatanud ühe lõikes 5 osutatud tehingutest, võib ta esitada põhihaldajale kirjaliku taotluse lõpuleviidud tehingu tagasipööramiseks. Taotlus sisaldab kinnitust selle kohta, et tehing algatati ekslikult või tahtmatult.

5.   Riiklikud haldajad võivad taotleda järgmiste tehingute tagasipööramist:

6.   Põhihaldaja tagab, et liidu register võtab lõike 1 kohaselt tehtud tagasipööramise taotluse vastu, blokeerib ühikud, mis tuleb tehingu tagasipööramisega üle kanda, ning edastab taotluse põhihaldajale eeldusel, et täidetud on kõik järgmised tingimused:

7.   Põhihaldaja tagab, et liidu register võtab lõike 4 kohaselt tehtud tagasipööramise taotluse vastu, blokeerib ühikud, mis tuleb tehingu tagasipööramisega üle kanda, ning edastab taotluse põhihaldajale eeldusel, et täidetud on järgmised tingimused:

8.   Põhihaldaja tagab, et liidu register viib lõpule tagasipööramise samasse ühiku liiki kuuluvate ühikutega, mis on tagasipööratava tehingu sihtkontol.

1.   Põhihaldaja võtab kõik põhjendatud meetmed tagamaks, et:

2.   Põhihaldaja tagab, et liidu register ja ELi tehingulogi kasutavad vastupidavaid süsteeme ja menetlusi, et kaitsta kõiki asjaomaseid andmeid ning hõlbustada kõikide andmete ja toimingute kiiret taastamist rikke või õnnetuse korral.

3.   Põhihaldaja tagab, et liidu registri ja ELi tehingulogi töös tekkivad katkestused on minimaalsed.

1.   Riiklikud haldajad abistavad ja toetavad riikliku kasutajatoe kaudu neid liidu registri kontode omanikke ja esindajaid, keda nad haldavad.

2.   Põhihaldaja toetab riiklikke haldajaid keskse kasutajatoe kaudu, et aidata neid lõike 1 kohase abi osutamisel.

1.   Kontode esindajatel on liidu registri turvalise ala kaudu juurdepääs oma kontodele liidu registris. Põhihaldaja tagab, et liidu registri veebisaidi turvalisele alale on võimalik juurde pääseda interneti kaudu. Liidu registri veebisait on kättesaadav kõikides liidu ametlikes keeltes.

2.   Riiklikel haldajatel on liidu registri turvalise ala kaudu juurdepääs kontodele, mida nad liidu registris haldavad. Põhihaldaja tagab, et sellele liidu registri veebisaidi turvalisele alale on võimalik juurde pääseda interneti kaudu.

3.   Volitatud esindajate või riiklike haldajate ja liidu registri turvalise ala vaheline sidepidamine krüpteeritakse vastavalt artikli 75 kohases andmevahetust käsitlevas ja tehnilises kirjelduses kehtestatud turvanõuetele.

4.   Põhihaldaja võtab kõik vajalikud meetmed tagamaks, et liidu registri veebisaidi turvalisele alale ei pääseta juurde ilma loata.

5.   Kui volitatud esindaja mandaadi turvalisust on rikutud, peatab volitatud esindaja viivitamata oma juurdepääsu asjakohasele kontole, teavitab sellest konto haldajat ning taotleb uue mandaadi. Kui kontole ei ole juurdepääsu peatamiseks võimalik juurde pääseda, palub volitatud esindaja viivitamata riiklikul haldajal tema juurdepääs peatada.

1.   Põhihaldaja tagab, et riiklikele haldajatele ja igale volitatud esindajale määratakse mandaat, et neid liidu registrisse sisenemisel autentida.

2.   Volitatud esindajal on juurdepääs ainult nendele liidu registri kontodele, mille suhtes tal on volitused, ning ta võib taotleda ainult nende protsesside algatamist, milleks tal on artikli 21 kohased volitused. Kontodele saadakse juurdepääs ja taotlused esitatakse liidu registri veebisaidi turvalise ala kaudu.

3.   Lisaks lõikes 1 osutatud mandaadile kasutab volitatud esindaja liidu registrile juurdepääsuks teisest autentimist vastavalt artikli 75 kohases andmevahetust käsitlevas ja tehnilises kirjelduses esitatud teisese autentimise mehhanismi liikidele.

4.   Konto haldaja võib eeldada, et liidu registri poolt edukalt autenditud kasutaja on autentimismandaadi alusel registreeritud volitatud esindaja, välja arvatud juhul, kui volitatud esindaja teavitab konto haldajat sellest, et tema mandaadi turvalisust on rikutud, ning taotleb oma mandaadi asendamist.

5.   Volitatud esindaja võtab kõik vajalikud meetmed oma mandaadi kaotamise, varguse või rikkumise vältimiseks. Volitatud esindaja teatab riiklikule haldajale viivitamata oma mandaadi kaotamisest, vargusest või rikkumisest.

1.   Põhihaldaja võib peatada ajutiselt juurdepääsu liidu registrile või ELi tehingulogile või nende osadele, kui tal on põhjust kahtlustada, et liidu registri või ELi tehingulogi turvalisust ohustab turvarikkumine või tõsine risk komisjoni otsuse (EL, Euratom) 2017/46 (21) tähenduses ning ohus on ka artiklis 60 osutatud tagavaravahendid. Juhul kui juurdepääsu peatamise põhjused püsivad üle viie tööpäeva, võib komisjon anda põhihaldajale korralduse jätta peatamine jõusse.

Põhihaldaja teavitab viivitamata kõiki riiklikke haldajaid juurdepääsu peatamisest, selle põhjustest ja tõenäolisest kestusest.

2.   Turvarikkumisest või -riskist teada saanud riiklik haldaja teavitab viivitamata põhihaldajat. Põhihaldaja võib võtta lõikes 1 osutatud meetmeid.

3.   Kui riiklik haldaja saab teada lõikes 1 kirjeldatud olukorrast, mille tõttu tuleb peatada kogu juurdepääs kontodele, mida ta käesoleva määruse kohaselt haldab, peatab ta kogu juurdepääsu kõikidele tema hallatavatele kontodele ja teavitab viivitamata põhihaldajat. Põhihaldaja teavitab nii kiiresti kui võimalik kõiki riiklikke haldajaid.

4.   Kontoomanikke teavitatakse lõigete 1, 2 ja 3 kohaselt võetud meetmetest, kusjuures peatamisest teatatakse ette nii palju kui võimalik. Teates märgitakse peatamise tõenäoline kestus ning teade tuleb esitada selgelt liidu registri veebisaidi avalikus osas.

1.   Riiklik haldaja või pädeva asutuse või siseriikliku õigusega määratud asjakohase asutuse korraldusel tegutsev riiklik haldaja võib peatada juurdepääsu tema hallatava liidu registri osa LHÜdele:

Esimese lõigu punkti a kohaldamisel kohaldatakse artiklit 67. Rahapesu andmebüroo korraldusel võib seda ajavahemikku pikendada.

2.   Komisjon võib anda põhihaldajale korralduse peatada kuni neljaks nädalaks juurdepääs liidu registri või ELi tehingulogi LHÜdele, kui tal on kahtlus, et LHÜsid on kasutatud pettuse, rahapesu, terrorismi rahastamise, korruptsiooni või muu raske kuriteoga seotud tehingus.

3.   Riiklik haldaja või komisjon teatab juurdepääsu peatamisest viivitamata pädevale õiguskaitseasutusele.

4.   Riikliku haldaja liikmesriigi riiklik õiguskaitseasutus võib samuti nõuda haldajalt juurdepääsu peatamist siseriikliku õiguse alusel ja sellega kooskõlas.

1.   Põhihaldaja ja riiklikud haldajad teevad koostööd direktiivi 2003/87/EÜ nõuete täitmise üle järelevalvet tegevate ametiasutustega ning LHÜde esmas- ja järelturu üle järelevalvet tegevate pädevate asutustega, et nad saaksid LHÜde turgudest tervikliku ülevaate.

2.   Riiklik haldaja, selle juhid ja töötajad teevad asjakohaste pädevate asutustega igakülgset koostööd selleks, et kehtestada adekvaatsed ja sobivad menetlused rahapesu või terrorismi rahastamisega seotud toimingute ärahoidmiseks ja ennetamiseks.

3.   Riiklik haldaja, selle juhid ja töötajad teevad igakülgset koostööd direktiivi (EL) 2015/849 artiklis 32 osutatud rahapesu andmebürooga, milleks viivitamata:

4.   Lõikes 2 osutatud teave edastatakse riikliku haldaja liikmesriigi rahapesu andmebüroole. Siseriiklikes meetmetes, millega võetakse üle direktiivi (EL) 2015/849 artikli 45 lõikes 1 osutatud põhimõtted ja menetlused nõuetele vastavuse tagamise ja teabe vahetamise kohta, määratakse isik või isikud, kes vastutavad teabe edastamise eest vastavalt käesolevale artiklile.

5.   Riikliku haldaja liikmesriik tagab, et direktiivi (EL) 2015/849 artikleid 37, 38, 39, 42 ja 46 üle võtvaid siseriiklikke meetmeid kohaldatakse riikliku haldaja suhtes.

6.   Kontoomanik annab igast pettusest või pettusekahtlusest pädevale riiklikule õiguskaitseasutusele viivitamata teada. See teade edastatakse riiklikele haldajatele.

1.   Komisjon võib anda põhihaldajale korralduse peatada ajutiselt mõne või kõikide liidu registrist pärit protsesside kinnitamine ELi tehingulogis, kui registri töö ja hooldamine ei vasta käesolevale määrusele. Ta teavitab sellest viivitamata asjaomaseid riiklikke haldajaid.

2.   Põhihaldaja võib ajutiselt peatada mõne või kõikide protsesside algatamise või kinnitamise liidu registris selle korralise või erakorralise hoolduse ajaks.

3.   Riiklik haldaja võib taotleda komisjonilt lõike 1 kohaselt peatatud protsesside uuesti käivitamist, kui tema arvates on peatamise põhjustanud probleemid lahendatud. Kui see on nii, annab komisjon põhihaldajale korralduse kõnealused protsessid uuesti käivitada. Vastasel korral lükkab ta taotluse mõistliku aja jooksul tagasi ja teatab sellest riiklikule haldajale viivitamata, esitades oma põhjendused ning määrates kriteeriumid, mis tuleb täita, et taotlus järgmisel korral vastu võetaks.

4.   Komisjon võib muu hulgas selle liikmesriigi taotluse alusel, kes on vastavalt ELi lepingu artiklile 50 teatanud Euroopa Ülemkogule oma kavatsusest liidust välja astuda, anda põhihaldajale korralduse peatada ajutiselt ELi tehingulogis kõnealuse liikmesriigi selliste protsesside kinnitamine, mis on seotud LHÜde tasuta eraldamise ja enampakkumisel müümisega.

1.   Kõik protsessid peavad vastama elektronsõnumivahetust käsitlevatele üldistele IT-nõuetele, millega tagatakse, et liidu register saab protsesse edukalt lugeda, kontrollida ja registreerida. Kõik protsessid peavad vastama protsesside erinõuetele, mis on sätestatud käesolevas määruses.

2.   Põhihaldaja tagab, et ELi tehingulogi kontrollib automaatselt kõiki protsesse, nagu on ette nähtud artikli 75 kohases andmevahetust käsitlevas ja tehnilises kirjelduses, et tuvastada nõuete rikkumisi ja kõrvalekaldeid, mille puhul kavandatud protsess ei vasta direktiivi 2003/87/EÜ ja käesoleva määruse nõuetele.

1.   Põhihaldaja ja liikmesriigid tagavad, et liidu register sisaldab kontrolli sisend- ja vastusekoode iga protsessi käigus vahetatava teabe õige tõlgendamise tagamiseks. Kontrollikoodid vastavad artikli 75 kohases andmevahetust käsitlevas ja tehnilises kirjelduses ettenähtud koodidele.

2.   Põhihaldaja tagab, et enne kõikide protsesside sooritamist ja nende sooritamise ajal teeb liidu register asjakohased automaatsed kontrollid, et tuvastada kõrvalekalded ja lõpetada valed protsessid enne ELi tehingulogi tehtavaid automaatseid kontrolle.

1.   Põhihaldaja tagab, et ELi tehingulogi algatab perioodiliselt andmete kooskõlastusprotsessi tagamaks, et ELi tehingulogis registreeritud andmed kontode ja kontodel olevate LHÜde kohta vastaksid liidu registri vastavatele registreeritud andmetele. Põhihaldaja tagab kõikide protsesside registreerimise ELi tehingulogis.

2.   Kui lõikes 1 osutatud andmete kooskõlastusprotsessi käigus tuvastab ELi tehingulogi ebakõla, mille puhul kontodega ja kontodel olevate LHÜdega seotud teave, mille liidu register esitab perioodilise kooskõlastusprotsessi ajal, erineb ELi tehingulogis olevast teabest, tagab põhihaldaja, et ELi tehingulogi ei laseks enam lõpule viia protsesse, millesse on kaasatud ebakõlaga seotud kontod või LHÜd. Põhihaldaja tagab, et ELi tehingulogi teavitab ebakõlast viivitamata põhihaldajat ning asjaomaste kontode haldajaid.

1.   Kõik ELi tehingulogile artikli 6 lõike 2 kohaselt edastatud tehingud ja muud protsessid loetakse lõplikuks, kui ELi tehingulogi edastab liidu registrile teate, et protsessid on lõpule viidud. Põhihaldaja tagab, et ELi tehingulogi katkestab automaatselt tehingu või protsessi lõpuleviimise, kui seda ei ole võimalik lõpule viia 24 tunni jooksul alates selle edastamisest.

2.   Artikli 73 lõikes 1 osutatud andmete kooskõlastusprotsess loetakse lõplikuks, kui kõik ebakõlad liidu registris ja ELi tehingulogis teataval ajahetkel ja kuupäeval oleva teabe vahel on kõrvaldatud ning andmete kooskõlastusprotsess on edukalt uuesti algatatud ja lõpule viidud.

1.   Komisjon teeb riiklikele haldajatele kättesaadavaks andmevahetust käsitleva ja tehnilise kirjelduse, milles on kehtestatud nõuded liidu registri tööle ning milles muu hulgas käsitletakse tunnuskoode, automaatseid kontrolle, vastusekoode ja andmete logisse salvestamise nõudeid, samuti testimisprotseduure ja turvanõudeid.

2.   Andmevahetust käsitleva ja tehnilise kirjelduse koostamisel peetakse nõu liikmesriikidega.

3.   Standardid, mis on välja töötatud kooskõlas direktiivi 2003/87/EÜ artikli 25 alusel sõlmitud lepingutega, peavad vastama käesoleva artikli lõigete 1 ja 2 kohaselt koostatud andmevahetust käsitlevale ja tehnilisele kirjeldusele.

1.   Liidu registris ja ELi tehingulogis isikuandmete töötlemisega seoses käsitatakse riiklikke haldajaid vastutavate töötlejatena määruse (EL) 2016/679 artikli 4 punkti 7 tähenduses. Komisjoni käsitatakse talle käesoleva määrusega pandud kohustuste ja nendega seotud isikuandmete töötlemise suhtes vastutava töötlejana määruse (EL) 2018/1725 artikli 3 punkti 8 tähenduses.

2.   Juhul kui riiklik haldaja avastab isikuandmete rikkumise, teavitab ta põhihaldajat ja teisi riiklikke haldajaid viivitamata rikkumise laadist ja võimalikest tagajärgedest ning meetmetest, mida on võetud ja esitatud võtmiseks eesmärgiga rikkumine kõrvaldada ja leevendada võimalikku negatiivset mõju.

3.   Juhul kui põhihaldaja avastab isikuandmete rikkumise, teavitab ta riiklikke haldajaid viivitamata rikkumise laadist ja võimalikest tagajärgedest ning meetmetest, mis on võetud põhihaldaja poolt ja esitatud võtmiseks riiklike haldajate poolt eesmärgiga rikkumine kõrvaldada ja leevendada võimalikku negatiivset mõju.

4.   Vastutavate töötlejate vastutusvaldkondi käsitlev kord seoses nende andmekaitsealaste kohustuste täitmisega nähakse ette artikli 7 lõike 4 kohaselt koostatud koostöötingimustes.

5.   Põhihaldaja ja liikmesriigid tagavad, et liidu registris ja ELi tehingulogis säilitatakse ja töödeldakse üksnes sellist teavet kontode, kontoomanike ja kontode esindajate kohta, mis on esitatud III lisa tabelis III-I, VI lisa tabelites VI-I ja VI-II, VII lisa tabelis VII-I ja VIII lisa tabelis VIII-I. Kogu ülejäänud käesoleva määruse kohaselt esitatavat teavet säilitatakse ja töödeldakse väljaspool liidu registrit ja ELi tehingulogi.

6.   Riiklikud haldajad tagavad, et teavet, mis on nõutav käesoleva määrusega, kuid mida ei säilitata liidu registris või ELi tehingulogis, töödeldakse kooskõlas asjakohaste liidu ja siseriikliku õiguse sätetega.

7.   Eriliiki andmeid, mis on määratletud määruse (EL) 2016/679 artiklis 9 ja määruse (EL) 2018/1725 artiklis 10, liidu registris ega ELi tehingulogis ei salvestata.

1.   Põhihaldaja tagab, et liidu registris säilitatakse kõikide protsesside kohta registreeritud andmeid, logiandmeid ja kontoomanike andmeid viis aastat pärast konto sulgemist.

2.   Isikuandmed eemaldatakse registreeritud andmetest pärast viit aastat alates konto sulgemisest või ajast, mil lõppes direktiivi (EL) 2015/849 artikli 3 punktis 13 määratletud ärisuhe füüsilise isikuga.

3.   Isikuandmeid, millele pääseb juurde ainult põhihaldaja, võib säilitada veel täiendavad viis aastat üksnes siis, kui see on vajalik LHÜdega seotud tegevuse või rahapesu, terrorismi rahastamise, muu raske kuriteo või turu kuritarvitamise, milleks võidi kasutada liidu registri kontot, või ELi HKSi toimimist tagavate liidu või siseriiklike õigusnormide rikkumise uurimiseks, avastamiseks, selle eest süüdistuse esitamiseks, maksuhalduseks või maksude sissenõudmiseks, auditeerimiseks ja finantsjärelevalveks.

4.   LHÜdega seotud tegevuse või rahapesu, terrorismi rahastamise, muu raske kuriteo või turu kuritarvitamise, milleks võidi kasutada liidu registri kontot, või ELi HKSi toimimist tagavate liidu või siseriiklike õigusnormide rikkumise uurimise, avastamise, selle eest süüdistuse esitamise, maksuhalduse või maksude sissenõudmise, auditeerimise ja finantsjärelevalve eesmärgil võib riiklike haldajate töödeldavaid isikuandmeid säilitada pärast ärisuhte lõppemist kuni sellise ajavahemiku lõpuni, mis vastab riikliku haldaja siseriiklikus õiguses kõnealuste süütegude kohta sätestatud maksimaalsele aegumistähtajale.

5.   Isikuandmeid sisaldavat kontoteavet, mida on kogutud vastavalt käesolevale määrusele ja mida ei säilitata liidu registris ega ELi tehingulogis, säilitatakse kooskõlas käesoleva määrusega.

6.   Põhihaldaja tagab, et riiklikel haldajatel on võimalik pääseda juurde kõikidele liidu registris registreeritud andmetele, mis on seotud kontodega, mida nad haldavad või haldasid, ning et neil on võimalik nende andmetega tutvuda ja neid eksportida.

1.   Põhihaldaja teeb XIII lisas osutatud teabe XIII lisas sätestatud saajatele kättesaadavaks läbipaistval ja organiseeritud viisil. Põhihaldaja võtab kõik võimalikud meetmed, et teha XIII lisas osutatud teave kättesaadavaks XIII lisas sätestatud sagedusega. Põhihaldaja ei avalda ELi tehingulogis või liidu registris hoitavat täiendavat teavet, välja arvatud juhul, kui see on lubatud artikli 80 kohaselt.

2.   Riiklikud haldajad võivad teha XIII lisas sätestatud saajatele samas lisas ettenähtud sagedusega kättesaadavaks ka selle osa XIII lisas osutatud teabest, millele neil on juurdepääs kooskõlas artikliga 80, avaldades kõnealuse teabe läbipaistval ja organiseeritud viisil internetis üldsusele kättesaadaval veebisaidil. Riiklikud haldajad ei avalda liidu registris hoitavat täiendavat teavet, välja arvatud juhul, kui see on lubatud artikli 80 kohaselt.

1.   ELi tehingulogis ja liidu registris hoitav kogu teave, sealhulgas teave kõigi kontode ja sooritatud tehingute kohta ning kontodel hoitavate või tehingust mõjutatud LHÜde kordumatud tunnuskoodid, on konfidentsiaalne, välja arvatud juhul, kui liidu õigusega või siseriikliku õiguse sätetega, mis on proportsionaalsed ja millega taotletakse käesoleva määrusega kooskõlas olevat õiguspärast eesmärki, on ette nähtud teisiti.

Esimest lõiku kohaldatakse ka mis tahes teabe suhtes, mida on kogutud vastavalt käesolevale määrusele ja mis on põhihaldaja või riikliku haldaja käsutuses.

2.   Põhihaldaja ja riiklikud haldajad tagavad, et kõik isikud, kes töötavad või on töötanud nende heaks või selliste asutuste heaks, kellele on ülesandeid delegeeritud, ning samuti neilt juhiseid saavad eksperdid täidavad ametisaladuse hoidmise kohustust. Ilma et see piiraks siseriikliku kriminaal- või maksuõiguse nõuete või muude käesoleva määruse sätete kohaldamist, ei avalda nad konfidentsiaalset teavet, mida nad on võinud saada oma ülesandeid täites.

3.   Põhihaldaja või riiklik haldaja võib liidu registris ja ELi tehingulogis säilitatud või käesoleva määruse kohaselt kogutud andmeid anda järgmistele asutustele:

4.   Andmeid võib anda lõikes 3 osutatud asutustele, kui nad taotlevad seda põhihaldajalt või riiklikult haldajalt ning kui sellised taotlused on põhjendatud ja vajalikud LHÜdega seotud tegevuse või rahapesu, terrorismi rahastamise, muu raske kuriteo või turu kuritarvitamise, milleks võidi kasutada liidu registri kontot, või ELi HKSi toimimist tagavate liidu või siseriiklike õigusnormide rikkumise uurimiseks, avastamiseks, selle eest süüdistuse esitamiseks, maksuhalduseks või maksude sissenõudmiseks, auditeerimiseks ja finantsjärelevalveks.

Ilma et see piiraks siseriikliku kriminaal- või maksuõiguse nõuete kohaldamist, võivad põhihaldaja, riiklikud haldajad või muud ametiasutused, organid või füüsilised ja juriidilised isikud, kes saavad käesoleva määruse kohaselt konfidentsiaalset teavet, kasutada seda üksnes oma kohustuste ja ülesannete täitmiseks – põhihaldaja ja riiklikud haldajad käesoleva määruse kohaldamisala piires, muud ametiasutused, organid või füüsilised ja juriidilised isikud eesmärgil, mille jaoks kõnealune teave neile anti –, ja/või haldus- või kohtumenetluse kontekstis, mis on konkreetselt seotud kõnealuste ülesannete täitmisega.

Mis tahes konfidentsiaalse teabe suhtes, mis on saadud, vahetatud või edastatud käesoleva määruse kohaselt, kohaldatakse käesolevas artiklis sätestatud tingimusi. Käesolev artikkel ei takista siiski põhihaldajat ja riiklikke haldajaid vahetamast või edastamast konfidentsiaalset teavet vastavalt käesolevale määrusele.

Käesolev artikkel ei takista põhihaldajat ja riiklikke haldajaid vahetamast või edastamast kooskõlas siseriikliku õigusega konfidentsiaalset teavet, mis ei ole saadud põhihaldajalt või teise liikmesriigi riiklikult haldajalt.

5.   Lõike 4 kohaselt andmed saanud asutus tagab, et saadud andmeid kasutatakse üksnes taotluses osutatud eesmärgil vastavalt lõikele 4 ning neid ei avaldata ei tahtlikult ega tahtmatult isikutele, kes ei ole seotud andmete kasutamise kavandatud eesmärgiga. Käesolev säte ei takista kõnealuseid asutusi avaldamast andmeid teistele lõikes 3 loetletud asutustele, kui see on vajalik lõike 4 kohaselt esitatud taotluses osutatud eesmärgil.

6.   Põhihaldaja võib lõikes 3 loetletud asutuste taotluse korral anda neile kahtlaste tehingute otsimise eesmärgil juurdepääsu tehinguandmetele, mis ei võimalda konkreetsete isikute otsest kindlakstegemist. Sellise juurdepääsuga asutused võivad teatada kahtlastest tehingutest teistele lõikes 3 loetletud asutustele.

7.   Europolile antakse liidu registris ja ELi tehingulogis säilitatud andmetele alaline lugemisõigusega juurdepääs Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/794 (24) artikli 18 kohaldamiseks. Europol hoiab komisjoni andmete kasutamisega kursis.

8.   Riiklik haldaja teeb kõigile teistele riiklikele haldajatele ja põhihaldajale turvaliste vahendite kaudu kättesaadavaks nende isikute nimed, rahvuse ning sünniaja ja -koha, kellele ta keeldus artikli 19 lõike 2 punktide a–c kohaselt kontot avamast või keda ta keeldus artikli 21 lõike 5 punktide a ja b kohaselt määramast volitatud esindajaks, ning selliste kontode omaniku ja volitatud esindajate nimed, rahvuse ja sünniaja, millele on juurdepääs peatatud kooskõlas artikli 30 lõike 1 punktiga c, artikli 30 lõike 2 punktiga a, artikli 30 lõike 3 punktidega a ja b ning artikli 30 lõikega 4 või mis on suletud kooskõlas artikliga 28. Riiklik haldaja tagab, et teavet ajakohastatakse ja selle jagamine lõpetatakse, kui teabe jagamise põhjuseid enam ei esine. Teavet jagatakse kõige kauem viis aastat.

Riiklik haldaja teavitab asjaomaseid isikuid sellest, et nende isikuandmeid jagati teiste riiklike haldajatega, ning teabe jagamise kestusest.

Asjaomased isikud võivad 30 kalendripäeva jooksul esitada teabe jagamise suhtes vastuväiteid pädevale asutusele või siseriikliku õigusega määratud asjakohasele asutusele. Pädev asutus või asjakohane asutus annab riiklikule haldajale korralduse teabe jagamine lõpetada või jätab teabe jagamise jõusse oma põhjendatud otsusega, mille ta teeb siseriikliku õiguse nõuete kohaselt.

Asjaomased isikud võivad esimese lõigu alusel teavet jaganud riiklikult haldajalt taotleda, et see esitaks neile isikuandmed, mis nende kohta jagati. Riiklik haldaja vastab sellisele taotlusele 20 tööpäeva jooksul alates taotluse saamisest.

9.   Riiklik haldaja võib otsustada teatada riiklikule õiguskaitseasutusele ja maksuhaldurile kõikidest tehingutest, milles ühikute arv ületab riikliku haldaja määratud ühikute arvu, ning kõikidest kontodest, millel teatava perioodi jooksul tehtud tehingute arv ületab riikliku haldaja määratud tehingute arvu.

10.   ELi tehingulogi ja liidu register ei nõua kontoomanikelt LHÜde hinnainfo esitamist.

11.   Määruse (EL) nr 1031/2010 artikli 24 kohaselt määratud enampakkumise seire teostajal on juurdepääs kogu teabele liidu registri enampakkumise tagatiste üleandmise konto kohta.

1.   Põhihaldaja ei nõua tasusid liidu registris olevate kontode omanikelt.

2.   Riiklikud haldajad võivad nõuda mõistlikke tasusid nende hallatavate kontode omanikelt ja tõendajatelt.

3.   Riiklikud haldajad teatavad põhihaldajale nõutud tasudest, samuti kõikidest tasude muudatustest kümne tööpäeva jooksul. Põhihaldaja avaldab tasud avalikul veebisaidil.

1.   Käesoleva määruse I jaotise 3. peatükis osutatud kontod, mis on avatud või mida kasutatakse vastavalt komisjoni määrusele (EL) nr 389/2013, jäävad kasutusele käesoleva määruse kohaldamisel.

2.   Määruse (EL) nr 389/2013 artikli 18 kohaselt avatud isiku arvelduskontod muudetakse kauplemiskontodeks.

1.   Määruse (EL) nr 389/2013 artikli 3 punktis 12 määratletud Kyoto ühikuid võib hoida liidu registri HKSi kontodel kuni 1. juulini 2023.

2.   Pärast lõikes 1 osutatud kuupäeva esitab põhihaldaja riiklikele haldajatele loetelu HKSi kontodest, millel hoitakse Kyoto ühikuid. Selle loetelu alusel palub riiklik haldaja konto omanikul määrata KP konto, millele kõnealused rahvusvahelised ühikud üle kantakse.

3.   Kui kontoomanik ei ole riikliku haldaja palvele 40 tööpäeva jooksul vastanud, kannab riiklik haldaja rahvusvahelised ühikud üle riiklikule KP kontole või siseriiklikus õiguses määratletud kontole.