i)

jälgib ööpäev läbi võrgus valitsevat olukorda võimalike kriisiolukordade kindlakstegemiseks;

ii)

tagab täpsete, õigeaegsete ja järjepidevate andmete edastamise kaudu tõhusa teabehalduse ja teavitamise, et toetada liikmesriike ja operatiivses lennutegevuses osalevaid sidusrühmi otsuste tegemisel selle kohta, kuidas lahendada võrgus tekkinud kriisiolukordi ja/või leevendada nende mõju võrgule;

iii)

hõlbustab eespool nimetatud andmete organiseeritud kogumist ja tsentraliseeritud säilitamist;

a)

koostada ja viia ellu Euroopa lennumarsruutide võrgu parendamise kava lennuliikluse ohutuks ja tõhusaks toimimiseks, võttes nõuetekohaselt arvesse keskkonnamõju;

b)

hõlbustada Euroopa lennumarsruutide võrgu parendamise kava raames sellise õhuruumi struktuuri väljatöötamist, mis tagab vajalikul tasemel ohutuse, läbilaskevõime, paindlikkuse, reageerimisvõime, keskkonnaalase tulemuslikkuse ning aeronavigatsiooniteenuste kiire ja sujuva osutamise, võttes nõuetekohaselt arvesse julgeoleku- ja kaitsevajadusi;

c)

tagada Euroopa lennumarsruutide võrgu piirkondlik ühenduvus ja koostalitlusvõime ICAO Euroopa piirkonnas ning Euroopa piirkonnaga külgnevate ICAO piirkondadega.

a)

ühtsed üldpõhimõtted, millele on lisatud õhuruumi kavandamise tehnilised kirjeldused;

b)

õhuruumi kasutamise sõjalised vajadused;

c)

Euroopa lennumarsruutide võrk ja, kui see on teostatav, vabalt valitavate marsruutidega õhuruumi struktuurid, mis on kavandatud täitma kõikide kasutajate vajadusi ning sisaldab üksikasju õhuruumi kõikide muudatuste kohta;

d)

lennumarsruutide võrgu ja vabalt valitavate marsruutidega õhuruumi kasutamise eeskirjad ja kättesaadavus;

e)

õhuruumi jaotamine lennujuhtimissektoriteks, et toetada lennuliiklusteeninduse õhuruumi;

f)

õhuruumi korraldamise protseduurid;

g)

üksikasjalik ajakava õhuruumi kavandamise muudatuste väljatöötamiseks;

h)

võrgu operatiivkava kaudu toimuva õhuruumi struktuuri ja kasutamise eeskirjade muudatuste ühtse avaldamise ja rakendamise tsükli ajakava;

i)

ülevaade võrgu praegusest ja prognoositavast olukorrast, sealhulgas prognoositud tulemuslikkus õhuruumi kavandamise kehtivate ja kokkulepitud kavade põhjal.

a)

muudatused marsruutide kooskõlastamises;

b)

muudatused marsruutide suunas;

c)

muudatused marsruutide eesmärgis;

d)

vabalt valitavate marsruutidega õhuruumi, sealhulgas sellega seotud kasutuseeskirjade kirjeldus;

e)

marsruutide kasutamise eeskirjad ja nende kättesaadavus;

f)

sektorite vertikaalsete või horisontaalsete piiride muutmine;

g)

oluliste punktide lisamine või väljajätmine;

h)

muudatused piiriülese õhuruumi kasutamises;

i)

muudatused oluliste punktide koordinaatides;

j)

andmeedastust mõjutavad muudatused;

k)

aeronavigatsioonialase teabe kogumikus avaldatud andmeid mõjutavad muudatused;

l)

õhuruumi kavandamist ja kasutamist käsitlevaid koostöölepinguid mõjutavad muudatused.

a)

õhuruumi struktuuride kehtestamine ja konfigureerimine põhineb operatiivvajadustel, olenemata riigi-, funktsionaalsete õhuruumiosade või lennuinfopiirkondade piiridest ning ei ole tingimata seotud ülemise ja alumise õhuruumi jaotustasandiga;

b)

õhuruumi struktuuride kavandamine põhineb läbipaistval protsessil, millega võimaldatakse uurida tehtud otsuseid ja mõista nende põhjendusi, ning mille puhul võetakse arvesse kõikide kasutajate vajadusi, ühitades need samas ohutus-, läbilaskevõime- ja keskkonnaküsimustega ning võttes nõuetekohaselt arvesse sõjandusvaldkonna ja riikliku julgeolekuga seotud vajadusi;

c)

selleks et järgida peamiste liiklusvoogude ja lennuväljade vajadusi, on Euroopa lennumarsruutide võrgu parendamise kava sisendiks tulemuseesmärgid ning võrgu ja kohaliku tasandi praegune ja prognoositav nõudlus lennuliikluse järele;

d)

tagatakse vertikaalne ja horisontaalne seotus muu hulgas lähenemisalas ja piirialade õhuruumi struktuuris;

e)

lende võimaldatakse teostada kasutajate soovitud marsruutidel või järgida marsruudil olemise ajal soovitud lennuprofiile või pakkuda võimalikult sarnaseid võimalusi;

f)

sidusrühmadelt, kellel on asjaomases alas operatiivvajadusi, võetakse hindamiseks ja võimalikuks edasiarendamiseks vastu kõik ettepanekud õhuruumi struktuuri, sealhulgas vabalt valitavate marsruutidega õhuruumi, mitme marsruudi kasutusvõimaluste ja tingimuslike marsruutide kohta;

g)

õhuruumi struktuuride, sealhulgas vabalt valitavate marsruutidega õhuruumi ja lennujuhtimissektorite kavandamisel võetakse arvesse olemasolevaid või väljapakutud õhuruumistruktuure, mis on ette nähtud reserveerimist või piiranguid nõudvaks tegevuseks. Sel eesmärgil kehtestatakse üksnes sellised struktuurid, mis on kooskõlas õhuruumi paindliku kasutamisega. Võimalikult ulatuslikult tagatakse kõnealuste struktuuride ühtlustatus ja järjepidevus terves Euroopa võrgus;

h)

lennujuhtimissektorite kavandamist alustatakse soovitud marsruutide või liiklusvoogude kooskõlastamisega korduva protsessi teel, millega tagatakse marsruutide või liiklusvoogude vastavus sektoritele;

i)

lennujuhtimissektorid kavandatakse nii, et oleks võimalik saavutada sellised sektorite konfiguratsioonid, mis vastavad liiklusvoogudele ning on muutuva nõudlusega lennuliiklusega kohandatavad ja proportsionaalsed;

j)

kui operatiivsetel põhjustel on vaja kavandada riigi-, funktsionaalsete õhuruumiosade või lennuinfopiirkondade piire ületavad lennujuhtimissektorid, sõlmitakse asjaomaste operatiivses lennutegevuses osalevate sidusrühmade vahel teenuste osutamist käsitlevad kokkulepped.

a)

õhuruumi struktuurid kavandatakse sellisel viisil, et marsruutide valik, liiklusvood, sektorite konfigureerimise kavad ja muude õhuruumi struktuuride konfiguratsioon hõlbustavad õhuruumi paindlikku ja õigeaegset kasutamist ja korraldamist;

b)

õhuruumi struktuurid peaksid võimaldama pakkuda täiendavaid marsruute, tagades samas nende kokkusobivuse olemasoleva läbilaskevõimega seotud kaalutluste ja sektorite kavandamisel esinevate piirangutega.

a)

lennuliikluse vajaduste muutumine;

b)

läbilaskevõime ja lendude tõhususe tulemuslikkus ja piirangud riikide, funktsionaalsete õhuruumiosade või võrgu tasandil;

c)

õhuruumi kasutamise eri tahkude hindamine nii tsiviil- kui ka sõjandusvaldkonna seisukohast;

d)

sektoreerimise ja kasutatavate sektorikonfiguratsioonide hindamine;

e)

õhuruumi struktuuride terviklikkuse ja järjepidevuse hindamine.

a)

saavutada Euroopa lennuliikluse juhtimise võrgu olemasoleva läbilaskevõime tõhus ärakasutamine;

b)

kaasa aidata kõigi operatiivses lennutegevuses osalevate sidusrühmade poolt võetavate lennuliiklusvoogude juhtimise meetmete kavandamisele, kooskõlastamisele ja täideviimisele;

c)

kaasa aidata sõjaliste vajaduste ja kriisiohjemeetmete arvesse võtmisele;

d)

tagada Euroopa lennumarsruutide võrgu piirkondlik ühenduvus ja koostalitlusvõime ICAO Euroopa piirkonnas ning sellega külgnevate ICAO piirkondadega.

a)

õhusõidukite käitajad;

b)

lennuliiklusteenuste osutajad, sh lennuliiklusteenindusüksused, lennuliiklusteeninduse bürood ja lähilennujuhtimisüksused;

c)

aeronavigatsiooniteabe teenuste osutajad;

d)

õhuruumi korraldamisega seotud üksused;

e)

lennujaamade käitajad;

f)

võrgu haldaja käitatav lennuliiklusvoogude juhtimise kesküksus;

g)

käesoleva lisa A osa punktis 6 osutatud lennuliiklusvoogude juhtimise kohalikud üksused;

h)

lennuoperatsioone koordineerivate lennuväljade teenindusaegade koordineerijad.

a)

kõikide selliste lendude kõikide etappide suhtes, mida kavatsetakse teha või mida tehakse üldise lennuliikluse raames ning osaliselt või tervikuna instrumentaallennureeglite kohaselt;

b)

alapunktis a osutatud lendude kõikide etappide ja lennuliikluse korraldamise suhtes.

a)

lennuliiklusvoogude juhtimise meetmed:

b)

lennuliiklusvoogude juhtimise kohaste väljalennuaegade jaotamisel antakse eesõigus lendudele järjekorras, mille alusel nad kavandatult saabuvad kohta, mille suhtes lennuliiklusvoogude juhtimise meedet kohaldatakse, välja arvatud juhul, kui eriolukord, näiteks julgeoleku- ja kaitsevajadustest tulenev eriolukord nõuab mõne muu eesõiguseeskirja kohaldamist, milles on ametlikult kokku lepitud ja mis toob Euroopa lennuliikluse juhtimise võrgule kasu;

c)

lennutrajektooride ajad on kavandamis- ja elluviimisetappides kooskõlas kõigi kohaldatavate lennuliiklusvoogude juhtimise meetmetega ning võrgu haldaja teavitab neist õhusõidukite käitajaid, lennuliiklusteenindusüksusi ja lennuliiklusvoogude juhtimise kohalikke üksusi;

d)

lendude suhtes, mis väljuvad geograafilisest piirkonnast, kus kohaldatakse lennuliiklusvoogude juhtimise meetmeid, ja sellega külgnevatest lennuinfopiirkondadest vastavalt asjaomastes ICAO dokumentides kirjeldatule, kohaldatakse lennuliiklusvoogude juhtimise kohast lennuaegade jaotamist. Muudest piirkondadest väljuvad lennud on lennuliiklusvoogude juhtimise kohasest lennuaegade jaotamisest vabastatud, kuid nende suhtes kohaldatakse siiski marsruudi, liiklussuuniste kavade ja lennutrajektoori ajaga seotud piiranguid.

a)

lennuliiklusvoogude juhtimise funktsioon on asjaomastele osapooltele ööpäevaringselt kättesaadav ja lennuliiklusvoogude juhtimise kohalik üksus tegeleb ainult tema vastutusalasse kuuluva õhuruumi kindlaksmääratud piirkonnaga geograafilises piirkonnas, kus lennuliiklusvoogude juhtimise meetmeid kohaldatakse;

b)

selleks et tagada õhuruumi tõhus planeerimine, eraldamine ja kasutamine, samuti otsesed seosed õhuruumi korraldamise ja lennuliiklusvoogude juhtimise vahel, kehtestatakse järjepidevad protseduurid koostööks osapoolte vahel, kes osalevad lennuliiklusvoogude juhtimise funktsioonis, lennuliiklusteenindusüksustes ja õhuruumi korraldamisega seotud üksustes;

c)

lennuliiklusvoogude juhtimise kohastest väljalennuaegadest erandite taotlemise ühised menetlused on kooskõlas käesoleva määruse liites osutatud ICAO sätetega. Kõnealused menetlused kooskõlastatakse võrgu haldajaga selle lennuliiklusvoogude juhtimise kesküksuse kaudu ja need avaldatakse riiklikes lennundusteabe kogumikes.

a)

optimeerib Euroopa lennuliikluse juhtimise võrgu üldist toimimist, kavandades, kooskõlastades ja rakendades kokkulepitud lennuliiklusvoogude juhtimise meetmeid, sealhulgas seoses õhuruumi või lennuliikluse korraldamise süsteemide oluliste paranduste jõustumise üleminekukavade ja ebasoodsate ilmastikuoludega, kasutades ühisotsustamist;

b)

konsulteerib käitajatega lennuliiklusvoogude juhtimise meetmete kindlaksmääramise küsimuses;

c)

lepib lennuliiklusvoogude juhtimise kohalike üksustega kokku töökorra;

d)

tagab koos lennuliiklusvoogude juhtimise kohalike üksustega lennuliiklusvoogude juhtimise meetmete väljatöötamise, kättesaadavuse ja tõhusa rakendamise (kõigis lennuliiklusvoogude juhtimise etappides); kui sellised lennuliiklusvoogude juhtimise meetmed avaldavad võrgule laiemat mõju, määrab võrgu haldaja ühisotsustamise teel kindlaks rakendatavate lennuliiklusvoogude juhtimise meetmete laadi;

e)

teeb koostöös lennuliiklusvoogude juhtimise kohalike üksustega kindlaks varumarsruudid, et vältida ülekoormatud piirkondi või vähendada nende ülekoormatust, võttes arvesse Euroopa lennuliikluse juhtimise võrguga seotud üldist suutlikkust;

f)

pakub marsruudi muutmist nende lendude puhul, millega optimeeritakse alapunktis e osutatud mõju;

g)

kooskõlastades lennuliiklusteenindusüksuste ja lennuliiklusvoogude juhtimise kohalike üksustega määrab kindlaks, kooskõlastab ja tagab selliste asjakohaste meetmete rakendamise, mille eesmärk on tagada liiklusnõudluse rahuldamiseks vajalik läbilaskevõime kõigis nende vastutusvaldkonna asjaomastes osades;

h)

annab õhusõidukite käitajatele, lennuliiklusvoogude juhtimise kohalikele üksustele ja lennuliiklusteenindusüksustele lennuliiklusvoogude juhtimise meetmete kohta õigeaegset teavet, mis muu hulgas hõlmab järgmist:

i)

jälgib, kui sageli lennuplaanid puuduvad ja kui sageli esitatakse mitmekordsed lennuplaanid;

j)

peatab lennuplaani, kui ajahälvet arvesse võttes ei saa lennuliiklusvoogude juhtimise kohasest väljalennuajast kinni pidada ja kui uus arvestuslik liikumise algusaeg ei ole teada;

k)

jälgib lennuliiklusvoogude juhtimise meetmetest tehtud erandite arvu;

l)

koostab ja avaldab hädaolukorra lahendamise plaanid ning haldab neid, määrates neis kindlaks meetmed, mida asjaomased operatiivses lennutegevuses osalevad sidusrühmad võtavad võrgu tasandi lennuliiklusvoogude juhtimise funktsiooni komponendi olulise rikke korral, mis vähendaks märkimisväärselt läbilaskevõimet ja/või häiriks oluliselt liiklusvoogusid;

m)

jagab kõigi operatiivses lennutegevuses osalevate sidusrühmadega kõiki asjakohaseid tegevusjärgseid analüüse ja hinnanguid;

n)

selleks et tagada Euroopa lennuliikluse juhtimise võrgu nõuetekohane ettevalmistus ja prognoositavus, tagab töökorra õhuruumi kasutajatelt lennuliiklusvoo juhtimise funktsiooni kõiki etappe käsitleva õigeaegse ja liiklusnõudlust käsitleva ajakohastatud teabe kogumiseks ning jagab seda lennuliiklusvoogude juhtimise kohalike üksustega.

a)

selleks et tagada valitud lennuliiklusvoogude juhtimise meetmete panus Euroopa lennuliikluse juhtimise võrgu üldise toimimise optimeerimisse, kooskõlastavad need võrgu haldajaga lennuliiklusvoogude juhtimise kohaliku/kohalike üksus(t)e kaudu;

b)

selleks et tagada lennujaamade planeerimise tõhusus ja nende kasutamine kõigi asjaomaste operatiivses lennutegevuses osalevate sidusrühmade huvides, tagavad, et lennujaamade suhtes kohaldatavad lennuliiklusvoogude juhtimise meetmed kooskõlastatakse vastavate lennujaamade käitajatega;

c)

teatavad võrgu haldajale lennuliiklusvoogude juhtimise kohaliku üksuse kaudu kõigist juhtumeist, sealhulgas õhuruumi või lennuliikluse korraldamise süsteemide oluliste paranduste jõustumisega seotud üleminekukavadest ja ebasoodsatest ilmastikuoludest, mis võivad mõjutada lennujuhtimisvõimekust või lennuliiklusnõudlust ja kavandatavaid leevendusmeetmeid;

d)

kui see on tehniliselt võimalik, esitavad võrgu haldajale ja lennuliiklusvoogude juhtimise kohalikele üksustele õigeaegselt järgmised andmed ja nende hilisemad ajakohastamised, tagades kõnealuste andmete kvaliteedi:

a)

võrgu haldajaga asjakohast töökorda järgides kokku lepitud rollide ja vastutusalade alusel tegutsevad ühest küljest tsentraalse lennuliiklusvoogude juhtimisega tegeleva võrgu haldaja ning teisest küljest kindlaksmääratud piirkondade ja nende vastavate sõjaväeliste ja tsiviillennuväljade ning lennuliiklusteenindusüksuste (nende vastutusvaldkonnas) vahelise kontaktpunkti ja liidesena;

b)

kehtestavad tsentraalse lennuliiklusvoogude juhtimisega tegeleva võrgu haldaja kehtestatud menetlustele vastavad asjakohased kohalikud menetlused, sealhulgas ajutised menetlused;

c)

esitavad tsentraalse lennuliiklusvoogude juhtimisega tegelevale võrgu haldajale kõik lennuliiklusvoogude juhtimise funktsiooni täitmiseks vajalikud kohalikud andmed;

d)

tagavad asjakohaste lennuliiklusteenindusüksuste ja tsentraalse lennuliiklusvoogude juhtimisega tegeleva võrgu haldajaga kooskõlastatult lennuliiklusvoogude juhtimismeetmete nõuetekohase rakendamise liiklusvoo optimeerimiseks ning nõudluse ja läbilaskevõime tasakaalustamiseks, kooskõlastades olemasoleva läbilaskevõime tõhusa kasutamise. Kui sellised meetmed avaldavad võrgule laiemat mõju, tagatakse võrgu haldaja egiidi all piirkondlik kooskõlastamine;

e)

teatavad võrgu haldajale kõigist juhtumeist, sealhulgas õhuruumi või lennuliikluse korraldamise süsteemide oluliste paranduste jõustumise ja ebasoodsate ilmastikuoludega seotud üleminekukavadest, mis võivad mõjutada lennujuhtimisvõimekust või lennuliiklusnõudlust ja kavandatavaid leevendusmeetmeid;

f)

tagavad asjakohaste lennuliiklusteenindusüksuste ja võrgu haldajaga kooskõlastatult tegevusjärgse analüüsi, et välja selgitada võrgu tulemuslikkuse parandamise vahendid;

g)

kehtestavad järjepidevalt ajakohastatavad hädaolukorra lahendamise eelnevalt kindlaksmääratud plaanid, milles on täpsustatud, kuidas nende vastutusalasse kuuluvat valdkonda juhitakse, et võrgu haldajal oleks võimalik lennuliiklusvoogude juhtimise kohalikke üksusi hädaolukorra lahendamise toimingutes abistada. Kõnealuseid kohalikke kavasid jagatakse ja kooskõlastatakse võrgu haldajaga.

a)

esitavad iga kavandatava lennu kohta ühe lennuplaani. Esitatud lennuplaan kajastab asjakohast kavandatud lennuprofiili;

b)

tagavad, et kõik asjakohased lennuliiklusvoogude juhtimise meetmed ja nende muudatused lisatakse planeeritud lennutegevusse;

c)

osalevad võrgu haldaja kehtestatud töökorras, aidates lennuliiklusvoo juhtimise kõigis etappides kaasa lennuliiklusnõudlust käsitleva õigeaegse ja ajakohastatud teabe edastamisele.

a)

lepivad kohaliku lennuliiklusteenindusüksusega kokku järgmises:

b)

kehtestavad protsessid, mille alusel hinnatakse nõudlust ja sellele avalduvat mõju erisündmuste puhul, mida kohaldatakse lennuliiklusvoo juhtimise kõigis etappides.

a)

juhul kui teenindusaegade koordineerija või koordineeriva lennujaama käitaja seda taotleb, esitab võrgu haldaja või lennuliiklusvoogude juhtimise kohalik üksus neile lennuplaani lennu kohta, mis toimub sellest lennujaamast, enne lennu sooritamist. Teenindusaegade koordineerijad või koordineerivate lennujaamade käitajad tagavad võrgu haldaja või lennuliiklusvoogude juhtimise kohaliku üksuse poolt esitatavate lennuplaanide vastuvõtmiseks vajaliku taristu;

b)

enne lendu esitavad õhusõidukite käitajad lähte- ja sihtlennuväljadele vajaliku teabe, mis võimaldab võrrelda lennuplaanis sisalduvat lennutunnust ja vastava lennujaama teenindusaja kohta teatatud lennutunnust; võrdlemisega tegeleb vastavalt vajadusele kas võrgu haldaja, lennuliiklusvoogude juhtimise kohalik üksus, kohalik lennuliiklusteeninduseüksus või lennujaama käitaja;

c)

kui lennuteenuseid osutatakse korduvalt ajal, mis oluliselt erineb jaotatud teenindusaegades märgitust või kui teenindusaegu kasutatakse viisil, mis märkimisväärselt erineb jaotamise ajal ettenähtust, nii et see häirib lennuvälja töökorraldust või lennuliiklust, teatavad õhusõidukite käitajad, lennujaamade käitajad ja lennuliiklusteenindusüksused sellest teenindusaegade koordineerijale;

d)

kui lennuteenuseid osutatakse korduvalt ajal, mis oluliselt erineb jaotatud teenindusaegades märgitust või kui teenindusaegu kasutatakse viisil, mis märkimisväärselt erineb jaotamise ajal ettenähtust, nii et see häirib lennuliiklusvoo juhtimist, teatab võrgu haldaja sellest teenindusaegade koordineerijale.

a)

võrgu haldaja koostab ja avaldab lennuliiklusvoogude juhtimise menetlused kriitiliste juhtumitega tegelemiseks võrgu tasandil ning haldab neid. Lennuliiklusvoogude juhtimise menetlustega määratakse kindlaks meetmed, mida asjaomased operatiivses lennutegevuses osalevad sidusrühmad võtavad võrgu komponendi olulise rikke korral, mis vähendaks märkimisväärselt läbilaskevõimet ja/või häiriks oluliselt liiklusvoogusid;

b)

kriitiliste juhtumitega tegelemiseks valmistumisel kooskõlastavad lennuliiklusteenindusüksused ja lennujaamade käitajad võrgu haldaja, lennuliiklusvoogude juhtimise kohalike üksuste, kriitilistest juhtumitest mõjutatud õhusõidukite käitajate ning vajaduse korral lennuväljade teenindusaegade koordineerijatega hädaolukorra protseduuride asjakohasuse ja sisu, sealhulgas kõik eesõiguseeskirjade muudatused. Hädaolukorra protseduurid hõlmavad järgmist:

a)

lennuliiklusvoogude juhtimise meetmete põhjused;

b)

lennuliiklusvoogude juhtimise meetmete mõju;

c)

lennuliiklusvoogude juhtimise meetmetest kinnipidamine;

d)

kõigi operatiivses lennutegevuses osalevate sidusrühmade panus võrgu üldise mõju optimeerimisse;

e)

soovitused eespool nimetatud erinevate punktide vallas võrgu toimimise parandamiseks.

a)

maksimeerida Euroopa aeronavigatsioonis kasutatava raadiosagedusspektri kasutamist, parandades sageduste haldamise korda ja kavandamisel kasutatavaid kriteeriume, et vältida sageduste puudujääki, mis vähendaks võrgu läbilaskevõimet;

b)

parandada sageduste haldamise tavade läbipaistvust, mis võimaldab täpselt hinnata sageduste tõhusat kasutamist ja kindlaks määrata lahendused, mis täidavad tulevast nõudlust sageduste järele;

c)

suurendada sageduste haldamise protsesside tõhusust, edendades parimaid tavasid ja välja töötades vastavad vahendid.

a)

vajadus osutada ohutuid side-, navigeerimis- ja seiretaristu teenuseid;

b)

vajadus optimeerida raadiosageduste kui piiratud ressursi kasutamist;

c)

vajadus tagada kulutõhus, õiglane ja läbipaistev juurdepääs raadiosagedustele;

d)

taotleja(te) ja operatiivses lennutegevuses osalevate sidusrühmade operatiivvajadused;

e)

prognoositav edasine nõudlus raadiosageduste järele ja

f)

ICAO Euroopa raadiosageduste haldamise käsiraamatus sisalduvad sätted.

a)

ICAO Euroopa raadiosageduste haldamise käsiraamatusse kantud andmed, sealhulgas asjakohased tehnilised ja operatiivandmed;

b)

punktis 6 osutatud laiendatud nõuded;

c)

määratud raadiosageduse operatiivse kasutamise kirjeldus;

d)

määratud raadiosagedust kasutava operatiivses lennutegevuses osaleva sidusrühma kontaktandmed.

a)

määratud raadiosagedus kehtib seni, kuni seda kasutatakse taotleja kirjeldatud operatiivvajaduste täitmiseks;

b)

määratud raadiosageduse puhul võidakse taotleda raadiosageduste muutmist, mida tuleb teha kindlaksmääratud aja jooksul, ja

c)

määratud raadiosagedust muudetakse, kui muutub taotleja kirjeldatud kasutusviis.

a)

operatiivvajaduste ja nende prioriteetsuse hindamisel kohaldatavad kriteeriumid;

b)

uute või muudetud määratud raadiosageduste kooskõlastamise minimaalne ajakava;

c)

mehhanismid, millega tagatakse, et võrgu haldaja ja raadiosagedusi koordineerivad riiklikud asutused täidavad kogu ELi hõlmavad asjakohased tulemuseesmärgid;

d)

kinnitus selle kohta, et raadiosageduste tõhustatud haldamise kord, kriteeriumid ja protsessid ei mõjuta kahjulikult korda, kriteeriume ega protsesse, mida teised riigid kohaldavad ICAO piirkondlike protseduuride raames;

e)

nõuded, millega tagatakse, et liikmesriikide ning kõikide asjaomaste Euroopa ja riikliku tasandi sidusrühmade vahel peetakse uute või muudetud halduskokkulepete üle asjakohaseid konsultatsioone.

a)

ühtlustada transpondrite koodide määramise protsessi, nähes kõikidele osalevatele sidusrühmadele ette selged rollid ja vastutusalad ning keskendudes koodide määramise otsuste tegemisel võrgu üldisele toimimisele;

b)

muuta transpondrite koodide määramine ja nende tegelik kasutamine läbipaistvamaks, mis võimaldab paremini hinnata võrgu üldist tõhusust.

a)

kõikide operatiivses lennutegevuses osalevate sidusrühmade operatiivvajadused;

b)

lennuliikluse tegelik ja prognoositav maht;

c)

nõue kasutada SSR tunnuskoode kooskõlas ICAO Euroopa piirkonda käsitleva piirkondliku aeronavigatsioonialase kava vahendite ja teenuste rakendamise dokumendi ning suuniste asjakohaste sätetega.

a)

SSR tunnuskoodide määramise taotluste esitamine;

b)

SSR tunnuskoodide määramise taotluse hindamine;

c)

määratud SSR tunnuskoodide muutmise ettepanekute kooskõlastamine liikmesriikidega vastavalt B osas sätestatud nõuetele;

d)

määratud koodide ja vajaduste korrapärane läbivaatamine olukorra optimeerimiseks, sealhulgas juba määratud koodide ümbermääramine;

e)

punktis 3 osutatud määratud SSR tunnuskoodide üldnimekirja korrapärane muutmine, heakskiitmine ja levitamine;

f)

SSR tunnuskoodide määramisel esinevatest ettenägematutest vastuoludest teatamine, nende hindamine ja lahendamine;

g)

koodide kasutamise kontrollimise käigus ilmnenud valesti määratud SSR tunnuskoodidest teatamine ning olukorra hindamine ja lahendamine;

h)

SSR tunnuskoodide määramisel ilmnenud ettenägematutest puudujääkidest teatamine, nende hindamine ja kõrvaldamine;

i)

andmete ja teabe esitamine kooskõlas C osas sätestatud nõuetega.

a)

määrata kooskõlastatult režiimi S päringusaatja koodid, mis võimaldab saavutada võrgu üldise tõhususe;

b)

tagada tõhusamat jõustamist ja järelevalvet võimaldav õiguslik alus.

a)

kõikide operatiivses lennutegevuses osalevate sidusrühmade operatiivvajadused;

b)

komisjoni määrus (EÜ) nr 262/2009; (1)

c)

režiimi S päringusaatja koodide nõuetekohane haldamine vastavalt seire sekundaarradarite režiimi S päringusaatja koodide määramise Euroopa põhimõtete ja menetluste sätetele (ICAO EUR dokument 024).

a)

päringusaatjate koodide määramise taotluste esitamine;

b)

päringusaatjate koodide määramise taotluste hindamine;

c)

päringusaatjate koodide määramise taotluste ettepanekute kooskõlastamine liikmesriikidega vastavalt B osas sätestatud nõuetele;

d)

päringusaatjate koodide paigutuste ja vajaduste korrapärane läbivaatamine olukorra parandamiseks, sealhulgas olemasolevate päringusaatjate koodide paigutuste ümbermääramine;

e)

punktis 16 osutatud päringusaatjate koodide määramise üldplaani korrapärane muutmine, heakskiitmine ja levitamine;

f)

režiimi S päringusaatjate vahel esinevatest ettenägematutest vastuoludest teavitamine, nende hindamine ja lahendamine;

g)

päringusaatjate koodide määramisel esinevatest ettenägematutest puudujääkidest teatamine, nende hindamine ja kõrvaldamine;

h)

andmete ja teabe esitamine kooskõlas C osas sätestatud nõuetega.

a)

viib läbi päringusaatjate koodide paigutuse plaani ajakohastamise simulatsiooni menetluses olevate avalduste põhjal;

b)

koostab päringusaatjate koodide määramise plaani ajakohastamise ettepaneku heakskiitmiseks nende liikmesriikide poolt, keda see mõjutab;

c)

tagab, et päringusaatjate koodide määramise plaani kavandatud ajakohastus vastab võimalikult suures ulatuses päringusaatjate koodide taotluste suhtes kohaldatavatele operatiivvajadustele;

d)

ajakohastab päringusaatjate koodide määramise plaani ning edastab selle liikmesriikidele vahetult pärast heakskiitmist, ilma et see piiraks sõjaväelistel eesmärkidel käitatavate režiimi S päringusaatjate kohta teabe edastamise riiklikke protseduure.

a)

tagatakse, et arvesse võetakse SSR tunnuskoodide kasutamise mõju kolmandates riikides, osaledes selleks ICAO Euroopa piirkonda käsitleva piirkondliku aeronavigatsioonialase kava vahendite ja teenuste rakendamise dokumendi asjakohastes sätetes kehtestatud SSR tunnuskoodide haldamiseks kokkulepitud korras;

b)

tagatakse, et A osa punktis 3 osutatud SSR tunnuskoodide nimekiri on kooskõlas ICAO Euroopa piirkonda käsitleva piirkondliku aeronavigatsioonialase kava vahendite ja teenuste rakendamise dokumendi asjakohastes sätetes kehtestatud koodide haldamise kavaga;

c)

täpsustatakse nõuded, millega tagatakse, et SSR tunnuskoodide haldamise uue või muudetud korra üle peetakse asjaomaste liikmesriikidega asjakohaseid konsultatsioone;

d)

täpsustatakse nõuded, millega tagatakse, et riiklikul tasandil peavad liikmesriigid SSR tunnuskoodide haldamise uue või muudetud korra üle konsultatsioone kõikide asjaomaste sidusrühmadega;

e)

tagatakse SSR tunnuskoodide strateegilise ja taktikalise kasutamise kooskõlastamine kolmandate riikidega ICAO Euroopa piirkonda käsitleva piirkondliku aeronavigatsioonialase kava vahendite ja teenuste rakendamise dokumendi asjakohastes sätetes kehtestatud SSR tunnuskoodide haldamiseks kokkulepitud korra raames;

f)

täpsustatakse kavandatud uute seire päringusaatja koodide ja SSR tunnuskoodide määramise või määratud koodide muutmise kooskõlastamise ja sellega seotud konsultatsioonide pidamise minimaalne ajakava;

g)

tagatakse, et asjaomased liikmesriigid kiidavad heaks määratud SSR tunnuskoodide nimekirja muudatused;

h)

täpsustatakse nõuded, millega tagatakse, et kohe pärast määratud SSR tunnuskoodide nimekirja muudatuste heakskiitmist teavitatakse sellest kõiki sidusrühmi, ilma et see piiraks riiklikke menetlusi, mille kaudu edastatakse teavet SSR tunnuskoodide kasutamise kohta sõjaväevõimude poolt.

a)

täpsustatakse kavandatud uute režiimi S päringusaatja koodide määramise või määratud koodide muutmise kooskõlastamise ja sellega seotud konsultatsioonide pidamise ajakava;

b)

tagatakse, et asjaomased liikmesriigid kiidavad heaks režiimi S päringusaatja koodide määramise kava muudatused;

c)

tagatakse režiimi S päringusaatja koodide strateegilise ja taktikalise kasutamise kooskõlastamine kolmandate riikidega režiimi S päringusaatja koodide haldamiseks kokkulepitud korra raames;

d)

täpsustatakse nõuded, millega tagatakse, et kohe pärast režiimi S päringusaatja koodide määramise kava muudatuste heakskiitmist teavitatakse sellest kõiki sidusrühmi, ilma et see piiraks riiklikke menetlusi, mille kaudu edastatakse teavet režiimi S päringusaatja koodide ja seire sekundaarradarite transpondrite koodide kasutamise kohta sõjaväevõimude poolt.

a)

ajakohased andmed nende vastutusalas määratud SSR tunnuskoodidee ja nende kasutamise kohta, võttes arvesse konkreetselt sõjandusvaldkonnale määratud ja üldlennunduses mitte kasutatavate koodide täieliku avalikustamise suhtes kehtivaid võimalikke julgeolekualaseid piiranguid;

b)

põhjendused, mis näitavad, et juba määratud ja taotletud SSR tunnuskoodide hulk ei ole suurem, kui on minimaalselt tarvis operatiivvajaduste täitmiseks;

c)

üksikasjalikud andmed võimalike määratud SSR tunnuskoodide kohta, mis ei ole operatiivtegevuseks enam vajalikud ning mille võiks vabastada ja võrgu raames ümber määrata;

d)

teave kõikide SSR tunnuskoodide määramisel tegelikult ilmnenud ettenägematute puudujääkide kohta ja

e)

üksikasjad kõikide võimalike muudatuste kohta süsteemide või komponentide paigalduskavades või operatiivses olukorras, mis võivad mõjutada lendudele SSR tunnuskoodide määramist.

a)

lennuvoogude taktikalise korraldamise laiendatud süsteemi (ETFMS) seotud asukohateated, mis sisaldavad instrumentaallennureeglite alusel toimuvale üldisele lennuliiklusele määratud SSR tunnuskoode;

b)

andmed kõikide tegelikult kasutatavatest määratud SSR tunnuskoodidest tingitud tegelikult esinenud ettenägematute vastuolude või ohtude kohta, sealhulgas nende vastuolude lahendamist käsitlev teave.

a)

teave selle kohta, kas määratud SSR tunnuskoodide osas nähakse ette mingeid vastuolusid või ohte või mitte;

b)

kinnitus selle kohta, kas esineb kahjulik mõju operatiivvajadustele või tulemuslikkusele või mitte;

c)

kinnitus selle kohta, et määratud SSR tunnuskoodide muudatusi on võimalik rakendada nõutava aja jooksul.

a)

määruses (EÜ) nr 262/2009 sätestatud režiimi S päringusaatjate omadused;

b)

üksikasjad kõikide võimalike muudatuste kohta režiimi S päringusaatjate või selle komponentide paigalduskavades või operatiivses olukorras, mis võivad mõjutada režiimi S päringusaatjatele koodide määramist;

c)

põhjendused, mis näitavad, et juba määratud ja taotletud päringusaatja koodide hulk ei ole suurem, kui on minimaalselt tarvis operatiivvajaduste täitmiseks;

d)

päringusaatjate koodide määramised, mis ei ole operatiivtegevuseks enam vajalikud ning mille võiks vabastada ja võrgustiku raames ümber määrata;

e)

teave kõikide päringusaatjate koodide määramisel tegelikult ilmnenud ettenägematute puudujääkide kohta.

a)

teave selle kohta, kas määratud režiimi S päringusaatja koodide osas nähakse ette mingeid vastuolusid;

b)

kinnitus selle kohta, kas esineb kahjulik mõju operatiivvajadustele või tulemuslikkusele või mitte;

c)

kinnitus selle kohta, et määratud režiimi S päringusaatja koodide muudatusi on võimalik rakendada nõutava aja jooksul.

a)

mis muu hulgas hõlmab operatiivses lennutegevuses osalevate sidusrühmadega tehtavat koostööd käsitlevaid küsimusi, täpsustades sidusrühmade rolli ja vastutust;

b)

milles näidatakse, kuidas strateegilised eesmärgid vastavad vajadustele;

c)

milles määratakse kindlaks, kuidas nende eesmärkide täitmist mõõdetakse;

d)

milles näidatakse, kuidas strateegilised eesmärgid mõjutavad lennundussektorit ja muid asjaomaseid valdkondi.

a)

iga strateegilise eesmärgi prioriteedid;

b)

iga strateegilise eesmärgi rakendamiseks vajaliku tehnoloogia kasutuselevõtt ja selle mõju ülesehitusele, inimestega seotud aspektid, asjaomased kulud ja eelised ning ka vajalik juhtimine, ressursid ja reguleerimine;

c)

operatiivses lennutegevuses osalevate sidusrühmade nõuetekohane kaasamine igasse kava elementi, sealhulgas nende rollid ja vastutusalad;

d)

võrgu haldaja kokkulepitud osalemistasand kava iga elemendi rakendamise toetamisel iga konkreetse funktsiooni puhul.

a)

iga strateegilise eesmärgi saavutamiseks vajalik tehnoloogia ning vastavad teadus- ja arendustegevuse aspektid ning nende mõju ülesehitusele, inimestega seotud aspektid, ärimudel, nõuetekohane juhtimine ja reguleerimine ning asjaomaste investeeringute ohutusalased ja majanduslikud põhjendused;

b)

operatiivses lennutegevuses osalevate sidusrühmade nõuetekohane kaasamine igasse kava elementi, sealhulgas nende rollid ja vastutusalad.

—

milles muu hulgas käsitletakse operatiivses lennutegevuses osalevate sidusrühmadega tehtavat koostööd ning nende rolle ja vastutusala;

—

milles näidatakse, kuidas tegevuseesmärgid on lülitatud võrgu operatiivkava taktikalisse, eeltaktikalisse, lühiajalisse ja keskpikka perioodi käsitlevasse etappi ning muudesse tulemuslikkust käsitleva kava alusel kehtestatud tulemuseesmärkidesse;

—

kavandamisperioodiks kehtestatud prioriteedid ja vajalikud ressursid;

—

mõju lennuliikluse korraldamise sektorile ja muudele asjakohastele valdkondadele.

—

Võrgu operatiivkava koostamise üldise protsessi kirjeldus;

—

võrgu operatiivkava strateegilise arengu kirjeldus, mis hõlmab tegevusega seotud tulemuslikkusnõuete ja muude tulemuslikkuse kava alusel kehtestatud tulemuseesmärkide edukat täitmist;

—

kasutatud vahendite ja andmete kirjeldus.

—

prognoos võrgu kohta;

—

prognoos aeronavigatsiooniteenuste osutajate, funktsionaalsete õhuruumiosade ja piirkondlike lennujuhtimiskeskuste (ACC) kohta;

—

prognoos suuremate lennujaamade kohta;

—

lennuliikluse prognoosi analüüs, sealhulgas mitmesugused stsenaariumid;

—

erisündmuste mõju analüüs.

—

võrgu üldise läbilaskevõimega seotud nõuded;

—

aeronavigatsiooniteenuste osutajate, funktsionaalsete õhuruumiosade ja piirkondlike lennujuhtimiskeskuste läbilaskevõimega seotud nõuded;

—

lennujaamade läbilaskevõime;

—

läbilaskevõimega seotud nõuete analüüs;

—

võrgustiku üldised keskkonnaalase tulemuslikkuse/lendude tõhususega seotud nõuded;

—

võrgu üldised ohutusnõuded;

—

hädaolukordadega seotud nõuded ja võrku mõjutavate teenuste järjepidevus.

—

Selliste kavade ja meetmete kirjeldus, mida kavatsetakse rakendada võrgu tasandil, sealhulgas seoses õhuruumi, piiratud ressursside ja lennuliiklusvoogude juhtimisega;

—

kirjeldus iga kava ja meetme panuse kohta tegevuse tulemuslikkusesse.

—

Sealhulgas kõikide kavade ja operatiivmeetmete kirjeldus, mida kavatsetakse rakendada kohalikul tasandil;

—

kirjeldus iga kava ja meetme panuse kohta tegevuse tulemuslikkusesse;

—

kirjeldus, mis hõlmab suhteid kolmandate riikidega ja ICAOga seotud tööd.

—

Ülevaade lennuliikluse korraldamist oluliselt mõjutavatest erisündmustest;

—

üksikud erisündmused ja nende lahendamine võrgu seisukohast;

—

suured sõjalised õppused.

—

õhuruumi kasutatavus: kindlad päevad/kellaajad, mil reserveeritud õhuruum on kasutatav;

—

erakorralised taotlused reserveeritud õhuruumi planeerimata kasutamiseks;

—

reserveeritud õhuruumi vabastamine tsiviilkasutuseks, kui seda sõjalistel eesmärkidel ei vajata, teatades sellest võimalikult pikalt ette.

—

Lennuliikluse korraldamisest tingitud hilinemiste ja läbilaskevõime eesmärgid ja prognoosid võrgu, aeronavigatsiooniteenuste osutaja, funktsionaalse õhuruumiosa ja piirkondliku lennujuhtimiskeskuse tasemel;

—

lennujaamade tegevuse tulemuslikkus;

—

võrgu keskkonnaalase tulemuslikkuse/lendude tõhususega seotud eesmärgid ja prognoos;

—

erisündmuste mõju;

—

tegevuse tulemuslikkuse eesmärkide ja prognooside analüüs.

—

Tegevuses esinevate ja potentsiaalsete kitsaskohtade (ohutus, läbilaskevõime, lendude tõhusus), nende põhjuste ja kokkulepitud lahenduste või leevendusmeetmete, sealhulgas nõudluse ja läbilaskevõime tasakaalustamise võimaluste kindlakstegemine.