EUR-Lex Access to European Union law

Back to EUR-Lex homepage

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 32019Q1122(01)

Kodukord — Euroopa Parlamendi üheksas ametiaeg — Juuli 2019

OJ L 302, 22.11.2019, p. 1–128 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, GA, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

In force

ELI: http://data.europa.eu/eli/proc_rules/2019/1122(1)/oj

22.11.2019   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 302/1


KODUKORD

Euroopa Parlamendi üheksas ametiaeg

Juuli 2019

Lugejale

Vastavalt parlamendi otsustele sooneutraalse keelekasutuse kohta parlamendi dokumentides on kodukorda kohandatud, et võtta arvesse soolise võrdõiguslikkuse ja mitmekesisuse kõrgetasemelise töörühma poolt 11. aprillil 2018. aastal heaks kiidetud selleteemalisi suuniseid.

Artiklite tõlgendused (artikli 236 alusel) on toodud kaldkirjas.

SISUKORD

I OSA

EUROOPA PARLAMENDI LIIKMED, ORGANID JA FRAKTSIOONID 11

1. PEATÜKK

EUROOPA PARLAMENDI LIIKMED 11

Artikkel 1

Euroopa Parlament 11

Artikkel 2

Sõltumatu mandaat 12

Artikkel 3

Volituste kontrollimine 12

Artikkel 4

Parlamendiliikme ametiaeg 13

Artikkel 5

Eesõigused ja puutumatus 13

Artikkel 6

Puutumatuse äravõtmine 14

Artikkel 7

Eesõiguste ja puutumatuse kaitse 14

Artikkel 8

Presidendi kiireloomulised meetmed puutumatuse maksmapanemiseks 15

Artikkel 9

Puutumatusega seotud menetlused 15

Artikkel 10

Käitumisreeglid 16

Artikkel 11

Parlamendiliikmete majanduslikud huvid ja läbipaistvusregister 17

Artikkel 12

Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) sisejuurdlused 18

Artikkel 13

Vaatlejad 18

2. PEATÜKK

PARLAMENDI AMETIKANDJAD 18

Artikkel 14

Ajutine istungi juhataja 18

Artikkel 15

Kandidaatide ülesseadmine ja üldsätted 18

Artikkel 16

Presidendi valimine ja avakõne 19

Artikkel 17

Asepresidentide valimine 19

Artikkel 18

Kvestorite valimine 19

Artikkel 19

Ametikandjate ametiaeg 19

Artikkel 20

Vabaks jäävad ametikohad 20

Artikkel 21

Ametiaja ennetähtaegne lõpetamine 20

3. PEATÜKK

PARLAMENDI ORGANID JA NENDE ÜLESANDED 20

Artikkel 22

Presidendi ülesanded 20

Artikkel 23

Asepresidentide ülesanded 20

Artikkel 24

Juhatuse koosseis 21

Artikkel 25

Juhatuse ülesanded 21

Artikkel 26

Esimeeste konverentsi koosseis 22

Artikkel 27

Esimeeste konverentsi ülesanded 22

Artikkel 28

Kvestorite ülesanded 23

Artikkel 29

Komisjonide esimeeste konverents 23

Artikkel 30

Delegatsioonide juhtide konverents 23

Artikkel 31

Ametiülesannete jätkuv täitmine valimiste perioodil 23

Artikkel 32

Juhatuse ja esimeeste konverentsi aruandekohustus 23

4. PEATÜKK

FRAKTSIOONID 23

Artikkel 33

Fraktsioonide moodustamine ja tegevuse lõpetamine 23

Artikkel 34

Fraktsioonide tegevus ja õiguslik staatus 24

Artikkel 35

Laiendatud töörühmad 25

Artikkel 36

Fraktsioonilise kuuluvuseta parlamendiliikmed 25

Artikkel 37

Kohtade jaotus istungisaalis 25

II OSA

SEADUSANDLIK MENETLUS, EELARVEMENETLUS, EELARVE TÄITMISELE HEAKSKIIDU ANDMISE MENETLUS JA MUUD MENETLUSED 26

1. PEATÜKK

SEADUSANDLIK MENETLUS – ÜLDSÄTTED 26

Artikkel 38

Iga-aastane programmitöö 26

Artikkel 39

Põhiõiguste järgimine 26

Artikkel 40

Õigusliku aluse kontrollimine 27

Artikkel 41

Seadusandlike volituste delegeerimine ja rakendamisvolituste andmine 27

Artikkel 42

Finantsraamistikule vastavuse kontrollimine 27

Artikkel 43

Subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtte järgimise kontrollimine 28

Artikkel 44

Parlamendi teavitamine ja juurdepääs dokumentidele 28

Artikkel 45

Parlamendi esindamine nõukogu koosolekutel 28

Artikkel 46

Parlamendi õigus esitada ettepanekuid 28

Artikkel 47

Euroopa Komisjonilt ettepaneku esitamise taotlemine 29

Artikkel 48

Õiguslikult siduvate aktide läbivaatamine 29

Artikkel 49

Seadusandlike menetluste kiirendamine 30

Artikkel 50

Muude institutsioonide kui Euroopa Komisjon või liikmesriikide algatustel põhinevad seadusandlikud menetlused 30

2. PEATÜKK

MENETLUS PARLAMENDIKOMISJONIS 30

Artikkel 51

Seadusandlikud raportid 30

Artikkel 52

Lihtsustatud menetlus 31

Artikkel 53

Muud kui seadusandlikud raportid 31

Artikkel 54

Algatusraportid 31

Artikkel 55

Raporti koostamine 32

Artikkel 56

Komisjonide arvamused 32

Artikkel 57

Kaasatud komisjoni menetlus 33

Artikkel 58

Komisjonide ühismenetlus 34

3. PEATÜKK

SEADUSANDLIK TAVAMENETLUS 34

1. JAGU –

ESIMENE LUGEMINE 34

Artikkel 59

Esimese lugemise hääletus parlamendis 34

Artikkel 60

Tagasisaatmine vastutavale komisjonile 35

Artikkel 61

Ettepaneku uuesti menetlemine parlamendis 36

Artikkel 62

Esimese lugemise kokkulepe 36

2. JAGU –

TEINE LUGEMINE 36

Artikkel 63

Nõukogu seisukoha edastamine 36

Artikkel 64

Tähtaegade pikendamine 36

Artikkel 65

Menetlus vastutavas komisjonis 37

Artikkel 66

Esitamine parlamendile 37

Artikkel 67

Teise lugemise hääletus parlamendis 37

Artikkel 68

Nõukogu seisukoha kohta esitatud muudatusettepanekute lubatavus 38

Artikkel 69

Teise lugemise kokkulepe 38

3. JAGU –

SEADUSANDLIKU TAVAMENETLUSE KÄIGUS PEETAVAD INSTITUTSIOONIDEVAHELISED LÄBIRÄÄKIMISED 39

Artikkel 70

Üldsätted 39

Artikkel 71

Parlamendi esimesele lugemisele eelnevad läbirääkimised 39

Artikkel 72

Nõukogu esimesele lugemisele eelnevad läbirääkimised 39

Artikkel 73

Parlamendi teisele lugemisele eelnevad läbirääkimised 39

Artikkel 74

Läbirääkimiste pidamine 40

4. JAGU –

LEPITUS JA KOLMAS LUGEMINE 40

Artikkel 75

Tähtaegade pikendamine 40

Artikkel 76

Lepituskomitee kokkukutsumine 40

Artikkel 77

Delegatsioon lepituskomitees 40

Artikkel 78

Ühine tekst 41

5. JAGU –

MENETLUSE LÕPETAMINE 41

Artikkel 79

Vastuvõetud õigusaktide allkirjastamine ja avaldamine 41

4. PEATÜKK

NÕUANDEMENETLUSE ERISÄTTED 41

Artikkel 80

Õiguslikult siduva akti ettepaneku muutmine 41

Artikkel 81

Euroopa Komisjoni seisukoht muudatusettepanekute kohta 42

Artikkel 82

Hääletus parlamendis 42

Artikkel 83

Tegevus parlamendi seisukoha võtmise järel 42

Artikkel 84

Ettepaneku uuesti menetlemine parlamendis 42

5. PEATÜKK

KONSTITUTSIOONILISED KÜSIMUSED 42

Artikkel 85

Aluslepingute tavaline läbivaatamine 42

Artikkel 86

Aluslepingute lihtsustatud läbivaatamine 43

Artikkel 87

Ühinemislepingud 43

Artikkel 88

Euroopa Liidust väljaastumine 43

Artikkel 89

Aluspõhimõtete ja -väärtuste rikkumine liikmesriigi poolt 44

Artikkel 90

Parlamendi koosseis 44

Artikkel 91

Liikmesriikide tõhustatud koostöö 44

6. PEATÜKK

EELARVEMENETLUSED 45

Artikkel 92

Mitmeaastane finantsraamistik 45

Artikkel 93

Iga-aastane eelarvemenetlus 45

Artikkel 94

Parlamendi seisukoht eelarveprojekti kohta 45

Artikkel 95

Eelarve lepitusmenetlus 46

Artikkel 96

Eelarve lõplik vastuvõtmine 46

Artikkel 97

Ajutiste kaheteistkümnendike süsteem 46

Artikkel 98

Eelarve täitmine 47

Artikkel 99

Euroopa Komisjoni tegevusele eelarve täitmisel heakskiidu andmine 47

Artikkel 100

Muud eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetlused 47

Artikkel 101

Institutsioonidevaheline koostöö 47

7. PEATÜKK

INSTITUTSIOONISISESED EELARVEMENETLUSED 47

Artikkel 102

Parlamendi eelarvestus 47

Artikkel 103

Parlamendi eelarvestuse koostamine 48

Artikkel 104

Pädevus võtta ja täita kulukohustusi, kiita heaks raamatupidamise aastaaruandeid ja anda heakskiit eelarve täitmisele 48

8. PEATÜKK

NÕUSOLEKUMENETLUS 48

Artikkel 105

Nõusolekumenetlus 48

9. PEATÜKK

MUUD MENETLUSED 49

Artikkel 106

Arvamuse avaldamine euro kasutuselevõtu erandite kohta 49

Artikkel 107

Tööturu osapoolte dialoog 49

Artikkel 108

Kavandatavate vabatahtlike kokkulepete kontrollimine 49

Artikkel 109

Kodifitseerimine 50

Artikkel 110

Uuesti sõnastamine 50

10. PEATÜKK

DELEGEERITUD ÕIGUSAKTID JA RAKENDUSAKTID 51

Artikkel 111

Delegeeritud õigusaktid 51

Artikkel 112

Rakendusaktid ja rakendusmeetmed 52

Artikkel 113

Läbivaatamine kaasatud komisjoni menetluses ja komisjonide ühismenetluses 53

III OSA

VÄLISSUHTED 53

1. PEATÜKK

RAHVUSVAHELISED LEPINGUD 53

Artikkel 114

Rahvusvahelised lepingud 53

Artikkel 115

Rahvusvaheliste lepingute ajutine kohaldamine või nende täitmise peatamine või liidu seisukoha väljatöötamine rahvusvahelise lepinguga loodud organites 54

2. PEATÜKK

LIIDU ESINDAMINE VÄLISSUHETES NING ÜHINE VÄLIS- JA JULGEOLEKUPOLIITIKA 55

Artikkel 116

Eriesindajad 55

Artikkel 117

Esindamine rahvusvahelistes suhetes 55

3. PEATÜKK

SOOVITUSED LIIDU VÄLISTEGEVUSE KOHTA 55

Artikkel 118

Soovitused liidu välispoliitika kohta 55

Artikkel 119

Parlamendiga konsulteerimine ning parlamendi teavitamine ühise välis- ja julgeolekupoliitika raames 56

Artikkel 120

Inimõiguste rikkumine 56

IV OSA

PARLAMENDI TEGEVUSE LÄBIPAISTVUS 56

Artikkel 121

Parlamendi tegevuse läbipaistvus 56

Artikkel 122

Üldsuse juurdepääs dokumentidele 56

Artikkel 123

Pääs parlamendi ruumidesse 57

V OSA

SUHTED TEISTE INSTITUTSIOONIDE JA ORGANITEGA 58

1. PEATÜKK

AMETISSENIMETAMISED 58

Artikkel 124

Euroopa Komisjoni presidendi valimine 58

Artikkel 125

Euroopa Komisjoni valimine 58

Artikkel 126

Mitmeaastane programmitöö 59

Artikkel 127

Euroopa Komisjonile umbusalduse avaldamise ettepanek 59

Artikkel 128

Euroopa Liidu Kohtu kohtunike ja kohtujuristide nimetamine 60

Artikkel 129

Kontrollikoja liikmete ametissenimetamine 60

Artikkel 130

Euroopa Keskpanga juhatuse liikmete ametissenimetamine 60

Artikkel 131

Ametissenimetamised majandusjuhtimise organites 60

2. PEATÜKK

AVALDUSED 61

Artikkel 132

Euroopa Komisjoni, nõukogu ja Euroopa Ülemkogu avaldused 61

Artikkel 133

Avaldused Euroopa Komisjoni otsuste selgitamiseks 61

Artikkel 134

Kontrollikoja avaldused 62

Artikkel 135

Euroopa Keskpanga avaldused 62

3. PEATÜKK

EUROOPA PARLAMENDI KÜSIMUSED 62

Artikkel 136

Suuliselt vastatav küsimus aruteluga 62

Artikkel 137

Infotund 63

Artikkel 138

Kirjalikult vastatavad küsimused 63

Artikkel 139

Põhjalikumad kirjalikult vastatavad arupärimised 64

Artikkel 140

Kirjalikult vastatavad küsimused Euroopa Keskpangale 64

Artikkel 141

Kirjalikult vastatavad küsimused ühtse järelevalvemehhanismi ja ühtse kriisilahenduskorra kohta 64

4. PEATÜKK

TEISTE INSTITUTSIOONIDE JA ORGANITE ARUANDED 65

Artikkel 142

Teiste institutsioonide ja organite aasta- ja muud aruanded 65

5. PEATÜKK

RESOLUTSIOONID JA SOOVITUSED 65

Artikkel 143

Resolutsiooni ettepanekud 65

Artikkel 144

Inimõiguste, demokraatia ja õigusriigi põhimõtte rikkumise juhtumite arutamine 66

6. PEATÜKK

TEISTE INSTITUTSIOONIDE JA ORGANITEGA KONSULTEERIMINE 67

Artikkel 145

Konsulteerimine Euroopa Majandus-ja Sotsiaalkomiteega 67

Artikkel 146

Konsulteerimine Regioonide Komiteega 67

Artikkel 147

Taotlused Euroopa ametitele 67

7. PEATÜKK

INSTITUTSIOONIDEVAHELISED KOKKULEPPED 67

Artikkel 148

Institutsioonidevahelised kokkulepped 67

8. PEATÜKK

HAGI ESITAMINE EUROOPA LIIDU KOHTULE 68

Artikkel 149

Menetlus Euroopa Liidu Kohtus 68

VI OSA

SUHTED LIIKMESRIIKIDE PARLAMENTIDEGA 69

Artikkel 150

Teabevahetus, kontaktid ning vastastikune ruumide ja muude vahendite kasutamine 69

Artikkel 151

Euroopa Liidu parlamentide Euroopa Liidu asjade komisjonide konverents (COSAC) 69

Artikkel 152

Parlamentide konverents 69

VII OSA

ISTUNGJÄRGUD 70

1. PEATÜKK

PARLAMENDI ISTUNGJÄRGUD 70

Artikkel 153

Parlamendi koosseisu ametiaeg ning istungjärgud, osaistungjärgud ja istungid 70

Artikkel 154

Parlamendi kokkukutsumine 70

Artikkel 155

Istungite ja koosolekute toimumiskoht 70

Artikkel 156

Parlamendiliikmete osavõtt istungitest 70

2. PEATÜKK

PARLAMENDI TÖÖPLAAN 71

Artikkel 157

Päevakorra projekt 71

Artikkel 158

Päevakorra kinnitamine ja muutmine 71

Artikkel 159

Menetlus täiskogul ilma muudatusettepanekute ja aruteluta 71

Artikkel 160

Lühiettekanne 72

Artikkel 161

Erakorraline arutelu 72

Artikkel 162

Temaatiline arutelu fraktsiooni taotlusel 72

Artikkel 163

Kiireloomulisus 73

Artikkel 164

Ühine arutelu 73

Artikkel 165

Tähtajad 73

3. PEATÜKK

ISTUNGITE LÄBIVIIMISE ÜLDINE KORD 73

Artikkel 166

Pääs istungisaali 73

Artikkel 167

Keeled 73

Artikkel 168

Üleminekukord 74

Artikkel 169

Dokumentide kättesaadavaks tegemine 74

Artikkel 170

Dokumentide elektrooniline haldamine 74

Artikkel 171

Kõneaja eraldamine ja sõnavõtjate nimekiri 74

Artikkel 172

Üheminutilised sõnavõtud 75

Artikkel 173

Isiklikud avaldused 76

Artikkel 174

Parlamendi töö takistamise vältimine 76

4. PEATÜKK

PARLAMENDILIIKMETE KÄITUMISREEGLITE RIKKUMISE KORRAL VÕETAVAD MEETMED 76

Artikkel 175

Viivitamata rakendatavad meetmed 76

Artikkel 176

Karistused 77

Artikkel 177

Sisemine edasikaebamine 78

5. PEATÜKK

KVOORUM, MUUDATUSETTEPANEKUD JA HÄÄLETAMINE 78

Artikkel 178

Kvoorum 78

Artikkel 179

Lävendid 78

Artikkel 180

Muudatusettepanekute esitamine ja tutvustamine 79

Artikkel 181

Muudatusettepanekute lubatavus 80

Artikkel 182

Hääletamise kord 81

Artikkel 183

Muudatusettepanekute hääletamise järjekord 81

Artikkel 184

Täiskogul läbivaatamiseks esitatud muudatusettepanekute hääletamine parlamendikomisjonis 82

Artikkel 185

Osade kaupa hääletamine 82

Artikkel 186

Hääleõigus 82

Artikkel 187

Hääletamine 82

Artikkel 188

Lõpphääletus 83

Artikkel 189

Häälte võrdne jagunemine 83

Artikkel 190

Nimeline hääletus 83

Artikkel 191

Salajane hääletus 84

Artikkel 192

Elektroonilise hääletussüsteemi kasutamine 84

Artikkel 193

Vaidlused hääletuse üle 84

Artikkel 194

Hääletuse kohta selgituste andmine 84

6. PEATÜKK

KODUKORDA PUUDUTAVAD MÄRKUSED JA MENETLUSEGA SEOTUD ETTEPANEKUD 85

Artikkel 195

Kodukorda puudutavad märkused 85

Artikkel 196

Menetlusega seotud ettepanekud 85

Artikkel 197

Ettepanek asja käsitlemata jätmiseks 86

Artikkel 198

Tagasisaatmine vastutavale komisjonile 86

Artikkel 199

Arutelu lõpetamine 86

Artikkel 200

Arutelu või hääletuse edasilükkamine 86

Artikkel 201

Istungi katkestamine või lõpetamine 87

7. PEATÜKK

PARLAMENDI TÖÖ AVALIKKUS 87

Artikkel 202

Istungi protokoll 87

Artikkel 203

Vastuvõetud tekstid 87

Artikkel 204

Istungi stenogramm 88

Artikkel 205

Istungi audiovisuaalne salvestis 88

VIII OSA

KOMISJONID JA DELEGATSIOONID 88

1. PEATÜKK

KOMISJONID 88

Artikkel 206

Alaliste komisjonide moodustamine 88

Artikkel 207

Erikomisjonid 88

Artikkel 208

Uurimiskomisjonid 89

Artikkel 209

Komisjonide koosseis 90

Artikkel 210

Komisjonide ülesanded 91

Artikkel 211

Pädevus 91

Artikkel 212

Allkomisjonid 91

Artikkel 213

Komisjoni juhatus 91

Artikkel 214

Komisjonide koordinaatorid 92

Artikkel 215

Variraportöörid 92

Artikkel 216

Komisjonide koosolekud 92

Artikkel 217

Komisjoni koosoleku protokoll 93

Artikkel 218

Komisjonis toimuvad hääletused 93

Artikkel 219

Täiskogu istungi läbiviimist reguleerivad sätted, mida kohaldatakse ka komisjonides 93

Artikkel 220

Komisjoni infotund 93

Artikkel 221

Parlamendikomisjonide juurdepääs konfidentsiaalsele teabele parlamendikomisjoni kinnisel koosolekul 94

Artikkel 222

Kodanikualgatustega seotud avalikud kuulamised ja arutelud 94

2. PEATÜKK

PARLAMENTIDEVAHELISED DELEGATSIOONID 95

Artikkel 223

Parlamentidevaheliste delegatsioonide moodustamine ja nende ülesanded 95

Artikkel 224

Parlamentaarsed ühiskomisjonid 96

Artikkel 225

Koostöö Euroopa Nõukogu parlamentaarse assambleega 96

IX OSA

PETITSIOONID 96

Artikkel 226

Petitsiooniõigus 96

Artikkel 227

Petitsioonide läbivaatamine 98

Artikkel 228

Teabekogumiskülastused 98

Artikkel 229

Petitsioonidest teadaandmine 99

Artikkel 230

Kodanikualgatus 99

X OSA

OMBUDSMAN 99

Artikkel 231

Ombudsmani valimine 99

Artikkel 232

Ombudsmani tegevus 100

Artikkel 233

Ombudsmani ametist tagandamine 100

XI OSA

PARLAMENDI PEASEKRETARIAAT 101

Artikkel 234

Parlamendi peasekretariaat 101

XII OSA

EUROOPA TASANDI ERAKONDI JA POLIITILISI SIHTASUTUSI PUUDUTAVAD VOLITUSED JA KOHUSTUSED 101

Artikkel 235

Euroopa tasandi erakondi ja poliitilisi sihtasutusi puudutavad volitused ja kohustused 101

XIII OSA

KODUKORRA KOHALDAMINE JA MUUTMINE 102

Artikkel 236

Kodukorra kohaldamine 102

Artikkel 237

Kodukorra muutmine 103

XIV OSA

MUUD SÄTTED 103

Artikkel 238

Liidu sümbolid 103

Artikkel 239

Soolise võrdõiguslikkuse arvessevõtmine 103

Artikkel 240

Pooleliolevad asjad 103

Artikkel 241

Parandused 104

I LISA

EUROOPA PARLAMENDI LIIKMETE MAJANDUSLIKKE HUVE JA HUVIDE KONFLIKTI KÄSITLEV KÄITUMISJUHEND 105

II LISA

EUROOPA PARLAMENDI LIIKME SOBILIKU KÄITUMISE JUHEND OMA ÜLESANNETE TÄITMISEL 109

III LISA

ARTIKLITE 138, 140 JA 141 ALUSEL ESITATAVATELE KIRJALIKULT VASTATAVATELE KÜSIMUSTELE KOHALDATAVAD KRITEERIUMID 110

IV LISA

SUUNISED JA ÜLDPÕHIMÕTTED PÄEVAKORRA TEEMADE VALIKUKS ARUTELU KORRALDAMISEL INIMÕIGUSTE, DEMOKRAATIA JA ÕIGUSRIIGI PÕHIMÕTTE RIKKUMISE JUHTUMITE ÜLE ARTIKLI 144 ALUSEL 111

V LISA

EELARVE TÄITMISELE HEAKSKIIDU ANDMISE OTSUSTE LÄBIVAATAMINE JA VASTUVÕTMINE 112

VI LISA

PARLAMENDI ALALISTE KOMISJONIDE VOLITUSED JA VASTUTUSALAD 115

VII LISA

EUROOPA KOMISJONI HEAKSKIITMINE JA KUULAMISTE AJAL ANTUD LUBADUSTE JÄLGIMINE 124

VIII LISA

SEADUSANDLIKU TAVAMENETLUSE KOHASELT VASTU VÕETAVATE ÕIGUSAKTIDE KOOSTAMISE NÕUDED 128

I OSA

EUROOPA PARLAMENDI LIIKMED, ORGANID JA FRAKTSIOONID

1. PEATÜKK

Euroopa Parlamendi liikmed

Artikkel 1

Euroopa Parlament

1.

Euroopa Parlament on aluslepingute, Euroopa Parlamendi liikmete valimist otsestel ja üldistel valimistel käsitleva 20. septembri 1976. aasta akti ning aluslepingutest tulenevate siseriiklike õigusaktide alusel valitud kogu.

2.

Euroopa Parlamendi liikmeid nimetatakse alljärgnevalt:

 

bulgaaria keeles „Членове на Европейския парламент“,

 

hispaania keeles „Diputados al Parlamento Europeo“,

 

tšehhi keeles „Poslanci Evropského parlamentu“,

 

taani keeles „Medlemmer af Europa-Parlamentet“,

 

saksa keeles „Mitglieder des Europäischen Parlaments“,

 

eesti keeles „Euroopa Parlamendi liikmed“,

 

kreeka keeles „Βoυλευτές τoυ Ευρωπαϊκoύ Κoιvoβoυλίoυ“,

 

inglise keeles „Members of the European Parliament“,

 

prantsuse keeles „Députés au Parlement européen“,

 

iiri keeles „Feisirí de Pharlaimint na hEorpa“,

 

horvaadi keeles „Zastupnici u Europskom parlamentu“,

 

itaalia keeles „Deputati al Parlamento europeo“,

 

läti keeles „Eiropas Parlamenta deputāti“,

 

leedu keeles „Europos Parlamento nariai“,

 

ungari keeles „Európai Parlamenti Képviselők“,

 

malta keeles „Membri tal-Parlament Ewropew“,

 

hollandi keeles „Leden van het Europees Parlement“,

 

poola keeles „Posłowie do Parlamentu Europejskiego“,

 

portugali keeles „Deputados ao Parlamento europeu“,

 

rumeenia keeles „Deputaţi în Parlamentul European“,

 

slovaki keeles „Poslanci Európskeho parlamentu“,

 

sloveeni keeles „Poslanci Evropskega parlamenta“,

 

soome keeles „Euroopan parlamentin jäsenet“,

 

rootsi keeles „Ledamöter av Europaparlamentet“.

Artikkel 2

Sõltumatu mandaat

Kooskõlas 20. septembri 1976. aasta akti artikli 6 lõikega 1 ning Euroopa Parlamendi liikmete põhimääruse artikli 2 lõikega 1 ja artikli 3 lõikega 1 teostab parlamendiliige oma mandaati vaba ja sõltumatuna ning talle antud korraldused ja juhised ei ole siduvad.

Artikkel 3

Volituste kontrollimine

1.

Euroopa Parlamendi üldiste valimiste järel palub president liikmesriikide pädevatel asutustel teatada parlamendile viivitamata valitud liikmete nimed, et kõik liikmed saaksid parlamendis tööle asuda alates valimisjärgse esimese istungi avamisest.

Ühtlasi juhib president pädevate asutuste tähelepanu 20. septembri 1976. aasta akti asjakohastele sätetele ja palub neil võtta vajalikud meetmed, et vältida ühitamatust Euroopa Parlamendi liikme ametiga.

2.

Parlamendiliige, kelle valimisest on parlamendile teatatud, esitab enne parlamendis ametisse asumist kirjaliku deklaratsiooni selle kohta, et tal ei ole ühtki Euroopa Parlamendi liikme ametiga ühitamatut ametit 20. septembri 1976. aasta akti artikli 7 lõike 1 või 2 tähenduses. Deklaratsioon tuleb esitada pärast üldisi valimisi võimaluse korral hiljemalt kuus päeva enne parlamendi valimisjärgset avaistungit. Kuni parlamendiliikme volitusi ei ole kontrollitud või vaidluses ei ole veel otsust tehtud ja tingimusel, et parlamendiliige on eespool nimetatud deklaratsioonile alla kirjutanud, võtab ta täievoliliselt parlamendi istungitest ja selle organite koosolekutest osa.

Kui avalikkusele kättesaadavate allikate abil kontrollitud asjaolude alusel on kindlaks tehtud, et liikmel on 20. septembri 1976. aasta akti artikli 7 lõike 1 või 2 tähenduses Euroopa Parlamendi liikme ametiga ühitamatu amet, loeb parlament presidendilt saadud teabe põhjal ametikoha vabaks.

3.

Vastutava komisjoni raporti alusel kontrollib parlament viivitamata iga vastvalitud liikme volitusi ja teeb otsuse tema mandaadi kehtivuse kohta, samuti vaidluste kohta, mis võivad tekkida 20. septembri 1976. aasta akti sätete alusel, kuid mitte nende vaidluste kohta, mis kuuluvad nimetatud akti kohaselt üksnes selles aktis osutatud riigisiseste sätete kohaldamisalasse.

Vastutava komisjoni raport põhineb iga liikmesriigi ametlikul teatel lõplike valimistulemuste kohta, mis sisaldab valituks osutunud kandidaatide ja kõigi asendusliikmete nimesid koos nende järjestusega vastavalt hääletustulemustele.

Parlamendiliikme mandaadi kehtivust ei kinnitata, kui parlamendiliige ei ole esitanud käesolevas artiklis ja kodukorra I lisas nõutud kirjalikke deklaratsioone.

4.

Parlament kontrollib viivitamata vastutava komisjoni ettepaneku alusel parlamendiliikme asemele asuva liikme volitusi ning võib igal ajal teha otsuse vaidluses iga oma liikme mandaadi kehtivuse üle.

5.

Kui parlamendiliikme ametissenimetamine on tingitud samas nimekirjas olnud kandidaatide tagasiastumisest, tagab vastutav komisjon, et tagasiastumine on kooskõlas 20. septembri 1976. aasta akti sätte ja mõttega ning kodukorra artikli 4 lõikega 2.

6.

Vastutav komisjon tagab, et liikmesriikide või liidu asutused edastavad parlamendile viivitamata kogu teabe, mis võib mõjutada liikme sobivust ametikohale või asendusliikmete järjestust või nende sobivust ametikohale, ning näitavad ametissenimetamise puhul ära otsuse jõustumise kuupäeva.

Kui liikmesriigi pädevad asutused algatavad mõne parlamendiliikme kohta menetluse, mille tagajärjeks võib olla liikmemandaadi kaotamine, palub president hoida end kursis menetluse käiguga ja edastab küsimuse vastutavale komisjonile. Vastutava komisjoni ettepanekul võib parlament võtta küsimuse kohta seisukoha.

Artikkel 4

Parlamendiliikme ametiaeg

1.

Parlamendiliikme ametiaeg algab ja lõpeb vastavalt 20. septembri 1976. aasta akti artiklitele 5 ja 13.

2.

Tagasiastuv parlamendiliige teatab presidendile tagasiastumisest ja märgib ära kuupäeva, millal ta tagasi astub; see peab toimuma kolme kuu jooksul pärast teatamist. Teade vormistatakse peasekretäri või tema esindaja juuresolekul koostatava ametliku protokollina, millele kirjutavad alla peasekretär või tema esindaja ja asjaomane parlamendiliige. Teade antakse viivitamata üle vastutavale komisjonile, kes võtab küsimuse dokumendi saamisele järgneva esimese koosoleku päevakorda.

Kui vastutav komisjon on arvamusel, et tagasiastumine on kooskõlas 20. septembri 1976. aasta aktiga, loetakse ametikoht vabaks alates tagasiastuva parlamendiliikme poolt ametlikus protokollis märgitud kuupäevast ning president teavitab sellest parlamenti.

Kui vastutav komisjon on arvamusel, et tagasiastumine ei ole kooskõlas 20. septembri 1976. aasta aktiga, teeb ta parlamendile ettepaneku jätta ametikoht vabaks lugemata.

3.

Kui enne järgmise osaistungjärgu algust ei ole kavas ühtegi vastutava komisjoni koosolekut, vaatab vastutava komisjoni raportöör viivitamata läbi kõik tagasiastumise teated, millest teda on nõuetekohaselt teavitatud. Kui viivitus tagasiastumisteate läbivaatamisel võiks põhjustada kahju, pöördub raportöör vastutava komisjoni esimehe poole, paludes tal vastavalt lõikele 2

teavitada vastutava komisjoni nimel presidenti sellest, et ametikoha võib vabaks lugeda, või

kutsuda kokku vastutava komisjoni erakorralise koosoleku raportööri tõstatatud probleemide arutamiseks.

4.

Kui liikmesriigi või liidu pädev asutus või asjaomane parlamendiliige teavitab presidenti parlamendiliikme nimetamisest või valimisest ametisse, mis on ühitamatu Euroopa Parlamendi liikme ametiga 20. septembri 1976. aasta akti artikli 7 lõike 1 või 2 tähenduses, teavitab president sellest parlamenti, ja parlament kuulutab ametikoha vabaks alates ühitamatuse tekkimise kuupäevast.

Kui liikmesriigi pädev asutus teavitab presidenti parlamendiliikme ametiaja lõppemisest kas täiendava ühitamatuse tõttu selle liikmesriigi õiguse kohaselt vastavalt 20. septembri 1976. aasta akti artikli 7 lõikele 3 või parlamendiliikme mandaadi kehtetuks tunnistamise tõttu vastavalt nimetatud akti artikli 13 lõikele 3, teavitab president parlamenti asjaomase parlamendiliikme ametiaja lõppemisest alates liikmesriigi pädevate asutuste teatatud kuupäevast. Kui kuupäeva ei ole teatatud, loetakse ametiaeg lõppenuks kuupäevast, mil liikmesriik ühitamatusest teatas.

5.

Kui liikmesriigi või liidu asutus teavitab presidenti ülesandest, mille ta kavatseb parlamendiliikmele anda, palub president vastutaval komisjonil hinnata, kas kavandatav ülesanne on kooskõlas 20. septembri 1976. aasta aktiga, ning teavitab parlamenti, asjaomast parlamendiliiget ja asjaomaseid asutusi vastutava komisjoni järeldustest.

6.

Kui parlament on lugenud ametikoha vabaks, teavitab president sellest asjaomast liikmesriiki ja palub tal ametikoha viivitamata täita.

7.

Parlament võib kuulutada ametissenimetamise kehtetuks või keelduda ametikoha vabaks lugemisest, kui selgub, et ametikoha vastuvõtmine või ametikohalt tagasiastumine tugines sisulisele veale või kehtetule tahteavaldusele.

Artikkel 5

Eesõigused ja puutumatus

1.

Parlamendiliikmel on protokollis nr 7 (Euroopa Liidu privileegide ja immuniteetide kohta) sätestatud eesõigused ja puutumatus.

2.

Oma volituste rakendamisel eesõiguste ja puutumatuse suhtes võtab parlament meetmeid enda kui demokraatliku seadusandliku kogu puutumatuse säilitamiseks ja oma liikmete sõltumatuse tagamiseks nende ülesannete täitmisel. Parlamentaarne puutumatus ei ole parlamendiliikme isiklik eesõigus, vaid parlamendi kui terviku ja selle liikmete sõltumatuse tagatis.

3.

Euroopa Liidu reisiloa, mis võimaldab parlamendiliikmel vabalt liikuda liikmesriikides ja seda kehtiva reisidokumendina tunnistavates muudes riikides, väljastab Euroopa Liit parlamendiliikmele taotluse alusel tingimusel, et Euroopa Parlamendi president annab selleks loa.

4.

Kõigil liikmetel on ametiülesannete täitmise eesmärgil õigus osaleda aktiivselt parlamendikomisjonide ja parlamendi delegatsioonide töös vastavalt käesoleva kodukorra sätetele.

5.

Parlamendiliikmel on õigus tutvuda parlamendi ja parlamendikomisjonide kõigi dokumentidega, välja arvatud isikutoimikud ja arved, millega lubatakse tutvuda ainult asjaomasel parlamendiliikmel. Erandid nimetatud põhimõttest selliste dokumentide käitlemiseks, millele võidakse üldsuse juurdepääs keelata vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1049/2001, (1) on sätestatud artiklis 221.

Juhatuse nõusolekul võib põhistatud otsusega keelduda andmast parlamendiliikmele võimalust tutvuda parlamendi dokumendiga, kui juhatus veendub pärast parlamendiliikme ärakuulamist, et dokumendiga tutvumine põhjustaks parlamendi institutsionaalsetele huvidele või avalikele huvidele lubamatut kahju ning parlamendiliikme soov dokumendiga tutvuda lähtub isiklikest või erahuvidest. Parlamendiliige võib otsuse peale ühe kuu jooksul pärast selle teatavaks tegemist esitada kirjaliku kaebuse. Nõuetekohane kirjalik kaebus peab sisaldama põhjendusi. Parlament teeb kaebuse kohta otsuse kaebuse esitamisele järgneva osaistungjärgu jooksul ilma eelneva aruteluta.

Konfidentsiaalse teabega tutvumisele kohaldatakse Euroopa Parlamendi sõlmitud institutsioonidevaheliste lepingute sätteid, mis reguleerivad konfidentsiaalse teabe käsitlemist, (2) ning nende rakendamiseks Euroopa Parlamendi pädevate organite vastu võetud sise-eeskirja (3) .

Artikkel 6

Puutumatuse äravõtmine

1.

Puutumatuse äravõtmise taotlust hinnatakse protokolli nr 7 (Euroopa Liidu privileegide ja immuniteetide kohta) artiklite 7, 8 ja 9 ning kodukorra artikli 5 lõikes 2 osutatud põhimõtete kohaselt.

2.

Kui parlamendiliikmel tuleb esineda tunnistajana või anda tunnistusi eksperdina, ei ole vaja taotleda puutumatuse äravõtmist juhul, kui:

parlamendiliiget ei kohustata ilmuma sellisel kuupäeval või kellaajal, mis takistab või raskendab tema kui parlamendiliikme kohustuste täitmist, või kui ta võib anda tunnistuse kirjalikult või muus vormis, mis ei raskenda tema parlamendiliikme ülesannete täitmist, ning

parlamendiliiget ei kohustata andma tunnistusi küsimustes, mille kohta ta oma ametiülesannete täitmisel on saanud konfidentsiaalset teavet, mille avaldamist ta ei pea asjakohaseks.

Artikkel 7

Eesõiguste ja puutumatuse kaitse

1.

Kui liikmesriigi ametiasutus on väidetavalt rikkunud või kavatseb väidetavalt rikkuda parlamendiliikme või endise parlamendiliikme eesõigusi ja puutumatust, võib artikli 9 lõike 1 kohaselt taotleda parlamendi otsust küsimuses, kas eesõigusi ja puutumatust on rikutud või tõenäoliselt rikutakse.

2.

Eelkõige võib eesõiguste ja puutumatuse kaitse taotluse esitada juhul, kui leitakse, et tegemist oleks haldus- või muu piiranguga, mis takistaks parlamendi koosoleku toimumise kohta sõitva või sealt lahkuva parlamendiliikme vaba liikumist või tema poolt arvamuse avaldamist või hääle andmist oma kohustuste täitmisel, või kui asjaolud kuuluksid protokolli nr 7 (Euroopa Liidu privileegide ja immuniteetide kohta) artikli 9 kohaldamisalasse.

3.

Parlamendiliikme eesõiguste ja puutumatuse kaitsmise taotlus jäetakse läbivaatamata, kui samadel asjaoludel on juba esitatud sellelt parlamendiliikmelt puutumatuse äravõtmise või selle kaitsmise taotlus, olenemata sellest, kas varasema taotluse kohta otsus tehti või mitte.

4.

Parlamendiliikme eesõiguste ja puutumatuse kaitsmise taotluse läbivaatamist ei jätkata, kui samadel asjaoludel on esitatud taotlus sellelt parlamendiliikmelt puutumatuse äravõtmiseks.

5.

Juhul kui on tehtud otsus parlamendiliikme eesõigusi ja puutumatust mitte kaitsta, võib parlamendiliige erandkorras taotleda otsuse uuesti läbivaatamist, esitades kooskõlas artikli 9 lõikega 1 uusi tõendeid. Otsuse uuesti läbivaatamise taotlus jäetakse läbi vaatamata kui otsuse peale on Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 263 alusel esitatud hagi või kui president ei pea esitatud uusi tõendeid piisavaks, et uuesti läbivaatamine oleks põhjendatud.

Artikkel 8

Presidendi kiireloomulised meetmed puutumatuse maksmapanemiseks

1.

Kui parlamendiliikme eesõiguste ja puutumatuse oletatava rikkumisena on parlamendiliige vahistatud või tema liikumisvabadust piiratud, võib president pärast seda, kui ta on pidanud nõu vastutava komisjoni esimehe ja raportööriga, võtta kiiresti meetmeid asjaomase parlamendiliikme eesõiguste ja puutumatuse maksmapanemiseks. President teatab oma algatusest vastutavale komisjonile ja teavitab parlamenti.

2.

Kui president kasutab talle lõikega 1 antud volitusi, võtab vastutav komisjon presidendi algatuse oma järgmisel koosolekul teadmiseks. Kui vastutav komisjon peab seda vajalikuks, võib ta koostada parlamendile esitamiseks raporti.

Artikkel 9

Puutumatusega seotud menetlused

1.

Kui liikmesriigi pädev asutus on esitanud presidendile parlamendiliikmelt puutumatuse äravõtmise taotluse või kui parlamendiliige või endine parlamendiliige on esitanud presidendile eesõiguste ja puutumatuse kaitsmise taotluse, antakse taotlusest teada täiskogu istungil ja taotlus edastatakse vastutavale komisjonile.

2.

Asjaomase parlamendiliikme või endise parlamendiliikme nõusolekul võib taotluse esitada teine parlamendiliige, kellel lubatakse asjaomast parlamendiliiget või endist parlamendiliiget esindada kõikides menetluse etappides.

Teist parlamendiliiget või endist parlamendiliiget esindav parlamendiliige ei osale vastutava komisjoni otsuse tegemisel.

3.

Vastutav komisjon vaatab puutumatuse äravõtmise ning eesõiguste ja puutumatuse kaitsmise taotlused läbi viivitamata, võttes seejuures arvesse nende suhtelist keerukust.

4.

Vastutav komisjon teeb ettepaneku teha põhistatud otsus, milles soovitatakse puutumatuse äravõtmise taotlus või eesõiguste ja puutumatuse kaitsmise taotlus rahuldada või jätta rahuldamata. Muudatusi teha ei saa. Ettepaneku tagasilükkamise korral loetakse vastuvõetuks sellele vastupidine otsus.

5.

Vastutav komisjon võib paluda asjaomasel ametiasutusel anda teavet või selgitusi, mida komisjon peab vajalikuks, et võtta seisukoht, kas puutumatus tuleks ära võtta või tuleks seda kaitsta.

6.

Parlamendiliikmele antakse võimalus anda selgitusi ja ta võib esitada dokumente või muid kirjalikke tõendeid, mida ta peab asjakohaseks.

Asjaomane parlamendiliige ei viibi kohal tema puutumatuse äravõtmise või kaitsmise taotlust käsitlevatel aruteludel, välja arvatud kuulamisel.

Komisjoni esimees kutsub parlamendiliikme selgitusi andma, teatades talle kuulamise toimumiskuupäeva ja kellaaja. Asjaomane parlamendiige võib loobuda õigusest anda kuulamisel selgitusi.

Kui asjaomane parlamendiliige ei ilmu kuulamisele, kuhu teda kutsuti, loetakse seda loobumiseks õigusest anda selgitusi, välja arvatud juhul, kui parlamendiliige on teatanud, et ei saa osutatud kuupäeval ja kellajal toimuval kuulamisel osaleda ja on esitanud asjakohased põhjendused. Komisjoni esimees otsustab, kas taotlus kuulamisel osalemisest vabastamiseks rahuldatakse esitatud põhjenduste alusel. Asjaomasel parlamendiliikmel ei ole lubatud otsust edasi kaevata.

Kui komisjoni esimees rahuldab parlamendiliikme taotluse tema kuulamisel osalemisest vabastamiseks, kutsub ta asjaomase parlamendiliikme kuulamisele uuel kuupäeval ja kellaajal. Kui asjaomane parlamendiliige ei ilmu ka teisele kuulamisele, jätkatakse menetlust parlamendiliiget ära kuulmata. Edasisi taotlusi vabastamiseks või selgituste andmiseks vastu ei võeta.

7.

Kui puutumatuse äravõtmist või kaitsmist taotletakse mitmel alusel, võib iga aluse kohta teha eraldi otsuse. Erandjuhul võib vastutav komisjon teha oma raportis ettepaneku, et puutumatuse äravõtmist või kaitsmist rakendataks ainult juurdlustoimingutele ja kuni lõpliku kohtuotsuse tegemiseni säiliks parlamendiliikme puutumatus kinnipidamise, eelvangistuse või muu meetme suhtes, mis takistaks tal mandaadiga seotud ülesannete täitmist.

8.

Komisjon võib esitada põhjendatud arvamuse taotluse esitanud ametiasutuse pädevuse ja taotluse lubatavuse kohta, kuid ei võta mingil juhul seisukohta küsimuses, kas parlamendiliige on süüdi või mitte või kas arvamused või teod, milles parlamendiliiget süüdistatakse, põhjendavad tema vastutuselevõtmist, seda isegi siis, kui taotluse läbivaatamise käigus on juhtumi asjaolud komisjonile üksikasjalikult teatavaks saanud.

9.

Vastutava komisjoni otsuse ettepanek pannakse selle esitamise päevale järgneva esimese istungi päevakorda. Ettepanekule ei saa esitada muudatusettepanekuid.

Arutelu piirdub puutumatuse äravõtmise või allesjätmise või eesõiguste või puutumatuse kaitsmise ettepanekutele poolt- ja vastuargumentide esitamisega.

Ilma et see piiraks artikli 173 kohaldamist, ei võta parlamendiliige, kelle eesõigusi või puutumatust arutatakse, arutelul sõna.

Raportis sisalduv(ad) otsuse ettepanek(ud) pannakse hääletusele esimesel arutelule järgneval hääletusel.

Kui parlament on küsimust arutanud, pannakse iga raportis sisalduv ettepanek eraldi hääletusele. Kui mõni ettepanek lükatakse tagasi, loetakse vastuvõetuks sellele vastupidine otsus.

10.

President teatab parlamendi otsuse viivitamata asjaomasele parlamendiliikmele ja asjaomase liikmesriigi pädevale asutusele ning taotleb, et teda teavitataks edasisest menetluse käigust ja selle tulemusel tehtud kohtuotsustest. Pärast teabe saamist edastab president selle parlamendile viisil, mida ta peab kõige sobivamaks, vajaduse korral pärast nõupidamist vastutava komisjoniga.

11.

Vastutav komisjon käsitleb nimetatud küsimusi ja kõiki saadud dokumente ülima konfidentsiaalsusega. Vastutav komisjon vaatab puutumatusega seotud menetlusi käsitlevad taotlused läbi alati kinnisel koosolekul.

12.

Parlament vaatab läbi üksnes need parlamendiliikme puutumatuse äravõtmise taotlused, mille on talle esitanud liikmesriigi õigusasutused või alaline esindus.

13.

Vastutav komisjon määrab kindlaks käesoleva artikli kohaldamise põhimõtted.

14.

Kõik pädevate asutuste järelepärimised parlamendiliikmete eesõiguste või puutumatuse ulatuse kohta vaadatakse läbi kooskõlas ülaltoodud sätetega.

Artikkel 10

Käitumisreeglid

1.

Parlamendiliikmete käitumine põhineb vastastikusel austusel ning aluslepingutes ja eelkõige Euroopa Liidu põhiõiguste hartas sätestatud väärtustel ja põhimõtetel. Parlamendiliikmed austavad parlamendi väärikust ja ei kahjusta parlamendi mainet.

2.

Parlamendiliikmed ei tohi ohustada parlamendi töö sujuvust, julgeoleku ja korra tagamist parlamendi ruumides ega parlamendi töövahendite toimimist.

3.

Parlamendiliikmed ei tohi rikkuda korda istungisaalis ega käituda sobimatult. Nad ei tohi loosungeid üles panna.

4.

Parlamendiliikmed ei tohi istungisaalis toimuvate parlamendi arutelude käigus kasutada solvavat väljendusviisi.

Hinnates, kas parlamendiliikme poolt parlamendi arutelus kasutatav väljendusviis on solvav või mitte, tuleks muu hulgas arvesse võtta kõneleja teadaolevaid kavatsusi, seda, kuidas kuulajad seda tajuvad ja mil määral see kahjustab parlamendi väärikust ja mainet, ning asjaomase parlamendiliikme sõnavabadust. Näiteks laimu, vaenu õhutamist ja eelkõige põhiõiguste harta artiklis 21 osutatud alustel diskrimineerimise õhutamist tuleks üldjuhul pidada käesoleva artikli tähenduses solvavaks väljendusviisiks.

5.

Parlamendiliikmed järgivad parlamendi eeskirju konfidentsiaalse teabe käsitlemise kohta.

6.

Parlamendiliikmed hoiduvad kasutamast mis tahes psühholoogilist või seksuaalset ahistamist ning järgivad Euroopa Parlamendi liikme ülesannete täitmisel sobiliku käitumise juhendit, mis on lisatud käesolevale kodukorrale (4).

Parlamendiliiget ei või valida parlamendi või selle organi ametikandjaks, nimetada raportööriks ega ametliku delegatsiooni või institutsioonidevahelise läbirääkimisrühma liikmeks, kui ta ei ole allkirjastanud nimetatud käitumisjuhendi kohta käivat deklaratsiooni.

7.

Kui käesolevas artiklis sätestatud käitumisreegleid rikub isik, kes on parlamendiliikme teenistuses või kelle juurdepääsu parlamendi ruumidesse või töövahenditele on korraldanud parlamendiliige, võib sellise käitumise asjakohasel juhul omistada asjaomasele parlamendiliikmele.

8.

Käesoleva artikli kohaldamine ei piira muul viisil parlamendi arutelude elavust ega parlamendiliikmete sõnavabadust.

9.

Käesolevat artiklit kohaldatakse vajalike muudatustega parlamendi organites, komisjonides ja delegatsioonides.

Artikkel 11

Parlamendiliikmete majanduslikud huvid ja läbipaistvusregister

1.

Parlament kehtestab parlamendiliikmete majanduslike huvide läbipaistvust reguleeriva eeskirja käitumisjuhendina, mis võetakse vastu parlamendiliikmete häälteenamusega ja lisatakse kodukorrale (5).

Eeskiri ei piira muul viisil parlamendiliiget tema ametikohustuste täitmisel ega sellega seotud poliitilises või muus tegevuses.

2.

Parlamendiliikmed peaksid omaks võtma tava kohtuda ainult nende huvirühma esindajatega, kes on registreeritud Euroopa Parlamendi ja Euroopa Komisjoni vahelise kokkuleppega loodud läbipaistvusregistris (6).

3.

Parlamendiliikmed peaksid veebis avaldama kõik läbipaistvusregistri kohaldamisalasse kuuluvate huvirühmade esindajatega kavandatud kohtumised. Ilma et see piiraks I lisa artikli 4 lõike 6 kohaldamist, avaldavad raportöörid, variraportöörid ja komisjonide esimehed iga raporti puhul veebis kõik kavandatud kohtumised läbipaistvusregistri kohaldamisalasse kuuluvate huvirühmade esindajatega. Juhatus tagab parlamendi veebisaidil selleks vajaliku infrastruktuuri.

4.

Juhatus tagab parlamendi veebisaidil parlamendiliikmete veebilehel vajaliku infrastruktuuri nendele parlamendiliikmetele, kes soovivad vastavalt Euroopa Parlamendi liikmete põhimääruse ja selle rakenduseeskirjade kohaldatavatele sätetele avaldada vabatahtliku auditi või kinnituse selle kohta, et nende üldkulude hüvitise kasutamine on parlamendiliikmete põhimääruse ja selle rakendusmeetmete kohaldatavate sätetega kooskõlas.

5.

Need sätted ei piira muul viisil parlamendiliiget tema ametikohustuste täitmisel ega sellega seotud poliitilises või muus tegevuses.

6.

Endiste parlamendiliikmete eetikakoodeks, õigused ja eesõigused kehtestatakse juhatuse otsusega. Endisi parlamendiliikmeid koheldakse võrdselt.

Artikkel 12

Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) sisejuurdlused

Vastavalt parlamendi 18. novembri 1999. aasta otsusele (7) kohaldatakse parlamendis institutsioonidevahelises kokkuleppes (mis käsitleb Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) sisejuurdlust) (8) kehtestatud ühtseid eeskirju, milles on toodud meetmed ameti korraldatavate juurdluste takistusteta läbiviimiseks.

Artikkel 13

Vaatlejad

1.

Kui leping riigi ühinemise kohta Euroopa Liiduga on alla kirjutatud, võib president pärast esimeeste konverentsi nõusoleku saamist paluda ühineva riigi parlamendil määrata oma liikmete seast vaatlejaid; vaatlejate arv on võrdne kõnealusele riigile Euroopa Liiduga ühinemisel Euroopa Parlamendis eraldatavate kohtade arvuga.

2.

Vaatlejad osalevad Euroopa Parlamendi töös kuni ühinemislepingu jõustumiseni ning neil on õigus võtta sõna komisjonides ja fraktsioonides. Neil ei ole õigust hääletada ega kandideerida parlamendis ametikohtadele, samuti ei ole neil õigust parlamenti väljaspool esindada. Nende osalemisel ei ole õiguslikku mõju parlamendi tööle.

3.

Parlamendi rajatiste kasutamisel ja vaatlejana tegutsedes tekkinud reisi- ja elamiskulude hüvitamisel koheldakse vaatlejaid sarnaselt parlamendiliikmetega.

2. PEATÜKK

Parlamendi ametikandjad

Artikkel 14

Ajutine istungi juhataja (9)

1.

Artikli 154 lõikes 2 sätestatud istungit ja muid istungeid, mille eesmärk on valida president ja juhatus, juhatab kuni presidendi valimiseni ametist lahkuv president või, kui viimane ei saa seda teha, ametist lahkuv asepresident asepresidentide järjestuse alusel või, kui keegi neist ei saa seda teha, kõige kauem ametis olnud parlamendiliige.

2.

Kui istungit juhatab parlamendiliige, kes on lõike 1 alusel ajutine istungi juhataja, arutatakse ainult küsimusi, mis on seotud presidendi valimise või volituste kontrollimisega artikli 3 lõike 2 teise lõigu kohaselt. Kõik muud volituste kontrollimist puudutavad küsimused, mis tõstatatakse sel ajal, kui ta istungit juhatab, edastatakse vastutavale komisjonile.

Artikkel 15

Kandidaatide ülesseadmine ja üldsätted (10)

1.

President ning seejärel asepresidendid ja kvestorid valitakse salajasel hääletusel artikli 191 alusel.

Kandidaadi ülesseadmiseks on vajalik tema nõusolek ja kandidaate võivad üles seada üksnes fraktsioon või vähemalt miinimumlävendile vastav arv parlamendiliikmeid. Enne iga hääletusvooru võib esitada uusi kandidaate.

Kui ülesseatud kandidaatide arv ei ületa täidetavate kohtade arvu, valitakse kandidaadid ühise heakskiitmise teel, välja arvatud juhul, kui parlamendiliikmed või fraktsioon(id) vastavalt kõrgele lävendile nõuavad salajase hääletuse korraldamist.

Kui ühe hääletussedeliga tuleb valida enam kui üks ametikandja, loetakse hääletussedel kehtivaks üksnes siis, kui antud on üle poole võimalikest häältest.

2.

Presidendi, asepresidentide ja kvestorite valimisel tuleks arvestada vajadusega tagada poliitiliste vaadete üldine õiglane esindatus ning sooline ja geograafiline tasakaal.

Artikkel 16

Presidendi valimine ja avakõne (11)

1.

Presidendikandidaatide nimed antakse üle parlamendiliikmele, kes on artikli 14 alusel ajutine istungi juhataja ja kes teatab nimed parlamendile. Kui pärast kolme hääletusvooru ei ole ükski kandidaat kogunud antud häälte absoluutset enamust, pääsevad erandina artikli 15 lõikest 1 neljandasse hääletusvooru kaks parlamendiliiget, kes said kolmandas hääletusvoorus kõige enam hääli. Võrdse häälte arvu puhul osutub valituks vanem kandidaat.

2.

Kohe, kui president on valitud, annab parlamendiliige, kes on ajutine istungi juhataja artikli 14 alusel, juhatamise talle üle. Avakõne võib pidada ainult valitud president.

Artikkel 17

Asepresidentide valimine

1.

Seejärel valitakse asepresidendid ühe hääletussedeliga. Esimeses hääletusvoorus osutub valituks häälte arvu järjekorras kuni 14 kandidaati, kes on saanud antud häälte absoluutse enamuse. Kui valitud kandidaatide arv on väiksem kui täidetavate ametikohtade arv, korraldatakse samadel tingimustel teine hääletusvoor, et täita ülejäänud ametikohad. Kui pärast seda läheb vaja veel kolmandat hääletusvooru, osutuvad ülejäänud kohtade täitmisel valituks kandidaadid, kes on saanud suhtelise häälteenamuse. Võrdse häälte arvu puhul osutuvad valituks vanimad kandidaadid.

2.

Asepresidentide järjestuse määrab nende valimise järjekord ja võrdse häälte arvu korral nende vanus, kui artikli 20 lõikes 1 ei ole sätestatud teisiti.

Kui asepresidendid valitakse ühise heakskiitmise teel, määratakse nende järjestus salajasel hääletusel.

Artikkel 18

Kvestorite valimine

Parlament valib viis kvestorit sama korra kohaselt, mida kasutatakse asepresidentide valimisel.

Artikkel 19

Ametikandjate ametiaeg (12)

1.

Presidendi, asepresidentide ja kvestorite ametiaeg on kaks ja pool aastat.

Kui parlamendiliige vahetab fraktsiooni, säilitab ta kahe ja poole aasta pikkusest ametiajast järelejäänud ajaks oma koha juhatuses või kvestorina.

2.

Kui mõni kõnealune ametikoht jääb vabaks enne nimetatud tähtaja lõppemist, kestab uue ametisse valitud parlamendiliikme ametiaeg ainult tema eelkäija ametiaja lõpuni.

Artikkel 20

Vabaks jäävad ametikohad (13)

1.

Kui presidendi, asepresidendi või kvestori ametikohale tuleb valida uus parlamendiliige, valitakse ametijärglane asjaomase ametikoha täitmiseks korraldavaid valimisi käsitlevate sätete alusel.

Uus asepresident asub asepresidentide järjestuses oma eelkäija kohale.

2.

Kui presidendi ametikoht jääb vabaks, täidab kuni uue presidendi valimiseni presidendi ülesandeid asepresident, kes määratakse vastavalt asepresidentide järjestusele.

Artikkel 21

Ametiaja ennetähtaegne lõpetamine

Võttes otsuse vastu antud häälte kolmeviiendikulise enamusega ja tingimusel, et esindatud on vähemalt kolm fraktsiooni, võib esimeeste konverents teha parlamendile ettepaneku lõpetada parlamendi presidendi, asepresidendi, kvestori, parlamendikomisjoni esimehe või aseesimehe, parlamentidevahelise delegatsiooni juhi või asejuhi või mõne muu parlamendis valitud ametikandja volitused, kui esimeeste konverents on arvamusel, et kõnealune parlamendiliige on süüdi rängas eksimuses. Parlament võtab otsuse kõnealuse ettepaneku kohta vastu antud häälte kahekolmandikulise enamusega ja parlamendi koosseisu häälteenamusega.

Kui raportöör rikub kodukorrale lisatud Euroopa Parlamendi liikmete majanduslikke huve ja huvide konflikti käsitlevat käitumisjuhendit, (14) võib komisjon, kes ta nimetas, esimehe algatusel ja esimeeste konverentsi ettepanekul lõpetada nimetatud volitused. Esimeses lõigus sätestatud häälteenamuse nõuet kohaldatakse vajalike muudatustega nimetatud menetluse igas etapis.

3. PEATÜKK

Parlamendi organid ja nende ülesanded

Artikkel 22

Presidendi ülesanded

1.

President korraldab parlamendi ja selle organite tegevust vastavalt kodukorrale ning tal on kõik volitused, et juhatada parlamendi tööd ja tagada selle nõuetekohasus.

2.

President avab, katkestab ja lõpetab istungeid, teeb otsuseid muudatusettepanekute ja muude hääletusele pandavate tekstide lubatavuse ning parlamendi küsimuste lubatavuse kohta; president tagab kodukorrast kinnipidamise, hoiab korda, annab sõnavõtjatele sõna, kuulutab arutelud lõppenuks, paneb küsimused hääletusele, kuulutab välja hääletuste tulemused ning edastab komisjonidele kõik neid puudutavad teated.

3.

President võib arutelul sõna võtta ainult kokkuvõtte tegemiseks või selleks, et kutsuda sõnavõtjaid üles teemast mitte kõrvale kalduma. Kui ta soovib arutelust osa võtta, annab ta juhatamise üle ega asu uuesti istungit juhatama enne, kui arutelu on lõppenud.

4.

President esindab parlamenti rahvusvahelistes suhetes, ametlikel üritustel ning haldus-, õigus- ja finantsasjades; ta võib need ülesanded delegeerida.

5.

President vastutab julgeoleku tagamise eest parlamendi ruumides ning parlamendi valduste puutumatuse eest.

Artikkel 23

Asepresidentide ülesanded

1.

Kui president ei viibi kohal, ei saa oma ülesandeid täita või soovib vastavalt artikli 22 lõikele 3 arutelust osa võtta, asendab teda üks asepresidentidest vastavalt asepresidentide järjestusele.

2.

Asepresidendid täidavad ka ülesandeid, mis on antud neile artikliga 25, artikli 27 lõigetega 3 ja 5 ning artikli 77 lõikega 3.

3.

President võib delegeerida asepresidentidele ülesandeid, näiteks parlamendi esindamise ametlikel üritustel või muudes toimingutes. Eelkõige võib president määrata asepresidendi täitma presidendi ülesandeid, mis on sätestatud artiklis 137 ja artikli 138 lõikes 2.

Artikkel 24

Juhatuse koosseis

1.

Juhatus koosneb parlamendi presidendist ja 14 asepresidendist.

2.

Kvestoritel on juhatuses nõuandev hääl.

3.

Kui juhatuses jagunevad hääled võrdselt, on presidendi hääl otsustav.

Artikkel 25

Juhatuse ülesanded

1.

Juhatus täidab talle käesoleva kodukorraga antud ülesandeid.

2.

Juhatus teeb otsuseid parlamendi, parlamendi peasekretariaadi ja organite sisemist korraldust puudutavates rahalistes, organisatsioonilistes ja haldusküsimustes.

3.

Juhatus teeb peasekretäri või fraktsiooni ettepanekul otsuseid parlamendiliikmeid puudutavates rahalistes, organisatsioonilistes ja haldusküsimustes.

4.

Juhatus teeb otsuseid istungite läbiviimist puudutavates küsimustes.

5.

Juhatus kehtestab artiklis 36 osutatud eeskirja fraktsioonilise kuuluvuseta parlamendiliikmete kohta.

6.

Juhatus kehtestab parlamendi peasekretariaadi ametikohtade loetelu ning ametnike ja muude teenistujate haldus- ja finantsseisundit reguleerivad eeskirjad.

7.

Juhatus koostab parlamendi esialgse eelarvestuse projekti.

8.

Juhatus võtab vastu suunised kvestoritele ja võib neilt nõuda teatud ülesannete täitmist.

9.

Juhatuse pädevuses on anda komisjonidele luba korraldada koosolekuid ja lähetusi väljaspool tavapäraseid töökohti ja raportööridele luba viia läbi kuulamisi ning uurimis- ja teabekogumisreise.

Kui nimetatud koosolekute ja lähetuste korraldamise luba on antud, määratakse keelte kasutamise kord kindlaks vastavalt juhatuse vastu võetud mitmekeelsuse eeskirjale. Sama reegel kehtib ka delegatsioonide kohta.

10.

Juhatus nimetab vastavalt artiklile 234 ametisse peasekretäri.

11.

Juhatus kehtestab Euroopa tasandi erakondi ja sihtasutusi reguleerivate määruste ning erakondade ja sihtasutuste rahastamise eeskirjade rakendussätted.

12.

Juhatus kehtestab konfidentsiaalse teabe käsitlemise eeskirjad parlamendile ja selle organitele, parlamendi ametikohtade täitjatele ja teistele parlamendiliikmetele, võttes arvesse sellekohaseid institutsioonidevahelisi kokkuleppeid. Eeskirjad avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.

13.

President ja/või juhatus võivad anda ühele või mitmele juhatuse liikmele üldisi või eriülesandeid, mis kuuluvad presidendi ja/või juhatuse pädevusse. Samaaegselt määratakse kindlaks ka nende ülesannete täitmise viisid ja vahendid.

14.

Juhatus nimetab kaks asepresidenti, kes vastutavad suhete korraldamise eest liikmesriikide parlamentidega.

15.

Juhatus nimetab asepresidendi, kes vastutab olulistel teemadel Euroopa kodanikuühiskonnaga korraldatavate struktureeritud konsultatsioonide läbiviimise eest.

16.

Juhatus vastutab Euroopa Parlamendi liikmete põhimääruse kohaldamise eest ja määrab aastaeelarvest lähtudes kindlaks hüvitiste suuruse.

Artikkel 26

Esimeeste konverentsi koosseis

1.

Esimeeste konverents koosneb parlamendi presidendist ja fraktsioonide esimeestest. Fraktsiooni esimees võib lasta end esindada mõnel oma fraktsiooni liikmel.

2.

Parlamendi president palub ühel fraktsioonilise kuuluvuseta parlamendiliikmel, võimaldades fraktsioonilise kuuluvuseta parlamendiliikmetel eelnevalt oma arvamust avaldada, osaleda esimeeste konverentsi koosolekutel ilma hääleõiguseta.

3.

Esimeeste konverents püüab talle lahendamiseks antud küsimustes saavutada konsensuse.

Kui konsensust saavutada ei õnnestu, pannakse küsimus hääletusele; häältele kaalu omistamisel võetakse arvesse liikmete arvu igas fraktsioonis.

Artikkel 27

Esimeeste konverentsi ülesanded

1.

Esimeeste konverents täidab talle kodukorraga pandud ülesandeid.

2.

Esimeeste konverents otsustab parlamendi töö korralduse ja õigusloome kavandamise üle.

3.

Esimeeste konverentsi pädevusse kuuluvad küsimused, mis puudutavad parlamendi suhteid Euroopa Liidu teiste institutsioonide ja asutustega ning liikmesriikide parlamentidega. Otsused parlamendi selle delegatsiooni mandaadi ja koosseisu kohta, mis moodustatakse osalemiseks nõukogus ja teistes Euroopa Liidu institutsioonides toimuvatel konsultatsioonidel Euroopa Liidu arengut käsitlevatel põhimõttelistel teemadel (nn šerpa protsess), võetakse vastu, lähtudes parlamendi vastu võetud asjaomastest seisukohtadest ja võttes arvesse parlamendis esindatud poliitiliste vaadete mitmekesisust. Asepresidendid, kes vastutavad parlamendi suhete korraldamise eest liikmesriikide parlamentidega, annavad esimeeste konverentsile oma sellealasest tegevusest korrapäraselt aru.

4.

Esimeeste konverentsi pädevusse kuuluvad küsimused, mis puudutavad suhteid kolmandate riikide ning Euroopa Liidu väliste institutsioonide ja organisatsioonidega.

5.

Esimeeste konverents vastutab olulistel teemadel Euroopa kodanikuühiskonnaga struktureeritud konsultatsioonide korraldamise eest. Need konsultatsioonid võivad hõlmata selliste avalike arutelude korraldamist üldist huvi pakkuvatel teemadel Euroopas, millel saavad osaleda huvitatud kodanikud. Selliste konsultatsioonide korraldamise eest vastutav asepresident annab oma sellealasest tegevusest esimeeste konverentsile korrapäraselt aru.

6.

Esimeeste konverents koostab parlamendi osaistungjärgu päevakorra projekti.

7.

Esimeeste konverents teeb parlamendile ettepanekuid komisjonide, uurimiskomisjonide, parlamentaarsete ühiskomisjonide ning alaliste delegatsioonide koosseisu ja pädevuse kohta. Esimeeste konverents vastutab ad hoc delegatsioonide heakskiitmise eest.

8.

Esimeeste konverents määrab vastavalt artiklile 37 kindlaks, kuidas jaotatakse parlamendi istungisaalis kohad.

9.

Esimeeste konverentsi pädevuses on anda luba algatusraportite koostamiseks.

10.

Esimeeste konverents teeb juhatusele ettepanekuid fraktsioone puudutavate haldus- ja eelarveküsimuste kohta.

Artikkel 28

Kvestorite ülesanded

Kvestorid vastutavad juhatuse kehtestatud suuniste alusel parlamendiliikmeid vahetult puudutavate haldus- ja finantsküsimuste eest ning muude neile antud ülesannete eest.

Artikkel 29

Komisjonide esimeeste konverents

1.

Komisjonide esimeeste konverents koosneb kõigi alaliste ja erikomisjonide esimeestest. Komisjonide esimeeste konverents valib endale esimehe.

2.

Esimehe puudumise korral juhatab konverentsi koosolekut vanim kohalolev liige.

3.

Komisjonide esimeeste konverents võib anda esimeeste konverentsile soovitusi komisjonide töö kohta ja osaistungjärgu päevakorra koostamiseks.

4.

Juhatus ja esimeeste konverents võivad anda komisjonide esimeeste konverentsile teatavaid ülesandeid.

Artikkel 30

Delegatsioonide juhtide konverents

1.

Delegatsioonide juhtide konverents koosneb kõigi alaliste parlamentidevaheliste delegatsioonide juhtidest. Delegatsioonide juhtide konverents valib endale esimehe.

2.

Esimehe puudumise korral juhatab konverentsi koosolekut vanim kohalolev liige.

3.

Delegatsioonide juhtide konverents võib anda esimeeste konverentsile soovitusi delegatsioonide töö kohta.

4.

Juhatus ja esimeeste konverents võivad anda delegatsioonide juhtide konverentsile teatavaid ülesandeid.

Artikkel 31

Ametiülesannete jätkuv täitmine valimiste perioodil

Kui parlamendi uus koosseis on valitud, jätkavad kõik ametist lahkuva koosseisu organid ja parlamendi ametikohtade täitjad oma ametikohal kuni parlamendi uue koosseisu esimese istungini.

Artikkel 32

Juhatuse ja esimeeste konverentsi aruandekohustus

1.

Juhatuse ja esimeeste konverentsi protokollid tõlgitakse ametlikesse keeltesse ja jagatakse kõigile parlamendiliikmetele. Need on üldsusele kättesaadavad, kui juhatus või esimeeste konverents ei otsusta konfidentsiaalsusnõude tõttu määruse (EÜ) nr 1049/2001 artikli 4 lõigete 1–4 alusel protokolli mõne punkti kohta erandkorras teisiti.

2.

Parlamendiliige võib esitada küsimusi juhatuse, esimeeste konverentsi või kvestorite ülesannete täitmise kohta. Küsimus esitatakse kirjalikult presidendile, tehakse parlamendiliikmetele teatavaks ja avaldatakse koos sellele antud vastusega parlamendi veebisaidil 30 päeva jooksul alates küsimuse esitamisest.

4. PEATÜKK

Fraktsioonid

Artikkel 33

Fraktsioonide moodustamine ja tegevuse lõpetamine

1.

Parlamendiliikmed võivad moodustada oma poliitiliste vaadete alusel fraktsioone.

Tavaliselt ei ole parlamendil vaja hinnata fraktsiooni liikmete poliitiliste vaadete sarnasust. Fraktsiooni moodustamisel käesoleva artikli alusel tunnistavad asjaomased parlamendiliikmed juba tulenevalt fraktsiooni definitsioonist, et neil on sarnased poliitilised vaated. Ainult siis, kui asjaomased parlamendiliikmed seda eitavad, peab parlament hindama, kas fraktsioon on moodustatud kooskõlas kodukorraga.

2.

Fraktsioon koosneb parlamendiliikmetest, kes on valitud vähemalt veerandist liikmesriikidest. Fraktsiooni moodustamiseks nõutav minimaalne parlamendiliikmete arv on 25.

3.

Kui fraktsioon jääb väiksemaks ühest nõutud lävendist, võib president esimeeste konverentsi nõusolekul lubada fraktsioonil edasi tegutseda kuni parlamendi järgmise avaistungini, kui on täidetud järgmised tingimused:

fraktsiooni liikmed esindavad jätkuvalt vähemalt viiendikku liikmesriikidest;

fraktsioon on eksisteerinud kauem kui üks aasta.

President ei kohalda kõnealust erandit, kui on piisavalt alust kahtlustada selle kuritarvitamist.

4.

Parlamendiliige ei saa kuuluda rohkem kui ühte fraktsiooni.

5.

Fraktsiooni moodustamise kohta tehakse presidendile avaldus. Avalduses esitatakse:

fraktsiooni nimi,

poliitiline deklaratsioon, milles tuuakse välja fraktsiooni eesmärk, ning

Fraktsiooni poliitilises deklaratsioonis esitatakse väärtused, mida fraktsioon kaitseb, ning peamised poliitilised eesmärgid, mida selle liikmed kavatsevad oma mandaadi teostamise raames üheskoos saavutada. Deklaratsioonis kirjeldatakse fraktsiooni ühist poliitilist suundumust sisulisel, eristuval ja tõetruul moel.

fraktsiooni liikmete ja juhatuse liikmete nimed.

Kõik fraktsiooni liikmed kinnitavad avalduse lisas kirjalikult, et neil on sarnased poliitilised vaated.

6.

Fraktsiooni moodustamise avaldus lisatakse selle osaistungjärgu protokollile, mille käigus fraktsiooni loomisest teada anti.

7.

President annab fraktsiooni moodustamisest täiskogu istungil teada. Nimetatud teadaandel on tagasiulatuv õiguslik mõju alates hetkest, mil fraktsioon vastavalt käesolevale artiklile oma moodustamisest presidenti teavitas.

President annab täiskogu istungil teada ka fraktsiooni tegevuse lõpetamisest. Teadaandel on õiguslik mõju alates päevast, mis järgneb päevale, mil fraktsiooni tegevuseks vajalikke tingimusi enam ei täidetud.

Artikkel 34

Fraktsioonide tegevus ja õiguslik staatus

1.

Fraktsioonid täidavad oma ülesandeid liidu tegevuse raames, sealhulgas ülesandeid, mis on fraktsioonidele pandud kodukorraga. Fraktsioonide käsutuses on parlamendi peasekretariaadi ametikohtade loetelule vastav sekretariaat, haldusvahendid ja parlamendi eelarves selleks ette nähtud assigneeringud.

2.

Parlamendi ametiaja alguses püüab esimeeste konverents leppida kokku korra selleks, et kajastada parlamendi poliitilist mitmekesisust parlamendikomisjonides ja delegatsioonides ning otsuseid tegevates organites.

3.

Juhatus võtab esimeeste konverentsi ettepanekuid arvestades vastu lõikes 1 osutatud vahendite ja assigneeringute eraldamise, rakendamise ja järelevalve ning eelarve täitmise volituste delegeerimise reeglid ja määrab kindlaks nende reeglite rikkumise tagajärjed.

4.

Nimetatud eeskirjadega määratakse kindlaks fraktsiooni tegevuse lõpetamise haldus- ja finantstagajärjed.

Artikkel 35

Laiendatud töörühmad

1.

Parlamendiliikmed võivad moodustada laiendatud töörühmi või muid parlamendiliikmete mitteametlikke rühmi, et korraldada konkreetsetel teemadel fraktsiooniüleseid mitteformaalseid arvamuste vahetusi, kaasates eri parlamendikomisjonide liikmeid, ning edendada parlamendiliikmete ja kodanikuühiskonna suhteid.

2.

Laiendatud töörühmade ja muude mitteametlike rühmade tegevus peab olema täiesti läbipaistev ja nad ei või tegutseda nii, et seda võidaks ekslikult pidada parlamendi või selle organite ametlikuks tegevuseks. Nad ei tohi korraldada kolmandates riikides üritusi samal ajal parlamendi ametliku organi, sealhulgas ametliku valimisvaatlusdelegatsiooni lähetusega.

3.

Fraktsioon võib rühmade tegevuse soodustamiseks neid logistiliselt toetada, kui järgitakse parlamendi sise-eeskirjades kehtestatud selliste rühmade moodustamise tingimusi.

4.

Laiendatud töörühmad peavad igal aastal deklareerima rühmale antud rahalise ja muu toetuse (nt abi sekretäritöö vormis), mis tuleks I lisa alusel deklareerida juhul, kui sellist toetust antaks parlamendiliikmele üksikisikuna.

Muud mitteametlikud rühmad on samuti kohustatud järgmise kuu lõpuks deklareerima rühmale antud rahalise ja muu toetuse, mida parlamendiliikmed ei ole deklareerinud eraldi vastavalt oma I lisast tulenevatele kohustustele.

5.

Parlamendi ruumides korraldatavatel laiendatud töörühmade või muude mitteametlike rühmade üritustel võivad osaleda üksnes läbipaistvusregistrisse kantud huvirühmade esindajad ning nad võivad osaleda näiteks laiendatud töörühmade või teiste mitteametlike rühmade koosolekutel või üritustel, pakkudes neile toetust või olles nende ürituste kaaskorraldaja.

6.

Kvestorid peavad lõikes 4 osutatud deklaratsioonide registrit. Kvestorid kehtestavad üksikasjalikud reeglid, mis käsitlevad nimetatud deklaratsioone ja nende avaldamist parlamendi veebisaidil.

7.

Kvestorid tagavad käesoleva artikli tulemusliku täitmise.

Artikkel 36

Fraktsioonilise kuuluvuseta parlamendiliikmed

1.

Fraktsioonilise kuuluvuseta parlamendiliikmete käsutusse antakse sekretariaat. Sekretariaadi parlamendiliikmete käsutusse andmise üksikasjad määrab peasekretäri ettepanekul kindlaks juhatus.

2.

Juhatus määrab kindlaks fraktsioonilise kuuluvuseta parlamendiliikmete staatuse ja parlamentaarsed õigused.

3.

Juhatus kehtestab fraktsioonilise kuuluvuseta parlamendiliikmete sekretariaadikulude ja haldusvahendite katmiseks parlamendi eelarves ette nähtud assigneeringute eraldamise, rakendamise ja auditeerimise reeglid.

Artikkel 37

Kohtade jaotus istungisaalis

Fraktsioonide, fraktsioonilise kuuluvuseta parlamendiliikmete ja liidu institutsioonide kohtade jaotuse istungisaalis otsustab esimeeste konverents.

II OSA

SEADUSANDLIK MENETLUS, EELARVEMENETLUS, EELARVE TÄITMISELE HEAKSKIIDU ANDMISE MENETLUS JA MUUD MENETLUSED

1. PEATÜKK

Seadusandlik menetlus – üldsätted

Artikkel 38

Iga-aastane programmitöö

1.

Parlament teeb liidu õigusloomekava koostamisel koostööd Euroopa Komisjoni ja nõukoguga.

Parlament ja Euroopa Komisjon teevad Euroopa Komisjoni tööprogrammi – mis on Euroopa Komisjoni panus liidu tegevuse iga-aastasel ja mitmeaastasel kavandamisel – ettevalmistamisel koostööd vastavalt ajakavale ja korrale, milles need kaks institutsiooni on kokku leppinud (15).

2.

Pärast Euroopa Komisjoni tööprogrammi vastuvõtmist vahetavad parlament, nõukogu ja Euroopa Komisjon vastavalt institutsioonidevahelise parema õigusloome kokkuleppe (16) punktile 7 arvamusi ja lepivad kokku institutsioonidevahelist iga-aastast programmitööd käsitlevas ühisavalduses, milles nähakse ette üldised eesmärgid ja prioriteedid.

Enne nõukogu ja Euroopa Komisjoniga ühisavalduse üle läbirääkimiste pidamist korraldab president arvamuste vahetuse esimeeste konverentsi ja komisjonide esimeeste konverentsiga parlamendi üldiste eesmärkide ja prioriteetide üle.

Enne ühisavalduse allkirjastamist taotleb president esimeeste konverentsi nõusolekut.

3.

President edastab kõik parlamendi poolt õigusloomekava koostamise ja prioriteetide kohta vastu võetud resolutsioonid teistele liidu seadusandlikus menetluses osalevatele institutsioonidele ja liikmesriikide parlamentidele.

4.

Kui Euroopa Komisjon kavatseb ettepaneku tagasi võtta, kutsub vastutav komisjon Euroopa Komisjoni asjaomase voliniku koosolekule seda kavatsust arutama. Nimetatud koosolekule võib kutsuda ka nõukogu eesistuja. Kui vastutav komisjon ei nõustu kavandatud tagasivõtmisega, võib ta nõuda, et Euroopa Komisjon teeks parlamendile avalduse. Kohaldatakse artiklit 132.

Artikkel 39

Põhiõiguste järgimine

1.

Parlament järgib oma tegevuses täiel määral õigusi, vabadusi ja põhimõtteid, mida on tunnustatud Euroopa Liidu lepingu artiklis 6, ning väärtusi, mis on sätestatud lepingu artiklis 2.

2.

Kui valdkonna eest vastutav komisjon, fraktsioon või vähemalt miinimumlävendile vastav arv parlamendiliikmeid on arvamusel, et seadusandlik ettepanek või selle osa ei ole kooskõlas Euroopa Liidu põhiõigustega, edastatakse küsimus nende taotlusel menetlemiseks põhiõiguste kaitse eest vastutavale komisjonile.

3.

Nimetatud taotlus esitatakse nelja töönädala jooksul alates kuupäevast, mil parlamendis anti teada küsimuse valdkonna eest vastutavale parlamendikomisjonile edastamisest.

4.

Põhiõiguste kaitse eest vastutava komisjoni arvamus lisatakse valdkonna eest vastutava komisjoni raportile.

Artikkel 40

Õigusliku aluse kontrollimine

1.

Kui õiguslikult siduva akti ettepanek edastatakse valdkonna eest vastutavale komisjonile, kontrollib kõnealune komisjon kõigepealt selle ettepaneku õiguslikku alust.

2.

Kui valdkonna eest vastutav komisjon vaidlustab õigusliku aluse õiguspärasuse või sobivuse, sealhulgas juhul, kui kontrollitakse kooskõla Euroopa Liidu lepingu artikliga 5, küsib ta õigusasjade eest vastutava komisjoni arvamust.

3.

Õigusasjade eest vastutav komisjon võib ka omal algatusel tõstatada igas seadusandliku menetluse etapis õiguslikku alust puudutavaid küsimusi. Sellisel juhul teavitab ta nõuetekohaselt valdkonna eest vastutavat komisjoni.

4.

Kui õigusasjade eest vastutav komisjon otsustab vaidlustada õigusliku aluse õiguspärasuse või sobivuse, asjakohasel juhul pärast arvamuste vahetamist nõukogu ja Euroopa Komisjoniga vastavalt institutsioonidevahelisel tasandil kokku lepitud korrale, (17) teavitab ta parlamenti oma järeldustest. Ilma et see piiraks artikli 61 kohaldamist, pannakse õigusasjade eest vastutava komisjoni järeldused parlamendis hääletusele enne ettepaneku sisu hääletusele panemist.

5.

Kui valdkonna eest vastutav komisjon ega õigusasjade eest vastutav komisjon ei ole vaidlustanud õigusliku aluse õiguspärasust ega sobivust, jäävad parlamendile esitatud muudatusettepanekud, mille eesmärk on muuta õiguslikku alust, lubatavaks tunnistamata.

Artikkel 41

Seadusandlike volituste delegeerimine ja rakendamisvolituste andmine

1.

Seadusandliku ettepaneku, millega delegeeritakse Euroopa Komisjonile volitused vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 290, läbivaatamisel pöörab Euroopa Parlament erilist tähelepanu delegeerimise eesmärkidele, sisule, ulatusele ja kestusele ning selle tingimustele.

2.

Seadusandliku ettepaneku, millega antakse rakendamisvolitused vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 291, läbivaatamisel pöörab Euroopa Parlament erilist tähelepanu asjaolule, et rakendamisvolituste kasutamisel ei või Euroopa Komisjon muuta ega täiendada seadusandlikku akti, isegi mitte selle mitteolemuslikke osi.

3.

Valdkonna eest vastutav komisjon võib igal ajal küsida liidu õiguse tõlgendamise ja kohaldamise eest vastutava komisjoni arvamust.

4.

Liidu õiguse tõlgendamise ja kohaldamise eest vastutav komisjon võib ka omal algatusel tõstatada seadusandlike volituste delegeerimist ja rakendamisvolituste andmist puudutavaid küsimusi. Sellisel juhul teavitab ta sellest nõuetekohaselt valdkonna eest vastutavat komisjoni.

Artikkel 42

Finantsraamistikule vastavuse kontrollimine

1.

Kui õiguslikult siduva akti ettepanekul on finantsmõju, teeb parlament kindlaks, kas ette on nähtud piisavad rahalised vahendid.

2.

Valdkonna eest vastutav komisjon kontrollib, kas õiguslikult siduva akti ettepanek vastab rahaliselt mitmeaastase finantsraamistiku määrusele.

3.

Kui valdkonna eest vastutav komisjon muudab arutatava õigusakti rahalist katet, küsib ta selleks eelarveküsimuste eest vastutava komisjoni arvamust.

4.

Eelarveküsimuste eest vastutav komisjon võib ka omal algatusel tõstatada õiguslikult siduvate aktide ettepanekute finantsraamistikule vastavust puudutavaid küsimusi. Sellisel juhul teavitab ta sellest nõuetekohaselt valdkonna eest vastutavat komisjoni.

5.

Kui eelarveküsimuste eest vastutav komisjon otsustab vaidlustada ettepaneku vastavuse finantsraamistikule, teavitab ta parlamenti oma järeldusest enne, kui parlament ettepaneku üle hääletab.

Artikkel 43

Subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtte järgimise kontrollimine

1.

Seadusandliku ettepaneku läbivaatamisel pöörab Euroopa Parlament erilist tähelepanu sellele, kas ettepanek järgib subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtet.

2.

Ainult subsidiaarsuse põhimõtte järgimise eest vastutav komisjon võib esitada valdkonna eest vastutavale komisjonile seadusandliku ettepaneku kohta soovitusi.

3.

Valdkonna eest vastutav komisjon ei korralda lõpphääletust enne, kui on möödunud protokolli nr 2 (subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtte kohaldamise kohta) artiklis 6 sätestatud kaheksanädalane tähtaeg, välja arvatud protokolli nr 1 (riikide parlamentide rolli kohta Euroopa Liidus) artiklis 4 osutatud edasilükkamatutel juhtudel.

4.

Kui riigi parlament saadab kooskõlas protokolli nr 1 artikliga 3 Euroopa Parlamendi presidendile põhjendatud arvamuse, edastatakse see dokument menetlemiseks valdkonna eest vastutavale komisjonile ja teavitamise eesmärgil subsidiaarsuse põhimõtte järgimise eest vastutavale komisjonile.

5.

Kui põhjendatud arvamused selle kohta, et seadusandlik ettepanek ei vasta subsidiaarsuse põhimõttele, moodustavad vastavalt protokolli nr 2 artikli 7 lõike 1 teisele lõigule vähemalt kolmandiku või Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 76 alusel esitatud seadusandliku ettepaneku puhul neljandiku liikmesriikide parlamentide häälte üldarvust, ei tee Euroopa Parlament otsust enne, kui ettepaneku koostaja on teada andnud, kuidas ta kavatseb edasi toimida.

6.

Kui seadusandliku tavamenetluse raames esitatud põhjendatud arvamused seadusandliku ettepaneku mittevastavuse kohta subsidiaarsuse põhimõttele esindavad vastavalt protokolli nr 2 artikli 7 lõike 1 teisele lõigule vähemalt liikmesriikide parlamentide häälte lihtenamust, võib valdkonna eest vastutav komisjon pärast liikmesriikide parlamentide ja Euroopa Komisjoni põhjendatud arvamustega tutvumist ning pärast subsidiaarsuse põhimõtte järgimise eest vastutava komisjoni seisukoha ärakuulamist soovitada Euroopa Parlamendil ettepaneku subsidiaarsuse põhimõtte rikkumise tõttu tagasi lükata või esitab parlamendile muu soovituse, mis võib sisaldada ettepanekuid subsidiaarsuse põhimõtte järgimisega seotud muudatusteks. Soovitusele lisatakse subsidiaarsuse põhimõtte järgimise eest vastutava komisjoni arvamus.

Soovitus esitatakse Euroopa Parlamendile aruteluks ja hääletuseks. Kui soovitus ettepanek tagasi lükata võetakse antud häälte enamusega vastu, kuulutab president menetluse lõppenuks. Kui Euroopa Parlament ettepanekut tagasi ei lükka, menetlus jätkub, arvesse võetakse Euroopa Parlamendis heakskiidetud soovitusi.

Artikkel 44

Parlamendi teavitamine ja juurdepääs dokumentidele

1.

Parlament ja parlamendikomisjonid nõuavad kogu seadusandliku protsessi vältel juurdepääsu kõigile õigusaktide ettepanekuid puudutavatele dokumentidele samadel tingimustel nagu nõukogu ja selle töörühmad.

2.

Seadusandliku ettepaneku läbivaatamise ajal palub vastutav komisjon Euroopa Komisjonil ja nõukogul hoida teda kursis sellega, millises järgus on ettepaneku läbivaatamine nõukogus ja selle töörühmades, ning eelkõige teavitada teda võimalikest kompromissidest, mis oluliselt muudaksid õigusakti esialgset ettepanekut, või algataja kavatsusest ettepanek tagasi võtta.

Artikkel 45

Parlamendi esindamine nõukogu koosolekutel

Kui nõukogu kutsub parlamendi osalema nõukogu koosolekul, palub parlamendi president parlamenti esindada asjaomase valdkonna eest vastutava komisjoni esimehel, raportööril või mõnel teisel vastutava komisjoni määratud parlamendiliikmel.

Artikkel 46

Parlamendi õigus esitada ettepanekuid

Kui aluslepingute kohaselt on parlamendil algatusõigus, võib vastutav komisjon otsustada koostada algatusraporti vastavalt artiklile 54.

Algatusraport sisaldab:

a)

resolutsiooni ettepanekut;

b)

ettepaneku projekti;

c)

seletuskirja, asjakohasel juhul koos finantskalkulatsiooniga.

Kui õigusakti vastuvõtmine parlamendis eeldab nõukogu heakskiitu või nõusolekut ja Euroopa Komisjoni arvamust või nõusolekut, võib parlament pärast esitatud õigusakti üle hääletamist ning raportööri ettepaneku alusel vastu võtta otsuse lükata hääletus resolutsiooni ettepaneku üle edasi, kuni nõukogu või Euroopa Komisjon on esitanud oma seisukoha.

Artikkel 47

Euroopa Komisjonilt ettepaneku esitamise taotlemine

1.

Parlament võib Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 225 alusel taotleda, et Euroopa Komisjon esitaks talle asjakohase ettepaneku uue õigusakti vastuvõtmiseks või kehtiva õigusakti muutmiseks. Selleks võtab parlament vastu resolutsiooni vastutava komisjoni poolt vastavalt artiklile 54 koostatud algatusraporti alusel. Resolutsioon võetakse lõpphääletusel vastu parlamendi liikmete häälteenamusega. Ühtlasi võib parlament määrata ettepaneku esitamiseks tähtaja.

2.

Parlamendiliige võib Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 225 kohase parlamendi algatusõiguse alusel esitada liidu õigusakti ettepaneku.

Ettepaneku võivad esitada ühiselt kuni kümme parlamendiliiget. Ettepanekus märgitakse õiguslik alus, millel see põhineb, ja ettepanekule võib lisada kuni 150 sõna pikkuse seletuskirja.

Ettepanek esitatakse presidendile, kes kontrollib, kas õiguslikud nõuded on täidetud. President võib edastada ettepaneku õigusliku aluse sobivuse kohta arvamuse saamiseks õigusliku aluse sobivuse kontrollimise eest vastutavale komisjonile. Kui president tunnistab ettepaneku lubatavaks, teeb ta selle täiskogul teatavaks ja edastab ettepaneku valdkonna eest vastutavale komisjonile.

Enne valdkonna eest vastutavale komisjonile edastamist tõlgitakse ettepanek nendesse liidu ametlikesse keeltesse, mida nimetatud komisjoni esimees kokkuvõtlikuks läbivaatamiseks vajalikuks peab.

Valdkonna eest vastutav komisjon teeb otsuse edasise menetluse kohta kolme kuu jooksul alates ettepaneku edastamisest ja pärast seda, kui ettepaneku koostajatele on antud võimalus tutvustada komisjonile oma seisukohti.

Raporti pealkirjas märgitakse ettepaneku koostajate nimed.

3.

Parlamendi resolutsioonis märgitakse õigusakti õige õiguslik alus ja resolutsioonile lisatakse soovitused taotletava ettepaneku sisu kohta.

4.

Kui ettepanekul on finantsmõju, näitab parlament ära, kuidas tagatakse piisavate rahaliste vahendite olemasolu.

5.

Valdkonna eest vastutav komisjon jälgib parlamendi taotluse alusel koostatava liidu õigusakti väljatöötamise edenemist.

6.

Komisjonide esimeeste konverents kontrollib korrapäraselt, kas Euroopa Komisjon järgib institutsioonidevahelise parema õigusloome kokkuleppe punkti 10, mille kohaselt peab Euroopa Komisjon vastama ettepaneku esitamise taotlustele kolme kuu jooksul, võttes vastu vastava teatise, milles ta esitab kavandatavad järelmeetmed. Komisjonide esimeeste konverents annab esimeeste konverentsile kontrolli tulemustest korrapäraselt aru.

Artikkel 48

Õiguslikult siduvate aktide läbivaatamine

1.

President saadab teistelt institutsioonidelt või liikmesriikidelt saadud õiguslikult siduvate aktide ettepanekud läbivaatamiseks vastutavale komisjonile.

2.

Kui ei ole selge, milline peaks olema ettepaneku läbivaatamise eest vastutav komisjon, võib president, enne kui ta annab parlamendis teada dokumentide saatmisest vastutavale komisjonile, esitada pädevust puudutava küsimuse esimeeste konverentsile. Esimeeste konverents teeb oma otsuse komisjonide esimeeste konverentsi või selle esimehe soovituse alusel vastavalt artikli 211 lõikele 2.

3.

Vastutav komisjon võib igal ajal otsustada määrata raportööri, kes jälgib ettepaneku ettevalmistamist. Raportööri määramist kaalutakse eelkõige juhul, kui ettepanek on kantud Euroopa Komisjoni tööprogrammi.

4.

Kui teist ja kolmandat lugemist käsitleva kodukorra sätte ning kodukorra muu sätte vahel ilmneb vastuolu, kohaldatakse teist ja kolmandat lugemist käsitlevat sätet.

Artikkel 49

Seadusandlike menetluste kiirendamine

Vastutav komisjon või vastutavad komisjonid võivad kokku leppida, et koostöös nõukogu ja Euroopa Komisjoniga kiirendatakse seadusandlikku menetlust teatavate ettepanekute puhul, mis on välja valitud eelkõige artikli 38 lõike 2 kohases institutsioonidevahelist iga-aastast programmitööd käsitlevas ühisavalduses kindlaks määratud prioriteetite hulgast.

Artikkel 50

Muude institutsioonide kui Euroopa Komisjon või liikmesriikide algatustel põhinevad seadusandlikud menetlused

1.

Vastutav komisjon võib muude institutsioonide kui Euroopa Komisjon või liikmesriikide esitatud algatuste menetlemisel kutsuda algatuse esitanud institutsiooni või liikmesriikide esindajad oma algatust komisjonile tutvustama. Algatuse esitanud liikmesriikide esindajatele lisaks võib osaleda ka nõukogu eesistuja.

2.

Enne hääletama asumist küsib vastutav komisjon Euroopa Komisjonilt, kas tal on käsil algatuse kohta arvamuse koostamine või kas ta kavatseb lähiajal esitada alternatiivse ettepaneku. Kui Euroopa Komisjon vastab, et ta koostab arvamust või kavatseb lähiajal alternatiivse ettepaneku esitada, ei võta komisjon raportit vastu enne, kui on saanud nimetatud arvamuse või alternatiivse ettepaneku.

3.

Kui parlament on saanud Euroopa Komisjonilt ja/või muult institutsioonilt ja/või liikmesriikidelt üheaegselt või lühikese ajavahemiku jooksul kaks või enam sama õiguslikku eesmärki taotlevat ettepanekut, käsitleb parlament neid ühes raportis. Vastutav komisjon märgib raportis, millise teksti kohta on ta esitanud muudatusettepanekud ja viitab seadusandlikus resolutsioonis kõigile teistele tekstidele.

2. PEATÜKK

Menetlus parlamendikomisjonis

Artikkel 51

Seadusandlikud raportid

1.

Kui komisjonile on edastatud läbivaatamiseks õiguslikult siduva akti ettepanek, teeb esimees komisjonile ettepaneku kasutatava menetluse kohta.

2.

Pärast menetluse üle otsustamist ja eeldusel, et ei kohaldata artikli 52 kohast lihtsustatud menetlust, määrab komisjon oma liikmete või nende alaliste asendusliikmete hulgast õiguslikult siduva õigusakti ettepanekule raportööri, kui ta ei ole artikli 48 lõike 3 alusel juba eelnevalt raportööri määranud.

3.

Komisjoni raport sisaldab:

a)

ettepaneku võimalikke muudatusettepanekuid, millele on asjakohasel juhul lisatud lühikesed selgitused, mille koostamise eest vastutab autor ja mida ei panda hääletusele;

b)

seadusandliku resolutsiooni projekti vastavalt artikli 59 lõikele 5;

c)

asjakohasel juhul seletuskirja, millele on vajaduse korral lisatud finantskalkulatsioon, milles näidatakse ära raporti võimalik finantsmõju ja selle vastavus mitmeaastasele finantsraamistikule;

d)

viidet parlamendi mõjuhinnangule, kui see on olemas.

Artikkel 52

Lihtsustatud menetlus

1.

Pärast õiguslikult siduva ettepaneku esimese arutelu lõppu võib komisjoni esimees teha ettepaneku võtta see muudatusteta vastu. Kui parlamendiliikmed või fraktsioon(id) vastavalt vähemalt keskmisele lävendile komisjonis ei esita vastuväiteid, loetakse lihtsustatud menetlus heakskiidetuks. Esimees või raportöör, kui ta on määratud, esitab parlamendile raporti, milles kiidetakse ettepanek heaks. Kohaldatakse artikli 159 lõike 1 teist lõiku ning lõikeid 2 ja 4.

2.

Teise võimalusena võib komisjoni esimees teha ettepaneku, et tema ise või raportöör töötab seadusandliku ettepaneku kohta välja muudatusettepanekud, mis kajastavad komisjonis toimunud arutelu. Kui parlamendiliikmed või fraktsioon(id) vastavalt vähemalt keskmisele lävendile komisjonis ei esita vastuväiteid, loetakse menetlus heakskiidetuks ja muudatusettepanekud saadetakse komisjoni liikmetele.

Kui parlamendiliikmed või fraktsioon(id) vastavalt vähemalt keskmisele lävendile komisjonis ei esita muudatusettepanekute kohta kindlaksmääratud tähtaja (mis ei tohi olla lühem kui 10 tööpäeva alates muudatusettepanekute väljasaatmisest) jooksul vastuväiteid, loetakse raport komisjonis vastuvõetuks. Sellisel juhul esitatakse seadusandliku resolutsiooni projekt ja muudatusettepanekud artikli 159 lõike 1 teise lõigu ning lõigete 2 ja 4 kohaselt parlamendile ilma aruteluta.

Kui parlamendiliikmed või fraktsioon(id) vastavalt vähemalt keskmisele lävendile komisjonis esitavad muudatusettepanekute kohta vastuväiteid, pannakse muudatusettepanekud järgmisel komisjoni koosolekul hääletusele.

3.

Käesolevat artiklit, välja arvatud parlamendile esitamist käsitlevaid sätteid, kohaldatakse vajalike muudatustega komisjonide arvamuste suhtes artikli 56 tähenduses.

Artikkel 53

Muud kui seadusandlikud raportid

1.

Kui komisjon töötab välja muu kui seadusandliku raporti, määrab ta oma liikmete või alaliste asendusliikmete hulgast raportööri.

2.

Komisjoni raport sisaldab:

a)

resolutsiooni ettepanekut;

b)

seletuskirja, mis vajaduse korral sisaldab finantskalkulatsiooni, milles näidatakse ära raporti võimalik finantsmõju ja selle vastavus mitmeaastasele finantsraamistikule;

c)

resolutsiooni ettepanekute tekste, kui need lisatakse artikli 143 lõike 7 alusel.

Artikkel 54

Algatusraportid

1.

Kui komisjon kavatseb koostada muu kui seadusandliku raporti või artikli 46 või 47 kohase raporti oma pädevusse kuuluvas küsimuses, mille kohta ei ole ettepanekut edastatud, on komisjonil selleks vaja esimeeste konverentsi luba.

Esimeeste konverents teeb otsuse esimese lõigu kohaselt esitatud raporti koostamise loa saamise taotluste kohta vastavalt rakendussätetele, mille ta ise kehtestab.

2.

Kui esimeeste konverents otsustab loa andmisest keelduda, peab ta seda põhjendama.

Kui raporti teema kuulub artiklis 46 osutatud parlamendi algatusõiguse alla, võib esimeeste konverents otsustada loa andmisest keelduda üksnes juhul kui aluslepingutes sätestatud tingimused ei ole täidetud.

3.

Artiklites 46 ja 47 osutatud juhtudel teeb esimeeste konverents otsuse kahe kuu jooksul.

4.

Parlamendile esitatud resolutsiooni ettepanekud vaadatakse läbi artiklis 160 sätestatud lühiettekandega menetluse kohaselt. Resolutsiooni ettepanekute muudatusettepanekuid ja osade kaupa või eraldi hääletamise taotlusi on lubatud täiskogul arutada üksnes siis, kui raportöör esitab need uue teabe arvessevõtmise eesmärgil või kui need esitab vähemalt kümnendik parlamendiliikmetest. Fraktsioonid võivad esitada alternatiivseid resolutsiooni ettepanekuid vastavalt artikli 181 lõikele 3. Komisjoni esitatud resolutsiooni ettepanekule ja selle muudatusettepanekutele kohaldatakse artiklit 190. Artiklit 190 kohaldatakse ka alternatiivsetele resolutsiooni ettepanekutele, mille üle toimub üks hääletus.

5.

Lõiget 4 ei kohaldata, kui raporti teema kuulub täiskogul arutatavate olulise tähtsusega küsimuste hulka, kui raport koostatakse artiklis 46 või 47 osutatud algatusõiguse kohaselt või kui on antud luba koostada raport strateegiaraportina (18).

Artikkel 55

Raporti koostamine

1.

Raportöör vastutab komisjoni raporti koostamise ja selle komisjoni nimel parlamendile esitamise eest.

2.

Seletuskirja koostamise eest vastutab raportöör ja seda ei panda hääletusele. Seletuskiri peab olema kooskõlas komisjonis vastu võetud resolutsiooni ettepaneku ja komisjoni esitatud muudatusettepanekutega. Vastasel juhul võib komisjoni esimees seletuskirja välja jätta.

3.

Raportis esitatakse raporti üle tervikuna toimunud hääletuse tulemus ja märgitakse kooskõlas artikli 218 lõikega 3, kuidas iga üksik liige hääletas.

4.

Vähemuse seisukohad võib esitada teksti tervikuna hääletusele panemise ajal ja vähemuse seisukohtade koostajate taotlusel võib need vormistada kuni 200 sõna sisaldava kirjaliku deklaratsioonina, mis lisatakse seletuskirjale.

Käesoleva lõike kohaldamisel tekkinud vaidlused lahendab komisjoni esimees.

5.

Komisjon võib komisjoni esimehe ettepanekul määrata kindlaks tähtaja, mille jooksul peab raportöör raporti projekti esitama. Tähtaega võib pikendada, samuti võib komisjon määrata uue raportööri.

6.

Pärast tähtaja möödumist võib komisjon teha oma esimehele ülesandeks taotleda talle edastatud asja võtmist parlamendi mõne järgmise istungi päevakorda. Arutelud ja hääletused võivad seejärel toimuda asjaomase komisjoni suulise ettekande alusel.

Artikkel 56

Komisjonide arvamused

1.

Kui komisjon, kellele parlament asja algselt läbivaatamiseks edastas, soovib kuulda teise komisjoni arvamust või kui mõni teine komisjon soovib avaldada arvamust komisjonile, kellele küsimus algselt läbivaatamiseks edastati, võivad sellised komisjonid esitada parlamendi presidendile taotluse määrata artikli 210 lõike 2 alusel üks komisjon vastutavaks komisjoniks ja teine nõuandvaks komisjoniks.

Nõuandev komisjon võib määrata oma liikmete või alaliste asendusliikmete hulgast arvamuse koostaja või esitada oma arvamuse esimehe saadetava kirja vormis.

2.

Kui arvamus puudutab õiguslikult siduva akti ettepanekut, koosneb arvamus komisjonile edastatud teksti muudatusettepanekutest, millele on asjakohasel juhul lisatud lühikesed selgitused. Selgituste eest vastutab nende autor ja neid ei panda hääletusele. Vajaduse korral võib nõuandev komisjon lisada ka kirjaliku lühiselgituse arvamuse kohta tervikuna. Kirjaliku lühiselgituse koostamise eest vastutab arvamuse koostaja.

Kui arvamus ei puuduta õiguslikult siduva akti ettepanekut, koosneb arvamus ettepanekutest vastutava komisjoni esitatud resolutsiooni ettepaneku osade kohta.

Vastutav komisjon paneb muudatusettepanekud või ettepanekud hääletusele.

Nõuandev komisjon käsitleb arvamuses ainult neid teemasid, mis kuuluvad tema vastutusalasse.

3.

Vastutav komisjon määrab kindlaks tähtaja, mille jooksul nõuandev komisjon peab esitama arvamuse, et vastutav komisjon saaks seda arvesse võtta. Väljakuulutatud ajakavas tehtavatest muudatustest teavitab vastutav komisjon viivitamata nõuandvat komisjoni või nõuandvaid komisjone. Enne tähtaja möödumist vastutav komisjon lõplikke järeldusi ei tee.

4.

Teise võimalusena võib nõuandev komisjon otsustada, et ta esitab oma seisukoha muudatusettepanekutena, mis esitakse pärast nende vastuvõtmist otse vastutavale komisjonile. Need muudatusettepanekud esitab nõuandva komisjoni nimel esimees või arvamuse koostaja.

5.

Nõuandev komisjon esitab lõikes 4 osutatud muudatusettepanekud vastutava komisjoni poolt muudatusettepanekute esitamiseks kindlaks määratud tähtaja jooksul.

6.

Kõik nõuandva komisjoni vastuvõetud arvamused ja muudatusettepanekud lisatakse vastutava komisjoni raportile.

7.

Nõuandev komisjon käesoleva artikli tähenduses ei saa esitada muudatusettepanekuid täiskogule läbivaatamiseks.

8.

Nõuandva komisjoni esimees ja arvamuse koostaja kutsutakse nõuandjatena osalema vastutava komisjoni koosolekutel, millel käsitletakse ühist teemat.

Artikkel 57

Kaasatud komisjoni menetlus

1.

Kui esimeeste konverentsile on artikli 211 kohaselt edastatud küsimus pädevuse kohta ja esimeeste konverents on VI lisa põhjal arvamusel, et valdkond kuulub peaaegu võrdselt kahe või enama komisjoni pädevusse või valdkonna eri osad kuuluvad kahe või enama komisjoni pädevusse, kohaldatakse artiklit 56 koos järgmiste täiendavate sätetega:

asjaomased komisjonid lepivad ühiselt kokku ajakava;

asjaomased raportöörid teavitavad pidevalt üksteist ning püüavad jõuda kokkuleppele nii oma komisjonidele esitatavates tekstides kui ka muudatusettepanekuid puudutavates seisukohtades;

asjaomased esimehed ja raportöörid järgivad hea ja lojaalse koostöö põhimõtet; nad määravad ühiselt kindlaks need teksti osad, mis kuuluvad komisjonide ainupädevusse või nende jagatud pädevusse, ning lepivad kokku omavahelise koostöö täpse korra; kui pädevuse küsimuses on lahkarvamusi, esitatakse küsimus asjaomase komisjoni taotlusel esimeeste konverentsile; esimeeste konverents võib otsustada pädevuse jagunemise üle või otsustada, et kohaldatakse komisjonide ühismenetlust vastavalt artiklile 58; otsuse tegemisel järgib esimeeste konverents artiklis 211 sätestatud menetlust ja tähtaega;

vastutav komisjon kiidab kaasatud komisjoni muudatusettepanekud heaks ilma hääletuseta, kui need puudutavad küsimusi, mis kuuluvad kaasatud komisjoni ainupädevusse; kui vastutav komisjon ei arvesta kaasatud komisjoni ainupädevust, võib kaasatud komisjon esitada muudatusettepanekud otse täiskogule; kui vastutav komisjon ei võta vastu muudatusettepanekuid küsimuses, mis kuulub vastutava komisjoni ja kaasatud komisjoni jagatud pädevusse, võib kaasatud komisjon esitada need muudatusettepanekud otse täiskogule;

kui ettepaneku osas toimub lepitusmenetlus, arvatakse kaasatud komisjonide raportöörid parlamendi delegatsiooni.

Esimeeste konverentsi otsust kaasatud komisjoni menetluse kohta kohaldatakse kõnealuse menetluse kõigile etappidele.

Vastutava komisjoni staatusega seotud õigusi teostab juhtiv komisjon. Oma õiguste teostamisel arvestab juhtiv komisjon kaasatud komisjoni eriõigusi. Eelkõige peab juhtiv komisjon järgima lojaalse koostöö kohustust seoses ajakavaga ning kaasatud komisjoni õigust teha otsus tema ainupädevusse kuuluvate muudatusettepanekute kohta, mis esitatakse täiskogule.

2.

Käesolevas artiklis sätestatud menetlust ei kohaldata soovitustele, mille vastutav komisjon artikli 105 alusel vastu võtab.

Artikkel 58

Komisjonide ühismenetlus

1.

Esimeeste konverents võib juhul, kui tema poole pöördutakse pädevusküsimuses artikli 211 alusel, otsustada, et kohaldatakse komisjonide ühiste koosolekute ja ühise hääletusega menetlust, kui:

valdkond on VI lisa alusel lahutamatult seotud mitme komisjoni vastutusalaga ning

esimeeste konverents leiab, et tegemist on väga olulise küsimusega.

2.

Sellisel juhul koostavad vastavad raportöörid üheainsa raporti projekti, mille asjaomased komisjonid läbi vaatavad ja mis pannakse hääletusele asjaomaste komisjonide esimeeste ühisel juhtimisel.

Kõikides menetlusetappides võivad vastutava komisjoni staatusega kaasnevaid õigusi kasutada ainult need asjaomased komisjonid, kes tegutsevad ühiselt. Asjaomased komisjonid võivad moodustada töörühmi koosolekute ja hääletuste ettevalmistamiseks.

3.

Seadusandliku tavamenetluse teisel lugemisel vaadatakse nõukogu seisukoht läbi asjaomaste komisjonide ühisel koosolekul, mis asjaomaste komisjonide esimeeste kokkuleppe puudumisel toimub nõukogu seisukoha parlamendile edastamisele järgneva esimese parlamendi organite koosolekuteks ettenähtud nädala kolmapäeval. Kui järgmist koosolekut ei ole kokku lepitud, kutsub selle kokku komisjonide esimeeste konverentsi esimees. Soovitus teisele lugemisele pannakse hääletusele ühisel koosolekul asjaomaste komisjonide raportööride koostatud ühise teksti alusel või selle puudumisel asjaomaste komisjonide esitatud muudatusettepanekute alusel.

Seadusandliku tavamenetluse kolmandal lugemisel kuuluvad asjaomaste komisjonide esimehed ja raportöörid lepituskomitee delegatsiooni ametiülesannetest tulenevalt.

3. PEATÜKK

Seadusandlik tavamenetlus

1. JAGU – ESIMENE LUGEMINE

Artikkel 59

Esimese lugemise hääletus parlamendis

1.

Parlament võib seadusandliku akti eelnõu heaks kiita, seda muuta või selle tagasi lükata.

2.

Kõigepealt pannakse parlamendis hääletusele vastutava komisjoni, fraktsiooni või vähemalt miinimumlävendile vastava arvu parlamendiliikmete kirjalikult esitatud ettepanekud seadusandliku akti eelnõu viivitamata tagasilükkamiseks.

Tagasilükkamise ettepaneku vastuvõtmise korral palub president seadusandliku akti eelnõu esitanud institutsioonil eelnõu tagasi võtta.

Kui eelnõu esitanud institutsioon võtab eelnõu tagasi, kuulutab president menetluse lõppenuks.

Kui eelnõu esitanud institutsioon ei võta seadusandliku akti eelnõu tagasi, teeb president teatavaks, et parlamendi esimene lugemine on lõppenud, välja arvatud juhul, kui parlament otsustab vastutava komisjoni esimehe, raportööri, fraktsiooni või vähemalt miinimumlävendile vastava arvu parlamendiliikmete ettepanekul saata küsimuse vastutavale komisjonile uuesti läbivaatamiseks.

Kui tagasilükkamise ettepanekut vastu ei võeta, jätkab parlament menetlust lõigete 3, 4 ja 5 kohaselt.

3.

Eelisjärjekorras pannakse ühele hääletusele esialgsed kokkulepped, mille vastutav komisjon on esitanud vastavalt artikli 74 lõikele 4, välja arvatud juhul, kui parlament otsustab vastavalt lõikele 4 fraktsiooni või vähemalt miinimumlävendile vastava arvu parlamendiliikmete taotlusel panna selle asemel hääletusele muudatusettepanekud. Sellisel juhul otsustab parlament ka seda, kas muudatusettepanekud pannakse hääletusele kohe. Vastasel juhul kehtestab parlament muudatusettepanekute jaoks uue tähtaja ja hääletamine toimub mõnel edaspidisel istungil.

Kui esialgne kokkulepe võetakse ühel hääletusel vastu, teeb president teatavaks, et parlamendi esimene lugemine on lõppenud.

Kui esialgset kokkulepet ei võeta antud häälte enamusega ühel hääletusel vastu, määrab president seadusandliku akti eelnõule muudatusettepanekute esitamiseks uue tähtaja. Muudatusettepanekud pannakse parlamendi esimese lugemise lõpetamiseks hääletusele mõnel edaspidisel istungil.

4.

Seejärel pannakse hääletusele seadusandliku akti eelnõu käsitlevad muudatusettepanekud, sh vajaduse korral esialgse kokkuleppe üksikud osad, kui on esitatud taotlus osade kaupa või eraldi hääletuseks või kui on esitatud konkureerivaid muudatusettepanekuid, välja arvatud juhul, kui vastavalt lõikele 2 on vastu võetud tagasilükkamise ettepanek või vastavalt lõikele 3 on vastu võetud esialgne kokkulepe.

Enne kui parlament hääletab muudatusettepanekuid, võib president paluda Euroopa Komisjonil esitada nende kohta oma seisukoht ja nõukogul oma kommentaarid.

Pärast muudatusettepanekute hääletamist paneb parlament hääletusele kogu seadusandliku akti eelnõu muudetud või muutmata kujul.

Kui seadusandliku akti eelnõu võetakse muudetud või muutmata kujul vastu, teeb president teatavaks, et esimene lugemine on lõppenud, välja arvatud juhul, kui parlament otsustab vastutava komisjoni esimehe või raportööri või fraktsiooni või vähemalt miinimumlävendile vastava arvu parlamendiliikmete ettepanekul saata eelnõu tagasi vastutavale komisjonile institutsioonidevahelisteks läbirääkimisteks kooskõlas artiklitega 60 ja 74.

Kui seadusandliku akti eelnõu ei võeta antud häälte enamusega muutmata või muudetud kujul vastu, teeb president teatavaks, et esimene lugemine on lõppenud, välja arvatud juhul, kui parlament otsustab vastutava komisjoni esimehe või raportööri või fraktsiooni või vähemalt miinimumlävendile vastava arvu parlamendiliikmete ettepanekul saata eelnõu vastutavale komisjonile uuesti läbivaatamiseks.

5.

Pärast lõigete 2, 3 ja 4 kohaseid hääletusi ja nendele järgnevaid seadusandliku resolutsiooni projekti kohta esitatud võimalikke menetluslikke taotlusi puudutavate muudatusettepanekute hääletamist loetakse seadusandlik resolutsioon vastuvõetuks. Vajaduse korral muudetakse seadusandlikku resolutsiooni vastavalt artikli 203 lõikele 2, et võtta arvesse lõigete 2, 3 ja 4 kohaselt toimunud hääletuste tulemus.

President edastab seadusandliku resolutsiooni teksti ja parlamendi seisukoha nõukogule ja Euroopa Komisjonile ning juhul, kui seadusandliku akti eelnõu esitas liikmesriikide rühm, Euroopa Kohus või Euroopa Keskpank, ka eelnõu esitajale.

Artikkel 60

Tagasisaatmine vastutavale komisjonile

Kui asi saadetakse vastavalt artiklile 59 vastutavale komisjonile uuesti läbivaatamiseks või vastavalt artiklile 74 institutsioonidevahelisteks läbirääkimisteks, annab vastutav komisjon parlamendile suuliselt või kirjalikult nelja kuu jooksul aru. Esimeeste konverents võib seda tähtaega pikendada.

Kui asi on komisjonile tagasi saadetud, peab juhtiv komisjon enne kasutatava menetluse kohta otsuse tegemist võimaldama artikli 57 kohaselt kaasatud komisjonil otsustada, millised muudatusettepanekud kuuluvad kaasatud komisjoni ainupädevusse ja eelkõige millised muudatusettepanekud tuleb uuesti täiskogule esitada.

Parlament võib otsustada, et pärast raporti vastuvõtmist vastutavas komisjonis, kellele küsimus tagasi saadeti, toimub lõppjärelduste tegemiseks arutelu, kui see on asjakohane.

Artikkel 61

Ettepaneku uuesti menetlemine parlamendis

1.

Vastutava komisjoni taotlusel palub president Euroopa Komisjonil saata oma ettepanek parlamendile uueks läbivaatamiseks juhul, kui

Euroopa Komisjon pärast seda, kui parlament on oma seisukoha vastu võtnud, asendab oma esialgse ettepaneku uue ettepanekuga, muudab seda oluliselt või kavatseb seda oluliselt muuta, välja arvatud juhul, kui seda tehakse parlamendi seisukoha arvestamiseks,

ettepanekus käsitletud probleemi olemus on aja möödudes või asjaolude muutudes oluliselt muutunud või

pärast parlamendi seisukoha esitamist on toimunud uued parlamendivalimised ja esimeeste konverents peab ettepaneku uuesti läbivaatamist soovitavaks.

2.

Kui kavas on muuta ettepaneku õiguslikku alust, mille tõttu seadusandlikku tavamenetlust enam ei kohaldata, arutavad parlamendi president, nõukogu eesistuja ja Euroopa Komisjoni president või nende esindajad seda vastavalt paremat õigusloomet käsitleva institutsioonidevahelise kokkuleppe punktile 25.

3.

Kui Euroopa Komisjon või nõukogu kavatseb parlamendi esimese lugemise seisukohas sisalduvat õiguslikku alust muuta nii, et seadusandlikku tavamenetlust enam ei kohaldata, palub president vastutava komisjoni taotlusel pärast lõikes 2 osutatud arutamist nõukogul saata õiguslikult siduva akti eelnõu parlamendile uuesti läbivaatamiseks.

Artikkel 62

Esimese lugemise kokkulepe

Kui nõukogu teavitab Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõike 4 alusel parlamenti, et on parlamendi seisukoha heaks kiitnud, teatab president parlamendis pärast lõplikku vormistamist vastavalt artiklile 203, et seadusandlik akt on vastu võetud parlamendi seisukohale vastavas sõnastuses.

2. JAGU – TEINE LUGEMINE

Artikkel 63

Nõukogu seisukoha edastamine

1.

Nõukogu seisukoht edastatakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 alusel siis, kui parlamendi president annab sellest täiskogu istungil teada. President teeb seisukoha teatavaks pärast seda, kui on saanud dokumendid, mis sisaldavad nõukogu seisukohta, kõiki seisukoha vastuvõtmise ajal nõukogu protokolli kantud deklaratsioone, põhjusi, mis viisid nõukogu seisukoha vastuvõtmiseni, ja Euroopa Komisjoni seisukohta; kõik dokumendid peavad olema tõlgitud Euroopa Liidu ametlikesse keeltesse. President teeb nõukogu seisukoha teatavaks osaistungjärgul, mis järgneb nimetatud dokumentide saamisele.

Enne teatavakstegemist teeb president, pärast konsulteerimist vastutava komisjoni esimehe või raportööri või mõlemaga, kindlaks, et saadud tekst on tõesti nõukogu esimese lugemise seisukoht ning artiklis 61 sätestatud tingimusi ei kohaldata. Vastasel korral püüab president koos vastutava komisjoniga ja võimaluse korral kokkuleppel nõukoguga leida sobiva lahenduse.

2.

Samal päeval, kui nõukogu seisukoht tehakse parlamendis teatavaks, loetakse see ühtlasi esimese lugemise raames edastatuks vastutavale komisjonile.

3.

Kõnealuste teadete loetelu avaldatakse istungi protokollis koos vastutava komisjoni nimega.

Artikkel 64

Tähtaegade pikendamine

1.

President pikendab vastutava komisjoni esimehe taotlusel teise lugemise tähtaegu vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõikele 14.

2.

President annab parlamendile teada igast parlamendi või nõukogu algatusel kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõikega 14 toimunud tähtaja pikendamisest.

Artikkel 65

Menetlus vastutavas komisjonis

1.

Nõukogu seisukoht kantakse prioriteedina vastutava komisjoni esimese koosoleku päevakorda, mis järgneb seisukoha teatavakstegemisele. Nõukogu võib kutsuda oma seisukohta tutvustama.

2.

Kui vastutav komisjon ei otsustata teisiti, on teisel lugemisel sama raportöör, kes esimesel lugemiselgi.

3.

Vastutavas komisjonis toimuvale menetlusele kohaldatakse artikli 68 lõigete 2 ja 3 sätteid, mis käsitlevad nõukogu seisukoha kohta esitatud muudatusettepanekute lubatavust; ettepanekuid lükata seisukoht tagasi ja muudatusettepanekuid võivad esitada üksnes vastutava komisjoni liikmed või alalised asendusliikmed. Komisjon teeb otsuse antud häälte enamusega.

4.

Vastutav komisjon esitab teise lugemise soovituse, milles tehakse ettepanek nõukogu poolt vastu võetud seisukoht heaks kiita, seda muuta või see tagasi lükata. Soovitus sisaldab lühiselgitust esitatud otsuse kohta.

5.

Artikleid 51, 52, 56 ja 198 teisele lugemisele ei kohaldata.

Artikkel 66

Esitamine parlamendile

Nõukogu seisukoht ja vastutava komisjoni soovitus teisele lugemisele (kui see on olemas) kantakse automaatselt selle osaistungjärgu päevakorra projekti, mille kolmapäev eelneb ja on kõige lähemal kolmekuuse tähtaja või juhul, kui tähtaega pikendatakse artikli 64 alusel, neljakuuse tähtaja möödumise kuupäevale, välja arvatud juhul, kui selle küsimusega on tegeletud mõnel varasemal osaistungjärgul.

Artikkel 67

Teise lugemise hääletus parlamendis

1.

Kõigepealt pannakse parlamendis hääletusele vastutava komisjoni, fraktsiooni või vähemalt miinimumlävendile vastava arvu parlamendiliikmete kirjalikult esitatud ettepanekud nõukogu seisukoha viivitamata tagasilükkamiseks. Tagasilükkamise ettepaneku vastuvõtmiseks on vaja parlamendi liikmete häälteenamust.

Kui tagasilükkamise ettepanek võetakse vastu, lükatakse nõukogu seisukoht tagasi ja president kuulutab parlamendis seadusandliku menetluse lõppenuks.

Kui kõnealust tagasilükkamise ettepanekut vastu ei võeta, jätkab parlament menetlust vastavalt lõigetele 2–5.

2.

Eelisjärjekorras pannakse ühele hääletusele esialgsed kokkulepped, mille vastutav komisjon on esitanud vastavalt artikli 74 lõikele 4, välja arvatud juhul, kui parlament otsustab vastavalt lõikele 3 panna fraktsiooni või vähemalt miinimumlävendile vastava arvu parlamendiliikmete taotlusel viivitamata hääletusele muudatusettepanekud.

Kui esialgne kokkulepe võetakse parlamendi liikmete häälteenamusega ühel hääletusel vastu, teeb president parlamendis teatavaks, et parlamendi teine lugemine on lõppenud.

Kui esialgset kokkulepet ei võeta parlamendi liikmete häälteenamusega ühel hääletusel vastu, jätkab parlament menetlust vastavalt lõigetele 3–5.

3.

Seejärel pannakse hääletusele nõukogu seisukohale esitatud muudatusettepanekud, sh need, mis sisaldusid vastutava komisjoni poolt vastavalt artikli 74 lõikele 4 esitatud esialgses kokkuleppes, välja arvatud juhul, kui vastavalt lõikele 1 on vastu võetud tagasilükkamise ettepanek või kui vastavalt lõikele 2 on vastu võetud esialgne kokkulepe. Nõukogu seisukohale esitatud muudatusettepanekud võetakse vastu parlamendi liikmete häälteenamusega.

Enne muudatusettepanekute hääletamist võib president paluda Euroopa Komisjonil esitada nende kohta oma seisukoha ja nõukogul oma kommentaarid.

4.

Isegi kui parlament hääletab lõike 1 kohaselt nõukogu seisukoha tagasilükkamise algse ettepaneku vastu, võib parlament vastutava komisjoni esimehe või raportööri või fraktsiooni või vähemalt miinimumlävendile vastava arvu parlamendiliikmete ettepanekul arutada järgmist tagasilükkamise ettepanekut pärast muudatusettepanekute hääletamist vastavalt lõikele 2 või 3. Sellise ettepaneku vastuvõtmiseks on vaja parlamendi liikmete enamust.

Kui nõukogu seisukoht lükatakse tagasi, kuulutab president parlamendis seadusandliku menetluse lõppenuks.

5.

Pärast lõigete 1–4 kohaseid hääletusi ja nendele järgnevaid võimalike seadusandliku resolutsiooni projekti kohta esitatud menetluslikke taotlusi puudutavate muudatusettepanekute hääletusi teeb president teatavaks, et parlamendi teine lugemine on lõppenud ja seadusandlik resolutsioon loetakse vastuvõetuks. Vajaduse korral muudetakse seadusandlikku resolutsiooni kooskõlas artikli 203 lõikega 2, et võtta arvesse lõigete 1–4 kohaselt toimunud hääletuste või artikli 69 kohaldamise tulemust.

President edastab seadusandliku resolutsiooni teksti ja parlamendi võimaliku seisukoha nõukogule ja Euroopa Komisjonile.

Kui nõukogu seisukoha tagasilükkamise või muutmise ettepanekuid ei esitata, loetakse seisukoht heakskiidetuks.

Artikkel 68

Nõukogu seisukoha kohta esitatud muudatusettepanekute lubatavus

1.

Nõukogu seisukoha muutmise ettepanekuid võivad parlamendile läbivaatamiseks esitada vastutav komisjon, fraktsioon või vähemalt miinimumlävendile vastav arv parlamendiliikmeid.

2.

Nõukogu seisukoha kohta esitatud muudatusettepanek on lubatav üksnes juhul, kui see vastab artiklitele 180 ja 181 ning sellega taotletakse:

a)

parlamendi poolt esimesel lugemisel vastu võetud seisukoha täielikku või osalist taastamist või

b)

kompromissi saavutamist nõukogu ja parlamendi vahel või

c)

nõukogu seisukoha selle osa muutmist, mis esimesele lugemisele esitatud ettepanekust puudus või mille sisu oli erinev, või

d)

uue fakti või uue õigusliku olukorra arvessevõtmist, mis on ilmnenud või tekkinud pärast parlamendi seisukoha vastuvõtmist esimesel lugemisel.

Presidendi otsust tunnistada muudatusettepanek lubatavaks või jätta see lubatavaks tunnistamata ei saa vaidlustada.

3.

Kui pärast esimest lugemist on toimunud uued valimised, kuid artiklit 61 ei ole kohaldatud, võib president otsustada kaotada lõikes 2 toodud lubatavuse piirangud.

Artikkel 69

Teise lugemise kokkulepe

Kui muudatusettepanekute ja nõukogu seisukoha tagasilükkamise ettepanekute esitamiseks ning hääletusele panemiseks ette nähtud aja jooksul ei esitata artiklite 67 ja 68 alusel nõukogu seisukoha tagasilükkamise ettepanekut ega ühtegi seisukoha muutmise ettepanekut, teatab president parlamendis, et esitatud õigusakt on vastu võetud.

3. JAGU – SEADUSANDLIKU TAVAMENETLUSE KÄIGUS PEETAVAD INSTITUTSIOONIDEVAHELISED LÄBIRÄÄKIMISED

Artikkel 70

Üldsätted

Teiste institutsioonidega võib läbirääkimisi, mille eesmärk on saavutada seadusandliku menetluse käigus kokkulepe, alustada ainult siis, kui selleks on tehtud otsus vastavalt artiklile 71, 72 või 73 või kui parlament on ettepaneku tagasi saatnud institutsioonidevahelisteks läbirääkimisteks. Läbirääkimistel järgitakse esimeeste konverentsi kehtestatud eeskirja (19).

Artikkel 71

Parlamendi esimesele lugemisele eelnevad läbirääkimised

1.

Kui komisjon on artikli 51 alusel vastu võtnud seadusandliku raporti, võib ta oma liikmete häälteenamusega võtta vastu otsuse alustada selle raporti alusel läbirääkimisi.

2.

Läbirääkimiste alustamise otsused tehakse komisjonis teatavaks otsuse vastuvõtmisele järgneva osaistungjärgu alguses. Parlamendile teatavakstegemisele järgneva päeva lõpuks võivad parlamendiliikmed või fraktsioon(id) vastavalt vähemalt keskmisele lävendile taotleda kirjalikult, et komisjoni otsus läbirääkimiste alustamise kohta pandaks hääletusele. Parlament hääletab otsuse üle sama osaistungjärgu jooksul.

Kui esimeses lõigus sätestatud tähtajaks ühtegi taotlust esitatud ei ole, annab president sellest parlamendile teada. Kui taotlus on esitatud, võib president anda vahetult enne hääletamist sõna ühele sõnavõtjale komisjoni läbirääkimiste alustamise otsuse poolt ja ühele sõnavõtjale selle otsuse vastu. Kumbki kõneleja võib esineda kuni kaheminutilise avaldusega.

3.

Kui parlament lükkab läbirääkimiste alustamist käsitleva komisjoni otsuse tagasi, võetakse seadusandliku akti eelnõu ja vastutava komisjoni raport järgmise osaistungjärgu päevakorda ja president määrab muudatusettepanekute esitamise tähtaja. Kohaldatakse artikli 59 lõiget 4.

4.

Läbirääkimisi võib alustada igal ajal, kui lõike 2 esimeses lõigus sätestatud tähtaeg on möödunud, ilma et oleks esitatud taotlust panna läbirääkimiste alustamist käsitlev otsus parlamendis hääletusele. Kui selline taotlus on esitatud, võib läbirääkimisi alustada pärast seda, kui läbirääkimiste alustamist käsitlev komisjoni otsus on parlamendis heaks kiidetud.

Artikkel 72

Nõukogu esimesele lugemisele eelnevad läbirääkimised

Kui parlament võtab esimesel lugemisel oma seisukoha vastu, käsitatakse seda volitusena läbirääkimisteks teiste institutsioonidega. Pärast seda võib vastutav komisjon igal ajal oma liikmete häälteenamusega võtta vastu otsuse alustada läbirääkimisi. Otsusest antakse parlamendile teada komisjonis toimunud hääletusele järgneva parlamendi osaistungjärgu ajal ja otsustele tuleb osutada ka osaistungjärgu protokollis.

Artikkel 73

Parlamendi teisele lugemisele eelnevad läbirääkimised

Kui nõukogu esimese lugemise seisukoht on edastatud vastutavale komisjonile, käsitatakse parlamendi esimese lugemise seisukohta artikli 68 kohaselt volitusena läbirääkimiste pidamiseks teiste institutsioonidega. Pärast seda võib vastutav komisjon otsustada läbirääkimisi alustada igal ajal.

Kui nõukogu esimese lugemise seisukoht sisaldab osi, mida seadusandliku akti eelnõu või parlamendi esimese lugemise seisukoht ei hõlma, võib komisjon võtta läbirääkimisrühma jaoks vastu suunised, sealhulgas nõukogu seisukoha muudatusettepanekute vormis.

Artikkel 74

Läbirääkimiste pidamine

1.

Parlamendi läbirääkimisrühma juhib raportöör ja juhatab vastutava komisjoni esimees või esimehe määratud aseesimees. Läbirääkimisrühm koosneb vähemalt osaleda soovivate fraktsioonide variraportööridest.

2.

Kõik dokumendid, mida on kavas arutada kohtumisel nõukogu ja Euroopa Komisjoniga (kolmepoolne kohtumine), edastatakse läbirääkimisrühmale vähemalt 48 tundi või kiireloomulistel juhtudel vähemalt 24 tundi enne kolmepoolset kohtumist.

3.

Pärast iga kolmepoolset kohtumist annavad läbirääkimisrühma juhataja ja raportöör läbirääkimisrühma nimel aru vastutava komisjoni järgmisel koosolekul.

Kui komisjoni koosolekut ei ole võimalik õigeaegselt kokku kutsuda, annavad läbirääkimisrühma juhataja ja raportöör läbirääkimisrühma nimel aru komisjoni koordinaatorite järgmisel koosolekul.

4.

Kui läbirääkimiste tulemusel saavutatakse esialgne kokkulepe, teatatakse sellest viivitamata vastutavale komisjonile. Viimase kolmepoolse kohtumise tulemusi kajastavad dokumendid tehakse vastutavale komisjonile kättesaadavaks ja avaldatakse. Esialgne kokkulepe esitatakse vastutavale komisjonile, kes teeb otsuse selle heakskiitmise kohta ühel hääletusel antud häälte enamusega. Kui esialgne kokkulepe kiidetakse heaks, esitatakse see parlamendile läbivaatamiseks ja näidatakse selgelt ära kõik seadusandliku akti eelnõusse tehtud muudatused.

5.

Kui asjaomased komisjonid ei jõua artiklite 57 ja 58 kohaselt kokkuleppele, määrab läbirääkimiste alustamise ja pidamise üksikasjalikud eeskirjad kindlaks komisjonide esimeeste konverentsi esimees nimetatud artiklites sätestatud põhimõtete kohaselt.

4. JAGU – LEPITUS JA KOLMAS LUGEMINE

Artikkel 75

Tähtaegade pikendamine

1.

President pikendab lepituskomitees osaleva parlamendi delegatsiooni taotlusel kolmanda lugemise tähtaega vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõikele 14.

2.

President teavitab parlamenti igast parlamendi või nõukogu algatusel vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõikele 14 toimunud tähtaja pikendamisest.

Artikkel 76

Lepituskomitee kokkukutsumine

Kui nõukogu teatab parlamendile, et ta ei kiida kõiki parlamendi poolt nõukogu seisukohale esitatud muudatusettepanekuid heaks, lepivad president ja nõukogu kokku lepituskomitee esimese koosoleku aja ja koha. Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõikes 10 sätestatud kuuenädalast või pikendamise korral kaheksanädalast tähtaega hakatakse arvestama alates lepituskomitee esimese koosoleku päevast.

Artikkel 77

Delegatsioon lepituskomitees

1.

Lepituskomitee parlamendi delegatsiooni kuulub sama palju parlamendiliikmeid, kui on liikmeid nõukogu delegatsioonis.

2.

Delegatsiooni poliitiline koosseis vastab parlamendi jagunemisele fraktsioonideks. Esimeeste konverents määrab kindlaks, kui palju parlamendiliikmeid igast fraktsioonist parlamendi delegatsiooni kuulub.

3.

Fraktsioonid nimetavad delegatsiooni liikmed iga lepitusmenetluse jaoks eraldi, soovitavalt vastutavast komisjonist, välja arvatud kolm liiget, kes nimetatakse 12 kuuks järjestikuste delegatsioonide alalisteks liikmeteks. Fraktsioonid nimetavad kõnealused kolm liiget asepresidentide hulgast, nii et esindatud on vähemalt kaks fraktsiooni. Delegatsiooni liikmed on alati ka vastutava komisjoni esimees ja teise lugemise raportöör ning kaasatud komisjonide raportöörid.

4.

Delegatsioonis esindatud fraktsioonid nimetavad asendusliikmed.

5.

Fraktsioon, kes ei ole delegatsioonis esindatud, võib saata ühe esindaja delegatsiooni parlamendisisestele ettevalmistavatele koosolekutele. Kui delegatsiooni ei kuulu ühtegi fraktsioonilise kuuluvuseta parlamendiliiget, võib delegatsiooni parlamendisisestel ettevalmistavatel koosolekutel osaleda üks fraktsioonilise kuuluvuseta parlamendiliige.

6.

Delegatsiooni juhib president või üks kolmest alalisest liikmest.

7.

Delegatsioon teeb otsused oma liikmete häälteenamusega. Delegatsiooni arutelud ei ole avalikud.

Täiendavad lepituskomitee delegatsiooni tööd käsitlevad menetlusreeglid kehtestab esimeeste konverents.

8.

Delegatsioon annab parlamendile lepitusmenetluse tulemustest aru.

Artikkel 78

Ühine tekst

1.

Kui lepituskomitee jõuab kokkuleppele ühises tekstis, võetakse küsimus selle parlamendi istungi päevakorda, mis peetakse kuue nädala jooksul või tähtaja pikendamise korral kaheksa nädala jooksul alates kuupäevast, kui lepituskomitee kiitis ühise teksti heaks.

2.

Lepituskomitee parlamendi delegatsiooni juht või mõni teine parlamendiliige, kellele see ülesanne on antud, teeb ühise teksti kohta avalduse, millele lisatakse raport.

3.

Ühisele tekstile ei saa esitada muudatusettepanekuid.

4.

Ühine tekst pannakse hääletusele tervikuna ja selle üle toimub üks hääletus. Ühine tekst kiidetakse heaks antud häälte enamusega.

5.

Kui lepituskomitee ei jõua ühises tekstis kokkuleppele, teeb lepituskomitee parlamendi delegatsiooni juht või mõni teine parlamendiliige, kellele see ülesanne on antud, avalduse. Avaldusele järgneb arutelu.

6.

Teisele lugemisele järgneva parlamendi ja nõukogu lepitusmenetluse ajal ettepanekut parlamendikomisjonile tagasi ei saadeta.

7.

Artikleid 51, 52 ja 56 kolmandale lugemisele ei kohaldata.

5. JAGU – MENETLUSE LÕPETAMINE

Artikkel 79

Vastuvõetud õigusaktide allkirjastamine ja avaldamine

Pärast vastuvõetud teksti lõplikku vormistamist vastavalt artiklile 203 ja VIII lisale ning pärast kontrollimist, et menetlus on nõuetekohaselt lõpule viidud, kirjutavad parlamendi president ja peasekretär seadusandliku tavamenetluse kohaselt vastu võetud õigusaktidele alla.

Pärast õigusakti allkirjastamist korraldavad parlamendi ja nõukogu peasekretärid õigusakti avaldamise Euroopa Liidu Teatajas.

4. PEATÜKK

Nõuandemenetluse erisätted

Artikkel 80

Õiguslikult siduva akti ettepaneku muutmine

Kui Euroopa Komisjon kavatseb oma õiguslikult siduva akti ettepanekut muuta või selle uuega asendada, võib vastutav komisjon ettepaneku läbivaatamise edasi lükata, kuni ta on saanud uue ettepaneku või Euroopa Komisjoni muudatused.

Artikkel 81

Euroopa Komisjoni seisukoht muudatusettepanekute kohta

Enne kui vastutav komisjon asub läbi viima õiguslikult siduva akti ettepaneku lõpphääletust, võib ta paluda, et Euroopa Komisjon teataks oma seisukoha ettepaneku kõikide muudatusettepanekute kohta, mille vastutav komisjon on vastu võtnud.

Euroopa Komisjoni seisukoht lisatakse raportile, kui see on asjakohane.

Artikkel 82

Hääletus parlamendis

Artikli 59 lõikeid 1, 2, 4 ja 5 kohaldatakse vajalike muudatustega.

Artikkel 83

Tegevus parlamendi seisukoha võtmise järel

1.

Pärast seda, kui parlament on võtnud seisukoha õiguslikult siduva akti eelnõu kohta, jälgivad vastutava komisjoni esimees ja raportöör menetluse käiku kuni akti eelnõu vastuvõtmiseni nõukogus, eelkõige eesmärgiga tagada, et nõukogu ja Euroopa Komisjon järgiksid kõiki oma kohustusi, mis nad parlamendi seisukohaga seoses on võtnud. Vastutava komisjoni esimees ja raportöör annavad vastutavale komisjonile korrapäraselt aru.

2.

Vastutav komisjon võib kutsuda Euroopa Komisjoni ja nõukogu asja arutama.

3.

Kõnealuse menetluse igal etapil võib vastutav komisjon, kui ta peab seda vajalikuks, esitada resolutsiooni ettepaneku, milles soovitatakse, et parlament:

paluks Euroopa Komisjonil oma ettepanek tagasi võtta,

paluks Euroopa Komisjonil või nõukogul saata ettepanek artikli 84 alusel parlamendile uuesti läbivaatamiseks või paluks Euroopa Komisjonil esitada uue ettepaneku või

otsustaks võtta muid meetmeid, mida ta peab vajalikuks.

Resolutsiooni ettepanek lisatakse selle osaistungjärgu päevakorra projekti, mis järgneb resolutsiooni ettepaneku vastuvõtmisele vastutavas komisjonis.

Artikkel 84

Ettepaneku uuesti menetlemine parlamendis

1.

Vastutava komisjoni taotlusel palub president nõukogul parlamendiga uuesti konsulteerida samadel asjaoludel ja tingimustel, nagu on sätestatud artikli 61 lõikes 1. Vastutava komisjoni taotluse palub president nõukogul parlamendiga uuesti konsulteerida ka siis, kui nõukogu muudab õiguslikult siduva akti eelnõud, mille kohta parlament oma seisukoha algselt esitas, oluliselt või kavatseb seda oluliselt muuta, välja arvatud juhul, kui seda tehakse parlamendi muudatusettepanekute sisseviimiseks.

2.

President palub õiguslikult siduva akti eelnõu saata parlamendile uuesti läbivaatamiseks käesolevas artiklis kirjeldatud asjaoludel ka siis, kui parlament seda fraktsiooni või vähemalt miinimumlävendile vastava arvu parlamendiliikmete ettepanekul otsustab.

5. PEATÜKK

Konstitutsioonilised küsimused

Artikkel 85

Aluslepingute tavaline läbivaatamine

1.

Kooskõlas artiklitega 46 ja 54 võib vastutav komisjon esitada parlamendile raporti, mis sisaldab ettepanekuid nõukogule aluslepingute muutmiseks.

2.

Kui parlamendiga konsulteeritakse Euroopa Liidu lepingu artikli 48 lõike 3 alusel aluslepingute muudatusettepanekute läbivaatamist pooldava Euroopa Ülemkogu otsuse ettepaneku küsimuses, edastatakse küsimus vastutavale komisjonile. Vastutav komisjon koostab raporti, mis sisaldab:

resolutsiooni ettepanekut, milles öeldakse, kas Euroopa Parlament kiidab kavandatud otsuse heaks või lükkab selle tagasi, ning mis võib sisaldada ettepanekuid konvendile või liikmesriikide valitsuste esindajate konverentsile;

asjakohasel juhul seletuskirja.

3.

Kui Euroopa Ülemkogu otsustab kokku kutsuda konvendi, nimetab parlament esimeeste konverentsi ettepaneku alusel konventi oma esindajad.

Parlamendi delegatsioon valib endale juhi ja konvendi poolt moodustatava juhtrühma või juhatuse liikme kandidaadid.

4.

Kui Euroopa Ülemkogu taotleb parlamendi heakskiitu otsusele aluslepingute muudatusettepanekute läbivaatamiseks konventi mitte kokku kutsuda, edastatakse taotlus kooskõlas artikliga 105 menetlemiseks vastutavale komisjonile.

Artikkel 86

Aluslepingute lihtsustatud läbivaatamine

1.

Vastavalt artiklitele 46 ja 54 võib vastutav komisjon kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artikli 48 lõikes 6 sätestatud menetlusega esitada parlamendile raporti, mis sisaldab soovitusi Euroopa Ülemkogule muuta täielikult või osaliselt Euroopa Liidu toimimise lepingu kolmanda osa sätteid.

2.

Kui Euroopa Parlamendiga konsulteeritakse Euroopa Liidu lepingu artikli 48 lõike 6 alusel Euroopa Ülemkogu otsuse ettepaneku küsimuses, millega muudetakse Euroopa Liidu toimimise lepingu kolmandat osa, kohaldatakse kodukorra artikli 85 lõiget 2 vajalike muudatustega. Sellisel juhul võib resolutsiooni ettepanek sisaldada ainult Euroopa Liidu toimimise lepingu kolmanda osa sätete muudatusettepanekuid.

Artikkel 87

Ühinemislepingud

1.

Euroopa riigi esitatud avaldus astuda Euroopa Liidu liikmeks vastavalt Euroopa Liidu lepingu artiklile 49 saadetakse läbivaatamiseks vastutavale komisjonile.

2.

Vastutava komisjoni, fraktsiooni või vähemalt miinimumlävendile vastava arvu parlamendiliikmete ettepanekul võib parlament otsustada kutsuda Euroopa Komisjoni ja nõukogu osalema arutelus, mis toimub enne taotlejariigiga peetavate ühinemisläbirääkimiste algust.

3.

Vastutav komisjon palub Euroopa Komisjonil ja nõukogul esitada talle ühinemisläbirääkimiste käigu kohta täielik ja regulaarne teave, vajaduse korral konfidentsiaalselt.

4.

Parlament võib ühinemisläbirääkimiste igal etapil võtta vastutava komisjoni raporti alusel vastu soovitusi ja taotleda, et neid soovitusi võetaks arvesse enne, kui taotlejariigiga sõlmitakse Euroopa Liiduga ühinemise leping.

5.

Pärast ühinemisläbirääkimiste lõppu, kuid enne lepingu allkirjastamist esitatakse lepingu projekt vastavalt artiklile 105 parlamendile nõusoleku saamiseks. Vastavalt Euroopa Liidu lepingu artiklile 49 on parlamendi nõusolekuks vaja selle liikmete häälteenamust.

Artikkel 88

Euroopa Liidust väljaastumine

Kui liikmesriik otsustab vastavalt Euroopa Liidu lepingu artiklile 50 Euroopa Liidust välja astuda, edastatakse küsimus vastutavale komisjonile. Artiklit 87 kohaldatakse vajalike muudatustega. Parlament teeb otsuse, kas anda väljaastumise lepingule nõusolek, antud häälte enamusega.

Artikkel 89

Aluspõhimõtete ja -väärtuste rikkumine liikmesriigi poolt

1.

Parlament võib vastutava komisjoni eriraporti põhjal, mis koostatakse artiklite 46 ja 54 alusel, teha järgmist:

a)

panna hääletusele põhjendatud ettepaneku, millega palutakse nõukogul võtta meetmed Euroopa Liidu lepingu artikli 7 lõike 1 alusel;

b)

panna hääletusele ettepaneku, millega palutakse Euroopa Komisjonil või liikmesriikidel esitada ettepanek Euroopa Liidu lepingu artikli 7 lõike 2 alusel;

c)

panna hääletusele ettepaneku, millega palutakse nõukogul võtta Euroopa Liidu lepingu artikli 7 lõike 3 või hiljem artikli 7 lõike 4 alusel kasutusele teatavad meetmed.

2.

Parlamendile teatatakse kõikidest nõukogu taotlustest, parlamendi nõusoleku saamiseks Euroopa Liidu lepingu artikli 7 lõigete 1 ja 2 alusel esitatud ettepanekule, millega koos on esitatud ka kõnealuse liikmesriigi tähelepanekud, ning need edastatakse menetlemiseks vastutavale komisjonile kooskõlas artikliga 105. Parlament võtab otsuse vastu vastutava komisjoni ettepaneku alusel, välja arvatud kiireloomulistel juhtudel ja põhjendatud asjaoludel.

3.

Vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 354 on käesoleva artikli lõigetes 1 ja 2 osutatud parlamendi otsuste vastuvõtmiseks vaja antud häälte kahekolmandikulist enamust, mis vastab parlamendi liikmete enamusele.

4.

Vastutav komisjon võib esimeeste konverentsi loal esitada otsusele lisatava resolutsiooni ettepaneku. Resolutsiooni ettepanekus esitatakse parlamendi seisukoht tõsise rikkumise kohta liikmesriigi poolt ning asjakohaste meetmete ja nende muutmise või tühistamise kohta.

5.

Vastutav komisjon tagab parlamendi täieliku teavitamise ja hoolitseb selle eest, et vajaduse korral küsitakse parlamendi arvamust kõikide lõike 3 alusel antud parlamendi nõusoleku tulemusena võetavate meetmete kohta. Nõukogul palutakse vajaduse korral anda ülevaade olukorra arengust. Parlament võib esimeeste konverentsi loal välja töötatud vastutava komisjoni ettepaneku alusel võtta vastu soovitused nõukogule.

Artikkel 90

Parlamendi koosseis

Aegsasti enne koosseisu ametiaja lõppu võib parlament vastutava komisjoni raporti alusel, mis koostatakse vastavalt Euroopa Liidu lepingu artikli 14 lõikele 2 ning kodukorra artiklitele 46 ja 54, teha ettepaneku muuta parlamendi koosseisu. Euroopa Ülemkogu otsuse eelnõu parlamendi koosseisu kohta vaadatakse läbi vastavalt artiklile 105.

Artikkel 91

Liikmesriikide tõhustatud koostöö

1.

President edastab taotlused liikmesriikide tõhustatud koostöö sisseseadmiseks vastavalt Euroopa Liidu lepingu artiklile 20 läbivaatamiseks vastutavale komisjonile. Kohaldatakse kodukorra artiklit 105.

2.

Vastutav komisjon kontrollib, kas Euroopa Liidu lepingu artiklis 20 ja Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklites 326–334 sätestatud nõuded on täidetud.

3.

Õigusakti ettepanekule, mis esitatakse tõhustatud koostöö raames pärast selle sisseseadmist, kohaldatakse sama menetluskorda, mida kohaldatakse siis, kui tõhustatud koostööd sisse seatud ei ole. Kohaldatakse artiklit 48.

6. PEATÜKK

Eelarvemenetlused

Artikkel 92

Mitmeaastane finantsraamistik

Kui nõukogu taotleb parlamendi nõusolekut ettepanekule võtta vastu määrus, millega kehtestatakse mitmeaastane finantsraamistik, käsitletakse küsimust vastavalt artiklile 105. Vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 312 lõike 2 esimesele lõigule on parlamendi nõusolekuks vajalik selle liikmete häälteenamus.

Artikkel 93

Iga-aastane eelarvemenetlus

Vastutav komisjon võib otsustada koostada eelarve kohta raporti, mida ta peab vajalikuks, võttes arvesse institutsioonidevahelise kokkuleppe (eelarvedistsipliini, eelarvealase koostöö ning usaldusväärse finantsjuhtimise kohta) lisa (20).

Teised komisjonid võivad esitada arvamuse, järgides vastutava komisjoni kehtestatud ajakava.

Artikkel 94

Parlamendi seisukoht eelarveprojekti kohta

1.

Parlamendiliikmed võivad esitada vastutavas komisjonis ettepanekuid eelarveprojekti käsitleva nõukogu seisukoha muutmiseks.

Täiskogule võivad muudatusettepanekuid nõukogu seisukohale eelarveprojekti kohta, esitada fraktsioon, vähemalt miinimumlävendile vastav arv parlamendiliikmeid või komisjon.

2.

Muudatusettepanekud tuleb esitada ja neid selgitada kirjalikult, need peavad olema autorite poolt allkirjastatud ja neis peab olema märgitud eelarverida, mida need puudutavad.

3.

President määrab muudatusettepanekute esitamiseks tähtaja.

4.

Vastutav komisjon hääletab muudatusettepanekute üle enne nende arutelu täiskogul.

5.

Vastutavas komisjonis tagasi lükatud muudatusettepaneku võib panna parlamendis hääletusele üksnes juhul, kui seda on enne presidendi poolt määratud tähtaja lõppu kirjalikult taotlenud parlamendikomisjon või vähemalt miinimumlävendile vastav arv parlamendiliikmeid. Nimetatud tähtajast peab hääletuse alguseni jääma vähemalt 24 tundi.

6.

Parlamendi eelarvestuse muudatusettepanek, mis on sarnane parlamendi poolt eelarvestuse koostamise ajal tagasi lükatud muudatusettepaneku projektiga, võetakse parlamendis arutamisele üksnes juhul, kui vastutav komisjon on selle kohta esitanud toetava arvamuse.

7.

Parlament hääletab alltoodud järjestuses järgmiste tekstide üle:

muudatusettepanekud eelarveprojekti käsitleva nõukogu seisukoha kohta, jagude kaupa,

resolutsiooni ettepanek eelarveprojekti kohta.

Kohaldatakse artikli 183 lõikeid 4–10.

8.

Eelarveprojekti need artiklid, peatükid, jaotised ja jaod, mille kohta muudatusettepanekuid ei ole esitatud, loetakse vastuvõetuks.

9.

Vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 314 lõike 4 punktile c on muudatusettepaneku vastuvõtmiseks vajalik parlamendi liikmete häälteenamus.

10.

Kui parlament on eelarveprojekti käsitlevat nõukogu seisukohta muutnud, edastatakse muudetud seisukoht koos selgitustega ja selle istungi protokolliga, kus muudatusettepanekud vastu võeti, nõukogule ja Euroopa Komisjonile.

Artikkel 95

Eelarve lepitusmenetlus

1.

Parlamendi president kutsub lepituskomitee kokku kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 314 lõikega 4.

2.

Delegatsioonis, mis eelarvemenetluse käigus esindab parlamenti lepituskomitee koosolekutel, on sama palju liikmeid kui nõukogu delegatsioonis.

3.

Igal aastal enne nõukogu seisukoha hääletamist parlamendis nimetavad fraktsioonid parlamendi lepituskomitee delegatsiooni liikmed, eelistatavalt eelarveküsimuste eest vastutava komisjoni ja teiste asjaomaste komisjonide liikmete seast. Delegatsiooni juhib parlamendi president. President võib selle ülesande delegeerida asepresidendile, kellel on kogemusi eelarveküsimustes, või eelarveküsimuste eest vastutava komisjoni esimehele.

4.

Kohaldatakse artikli 77 lõikeid 2, 4, 5, 7 ja 8.

5.

Kui lepituskomitee jõuab ühise teksti osas kokkuleppele, võetakse küsimus parlamendi selle istungi päevakorda, mis toimub 14 päeva jooksul alates kokkuleppe saavutamise kuupäevast. Ühine tekst tehakse kättesaadavaks kõikidele parlamendiliikmetele. Kohaldatakse artikli 78 lõikeid 2 ja 3.

6.

Ühine tekst pannakse hääletusele tervikuna ja selle üle toimub üks hääletus. Hääletus on nimeline. Ühine tekst loetakse heakskiidetuks, kui seda ei lükata parlamendi liikmete häälteenamusega tagasi.

7.

Kui parlament kiidab ühise teksti heaks, kuid nõukogu lükkab selle tagasi, võib vastutav komisjon kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 314 lõike 7 punktiga d esitada kinnitamiseks kõik parlamendi muudatusettepanekud nõukogu seisukohale või osa neist.

Kinnitamise hääletus võetakse parlamendi selle istungi päevakorda, mis toimub 14 päeva jooksul alates kuupäevast, mil nõukogu teatas ühise teksti tagasilükkamisest.

Muudatusettepanekud loetakse kinnitatuks, kui need kiidetakse heaks parlamendi liikmete häälteenamusega ja antud häälte kolmeviiendikulise enamusega.

Artikkel 96

Eelarve lõplik vastuvõtmine

Kui president on seisukohal, et eelarve on vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 314 vastu võetud, kuulutab ta eelarve täiskogu istungil lõplikult vastuvõetuks. President korraldab eelarve avaldamise Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 97

Ajutiste kaheteistkümnendike süsteem

1.

Nõukogu otsused, millega lubatakse eelneva eelarveaasta ajutisest eelarveassigneeringute kaheteistkümnendikust suuremaid kulutusi, edastatakse vastutavale komisjonile.

2.

Vastutav komisjon võib esitada otsuse eelnõu lõikes 1 osutatud kulutuste vähendamise kohta. Parlament teeb selle kohta otsuse 30 päeva jooksul pärast nõukogu otsuse vastuvõtmist.

3.

Parlament teeb otsuse oma liikmete häälteenamusega.

Artikkel 98

Eelarve täitmine

1.

Parlament teostab järelevalvet jooksva aasta eelarve täitmise üle. Ta annab selle ülesande eelarve ja eelarvekontrolli eest vastutavatele komisjonidele ning teistele asjaomastele komisjonidele.

2.

Igal aastal enne järgmise aasta eelarve projekti lugemist käsitleb parlament jooksva aasta eelarve täitmisega seotud probleeme; asjakohasel juhul tehakse seda vastutava komisjoni esitatud resolutsiooni ettepaneku alusel.

Artikkel 99

Euroopa Komisjoni tegevusele eelarve täitmisel heakskiidu andmine

Sätted, mis käsitlevad Euroopa Komisjoni tegevusele eelarve täitmisel Euroopa Liidu toimimise lepingu finantssätete ja finantsmääruse ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 (21) (edaspidi „finantsmäärus“) alusel heakskiidu andmise menetlust, on lisatud kodukorrale (22).

Artikkel 100

Muud eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetlused

Sätteid, mis reguleerivad vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 319 Euroopa Komisjoni tegevusele eelarve täitmisel heakskiidu andmise menetlust, kohaldatakse ka järgmiste eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluste suhtes:

Euroopa Parlamendi presidendi tegevusele Euroopa Parlamendi eelarve täitmisel;

Euroopa Liidu teiste institutsioonide ja organite, nagu nõukogu, Euroopa Liidu Kohtu, kontrollikoja, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ning Regioonide Komitee eelarvete täitmise eest vastutavate isikute tegevusele eelarve täitmisel;

Euroopa Komisjonile Euroopa Arengufondi eelarve täitmisel;

liidu ülesandeid täitvate õiguslikult iseseisvate üksuste eelarvete haldamise eest vastutavatele organitele eelarve täitmisel, kui nende tegevust reguleerivad õigusnormid, mille kohaselt Euroopa Parlamendi heakskiit eelarve täitmisele on nõutav.

Artikkel 101

Institutsioonidevaheline koostöö

Vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 324 osaleb president Euroopa Parlamendi presidendi, nõukogu eesistuja ja Euroopa Komisjoni presidendi korrapärastel kohtumistel, mida korraldatakse Euroopa Komisjoni algatusel Euroopa Liidu toimimise lepingu kuuenda osa II jaotises osutatud eelarvemenetluse käigus. President võtab kõik vajalikud meetmed selleks, et edendada konsulteerimist ja institutsioonide seisukohtade lähendamist ning aidata kaasa eelmainitud menetluse rakendamisele.

Parlamendi president võib selle ülesande delegeerida asepresidendile, kellel on kogemusi eelarveküsimustes, või eelarveküsimuste eest vastutava komisjoni esimehele.

7. PEATÜKK

Institutsioonisisesed eelarvemenetlused

Artikkel 102

Parlamendi eelarvestus

1.

Peasekretäri koostatud aruande alusel koostab juhatus esialgse eelarvestuse projekti.

2.

President edastab esialgse eelarvestuse projekti vastutavale komisjonile, kes koostab eelarvestuse projekti ja annab parlamendile aru.

3.

President määrab eelarvestuse projekti kohta muudatusettepanekute esitamise tähtaja.

Vastutav komisjon esitab muudatusettepanekute kohta arvamuse.

4.

Parlament võtab eelarvestuse vastu.

5.

President edastab eelarvestuse Euroopa Komisjonile ja nõukogule.

6.

Eelnevaid sätteid kohaldatakse ka paranduseelarvete kalkulatsiooni suhtes.

Artikkel 103

Parlamendi eelarvestuse koostamine

1.

Parlamendi eelarve osas võtavad juhatus ja eelarveküsimuste eest vastutav komisjon järjestikustel etappidel vastu otsused:

a)

ametikohtade loetelu kohta;

b)

eelarvestuse eelprojekti ja eelarvestuse projekti kohta.

2.

Ametikohtade loetelu käsitlevate otsuste vastuvõtmisel järgitakse järgmist korda:

a)

juhatus koostab eelarveaasta ametikohtade loetelu;

b)

kui eelarveküsimuste eest vastutava komisjoni seisukoht erineb juhatuse esialgsetest otsustest, alustatakse juhatuse ja nimetatud komisjoni vahel lepitusmenetlust;

c)

menetluse lõpul teeb juhatus vastavalt kodukorra artikli 234 lõikele 3 ja ilma et see piiraks Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 314 alusel vastuvõetud otsuste rakendamist, lõpliku otsuse ametikohtade loetelu eelarvestuse kohta.

3.

Tegeliku eelarvestuse koostamine algab niipea, kui juhatus on vastu võtnud lõpliku otsuse ametikohtade loetelu kohta. Eelarvestuse koostamise etapid on sätestatud kodukorra artiklis 102. Kui eelarveküsimuste eest vastutava komisjoni seisukoht erineb oluliselt juhatuse seisukohast, alustatakse lepitusmenetlust.

Artikkel 104

Pädevus võtta ja täita kulukohustusi, kiita heaks raamatupidamise aastaaruandeid ja anda heakskiit eelarve täitmisele

1.

President võtab ja täidab kulukohustusi või annab korraldusi kulukohustuste võtmiseks ja täitmiseks vastavalt parlamendi sisemistele finantseeskirjadele, mille juhatus võtab vastu pärast konsulteerimist vastutava komisjoniga.

2.

President edastab vastutavale komisjonile raamatupidamise aastaaruande projekti.

3.

Parlament kinnitab raamatupidamise aastaaruande ja otsustab eelarve täitmisele heakskiidu andmise üle vastutava komisjoni raporti põhjal.

8. PEATÜKK

Nõusolekumenetlus

Artikkel 105

Nõusolekumenetlus

1.

Kui parlamendilt taotletakse nõusolekut õiguslikult siduvale aktile, esitab vastutav komisjon parlamendile soovituse anda kavandatavale õigusaktile nõusolek või lükata see tagasi.

Soovitus sisaldab volitusi, kuid ei sisalda põhjendusi. Parlamendikomisjoni muudatusettepanekud on lubatud üksnes juhul, kui nendes esitatakse raportööri soovitusele vastupidine seisukoht.

Soovitusele võib lisada lühikese seletuskirja. Seletuskirja koostamise eest vastutab üksnes raportöör ja seda ei panda hääletusele. Artikli 55 lõiget 2 kohaldatakse vajalike muudatustega.

2.

Vastutav komisjon võib vajaduse korral esitada ka raporti, mis sisaldab muu kui seadusandliku resolutsiooni ettepanekut, tuues välja põhjused, miks parlament peaks nõusoleku andma või sellest keelduma, ning esitades asjakohasel juhul soovitused kavandatava õigusakti rakendamiseks.

3.

Vastutav komisjon tegeleb nõusolekutaotlusega põhjendamatu viivituseta. Kui vastutav komisjon ei ole soovitust vastu võtnud kuue kuu jooksul pärast seda, kui nõusolekutaotlus talle esitati, võib esimeeste konverents lisada selle küsimuse arutamiseks järgmise osaistungjärgu päevakorda või piisavalt põhjendatud juhul otsustada kuue kuu pikkust tähtaega pikendada.

4.

Kavandatavale õigusaktile nõusoleku andmise üle toimub parlamendis üks hääletus, olenemata sellest, kas vastutav komisjon soovitas õigusaktile nõusoleku anda või see tagasi lükata, ja muudatusettepanekuid ei saa esitada. Kui nõutud häälteenamust ei saavutata, loetakse seadusandlik ettepanek tagasi lükatuks.

5.

Kui on vajalik parlamendi nõusolek, võib vastutav komisjon esitada igal ajal parlamendile vaheraporti koos resolutsiooni ettepanekuga, milles sisalduvad soovitused kavandatava õigusakti muutmiseks või rakendamiseks.

9. PEATÜKK

Muud menetlused

Artikkel 106

Arvamuse avaldamine euro kasutuselevõtu erandite kohta

1.

Kui parlamendiga konsulteeritakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 140 lõike 2 alusel, esitab vastutav komisjon täiskogule kavandatava õigusakti heakskiitmist või tagasilükkamist toetava raporti, mille alusel parlament arutab asja.

2.

Parlamendis toimub kavandatava õigusakti üle üks hääletus ja muudatusettepanekuid selle kohta esitada ei saa.

Artikkel 107

Tööturu osapoolte dialoog

1.

President edastab kõik dokumendid, mille Euroopa Komisjon on välja töötanud Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 154 alusel, kokkulepped, mis on sõlmitud tööturu osapoolte vahel Euroopa Liidu lepingu artikli 155 lõike 1 alusel, nagu ka ettepanekud, mille Euroopa Komisjon on esitanud Euroopa Liidu lepingu artikli 155 lõike 2 alusel, läbivaatamiseks vastutavale komisjonile.

2.

Kui tööturu osapooled teatavad Euroopa Komisjonile soovist algatada Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 155 sätestatud menetlus, võib vastutav komisjon koostada kõnealuse küsimuse kohta raporti.

3.

Kui tööturu osapooled on sõlminud kokkuleppe ja taotlenud ühiselt, et seda rakendataks Euroopa Komisjoni poolt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 155 lõike 2 kohaselt esitatud ettepaneku põhjal vastu võetava nõukogu otsusega, esitab vastutav komisjon resolutsiooni ettepaneku, milles soovitatakse taotlus vastu võtta või tagasi lükata.

Artikkel 108

Kavandatavate vabatahtlike kokkulepete kontrollimine

1.

Kui Euroopa Komisjon teatab parlamendile kavatsusest uurida vabatahtlike kokkulepete sõlmimise võimalust alternatiivina õigusaktidele, võib vastutav komisjon koostada artikli 54 alusel kõnealuse küsimuse kohta raporti.

2.

Kui Euroopa Komisjon teatab, et ta kavatseb sõlmida vabatahtliku kokkuleppe, võib vastutav komisjon esitada resolutsiooni ettepaneku, milles soovitatakse parlamendil ettepanek heaks kiita või tagasi lükata ning täpsustatakse, millistel tingimustel seda tuleks teha.

Artikkel 109

Kodifitseerimine

1.

Kui parlamendile esitatakse liidu õigusaktide kodifitseerimise ettepanek, edastatakse see õigusasjade eest vastutavale komisjonile. Nimetatud komisjon vaatab ettepaneku vastavalt institutsioonidevahelisel tasandil kokku lepitud korrale (23) läbi, et veenduda, kas ettepanek piirdub üksnes kodifitseerimisega ilma sisuliste muudatusteta.

2.

Komisjonilt, kes oli kodifitseeritava õigusakti eest vastutav, võib tema enda või õigusasjade eest vastutava komisjoni taotlusel küsida arvamust kodifitseerimise asjakohasuse kohta.

3.

Ettepaneku teksti kohta ei ole lubatud muudatusettepanekuid esitada.

Õigusasjade eest vastutava komisjoni esimees võib raportööri taotlusel esitada komisjonile heakskiitmiseks tehnilisi kohandusi, kui need ei muuda ettepanekut oluliselt ja kui need on vajalikud, et tagada ettepaneku vastavus kodifitseerimisreeglitele.

4.

Kui õigusasjade eest vastutav komisjon on arvamusel, et ettepanek ei too kaasa liidu õigusaktide sisulisi muudatusi, edastab ta selle parlamendile heakskiitmiseks.

Kui õigusasjade eest vastutav komisjon on arvamusel, et ettepanek toob kaasa sisulise muudatuse, soovitab ta parlamendil ettepaneku tagasi lükata.

Mõlemal juhul võtab parlament otsuse vastu ühel hääletusel ilma muudatusettepanekute ja aruteluta.

Artikkel 110

Uuesti sõnastamine

1.

Kui parlamendile esitatakse liidu õigusaktide uuesti sõnastamise ettepanek, edastatakse see õigusasjade eest vastutavale komisjonile ja valdkonna eest vastutavale komisjonile.

2.

Õigusasjade eest vastutav komisjon vaatab ettepaneku vastavalt institutsioonidevahelisel tasandil kokku lepitud korrale (24) läbi, et veenduda, kas see sisaldab muid sisulisi muudatusi peale nende, mis on ettepanekus esile toodud.

Läbivaatamise käigus ei ole lubatud ettepaneku teksti kohta muudatusettepanekuid esitada. Sätetele, mida uuesti sõnastamise ettepanekuga ei muudeta, kohaldatakse artikli 109 lõike 3 teist lõiku.

3.

Kui õigusasjade eest vastutav komisjon on arvamusel, et ettepanek ei sisalda muid sisulisi muudatusi peale nende, mis on vastavalt esile toodud, teavitab ta sellest valdkonna eest vastutavat komisjoni.

Sellisel juhul on lisaks artiklites 180 ja 181 sätestatud tingimustele ettepanekule muudatusettepanekute esitamine valdkonna eest vastutavas komisjonis lubatud üksnes juhul, kui need puudutavad ettepaneku neid osi, mis sisaldavad muudatusi.

Valdkonna eest vastutava komisjoni esimees võib erandjuhul ja iga üksikjuhtumi puhul eraldi lubada esitada muudatusettepanekuid ettepaneku nende osade kohta, mida ei muudeta, kui ta on arvamusel, et see on vajalik teksti sisemist sidusust tagavatel mõjuvatel põhjustel või kui need muudatusettepanekud on lahutamatult seotud teiste lubatavate muudatusettepanekutega. Need põhjused tuleb muudatusettepanekute kirjalikes selgitustes välja tuua.

4.

Kui õigusasjade eest vastutav komisjon on arvamusel, et ettepanek sisaldab muid sisulisi muudatusi peale nende, mis on ettepanekus esile toodud, soovitab ta parlamendil ettepaneku tagasi lükata ja teavitab sellest valdkonna eest vastutavat komisjoni.

Sellisel juhul palub president Euroopa Komisjonil oma ettepaneku tagasi võtta. Kui Euroopa Komisjon võtab ettepaneku tagasi, kuulutab president menetluse parlamendis alusetuks, ja teavitab sellest nõukogu. Kui Euroopa Komisjon ettepanekut tagasi ei võta, saadab parlament selle tagasi valdkonna eest vastutavale komisjonile, kes vaatab ettepaneku läbi vastavalt tavapärasele menetlusele.

10. PEATÜKK

Delegeeritud õigusaktid ja rakendusaktid

Artikkel 111

Delegeeritud õigusaktid

1.

Kui Euroopa Komisjon esitab Euroopa Parlamendile delegeeritud õigusakti, edastab president selle põhiõigusakti eest vastutavale komisjonile, kes võib otsustada määrata ühe oma liikme vastutajaks ühe või mitme delegeeritud õigusakti läbivaatamise eest.

2.

President teatab delegeeritud õigusakti kättesaamisele järgneval osaistungjärgul parlamendile kuupäeva, mil delegeeritud õigusakt saadi kätte kõikides ametlikes keeltes, ja tähtaja, mille jooksul võib esitada vastuväiteid. Tähtaega hakatakse arvestama alates kättesaamise kuupäevast.

Teade avaldatakse istungi protokollis koos vastutava komisjoni nimega.

3.

Vastutav komisjon võib esitada parlamendile vastavalt põhiõigusakti sätetele resolutsiooni ettepaneku koos põhjendustega ja vastuväidetega delegeeritud õigusaktile, kui ta peab seda vajalikuks pärast konsulteerimist kõikide asjaomaste komisjonidega. Kui vastutav komisjon ei ole esitanud resolutsiooni ettepanekut kümme tööpäeva enne selle osaistungjärgu algust, mille kolmapäev eelneb ja on kõige lähem lõikes 5 osutatud tähtaja möödumisele, võib selleteemalise resolutsiooni ettepaneku nimetatud osaistungjärgu päevakorda lisamiseks esitada fraktsioon või vähemalt miinimumlävendile vastav arv parlamendiliikmeid.

4.

Lõike 3 kohaselt esitatud resolutsiooni ettepanekus peavad olema märgitud parlamendi vastuväite põhjused ja selles võib paluda, et Euroopa Komisjon esitaks uue delegeeritud õigusakti, milles võetakse arvesse parlamendi soovitusi.

5.

Parlament kiidab kõnealuse resolutsiooni ettepaneku heaks põhiõigusaktis sätestatud tähtaja jooksul ning vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 290 lõikele 2 oma liikmete enamusega.

Kui vastutav komisjon peab asjakohaseks pikendada delegeeritud õigusaktile vastuväidete esitamise tähtaega vastavalt põhiõigusakti sätetele, teatab vastutava komisjoni esimees Euroopa Parlamendi nimel pikendamisest nõukogule ja Euroopa Komisjonile.

6.

Kui vastutav komisjon soovitab parlamendil enne põhiõigusaktis sätestatud tähtaja möödumist teatada, et parlamendil ei ole delegeeritud õigusakti kohta vastuväiteid, siis:

teavitab vastutav komisjon sellest komisjonide esimeeste konverentsi esimeest kirja teel, tuues välja põhjused, ning esitab vastava soovituse;

juhul kui komisjonide esimeeste konverentsi järgmisel koosolekul või kiireloomulistel juhtudel kirjaliku menetluse teel vastuväiteid ei esitata, teavitab komisjonide esimeeste konverentsi esimees sellest parlamendi presidenti, kes annab sellest täiskogu istungil esimesel võimalusel teada;

juhul kui 24 tunni jooksul pärast täiskogu istungil teatavaks tegemist esitab mõni fraktsioon või vähemalt miinimumlävendile vastav arv parlamendiliikmeid soovituse kohta vastuväite, pannakse soovitus hääletusele;

juhul kui sama ajavahemiku jooksul vastuväiteid ei esitata, loetakse esitatud soovitus heakskiidetuks;

pärast sellise soovituse vastuvõtmist esitatud vastuväited delegeeritud õigusakti kohta jäetakse tähelepanuta.

7.

Vastutav komisjon võib vastavalt põhiõigusakti sätetele esitada parlamendile resolutsiooni ettepaneku, millega tühistatakse täielikult või osaliselt kõnealune volituste delegeerimine või väljendatakse vastuseisu delegeeritud volituste automaatsele pikenemisele.

Vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 290 lõike 2 teisele lõigule teeb parlament volituste delegeerimise tühistamise otsuse oma liikmete häälteenamusega.

8.

President teavitab nõukogu ja Euroopa Komisjoni käesoleva artikli alusel võetud seisukohast.

Artikkel 112

Rakendusaktid ja rakendusmeetmed

1.

Kui Euroopa Komisjon edastab parlamendile rakendusakti või rakendusmeetme eelnõu, saadab president selle põhiakti eest vastutavale komisjonile, kes võib otsustada määrata ühe oma liikme vastutajaks ühe või mitme rakendusakti või rakendusmeetme eelnõu läbivaatamise eest.

2.

Vastutav komisjon võib esitada parlamendile põhjendatud resolutsiooni ettepaneku, milles märgitakse, et rakendusakti või rakendusmeetme eelnõu ületab põhiõigusaktis ette nähtud rakendamisvolitusi või on muul viisil liidu õigusega vastuolus.

3.

Resolutsiooni ettepanekus võib paluda Euroopa Komisjonil rakendusakti või meetme eelnõu tagasi võtta, seda parlamendi vastuväiteid arvesse võttes muuta või esitada uus seadusandlik ettepanek. President teavitab otsusest nõukogu ja komisjoni.

4.

Kui Euroopa Komisjoni kavandatud rakendusmeetmed kuuluvad nõukogu otsuses 1999/468/EÜ (25) ette nähtud kontrolliga regulatiivmenetluse alla, kohaldatakse järgmisi täiendavaid sätteid:

a)

kontrolliks ette nähtud aega arvestatakse alates sellest, kui rakendusmeetme eelnõu on esitatud parlamendile kõigis ametlikes keeltes. Otsuse 1999/468/EÜ artikli 5a lõike 5 punktis b sätestatud lühema tähtaja korral ja nimetatud otsuse artikli 5a lõikes 6 sätestatud tungivalt kiireloomulistel juhtudel arvestatakse kontrolliks ette nähtud aega alates sellest, kui parlament on saanud kätte rakendusmeetme lõpliku eelnõu nendes keeleversioonides, mis esitati nimetatud otsuse kohaselt moodustatud komitee liikmetele, välja arvatud juhul, kui vastutava komisjoni esimehel on vastuväiteid. Eelmises lauses nimetatud kahel juhul nimetatud otsuse artiklit 167 ei kohaldata;

b)

kui rakendusmeetme eelnõu põhineb otsuse 1999/468/EÜ artikli 5a lõikel 5 või 6, mille kohaselt on parlamendil vastuseisu avaldamiseks piiratud aeg, ja vastutaval komisjonil ei ole olnud võimalik ettenähtud aja jooksul kokku tulla, võib vastutava komisjoni esimees esitada resolutsiooni ettepaneku, milles väljendatakse meetme eelnõu vastuvõtmisele vastuseisu;

c)

parlament võib võtta liikmete häälteenamusega vastu resolutsiooni, millega lükatakse rakendusmeetme eelnõu tagasi, märkides, et eelnõus ületatakse põhiaktiga antud rakendusvolitusi, eelnõu ei ole põhiakti eesmärgi või sisuga kooskõlas või rikub subsidiaarsuse või proportsionaalsuse põhimõtet;

Kui vastutav komisjon ei ole esitanud niisuguse resolutsiooni ettepanekut kümme tööpäeva enne selle osaistungjärgu algust, mille kolmapäev eelneb ja on kõige lähem rakendusmeetme eelnõu tagasilükkamise tähtaja möödumisele, võivad asjakohase resolutsiooni ettepaneku nimetatud osaistungjärgu päevakorda lisamiseks esitada fraktsioon või vähemalt miinimumlävendile vastav arv parlamendiliikmeid;

d)

kui vastutav komisjon soovitab komisjonide esimeeste konverentsi esimehele saadetavas põhjendusi sisaldavas kirjas, et parlament peaks enne otsuse 1999/468/EÜ artikli 5a lõike 3 punktis c ja/või artikli 5a lõike 4 punktis e sätestatud tavapärase tähtaja möödumist teatama, et tal ei ole kavandatava meetme kohta vastuväiteid, kohaldatakse käesoleva määruse artikli 111 lõikes 6 sätestatud menetlust (26).

Artikkel 113

Läbivaatamine kaasatud komisjoni menetluses ja komisjonide ühismenetluses

1.

Kui parlament võttis põhiõigusakti vastu artiklis 57 sätestatud menetluse kohaselt, kohaldatakse delegeeritud õigusaktide või rakendusaktide või rakendusmeetmete eelnõude läbivaatamise suhtes järgmisi täiendavaid sätteid:

delegeeritud õigusakt või rakendusakti või rakendusmeetme eelnõu edastatakse vastutavale komisjonile ja kaasatud komisjonile;

vastutava komisjoni esimees määrab tähtaja, mille jooksul võib kaasatud komisjon koostada ettepanekuid üksnes oma vastutusalasse või kahe komisjoni ühisesse vastutusalasse kuuluvate küsimuste kohta;

kui delegeeritud õigusakt või rakendusakti või rakendusmeetme eelnõu kuulub peamiselt kaasatud komisjoni vastutusalasse, võtab vastutav komisjon kaasatud komisjoni ettepanekud vastu ilma hääletuseta; kui vastutav komisjon sellest reeglist kinni ei pea, võib president anda kaasatud komisjonile loa esitada parlamendile resolutsiooni ettepanek.

2.

Kui parlament võttis põhiõigusakti vastu artiklis 58 sätestatud menetluse kohaselt, kohaldatakse delegeeritud õigusaktide ja rakendusaktide või rakendusmeetmete eelnõude läbivaatamise suhtes järgmisi täiendavaid sätteid:

delegeeritud õigusakti või rakendusakti või rakendusmeetme eelnõu kättesaamisel otsustab president artiklis 58 sätestatud kriteeriumeid ja asjaomaste komisjonide esimeeste vahelisi võimalikke kokkuleppeid arvesse võttes, milline komisjon vastutab või millised komisjonid vastutavad ühiselt selle eest;

kui delegeeritud õigusakt või rakendusakti või rakendusmeetme eelnõu on esitatud läbivaatamiseks komisjonide ühismenetluses, võib kumbki komisjon taotleda ühise koosoleku kokkukutsumist resolutsiooni ettepaneku läbivaatamiseks. Kui asjaomaste komisjonide esimehed kokkuleppele ei jõua, kutsub ühise koosoleku kokku komisjonide esimeeste konverentsi esimees.

III OSA

VÄLISSUHTED

1. PEATÜKK

Rahvusvahelised lepingud

Artikkel 114

Rahvusvahelised lepingud

1.

Kui kavatsetakse alustada läbirääkimisi rahvusvahelise lepingu sõlmimiseks, selle kehtivuse pikendamiseks või lepingu muutmiseks, võib vastutav komisjon otsustada koostada raporti või muul viisil ettevalmistavat etappi jälgida. Ta teavitab sellest otsusest komisjonide esimeeste konverentsi.

2.

Vastutav komisjon uurib Euroopa Komisjonilt võimalikult kiiresti välja lõikes 1 nimetatud rahvusvahelise lepingu sõlmimiseks valitud õigusliku aluse. Vastutav komisjon kontrollib valitud õiguslikku alust artikli 40 alusel.

3.

Parlament võib vastutava komisjoni, fraktsiooni või vähemalt miinimumlävendile vastava arvu parlamendiliikmete ettepanekul paluda nõukogul mitte lubada alustada läbirääkimisi enne, kui parlament on läbirääkimisvolitusi puudutava ettepaneku kohta esitanud vastutava komisjoni raporti alusel oma seisukoha.

4.

Parlament võib igal ajal läbirääkimiste jooksul ja pärast läbirääkimiste lõppu kuni rahvusvahelise lepingu sõlmimiseni võtta vastutava komisjoni raporti alusel (mille nimetatud komisjon on koostanud omal algatusel või pärast fraktsiooni või vähemalt miinimumlävendile vastava arvu parlamendiliikmete esitatud asjakohaste ettepanekute läbivaatamist) vastu soovitusi nõukogule, Euroopa Komisjonile või Euroopa Komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale ning taotleda, et neid võetaks enne lepingu sõlmimist arvesse.

5.

Nõukogu taotlused parlamendi nõusoleku või arvamuse saamiseks edastab parlamendi president vastutavale komisjonile arutamiseks kooskõlas kodukorra artikliga 105 või artikli 48 lõikega 1.

6.

Enne kui parlament hääletab nõusoleku või arvamuse taotluse üle, võivad vastutav komisjon, fraktsioon või vähemalt kümnendik parlamendiliikmetest teha igal ajal ettepaneku, et parlament paluks Euroopa Liidu Kohtu arvamust rahvusvahelise lepingu kooskõla kohta aluslepingutega.

Enne kui parlament ettepaneku üle hääletab, võib president taotleda arvamust õigusasjade eest vastutavalt komisjonilt, kes teavitab parlamenti oma järeldustest.

Kui parlament kiidab heaks ettepaneku paluda Euroopa Liidu Kohtu arvamust, lükatakse nõusoleku andmise või arvamuse esitamise hääletus edasi, kuni kohus on arvamuse esitanud.

7.

Kui nõukogu palub parlamendil anda nõusolek rahvusvahelise lepingu sõlmimiseks, pikendamiseks või muutmiseks, võtab parlament otsuse vastu ühe hääletusega vastavalt artiklile 105.

Kui parlament nõusolekut ei anna, teatab president nõukogule, et lepingut ei saa sõlmida, pikendada või muuta.

Ilma et see piiraks artikli 105 lõike 3 kohaldamist, võib parlament vastutava komisjoni soovituse alusel otsustada lükata nõusolekumenetluse kohta otsuse tegemine edasi kuni üheks aastaks.

8.

Kui nõukogu palub parlamendil esitada arvamus rahvusvahelise lepingu sõlmimise, pikendamise või muutmise kohta, ei saa lepingu tekstile muudatusettepanekuid esitada. Ilma et see piiraks artikli 181 lõike 1 kohaldamist, on muudatusettepanekud nõukogu otsuse eelnõule lubatavad.

Kui parlamendi arvamus on eitav, palub president nõukogul lepingut mitte sõlmida.

9.

Vastutava komisjoni ja kaasatud komisjonide esimehed ja raportöörid kontrollivad ühiselt, et nõukogu, Euroopa Komisjon ja Euroopa Komisjoni asepresident ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja teavitavad parlamenti vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 218 lõikele 10 viivitamata, korrapäraselt ja täielikult, vajaduse korral konfidentsiaalselt, läbirääkimiste ettevalmistamise, nende käigu ja rahvusvaheliste lepingute sõlmimiste kõigil etappidel, sh esitavad teabe läbirääkimisjuhiste eelnõude ja vastuvõetud lõplike läbirääkimisjuhiste, nagu ka nende lepingute rakendamise kohta.

Artikkel 115

Rahvusvaheliste lepingute ajutine kohaldamine või nende täitmise peatamine või liidu seisukoha väljatöötamine rahvusvahelise lepinguga loodud organites

Kui Euroopa Komisjon või Euroopa Komisjoni asepresident ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja teavitab parlamenti ja nõukogu kavatsusest teha ettepanek rahvusvahelise lepingu ajutiseks kohaldamiseks või selle täitmise peatamiseks, võib parlament paluda nõukogul, Euroopa Komisjonil või Euroopa Komisjoni asepresidendil ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgel esindajal teha avaldus, millele järgneb arutelu. Parlament võib esitada vastutava komisjoni raporti alusel või vastavalt artiklile 118 soovitusi, iseäranis võib parlament muuhulgas paluda nõukogul lepingut mitte ajutiselt kohaldada, kuni parlament ei ole nõusolekut andnud.

Nimetatud korda kohaldatakse ka siis, kui Euroopa Komisjon või Euroopa Komisjoni asepresident ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja teeb ettepaneku seisukohtade kohta, mis võetakse liidu nimel rahvusvahelise lepingu alusel loodud organis.

2. PEATÜKK

Liidu esindamine välissuhetes ning ühine välis- ja julgeolekupoliitika

Artikkel 116

Eriesindajad

1.

Kui nõukogu kavatseb nimetada Euroopa Liidu lepingu artikli 33 alusel eriesindaja, palub president vastutava komisjoni taotlusel nõukogul esineda parlamendi ees sellekohase avaldusega ja vastata küsimustele eriesindaja mandaadi, eesmärkide ning muude eriesindaja ülesannete ja rolliga seotud oluliste asjaolude kohta.

2.

Pärast eriesindaja nimetamist, aga enne tema ametisse asumist, võib paluda eriesindajal esineda avaldusega vastutava komisjoni ees ja vastata küsimustele.

3.

Vastutav komisjon võib kahe kuu jooksul pärast eriesindaja ärakuulamist esitada nõukogule, Euroopa Komisjonile või Euroopa Komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale otseselt nimetamisega seotud soovitusi.

4.

Eriesindajal palutakse hoida parlamenti täielikult ja regulaarselt kursis oma volituste rakendamisega.

Artikkel 117

Esindamine rahvusvahelistes suhetes

1.

Enne ametissenimetamist võib kutsuda liidu välisdelegatsiooni juhi kandidaadi vastutava komisjoni ees avaldusega esinema ja küsimustele vastama.

2.

Vastutav komisjon võib kahe kuu jooksul pärast lõikes 1 nimetatud kuulamist võtta vastavalt vajadusele vastu resolutsiooni või anda soovituse, mis on nimetamisega otseselt seotud.

3. PEATÜKK

Soovitused liidu välistegevuse kohta

Artikkel 118

Soovitused liidu välispoliitika kohta

1.

Vastutav komisjon võib koostada nõukogule, Euroopa Komisjonile või Euroopa Komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale soovituste projekte teemadel, mis kuuluvad Euroopa Liidu lepingu V jaotise alla (liidu välistegevus) või juhtudel, kui artikli 114 kohaldamisalasse kuuluvat rahvusvahelist lepingut ei ole parlamendile edastatud või kui parlamenti ei ole sellest vastavalt artiklile 115 teavitatud.

2.

Kiireloomulistel juhtudel võib president anda loa asjaomase komisjoni erakorralise koosoleku pidamiseks.

3.

Soovituse projektide vastuvõtmise menetluse käigus tuleb parlamendikomisjonis panna hääletusele kirjalik tekst.

4.

Lõikes 2 osutatud kiireloomulistel juhtudel ei kohaldata parlamendikomisjonis artiklit 167 ning lubatud on esitada suulisi muudatusettepanekuid. Parlamendiliikmed ei saa esitada vastuväiteid suuliste muudatusettepanekute komisjonis hääletusele panemise kohta.

5.

Parlamendikomisjoni koostatud soovituste projekt võetakse järgmise osaistungjärgu päevakorda. Kui president teeb otsuse asja kiireloomulisuse kohta, võib soovitused lisada juba käimasoleva osaistungjärgu päevakorda.

6.

Soovitused loetakse vastuvõetuks, kui vähemalt miinimumlävendile vastav arv parlamendiliikmeid ei ole esitanud enne osaistungjärgu algust nendele kirjalikku vastuväidet. Vastuväite esitamise korral lisatakse komisjoni soovituste projekt sama osaistungjärgu päevakorda. Soovituste üle toimub arutelu ja kõik muudatusettepanekud, mille on esitanud fraktsioon või vähemalt miinimumlävendile vastav arv parlamendiliikmeid, pannakse hääletusele.

Artikkel 119

Parlamendiga konsulteerimine ning parlamendi teavitamine ühise välis- ja julgeolekupoliitika raames

1.

Kui parlamendiga konsulteeritakse vastavalt Euroopa Liidu lepingu artiklile 36, edastatakse küsimus vastutavale komisjonile, kes võib kodukorra artikli 118 alusel koostada soovituste projekti.

2.

Asjaomased parlamendikomisjonid püüavad tagada, et Euroopa Komisjoni asepresident ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja annaks neile regulaarselt ja õigeaegselt teavet liidu ühise välis- ja julgeolekupoliitika arengu ning rakendamise kohta, kulutustega seotud otsuste vastuvõtmise korral kõigi kavandatavate kulutuste kohta ning muude finantsküsimuste kohta, mis on seotud ühise välis- ja julgeolekupoliitika rakendamisega. Euroopa Komisjoni asepresidendi ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja taotlusel võib vastutav komisjon teha erandkorras otsuse kuulutada oma koosolek kinniseks.

3.

Kaks korda aastas korraldatakse arutelu Euroopa Komisjoni asepresidendi ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja esitatud konsultatsioonidokumendi üle, mis käsitleb ühise välis- ja julgeolekupoliitika, sealhulgas ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika põhiaspekte ja -valikuid, samuti nende finantsmõju liidu eelarvele. Kohaldatakse artiklis 132 sätestatud menetlust.

4.

Euroopa Komisjoni asepresident ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja kutsutakse osalema igale täiskogu arutelule, millel käsitletakse välis-, julgeoleku- või kaitsepoliitika küsimusi.

Artikkel 120

Inimõiguste rikkumine

Igal osaistungjärgul võib iga vastutav komisjon selleks luba taotlemata esitada vastavalt artikli 118 lõigetes 5 ja 6 sätestatud menetlusele resolutsiooni ettepaneku inimõiguste rikkumise juhtumite kohta maailmas.

IV OSA

PARLAMENDI TEGEVUSE LÄBIPAISTVUS

Artikkel 121

Parlamendi tegevuse läbipaistvus

1.

Parlament tagab kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artikli 1 teise lõiguga, Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 15 ja Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikliga 42, et tema tegevus on võimalikult läbipaistev.

2.

Parlamendis toimuvad arutelud on avalikud.

3.

Parlamendikomisjonide koosolekud on üldjuhul avalikud. Hiljemalt koosoleku päevakorra vastuvõtmise ajal võivad komisjonid aga otsustada jaotada koosoleku päevakorra avalikul ja kinnisel koosolekul käsitletavateks punktideks. Kui parlamendikomisjoni koosolek on kinnine, võib komisjon otsustada ikkagi teha koosoleku dokumendid üldsusele kättesaadavaks.

Artikkel 122

Üldsuse juurdepääs dokumentidele

1.

Igal liidu kodanikul ja igal füüsilisel või juriidilisel isikul, kes elab või kelle registrijärgne asukoht on liikmesriigis, on Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 15 alusel õigus tutvuda parlamendi dokumentidega. Sellise juurdepääsu puhul tuleb arvestada määruses (EÜ) nr 1049/2001 sätestatud põhimõtete, tingimuste ja piirangutega.

Teistele füüsilistele ja juriidilistele isikutele tagatakse juurdepääs parlamendi dokumentidele samadel põhimõtetel võimalikult suures ulatuses.

2.

Dokumentidele juurdepääsu mõttes tähistab väljend „parlamendi dokument“ määruse (EÜ) nr 1049/2001 artikli 3 punkti a tähenduses teksti, mille on koostanud või saanud kodukorra I osa 2. peatükis nimetatud parlamendi volitatud ametnikud, parlamendi juhtorganid, parlamendikomisjonid, parlamentidevahelised delegatsioonid või parlamendi peasekretariaat.

Vastavalt Euroopa Parlamendi liikmete põhimääruse artiklile 4 on üksikute parlamendiliikmete või fraktsioonide koostatud dokumendid juurdepääsu mõttes parlamendi dokumendid ainult siis, kui need on parlamendile esitatud kooskõlas kodukorraga.

Juhatus võtab vastu eeskirjad, et tagada parlamendi kõikide dokumentide registreerimine.

3.

Parlament seab sisse parlamendi dokumentide avaliku registri veebisaidi. Seadusandlikele dokumentidele ja teatavatele muudele dokumendiliikidele võimaldatakse kooskõlas määrusega (EÜ) nr 1049/2001 parlamendi avaliku registri veebisaidi kaudu vahetu juurdepääs. Võimaluse korral lisatakse parlamendi avaliku registri veebisaidile viited muudele parlamendi dokumentidele.

Juhatus võtab vastu nimekirja dokumendiliikidest, millele on parlamendi avaliku registri veebisaidi kaudu vahetu juurdepääs, ning see avaldatakse parlamendi avaliku registri veebisaidil. Nimekiri ei piira juurdepääsu dokumentidele, mis ei kuulu selles loetletud dokumendiliikide hulka. Sellised dokumendid võib teha kättesaadavaks kirjaliku taotluse alusel kooskõlas määrusega (EÜ) nr 1049/2001.

Juhatus võtab vastavalt määrusele (EÜ) nr 1049/2001 vastu dokumentidele juurdepääsu reguleerivad eeskirjad, mis avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.

4.

Juhatus määrab kindlaks organid, mille ülesanne on esialgsete juurdepääsutaotluste läbivaatamine (määruse (EÜ) nr 1049/2001 artikkel 7) ning otsuste vastuvõtmine kordustaotluste (nimetatud määruse artikkel 8) ja tundliku sisuga dokumentidele juurdepääsu taotluste kohta (nimetatud määruse artikkel 9).

5.

Dokumentidele juurdepääsu taotluste käsitlemise järelevalve eest vastutab üks asepresidentidest.

6.

Juhatus võtab vastu määruse (EÜ) nr 1049/2001 artikli 17 lõikes 1 osutatud aastaaruande.

7.

Parlamendi vastutav komisjon kontrollib korrapäraselt parlamendi tegevuse läbipaistvust ja esitab täiskogule aruande oma järelduste ja soovitustega.

Vastutav komisjon võib kontrollida ja hinnata ka aruandeid, mille on määruse (EÜ) nr 1049/2001 artikli 17 alusel vastu võtnud teised institutsioonid või asutused.

8.

Esimeeste konverents nimetab parlamendi esindajad määruse (EÜ) nr 1049/2001 artikli 15 lõike 2 alusel moodustatud institutsioonidevahelisse komisjoni.

Artikkel 123

Pääs parlamendi ruumidesse

1.

Sissepääsukaarte parlamendiliikmetele, nende assistentidele ja kolmandatele isikutele antakse välja vastavalt juhatuse kehtestatud reeglitele. Reeglid käsitlevad ka sissepääsukaartide kasutamist ja äravõtmist.

2.

Sissepääsukaarte ei anta parlamendiliikme lähikonda kuuluvatele isikutele, kes kuuluvad Euroopa Parlamendi ja Euroopa Komisjoni kokkuleppe (läbipaistvusregistri kohta) kohaldamisalasse.

3.

Läbipaistvusregistrisse kantud üksused ja nende esindajad, kellele on antud Euroopa Parlamendi pikaajaline sissepääsukaart, peavad järgima:

kokkuleppele lisatud registreeritute käitumisjuhendit;

kokkuleppes sätestatud korda ja muid kohustusi ning

käesoleva artikli rakendussätteid.

Ilma et see piiraks pikaajaliste sissepääsukaartide äravõtmise või ajutise deaktiveerimise üldreeglite kohaldamist ning välja arvatud juhul, kui on mõjuvaid põhjuseid luba mitte ära võtta või seda deaktiveerida, võtab peasekretär kvestorite nõusolekul pikaajalise sissepääsukaardi ära või deaktiveerib selle, kui loa omanik on läbipaistvusregistrist kustutatud registreeritute käitumisjuhendi rikkumise tõttu või kui ta on raskelt rikkunud käesoleva lõikes sätestatud kohustusi või kui ta on keeldunud ilma seda piisavalt põhjendamata järgimast ametlikku korraldust tulla kuulamisele või komisjoni koosolekule või teha uurimiskomisjoniga koostööd.

4.

Kvestorid võivad otsustada, millisel määral kohaldatakse lõikes 3 osutatud käitumisjuhendit isikute suhtes, kellel on pikaajaline sissepääsukaart, kuid kes ei kuulu kokkuleppe kohaldamisalasse.

5.

Juhatus kehtestab peasekretäri ettepanekul meetmed, mida on registri loomist käsitleva kokkuleppe kohaselt vaja läbipaistvusregistri kasutusele võtmiseks.

V OSA

SUHTED TEISTE INSTITUTSIOONIDE JA ORGANITEGA

1. PEATÜKK

Ametissenimetamised

Artikkel 124

Euroopa Komisjoni presidendi valimine

1.

Kui Euroopa Ülemkogu esitab Euroopa Komisjoni presidendi kandidaadi, palub parlamendi president kandidaadil esineda parlamendi ees avaldusega ja tutvustada oma poliitilisi eesmärke. Tema avaldusele järgneb arutelu.

Euroopa Ülemkogu kutsutakse arutelust osa võtma.

2.

Vastavalt Euroopa Liidu lepingu artikli 17 lõikele 7 valib parlament Euroopa Komisjoni presidendi oma liikmete enamusega.

Hääletus on salajane.

3.

Kui kandidaat osutub valituks, teatab president sellest nõukogule ning palub nõukogul ja Euroopa Komisjoni ametisseastuval presidendil seada vastastikusel kokkuleppel üles kandidaadid komisjoni liikmete ametikohtadele.

4.

Kui kandidaat ei saa nõutavat häälteenamust, palub president Euroopa Ülemkogul esitada ühe kuu jooksul uue kandidaadi, kes valitakse sama korra kohaselt.

Artikkel 125

Euroopa Komisjoni valimine

1.

President palub Euroopa Komisjoni ametisseastuval presidendil parlamenti teavitada, kuidas ta kavatseb lähtudes oma poliitilistest suunistest volinike kolleegiumis vastutusalad jaotada.

2.

Pärast nõupidamist Euroopa Komisjoni ametisseastuva presidendiga palub parlamendi president kandidaatidel, kelle Euroopa Komisjoni ametisseastuv president ja nõukogu on volinike ametikohtadele üles seadnud, esineda asjaomaste parlamendikomisjonide või organite ees lähtuvalt nende kavandatud vastutusalast.

3.

Kuulamised viiakse läbi parlamendikomisjonides.

Erandjuhul võib kuulamine toimuda teistsuguses vormis, kui volinikukandidaadi vastutusala on peamiselt horisontaalne, tingimusel et kuulamisel osalevad ka vastutavad komisjonid. Kuulamised on avalikud.

4.

Asjaomane parlamendikomisjon või -komisjonid paluvad volinikukandidaadil esineda avaldusega ja vastata küsimustele. Kuulamised korraldatakse nii, et volinikukandidaat saab avaldada parlamendile kogu asjakohase teabe. Kuulamiste korraldamist käsitlevad sätted kehtestatakse kodukorra lisana (27).

5.

Euroopa Komisjoni ametisseastuval presidendil palutakse tutvustada volinike kolleegiumi ja selle programmi parlamendi istungil. Istungist kutsutakse osa võtma Euroopa Ülemkogu eesistuja ja nõukogu eesistuja. Tema avaldusele järgneb arutelu.

6.

Arutelu lõppedes võib fraktsioon või vähemalt miinimumlävendile vastav arv parlamendiliikmeid esitada resolutsiooni ettepaneku. Kohaldatakse artikli 132 lõikeid 3–8.

7.

Pärast hääletust resolutsiooni ettepaneku üle valib parlament Euroopa Komisjoni või lükkab selle tagasi antud häälte enamusega, hääletades nimeliselt. Parlament võib lükata hääletuse edasi järgmisele istungile.

8.

President teatab nõukogule Euroopa Komisjoni valimisest või tagasilükkamisest.

9.

Kui Euroopa Komisjoni ametiaja jooksul jagatakse vastutusalad olulisel määral ümber või muudetakse komisjoni koosseisu, kutsutakse asjaomased volinikud või volinikukandidaadid kuulamisele, mis toimub vastavalt lõigetele 3 ja 4.

10.

Kui voliniku vastutusala või finantshuvid tema ametiaja jooksul muutuvad, peab parlament seda kontrollima kooskõlas VII lisaga.

Kui voliniku ametiaja jooksul tuvastatakse huvide konflikt ja Euroopa Komisjoni president ei täida selle lahendamiseks parlamendi soovitusi, võib parlament paluda Euroopa Komisjoni presidendil avaldada kõnealusele volinikule Euroopa Parlamendi ja Euroopa Komisjoni suhete raamkokkuleppe punkti 5 kohaselt umbusaldust ning kui see on asjakohane, võtta meetmeid, millega jätta see volinik Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 245 teise lõigu kohaselt ilma õigusest saada pensioni või muid seda asendavaid soodustusi.

Artikkel 126

Mitmeaastane programmitöö

Uue komisjoni ametissenimetamisel vahetavad parlament, nõukogu ja Euroopa Komisjon vastavalt paremat õigusloomet käsitleva institutsioonidevahelise kokkuleppe punktile 5 arvamusi ja lepivad kokku ühistes järeldustes mitmeaastase programmitöö kohta.

Sel eesmärgil ning enne läbirääkimisi nõukogu ja Euroopa Komisjoniga mitmeaastase programmitöö ühiste järelduste üle, korraldab president esimeeste konverentsiga arvamuste vahetuse, et käsitleda peamisi poliitikaeesmärke ja prioriteete uuel ametiajal. Arvamuste vahetuses võetakse muu hulgas arvesse Euroopa Komisjoni ametisseastuva presidendi esitatud prioriteete, samuti volinikukandidaatide vastuseid artiklis 125 sätestatud kuulamistel.

Enne ühistele järeldustele alla kirjutamist taotleb president esimeeste konverentsi nõusolekut.

Artikkel 127

Euroopa Komisjonile umbusalduse avaldamise ettepanek

1.

Kümnendik parlamendiliikmetest võib esitada presidendile ettepaneku avaldada Euroopa Komisjoni suhtes umbusaldust. Kui umbusaldushääletus on toimunud eelneva kahe kuu jooksul, võib uue umbusalduse avaldamise ettepaneku esitada vähemalt viiendik parlamendiliikmetest.

2.

Ettepanek kannab nime „umbusalduse avaldamise ettepanek“ ja peab olema põhistatud. Ettepanek edastatakse Euroopa Komisjonile.

3.

President teatab parlamendiliikmetele umbusalduse avaldamise ettepaneku esitamisest kohe pärast selle saamist.

4.

Umbusalduse avaldamise arutelu ei või toimuda varem kui 24 tundi pärast seda, kui parlamendiliikmetele teatati umbusalduse avaldamise ettepaneku esitamisest.

5.

Ettepaneku hääletus on nimeline ja see ei või toimuda varem kui 48 tundi pärast arutelu algust.

6.

Ilma et see piiraks lõigete 4 ja 5 kohaldamist, toimuvad arutelu ja hääletus hiljemalt ettepaneku esitamisele järgneva osaistungjärgu jooksul.

7.

Vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 234 võetakse umbusalduse avaldamise ettepanek vastu antud häälte kahekolmandikulise enamusega, mis vastab parlamendiliikmete enamusele. Hääletustulemusest teatatakse nõukogu eesistujale ja Euroopa Komisjoni presidendile.

Artikkel 128

Euroopa Liidu Kohtu kohtunike ja kohtujuristide nimetamine

Parlament nimetab vastutava komisjoni ettepaneku alusel oma esindaja seitsmest liikmest koosnevasse komiteesse, mille ülesanne on kontrollida kandidaatide sobivust Euroopa Liidu Kohtu ja Üldkohtu kohtuniku või kohtujuristi ametikohale. Vastutav komisjon valib esindaja kandidaadi lihthäälteenamusega. Selleks koostavad komisjoni koordinaatorid kandidaatide nimekirja.

Artikkel 129

Kontrollikoja liikmete ametissenimetamine

1.

Kontrollikoja liikme kohtadele ülesseatud kandidaatidel palutakse esineda avaldusega vastutava parlamendikomisjoni ees ja vastata selle liikmete küsimustele. Vastutav komisjon hääletab iga kandidaadi üle eraldi salajasel hääletusel.

2.

Vastutav komisjon esitab parlamendile soovituse selle kohta, kas ülesseatud kandidaat heaks kiita või mitte.

3.

Hääletus toimub täiskogul kahe kuu jooksul pärast kandidaatide ülesseadmist, kui parlament ei otsusta vastutava komisjoni, fraktsiooni või vähemalt miinimumlävendile vastava arvu parlamendiliikmete taotlusel teisiti. Parlament hääletab iga kandidaadi üle eraldi salajasel hääletusel.

4.

Kui parlament lükkab mõne kandidatuuri tagasi, palub president nõukogul selle kandidatuuri tagasi võtta ja esitada parlamendile uus kandidaat.

Artikkel 130

Euroopa Keskpanga juhatuse liikmete ametissenimetamine

1.

Euroopa Keskpanga presidendi, asepresidendi või juhatuse liikme kohale ülesseatud kandidaadil palutakse esineda avaldusega parlamendi vastutava komisjoni ees ja vastata selle liikmete küsimustele.

2.

Vastutav komisjon esitab parlamendile soovituse selle kohta, kas ülesseatud kandidaat heaks kiita või mitte.

3.

Hääletus toimub kahe kuu jooksul pärast kandidaadi ülesseadmist, kui parlament ei otsusta vastutava komisjoni, fraktsiooni või vähemalt miinimumlävendile vastava arvu parlamendiliikmete taotlusel teisiti. Parlament hääletab iga kandidaadi üle eraldi salajasel hääletusel.

4.

Kui parlament lükkab mõne kandidatuuri tagasi, palub president selle kandidatuuri tagasi võtta ja esitada parlamendile uue kandidaadi.

Artikkel 131

Ametissenimetamised majandusjuhtimise organites

1.

Käesolevat artiklit kohaldatakse järgmistele ametissenimetamistele:

Euroopa Keskpanga järelevalvenõukogu esimees ja aseesimees;

ühtse kriisilahenduskorra Ühtse Kriisilahendusnõukogu esimees, aseesimees ja täiskohaga liikmed;

Euroopa Järelevalveasutuse (Euroopa Pangandusjärelevalve, Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve, Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve) eesistujad ja tegevdirektorid ning

Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi tegevdirektor ja tegevdirektori asetäitja.

2.

Igal kandidaadil palutakse esineda avaldusega parlamendi vastutava komisjoni ees ja vastata selle liikmete küsimustele.

3.

Vastutav komisjon esitab parlamendile iga ametissenimetamise ettepaneku kohta soovituse.

4.

Hääletus toimub kahe kuu jooksul pärast ametissenimetamise ettepaneku esitamist, kui parlament ei otsusta vastutava komisjoni, fraktsiooni või vähemalt miinimumlävendile vastava arvu parlamendiliikmete taotlusel teisiti. Parlament hääletab iga ametissenimetamise üle eraldi salajasel hääletusel.

5.

Kui parlament lükkab mõne ametissenimetamise ettepaneku tagasi, palub president selle tagasi võtta ja esitada parlamendile uue ettepaneku.

2. PEATÜKK

Avaldused

Artikkel 132

Euroopa Komisjoni, nõukogu ja Euroopa Ülemkogu avaldused

1.

Euroopa Komisjoni, nõukogu ja Euroopa Ülemkogu liikmed võivad igal ajal paluda parlamendi presidendilt luba avalduse tegemiseks. Euroopa Ülemkogu eesistuja teeb pärast iga Euroopa Ülemkogu kohtumist avalduse. Parlamendi president otsustab, millal võib avalduse teha ning kas sellele järgneb põhjalik arutelu või võivad parlamendiliikmed 30 minuti jooksul esitada lühikesi ja täpselt sõnastatud küsimusi.

2.

Kui parlament võtab päevakorda avalduse koos aruteluga, otsustab ta ühtlasi, kas arutelu lõpul võetakse vastu resolutsioon. Resolutsiooni vastuvõtmist ei planeerita siis, kui samateemaline raport on juba sama või järgmise osaistungjärgu päevakorras, välja arvatud juhul, kui president teeb erandlikel põhjustel teistsuguse ettepaneku. Kui parlament otsustab arutelu lõpul vastu võtta resolutsiooni, võib iga parlamendikomisjon, fraktsioon või vähemalt miinimumlävendile vastav arv parlamendiliikmeid esitada resolutsiooni ettepaneku.

3.

Resolutsiooni ettepanekud pannakse hääletusele kõige varasemal võimalikul hääletusajal. President võib otsustada teha sellest reeglist erandeid. Hääletuse kohta on lubatud anda selgitusi.

4.

Resolutsiooni ühisettepanek asendab sellele allakirjutanute varem esitatud resolutsiooni ettepanekud, kuid ei asenda teiste parlamendikomisjonide, fraktsioonide või parlamendiliikmete esitatud resolutsiooni ettepanekuid.

5.

Kui resolutsiooni ühisettepaneku esitab fraktsioonide selge enamus, võib president panna selle ettepaneku hääletusele esimesena.

6.

Pärast resolutsiooni ettepaneku vastuvõtmist ei panda teisi ettepanekuid hääletusele, kui president ei otsusta erandjuhul teisiti.

7.

Resolutsiooni ettepaneku autoril või autoritel on õigus võtta lõike 2 või artikli 144 lõike 2 alusel esitatud resolutsiooni ettepanek enne lõpphääletust tagasi.

8.

Tagasivõetud resolutsiooni ettepaneku võib üle võtta ja kohe uuesti esitada fraktsioon, parlamendikomisjon või sama arv parlamendiliikmeid, kellel on õigus seda esitada. Käesolevat lõiget ja lõiget 7 kohaldatakse ka resolutsioonidele, mis on esitatud artiklite 111 ja 112 alusel.

Artikkel 133

Avaldused Euroopa Komisjoni otsuste selgitamiseks

President palub Euroopa Komisjoni presidendil, suhete eest Euroopa Parlamendiga vastutaval volinikul või kokkuleppe korral mõnel teisel volinikul teha parlamendile avaldus pärast Euroopa Komisjoni iga koosolekut, et selgitada peamisi vastuvõetud otsuseid, välja arvatud juhul, kui esimeeste konverents otsustab ajakava huvides või teema vähese poliitilise olulisuse tõttu, et see ei ole vajalik. Avaldusele järgneb vähemalt 30-minutiline arutelu, mille käigus parlamendiliikmed võivad esitada lühikesi ja täpselt sõnastatud küsimusi.

Artikkel 134

Kontrollikoja avaldused

1.

Seoses eelarve täitmisele heakskiidu andmisega või parlamendi tegevusega eelarvekontrolli valdkonnas võidakse kontrollikoja presidendil paluda teha parlamendile avaldus, et tutvustada kontrollikoja aastaaruandes, eriettekannetes või arvamustes esitatud seisukohti või selgitada kontrollikoja töökava.

2.

Parlament võib otsustada viia Euroopa Komisjoni ja nõukogu osavõtul läbi eraldi arutelu küsimustes, mis sellistes avaldustes tõstatatakse, eriti kui nendes juhitakse tähelepanu finantsjuhtimise reeglite eiramistele.

Artikkel 135

Euroopa Keskpanga avaldused

1.

Euroopa Keskpanga presidendil palutakse esitada parlamendile aastaaruanne Euroopa keskpankade süsteemi tegevuse ning eelmise ja käesoleva aasta rahapoliitika kohta.

2.

Aruande esitamisele järgneb üldine arutelu.

3.

Euroopa Keskpanga presidendil palutakse võtta vähemalt neli korda aastas osa parlamendi vastutava komisjoni koosolekutest, et esineda avaldusega ja vastata küsimustele.

4.

Euroopa Keskpanga presidenti, asepresidenti ja teisi juhatuse liikmeid kutsutakse osa võtma ka muudest koosolekutest, kui parlament või nimetatud isikud seda soovivad.

5.

Lõigete 3 ja 4 alusel toimuvatest koosolekutest koostatakse stenogramm.

3. PEATÜKK

Euroopa Parlamendi küsimused

Artikkel 136

Suuliselt vastatav küsimus aruteluga

1.

Parlamendikomisjon, fraktsioon või vähemalt miinimumlävendile vastav arv parlamendiliikmeid võivad esitada nõukogule, Euroopa Komisjonile või Euroopa Komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale küsimusi, millele on lisatud taotlus kanda need küsimused parlamendi päevakorda.

Küsimused esitatakse kirjalikult presidendile. President saadab need viivitamata edasi esimeeste konverentsile.

Esimeeste konverents otsustab, kas võtta küsimused päevakorra projekti vastavalt artiklis 157 sätestatud korrale või mitte. Küsimused, mida ei võeta parlamendi päevakorra projekti kolme kuu jooksul pärast nende esitamist, aeguvad.

2.

Küsimused Euroopa Komisjonile ja Euroopa Komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale tuleb saata adressaadile vähemalt üks nädal enne istungit, mille päevakorda need küsimused võetakse, ja küsimused nõukogule vähemalt kolm nädalat enne vastavat istungit.

3.

Kui küsimused puudutavad ühist julgeoleku- ja kaitsepoliitikat, ei kehti lõikes 2 sätestatud tähtajad ja vastata tuleb piisavalt kiiresti, et oleks tagatud parlamendi asjakohane teavitamine.

4.

Küsimuse esitajate poolt eelnevalt määratud parlamendiliige kannab küsimuse parlamendis ette. Kui seda parlamendiliiget ei ole kohal, muutub küsimus kehtetuks. Küsimusele vastab selle adressaat.

5.

Artikli 132 lõikeid 2–8 resolutsiooni ettepanekute esitamise ja nende hääletamise kohta kohaldatakse vajalike muudatustega.

Artikkel 137

Infotund

1.

Igal osaistungjärgul võib pidada Euroopa Komisjoni osavõtul kuni üheksakümne minuti pikkuse infotunni ühel või mitmel kindlal horisontaalsel teemal, mille määrab kindlaks esimeeste konverents üks kuu enne osaistungjärku.

2.

Esimeeste konverentsi kutsel infotunnis osalevate volinike vastutusala on seotud konkreetse(te) horisontaalse(te) teema(de)ga, mille kohta neile küsimusi esitatakse. Osaistungjärgule kutsutakse kuni kaks volinikku. Sõltuvalt infotunniks valitud konkreetse(te)st horisontaalse(te)st teema(de)st, võib kutsuda ka kolmanda voliniku.

3.

Kooskõlas esimeeste konverentsi suunistega võib korraldada eraldi infotunni nõukoguga, Euroopa Komisjoni presidendiga, Euroopa Komisjoni asepresidendi ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindajaga ning eurorühma esimehega.

4.

Infotunniks eraldatud aega eelnevalt ei jaotata. President tagab võimaluse piires, et kordamööda saavad küsimusi esitada erinevate poliitiliste vaadetega ja eri liikmesriikidest valitud parlamendiliikmed.

5.

Parlamendiliikmele antakse aega üks minut küsimuse esitamiseks ja volinikule kaks minutit vastamiseks. Sama parlamendiliige võib esitada 30 sekundi pikkuse põhiküsimusega otseselt seotud täiendava küsimuse. Seejärel antakse volinikule kaks minutit aega täiendavale küsimusele vastamiseks.

Küsimused ja täiendavad küsimused peavad olema otseselt seotud lõike 1 alusel valitud kindla horisontaalse teemaga. President võib otsustada küsimuste lubatavuse üle.

Artikkel 138

Kirjalikult vastatavad küsimused

1.

Iga parlamendiliige, fraktsioon või parlamendikomisjon võib kooskõlas kodukorra lisas sätestatud kriteeriumidega esitada Euroopa Ülemkogu eesistujale, nõukogule, Euroopa Komisjonile või Euroopa Komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale kirjalikult vastatavaid küsimusi (28). Küsimuste sisu eest vastutavad ainuüksi nende esitajad.

2.

Küsimused esitatakse presidendile elektrooniliselt. Küsimuse lubatavuse otsustab president. Presidendi otsus ei põhine üksnes lõikes 1 osutatud lisa sätetel, vaid kodukorral üldisemalt. Presidendi põhistatud otsus tehakse küsimuse esitajale teatavaks.

3.

Iga parlamendiliige, fraktsioon või parlamendikomisjon võib kolmekuulise jooksva ajavahemiku vältel esitada kuni 20 küsimust. Adressaat vastab küsimusele üldjuhul kuue nädala jooksul alates küsimuse talle edastamisest. Iga parlamendiliige, fraktsioon või parlamendikomisjon võib igal kuul määrata ühe oma küsimuse prioriteetseks ja adressaat on kohustatud sellele vastama kolme nädala jooksul alates küsimuse talle edastamisest.

4.

Küsimust võivad toetada ka teised parlamendiliikmed peale autori. Sellised küsimused lähevad lõikes 3 sätestatud küsimuste normi arvestuses üksnes küsimuse autori, mitte toetajate arvestusse.

5.

Kui adressaat ei vasta küsimusele lõikes 3 sätestatud tähtaja jooksul, võib vastutav komisjon otsustada võtta selle oma järgmise koosoleku päevakorda.

6.

Küsimused ja vastused ning nende lisad avaldatakse parlamendi veebisaidil.

Artikkel 139

Põhjalikumad kirjalikult vastatavad arupärimised

1.

Põhjalikumad arupärimised koosnevad kirjalikult vastatavatest küsimustest, mille fraktsioon esitab nõukogule, Euroopa Komisjonile või Euroopa Komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale.

2.

Põhjalikum arupärimine peab pakkuma üldist huvi ja see esitatakse kirjalikult presidendile. Arupärimine ei tohi olla pikem kui 500 sõna. Tingimusel, et põhjalikum arupärimine on üldiselt kodukorra sätetega kooskõlas, edastab president arupärimise viivitamata selle adressaadile kirjaliku vastuse saamiseks.

3.

Aastas võib esitada kuni 30 põhjalikumat arupärimist. Esimeeste konverents tagab arupärimiste õiglase jaotuse fraktsioonide vahel ning ükski fraktsioon ei või esitada rohkem kui ühe arupärimise kuus.

4.

Kui adressaat ei vasta kuue nädala jooksul talle esitatud põhjalikumale arupärimisele, kantakse arupärimine autori soovil parlamendi lõplikku päevakorra projekti vastavalt artiklis 157 sätestatud korrale ja käesoleva artikli lõike 6 kohaselt.

5.

Kui parlamendiliikmed või fraktsioon(id) vastavalt vähemalt keskmisele lävendile seda taotlevad, kantakse põhjalikum arupärimine pärast kirjaliku vastuse saamist parlamendi lõplikku päevakorra projekti vastavalt artiklis 157 sätestatud korrale ja käesoleva artikli lõike 6 kohaselt.

6.

Ühel osaistungjärgul arutatakse kuni kolme põhjalikumat arupärimist. Kui ühe osaistungjärgu jooksul taotletakse rohkem kui kolme põhjalikuma arupärimise arutelu, kannab esimeeste konverents need lõplikku päevakorra projekti selles järjekorras, milles ta on arutelu taotlused saanud.

7.

Parlamendiliige, kelle on eelnevalt määranud arupärimise autor või lõike 5 kohaselt arutelu taotlejad, kannab põhjalikuma arupärimise täiskogu istungil ette. Kui seda parlamendiliiget ei ole kohal, muutub põhjalikum arupärimine kehtetuks. Arupärimisele vastab selle adressaat.

Artikli 132 lõikeid 2–8 resolutsiooni ettepanekute esitamise ja nende hääletusele panemise kohta kohaldatakse vajalike muudatustega.

8.

Arupärimised ja vastused avaldatakse parlamendi veebisaidil.

Artikkel 140

Kirjalikult vastatavad küsimused Euroopa Keskpangale

1.

Iga parlamendiliige võib kooskõlas kodukorra lisas sätestatud kriteeriumidega (29) esitada Euroopa Keskpangale kuni kuus kirjalikult vastatavat küsimust kuus. Küsimuste sisu eest vastutavad ainuüksi nende esitajad.

2.

Küsimused esitatakse kirjalikult vastutava komisjoni esimehele. Kui vastutava komisjoni esimees on küsimused kätte saanud, teavitab ta neist Euroopa Keskpanka. Küsimuse lubatavuse otsustab vastutava komisjoni esimees. See otsus tehakse teatavaks küsimuse esitajale.

3.

Küsimused ja vastused avaldatakse parlamendi veebisaidil.

4.

Kui kirjalikult vastatavale küsimusele ei ole kuue nädala jooksul vastatud, võib selle esitaja taotlusel võtta vastutava komisjoni järgmise Euroopa Keskpanga presidendi osavõtul toimuva koosoleku päevakorda.

Artikkel 141

Kirjalikult vastatavad küsimused ühtse järelevalvemehhanismi ja ühtse kriisilahenduskorra kohta

1.

Artikli 140 lõikeid 1, 2 ja 3 kohaldatakse kirjalikult vastatavatele küsimustele, mis puudutavad ühtset järelevalvemehhanismi ja ühtset kriisilahenduskorda, vajalike muudatustega. Nende küsimuste arv lahutatakse artikli 140 lõikes 1 sätestatud kuue küsimuse ülemmäärast.

2.

Kui kirjalikult vastatavale küsimusele ei ole viie nädala jooksul vastatud, võib selle esitaja taotlusel võtta vastutava komisjoni järgmise adressaadi nõukogu esimehe osavõtul toimuva koosoleku päevakorda.

4. PEATÜKK

Teiste institutsioonide ja organite aruanded

Artikkel 142

Teiste institutsioonide ja organite aasta- ja muud aruanded

1.

Teiste institutsioonide ja organite aasta- ja muude aruannete kohta, mille puhul aluslepingutes on ette nähtud konsulteerimine parlamendiga või mille puhul muudes õigusnormides on ette nähtud, et parlament avaldab arvamust, koostatakse raport, mis esitatakse täiskogule.

2.

Teiste institutsioonide ja organite aasta- ja muud aruanded, mis ei kuulu lõike 1 reguleerimisalasse, edastatakse vastutavale komisjonile, kes vaatab need läbi ja võib esitada parlamendile lühikese resolutsiooni ettepaneku või teha ettepaneku koostada artikli 54 alusel raport, kui ta leiab, et parlament peaks võtma neis aruannetes käsitletud olulistes küsimustes seisukoha.

5. PEATÜKK

Resolutsioonid ja soovitused

Artikkel 143

Resolutsiooni ettepanekud

1.

Iga parlamendiliige võib esitada resolutsiooni ettepaneku Euroopa Liidu tegevusvaldkonda kuuluvas küsimuses.

Ettepanek ei tohi olla pikem kui 200 sõna.

2.

Ettepanek ei tohi:

sisaldada otsuseid küsimustes, mille jaoks on kodukorras, eelkõige artiklis 47 sätestatud kindel kord ja pädevus, ega

käsitleda küsimusi, mida parlamendis parajasti menetletakse.

3.

Iga parlamendiliige võib esitada ainult ühe niisuguse ettepaneku kuus.

4.

Resolutsiooni ettepanek esitatakse presidendile, kes kontrollib, kas see vastab kohaldatavatele kriteeriumidele. Kui president tunnistab ettepaneku lubatavaks, teeb ta selle täiskogul teatavaks ja edastab ettepaneku vastutavale komisjonile.

5.

Vastutav komisjon otsustab, millist menetlust kasutada, muuhulgas võib ta resolutsiooni ettepaneku ühendada teiste resolutsiooni ettepanekute või raportitega, võtta vastu arvamuse (mille võib esitada kirja vormis) või koostada raporti vastavalt artiklile 54. Vastutav komisjon võib otsustada ka resolutsiooni ettepaneku menetlemise lõpetada.

6.

Resolutsiooni ettepaneku autoreid teavitatakse presidendi, vastutava komisjoni ja esimeeste konverentsi otsustest.

7.

Lõikes 5 osutatud raport sisaldab resolutsiooni ettepaneku teksti.

8.

Euroopa Liidu teistele institutsioonidele kirja vormis esitatavad arvamused, millele on osutatud lõikes 5, edastab neile president.

9.

Lõike 1 alusel esitatud resolutsiooni ettepaneku võivad resolutsiooni ettepaneku autor, autorid või esimene allakirjutanu tagasi võtta seni, kuni vastutav komisjon ei ole otsustanud koostada lõike 5 alusel selle kohta raportit.

Kui vastutav komisjon on raporti koostamise otsusega resolutsiooni ettepaneku üle võtnud, on ainult vastutaval komisjonil õigus see tagasi võtta. Tagasivõtmise õigus on vastutaval komisjonil kuni lõpphääletuse alguseni täiskogu istungil.

Artikkel 144

Inimõiguste, demokraatia ja õigusriigi põhimõtte rikkumise juhtumite arutamine

1.

Parlamendikomisjon, parlamentidevaheline delegatsioon, fraktsioon või vähemalt miinimumlävendile vastav arv parlamendiliikmeid võivad esitada presidendile kirjaliku taotluse korraldada arutelu inimõiguste, demokraatia ja õigusriigi põhimõtte rikkumise kiireloomuliste juhtumite üle.

2.

Lõikes 1 osutatud taotluste ja IV lisa sätete alusel koostab esimeeste konverents nimekirja arutelu teemadest, mis lisatakse järgmise inimõiguste, demokraatia või õigusriigi põhimõtte rikkumist käsitleva arutelu lõplikku päevakorra projekti. Päevakorda võetavate teemade ja alateemade koguarv ei tohi olla suurem kui kolm.

Vastavalt artikli 158 sätetele võib parlament jätta kõrvale mõne teema, mille arutamine oli ette nähtud, ja asendada selle teemaga, mille arutamist ei olnud ette nähtud. Parlamendikomisjon, fraktsioon või vähemalt miinimumlävendile vastav arv parlamendiliikmeid võivad esitada resolutsiooni ettepanekuid nendel teemadel selle päeva õhtuks, kui päevakord vastu võetakse. Täpse tähtaja kõnealuste resolutsiooni ettepanekute esitamiseks määrab president.

3.

Fraktsioonidele ja fraktsioonilise kuuluvuseta parlamendiliikmetele eraldatakse arutelude koguajast kõneaega vastavalt artikli 171 lõigetele 4 ja 5 kokku kuni 60 minutit osaistungjärgu kohta.

Pärast resolutsiooni ettepanekute tutvustamiseks vajaliku aja ning Euroopa Komisjonile ja nõukogule eraldatud kõneaja arvesse võtmist üle jääv aeg jagatakse fraktsioonide ja fraktsioonilise kuuluvuseta parlamendiliikmete vahel.

4.

Arutelu lõppedes toimub viivitamata hääletus. Artiklit 194 (hääletuse kohta selgituste andmine) ei kohaldata.

Presidendi ja esimeeste konverentsi otsusega võib käesoleva artikli alusel toimuvaid hääletusi ühendada.

5.

Kui ühel ja samal teemal esitatakse kaks või enam resolutsiooni ettepanekut, kohaldatakse artikli 132 lõikeid 4 ja 5.

6.

President ja fraktsioonide esimehed võivad otsustada, et resolutsiooni ettepanek pannakse hääletusele ilma aruteluta. Sellise otsuse vastuvõtmiseks on vaja kõigi fraktsioonide esimeeste ühehäälset nõusolekut.

Resolutsiooni ettepanekutele, mis on lisatud päevakorda inimõiguste, demokraatia ja õigusriigi põhimõtte rikkumise juhtumite käsitlemiseks, artiklite 197 ja 198 sätteid ei kohaldata.

Inimõiguste, demokraatia ja õigusriigi põhimõtte rikkumise juhtumeid käsitlevaks aruteluks esitatakse resolutsiooni ettepanekud alles pärast teemade nimekirja võtmist. Resolutsiooni ettepanekud, mida ei jõuta aruteluks ette nähtud aja jooksul käsitleda, aeguvad. Sama kehtib resolutsiooni ettepanekute kohta, mille puhul on artikli 178 lõike 3 alusel esitatud taotluse põhjal kindlaks tehtud, et puudub kvoorum. Autoritel on õigus esitada sellised ettepanekud uuesti, et need vaadataks vastavalt artiklile 143 läbi parlamendikomisjonis või kantaks järgmise osaistungjärgu päevakorda inimõiguste, demokraatia ja õigusriigi põhimõtte rikkumise juhtumite aruteluks.

Teemat ei saa võtta inimõiguste, demokraatia ja õigusriigi põhimõtte rikkumise arutelu raames päevakorda, kui see juba on sama osaistungjärgu päevakorras.

Kodukorras puudub säte, mis lubaks lõike 2 teise lõigu alusel esitatud resolutsiooni ettepaneku ja parlamendikomisjoni sama teemat käsitleva raporti üle korraldada ühise arutelu.

Kui artikli 178 lõike 3 alusel nõutakse kvoorumi kontrollimist, kehtib see nõue üksnes hääletusele pandavale resolutsiooni ettepanekule, mitte järgnevatele resolutsiooni ettepanekutele.

6. PEATÜKK

Teiste institutsioonide ja organitega konsulteerimine

Artikkel 145

Konsulteerimine Euroopa Majandus-ja Sotsiaalkomiteega

1.

Kui Euroopa Liidu toimimise leping näeb ette konsulteerimise Majandus- ja Sotsiaalkomiteega, algatab president nõuandemenetluse ja teavitab sellest parlamenti.

2.

Parlamendikomisjon võib taotleda, et üldiste probleemide või konkreetsete küsimuste käsitlemisel konsulteeritaks Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteega.

Parlamendikomisjon märgib oma taotluses tähtaja, mille jooksul palutakse Euroopa Majandus-ja Sotsiaalkomiteel esitada oma arvamus.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteega konsulteerimise taotlus tehakse parlamendile teatavaks järgmisel osaistungjärgul ja see loetakse heakskiidetuks, kui fraktsioon või vähemalt miinimumlävendile vastav arv parlamendiliikmeid ei taotle 24 tunni jooksul alates taotlusest teatamisest, et see pandaks hääletusele.

3.

Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamused saadetakse vastutavale komisjonile.

Artikkel 146

Konsulteerimine Regioonide Komiteega

1.

Kui Euroopa Liidu toimimise leping näeb ette konsulteerimise Regioonide Komiteega, algatab president nõuandemenetluse ja teavitab sellest parlamenti.

2.

Parlamendikomisjon võib taotleda, et üldiste probleemide või konkreetsete küsimuste käsitlemisel konsulteeritaks Regioonide Komiteega.

Parlamendikomisjon märgib oma taotluses tähtaja, mille jooksul palutakse Regioonide Komiteel esitada oma arvamus.

Regioonide Komiteega konsulteerimise taotlus tehakse parlamendile teatavaks järgmisel osaistungjärgul ja see loetakse heakskiidetuks, kui fraktsioon või vähemalt miinimumlävendile vastav arv parlamendiliikmeid ei taotle 24 tunni jooksul alates taotlusest teatamisest, et see pandaks hääletusele.

3.

Regioonide Komitee arvamused saadetakse vastutavale komisjonile.

Artikkel 147

Taotlused Euroopa ametitele

1.

Kui parlamendil on õigus esitada Euroopa ametitele taotlusi, võib iga parlamendiliige esitada nimetatud taotluse kirjalikult parlamendi presidendile. Taotlustes tõstatatud küsimused peavad kuuluma asjaomase ameti vastutusalasse ning neile lisatakse küsimustega seotud asjaolusid ja liidu huve selgitav taustateave.

2.

President saadab pärast konsulteerimist vastutava komisjoniga taotluse edasi asjaomasele ametile või võtab muid asjakohaseid meetmeid. Taotluse esitanud parlamendiliiget teavitatakse viivitamata presidendi otsusest. Kõik taotlused, mille president asjaomasele ametile saadab, sisaldavad vastamise tähtaega.

3.

Kui asjaomane amet on seisukohal, et ei saa sellisel kujul esitatud taotlusele vastata või soovib, et taotlust muudetaks, teavitab ta sellest viivitamata parlamendi presidenti, kes võtab asjakohaseid meetmeid, konsulteerides vajaduse korral eelnevalt vastutava komisjoniga.

7. PEATÜKK

Institutsioonidevahelised kokkulepped

Artikkel 148

Institutsioonidevahelised kokkulepped

1.

Parlament võib aluslepingute kohaldamiseks või menetluste parandamiseks või täpsustamiseks sõlmida teiste institutsioonidega kokkuleppeid.

Kokkuleppe võib vormistada ühisdeklaratsiooni, kirjavahetuse, toimimisjuhendi või muu sobiva dokumendi vormis. Kui põhiseaduskomisjon on kokkuleppe läbi vaadanud ja parlament selle heaks kiitnud, kirjutab president sellele alla.

2.

Kui kokkulepe eeldab parlamendiliikmete või parlamendi organite seniste kodukorrast tulenevate menetlusi puudutavate õiguste või kohustuste muutmist või uute kehtestamist või kodukorra või selle tõlgendamise muul viisil muutmist, edastatakse küsimus enne kokkuleppe allkirjastamist artikli 236 lõigete 2–6 alusel läbivaatamiseks valdkonna eest vastutavale komisjonile.

8. PEATÜKK

Hagi esitamine Euroopa Liidu Kohtule

Artikkel 149

Menetlus Euroopa Liidu Kohtus

1.

Parlament kontrollib liidu õigusakte ja nende rakendamist tähtaja jooksul, mis on aluslepingutes ja Euroopa Liidu Kohtu põhikirjas liidu institutsioonidele ning füüsilistele ja juriidilistele isikutele hagi esitamiseks ette nähtud, et veenduda, kas aluslepingute sätteid ja eriti parlamendi õigusi käsitlevaid sätteid on täielikult järgitud.

2.

Kui õigusasjade eest vastutav komisjon on seisukohal, et liidu õigust on rikutud, annab ta selle kohta parlamendile aru, vajaduse korral suuliselt. Kui see on asjakohane, võib õigusasjade eest vastutav komisjon kuulata ära valdkonna eest vastutava komisjoni seisukoha.

3.

President esitab õigusasjade eest vastutava komisjoni soovituse alusel parlamendi nimel Euroopa Liidu Kohtule hagi.

President võib paluda järgmise osaistungjärgu alguses parlamendil otsustada, kas hagemist jätkata. Kui parlament hääletab antud häälte enamusega hagi vastu, võtab president hagi tagasi.

Kui president esitab kohtule hagi õigusasjade eest vastutava komisjoni soovituse vastaselt, palub ta järgmise osaistungjärgu alguses parlamendil otsustada, kas hagemist jätkata.

4.

President esitab parlamendi nimel kohtuasjade kohta tähelepanekuid või sekkub menetlusse pärast konsulteerimist õigusasjade eest vastutava komisjoniga.

Kui president kavatseb vastutava komisjoni soovitusest kõrvale kalduda, teavitab ta sellest õigusasjade eest vastutavat komisjoni ja edastab küsimuse esimeeste konverentsile, märkides ära oma otsuse põhjused.

Kui esimeeste konverents on seisukohal, et Euroopa Liidu Kohtu menetluses olevas kohtuasjas, mis käsitleb parlamendi õigusakti kehtivust, ei ole parlamendil erandkorras vaja tähelepanekuid esitada või menetlusse sekkuda, esitatakse küsimus viivitamata parlamendile.

Kodukord ei takista õigusasjade eest vastutaval komisjonil otsustada asjakohase menetluse üle, et edastada kiireloomulistel juhtudel oma soovitus õigeaegselt.

Kui otsus tuleb teha selle kohta, kas parlament peaks kasutama oma õigusi Euroopa Liidu Kohtu ees ja kõnealune akt ei kuulu artikli 149 kohaldamisalasse, rakendatakse kõnealuses artiklis ette nähtud menetlust vajalike muudatustega.

5.

Kiireloomulistel juhtudel võib president – võimaluse korral eelnevalt konsulteerides õigusasjade eest vastutava komisjoni esimehe ja raportööriga – võtta kasutusele ennetavad meetmed, et tähtaegadest kinni pidada. Sellisel juhul rakendatakse võimalikult kiiresti vastavalt lõigetes 3 või 4 sätestatud menetlust.

6.

Õigusasjade eest vastutav komisjon määrab kindlaks põhimõtted, millest ta käesoleva artikli kohaldamisel lähtub.

VI OSA

SUHTED LIIKMESRIIKIDE PARLAMENTIDEGA

Artikkel 150

Teabevahetus, kontaktid ning vastastikune ruumide ja muude vahendite kasutamine

1.

Euroopa Parlament hoiab liikmesriikide parlamente oma tegevusega regulaarselt kursis.

2.

Parlamentidevahelise koostöö tulemusliku ja regulaarse korralduse ja edendamise üle liidus vastavalt protokolli nr 1 (riikide parlamentide rolli kohta Euroopa Liidus) artiklile 9 peetakse läbirääkimisi esimeeste konverentsilt saadud volituste alusel pärast konsulteerimist komisjonide esimeeste konverentsiga.

Euroopa Parlament kiidab kõik selliseid küsimusi käsitlevad kokkulepped heaks kodukorra artiklis 148 osutatud korras.

3.

Parlamendikomisjon võib alustada dialoogi otse liikmesriikide parlamentidega komisjonide tasandil selleks eraldatud eelarveassigneeringute piires. See võib hõlmata seadusandlikule tegevusele eelnevat ja järgnevat koostööd sobivas vormis.

4.

Liidu tasandi seadusandlikku menetlust käsitlev dokument, mille riigi parlament on ametlikult saatnud Euroopa Parlamendile, edastatakse dokumendis käsitletava teema eest vastutavale komisjonile.

5.

Esimeeste konverents võib volitada presidenti pidama läbirääkimisi liikmesriikide parlamentidega ruumide ja muude vahendite vastastikuseks kasutamiseks ning ettepanekute tegemiseks muude abinõude kohta, et aidata kaasa liikmesriikide parlamentidega suhtlemisele.

Artikkel 151

Euroopa Liidu parlamentide Euroopa Liidu asjade komisjonide konverents (COSAC)

1.

Presidendi ettepanekul nimetab esimeeste konverents parlamendi delegatsiooni COSACi juurde ja võib anda delegatsioonile tegutsemisvolitused. Delegatsiooni juhivad Euroopa Parlamendi asepresident, kes vastutab suhete eest liikmesriikide parlamentidega, ja põhiseadusküsimuste eest vastutava komisjoni esimees.

2.

Delegatsiooni teised liikmed valitakse COSACi koosolekul arutusele tulevatest teemadest lähtuvalt nii, et võimaluse korral on liikmeteks nende teemade eest vastutavate komisjonide esindajad.

3.

Delegatsiooni liikmete valmimisel võetakse arvesse poliitiliste jõudude esindatust parlamendis.

4.

Pärast iga COSACi koosolekut esitab delegatsioon esimeeste konverentsile aruande.

Artikkel 152

Parlamentide konverents

Esimeeste konverents nimetab Euroopa Parlamendi delegatsiooni liikmed, kes osalevad konverentsil või muul sarnasel üritusel, millel osalevad parlamentide esindajad ja annab asjaomasele delegatsioonile tegutsemisvolitused, mis vastavad asjakohastele Euroopa Parlamendi resolutsioonidele. Delegatsioon valib endale juhi ja vajaduse korral ühe või mitu asejuhti.

VII OSA

ISTUNGJÄRGUD

1. PEATÜKK

Parlamendi istungjärgud

Artikkel 153

Parlamendi koosseisu ametiaeg ning istungjärgud, osaistungjärgud ja istungid

1.

Parlamendi koosseisu ametiaja pikkus on võrdne 20. septembri 1976. aasta aktis sätestatud parlamendiliikmete ametiaja pikkusega.

2.

Nimetatud akti ja aluslepingute alusel on istungjärk aastapikkune periood.

3.

Osaistungjärk on parlamendi koosolek, mis reeglina kutsutakse kokku igal kuul ja mis jaguneb ühe päeva pikkusteks istungiteks.

Ühel ja samal päeval toimuvaid parlamendi istungeid loetakse üheks istungiks.

Artikkel 154

Parlamendi kokkukutsumine

1.

Vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 229 esimesele lõigule tuleb parlament kutsumiseta kokku iga aasta märtsi teisel teisipäeval. Parlament otsustab ise istungjärgu katkestuste kestuse.

2.

Lisaks tuleb parlament kutsumiseta kokku esimesel teisipäeval pärast ühe kuu möödumist 20. septembri 1976. aasta akti artikli 10 lõikes 1 nimetatud ajavahemiku lõpust.

3.

Esimeeste konverents võib põhjendatud otsusega muuta lõike 1 alusel määratud katkestuste kestust vähemalt kaks nädalat enne istungjärgu jätkumise kuupäeva, mille parlament on varem kindlaks määranud. Istungjärgu jätkumise kuupäeva ei tohi edasi lükata rohkem kui kahe nädala võrra.

4.

Parlamendi liikmete enamuse, Euroopa Komisjoni või nõukogu taotlusel, kutsub president pärast nõupidamist esimeeste konverentsiga parlamendi erandkorras kokku.

Presidendil on õigus esimeeste konverentsi heakskiidul parlamenti erandkorras kokku kutsuda ka kiireloomulistel juhtudel.

Artikkel 155

Istungite ja koosolekute toimumiskoht

1.

Parlament peab istungeid ja parlamendikomisjonide koosolekuid vastavalt aluslepingute sätetele.

Brüsselis peetavate täiendavate osaistungjärkude korraldamise ettepanekud ja nende muudatusettepanekud võetakse vastu antud häälte enamusega.

2.

Iga parlamendikomisjon võib otsustada taotleda, et üks või mitu koosolekut korraldataks mõnes muus kohas. Selline põhjendatud taotlus esitatakse presidendile, kes edastab selle juhatusele.

Kiireloomulistel juhtudel võib president teha otsuse ise. Kui juhatus või president taotlust ei rahulda, tuleb otsust põhjendada.

Artikkel 156

Parlamendiliikmete osavõtt istungitest

1.

Igal istungil pannakse välja kohalolijate nimekiri, millesse parlamendiliikmed annavad allkirja.

2.

Kohalolijate nimekirja kantud parlamendiliikmete nimed kantakse iga istungi protokolli kui „kohalviibijad“. Puuduvate parlamendiliikmete nimed, kelle puudumist peab parlamendi president põhjendatuks, kantakse iga istungi protokolli kui „vabandataval põhjusel puudujad“.

2. PEATÜKK

Parlamendi tööplaan

Artikkel 157

Päevakorra projekt

1.

Enne iga osaistungjärgu algust koostab esimeeste konverents komisjonide esimeeste konverentsi soovituste alusel päevakorra projekti.

Euroopa Komisjon ja nõukogu võivad presidendi kutsel osaleda esimeeste konverentsi nõupidamistel, millel käsitletakse päevakorra projekti.

2.

Päevakorra projektis võib ära märkida arutusele tulevate küsimuste hääletusele panemise ajad.

3.

Lõplik päevakorra projekt tehakse parlamendiliikmetele kättesaadavaks hiljemalt kolm tundi enne osaistungjärgu algust.

Artikkel 158

Päevakorra kinnitamine ja muutmine

1.

Iga osaistungjärgu alguses võtab parlament vastu päevakorra. Lõplikule päevakorra projektile võivad muudatusettepanekuid esitada parlamendikomisjon, fraktsioon või vähemalt miinimumlävendile vastav arv parlamendiliikmeid. Muudatusettepanekud tuleb esitada presidendile hiljemalt üks tund enne osaistungjärgu algust. President võib anda sõna ettepaneku esitajale ja ühele sõnavõtjale ettepaneku vastu; sõnavõtu pikkus on kuni üks minut.

2.

Pärast kinnitamist ei ole päevakorda enam võimalik muuta, välja arvatud artikli 163, 197, 198, 199, 200 või 201 kohaldamisel või presidendi ettepanekul.

Kui menetlusega seotud päevakorra muutmise ettepanek lükatakse tagasi, ei saa seda sama osaistungjärgu jooksul enam esitada.

Artikli 132, 136 või 144 kohase arutelu lõpus esitatud resolutsiooni pealkirja koostamise või muutmise puhul ei ole tegemist päevakorra muutmisega juhul, kui pealkiri jääb arutelu teema käsitlusalasse.

3.

Enne istungi lõppenuks kuulutamist teatab president parlamendile järgmise istungi toimumise kuupäeva, kellaaja ja päevakorra.

Artikkel 159

Menetlus täiskogul ilma muudatusettepanekute ja aruteluta

1.

Raport, mille parlamendikomisjon on võtnud vastu vähem kui ühe kümnendiku vastava komisjoni liikmete vastuhäälega, kantakse parlamendi osaistungjärgu päevakorra projekti hääletuseks muudatusettepanekuteta.

Kõnealuse päevakorrapunkti üle toimub üks hääletus, välja arvatud juhul, kui enne lõpliku päevakorra projekti koostamist on parlamendiliikmed või fraktsioon(id) vastavalt vähemalt keskmisele lävendile komisjonis palunud kirjalikult luba esitada kõnealuse õigusakti kohta muudatusettepanekuid; sellisel juhul määrab president tähtaja muudatusettepanekute esitamiseks.

2.

Punktides, mis on lõplikku päevakorra projekti kantud hääletuseks ilma muudatusettepanekuteta, pannakse samuti hääletusele ilma aruteluta, välja arvatud juhul, kui parlament otsustab osaistungjärgu alguses päevakorra kinnitamisel esimeeste konverentsi ettepanekul teisiti või kui fraktsioon või vähemalt miinimumlävendile vastav arv parlamendiliikmeid on esitanud vastava taotluse.

3.

Osaistungjärgu lõpliku päevakorra projekti koostamisel võib esimeeste konverents teha ettepaneku võtta päevakorda veel punkte, mis pannakse hääletusele ilma muudatusettepanekute ja aruteluta. Parlament ei tohi võtta sellist ettepanekut päevakorra kinnitamisel vastu, kui fraktsioon või vähemalt miinimumlävendile vastav arv parlamendiliikmeid on hiljemalt üks tund enne osaistungjärgu algust väljendanud sellele kirjalikult vastuseisu.

4.

Kui päevakorrapunkt pannakse hääletusele ilma aruteluta, võib raportöör või vastutava komisjoni esimees esineda vahetult enne hääletamist kuni kaheminutilise avaldusega.

Artikkel 160

Lühiettekanne

Raportööri taotlusel või esimeeste konverentsi ettepanekul võib parlament otsustada, et küsimust, mis ei vaja põhjalikku arutelu, käsitletakse täiskogu istungil raportööri lühiettekande kujul. Sellisel juhul on Euroopa Komisjonil võimalus vastata ja järgneb kuni kümneminutiline arutelu, mille jooksul president võib anda kuni üheks minutiks sõna parlamendiliikmetele, kes annavad märku soovist sõna võtta.

Artikkel 161

Erakorraline arutelu

1.

Fraktsioon või vähemalt miinimumlävendile vastav arv parlamendiliikmeid võivad esitada taotluse, et parlamendi päevakorda võetaks erakorraline arutelu Euroopa Liidu poliitika seisukohast olulisel teemal. Ühe osaistungjärgu jooksul toimub üldjuhul ainult üks erakorraline arutelu.

2.

Vastav taotlus tuleb esitada presidendile kirjalikult vähemalt kolm tundi enne selle osaistungjärgu algust, millel erakorraline arutelu peaks toimuma. Taotlus pannakse hääletusele päevakorra kinnitamisel osaistungjärgu alguses.

3.

Seoses sündmustega, mis toimuvad pärast osaistungjärgu päevakorra kinnitamist, võib president pärast konsulteerimist fraktsioonide esimeestega teha ettepaneku korraldada erakorraline arutelu. Vastav ettepanek pannakse hääletusele istungi alguses või päevakorras ettenähtud hääletuse ajal ning parlamendiliikmeid teavitatakse erakorralise arutelu ettepanekust vähemalt üks tund enne hääletust.

4.

President määrab kindlaks erakorralise arutelu toimumise aja. Erakorralise arutelu kestus ei tohi ületada 60 minutit. Kõneaeg jaotatakse fraktsioonide ja fraktsioonilise kuuluvuseta parlamendiliikmete vahel artikli 171 lõigete 4 ja 5 alusel.

5.

Arutelu lõpetatakse resolutsiooni vastu võtmata.

Artikkel 162

Temaatiline arutelu fraktsiooni taotlusel

1.

Iga osaistungjärgu päevakorra projektis eraldatakse üks või kaks vähemalt ühetunnist perioodi aruteluks Euroopa Liidu poliitika olulisel teemal.

2.

Igal fraktsioonil on õigus esitada oma valitud teema vähemalt üheks niisuguseks aruteluks aastas. Esimeeste konverents tagab, et see õigus jaguneb fraktsioonide vahel jooksva aasta vältel õiglaselt.

3.

Fraktsioonid esitavad oma valitud teema presidendile kirjalikult enne seda, kui esimeeste konverents koostab lõpliku päevakorra projekti. Järgitakse täielikult artikli 39 lõiget 1, mis puudutab Euroopa Liidu lepingu artiklis 6 tunnustatud õigusi, vabadusi ja põhimõtteid ning selle artiklis 2 sätestatud väärtusi.

4.

Arutelu toimumise aja määrab kindlaks esimeeste konverents. Esimeeste konverents võib nelja viiendikku parlamendiliikmeid esindava enamusega võtta vastu otsuse fraktsiooni esitatud teema tagasi lükata.

5.

Arutelu juhatab sisse teema esitanud fraktsiooni esindaja. Sissejuhatuse järel jaotatakse kõneaega artikli 171 lõigete 4 ja 5 alusel.

6.

Arutelu lõpetatakse resolutsiooni vastu võtmata.

Artikkel 163

Kiireloomulisus

1.

President, parlamendikomisjon, fraktsioon, vähemalt miinimumlävendile vastav arv parlamendiliikmeid, Euroopa Komisjon või nõukogu võivad esitada parlamendile taotluse käsitleda ettepanekut kiireloomulisena, kui ettepanek on esitatud parlamendile artikli 48 lõike 1 alusel. Taotlus tuleb esitada kirjalikult ja see peab olema põhjendatud.

2.

Kui presidendile on esitatud taotlus kiireloomulise arutelu korraldamiseks, teavitab ta sellest parlamenti. Taotlus pannakse hääletusele selle istungi alguses, mis järgneb istungile, millel president parlamenti taotlusest teavitas, tingimusel et ettepanek, mida taotlus käsitleb, on ametlikes keeltes parlamendiliikmetele välja jagatud. Kui ühe ja sama teema käsitlemiseks on esitatud mitu kiireloomulise arutelu taotlust, kehtib otsus taotluse heakskiitmise või tagasilükkamise kohta kõigile vastava teema käsitlemiseks esitatud taotlustele.

3.

Enne hääletust võivad sõna saada ainult taotluse esitaja, üks sõnavõtja taotluse vastu ning vastutava komisjoni esimees ja raportöör või mõlemad. Ükski sõnavõtja ei saa sõna rohkem kui kolm minutit.

4.

Kiireloomulisena käsitletavad küsimused võetakse päevakorda eelisjärjekorras. President määrab kindlaks arutelu ja hääletuse toimumise aja.

5.

Kiireloomuline menetlus võib toimuda ilma raportita või erandkorras vastutava komisjoni suulise ettekande alusel.

Kui kasutatakse kiireloomulist menetlust ja toimuvad institutsioonidevahelised läbirääkimised, ei kohaldata artikleid 70 ja 71. Artiklit 74 kohaldatakse vajalike muudatustega.

Artikkel 164

Ühine arutelu

Parlament võib igal ajal teha otsuse arutada sarnaseid või omavahel seotud teemasid koos.

Artikkel 165

Tähtajad

Teksti arutelu ja hääletus võib toimuda ainult juhul, kui tekst on vähemalt 24 tundi varem liikmetele kättesaadavaks tehtud, välja arvatud artiklites 144 ja 163 osutatud kiireloomulistel juhtudel.

3. PEATÜKK

Istungite läbiviimise üldine kord

Artikkel 166

Pääs istungisaali

1.

Õigus istungisaali siseneda on üksnes parlamendi, Euroopa Komisjoni ja nõukogu liikmetel, parlamendi peasekretäril, istungisaalis töökohustusi täitval personalil ja kõikidel presidendi kutsutud isikutel.

2.

Rõdule lubatakse üksnes isikud, kellel on parlamendi presidendi või peasekretäri nõuetekohaselt väljastatud sissepääsukaart.

3.

Rõdule lubatud külastajad peavad istuma ja olema vaikselt. Saaliteenindajad saadavad viivitamata välja iga külastaja, kes väljendab heakskiitu või rahulolematust.

Artikkel 167

Keeled

1.

Kõik parlamendi dokumendid koostatakse ametlikes keeltes.

2.

Igal parlamendiliikmel on õigus parlamendis sõna võtta soovikohases ametlikus keeles. Sõnavõtt tõlgitakse sünkroonselt teistesse ametlikesse keeltesse ja kõikidesse muudesse keeltesse, mida juhatus vajalikuks peab.

3.

Parlamendikomisjonide ja delegatsioonide koosolekutel toimub sünkroontõlge nendes ametlikes keeltes, mida kasutavad ja mille tõlget taotlevad asjaomase parlamendikomisjoni või delegatsiooni liikmed või asendusliikmed.

4.

Väljaspool tavapärast töökohta toimuvatel parlamendikomisjoni või delegatsiooni koosolekutel tagatakse sünkroontõlge nendes ametlikes keeltes, mida kasutavad parlamendikomisjoni või delegatsiooni liikmed, kes on koosolekust osavõttu kinnitanud. Seda korda võib erandjuhtudel kohaldada paindlikumalt. Juhatus võtab vastu vajalikud sätted.

5.

Kui hääletustulemus on välja kuulutatud, teeb president otsuse taotluste kohta, mis puudutavad keeleversioonide väidetavaid lahknevusi.

Artikkel 168

Üleminekukord

1.

Kuni parlamendi üheksanda ametiaja lõpuni (30) kestva üleminekuaja lõpuni on kõrvalekaldumine artiklist 167 lubatud, kui ametliku keele jaoks ei ole asjakohastele abinõudele vaatamata piisavalt tõlke või tõlkijaid.

2.

Juhatus teeb peasekretäri ettepanekul, võttes arvesse lõikes 3 osutatud korda, iga sellise ametliku keele puhul kindlaks lõikes 1 osutatud asjaolude olemasolu. Juhatus vaatab otsuse kõrvalekaldumist lubada iga poole aasta järel peasekretäri eduaruande alusel üle. Juhatus võtab vastu vajalikud rakenduseeskirjad.

3.

Kohaldatakse nõukogu poolt aluslepingute alusel vastu võetud õigusaktide koostamise ajutist korda.

4.

Parlament võib igal ajal juhatuse põhjendatud soovituse alusel võtta vastu otsuse tunnistada käesolev artikkel kehtetuks varem või lõikes 1 nimetatud tähtaja lõppemisel seda tähtaega pikendada.

Artikkel 169

Dokumentide kättesaadavaks tegemine

Parlamendi arutelude ja otsuste aluseks olevad dokumendid tehakse parlamendiliikmetele kättesaadavaks.

Ilma et see piiraks esimese lõigu kohaldamist, on parlamendiliikmetel ja fraktsioonidel vahetu juurdepääs parlamendi sisemisele arvutivõrgule, et tutvuda ettevalmistavate mittekonfidentsiaalsete dokumentidega (raporti projektid, soovituste projektid, arvamuste projektid, töödokumendid ja parlamendikomisjonis esitatud muudatusettepanekud).

Artikkel 170

Dokumentide elektrooniline haldamine

Parlamendi dokumente võib koostada, allkirjastada ja edastada elektrooniliselt. Juhatus määrab kindlaks elektroonilise vormingu tehnilise kirjelduse ja esitusviisi.

Artikkel 171

Kõneaja eraldamine ja sõnavõtjate nimekiri (31)

1.

Esimeeste konverents võib teha parlamendile ettepaneku eraldada kõneaega konkreetsel teemal toimuvaks aruteluks. Parlament teeb ettepaneku kohta otsuse ilma aruteluta.

2.

Parlamendiliige võib võtta sõna ainult siis, kui president annab selleks loa. Sõnavõtt peetakse oma kohalt, pöördudes presidendi poole. Kui sõnavõtja kaldub teemast kõrvale, kutsub president teda korrale.

3.

President võib arutelu esimeseks osaks koostada sõnavõtjate nimekirja, millesse kantakse fraktsioonide suhtelise suuruse järjekorras üks või mitu vooru sõnavõtjaid igast sõna võtta soovivast fraktsioonist.

4.

Kõneaja eraldamisel arutelu selles osas lähtutakse järgmistest kriteeriumitest:

a)

üks osa kõneajast jaotatakse kõikide fraktsioonide vahel võrdselt;

b)

teine osa jaotatakse fraktsioonide vahel proportsionaalselt, vastavalt nende liikmete koguarvule;

c)

fraktsioonilise kuuluvuseta parlamendiliikmetele eraldatakse kõneaega kokku vastavalt fraktsioonidele punktide a ja b alusel eraldatavale kõneajale;

d)

kõneaja eraldamisel täiskogu istungil võetakse arvesse asjaolu, et puuetega parlamendiliikmed võivad vajada rohkem aega.

5.

Kui kõneaega eraldatakse mitme päevakorrapunkti jaoks, teavitavad fraktsioonid presidenti sellest, kuidas neile eraldatud kõneaeg jaotub üksikute päevakorrapunktide vahel. President tagab kõneajast kinnipidamise.

6.

Arutelu ülejäänud aega eelnevalt ei jaotata. Selle asemel võib president paluda parlamendiliikmetel sõna võtta üldjuhul kuni ühe minuti jooksul. President tagab võimaluste piires, et kordamööda saavad sõna erinevate poliitiliste vaadete ja eri liikmesriikide esindajad.

7.

Vastava taotluse korral võib president anda kõigepealt sõna vastutava komisjoni esimehele või raportöörile ja oma fraktsiooni nimel kõneleda soovivatele fraktsiooni esimeestele või neid asendavatele parlamendiliikmetele.

8.

President võib anda sõna parlamendiliikmele, kes sinist kaarti tõstes annab märku soovist esitada teise parlamendiliikme sõnavõtu ajal talle kuni poole minuti pikkune küsimus, mis puudutab sõnavõtus öeldut. President teeb seda üksnes juhul kui sõnavõtja on küsimusele vastamisega nõus ja president on veendunud, et see ei häiri arutelu kulgu ega tekita edasise siniste kaartide kasutamise abil esitatud küsimustega suurt ebavõrdsust kõnealuses arutelus sõna saanud parlamendiliikmete fraktsioonide vahel.

9.

Parlamendiliikme sõnavõtt ei tohi kesta kauem kui üks minut järgmistelt teemadel: istungi protokoll, menetlusega seotud ettepanekud, lõpliku päevakorra projekti või päevakorra muutmine.

10.

Euroopa Komisjonile ja nõukogule antakse raporti arutelu jooksul sõna reeglina vahetult pärast seda, kui raportöör on raportit tutvustanud. Euroopa Komisjon, nõukogu ja raportöör võivad uuesti sõna võtta, eelkõige selleks, et vastata parlamendiliikmete sõnavõttudele.

11.

Parlamendiliige, kes arutelul sõna ei võtnud, võib ühe korra osaistungjärgu jooksul esitada kuni 200 sõna sisaldava kirjaliku avalduse, mis lisatakse arutelu stenogrammile.

12.

Võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 230, püüab president jõuda Euroopa Komisjoni, nõukogu ja Euroopa Ülemkogu eesistujaga kokkuleppele nendele kõneaja eraldamise osas.

Artikkel 172

Üheminutilised sõnavõtud

Iga osaistungjärgu esimesel istungil annab president kuni 30 minuti jooksul sõna parlamendiliikmetele, kes soovivad juhtida parlamendi tähelepanu poliitiliselt olulisele teemale. Igal parlamendiliikmel on õigus kõneleda kuni üks minut. Hiljem sama osaistungjärgu jooksul võib president eraldada veel kord sama pika aja.

Artikkel 173

Isiklikud avaldused

1.

Parlamendiliikmetele, kes soovivad saada sõna isikliku avalduse tegemiseks, antakse selleks võimalus käsitletava päevakorrapunkti arutelu lõpus või selle istungi protokolli kinnitamise ajal, mille suhtes taotlus esitati.

Parlamendiliige ei tohi võtta sõna arutelu sisu puuduvates küsimustes, vaid peab piirduma arutelu käigus tema isiku kohta tehtud märkuste või tema arvamusena esitatud väidete ümber lükkamisega, samuti võib ta parandada oma varasemaid arvamusavaldusi.

2.

Isikliku avalduse tegemiseks on aega kuni kolm minutit, kui parlament ei otsusta teisiti.

Artikkel 174

Parlamendi töö takistamise vältimine (32)

Presidendil on õigus takistada erinevate ettepanekute, sõnavõttude ja taotluste, näiteks kodukorda puudutavate märkuste, menetlusega seotud ettepanekute, hääletuse kohta esitatavate selgituste ning eraldi, osade kaupa ja nimelise hääletuse taotluste ülemäärast kasutamist, kui president on veendunud, et ettepanekute, sõnavõttude ja taotlustega soovitakse sihilikult takistada ja takistatakse pikaajaliselt ning oluliselt parlamendi tööd või parlamendiliikmete õiguste teostamist.

4. PEATÜKK

Parlamendiliikmete käitumisreeglite rikkumise korral võetavad meetmed

Artikkel 175

Viivitamata rakendatavad meetmed

1.

President kutsub korrale iga parlamendiliikme, kes rikub artikli 10 lõikes 3 või 4 kehtestatud käitumisreegleid.

2.

Kui rikkumine kordub, kutsub president parlamendiliikme teist korda korrale ja istungi protokolli kantakse vastav märkus.

3.

Rikkumise jätkumisel või järgmise rikkumise korral võib president parlamendiliikmele sõna andmisest keelduda ja parlamendiliikme istungi ülejäänud ajaks istungisaalist välja saata. Eriti tõsise rikkumise korral võib president asjaomase parlamendiliikme ülejäänud istungi ajaks istungisaalist välja saata viivitamata ja ilma teistkordse korralekutsumiseta. Peasekretär hoolitseb koos saaliteenindajate ja vajaduse korral koos parlamendi turvateenistusega distsiplinaarmeetme viivitamatu täideviimise eest.

4.

Arutelude jätkumist ohustava korrarikkumise korral katkestab president korra taastamiseks istungi kindlaksmääratud ajaks või lõpetab istungi. Kui presidendil ei ole võimalik end kuuldavaks teha, lõpetab ta istungi juhatamise ja sellega on istung katkestatud. Istungi jätkamiseks kutsub president parlamendiliikmed uuesti kokku.

5.

Juhul kui parlamendiliige rikub artikli 10 lõiget 3 või 4, võib president otsustada istungi otseülekande katkestada.

6.

President võib anda korralduse kustutada istungi audiovisuaalsest salvestisest parlamendiliikme sõnavõtu osad, mis on vastuolus artikli 10 lõikega 3 või 4.

Korraldus jõustub viivitamata. Juhatus peab otsuse siiski kinnitama hiljemalt nelja nädala jooksul või kui selle aja jooksul juhatuse koosolekut ei toimu, siis järgmisel koosolekul.

7.

Lõigetes 1–6 sätestatud volitused antakse vajalike muudatustega parlamendi organite, komisjonide ja delegatsioonide istungite või koosolekute juhatajatele vastavalt kodukorras sätestatud korrale.

8.

Arvestades parlamendiliikmete käitumisreeglite rikkumise tõsidust, võib osaistungjärgu, organi, komisjoni või delegatsiooni juhataja vajaduse korral esitada presidendile taotluse rakendada artiklit 176 hiljemalt järgmisel osaistungjärgul või asjaomase organi, komisjoni või delegatsiooni järgmisel istungil või koosolekul.

Artikkel 176

Karistused

1.

Kui parlamendiliige rikub tõsiselt artikli 10 lõikeid 2–9, teeb president kooskõlas käesoleva artikliga põhistatud otsuse parlamendiliikmele asjakohase karistuse määramise kohta.

Artikli 10 lõike 3 või 4 puhul võib president teha põhistatud otsuse käesoleva artikli alusel olenemata sellest, kas parlamendiliikme suhtes on eelnevalt kohaldatud viivitamata rakendatavat meedet artikli 175 tähenduses või mitte.

Artikli 10 lõike 6 puhul võib president teha põhistatud otsuse käesoleva artikli alusel üksnes juhul, kui ahistamise toimumine on ahistamist ja selle vältimist käsitleva institutsioonisisese haldusmenetluse kohaselt kindlaks tehtud.

President võib määrata parlamendiliikmele karistuse juhtudel, kui käesoleva artikli kohaldamine on ette nähtud kodukorraga või juhatuse otsusega, mis on vastu võetud artikli 25 alusel.

2.

Enne otsuse tegemist palub president asjaomasel parlamendiliikmel esitada kirjalikud märkused. President võib otsustada korraldada selle asemel suulise kuulamise, kui see on asjakohasem.

Parlamendiliiget teavitatakse karistuse määramise otsusest tähitud kirjaga või kiireloomulistel juhtudel parlamendi saaliteenindajate kaudu.

Pärast parlamendiliikme teavitamist otsusest teeb president parlamendiliikmele määratud karistuse parlamendile teatavaks, samuti teatatakse sellest nende organite ja komisjonide juhatajatele ning delegatsioonide juhtidele, mille koosseisu kõnealune parlamendiliige kuulub.

Kui karistus on lõplik, avaldatakse see nähtaval kohal parlamendi veebisaidil, kuhu see jääb parlamendi koosseisu ametiaja lõpuni.

3.

Käitumise hindamisel tuleb arvesse võtta selle erakorralist, korduvat või alalist iseloomu, samuti selle tõsidust. Vajaduse korral võetakse samuti arvesse parlamendi väärikusele ja mainele tekitatud võimalikku kahju.

4.

Karistus võib hõlmata ühte või mitut järgmistest meetmetest:

a)

noomitus;

b)

päevaraha õigusest ilmajätmine kaheks kuni kolmekümneks päevaks;

c)

ajutine täielik või osaline kõrvaldamine parlamendi tegevusest kaheks kuni kolmekümneks parlamendi või selle organi, komisjoni või delegatsiooni koosolekupäevaks, ilma et see piiraks õigust hääletada täiskogu istungil, tingimusel et sellisel juhul peetakse parlamendiliikmete käitumisreeglitest rangelt kinni;

d)

kuni aastane keeld esindada parlamenti parlamentidevahelises delegatsioonis, parlamentidevahelisel konverentsil või institutsioonidevahelisel foorumil;

e)

konfidentsiaalsuskohustuste rikkumise korral kuni aastane juurepääsupiirang konfidentsiaalsele või salastatud teabele.

5.

Lõike 4 punktides b–e sätestatud meetmeid võib kahekordistada, kui tegu on korduvate rikkumistega või kui parlamendiliige keeldub täitmast artikli 175 lõike 3 alusel võetud meetmeid.

6.

President võib lisaks esitada esimeeste konverentsile ettepaneku vastavalt artiklis 21 sätestatud korrale katkestada või lõpetada parlamendiliikme tegevus ühel või mitmel ametikohal parlamendis.

Artikkel 177

Sisemine edasikaebamine

Parlamendiliige võib kahe nädala jooksul alates artikli 176 lõigete 1–5 kohaselt presidendi määratud karistusest teatamisest esitada juhatusele sisemise apellatsiooni, mis toob kaasa karistuse kohaldamise peatamise. Juhatus võib nelja nädala jooksul pärast apellatsiooni esitamist või kui sel ajavahemikul koosolekut ei toimu, siis järgmisel koosolekul karistuse tühistada, kinnitada või seda muuta, ilma et see piiraks parlamendiliikme õigust esitada parlamendiväline apellatsioon. Kui juhatus nimetatud ajavahemiku jooksul otsust ei tee, loetakse karistus õigustühiseks.

5. PEATÜKK

Kvoorum, muudatusettepanekud ja hääletamine

Artikkel 178

Kvoorum

1.

Parlament võib pidada arutelusid ning kinnitada päevakorra ja protokolli kohalolevate parlamendiliikmete arvust sõltumata.

2.

Kvoorum saavutatakse, kui istungisaalis on kohal kolmandik parlamendi koosseisust.

3.

Hääletustulemus on kehtiv hääletajate arvust olenemata, välja arvatud juhul, kui president kontrollib vähemalt 40 parlamendiliikme poolt enne hääletuse algust esitatud taotluse alusel kvoorumit ja tuvastab, et kvoorum puudub. Kui kvoorumi saavutamiseks vajalikku arvu parlamendiliikmeid kohal ei ole, teatab president, et kvoorum puudub, ja hääletus lisatakse järgmise istungi päevakorda.

Elektroonilist hääletussüsteemi võib kasutada, et kontrollida lävendit (40 parlamendiliiget), kuid kvoorumi kontrollimiseks ei ole lubatud seda kasutada. Istungisaali uste sulgemine ei ole lubatud.

4.

Parlamendiliikmed, kes taotlevad kvoorumi kontrollimist, peavad taotluse esitamise ajal istungisaalis kohal olema ning nad loetakse kohaolijateks lõigete 2 ja 3 tähenduses isegi juhul, kui nad seejärel istungisaalist lahkuvad.

5.

Kui kohal on vähem kui 40 parlamendiliiget, võib president teha otsuse kvoorumi puudumise kohta.

Artikkel 179

Lävendid (33)

1.

Kui ei ole sätestatud teisiti, kasutatakse käesolevas kodukorras järgmisi mõisteid:

a)

miinimumlävend – üks kahekümnendik parlamendiliikmetest või fraktsioon;

b)

keskmine lävend – üks kümnendik parlamendiliikmetest; kümnendiku võivad moodustada ühe või mitme fraktsiooni liikmed või üksikliikmed, või mõlema kombinatsioon;

c)

kõrge lävend – üks viiendik parlamendiliikmetest; viiendiku võivad moodustada ühe või mitme fraktsiooni liikmed või üksikliikmed, või mõlema kombinatsioon.

2.

Kui on vaja parlamendiliikme allkirja, et teha kindlaks, kas vajalik lävend on saavutatud, võib allkirja anda kas käsitsi või elektrooniliselt parlamendi elektroonilise allkirjastamise süsteemi kaudu. Parlamendiliige võib ettenähtud tähtaja jooksul allkirja tagasi võtta, kuid ei või seda seejärel uuesti anda.

3.

Kui lävendi saavutamiseks on vaja fraktsiooni toetust, tegutseb fraktsioon oma esimehe kaudu või esimehe poolt selleks määratud isiku kaudu.

4.

Keskmise või kõrge lävendi kohaldamisel arvestatakse fraktsiooni toetust järgmiselt:

kui istungi või koosoleku käigus kohaldatakse artiklit, milles on sätestatud kõnealune lävend: kõik toetavasse fraktsiooni kuuluvad parlamendiliikmed, kes on füüsiliselt kohal;

kõikidel muudel juhtudel: kõik toetavasse fraktsiooni kuuluvad parlamendiliikmed.

Artikkel 180

Muudatusettepanekute esitamine ja tutvustamine (34)

1.

Täiskogule arutamiseks võivad muudatusettepanekuid esitada vastutav komisjon, fraktsioon või vähemalt miinimumlävendile vastav arv parlamendiliikmeid. Kõigi allakirjutanute nimed avaldatakse.

Muudatusettepanekud esitatakse kirjalikult ja koostajad peavad need allkirjastama.

Õiguslikult siduvate aktide ettepanekute kohta esitatud muudatusettepanekutele võib lisada lühikese selgituse. Selgituste eest vastutab nende koostaja ja neid ei panda hääletusele.

2.

Arvestades artiklis 181 sätestatud piirangutega, võib muudatusettepanekuga taotleda teksti osa muutmist. Sellega võidakse taotleda sõnade või arvude väljajätmist, lisamist või asendamist.

Käesolevas artiklis ja artiklis 181 tähendab mõiste „tekst“ tervet resolutsiooni ettepanekut/seadusandliku resolutsiooni projekti, otsuse ettepanekut või õiguslikult siduva akti ettepanekut.

3.

Muudatusettepanekute esitamise tähtaja määrab president.

4.

Arutelu ajal võib muudatusettepanekut tutvustada selle esitaja või esitaja poolt teda asendama määratud parlamendiliige.

5.

Kui muudatusettepaneku esitaja võtab muudatusettepaneku tagasi ja seda ei võta kohe üle mõni teine parlamendiliige, muutub muudatusettepanek kehtetuks.

6.

Muudatusettepanekut ei panda hääletusele enne, kui see on tehtud kättesaadavaks kõigis ametlikes keeltes, välja arvatud juhul, kui parlament otsustab teisiti. Parlament ei või teisiti otsustada, kui sellele on vastu vähemalt 40 parlamendiliiget. Parlament väldib otsuseid, mille tagajärjel seataks lubamatult ebasoodsasse olukorda parlamendiliikmed, kes kasutavad ühte kindlat keelt.

Kui kohal viibib vähem kui 100 parlamendiliiget, ei või parlament teha otsust, kui vähemalt kümnendik kohalviibivatest parlamendiliikmetest on vastu.

Presidendi ettepanekul käsitletakse suulist muudatusettepanekut või iga muud suulist muudatust samamoodi kui muudatusettepanekut, mis ei ole tehtud kättesaadavaks kõigis ametlikes keeltes. Kui president leiab, et see on artikli 181 lõike 2 kohaselt lubatav, ja välja arvatud juhul kui sellele ollakse vastu artikli 180 lõike 6 kohaselt, pannakse see hääletusele vastavalt ettenähtud hääletuse järjekorrale.

Parlamendikomisjonis määratakse sellise muudatusettepaneku või muudatuse hääletusele panemise vastu olemiseks vajalik häälte arv kindlaks artikli 219 alusel proportsionaalselt täiskogus kohaldatavaga ning vajaduse korral ümardatakse see arv järgmise suurema täisarvuni.

Artikkel 181

Muudatusettepanekute lubatavus (35)

1.

Ilma et see piiraks artikli 54 lõikes 4 sätestatud lisatingimusi algatusraportitele ja artikli 68 lõiget 2 nõukogu seisukoha muudatusettepanekute kohta, ei ole muudatusettepanek lubatav, kui:

a)

see ei puuduta otseselt teksti, mida soovitakse muuta;

b)

sellega taotletakse kogu teksti kustutamist või asendamist;

c)

sellega taotletakse teksti enam kui ühe artikli või lõike (lõigu) muutmist, välja arvatud kompromissmuudatusettepanekud ja sellised muudatusettepanekud, millega taotletakse samas vormis samade sõnade muutmist kogu teksti ulatuses;

d)

sellega soovitakse muuta liidu õigusaktide kodifitseerimise ettepanekut; kohaldatakse vajalike muudatustega artikli 109 lõike 3 teist lõiku;

e)

sellega soovitakse muuta liidu õigusaktide uuesti sõnastamise ettepaneku selliseid osi, mis on ettepanekus muutmata kujul; kohaldatakse vajalike muudatustega artikli 110 lõike 2 teist lõiku ja lõike 3 kolmandat lõiku;

f)

selle eesmärk on üksnes teksti keeleline korrektsus või terminoloogiline ühtsus keeles, milles muudatusettepanek esitati; sellisel juhul püüab president koos asjaomaste isikutega leida probleemile sobiva keelelise lahenduse.

2.

Muudatusettepanekute lubatavuse üle otsustab president.

Lõike 2 alusel tehtav presidendi otsus muudatusettepanekute lubatavuse kohta ei põhine üksnes käesoleva artikli lõikel 1, vaid kodukorral tervikuna.

3.

Fraktsioon või vähemalt miinimumlävendile vastav arv parlamendiliikmeid võib esitada alternatiivse resolutsiooni ettepaneku, mille eesmärk on asendada parlamendikomisjoni raportis sisalduv muu kui seadusandliku resolutsiooni ettepanek.

Sellisel juhul ei või fraktsioon ega asjaomased parlamendiliikmed esitada muudatusettepanekuid vastutava komisjoni resolutsiooni ettepaneku kohta. Alternatiivne resolutsiooni ettepanek ei tohi olla pikem kui vastutava komisjoni esitatud ettepanek. See pannakse parlamendis muudatusettepanekuteta ühele hääletusele.

Artikli 132 lõikeid 4 ja 5 resolutsiooni ühisettepanekute kohta kohaldatakse vajalike muudatustega.

4.

Presidendi nõusolekul võib muudatusettepanekuid erandkorras esitada ka pärast muudatusettepanekute esitamise tähtaega, kui tegemist on kompromissmuudatusettepanekutega või kui on tehnilisi probleeme. Selliste muudatusettepanekute lubatavuse kohta teeb otsuse president. President peab saama nende muudatusettepanekute hääletusele panemiseks parlamendi eelneva nõusoleku.

Kompromissmuudatusettepanekutele võib kohaldada järgmisi üldisi lubatavuse kriteeriume:

kompromissmuudatusettepanekud puudutavad üldjuhul teksti neid osi, mille kohta on enne muudatusettepanekute esitamise tähtaja lõppu esitatud muudatusettepanekuid;

kompromissmuudatusettepanekuid esitavad üldjuhul parlamendi enamust esindavad fraktsioonid, asjaomaste komisjonide esimehed või raportöörid või teiste muudatusettepanekute autorid;

kompromissmuudatusettepaneku esitamine eeldab üldjuhul teiste sama tekstiosa puudutavate muudatusettepanekute tagasivõtmist.

Ettepaneku võtta kompromissmuudatusettepanek arutusele saab teha üksnes president. Kompromissmuudatusettepaneku hääletusele panemiseks taotleb president parlamendi nõusolekut, küsides, kas keegi on ettepaneku hääletusele panemise vastu. Kui keegi on hääletuse vastu, teeb parlament otsuse ettepaneku hääletusele panemise kohta antud häälte enamusega.

Artikkel 182

Hääletamise kord (36)

1.

Kui kodukorras ei ole otsesõnu sätestatud teisiti, kohaldatakse parlamendile esitatud dokumentide hääletamisel järgmist menetlust:

a)

esiteks – õiguslikult siduva akti ettepaneku kohta esitatud muudatusettepanekute hääletus,

b)

teiseks – õiguslikult siduva akti ettepaneku hääletus tervikuna, koos võimalike muudatustega,

Kui õiguslikult siduva akti ettepanekut ei võeta komisjonis antud häälte enamusega muutmata või muudetud kujul vastu, teeb komisjon parlamendile ettepaneku ettepanek tagasi lükata.

c)

kolmandaks – resolutsiooni ettepaneku või seadusandliku resolutsiooni projekti muudatusettepanekute hääletus,

d)

lõpuks – resolutsiooni ettepaneku hääletus tervikuna (lõpphääletus).

Raportis sisalduvat seletuskirja parlamendis hääletusele ei panda.

2.

Õiguslikult siduvate aktide ettepanekute ja muu kui seadusandliku resolutsiooni ettepanekute hääletamisel pannakse kõigepealt hääletusele sisulised osad ja seejärel volitused ja põhjendused.

3.

Muudatusettepanek muutub kehtetuks, kui see on vastuolus samal hääletusel teksti kohta tehtud otsustega.

4.

Hääletuse ajal võib sõna võtta üksnes raportöör või tema asendajana asjaomase komisjoni esimees. Tal on lubatud lühidalt esitada vastutava komisjoni seisukoht hääletusele pandavate muudatusettepanekute kohta.

Artikkel 183

Muudatusettepanekute hääletamise järjekord (37)

1.

Teksti kohta esitatud muudatusettepanekud on tervikteksti suhtes prioriteetsed ja pannakse hääletusele enne tervikteksti hääletust.

2.

Kui teksti sama osa kohta on esitatud kaks või enam üksteist välistavat muudatusettepanekut, on prioriteetne see muudatusettepanek, mis kõige rohkem originaalteksti muudab, ning see pannakse hääletusele esimesena. Kui see vastu võetakse, loetakse teised muudatusettepanekud tagasilükatuks. Kui see muudatusettepanek lükatakse tagasi, pannakse hääletusele prioriteetsuselt järgmine muudatusettepanek ja seda menetlust kasutatakse kõigi ülejäänud muudatusettepanekute puhul. Sama kehtib kõigi muudatusettepanekute hääletuste kohta. Kui prioriteeti on raske kindlaks määrata, teeb otsuse president. Kui kõik muudatusettepanekud lükatakse tagasi, loetakse vastuvõetuks originaaltekst, juhul kui kindlaksmääratud tähtaja jooksul ei ole nõutud selle üle eraldi hääletuse korraldamist.

3.

Kui president leiab, et see hõlbustab hääletust, võib ta panna esimesena hääletusele originaalteksti; samuti võib president panna originaalteksti vähem muutva muudatusettepaneku hääletusele enne teksti kõige enam muutvat muudatusettepanekut.

Kui üks neist võetakse vastu, muutuvad teised sama tekstiosa puudutavad muudatusettepanekud kehtetuks.

4.

Kui hääletusele pannakse ka kompromissmuudatusettepanekuid, hääletatakse nende üle esmajärjekorras.

5.

Kompromissmuudatusettepaneku osade kaupa hääletamine ei ole lubatud.

6.

Kui vastutav komisjon on esitanud raporti aluseks oleva teksti kohta muudatusettepanekuid, paneb president need hääletusele ühiselt, välja arvatud juhul, kui fraktsioon või vähemalt miinimumlävendile vastav arv parlamendiliikmeid on taotlenud teatud punktide eraldi või osade kaupa hääletamist või kui on esitatud teisi konkureerivaid muudatusettepanekuid.

7.

Kui teised muudatusettepanekud on üksteist täiendavad, võib president need hääletusele panna ühiselt, välja arvatud juhul, kui fraktsioon või vähemalt miinimumlävendile vastav arv parlamendiliikmeid on taotlenud eraldi või osade kaupa hääletamist. Ka muudatusettepanekute autorid võivad teha ettepaneku ühiseks hääletuseks nende esitatud muudatusettepanekute üle.

8.

President võib otsustada, et pärast teatava muudatusettepaneku vastuvõtmist või tagasilükkamist pannakse teised sarnase sisu või sarnase eesmärgiga muudatusettepanekud hääletusele ühiselt. President võib taotleda selleks parlamendi nõusolekut.

Selline muudatusettepanekute kogum võib puudutada originaalteksti eri osi.

9.

Kui eri autorid on esitanud kaks või enam ühesugust muudatusettepanekut, pannakse need hääletusele ühe muudatusettepanekuna.

10.

Nimelisele hääletusele pandud muudatusettepanekute üle hääletatakse muudest muudatusettepanekutest eraldi.

Artikkel 184

Täiskogul läbivaatamiseks esitatud muudatusettepanekute hääletamine parlamendikomisjonis

Kui parlamendikomisjoni esitatud teksti kohta on täiskogul läbivaatamiseks esitatud üle 50 muudatusettepaneku või taotluse osade kaupa või eraldi hääletuseks, võib president pärast vastutava komisjoni esimehega konsulteerimist paluda komisjonil kokku tulla ja muudatusettepanekute või taotluste üle ükshaaval hääletada. Muudatusettepanekuid või taotlusi osade kaupa või eraldi hääletuseks, mis ei saa sellel etapil vähemalt kolmandiku vastutava komisjoni liikmete toetust, ei panda täiskogul hääletusele.

Artikkel 185

Osade kaupa hääletamine (38)

1.

Kui hääletusele pandav tekst sisaldab kahte või enamat sätet või viidet kahele või enamale asjaolule või kui teksti on võimalik jaotada kaheks või enamaks eri tähenduse ja/või normatiivse väärtusega osaks, võivad fraktsioon või vähemalt miinimumlävendile vastav arv parlamendiliikmeid taotleda selle osade kaupa hääletamist.

2.

Taotlus tuleb esitada hääletusele eelneva päeva õhtuks, välja arvatud juhul, kui president määrab teistsuguse tähtaja. Taotluse kohta teeb otsuse president.

Artikkel 186

Hääleõigus (39)

Hääleõigus on isiklik.

Parlamendiliikmed hääletavad individuaalselt ja isiklikult.

Käesoleva artikli rikkumist loetakse artikli 10 lõike 3 tõsiseks rikkumiseks.

Artikkel 187

Hääletamine (40)

1.

Üldjuhul hääletab parlament käe tõstmisega.

President võib igal ajal otsustada kasutada hääletamiseks elektroonilist hääletussüsteemi.

2.

Hääletuse kuulutab alanuks ja lõppenuks president.

Pärast hääletuse alanuks kuulutamist ei ole kuni hääletuse lõppenuks kuulutamiseni kellelgi peale presidendi õigust sõna võtta.

3.

Teksti vastuvõtmiseks või tagasilükkamiseks võetakse arvesse ainult poolt- ja vastuhääli, välja arvatud juhul, kui aluslepingute kohaselt on vajalik spetsiifiline enamus.

4.

Kui president otsustab, et käe tõstmisega toimunud hääletuse tulemus on kaheldav, toimub uus hääletus elektroonilise hääletussüsteemi abil; kui elektrooniline hääletussüsteem ei tööta, hääletatakse istumajäämise ja püstitõusmise teel.

5.

President teeb hääletustulemuse kindlaks ja kuulutab selle välja.

6.

Hääletustulemus registreeritakse.

Artikkel 188

Lõpphääletus

Kui parlament teeb otsuse raporti alusel, toimub üks hääletus ja/või lõpphääletus nimeliselt vastavalt artikli 190 lõikele 3.

Artikli 188 sätteid, mis käsitlevad nimelist hääletust, ei kohaldata artikli 8 lõikes 2 ja artikli 9 lõigetes 4, 7 ja 9 sätestatud raportitele parlamendiliikme puutumatusega seonduvates asjades.

Artikkel 189

Häälte võrdne jagunemine (41)

1.

Kui hääled jagunevad võrdselt artikli 182 lõike 1 punkti b või d alusel toimunud hääletusel, saadetakse tekst tervikuna tagasi vastutavale komisjonile. Sama kehtib ka artiklite 3 ja 9 alusel toimuvate hääletuste puhul.

2.

Kui hääled jagunevad võrdselt juhul, kui tekst on pandud osade kaupa hääletusele artikli 185 alusel, loetakse tekst vastuvõetuks.

3.

Kõikidel muudel juhtudel, kui hääled jagunevad võrdselt, loetakse hääletatav tekst või ettepanek tagasilükatuks, ilma et see piiraks nende artiklite kohaldamist, milles nõutakse kvalifitseeritud häälteenamust.

Artikli 189 lõiget 3 tõlgendatakse selliselt, et kui hääletusel artikli 149 lõike 4 kohase soovituse eelnõu üle mitte sekkuda Euroopa Liidu Kohtu menetluses olevasse kohtuasja jagunevad hääled võrdselt, siis häälte võrdne jagunemine ei tähenda, et vastu võetakse soovitus, mille kohaselt peaks parlament kõnealusesse menetlusse sekkuma. Sellisel juhul loetakse, et vastutav komisjon ei ole soovitust esitanud.

President võib hääletusel osaleda, kuid tema häälel ei ole otsustavat kaalu.

Artikkel 190

Nimeline hääletus (42)

1.

Lisaks kodukorras nimetatud juhtudele võib nimelise hääletuse korraldada juhul, kui fraktsioon või vähemalt miinimumlävendile vastav arv parlamendiliikmeid on hääletusele eelnevaks õhtuks esitanud vastava kirjaliku taotluse, välja arvatud juhul, kui president on määranud selleks muu tähtaja.

Artikli 190 sätteid, mis käsitlevad nimelist hääletust, ei kohaldata artikli 8 lõikes 2 ja artikli 9 lõigetes 4, 7 ja 9 sätestatud raportitele parlamendiliikme puutumatusega seonduvates asjades.

2.

Iga fraktsioon võib ühe osaistungjärgu kohta esitada kuni sada nimelise hääletuse taotlust.

3.

Nimeline hääletus toimub elektroonilise hääletussüsteemi abil.

Kui süsteemi ei saa tehnilistel põhjustel kasutada, võib nimeline hääletus toimuda tähestikulises järjekorras, alustades loosi teel esimeseks määratud parlamendiliikmest. Viimasena hääletab president. Hääletatakse suuliselt ja oma seisukoht väljendatakse sõnadega „jah“, „ei“ või „erapooletu“.

4.

Hääletustulemus kantakse istungi protokolli fraktsioonide kaupa parlamendiliikmete nimede tähestikulises järjekorras ja märgitakse ära, kuidas iga parlamendiliige hääletas.

Artikkel 191

Salajane hääletus (43)

1.

Ametisse nimetamise puhul toimub salajane hääletus, ilma et see piiraks artikli 15 lõike 1 ja artikli 213 lõike 2 esimese lõigu kohaldamist.

Häälte arvu kindlakstegemisel võetakse arvesse ainult need hääletussedelid, millel seisab ülesseatud kandidaadi nimi.

2.

Salajane hääletus korraldatakse ka siis, kui seda taotlevad parlamendiliikmed või fraktsioon(id) vastavalt vähemalt kõrgele lävendile. Taotlus tuleb esitada enne hääletuse algust.

3.

Salajase hääletuse korraldamise nõue on prioriteetne nimelise hääletuse korraldamise nõude suhtes.

4.

Salajase hääletuse tulemused loevad kokku loosi teel valitud kaks kuni kaheksa parlamendiliiget, välja arvatud juhul, kui toimus elektrooniline hääletus.

Lõike 1 alusel korraldatava hääletuse puhul ei tohi häälte lugemisse kaasata kandidaate.

Salajasest hääletusest osa võtnud parlamendiliikmete nimed kantakse selle istungi protokolli, mille käigus hääletus toimus.

Artikkel 192

Elektroonilise hääletussüsteemi kasutamine (44)

1.

Elektroonilise hääletussüsteemi kasutamise tehniline korraldus on sätestatud juhatuse suunistes.

2.

Kui tegemist ei ole nimelise hääletusega, registreeritakse elektroonilise hääletuse tulemus ainult numbriliselt.

3.

President võib igal ajal otsustada kasutada lävendi saavutamise kontrollimiseks elektroonilist hääletussüsteemi.

Artikkel 193

Vaidlused hääletuse üle (45)

1.

Hääletustulemuse kehtivust käsitlevaid kodukorda puudutavaid märkusi võib esitada pärast seda, kui president on hääletuse lõppenuks kuulutanud.

2.

Pärast käe tõstmisega hääletamise tulemuse teatavakstegemist võib parlamendiliige taotleda hääletustulemuse kontrollimist elektroonilise hääletussüsteemi abil.

3.

Väljakuulutatud hääletustulemuse kehtivuse üle otsustab president. Tema otsus on lõplik.

Artikkel 194

Hääletuse kohta selgituste andmine

1.

Pärast hääletuse lõppu on parlamendiliikmel õigus anda kuni ühe minuti vältel suulisi selgitusi parlamendile esitatud hääletuspunktide kohta, mille puhul toimus üks hääletus ja/või lõpphääletus. Iga parlamendiliige võib ühel osaistungjärgul esitada hääletuste kohta kõige rohkem kolm suulist selgitust.

Igal parlamendiliikmel on õigus esitada hääletuse kohta kuni 200 sõna pikkune kirjalik selgitus, mis lisatakse parlamendiliikme lehele parlamendi veebisaidil.

Fraktsioonid võivad anda selgitusi hääletuse kohta kuni kahe minuti vältel.

Pärast esimese hääletuspunkti kohta käiva esimese selgituse algust uusi selgituste andmise taotlusi ei rahuldata.

Hääletuse kohta selgituste andmise taotlusi võetakse vastu kõikide parlamendile esitatud hääletuspunktide kohta, mille puhul toimus üks hääletus ja/või lõpphääletus. Käesolevas artiklis ei tähenda mõiste „lõpphääletus“ hääletuse liiki, vaid viimast antud teema üle toimunud hääletust.

2.

Hääletuse kohta selgituste andmine ei ole lubatud salajase hääletuse ega menetlusega seotud küsimuses toimunud hääletuse puhul.

3.

Kui parlamendi päevakorras on punkt, mille kohta ei esitata muudatusettepanekuid või mille puhul arutelu ei toimu, võivad parlamendiliikmed anda hääletuse kohta kirjalikke selgitusi üksnes kooskõlas lõikega 1.

Nii suuliselt kui ka kirjalikult antud selgitused peavad olema otseselt seotud parlamendis käsitletava teemaga.

6. PEATÜKK

Kodukorda puudutavad märkused ja menetlusega seotud ettepanekud

Artikkel 195

Kodukorda puudutavad märkused (46)

1.

Parlamendiliikmel on õigus esineda sõnavõtuga, kui ta soovib juhtida presidendi tähelepanu kodukorra rikkumisele. Sõnavõtu alguses peab parlamendiliige täpsustama, millisele kodukorra artiklile ta viitab.

2.

Kodukorda puudutava märkuse tegemise taotlust käsitletakse enne teisi sõnavõtutaotlusi ja menetlusega seotud ettepanekuid.

3.

Sõnavõtt ei tohi olla pikem kui üks minut.

4.

President teeb kodukorda puudutavate märkuste kohta otsuse viivitamata kooskõlas kodukorraga ja teatab oma otsusest vahetult pärast kodukorda puudutava märkuse esitamist. Presidendi otsuse üle ei hääletata.

5.

Erandjuhul võib president teatada, et teeb otsuse teatavaks hiljem, kuid mitte hiljem kui 24 tundi pärast kodukorda puudutava märkuse esitamist. Otsusest teatamise edasilükkamine ei too kaasa arutelu edasilükkamist. President võib küsimuse lahendamise suunata edasi vastutavale komisjonile.

Kodukorda puudutava märkuse tegemise taotlus peab puudutama arutatavat päevakorrapunkti. Taotluse teha kodukorda puudutav märkus muul teemal võib president rahuldada selleks sobival ajal, näiteks pärast kõnealuse päevakorrapunkti arutelu lõppu või enne istungi katkestamist.

Artikkel 196

Menetlusega seotud ettepanekud

1.

Järgmisi menetlusega seotud ettepaneku es