32019L0520

EUR-Lex

Access to European Union law

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

EUROPA
EUR-Lex home
Direktiiv - 2019/520 - EN - EUR-Lex

Help

Search tips

Need more search options? Use the Advanced search

Document 32019L0520

Help

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2019/520, 19. märts 2019, liidu elektrooniliste teemaksu kogumise süsteemide koostalitlusvõime ja teemaksude tasumata jätmist käsitleva piiriülese teabevahetuse hõlbustamise kohta (uuesti sõnastatud) (EMPs kohaldatav tekst)

PE/69/2018/REV/1

ELT L 91, 29.3.2019, p. 45–76 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, GA, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

Legal status of the document In force: This act has been changed. Current consolidated version: 24/03/2022

ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2019/520/oj

HTML

PDF

Official Journal

29.3.2019

Euroopa Liidu Teataja

L 91/45

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV (EL) 2019/520,

19. märts 2019,

liidu elektrooniliste teemaksu kogumise süsteemide koostalitlusvõime ja teemaksude tasumata jätmist käsitleva piiriülese teabevahetuse hõlbustamise kohta

(uuesti sõnastatud)

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 91 lõiget 1,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust, (1)

võttes arvesse Regioonide Komitee arvamust, (2)

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt (3)

ning arvestades järgmist:

(1)	Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2004/52/EÜ (4) on oluliselt muudetud. Kuna kõnealusesse direktiivi on vaja teha uusi muudatusi, tuleks see selguse huvides uuesti sõnastada.

(2)

Tuleks saavutada elektrooniliste teemaksu kogumise süsteemide ulatuslik rakendamine liikmes- ja naaberriikides ning kasutada võimalikult usaldusväärseid, kasutajasõbralikke ja kulutõhusaid süsteeme, mis vastaksid teede maksustamise põhimõtete edasisele kujundamisele liidu tasemel ja tehnika arenguperspektiivile. Seetõttu on vaja muuta elektroonilised teemaksu kogumise süsteemid koostalitlusvõimeliseks, et vähendada kogu liidus teemaksude tasumisega seotud kulu ja koormust.

(3)	Koostalitlusvõimelised elektroonilised teemaksu kogumise süsteemid aitavad saavutada teemakse käsitlevas liidu õiguses sätestatud eesmärke.

(4)

Koostalitlusvõime puudumine on suur probleem elektrooniliste teemaksu kogumise süsteemide puhul, kus tasumisele kuuluv teemaks on seotud sõiduki läbitud vahemaaga (vahemaapõhised teemaksud) või sõiduki poolt konkreetse punkti läbimisega (näiteks maksupunktipõhine hinnastamine). Seetõttu tuleks elektrooniliste teemaksu kogumise süsteemide koostalitlusvõimet käsitlevaid sätteid kohaldada üksnes nimetatud süsteemidele ning neid ei tuleks kohaldada süsteemidele, kus tasumisele kuuluv teemaks on seotud ajaga, mille jooksul sõiduk tasulist taristut kasutab (näiteks ajapõhised süsteemid, nagu teemaksukleebised).

(5)

Teemaksude tasumise kohustuse piiriülese täitmise tagamine liidus on suur probleem iga liiki süsteemide puhul, olgu need kas vahemaa-, maksupunkti- või ajapõhised, elektroonilised või manuaalselt hallatavad. Et lahendada tasumata jäetud teemaksude puhul piiriülese täitmise tagamise probleemi, tuleks piiriülest teabevahetust käsitlevaid sätteid kohaldada kõikide nimetatud süsteemide suhtes.

(6)	Vastavalt liikmesriigi õigusele võib teemaksude tasumata jätmist liigitada kas haldusrikkumiseks või kuriteoks. Käesolevat direktiivi tuleks kohaldada sõltumata süüteo liigist.

(7)	Kuna liiduüleselt puudub sidus parkimistasude liigitus ja need on taristu kasutamisega seotud vaid kaudselt, tuleks parkimistasud käesoleva direktiivi kohaldamisalast välja jätta.

(8)	Elektrooniliste teemaksu kogumise süsteemide koostalitlusvõime nõuab kasutatava tehnoloogia ja koostalitluse komponentide vaheliste liideste ühtlustamist.

(9)	Tehnoloogia ja liideste ühtlustamist tuleks toetada selliste asjakohaste avatud ja avalike standardite väljatöötamise ja haldamisega, mis on mittediskrimineerivatel alustel kättesaadavad kõigile süsteemi tarnijatele.

(10)	Nõutud sidetehnoloogiate hõlmamiseks sõiduki seadmestikuga tuleks Euroopa elektroonilise teemaksu kogumise teenuse (EETS) osutajatel lubada kasutada sõidukisse juba paigaldatud muid riist- ja tarkvarasüsteeme, näiteks satelliitnavigatsioonisüsteeme või pihuseadmeid, ning nendega ühenduda.

(11)

Arvesse tuleks võtta nende elektrooniliste teemaksu kogumise süsteemide konkreetseid omadusi, mida praegu rakendatakse kergsõidukite puhul. Kuna sellistes elektroonilistes teemaksu kogumise süsteemides ei kasutata praegu satelliitsidel põhinevat asukoha määramise tehnoloogiat ega mobiilsidet, tuleks EETSi osutajatel lubada pakkuda piiratud aja jooksul kergsõidukite kasutajatele sõiduki seadmestikku, mis sobib kasutamiseks üksnes 5,8 GHz kõrgsageduslaine tehnoloogiaga. See erand ei tohiks piirata liikmesriikide õigust rakendada kergsõidukite puhul satelliidipõhist maksustamist.

(12)

Numbrimärgi automaatse tuvastamise (ANPR) tehnoloogial põhinevad teemaksu kogumise süsteemid nõuavad teemaksutehingute suuremal määral käsitsi kontrollimist tugisüsteemis kui sõiduki seadmestikku kasutavad süsteemid. Sõiduki seadmestikku kasutavad süsteemid on tõhusamad suurte elektrooniliste teemaksude kogumise piirkondade puhul ning ANPR-tehnoloogiat kasutavad süsteemid sobivad rohkem väikeste piirkondade jaoks, näiteks linnade teemaksud, kus sõiduki seadmestiku kasutamine tooks kaasa ebaproportsionaalse kulu või halduskoormuse. ANPR-tehnoloogia võib olla kasulik eeskätt kombineerituna teiste tehnoloogiatega.

(13)	Võttes arvesse ANPR-tehnoloogial põhinevate lahendustega seotud tehnilist arengut, tuleks standardiorganisatsioone innustada määrama kindlaks vajalikud tehnilised standardid.

(14)	EETSi osutajate spetsiifilised õigused ja kohustused peaksid kehtima ettevõtetele, kes tõendavad, et nad on täitnud teatavad nõuded, ja kes on registreerinud ennast oma asukohaliikmesriigis EETSi osutajatena.

(15)	Peamiste EETSi osalejate, see tähendab EETSi osutajate, teemaksu kogujate ja EETSi kasutajate õigused ja kohustused peaksid olema selgelt kindlaks määratud, et tagada turu õiglane ja tõhus toimimine.

(16)

Väga tähtis on tagada teatavad EETSi osutajate õigused, näiteks õigus tundliku äriteabe kaitsele, mõjutamata seejuures negatiivselt teemaksu kogujatele ning EETSi kasutajatele osutatavate teenuste kvaliteeti. Eelkõige tuleks kehtestada nõue, et teemaksu koguja ei tohi avalikustada tundlikku äriteavet EETSi osutaja konkurentidele. Nende andmete hulk ja liik, mida EETSi osutajad edastavad teemaksu kogujatele eesmärgiga arvutada ja kohaldada teemakse või kontrollida EETSi kasutajate sõidukitele kohaldatud teemaksu, tuleks hoida minimaalsena.

(17)

EETSi osutajad peaksid olema kohustatud tegema teemaksu kogujatega teemaksu sissenõudmise alastes jõupingutustes täielikku koostööd, et suurendada elektrooniliste teemaksu kogumise süsteemide üldist tõhusust. Seepärast, kui on teemaksu tasumata jätmise kahtlus, peaksid teemaksu kogujad saama EETSi osutajalt nõuda andmeid sõiduki ja selle omaniku või valdaja kohta, kes on EETSi osutaja klient, tingimusel et neid andmeid ei kasutata muul eesmärgil kui teemaksu sissenõudmiseks.

(18)

Et võimaldada EETSi osutajatel konkreetses EETSi piirkonnas klientide pärast mittediskrimineerival viisil konkureerida, on oluline anda neile võimalus saada kõnealuses piirkonnas akrediteering piisavalt varakult, et nad saaksid pakkuda kasutajatele teenuseid alates teemaksu kogumise süsteemi toimimise esimesest päevast.

(19)	Teemaksu kogujad peaksid kedagi diskrimineerimata võimaldama EETSi osutajatele juurdepääsu oma EETSi piirkonnale.

(20)	Selleks et tagada kõigile EETSi osutajatele läbipaistvus ja diskrimineerimata juurdepääs EETSi piirkondadele, peaksid teemaksu kogujad avaldama EETSi piirkondi käsitlevas teatises kogu juurdepääsuõigustega seotud vajaliku teabe.

(21)	Kõik liikmesriigi või teemaksu koguja poolt sõiduki seadmestiku kasutajale pakutavad teemaksu hinnasoodustused või allahindlused peaksid olema läbipaistvad, avalikud ja EETSi osutajate klientidele samadel tingimustel kättesaadavad.

(22)	EETSi osutajatel peaks olema õigus õiglasele tasule, mis arvutatakse läbipaistva, mittediskrimineeriva ja identse metoodika alusel.

(23)	Teemaksu kogujal peaks olema lubatud arvestada EETSi osutajate tasust maha kulud, mis tulenevad EETS-spetsiifiliste elementide pakkumisest, käitamisest ja hooldamisest elektroonilise teemaksu kogumise süsteemis.

(24)

EETSi osutaja peaks tasuma teemaksu kogujale kõigi oma klientide poolt tasumisele kuuluva teemaksu. EETSi osutajad ei peaks siiski vastutama oma klientide poolt tasumata teemaksude eest, kui need kliendid kasutasid sõiduki seadmestikku, mille kohta on teemaksu kogujale teatatud, et need on kehtetud.

(25)

Kui juriidiline isik, kes on teemaksu kogumise teenuse osutaja, täidab elektroonilises teemaksu kogumise süsteemis ka muid ülesandeid või tegutseb muul alal, mis ei ole vahetult seotud elektroonilise teemaksu kogumisega, tuleks temalt nõuda sellise raamatupidamisarvestuse pidamist, mis võimaldab teemaksu kogumise teenuse osutamisega seotud kulusid ja tulusid selgelt eristada muu tegevusega seotud kuludest ja tuludest, ning taotluse alusel teemaksu kogumise teenuse osutamisega seotud kulusid ja tulusid käsitleva teabe esitamist asjaomasele lepituskomisjonile või õigusasutusele. Ristsubsideerimine teemaksu kogumise teenuse osutajana tegutsemise ja muu tegevuse vahel ei tohiks olla lubatud.

(26)	Kasutajatel peaks olema võimalik registreeruda EETSi kasutajaks ükskõik millise EETSi osutaja juures, olenemata tema kodakondsusest, elukohaliikmesriigist või liikmesriigist, kus sõiduk on registreeritud.

(27)	Topeltmaksmise vältimiseks ja kasutajatele õiguskindluse pakkumiseks tuleks EETSi osutajale teemaksu tasumist käsitada asjaomase teemaksu koguja ees kohustuste täitmisena kasutaja poolt.

(28)	Teemaksu kogujate ja EETSi osutajate lepinguliste suhetega tuleks muu hulgas tagada, et teemaksud tasutakse nõuetekohaselt.

(29)

Teemaksu kogujate ja EETSi osutajate vahel lepingu sõlmimiseks peetavate läbirääkimiste ajal ning lepingulistes suhetes tekkida võivate vaidluste lahendamiseks tuleks ette näha vahendusmenetlus. EETSi piirkondadele diskrimineerimata juurdepääsu õigusega seotud vaidluste lahendamiseks peaksid teemaksu kogujad ja EETSi osutajad konsulteerima riiklike lepituskomisjonidega.

(30)	Lepituskomisjonidel peaks olema õigus kontrollida, kas EETSi osutajale kehtestatud lepingutingimused on diskrimineerivad. Eelkõige peaks neil olema õigus kontrollida, kas EETSi osutajatele teemaksu koguja poolt makstav tasu on kooskõlas käesolevas direktiivis sätestatud põhimõtetega.

(31)

EETSi kasutajate liiklusandmed on väärtuslik sisend liikmesriikide transpordipoliitika tõhustamisel. Liikmesriikidel peaks seetõttu olema võimalik kooskõlas kohaldatavate andmekaitse normidega taotleda teemaksu kogumise teenuse osutajatelt, sealhulgas EETSi osutajatelt selliseid andmeid oma liikluspoliitika kujundamiseks ja liikluskorralduse tõhustamiseks või riigi poolt muuks kasutamiseks mitteärilisel eesmärgil.

(32)

EETSi piirkonnas EETSi osutajate akrediteerimise menetluste jaoks on tarvis raamistikku, millega tagatakse õiglane juurdepääs turule ja mis tagaks samal ajal asjakohasel tasemel teenuse. EETSi piirkonda käsitlevas teatises tuleks üksikasjalikult sätestada EETSi osutaja EETSi piirkonda akrediteerimise menetlus, ja eelkõige koostalitluse komponentide kirjeldusele vastavuse kontrollimise ja kasutussobivuse hindamise menetlus. Menetlus peaks olema kõigi EETSi osutajate puhul sama.

(33)	Et tagada EETSi turuosalejatele lihtne juurdepääs teabele, tuleks liikmesriikidelt nõuda, et nad koguksid kokku kõik EETSi puudutavad olulised andmed ja avaldaksid need üldsusele ligipääsetavates riiklikes registrites.

(34)

Tehnoloogiliste edusammude võimaldamiseks on oluline, et teemaksu kogujatel oleks võimalik katsetada uusi teemaksu kogumise tehnoloogiaid ja kontseptsioone. Sellised katsetamised peaksid olema siiski piiratud ulatusega ja EETSi osutajatelt ei tohiks nõuda nendes osalemist. Komisjonil peaks olema võimalik neid katsetusi mitte lubada, kui need võiksid ohustada tavapärase elektroonilise teemaksu kogumise süsteemi või EETSi nõuetekohast toimimist.

(35)

Elektrooniliste teemaksu kogumise süsteemide suured erinevused võivad takistada kogu liitu hõlmava elektrooniliste teemaksude koostalitlusvõime saavutamist ja seega soodustada praeguse olukorra jätkumist, kus kasutajatel on vaja liidus teemaksu tasumiseks mitut sõiduki seadmestikku. See olukord kahjustab transporditoimingute tõhusust, teemaksu kogumise süsteemide kulutõhusust ja transpordipoliitika eesmärkide saavutamist. Seepärast tuleks tegeleda selle olukorra põhjustega.

(36)

Kuigi piiriülene koostalitlusvõime paraneb kogu liidus, on keskmise ja pika perspektiivi eesmärk võimaldada kõikjal liidus reisida nii, et sõidukil on ainult üks sõiduki seadmestik. Seepärast on maanteekasutajate halduskoormuse ja kulude vältimiseks oluline, et komisjon koostaks tegevuskava selle eesmärgi saavutamiseks ning isikute ja kaupade vaba liikumise hõlbustamiseks liidus, ilma et see mõjutaks negatiivselt konkurentsi turul.

(37)

Kuna EETS on turupõhine teenus, ei tohiks EETSi osutajaid kohustada osutama teenuseid kogu liidus. Kasutajate huvides peaksid EETSi osutajad aga teenusega hõlmama kõik EETSi piirkonnad kõigis liikmesriikides, kus nad soovivad oma teenuseid osutada. Lisaks peaks komisjon hindama, kas EETSi osutajatele võimaldatud paindlikkus jätab EETSist välja väikesi või äärepoolseid EETSi piirkondi, ja kui ta leiab, et jätab, võtma vajaduse korral meetmeid.

(38)	EETSi piirkonda käsitlev teatis peaks kirjeldama üksikasjalikult EETSi osutajate äritegevuse raamtingimusi asjaomases EETSi piirkonnas. Eelkõige tuleks teatises kirjeldada metoodikat, mida kasutatakse EETSi osutajate tasu arvutamiseks.

(39)

Kui käivitatakse uus elektrooniline teemaksu kogumise süsteem või olemasolevat süsteemi muudetakse oluliselt, peaks teemaksu koguja avaldama EETSi piirkonda käsitleva uue või ajakohastatud teatise nii, et EETSi osutajatel oleks võimalik saada süsteemi kasutamise akrediteering või uus akrediteering vähemalt üks kuu enne süsteemi käivitamist. Teemaksu koguja peaks kujundama EETSi osutajate akrediteerimise või uuesti akrediteerimise menetluse ja kasutama seda viisil, mis võimaldab menetluse lõpule viia hiljemalt üks kuu enne uue või oluliselt muudetud süsteemi käivitamist. Teemaksu koguja peaks täitma oma osa kavandatud menetluses nii, nagu see on EETSi piirkonna teatises kindlaks määratud.

(40)	Teemaksu kogujad ei tohiks nõuda EETSi osutajatelt konkreetseid tehnilisi lahendusi, mis võiksid kahjustada koostalitlusvõimet teiste EETSi piirkondade ja EETSi osutaja olemasolevate koostalitluse komponentidega.

(41)	EETSil on potentsiaali märkimisväärselt vähendada rahvusvaheliste autoveo-ettevõtjate ja veokijuhtide halduskulusid ja -koormust.

(42)

EETSi osutajatel peaks olema lubatud väljastada EETSi kasutajatele arveid. Teemaksu kogujatel peaks siiski olema lubatud nõuda, et arved saadetakse nende ülesandel ja nende nimel, kuna arvete esitamisel otse EETSi osutaja nimel võib teatavates EETSi piirkondades olla ebasoodne haldus- ja maksualane mõju.

(43)	Iga vähemalt kahe EETSi piirkonnaga liikmesriik peaks määrama kontaktpunkti EETSi osutajatele, kes soovivad liikmesriigis EETSi osutada, et hõlbustada nende suhtlust teemaksu kogujatega.

(44)

Elektroonilise teemaksu kogumise ja muude selliste teenuste, nt koostoimivate arukate transpordisüsteemide rakendustes kasutatakse sõidukite- ning sõiduki ja taristu vahelises lähitoimesides sarnaseid tehnoloogiaid ja naabersagedusalasid. Olles põhjalikult hinnanud kulusid, tulusid, tehnilisi tõkkeid ja nende ületamise võimalusi, vääriks tulevikus uurimist võimalus kasutada elektroonilises teemaksude kogumises teisi kujunemisjärgus tehnoloogiaid. Tähtis on rakendada meetmeid, et kaitsta muude tehnoloogiate häiriva mõju eest 5,8 GHz kõrgsageduslaine tehnoloogiasse juba tehtud investeeringuid.

(45)	Ilma et see piiraks riigiabi normide ja konkurentsiõiguse kohaldamist, peaks liikmesriikidel olema lubatud töötada välja meetmed elektrooniliste teemaksude kogumise ja arveldamise edendamiseks.

(46)	Kui standardiorganisatsioonid vaatavad läbi EETSiga seotud standardeid, tuleks kehtestada kohane üleminekukord, et tagada EETSi katkestusteta töö ning standardite muutmise ajal juba kasutusel olevate koostalitluse komponentide koostalitlusvõime teemaksu kogumise süsteemidega.

(47)	EETS peaks võimaldama arendada koostalitlusvõimet, järgides ühtlasi „kasutaja maksab“ ja „saastaja maksab“ põhimõtteid.

(48)

Probleemid mitteresidentidest õigusrikkujate väljaselgitamisega takistavad elektrooniliste teemaksu kogumise süsteemide laiemat kasutuselevõttu ning „kasutaja maksab“ ja „saastaja maksab“ põhimõtete ulatuslikumat rakendamist liidu teedel ning seetõttu tuleb leida viis selliste isikute tuvastamiseks ja nende isikuandmete töötlemiseks.

(49)

Järjepidevuse ja vahendite tõhusa kasutamise huvides peaksid teemaksu tasumata jätnuid ja nende sõidukeid käsitleva teabe vahetamise süsteemid kasutama samu vahendeid kui süsteemid, mida kasutatakse selleks, et vahetada teavet Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2015/413 (5) sätestatud liiklusohutusnõuete rikkumise kohta.

(50)

Mõnes liikmesriigis saab teemaksu tasumata jäetuks tunnistada üksnes pärast seda, kui kasutajat on teemaksu tasumise kohustusest teavitatud. Kuna käesoleva direktiiviga liikmesriikide vastavaid õigusnorme ei ühtlustata, peaks liikmesriikidel olema võimalik kohaldada käesolevat direktiivi kasutajate ja sõidukite tuvastamiseks teavitamise eesmärgil. Selline laiendatud kohaldamine peaks olema siiski lubatud üksnes teatavate tingimuste täitmise korral.

(51)

Järelmeetmed, mis võetakse pärast teemaksu tasumata jätmist, ei ole liidus ühtlustatud. Sageli antakse tuvastatud teekasutajale võimalus tasuda tasumata jäetud teemaks või kindel asendussumma otse teemaksude kogumise eest vastutavale asutusele, enne kui liikmesriigi ametiasutused algatavad haldus- või kriminaalmenetluse. On tähtis, et selline tõhus kord teemaksu tasumata jätmise likvideerimiseks kehtiks samadel tingimustel kõikidele teekasutajatele. Selleks peaks liikmesriikidel olema lubatud edastada teemaksude kogumise eest vastutavale asutusele andmed, mis on vajalikud teemaksu tasumata jätnud sõiduki ja selle omaniku või valdaja tuvastamiseks, tingimusel et on tagatud nõuetekohane isikuandmete kaitse. Sellega seoses peaksid liikmesriigid tagama, et asjaomase asutuse esitatud maksekorralduse täitmisega on teemaksu tasumata jätmine likvideeritud.

(52)	Sõiduki seadmestiku puudumist või tõrget peetakse mõnes liikmesriigis teemaksu tasumata jätmiseks, kui teemaksu saab tasuda üksnes sõiduki seadmestiku kasutamise kaudu.

(53)

Liikmesriigid peaksid esitama komisjonile sellise teabe ja andmed, mis on vajalikud teemaksu tasumata jätnuid käsitleva teabe vahetamise süsteemi tulemuslikkuse ja tõhususe hindamiseks. Komisjon peaks saadud andmeid ja teavet hindama ning esitama vajaduse korral käesoleva direktiivi muutmise ettepanekud.

(54)	Analüüsides võimalikke meetmeid, kuidas teemaksude tasumise kohustuse piiriülest täitmise tagamist liidus veelgi hõlbustada, peaks komisjon oma aruandes hindama ka liikmesriikide vastastikuse abistamise vajadust.

(55)

Teemaksude tasumise kohustuse täitmise tagamine, teemaksu tasumata jätmisega seotud sõiduki ning sellise sõiduki omaniku või valdaja tuvastamine ning kasutaja kohta teabe kogumine eesmärgiga võimaldada teemaksu kogujal täita oma kohustusi maksuhaldurite ees hõlmab isikuandmete töötlemist. Selliseid andmeid tuleb töödelda kooskõlas liidu õigusnormidega, mis on sätestatud muu hulgas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2016/679, (6) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis (EL) 2016/680 (7) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2002/58/EÜ (8). Isikuandmete kaitse õigust on sõnaselgelt tunnustatud Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklis 8.

(56)	Käesolev direktiiv ei mõjuta liikmesriikide õigust kehtestada õigusnorme, mis reguleerivad maanteede taristutasude ja maksustamise küsimusi.

(57)

Selleks et hõlbustada teemaksude tasumata jätmisega seotud sõidukeid ning nende omanikke ja valdajaid käsitlevat piiriülest teabevahetust, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu („ELi toimimise leping“) artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte, et muuta I lisa vastavalt liidu õiguses tehtud muudatustele. Samuti peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte selleks, et sätestada sõidukite klassifitseerimise üksikasjad kohaldatavate tariifiskeemide kehtestamise eesmärgil, täpsustada EETSi kasutajate kohustused seoses andmete esitamisega EETSi osutajale ning sõiduki seadmestiku kasutamise ja käsitlemisega, sätestada koostalitlusvõime komponentide nõuded, mis hõlmavad ohutust ja tervist, usaldusväärsust ja kättesaadavust, keskkonnakaitset, tehnilist ühilduvust, turvalisust ja eraelu puutumatust ning käitamist ja haldamist, sätestada koostalitluse komponentide üldised taristunõuded ning sätestada teavitatud asutuste sobivuse miinimumkriteeriumid. On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes (9) sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.

(58)

Käesoleva direktiivi rakendamine nõuab ühtseid tingimusi tehniliste ja halduskirjelduste kohaldamiseks, et võtta liikmesriikides kasutusele EETSi osalejaid puudutavad menetlused ja nende vahelised liidesed eesmärgiga hõlbustada koostalitlusvõimet ja tagada, et liikmesriikide teemaksu kogumise turud oleksid reguleeritud samaväärsete normidega. Selleks et tagada käesoleva direktiivi ühetaolised rakendamistingimused ning määrata kindlaks nimetatud tehnilised ja halduskirjeldused, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused. Neid volitusi tuleks teostada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/2011 (10).

(59)	Käesolev direktiiv ei mõjuta liikmesriikide kohustusi, mis on seotud III lisa B osas osutatud direktiivi liikmesriigi õigusesse ülevõtmise tähtpäevaga.

(60)	Käesolevas direktiivis austatakse põhiõigusi ja järgitakse Euroopa Liidu põhiõiguste hartas tunnustatud põhimõtteid, eelkõige isikuandmete kaitset.

(61)	Euroopa Andmekaitseinspektoriga konsulteeriti kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 45/2001 (11) artikli 28 lõikega 2,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

I PEATÜKK

ÜLDSÄTTED

Artikkel 1

Reguleerimisese ja kohaldamisala

1. Käesolevas direktiivis sätestatakse tingimused, mis on vajalikud:

a)	elektrooniliste teemaksu kogumise süsteemide koostalitlusvõime tagamiseks kogu liidu teedevõrgu ulatuses: linnades ja linnade vahel, kiirteedel, põhi- ja kõrvalmaanteedel, erinevatel rajatistel (näiteks tunnelid või sillad) ja parvlaevadel; ning

b)	selleks, et hõlbustada sõidukite registreerimisandmete piiriülest vahetamist sõidukite kohta, mille puhul on liidus jäetud mis tahes liiki teemaks tasumata, või selliste sõidukite omanike või valdajate kohta.

Subsidiaarsuse põhimõtte järgimise huvides ei mõjuta käesoleva direktiivi kohaldamine liikmesriikide otsuseid koguda teemakse teatavat tüüpi sõidukitelt, määrata kindlaks nende maksude suurus ja nende kogumise eesmärk.

2. Artikleid 3–22 ei kohaldata:

a)	teemaksu kogumise süsteemide suhtes, mis ei ole elektroonilised artikli 2 punkti 10 tähenduses, ja

b)	väikeste, üksnes kohalike teemaksu kogumise süsteemide suhtes, mille artiklite 3–22 nõuetega vastavuse tagamise kulud oleksid võrreldes tuluga ebaproportsionaalselt suured.

3. Käesolevat direktiivi ei kohaldata parkimistasude suhtes.

4. Liidu elektrooniliste teemaksu kogumise süsteemide koostalitlusvõime eesmärk saavutatakse Euroopa elektroonilise teemaksu kogumise teenusega (EETS), mis täiendab liikmesriikide omamaiseid elektroonilisi teemaksu kogumise teenuseid.

5. Kui liikmesriigi õiguses nõutakse kasutaja teavitamist teemaksu tasumise kohustusest, enne kui teemaksu saab tunnistada tasumata jäetuks, võivad liikmesriigid kohaldada käesolevat direktiivi ka sõiduki omaniku või valdaja või sõiduki tuvastamiseks teavitamise eesmärgil üksnes juhul, kui on täidetud järgmised tingimused:

a)	sõiduki omanikku või valdajat ei ole võimalik muul moel tuvastada ning

b)	sõiduki omaniku või valdaja teavitamine teemaksu tasumise kohustusest on liikmesriigi õiguse kohaselt teemaksu tasumise menetluse kohustuslik osa.

6. Kui liikmesriik kohaldab lõiget 5, võtab ta vajalikud meetmed tagamaks, et kõiki teemaksu tasumise kohustusega seotud järelmenetlusi viivad läbi avaliku sektori asutused. Käesolevas direktiivis esinevad viited teemaksu tasumata jätmisele hõlmavad lõikes 5 osutatud juhtumeid juhul, kui liikmesriik, kus maksmata jätmine toimub, nimetatud lõiget kohaldab.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi mõisteid:

1) „teemaksu kogumise teenus“– teenus, mis võimaldab kasutajatel kasutada sõidukit ühes või mitmes EETSi piirkonnas ühtse lepingu alusel ja vajaduse korral ühe sõiduki seadmestikuga ning mis hõlmab järgmist:

a)	vajaduse korral kasutajatele kohandatud sõiduki seadmestiku pakkumine ja selle töökorras hoidmine;

b)	selle tagamine, et teemaksu kogujale makstakse kasutaja poolt tasumisele kuuluv teemaks;

c)	kasutajale makseviisi pakkumine või olemasoleva makseviisi aktsepteerimine;

d)	kasutajalt teemaksu kogumine;

e)	kasutajaga loodud kliendisuhete haldamine ning

f)	teemaksu kogumise süsteemide suhtes turvalisuse ja eraelu puutumatuse põhimõtete rakendamine ning järgimine;

2) „teemaksu kogumise teenuse osutaja“– juriidiline isik, kes osutab teemaksu kogumise teenuseid ühes või mitmes EETSi piirkonnas ühe või mitme sõidukiklassi puhul;

3) „teemaksu koguja“– avalik- või eraõiguslik asutus, mis kogub sõidukite liiklemise eest EETSi piirkonnas teemakse;

4) „määratud teemaksu koguja“– avalik- või eraõiguslik asutus, mis on määratud teemaksu kogujaks tulevases EETSi piirkonnas;

5) „Euroopa elektroonilise teemaksu kogumise teenus (EETS)“– teemaksu kogumise teenus, mida EETSi osutaja osutab ühte või mitut EETSi piirkonda käsitleva lepingu alusel EETSi kasutajale;

6) „EETSi osutaja“– ettevõte, kes annab EETSi kasutajale eraldiseisva lepingu alusel juurdepääsu EETSile, kannab teemaksud üle asjaomasele teemaksu kogujale ja kes on oma asukohaliikmesriigis registreeritud;

7) „EETSi kasutaja“– füüsiline või juriidiline isik, kellel on EETSi kasutamiseks leping EETSi osutajaga;

8) „EETSi piirkond“– tee, teedevõrk, rajatis (näiteks sild või tunnel) või praam, millel kogutakse teemakse, kasutades elektroonilist teemaksu kogumise süsteemi;

9) „EETSi nõuetele vastav süsteem“– elektroonilise teemaksu kogumise süsteemi osade komplekt, mis on spetsiifiliselt vajalik EETSi osutajate integreerimiseks süsteemi ja EETSi toimimiseks;

10) „elektrooniline teemaksu kogumise süsteem“– teemaksu kogumise süsteem, mille puhul kasutaja kohustus maksta teemaksu tekib ja on seotud üksnes sõiduki teatavas asukohas viibimise automaatse tuvastamisega sõiduki seadmestikuga toimuva kaugside või numbrimärgi automaatse tuvastamise kaudu;

11) „sõiduki seadmestik“– teemaksu kogumise teenuse osana kasutatav riist- ja tarkvara tervikkomplekt, mis on sõidukisse paigaldatud või sõidukis andmete kogumise, salvestamise, töötlemise ning kaugvastuvõtmise ja -edastamise otstarbel ning mis on kas eraldi seade või juba sõidukisse integreeritud;

12) „peamine teenuseosutaja“– teemaksu kogumise teenuse osutaja, kellel on teatavad kohustused, näiteks kohustus kirjutada alla lepingud kõigi huvitatud kasutajatega, või teatavad õigused, näiteks spetsiifiline tasu või garanteeritud pikaajaline leping, mis erinevad muude teenuseosutajate õigustest ja kohustustest;

13) „koostalitlusvõime komponent“– seadme mis tahes lihtkomponent, komponentide kogum, alakoost või kogukoost, mis on inkorporeeritud või mida kavatsetakse inkorporeerida EETSi ning millest teenuse koostalitlusvõime otseselt või kaudselt sõltub, sealhulgas nii materiaalsed kui ka mittemateriaalsed esemed, näiteks tarkvara;

14) „kasutussobivus“– koostalitlusvõime komponendi võime saavutada töötamise ajal kindlaksmääratud tööjõudlus ja seda säilitada, olles seoses teemaksu koguja süsteemiga nõuetekohaselt EETSi integreeritud;

15) „teemaksu taustaandmed“– vastutava teemaksu koguja määratletud teave, mis on vajalik teemaksu kehtestamiseks konkreetses teemaksupiirkonnas liiklevatele sõidukitele ja teemaksutehingu tegemiseks;

16) „teemaksu deklaratsioon“– teemaksu kogumise teenuse osutaja ja teemaksu koguja vahel kokku lepitud vormis teatis teemaksu kogujale, mis kinnitab sõiduki liiklemist EETSi piirkonnas;

17) „sõiduki klassifikatsiooni parameetrid“– teave sõiduki kohta, mille alusel arvutatakse teemaksu taustaandmete põhjal teemaks;

18) „tugisüsteem“– elektrooniline kesksüsteem, mida teemaksu koguja, rühm teemaksu kogujaid, kes on loonud koostalitlusvõime sõlmsüsteemi, või EETSi osutaja kasutab elektroonilise teemaksu kogumise süsteemis teabe kogumiseks, töötlemiseks ja saatmiseks;

19) „oluliselt muudetud süsteem“– olemasolev elektrooniline teemaksu kogumise süsteem, milles on tehtud või tehakse muudatus, mis nõuab EETSi osutajatelt kasutusel olevate koostalitlusvõime komponentide muutmist, näiteks sõiduki seadmestiku ümberprogrammeerimist või tugisüsteemi liideste kohandamist sellises ulatuses, et on vajalik uus akrediteerimine;

20) „akrediteerimine“– teemaksu koguja poolt kindlaks määratud ja hallatav protsess, mille EETSi osutaja peab läbima, enne kui ta saab loa osutada EETSi piirkonnas EETSi;

21) „teemaks“– maks, mille tee kasutaja peab teel, teedevõrgus, rajatisel (näiteks sillal või tunnelis) või praamiga liiklemise eest tasuma;

22) „teemaksu tasumata jätmine“– õigusrikkumine, mis seisneb teekasutaja poolt liikmesriigis teemaksu tasumata jätmises ja mis on määratletud kõnealuse liikmesriigi asjakohaste siseriiklike õigusnormidega;

23) „registreerimisliikmesriik“– liikmesriik, kus sõiduk, mille eest tuleb tasuda teemaks, on registreeritud;

24) „riiklik kontaktpunkt“– sõidukite registreerimisandmete piiriüleseks vahetamiseks määratud liikmesriigi pädev asutus;

25) „automaatne päring“– sidusjuurdepääs ühe, mitme või kõikide liikmesriikide andmebaasidele päringu tegemiseks;

26) „sõiduk“– mootorsõiduk või liigendsõiduk, mis on ette nähtud või mida kasutatakse reisijate või kauba maanteeveoks;

27) „sõiduki valdaja“– isik, kelle nimele sõiduk on registreeritud, nagu on määratletud registreerimisliikmesriigi õiguses;

28) „raskesõiduk“– sõiduk, mille lubatud täismass ületab 3,5 tonni;

29) „kergsõiduk“– sõiduk, mille lubatud täismass ei ületa 3,5 tonni.

Artikkel 3

Tehnoloogilised lahendused

1. Kõikides uutes elektroonilistes teemaksu kogumise süsteemides, mille puhul tuleb paigaldada sõiduki seadmestik või seda kasutada, kasutatakse üht või enamat järgmist tehnoloogiat:

a)	satelliitsidel põhinev asukoha määramine;

b)	mobiilside;

c)	5,8 GHz kõrgsageduslaine tehnoloogia.

Olemasolevad elektroonilised teemaksu kogumise süsteemid, mille puhul tuleb paigaldada sõiduki seadmestik või seda kasutada ja milles kasutatakse muid tehnoloogiaid, peavad oluliste tehnoloogiliste täiustuste tegemise korral vastama käesoleva lõike esimeses lõigus sätestatud nõuetele.

2. Komisjon palub asjaomastel standardiorganisatsioonidel võtta kiiresti vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis (EL) 2015/1535 (12) sätestatud menetlusele vastu elektrooniliste teemaksu kogumise süsteemide suhtes kohaldatavad standardid seoses lõike 1 esimeses lõigus loetletud tehnoloogiatega ja ANPR-tehnoloogiaga ning neid vajaduse korral ajakohastada. Komisjon nõuab standardiorganisatsioonidelt koostalitluse komponentide jätkuva koostalitlusvõime tagamist.

3. Sõiduki seadmestik, milles kasutatakse satelliitsidel põhinevat asukoha määramise tehnoloogiat ja mis lastakse turule pärast 19. oktoobrit 2021, peab ühilduma asukoha määramise teenustega, mida osutavad süsteemid Galileo ja Euroopa Geostatsionaarne Navigatsioonilisasüsteem (EGNOS).

4. Ilma et see piiraks lõike 6 kohaldamist, teevad EETSi osutajad EETSi kasutajatele kättesaadavaks sõiduki seadmestiku, mis on sobiv kasutamiseks liikmesriikides kasutatavates asjakohastes elektroonilistes teemaksu kogumise süsteemides, on nendega koostalitlusvõimeline ja ühenduv, kasutades lõike 1 esimeses lõigus loetletud tehnoloogiaid.

5. Sõiduki seadmestikus võib kasutada selle enda riist- ja tarkvara, sõiduki muu riist- ja tarkvara elemente või mõlemat. Ühendumiseks sõiduki teiste riistvarasüsteemidega võidakse sõiduki seadmestikus kasutada muid kui lõike 1 esimeses lõigus loetletud tehnoloogiaid, tingimusel et tagatakse turvalisus, teenuse kvaliteet ja eraelu puutumatus.

EETSi puhul kasutatava sõiduki seadmestikuga on lubatud hõlbustada ka muid teenuseid kui teemaksu kogumine, tingimusel et selliste teenuste kasutamine ei mõjuta teemaksu kogumise teenuseid üheski EETSi piirkonnas.

6. Ilma et see piiraks liikmesriikide õigust kehtestada kergsõidukite suhtes satelliitsidel põhineval asukoha määramisel või mobiilsidel põhinevaid elektroonilisi teemaksu kogumise süsteeme, võivad EETSi osutajad kuni 31. detsembrini 2027 pakkuda kergsõidukite kasutajatele sellistes EETSi piirkondades kasutamiseks, mis ei nõua satelliitsidel põhineva asukoha määramise ega mobiilsidetehnoloogiaid, sõiduki seadmestikke, mis sobivad kasutamiseks üksnes 5,8 GHz kõrgsageduslaine tehnoloogiaga.

II PEATÜKK

EETSI ÜLDPÕHIMÕTTED

Artikkel 4

EETSi osutajate registreerimine

Iga liikmesriik kehtestab menetluse EETSi osutajate registreerimiseks. Liikmesriik registreerib oma territooriumil asutatud ettevõtted, kes taotlevad registreerimist ja suudavad tõendada, et nad täidavad järgmised nõuded:

a)	nad omavad EN ISO 9001 sertifikaati või samaväärset sertifikaati;

b)	neil on tehnilised seadmed ja EÜ deklaratsioon või sertifikaat, mis kinnitab koostalitlusvõime komponentide vastavust spetsifikatsioonidele;

c)	nad on pädevad elektroonilise teemaksu kogumise teenuse osutamisel või mõnes muus asjaomases valdkonnas;

d)	nende finantsseisund on nõuetekohane;

e)	nad rakendavad koguriski juhtimise kava, mida auditeeritakse vähemalt kord kahe aasta jooksul, ning

f)	neil on hea maine.

Artikkel 5

EETSi osutajate õigused ja kohustused

1. Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed tagamaks, et nende poolt registreeritud EETSi osutajad sõlmiksid 36 kuu jooksul pärast artikliga 4 kohast registreerimist EETSi lepingud, mis hõlmavad kõiki EETSi piirkondi vähemalt neljas liikmesriigis. Nad võtavad vajalikud meetmed tagamaks, et kõnealused EETSi osutajad sõlmiksid lepingud, mis hõlmavad asjaomase liikmesriigi kõiki EETSi piirkondi, 24 kuu jooksul pärast esimese lepingu sõlmimist kõnealuses liikmesriigis, välja arvatud nende EETSi piirkondade puhul, kus vastutavad teemaksu kogujad ei järgi artikli 6 lõiget 3.

2. Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed tagamaks, et nende poolt registreeritud EETSi osutajate tegevus hõlmaks pärast asjaomase lepingu sõlmimist pidevalt kõiki EETSi piirkondi. Nad võtavad vajalikud meetmed tagamaks, et juhul kui EETSi osutaja ei suuda säilitada mõne EETSi piirkonna hõlmatust, kuna teemaksu koguja ei järgi käesolevat direktiivi, taastaks EETSi osutaja oma tegevuse asjaomases piirkonnas nii kiiresti kui võimalik.

3. Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed tagamaks, et nende poolt registreeritud EETSi osutajad avaldaksid teabe nende poolt hõlmatud EETSi piirkondade kohta ja kõik muudatused selles teabes, ning ühe kuu jooksul pärast registreerimist üksikasjalikud kavad oma teenuste laiendamise kohta mõnda teise EETSi piirkonda, ning ajakohastaks seda teavet igal aastal.

4. Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed tagamaks, et nende poolt registreeritud EETSi osutajad või need EETSi osutajad, kes osutavad EETSi nende territooriumil, varustaksid vajaduse korral EETSi kasutajad sõiduki seadmestikuga, mis vastab käesolevas direktiivis, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivides 2014/53/EL (13) ning 2014/30/EL (14) sätestatud nõuetele. Liikmesriigid võivad nõuda asjaomastelt EETSi osutajatelt tõendeid nimetatud nõuete täitmise kohta.

5. Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed tagamaks, et EETSi osutajad, kes osutavad EETSi nende territooriumil, haldaksid loetelu kehtetutest sõiduki seadmestikest, mis on seotud teenuse kasutajatega sõlmitud EETS lepingutega. Nad võtavad vajalikud meetmed tagamaks, et selliste loetelude puhul järgitaks rangelt liidu isikuandmete kaitse norme, mis on muu hulgas sätestatud määruses (EL) 2016/679 ja direktiivis 2002/58/EÜ.

6. Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed tagamaks, et nende poolt registreeritud EETSi osutajad avalikustaksid teenuse kasutajatega lepingute sõlmimise põhimõtted.

7. Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed tagamaks, et EETSi osutajad, kes osutavad EETSi nende territooriumil, edastaksid teemaksu kogujatele EETSi kasutajate sõidukite suhtes teemaksu arvutamiseks ja kohaldamiseks vajaliku teabe või edastaksid teemaksu kogujatele kogu teabe, mis võimaldab neil kontrollida EETSi osutajate poolt EETSi kasutajate sõidukite suhtes kohaldatud teemaksu arvutamist.

8. Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed tagamaks, et EETSi osutajad, kes osutavad EETSi nende territooriumil, teeksid arvatavate õigusrikkujate tuvastamiseks koostööd teemaksu kogujatega. Nad võtavad vajalikud meetmed tagamaks, et kui kahtlustatakse teemaksu tasumata jätmist, saaks teemaksu koguja EETSi osutajalt andmed sõiduki kohta, millega seoses on teemaksu tasumata jätmise kahtlus, ning kõnealuse sõiduki omaniku või valdaja kohta, kes on asjaomase EETSi osutaja klient. EETSi osutaja teeb sellised andmed kohe kättesaadavaks.

Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed tagamaks, et teemaksu koguja ei avaldaks selliseid andmeid teistele teemaksu kogumise teenuse osutajatele. Nad võtavad vajalikud meetmed tagamaks, et kui teemaksu koguja ja teemaksu kogumise teenuse osutaja moodustavad ühe üksuse, kasutataks andmeid üksnes arvatavate õigusrikkujate tuvastamiseks või kooskõlas artikli 27 lõikega 3.

9. Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed tagamaks, et nende territooriumil EETSi piirkonna eest vastutav teemaksu koguja saaks EETSi osutajalt andmed kõikide sõidukite kohta, mida EETSi osutaja kliendid omavad või valdavad ning mis on teatava ajavahemiku jooksul sõitnud EETSi piirkonnas, mille eest teemaksu koguja vastutab, samuti andmed nende sõidukite omanike ja valdajate kohta niivõrd, kui teemaksu koguja vajab neid andmeid oma kohustuste täitmiseks maksuhaldurite ees. Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed tagamaks, et EETSi osutaja esitaks nõutud andmed hiljemalt kaks päeva pärast taotluse saamist. Samuti võtavad nad vajalikud meetmed tagamaks, et teemaksu koguja ei avaldaks selliseid andmeid teistele teemaksu kogumise teenuse osutajatele. Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed tagamaks, et kui teemaksu koguja ja teemaksu kogumise teenuse osutaja moodustavad ühe üksuse, kasutataks andmeid üksnes teemaksu koguja kohustuste täitmiseks maksuhaldurite ees.

10. EETSi osutajate poolt teemaksu kogujatele esitatud andmeid töödeldakse kooskõlas määruses (EL) 2016/679 sätestatud isikuandmete kaitset käsitlevate liidu normide ning liikmesriikide õigus- ja haldusnormidega, millega võetakse üle direktiivid 2002/58/EÜ ja (EL) 2016/680.

11. Komisjon võtab hiljemalt 19. oktoobriks 2019 vastu rakendusaktid, et täpsustada EETSi osutajate kohustusi seoses järgmisega:

a)	teenustaseme tulemuslikkuse seire ning koostöö teemaksu kogujatega kontrollauditite puhul;

b)	koostöö teemaksu kogujatega teemaksu kogujate süsteemitestide tegemisel;

c)	teenuste tugi ja tehniline abi EETSi kasutajatele ning sõiduki seadmestiku individualiseerimine;

d)	arveldamine EETSi kasutajatega;

e)	lõikes 7 osutatud teave, mille EETSi osutajad peavad esitama teemaksu kogujatele, ning

f)	EETSi kasutaja teavitamine tuvastatud teemaksu mittedeklareerimise juhtumist.

Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 31 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

Artikkel 6

Teemaksu kogujate õigused ja kohustused

1. Kui EETSi piirkond ei vasta käesolevas direktiivis sätestatud EETSi koostalitlusvõime tehnilistele ja menetlustingimustele, võtab liikmesriik, kelle territooriumil EETSi piirkond asub, vajalikud meetmed tagamaks, et vastutav teemaksu koguja hindaks probleemi koos asjaomaste sidusrühmadega ning võtaks oma pädevuse piires parandusmeetmed, et tagada teemaksusüsteemi koostalitusvõime EETSiga. Vajaduse korral ajakohastab liikmesriik artikli 21 lõikes 1 osutatud registrit seoses kõnealuse artikli lõike 1 punktis a osutatud teabega.

2. Iga liikmesriik võtab vajalikud meetmed tagamaks, et kõik tema territooriumil EETSi piirkonna eest vastutavad teemaksu kogujad koostaksid kooskõlas lõikes 9 osutatud rakendusaktidega EETSi piirkonda käsitleva teatise, milles esitatakse EETSi osutajatele üldtingimused nende EETSi piirkondadele juurdepääsuks, ja hoiavad seda ajakohasena.

Kui liikmesriigi territooriumil luuakse uus elektrooniline teemaksu kogumise süsteem, võtab asjaomane liikmesriik vajalikud meetmed tagamaks, et süsteemi eest vastutavaks määratud teemaksu koguja avaldaks EETSi piirkonda käsitleva teatise piisavalt vara, et võimaldada huvitatud EETSi osutajate akrediteerimist vähemalt üks kuu enne uue süsteemi käivitamist, võttes nõuetekohaselt arvesse artikli 15 lõikes 1 osutatud koostalitlusvõime komponentide kirjeldustele vastavuse ja kasutussobivuse hindamise menetluse kestust.

Kui elektroonilist teemaksu kogumise süsteemi liikmesriigi territooriumil oluliselt muudetakse, võtab asjaomane liikmesriik vajalikud meetmed tagamaks, et süsteemi eest vastutav teemaksu koguja avaldaks EETSi piirkonda käsitleva ajakohastatud teatise piisavalt vara, et juba akrediteeritud EETSi osutajad saaksid oma koostalitlusvõime komponendid uute nõudmistega kohandada ja uuesti akrediteerida hiljemalt üks kuu enne muudetud süsteemi käivitamist, võttes nõuetekohaselt arvesse artikli 15 lõikes 1 osutatud koostalitlusvõime komponentide kirjeldustele vastavuse ja kasutussobivuse hindamise menetluse kestust.

3. Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed tagamaks, et nende territooriumil EETSi piirkondade eest vastutav teemaksu koguja nõustuks kedagi diskrimineerimata mis tahes EETSi osutaja taotlusega osutada EETSi asjaomastes EETSi piirkondades.

EETSi osutaja tegevuse lubamine teatavas EETSi piirkonnas sõltub EETSi piirkonda käsitlevas teatises sätestatud kohustuste ja üldtingimuste täitmisest kõnealuse osutaja poolt.

Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed tagamaks, et teemaksu kogujad ei nõuaks EETSi osutajatelt konkreetsete tehniliste lahenduste või menetluste kasutamist, mis takistaksid EETSi osutaja koostalitluse komponentide koostalitlusvõimet elektrooniliste teemaksu kogumise süsteemidega teistes EETSi piirkondades.

Kui teemaksu koguja ja EETSi osutaja kokkulepet ei saavuta, võib küsimuse edastada asjaomase teemaksu kogumise piirkonna lepituskomisjonile.

4. Iga liikmesriik võtab vajalikud meetmed tagamaks, et teemaksu koguja ja EETSi osutaja vahelised lepingud kõnealuse liikmesriigi territooriumil EETSi osutamise kohta lubaksid teemaksu arve esitamist EETSi osutajalt otse EETSi kasutajale.

Teemaksu koguja võib nõuda, et EETSi osutaja koostaks kasutajale arve teemaksu koguja nimel ja ülesandel, ning EETSi osutaja peab nimetatud nõude täitma.

5. Teemaks, mida teemaksu kogujad EETSi kasutajatelt küsivad, ei tohi olla suurem kui asjaomane riiklik või kohalik teemaks. See ei piira liikmesriikide õigust kehtestada hinnasoodustusi või allahindlusi teemaksu elektroonilise tasumise edendamiseks. Kõik liikmesriigi või teemaksu koguja poolt sõiduki seadmestiku kasutajale pakutavad hinnasoodustused ja allahindlused peavad olema läbipaistvad, avalikud ja EETSi osutajate klientidele samadel tingimustel kättesaadavad.

6. Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed tagamaks, et teemaksu kogujad lubaksid oma EETSi piirkonnas kasutada kõiki töökorras sõiduki seadmestikke, mida pakuvad EETSi osutajad, kellega neil on lepingulised suhted, ning mis on sertifitseeritud kooskõlas artikli 15 lõikes 7 osutatud rakendusaktides sätestatud menetlusega ja mis ei ole kantud artikli 5 lõikes 5 osutatud kehtetute sõiduki seadmestike loetellu.

7. Juhul kui EETSi osutamine ei toimi teemaksu koguja süül nõuetekohaselt, osutab teemaksu koguja halvenenud tingimustega teenust, mis võimaldab lõikes 6 osutatud seadmestikega sõidukeil liigelda ohutult võimalikult väikese viivitusega ning ilma, et neid kahtlustataks teemaksu tasumata jätmises.

8. Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed tagamaks, et teemaksu kogujad teeksid kedagi diskrimineerimata koostööd EETSi osutajate või tootjate või teavitatud asutustega, et hinnata koostalitlusvõime komponentide kasutussobivust oma EETSi piirkondades.

9. Komisjon võtab hiljemalt 19. oktoobriks 2019 vastu rakendusaktid, et kehtestada EETSi piirkonda käsitleva teatise minimaalne sisu, mis hõlmab järgmist:

a)	nõuded EETSi osutajatele;

b)	menetlustingimused, mis hõlmavad kaubanduslikke tingimusi;

c)	EETSi osutajate akrediteerimise menetlus ning

d)	teemaksu taustaandmed.

Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 31 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

Artikkel 7

Tasustamine

1. Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed tagamaks, et EETSi osutajatel oleks õigus saada teemaksu kogujalt tasu.

2. Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed tagamaks, et EETSi osutajate tasu kindlaksmääramise metoodika oleks läbipaistev, mittediskrimineeriv ja kõigi asjaomases EETSi piirkonnas akrediteeritud EETSi osutajate puhul identne. Nad võtavad vajalikud meetmed tagamaks, et kõnealune metoodika avaldataks kaubanduslike tingimuste osana EETSi piirkonda käsitlevas teatises.

3. Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed tagamaks, et EETSi piirkondades, kus on üks peamine teenuseosutaja, järgiks EETSi osutajate tasu arvutamise metoodika sama struktuuri, mida kasutatakse peamise teenuseosutaja osutatud samaväärsete teenuste eest tasu arvutamisel. EETSi osutajatele makstav tasu võib erineda peamisele teenuseosutajale makstavast tasust juhul, kui see on põhjendatud järgmisega:

a)	peamise teenuseosutaja kulud seoses erinõuete ja -kohustustega, mis EETSi osutajatele ei kehti, ning

b)	vajadus võtta EETSi osutajate tasust maha teemaksu koguja poolt kehtestatud püsitasud, mille aluseks on teemaksu koguja kulud seoses EETSi nõuetele vastava süsteemi pakkumise, käitamise ja hooldamisega oma EETSi piirkonnas, sealhulgas akrediteerimiskulud, kui need ei ole arvestatud teemaksu sisse.

Artikkel 8

Teemaksud

1. Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed tagamaks, et juhul, kui EETSi osutaja ja teemaksu koguja kasutavad konkreetse sõiduki suhtes kohaldatava teemaksu tariifi kindlaksmääramisel erinevaid sõidukite klassifikatsioone, kohaldataks teemaksu koguja klassifikatsiooni, välja arvatud juhul, kui tõendatakse, et tehti viga.

2. Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed tagamaks, et teemaksu kogujal oleks õigus saada EETSi osutajalt tasu iga tõendatud teemaksudeklaratsiooni eest ning iga tõendatud teemaksu deklareerimata jätmise eest kõigi kõnealuse EETSi osutaja hallatavate EETSi kasutajakontode puhul.

3. Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed tagamaks, et juhul, kui EETSi osutaja on saatnud teemaksu kogujale artikli 5 lõikes 5 osutatud loetelu kehtetutest sõiduki seadmestikest, ei vastutaks EETSi osutaja enam teemaksude eest, mida selliste kehtetute sõiduki seadmestike kasutamisel edaspidi määrata võidakse. Teemaksu kogujad ja EETSi osutajad lepivad omavahel kokku kehtetute sõiduki seadmestike loetelu kannete arvus, loetelu vormingus ja selle ajakohastamise sageduses.

4. Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed tagamaks, et kõrgsageduslainetehnoloogial põhinevate teemaksusüsteemide puhul edastaksid teemaksu kogujad EETSi osutajatele tõendatud deklaratsioonid teemaksude kohta, mille tasumise kohustus on nende asjaomastel EETSi kasutajatel tekkinud.

5. Komisjon võtab hiljemalt 19. oktoobriks 2019 kooskõlas artikliga 30 vastu delegeeritud õigusaktid, et sätestada kohaldatavate tariifikavade kehtestamiseks vajaliku sõidukite klassifitseerimise üksikasjad, sealhulgas selliste kavade kehtestamiseks vajalikud menetlused. EETSi toetatavad sõiduki klassifikatsiooni parameetrid ei piira teemaksu kogujate tariifikavade valikut. Komisjon tagab piisava paindlikkuse, et võimaldada EETSi toetatavaid sõiduki klassifikatsiooni parameetreid vastavalt prognoositavatele tulevikuvajadustele edasi arendada. Nimetatud delegeeritud õigusaktid ei piira Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 1999/62/EÜ (15) sätestatud parameetrite määratlust, mille alusel teemaksumäärasid diferentseeritakse.

Artikkel 9

Raamatupidamisarvestus

Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed tagamaks, et teemaksu kogumise teenust osutavad juriidilised isikud peaksid raamatupidamisarvestust, mis võimaldab teemaksu kogumise teenuse osutamisega seotud kulusid ja tulusid selgelt eristada muu tegevusega seotud kuludest ja tuludest. Teemaksu kogumise teenusega seotud kulusid ja tulusid käsitlev teave esitatakse taotluse alusel asjaomasele lepituskomisjonile või õigusasutusele. Samuti võtavad liikmesriigid vajalikud meetmed tagamaks, et ristsubsideerimine teemaksu kogumise teenuse osutajana tegutsemise ja muu tegevuse vahel ei oleks lubatud.

Artikkel 10

EETSi kasutajate õigused ja kohustused

1. Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed, et võimaldada kasutajatel registreeruda EETSi kasutajaks ükskõik millise EETSi osutaja juures, olenemata nende kodakondsusest, elukohaliikmesriigist või liikmesriigist, kus sõiduk on registreeritud. Lepingu sõlmimisel teavitatakse EETSi kasutajaid nõuetekohaselt kasutatavatest makseviisidest ning kooskõlas määrusega (EL) 2016/679 nende isikuandmete töötlemisest ja isikuandmete kaitset käsitlevatest kohaldatavatest õigusaktidest tulenevatest õigustest.

2. Teemaksu tasumist EETSi kasutaja poolt EETSi osutajale käsitatakse EETSi kasutaja maksekohustuste täitmisena asjaomase teemaksu koguja ees.

Kui sõidukisse on paigaldatud või sõidukis on kaks või enam sõiduki seadmestikku, vastutab asjassepuutuva sõiduki seadmestiku kasutamise või aktiveerimise eest konkreetses EETSi piirkonnas EETSi kasutaja.

3. Komisjon võtab hiljemalt 19. oktoobriks 2019 kooskõlas artikliga 30 vastu delegeeritud õigusaktid, et täpsustada EETSi kasutajate kohustusi seoses järgmisega:

a)	andmete esitamine EETSi osutajale ning

b)	sõiduki seadmestiku kasutamine ja käsitlemine.

III PEATÜKK

LEPITUSKOMISJON

Artikkel 11

Asutamine ja ülesanded

1. Iga vähemalt ühe EETSi piirkonnaga liikmesriik määrab või asutab lepituskomisjoni, et hõlbustada vahendamist tema territooriumil EETSi piirkonda omavate teemaksu kogujate ja selliste EETSi osutajate vahel, kellel on lepingud või kes peavad läbirääkimisi lepingu sõlmimiseks kõnealuste teemaksu kogujatega.

2. Lepituskomisjonil on eelkõige õigus kontrollida, kas teemaksu koguja poolt EETSi osutajatele kehtestatud lepingutingimused on mittediskrimineerivad. Lepituskomisjonil on õigus kontrollida, kas EETSi osutajatele makstakse tasu kooskõlas artiklis 7 sätestatud põhimõtetega.

3. Lõikes 1 osutatud liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed tagamaks, et nende lepituskomisjon on oma korralduse ja õigusliku struktuuri poolest sõltumatu teemaksu kogujate ja teemaksu kogumise teenuse osutajate ärihuvidest.

Artikkel 12

Vahendusmenetlus

1. Iga vähemalt ühe EETSi piirkonnaga liikmesriik kehtestab vahendusmenetluse, et võimaldada teemaksu kogujal või EETSi osutajal taotleda asjaomaselt lepituskomisjonilt sekkumist lepinguliste suhete või lepingu sõlmimiseks peetavate läbirääkimistega seotud vaidlusse.

2. Lõikes 1 osutatud vahendusmenetluse puhul nõutakse, et lepituskomisjon teataks ühe kuu jooksul alates sekkumistaotluse saamisest, kas tal on olemas kõik vahendamiseks vajalikud dokumendid.

3. Lõikes 1 osutatud vahendusmenetluse puhul nõutakse, et lepituskomisjon esitaks oma arvamuse vaidluse kohta hiljemalt kuue kuu jooksul pärast sekkumistaotluse saamist.

4. Lepituskomisjoni ülesannete täitmise hõlbustamiseks annavad liikmesriigid lepituskomisjonile õiguse nõuda asjakohast teavet teemaksu kogujatelt, EETSi osutajatelt ja kõigilt kolmandatelt isikutelt, kes on asjaomases liikmesriigis EETSi osutamisega seotud.

5. Vähemalt ühe EETSi piirkonnaga liikmesriigid ja komisjon võtavad vajalikud meetmed, et tagada lepituskomisjonide vaheline teabevahetus nende töö, juhtpõhimõtete ja tavade kohta.

IV PEATÜKK

TEHNILISED SÄTTED

Artikkel 13

Ühtne katkematu teenus

Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed tagamaks, et EETSi osutatakse EETSi kasutajatele ühtse katkematu teenusena.

See tähendab, et:

a)	kui sõiduki klassifikatsiooni parameetrid, sealhulgas muutuvad parameetrid, on salvestatud või deklareeritud, või mõlemat, ei ole sõidu jooksul täiendav sõidukisisene inimsekkumine nõutav, välja arvatud juhul, kui muudetakse sõiduki omadusi; ning

b)	inimese ning konkreetse sõiduki seadmestiku vaheline infovahetus toimub kõigis EETSi piirkondades samamoodi.

Artikkel 14

EETSiga seotud lisaelemendid

1. Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed tagamaks, et EETSi kasutajate infovahetus teemaksu kogujatega oleks EETSi raames asjakohasel juhul piiratud artikli 6 lõike 4 kohaselt toimuva arvete esitamise protsessi ja teemaksu sissenõudmise protsessiga. EETSi kasutajate ja EETSi osutajate (või nende sõiduki seadmestiku) infovahetus võib iga EETSi osutaja puhul toimida erineval viisil, ilma et seataks ohtu EETSi koostalitlusvõimet.

2. Liikmesriigid võivad nõuda, et teemaksu kogumise teenuse osutajad, sealhulgas EETSi osutajad, esitaksid liikmesriikide ametiasutuste taotlusel oma klientide liiklusandmed, tingimusel et on täidetud kohaldatavad andmekaitsenormid. Liikmesriigid võivad kasutada selliseid andmeid üksnes liikluspoliitika kujundamise ja liikluskorralduse tõhustamise eesmärgil ning neid andmeid ei tohi kasutada klientide tuvastamiseks.

3. Komisjon võtab hiljemalt 19. oktoobriks 2019 vastu rakendusaktid, milles sätestatakse teemaksu kogujate, EETSi osutajate ja EETSi kasutajate koostalitlusvõime komponentide vaheliste elektrooniliste liideste kirjeldused, sealhulgas kohasel juhul asjaosaliste vahel kõnealuste liideste kaudu vahetatavate sõnumite sisu. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 31 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

Artikkel 15

Koostalitlusvõime komponendid

1. Kui liikmesriigi territooriumil võetakse kasutusele uus elektrooniline teemaksu kogumise süsteem, võtab asjaomane liikmesriik vajalikud meetmed tagamaks, et määratud teemaksu koguja, kes vastutab süsteemi eest, koostab ja avaldab EETSi piirkonda käsitlevas teatises üksikasjaliku kava koostalitlusvõime komponentide kirjeldustele vastavuse ja kasutussobivuse hindamise protsessi kohta, mis võimaldab huvitatud EETSi osutajad akrediteerida hiljemalt üks kuu enne uue süsteemi käivitamist.

Kui liikmesriigi territooriumil asuvat elektroonilist teemaksu kogumise süsteemi oluliselt muudetakse, võtab asjaomane liikmesriik vajalikud meetmed tagamaks, et süsteemi eest vastutav teemaksu koguja kehtestaks EETSi piirkonda käsitlevas teatises lisaks esimeses lõigus osutatud elementidele ka üksikasjaliku kava süsteemis juba akrediteeritud EETSi osutajate koostalitlusvõime komponentide kirjeldustele vastavuse ja kasutussobivuse uuesti hindamise kohta enne süsteemi olulist muutmist ning avaldaks selle. Kava peab võimaldama asjaomased EETSi osutajad uuesti akrediteerida hiljemalt üks kuu enne muudetud süsteemi käivitamist.

Teemaksu koguja on kohustatud seda kava järgima.

2. Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed tagamaks, et teemaksu koguja, kes vastutab EETSi piirkonna eest asjaomases liikmesriigis, looks testkeskkonna, kus EETSi osutaja või ta volitatud esindaja saab kontrollida oma sõiduki seadmestiku kasutussobivust teemaksu koguja EETSi piirkonnas ning kus talle antakse sertifikaat vastavate testide eduka läbimise kohta. Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed, et teemaksu kogujad saaksid luua ühe testkeskkonna mitme EETSi piirkonna kohta ja et ühel volitatud esindajal oleks õigus kontrollida ühte liiki sõiduki seadmestike kasutussobivust mitme EETSi osutaja nimel.

Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed, et teemaksu kogujad saaksid EETSi osutajatelt või nende volitatud esindajatelt nõuda vastavate testidega seotud kulude katmist.

3. Kui koostalitlusvõime komponendid kannavad CE-vastavusmärgist või nende kohta on väljastatud kirjeldustele vastavuse või kasutussobivuse deklaratsioon või mõlemad, ei keela, piira ega takista liikmesriigid nende komponentide turulelaskmist EETSis kasutamiseks. Eelkõige ei nõua liikmesriigid sellist kontrollimist, mis on kirjeldustele vastavuse või kasutussobivuse või mõlema kontrollimise menetluse käigus juba tehtud.

4. Komisjon võtab hiljemalt 19. oktoobriks 2019 kooskõlas artikliga 30 vastu delegeeritud õigusaktid, et sätestada koostalitlusvõime komponentide nõuded, mis hõlmavad ohutust ja tervist, usaldusväärsust ja kättesaadavust, keskkonnakaitset, tehnilist ühilduvust, turvalisust ja eraelu puutumatust ning käitamist ja haldamist.

5. Komisjon võtab hiljemalt 19. oktoobriks 2019 kooskõlas artikliga 30 vastu ka delegeeritud õigusaktid, et sätestada üldised taristunõuded seoses järgmisega:

a)	teemaksu deklaratsiooniga seotud andmete õigsus, et tagada EETSi kasutajate võrdne kohtlemine teemaksude ja muude maksude osas;

b)	vastutava EETSi osutaja tuvastamine sõiduki seadmestiku abil;

c)	avatud standardite kasutamine EETSi seadmestiku koostalitlusvõime komponentides;

d)	sõiduki seadmestiku integreerimine sõidukisse ning

e)	sõidukijuhi teavitamine teetasu maksmise nõudest.

6. Komisjon võtab hiljemalt 19. oktoobriks 2019 vastu rakendusaktid, et sätestada järgmised taristu erinõuded:

a)	nõuded teemaksu kogujate ja EETSi osutajate seadmestike vaheliste ühiste sideprotokollide kohta;

b)	nõuded mehhanismide kohta, mille abil teemaksu kogujad teevad kindlaks, kas nende EETSi piirkonnas liiklev sõiduk on varustatud kehtiva ja toimiva sõiduki seadmestikuga;

c)	nõuded sõiduki seadmestiku kasutajaliidese kohta;

d)	nõuded, mida kohaldatakse spetsiifiliselt kõrgsageduslainetehnoloogial põhinevate teemaksu kogumise süsteemide koostalitlusvõime komponentide suhtes, ning

e)	nõuded, mida kohaldatakse spetsiifiliselt ülemaailmse satelliitnavigatsioonisüsteemil (GNSS) põhinevate teemaksu kogumise süsteemide suhtes.

Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 31 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

7. Komisjon võtab hiljemalt 19. oktoobriks 2019 vastu rakendusaktid, et sätestada liikmesriikide poolt kohaldatav menetlus koostalitlusvõime komponentide kirjeldustele vastavuse ja kasutussobivuse, sealhulgas EÜ deklaratsioonide sisu ja vormi hindamiseks. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 31 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

V PEATÜKK

KAITSEKLAUSLID

Artikkel 16

Kaitsemeetmete menetlus

1. Kui liikmesriigil on alust arvata, et turule lastud ja CE-vastavusmärgist kandvad koostalitlusvõime komponendid ei vasta nende eesmärgipärasel kasutamisel tõenäoliselt asjaomastele nõuetele, võtab ta kõik vajalikud abinõud nende kasutusala piiramiseks, nende kasutamise keelamiseks või nende turult kõrvaldamiseks. Liikmesriik teatab võetud meetmetest viivitamata komisjonile ja esitab oma otsuse põhjendused, märkides eelkõige, kas nõuetele mittevastavus tulenes:

a)	tehniliste kirjelduste ebaõigest kohaldamisest või

b)	tehniliste kirjelduste ebapiisavusest.

2. Komisjon konsulteerib võimalikult kiiresti asjaomase liikmesriigi, tootja, EETSi osutaja või nende liidus asutatud volitatud esindajatega. Kui komisjon leiab pärast konsulteerimist, et meede on põhjendatud, teatab ta sellest viivitamata asjaomasele liikmesriigile ja teistele liikmesriikidele. Kui aga komisjon leiab pärast konsulteerimist, et meede ei ole põhjendatud, teatab ta sellest viivitamata asjaomasele liikmesriigile, samuti tootjale või tema liidus asutatud volitatud esindajale ja teistele liikmesriikidele.

3. Kui CE-vastavusmärgist kandvad koostalitlusvõime komponendid ei vasta koostalitlusvõime nõuetele, nõuab pädev liikmesriik tootjalt või tema liidus asutatud volitatud esindajalt koostalitlusvõime komponendi kirjeldustele vastavuse või kasutussobivuse või mõlema taastamist kõnealuse liikmesriigi sätestatud tingimustel ning teavitab sellest komisjoni ja teisi liikmesriike.

Artikkel 17

Hindamiste läbipaistvus

Liikmesriigi või teemaksu koguja otsustes koostalitlusvõime komponentide kirjeldustele vastavuse või kasutussobivuse hindamise kohta ning kõikides artikli 16 kohaselt tehtud otsustes esitatakse üksikasjalikult otsuse aluseks olevad põhjendused. Otsusest teatatakse asjaomasele tootjale, EETSi osutajale või nende volitatud esindajatele niipea kui võimalik, osutades asjaomases liikmesriigis kehtivate õigusnormide alusel kättesaadavatele õiguskaitsevahenditele ja selliste õiguskaitsevahendite kasutamise tähtaegadele.

VI PEATÜKK

HALDUSKORRALDUS

Artikkel 18

Ühtne kontaktasutus

Iga liikmesriik, kelle territooriumil on vähemalt kaks EETSi piirkonda, määrab EETSi osutajate jaoks ühtse kontaktasutuse. Liikmesriik avaldab nimetatud asutuse kontaktandmed ja esitab need nõudmisel huvitatud EETSi osutajatele. Liikmesriik võtab vajalikud meetmed tagamaks, et EETSi osutaja taotlusel hõlbustab ja koordineerib kontaktasutus EETSi osutaja ning liikmesriigi territooriumil asuvate EETSi piirkondade eest vastutavate teemaksu kogujate vahelisi varajasi haldusalaseid kontakte. Kontaktasutus võib olla füüsiline isik, avalik-õiguslik või eraõiguslik asutus.

Artikkel 19

Teavitatud asutused

1. Liikmesriigid teatavad komisjonile ja teistele liikmesriikidele asutustest, kellel on õigus viia läbi artikli 15 lõikes 7 osutatud rakendusaktides osutatud kirjeldustele vastavuse või kasutussobivuse hindamise menetlust või selle menetluse üle järelevalvet teha, nimetades iga asutuse pädevusala ja komisjonilt eelnevalt saadud tunnusnumbrid. Komisjon avaldab asutuste nimekirja, nende tunnusnumbrid ja pädevusalad Euroopa Liidu Teatajas ning ajakohastab seda nimekirja.

2. Liikmesriigid kohaldavad teavitatavate asutuste hindamisel käesoleva artikli lõikes 5 osutatud delegeeritud õigusaktides sätestatud kriteeriume. Asjakohastes Euroopa standardites sätestatud hindamiskriteeriumidele vastavaid asutusi loetakse kõnealustele kriteeriumidele vastavaks.

3. Kui asutus ei vasta enam käesoleva artikli lõikes 5 osutatud delegeeritud õigusaktides sätestatud kriteeriumidele, võtab liikmesriik sellisele asutusele antud heakskiidu tagasi. Ta teavitab sellest viivitamata komisjoni ja teisi liikmesriike.

4. Kui liikmesriik või komisjon leiab, et teise liikmesriigi poolt teavitatud asutus ei vasta käesoleva artikli lõikes 5 osutatud delegeeritud õigusaktis sätestatud kriteeriumidele, edastatakse küsimus artikli 31 lõikes 1 osutatud elektrooniliste maksukogumissüsteemide komiteele, kes esitab oma arvamuse kolme kuu jooksul. Kõnealuse komitee arvamuse põhjal teatab komisjon kõnealusest asutusest teavitanud liikmesriigile kõigist muudatustest, mis on vajalikud selleks, et teavitatud asutus saaks säilitada temale määratud staatuse.

5. Komisjon võtab hiljemalt 19. oktoobriks 2019 kooskõlas artikliga 30 vastu delegeeritud õigusaktid, et sätestada teavitatud asutuste sobivuse miinimumkriteeriumid.

Artikkel 20

Koordineerimisrühm

Artikli 19 lõike 1 kohaselt teavitatud asutustest moodustatakse artikli 31 lõikes 1 osutatud elektrooniliste maksukogumissüsteemide komitee töörühmana koordineerimisrühm („koordineerimisrühm“) kooskõlas kõnealuse komitee töökorraga.

Artikkel 21

Registrid

1. Käesoleva direktiivi rakendamise eesmärgil peab iga liikmesriik riiklikku elektroonilist registrit, kuhu kantakse järgmine teave:

tema territooriumil asuvad EETSi piirkonnad, sealhulgas teave järgmise kohta:

i)	asjaomased teemaksu kogujad;

ii)	kasutatavad teemaksu kogumise tehnoloogiad;

iii)	teemaksu taustaandmed;

iv)	EETSi piirkonda käsitlev teatis ning

v)	EETSi osutajad, kes on sõlminud kõnealuse liikmesriigi territooriumil tegutsevate teemaksu kogujatega EETSi lepingud;

b)	EETSi osutajad, kelle liikmesriik on registreerinud kooskõlas artikliga 4, ning

c)	artiklis 18 osutatud EETSi tarvis ettenähtud ühtse kontaktpunkti andmed, sealhulgas e-posti aadress ja telefoninumber.

Kui ei ole sätestatud teisiti, kontrollivad liikmesriigid vähemalt kord aastas, kas artikli 4 punktides a, d, e ja f sätestatud nõuded on jätkuvalt täidetud, ning ajakohastavad sellele vastavalt registrit. Register sisaldab ka artikli 4 punktis e ette nähtud auditi järeldusi. Liikmesriik ei vastuta tema registrisse kantud EETSi osutajate tegevuse eest.

2. Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed tagamaks, et riiklikus elektroonilises registris sisalduvad andmed on ajakohastatud ja täpsed.

3. Registrid on üldsusele elektrooniliselt kättesaadavad.

4. Registrid tehakse kättesaadavaks alates 19. oktoobrist 2021.

5. Iga kalendriaasta lõpus teavitavad registri eest vastutavad liikmesriikide ametiasutused komisjoni elektrooniliselt EETSi piirkondade ning EETSi osutajate registritest. Komisjon teeb selle teabe teistele liikmesriikidele kättesaadavaks. Kõigist ebakõladest liikmesriigis valitsevas olukorras teavitatakse liikmesriiki, kus teenuse osutaja on registreeritud, ja komisjoni.

VII PEATÜKK

KATSESÜSTEEMID

Artikkel 22

Teemaksu kogumise katsesüsteemid

1. EETSi tehnilise arengu võimaldamiseks võivad liikmesriigid ajutiselt lubada oma teemaksupiirkonna piiratud osades kasutada samaaegselt EETSi nõuetele vastava süsteemiga teemaksu kogumise katsesüsteeme, mis hõlmavad uusi tehnoloogiaid või kontseptsioone, mis ei ole vastavuses ühe või mitme käesoleva direktiivi sättega.

2. EETSi osutajad ei ole kohustatud teemaksu kogumise katsesüsteemides osalema.

3. Enne teemaksu kogumise katsesüsteemi kasutuselevõtmist taotleb asjaomane liikmesriik komisjonilt luba. Komisjon väljastab loa või keeldub selle andmisest otsuse vormis kuue kuu jooksul alates taotluse saamisest. Komisjon võib loa andmisest keelduda, kui teemaksu kogumise katsesüsteem võiks kahjustada tavapärase elektroonilise teemaksu kogumise süsteemi või EETSi nõuetekohast toimimist. Selline luba ei või esialgu kehtida üle kolme aasta.

VIII PEATÜKK

TEEMAKSUDE TASUMATA JÄTMIST KÄSITLEV TEABEVAHETUS

Artikkel 23

Liikmesriikidevahelise teabevahetuse kord

1. Selleks et võimaldada tuvastada sõiduk, mille puhul on kindlaks tehtud teemaksu tasumata jätmine, ning sellise sõiduki omanik või valdaja, annavad liikmesriigid juurdepääsu sõidukite riiklikele registreerimisandmetele üksnes teiste liikmesriikide riiklikele kontaktpunktidele, kellel on õigus teha automaatset päringut järgmise kohta:

a)	sõidukitega seotud andmed ning

b)	sõidukite omanike või valdajatega seotud andmed.

Punktides a ja b osutatud andmekategooriates sisalduv teave, mis on vajalik automaatse päringu tegemiseks, peab vastama I lisas sätestatule.

2. Lõikes 1 osutatud andmete vahetamiseks määrab iga liikmesriik riikliku kontaktpunkti. Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed tagamaks, et liikmesriikidevaheline teabevahetus toimub üksnes riiklike kontaktpunktide vahel. Riiklike kontaktpunktide pädevuse puhul lähtutakse asjaomase liikmesriigi kohaldatavast õigusest. Selles teabevahetusprotsessis pööratakse erilist tähelepanu isikuandmete nõuetekohasele kaitsele.

3. Väljamineva taotluse alusel automaatset päringut tehes kasutab selle liikmesriigi riiklik kontaktpunkt, kelle territooriumil teemaks tasumata jäeti, täielikku registreerimisnumbrit.

Kõnealused automaatsed päringud tehakse nõukogu otsuse 2008/616/JSK (16) lisa 3. peatüki punktides 2 ja 3 osutatud korra ning käesoleva direktiivi I lisa nõuete kohaselt.

Liikmesriik, kelle territooriumil teemaks tasumata jäeti, kasutab saadud andmeid kõnealuse teemaksu tasumata jätmise eest vastutava isiku väljaselgitamiseks.

4. Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed tagamaks, et teavet vahetatakse kasutades Euroopa mootorsõidukite ja juhilubade infosüsteemi (EUCARIS) tarkvararakendust ja selle tarkvara muudetud versioone, kooskõlas käesoleva direktiivi I lisaga ning otsuse 2008/616/JSK lisa 3. peatüki punktidega 2 ja 3.

5. Iga liikmesriik kannab ise oma kulud, mis on seotud lõikes 4 osutatud tarkvararakenduste haldamise, kasutamise ja hooldamisega.

Artikkel 24

Teemaksu tasumata jätmist käsitlev teatis

1. Liikmesriik, kelle territooriumil teemaks tasumata jäeti, otsustab, kas alustada teemaksu tasumata jätmise puhul järelmenetlust või mitte.

Kui liikmesriik, kelle territooriumil teemaks tasumata jäeti, otsustab sellist menetlust alustada, teavitab ta sellest vastavalt oma siseriiklikule õigusele sõiduki omanikku, valdajat või muud tuvastatud isikut, keda kahtlustatakse teemaksu tasumata jätmises.

Kui siseriiklik õigus seda võimaldab, hõlmab nimetatud teave teemaksu tasumata jätmise õiguslikke tagajärgi liikmesriigis, kelle territooriumil teemaks tasumata jäeti, vastavalt kõnealuse liikmesriigi õigusele.

2. Kui liikmesriik, kelle territooriumil teemaks tasumata jäeti, saadab teatise sõiduki omanikule, valdajale või muule tuvastatud isikule, keda kahtlustatakse teemaksu tasumata jätmises, lisab ta kooskõlas oma siseriikliku õigusega talle kogu asjakohase teabe (nimelt ülevaade teemaksu tasumata jätmise kohta, teemaksu tasumata jätmise koht, kuupäev ja kellaaeg, rikutud siseriiklike õigusaktide nimetus, õigus otsus edasi kaevata ja õigus saada juurdepääs teabele ning karistus) ning vajadusel teabe selle kohta, millise seadmega teemaksu tasumata jätmine tuvastati. Selleks koostab liikmesriik, kelle territooriumil teemaks tasumata jäeti, II lisas esitatud vormi põhjal teatise.

3. Kui liikmesriik, kelle territooriumil teemaks tasumata jäeti, otsustab alustada teemaksu tasumata jätmise suhtes järelmenetlust, saadab asjaomane liikmesriik põhiõiguste tagamiseks teatise keeles, milles on välja antud sõiduki registreerimisdokument (kui see on teada) või registreerimisliikmesriigi ühes ametlikus keeles.

Artikkel 25

Teemaksude kogumise eest vastutavate asutuste järelmeetmed

1. Liikmesriik, kelle territooriumil teemaks tasumata jäeti, võib esitada teemaksude kogumise eest vastutavale asutusele artikli 23 lõikes 1 osutatud menetluse käigus saadud andmed üksnes juhul, kui on täidetud järgmised tingimused:

a)	edastatud andmed piirduvad sellega, mida kõnealune asutus vajab tasumisele kuuluva teemaksu kättesaamiseks;

b)	tasumisele kuuluva teemaksu kättesaamise menetlus vastab artiklis 24 sätestatud menetlusele;

c)	asjaomane asutus vastutab selle menetluse läbiviimise eest; ning

d)	andmed saanud asutuse poolt esitatud maksekorralduse täitmisega likvideeritakse teemaksu tasumata jätmine.

2. Liikmesriigid tagavad, et vastutavale asutusele edastatud andmeid kasutatakse üksnes selleks, et saada kätte tasumisele kuuluv teemaks, ja need kustutatakse kohe pärast teemaksu tasumist või, kui teemaks jääb jätkuvalt tasumata, liikmesriigi poolt kehtestatud mõistliku aja jooksul pärast andmete edastamist.

Artikkel 26

Liikmesriikide aruandlus komisjonile

Iga liikmesriik saadab komisjonile üksikasjaliku aruande hiljemalt 19. aprilliks 2023 ja seejärel iga kolme aasta tagant.

Üksikasjalikus aruandes märgitakse selle liikmesriigi poolt, kelle territooriumil teemaks tasumata jäeti, tema territooriumil teemaksu tasumata jätmise juhtumite järel tehtud ja registreerimisliikmesriigi riiklikule kontaktpunktile saadetud automaatsete päringute arv ning vastuseta jäänud taotluste arv.

Üksikasjalikus aruandes kirjeldatakse ka teemaksu tasumata jätmise järelkontrolli üleriigilist hetkeseisu, võttes aluseks väljasaadetud teatistega hõlmatud tasumata jäetud teemaksu osakaalu.

Artikkel 27

Andmekaitse

1. Käesoleva direktiivi kohaselt töödeldavate isikuandmete suhtes kohaldatakse määrust (EL) 2016/679 ning liikmesriikide õigus- ja haldusnorme, millega võetakse üle direktiivid 2002/58/EÜ ja (EL) 2016/680.

2. Liikmesriigid võtavad kooskõlas kohaldatavate andmekaitsealaste õigusaktidega vajalikud meetmed, et tagada järgmist:

a)	isikuandmete töötlemine artiklites 23, 24 ja 25 osutatud eesmärkidel piirdub käesoleva direktiivi I lisas loetletud andmeliikidega;

b)	isikuandmed on täpsed ja ajakohastatud ning parandamise või kustutamise taotlusi menetletakse põhjendamatu viivituseta, ning

isikuandmete säilitamiseks on kehtestatud tähtaeg.

Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed tagamaks, et käesoleva direktiivi kohaselt töödeldavaid isikuandmeid kasutataks üksnes järgmistel eesmärkidel:

a)	arvatavate õigusrikkujate tuvastamine seoses teemaksude tasumise kohustusega artikli 5 lõike 8 kohaldamisala piires;

b)	teemaksu koguja kohustuste täitmine maksuhalduri ees artikli 5 lõike 9 kohaldamisala piires; ning

c)	sellise sõiduki ning selle omaniku või valdaja tuvastamine, mille puhul on kindlaks tehtud teemaksu tasumata jätmine, artiklite 23 ja 24 kohaldamisala piires.

Liikmesriigid võtavad ka vajalikud meetmed tagamaks, et andmesubjektidel oleksid samad õigused saada teavet, pääseda andmetele ligi, neid parandada, kustutada ja töötlemist piirata, esitada andmekaitse järelevalveasutusele kaebusi, saada hüvitist ja tõhusat kohtulikku kaitset, nagu on sätestatud määruses (EL) 2016/679, või kui see on asjakohane, siis direktiivis (EL) 2016/680.

3. Käesolev artikkel ei piira liikmesriikide võimalust piirata määruse (EL) 2016/679 teatud sätetega ette nähtud kohustuste ja õiguste ulatust vastavalt kõnealuse määruse artiklile 23 kõnealuse artikli esimeses lõigus loetletud eesmärkidel.

4. Kõigil asjaomastel isikutel on õigus põhjendamatu viivituseta saada teavet selle kohta, millised registreerimisliikmesriigis talletatud isikuandmed edastati liikmesriigile, kelle territooriumil teemaks tasumata jäeti, kaasa arvatud taotluse kuupäev ja pädev asutus liikmesriigis, kelle territooriumil teemaks tasumata jäeti.

IX PEATÜKK

LÕPPSÄTTED

Artikkel 28

Aruanne

1. Komisjon esitab hiljemalt 19. aprilliks 2023 Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande käesoleva direktiivi rakendamise ja mõju kohta, eelkõige seoses EETSi edasiarendamise ja kasutuselevõtmisega ning teemaksu tasumata jätmise juhtumite uurimise raames toimuva andmevahetuse mehhanismi tõhususe ja tulemuslikkusega.

Aruandes käsitletakse eelkõige järgmisi aspekte:

a)	artikli 5 lõigete 1 ja 2 mõju EETSi kasutuselevõtmisele, keskendudes eelkõige teenuse kättesaadavusele väikestes ja äärepoolsetes EETSi piirkondades;

b)	artiklite 23, 24 ja 25 tulemuslikkus teemaksu tasumata jätmiste arvu vähendamisel liidus, ning

c)	edusammud satelliitsidel põhinevat asukoha määramist ja 5,8 GHz kõrgsageduslaine tehnoloogiat kasutavate elektrooniliste teemaksu kogumise süsteemide vahelise koostalitlusvõime valdkonnas.

2. Aruandele lisatakse asjakohasel juhul ettepanek Euroopa Parlamendile ja nõukogule käesoleva direktiivi täiendavaks läbivaatamiseks, eelkõige seoses järgmiste elementidega:

a)	täiendavad meetmed tagamaks, et EETS on kättesaadav kõigis EETSi piirkondades, sealhulgas väikestes ja äärepoolsetes EETSi piirkondades;

b)	meetmed teemaksude tasumise kohustuse piiriülese täitmise tagamise edasiseks hõlbustamiseks liidus, sealhulgas vastastikuse abistamise kokkulepped; ning

c)	piiriülest täitmise tagamist hõlbustavate sätete laiendamine vähese heitega aladele, piiratud juurdepääsuga tsoonidele või muudele sõidukite juurdepääsu linnas reguleerivatele skeemidele.

Artikkel 29

Delegeeritud õigusaktid

Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 30 vastu delegeeritud õigusakte, millega ajakohastatakse I lisa, et võtta arvesse asjakohaseid muudatusi nõukogu otsustes 2008/615/JSK (17) ja 2008/616/JSK või kui seda nõutakse mõne muu asjaomase liidu õigusaktiga.

Artikkel 30

Delegeeritud volituste rakendamine

1. Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2. Artikli 8 lõikes 5, artikli 10 lõikes 3, artikli 15 lõigetes 4 ja 5, artikli 19 lõikes 5 ning artiklis 29 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile viieks aastaks alates 18. aprillist 2019. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne viieaastase tähtaja möödumist. Volituste delegeerimist pikendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist.

3. Euroopa Parlament või nõukogu võivad artikli 8 lõikes 5, artikli 10 lõikes 3, artikli 15 lõigetes 4 ja 5, artikli 19 lõikes 5 ning artiklis 29 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse kõnealuses otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4. Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega.

5. Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

6. Artikli 8 lõike 5, artikli 10 lõike 3, artikli 15 lõigete 4 ja 5, artikli 19 lõike 5 ning artikli 29 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

Artikkel 31

Komiteemenetlus

1. Komisjoni abistab elektrooniliste maksukogumissüsteemide komitee.

Nimetatud komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses.

2. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5. Kui komitee arvamust ei esita, ei võta komisjon rakendusakti eelnõu vastu ja kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artikli 5 lõike 4 kolmandat lõiku.

Artikkel 32

Ülevõtmine

1. Liikmesriigid võtavad vastu ja avaldavad artiklite 1–27 ning I ja II lisa täitmiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid hiljemalt 19. oktoobriks 2021. Liikmesriigid teatavad nendest viivitamata komisjonile.

Nad kohaldavad kõnealuseid norme alates 19. oktoobrist 2021.

Kui liikmesriigid need normid vastu võtavad, lisavad nad nende ametlikul avaldamisel nendesse või nende juurde viite käesolevale direktiivile. Samuti lisavad liikmesriigid märkuse, et kehtivates õigus- ja haldusnormides esinevaid viiteid käesoleva direktiiviga kehtetuks tunnistatud direktiivile käsitatakse viidetena käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi ja kõnealuse märkuse sõnastuse näevad ette liikmesriigid.

2. Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas nende poolt vastu võetud põhiliste õigusnormide teksti.

Artikkel 33

Kehtetuks tunnistamine

Direktiiv 2004/52/EÜ tunnistatakse kehtetuks alates 20. oktoobrist 2021, ilma et see mõjutaks liikmesriikide kohustusi seoses käesoleva direktiivi liikmesriigi õigusesse ülevõtmise tähtpäevaga, mis on sätestatud III lisa B osas.

Viiteid kehtetuks tunnistatud direktiivile käsitatakse viidetena käesolevale direktiivile ning neid loetakse vastavalt IV lisas esitatud vastavustabelile.

Artikkel 34

Jõustumine

Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 35

Adressaadid

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 19. märts 2019

Euroopa Parlamendi nimel

president

A. TAJANI

Nõukogu nimel

eesistuja

G. CIAMBA

(1) ELT C 81, 2.3.2018, lk 181.

(2) ELT C 176, 23.5.2018, lk 66.

(3) Euroopa Parlamendi 14. veebruari 2019. aasta seisukoht (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata) ja nõukogu 4. märtsi 2019. aasta otsus.

(4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta direktiiv 2004/52/EÜ ühenduse elektroonilise maanteemaksu koostalitlusvõime kohta (ELT L 166, 30.4.2004, lk 124).

(5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2015. aasta direktiiv (EL) 2015/413, millega hõlbustatakse piiriülest teabevahetust liiklusohutusnõuete rikkumise kohta (ELT L 68, 13.3.2015, lk 9).

(6) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 4.5.2016, lk 1).

(7) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta direktiiv (EL) 2016/680, mis käsitleb füüsiliste isikute kaitset seoses pädevates asutustes isikuandmete töötlemisega süütegude tõkestamise, uurimise, avastamise ja nende eest vastutusele võtmise või kriminaalkaristuste täitmisele pööramise eesmärgil ning selliste andmete vaba liikumist ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu raamotsus 2008/977/JSK (ELT L 119, 4.5.2016, lk 89).

(8) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. juuli 2002. aasta direktiiv 2002/58/EÜ, milles käsitletakse isikuandmete töötlemist ja eraelu puutumatuse kaitset elektroonilise side sektoris (eraelu puutumatust ja elektroonilist sidet käsitlev direktiiv) (EÜT L 201, 31.7.2002, lk 37).

(9) ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.

(10) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55, 28.2.2011, lk 13).

(11) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2000. aasta määrus (EÜ) nr 45/2001 üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta (EÜT L 8, 12.1.2001, lk 1).

(12) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. septembri 2015. aasta direktiiv (EL) 2015/1535, millega nähakse ette tehnilistest eeskirjadest ning infoühiskonna teenuste eeskirjadest teatamise kord (ELT L 241, 17.9.2015, lk 1).

(13) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. aprilli 2014. aasta direktiiv 2014/53/EL raadioseadmete turul kättesaadavaks tegemist käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 1999/5/EÜ (ELT L 153, 22.5.2014, lk 62).

(14) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2014. aasta direktiiv 2014/30/EL elektromagnetilist ühilduvust käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (ELT L 96, 29.3.2014, lk 79).

(15) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. juuni 1999. aasta direktiiv 1999/62/EÜ raskete kaubaveokite maksustamise kohta teatavate infrastruktuuride kasutamise eest (EÜT L 187, 20.7.1999, lk 42).

(16) Nõukogu 23. juuni 2008. aasta otsus 2008/616/JSK, millega rakendatakse otsust 2008/615/JSK piiriülese koostöö tõhustamise kohta, eelkõige seoses terrorismi- ja piiriülese kuritegevuse vastase võitlusega (ELT L 210, 6.8.2008, lk 12).

(17) Nõukogu 23. juuni 2008. aasta otsus 2008/615/JSK piiriülese koostöö tõhustamise kohta, eelkõige seoses terrorismi- ja piiriülese kuritegevuse vastase võitlusega (ELT L 210, 6.8.2008, lk 1).

I LISA

Artikli 23 lõikes 1 osutatud automaatse päringu tegemiseks vajalikud andmekategooriad

Komponent	K/V (1)	Märkused
Sõidukiga seotud andmed	K
Registreerimisliikmesriik	K
Registreerimisnumber	K	(A) (2)
Teemaksu tasumata jätmisega seotud andmed	K
Liikmesriik, kelle territooriumil teemaks tasumata jäeti	K
Juhtumi kuupäev	K
Juhtumi kellaaeg	K

Artikli 23 lõike 1 kohase automaatse päringu tulemusena edastatavad andmekategooriad

I osa. Andmed sõiduki kohta

Komponent	K/V (3)	Märkused
Registreerimisnumber	K
Kerenumber/VIN	K
Registreerimisliikmesriik	K
Mark	K	(D.1) (4) nt Ford, Opel, Renault
Sõiduki mudel	K	(D.3) nt Focus, Astra, Megane
ELi kategooria kood	K	J) nt mopeed, mootorratas, sõiduauto
EURO heitgaasiklass	K	nt Euro 4, EURO 6

II osa. Andmed sõiduki omaniku või valdaja kohta

Komponent	K/V (5)	Märkused
Sõiduki valdajatega seotud andmed		(C.1) (6) Konkreetse registreerimistunnistuse omanikule viitavad andmed.
Registreerimistunnistuse omaniku (ettevõtja) nimi	K	(C.1.1) Perekonnanimi, infiksid, tiitlid jms kantakse eraldi väljadele ning nimi esitatakse trükivormingus.
Eesnimi	K	(C.1.2) Eesnimi/eesnimed ja initsiaalid kantakse eraldi väljadele ning nimi esitatakse trükivormingus.
Aadress	K	(C.1.3) Tänav, majanumber, postiindeks, elukoht, elukohariik jne kantakse eraldi väljadele ning aadress esitatakse trükivormingus.
Sugu	V	Mees, naine
Sünniaeg	K
Juriidiline isik	K	Isik, ühendus, ettevõte, firma jne
Sünnikoht	V
Identifitseerimisnumber	V	Isiku või ettevõtte kindlat identifitseerimist võimaldav tunnus.
Sõiduki omanikega seotud andmed		(C.2) Andmed sõiduki omaniku kohta.
Omaniku (ettevõtte) nimi	K	(C.2.1)
Eesnimi	K	(C.2.2)
Aadress	K	(C.2.3)
Sugu	V	Mees, naine
Sünniaeg	K
Juriidiline isik	K	Isik, ühendus, ettevõte, firma jne
Sünnikoht	V
Identifitseerimisnumber	V	Isiku või ettevõtte kindlat identifitseerimist võimaldav tunnus.
		Kasutamiskõlbmatute sõidukite, varastatud sõidukite või numbrimärkide või vananenud registreerimisandmete korral omanikku/valdajat puudutavaid andmeid ei esitata. Selle asemel edastatakse sõnum „Teavet ei avaldata“.

(1) K – kohustuslik, kui on riiklikus registris olemas; V – vabatahtlik.

(2) Liidu ühtlustatud kood, vt nõukogu 29. aprilli 1999. aasta direktiiv 1999/37/EÜ sõidukite registreerimisdokumentide kohta (EÜT L 138, 1.6.1999, lk 57).

(3) K – kohustuslik, kui on riiklikus registris olemas; V – vabatahtlik.

(4) Liidu ühtlustatud kood, vt direktiiv 1999/37/EÜ.

(5) K – kohustuslik, kui on riiklikus registris olemas; V – vabatahtlik.

(6) Liidu ühtlustatud kood, vt direktiiv 1999/37/EÜ.

II LISA

TEATISE VORM

(osutatud artiklis 24)

[Esileht]

…

[Saatja nimi, aadress ja telefoninumber]

…

[Adressaadi nimi ja aadress]

TEATIS

teemaksu tasumata jätmise kohta …

[liikmesriik, kelle territooriumil teemaks tasumata jäeti]

Lehekülg 2

… jäeti teemaks tasumata sõidukiga, mille registreerimisandmed on järgmised:

[kuupäev]

registreerimisnumber, … mark, … mudel, …

mille tuvastas …

[vastutava asutuse nimi]

[Variant 1] (1)

Teie olete registreeritud kõnealuse sõiduki registreerimistunnistuse omanikuna.

[Variant 2] (1)

Kõnealuse sõiduki registreerimistunnistuse omanik teatas, et Teie juhtisite nimetatud sõidukit teemaksu tasumata jätmise ajal.

Täpsemad andmed teemaksu tasumata jätmise kohta on esitatud leheküljel 3.

Teemaksu tasumata jätmise eest määratud rahatrahv on … eurot/riigi omavääringus (1).

Tasumisele kuuluva teemaksu summa on … eurot/riigi omavääringus (1).

Tasumise tähtpäev on …

Kui Te ei maksa kõnealust rahatrahvi (1)/teemaksu, (1) soovitame Teil täita lisatud vastuse vorm (lk 4) ja saata see osutatud aadressil.

Käesolevat teatist menetletakse vastavalt … õigusele ….

[liikmesriik, kelle territooriumil teemaks tasumata jäeti].

Lehekülg 3

Teemaksu tasumata jätmise üksikasjad

Andmed sõiduki kohta, mida teemaksu tasumata jätmisel kasutati:

Registreerimisnumber: …

Registreerimisliikmesriik: …

Mark ja mudel: …

Teemaksu tasumata jätmise andmed:

Teemaksu tasumata jätmise koht, kuupäev ja kellaaeg:

…

Teemaksu tasumata jätmise olemus ja õiguslik liigitus:

…

Teemaksu tasumata jätmise üksikasjalik kirjeldus:

…

Viide asjakohas(t)e õigusakti(de) sät(e)tele:

…

Teemaksu tasumata jätmise tõendusmaterjali kirjeldus või viide sellele:

…

Andmed teemaksu tasumata jätmise tuvastamiseks kasutatud seadme kohta (2):

Seadme spetsifikatsioon:

…

Seadme identifitseerimisnumber:

…

Viimase kalibreerimise kehtivuse lõppkuupäev:

…

(1)	Mittevajalik maha tõmmata.

(2)	Ei kohaldata, kui seadet ei kasutatud.

Lehekülg 4

Vastuse vorm

(palun täitke trükitähtedega)

Juhi isik:

—	Ees- ja perekonnanimi: … …

—	Sünnikoht ja -aeg: …

—	Juhiloa number: … välja antud (kuupäev): … (koht): …

—	Aadress: … … … …

Küsimused:

1.	Kas sõiduk, mille mark on … ja registreerimisnumber …, on registreeritud Teie nimele? … jah/ei (1) Kui ei, siis sõiduki registreerimistunnistuse omanik on: … (perekonna- ja eesnimi, aadress)

2.	Kas Te tunnistate, et jätsite teemaksu tasumata? jah/ei (1)

3.	Kui Te ei tunnista seda, siis palun selgitage, miks: … …

Palun saatke täidetud vorm 60 päeva jooksul alates käesoleva teatise kuupäevast järgmisele asutusele: …

järgmisel aadressil: …

TEAVE

(Juhul kui teatise saadab teemaksude kogumise eest vastutav asutus vastavalt artiklile 25):

Kui tasumisele kuuluv teemaks ei ole tasutud käesolevas teatises sätestatud tähtaja jooksul, edastatakse see juhtum …

[liikmesriigi nimi, kelle territooriumil teemaks tasumata jäeti]

pädevale asutusele, kes vaatab selle läbi.

Kui juhtumi suhtes ei algatata menetlust, teavitatakse Teid sellest 60 päeva jooksul pärast vastuse või maksekinnituse (1) kättesaamist.

(Juhul kui teatise saadab liikmesriigi pädev asutus):

Juhtumi vaatab läbi … pädev asutus

[liikmesriik, kelle territooriumil teemaks tasumata jäeti].

Kui juhtumi suhtes ei algatata menetlust, teavitatakse Teid sellest 60 päeva jooksul pärast vastuse või maksekinnituse (1) kättesaamist.

(1)	Mittevajalik maha tõmmata.

Kui juhtumi suhtes algatatakse menetlus, kohaldatakse järgmist korda:

…

[täidab liikmesriik, kelle territooriumil teemaks tasumata jäeti – teave menetluse korra, sealhulgas menetluse algatamise otsuse edasikaebamise võimaluste ja korra kohta. Kõnealune teave hõlmab igal juhul järgmist: juhtumit menetleva asutuse nimi ja aadress; maksetähtaeg; asutuse nimi ja aadress, kellele saab otsuse edasi kaevata; edasikaebamise tähtaeg].

Käesolev teatis ei too kaasa õiguslikke tagajärgi.

Andmekaitsealase vastutuse välistamine

[Kui kohaldatakse määrust (EL) 2016/679:

Vastavalt määrusele (EL) 2016/679 on teil õigus taotleda juurdepääsu isikuandmetele ning nende parandamist või kustutamist või oma isikuandmete töötlemise piiramist või esitada isikuandmete töötlemisele vastuväide, samuti on teil isikuandmete ülekandmise õigus. Teil on ka õigus esitada kaebus [asjaomase järelevalveasutuse nimi ja aadress].]

[Kui kohaldatakse direktiivi (EL) 2016/680:

Vastavalt [direktiivi (EL) 2016/680 kohaldava siseriikliku õigusakti pealkiri] on teil õigus taotleda vastutavalt töötlejalt juurdepääsu isikuandmetele ja nende parandamist või kustutamist ning oma isikuandmete töötlemise piiramist. Teil on ka õigus esitada kaebus [asjaomase järelevalveasutuse nimi ja aadress].]

III LISA

A OSA

Kehtetuks tunnistatud direktiiv koos muudatusega

(osutatud artiklis 33)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2004/52/EÜ	ELT L 166, 30.4.2004, lk 124.
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 219/2009	ELT L 87, 31.3.2009, lk 109.

B OSA

Liikmesriigi õigusesse ülevõtmise tähtpäev

(osutatud artiklis 33)

Direktiiv	Ülevõtmise tähtpäev
Direktiiv 2004/52/EÜ	20. november 2005

IV LISA

Vastavustabel

Direktiiv 2004/52/EÜ	Käesolev direktiiv
Artikli 1 lõige 1	Artikli 1 lõike 1 esimese lõigu punkt a
—	Artikli 1 lõike 1 esimese lõigu punkt b
Artikli 3 lõike 2 esimene lause	Artikli 1 lõike 1 teine lõik
Artikli 1 lõike 2 sissejuhatav osa	Artikli 1 lõike 2 sissejuhatav osa
Artikli 1 lõike 2 punkt a	Artikli 1 lõike 2 punkt a
Artikli 1 lõike 2 punkt b	—
Artikli 1 lõike 2 punkt c	Artikli 1 lõike 2 punkt b
—	Artikli 1 lõige 3
Artikli 1 lõige 3	Artikli 1 lõige 4
—	Artikli 1 lõige 5
—	Artikli 1 lõige 6
—	Artikkel 2
Artikli 2 lõige 1	Artikli 3 lõike 1 esimene lõik
—	Artikli 3 lõike 1 teine lõik
Artikli 2 lõike 2 esimene lause	—
Artikli 4 lõige 7	Artikli 3 lõige 2
—	Artikli 3 lõige 3
Artikli 2 lõike 2 teine ja kolmas lause	Artikli 3 lõige 4
Artikli 2 lõike 2 neljas lause	—
—	Artikli 3 lõige 5
—	Artikli 3 lõige 6
Artikli 2 lõige 3	—
Artikli 2 lõige 4	—
Artikli 2 lõige 5	—
Artikli 2 lõige 6	—
Artikli 2 lõige 7	Artikkel 27
Artikli 3 lõige 1	—
Artikli 3 lõike 2 esimene lause	Artikli 1 lõike 1 teine lõige
Artikli 3 lõike 2 teine lause	—
Artikli 3 lõike 2 kolmas lause
Artikli 3 lõige 3
Artikli 3 lõige 4	—
Artikli 4 lõige 1
Artikli 4 lõige 2	—
Artikli 4 lõige 3
Artikli 4 lõige 4	—
Artikli 4 lõige 5	—
Artikli 4 lõige 7	Artikli 3 lõige 2
Artikli 4 lõige 8	Artikli 5 lõige 4
—	Artikkel 23
—	Artikkel 24
—	Artikkel 26
Artikli 2 lõige 7	Artikkel 27
—	Artikkel 28
—	Artikkel 29
—	Artikkel 30
Artikkel 5	Artikkel 31
Artikkel 6	Artikli 32 lõige 1
—	Artikli 32 lõige 2
—	Artikkel 33
Artikkel 7	Artikkel 34
Artikkel 8	Artikkel 35
Lisa	—
—	I lisa
—	II lisa
—	III lisa
—	IV lisa

Top

Choose the experimental features you want to try