(1)

Euroopa Ülemkogu otsusega 2014/749/EL (1) ametisse nimetatud Euroopa Komisjoni ametiaeg lõppes 31. oktoobril 2019.

(2)

Kooskõlas Euroopa Liidu lepingu (ELi leping) artikli 17 lõikega 5 võttis Euroopa Ülemkogu vastu otsuse 2013/272/EL (2) Euroopa Komisjoni liikmete arvu kohta.

(3)

Uus komisjon, millesse kuulub üks kodanik igast liikmesriigist, kaasa arvatud komisjoni president ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja, tuleks nimetada ametisse kuni 31. oktoobrini 2024.

(4)

Euroopa Ülemkogu määras Ursula VON DER LEYENi isikuks, kes esitatakse komisjoni presidendi kandidaadina Euroopa Parlamendile, ning Euroopa Parlament valis ta komisjoni presidendiks oma täiskogu istungil 16. juulil 2019.

(5)

Euroopa Ülemkogu nimetas komisjoni ametisseastuva presidendi nõusolekul otsusega (EL) 2019/1330 (3) Josep BORRELL FONTELLESe liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgeks esindajaks ajavahemikuks, mis algab komisjoni praeguse ametiaja lõpust ning lõpeb 31. oktoobril 2024.

(6)

19. oktoobril 2019 esitas Ühendkuningriik taotluse pikendada ELi lepingu artikli 50 lõikes 3 sätestatud tähtaega kuni 31. jaanuarini 2020. 28. oktoobri 2019. aasta kirjas edastati Ühendkuningriigile tema nõusoleku saamiseks Euroopa Ülemkogu otsuse eelnõu, millega pikendatakse kõnealust tähtaega kuni taotletud kuupäevani. 28. oktoobri 2019. aasta kirjas nõustus Ühendkuningriik kooskõlas ELi lepingu artikli 50 lõikega 3 nii pikendamisega kui ka Euroopa Ülemkogu otsuse eelnõu tekstiga. 29. oktoobril 2019 võttis Euroopa Ülemkogu nimetatud otsuse (4) vastu.

(7)

Nõustudes otsusega (EL) 2019/1810, kinnitas Ühendkuningriik oma kohustust tegutseda pikendusperioodi kehtivuse ajal konstruktiivselt ja vastutustundlikult kooskõlas lojaalse koostöö kohustusega. Samuti nõustus Ühendkuningriik, et pikendamisel ei tohi lasta kahjustada liidu ja selle institutsioonide tavapärast toimimist. Lisaks sellele, arvestades et pikenduse tulemusena jääb Ühendkuningriik kooskõlas ELi lepingu artikliga 50 kuni väljaastumise kuupäevani endiselt liikmesriigiks koos täielike õiguste ja kohustustega, nõustus Ühendkuningriik, et see hõlmab ka kohustust soovitada kandidaat komisjoni liikme kohale. Ühendkuningriik ei soovitanud komisjoni liikme kandidaati.

(8)

6. novembril 2019 kutsus komisjoni ametisseastuv president Ühendkuningriiki üles soovitama üht või mitut isikut, kes oma üldise pädevuse, sõltumatuse ja Euroopa asjadele pühendumise poolest oleksid sobivad saama järgmise komisjoni liikmeks. Ühendkuningriik ei vastanud sellele kirjale. 12. novembril 2019 saatis komisjoni ametisseastuv president teise kirja sama üleskutsega, tuletades meelde Ühendkuningriigi ELi lepingust tulenevaid kohustusi ja otsust (EL) 2019/1810. 13. novembril 2019 vastas Ühendkuningriik mõlemale kirjale ning märkis, et Ühendkuningriik ei saa komisjoni liikme kohale kandidaati soovitada tulevaste üldvalimiste tõttu. 14. novembril 2019 algatas komisjon Ühendkuningriigi vastu rikkumismenetluse tulenevalt komisjoni liikme kandidaadi soovitamata jätmisest, saates Ühendkuningriigile ametliku kirja kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artikliga 258. Kirjas tuletas komisjon meelde, et vastavalt Euroopa Liidu Kohtu väljakujunenud kohtupraktikale ei saa liikmesriik tugineda oma riigisiseses õigussüsteemis kehtivatele sätetele, et põhjendada liidu õigusest tulenevate kohustuste täitmata jätmist. Ühendkuningriigi ametivõimudel oli kuni 22. novembrini 2019 võimalus esitada selle ametliku kirja kohta oma märkused.

(9)

Euroopa Ülemkogu märgib, et olenemata liidu õigusest tulenevatest kohustustest, mida tuletati meelde otsuses (EL) 2019/1810 ning millega Ühendkuningriik konkreetselt nõustus, ei ole Ühendkuningriik komisjoni liikme kandidaati soovitanud. See ei tohi kahjustada liidu ja selle institutsioonide tavapärast toimimist ning seega ei tohi takistada järgmise komisjoni ametisse nimetamist, et komisjon saaks võimalikult kiiresti alustada oma aluslepingutest tulenevate täielike volituste täitmist. Euroopa Ülemkogu märgib, et kuigi käesolevaga nimetatakse komisjoni liikmeteks ainult 27 isikut, vastab komisjoni liikmete arv otsuse 2013/272/EL kohaselt liikmesriikide arvule. Samuti märgib Euroopa Ülemkogu, et pärast komisjoni ametisse nimetamist kohaldatakse ELi toimimise lepingu artikli 246 teist lõiku.

(10)

Otsusega (EL) 2019/1393 (5) võttis nõukogu ühisel kokkuleppel komisjoni ametisseastuva presidendiga vastu nimekirja teistest isikutest, keda nõukogu paneb ette nimetada komisjoni liikmeteks. Otsusega (EL) 2019/1949, (6) millega tunnistatakse kehtetuks ja asendatakse otsus (EL) 2019/1393, võttis nõukogu ühisel kokkuleppel komisjoni ametisseastuva presidendiga vastu uue nimekirja teistest isikutest, keda nõukogu paneb ette nimetada komisjoni liikmeteks.

(11)

27. novembril 2019 toimunud hääletusel kiitis Euroopa Parlament heaks presidendi, liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ning teiste komisjoni liikmete ametisse nimetamise ühtse nimekirjana.

(12)

Seetõttu tuleks komisjon ametisse nimetada,