(1)

22. juunil 2018 leidis nõukogu kooskõlas aluslepingu artikli 121 lõikega 4, et Ungaris esineb märkimisväärne kõrvalekalle keskpika perioodi eelarve-eesmärgi –1,5 % sisemajanduse koguproduktist (SKP) saavutamiseks vajalikust kohandamiskavast. Kindlaks tehtud märkimisväärse kõrvalekalde tõttu esitas nõukogu 22. juunil 2018 Ungarile soovituse (2) võtta vajalikud meetmed tagamaks, et valitsemissektori esmaste netokulude nominaalne kasvumäär (3) ei ületaks 2018. aastal 2,8 %, mis vastab aastasele struktuursele kohandusele 1 % SKPst.

(2)

4. detsembril 2018 leidis nõukogu, et Ungari ei olnud võtnud tema 22. juuni 2018. aasta soovituse põhjal tõhusaid meetmeid. Selle alusel esitas nõukogu 4. detsembril 2018 Ungarile muudetud soovituse (4) võtta vajalikud meetmed tagamaks, et valitsemissektori esmaste netokulude nominaalne kasvumäär ei ületaks 2019. aastal 3,3 %, mis vastab aastasele struktuursele kohandusele 1 % SKPst. Nõukogu soovitas ka, et Ungari kasutaks eelarvepuudujäägi vähendamiseks juhuslikke tulusid ning märkis, et eelarve konsolideerimise meetmed peaksid aga tagama valitsemissektori struktuurse eelarvepositsiooni püsiva paranemise majanduskasvu soodustaval viisil. Nõukogu seadis Ungarile 4. detsembri 2018. aasta soovituse järgimiseks võetud meetmest teatamise tähtpäevaks 15. aprilli 2019.

(3)

20. märtsil 2019 tegi komisjon Ungarisse kohapealse kontrolli eesmärgil määruse (EÜ) nr 1466/97 artikli -11 lõike 2 alusel tõhustatud järelevalvemissiooni. Komisjon edastas esialgsed tulemused tähelepanekute esitamiseks Ungari ametiasutustele ja esitas need seejärel 5. juunil 2019 nõukogule. Seejärel tulemused avalikustati. Komisjoni aruande kohaselt ei kavatse Ungari ametiasutused nõukogu 4. detsembri 2018. aasta soovitust järgida. Ametiasutused kinnitasid missiooni ajal, et nende 2019. aasta eelarve-eesmärgiks jääb valitsemissektori nominaalne eelarvepuudujääk 1,8 %, nagu on märgitud 2018. aasta juulis vastu võetud 2019. aasta eelarves, hoolimata soodsamast makromajanduslikust stsenaariumist ja oodatust parematest eelarvetulemustest 2018. aastal.

(4)

15. aprillil 2019 esitasid Ungari ametiasutused aruande nõukogu 4. detsembri 2018. aasta soovituse järgimiseks võetud meetmete kohta. Ametiasutused kordasid aruandes, et nende 2019. aasta eesmärgiks jääb valitsemissektori nominaalne eelarvepuudujääk 1,8 % SKPst 2019. aastal, mis on 0,4 protsendipunkti SKPst väiksem kui 2018. aasta näitaja. Aruanne ei sisalda kava, kuidas täita nõukogu esitatud eelarve kohandamise soovitused. Lisaks sellele ei ole üldjuhul arvuliselt täpsustatud, kuidas aruandes loetletud mitmesugused majandusprogrammid eelarvet mõjutavad, ja aruanne ei sisalda 2019. aasta eelarveprognoosi. Seega ei vasta aruanne nõukogu aruandlusnõuetele. Struktuurse eelarvepositsiooni parandamine on 4. detsembri 2018. aasta soovituses nõutust märkimisväärselt väiksem.

(5)

7. mail 2019 avaldatud komisjoni 2019. aasta kevadprognoosi kohaselt kasvab esmaste kulude netosumma 2019. aastal 6,5 %, mis on tunduvalt suurem kui soovituslik määr 3,3 %. Prognoositakse, et struktuurne eelarvepositsioon paraneb 2018. aastaga võrreldes 0,4 % SKPst, mis jääb alla soovitatud eelarvekohanduse 1 % SKPst. Seega osutavad mõlemad näitajad kõrvalekaldele soovitatud kohandusest. Kulude kasvu eesmärk osutab kõrvalekaldele 1,2 % SKPst. Struktuurne eelarvepositsioon kinnitab kõrvalekallet, kuid selle alusel on see mõnevõrra väiksem (0,6 % SKPst). Struktuurset eelarvepositsiooni mõjutavad negatiivselt teatavad tulude alalaekumised. Kulude kasvu eesmärgi näitajat mõjutab väga negatiivselt arvutuses kasutatud keskpika perioodi potentsiaalne SKP kasv, mis on kriisijärgselt väga väike. Lisaks sellele näib, et kulude kasvu eesmärgi aluseks oleva SKP deflaatori puhul ei võeta nõuetekohaselt arvesse valitsemissektori kulutusi mõjutavat suuremat kulusurvet. Pärast nende tegurite arvessevõtmist tundub kulude kasvu eesmärk asjakohaselt kajastavat eelarvekohandust, kuid osutab siiski jätkuvalt kõrvalekaldele soovitatud kohandusest.

(6)

Pärast komisjoni 2018. aasta sügisprognoosi, mis oli nõukogu 4. detsembri 2018. aasta soovituse alus, on Ungari ametiasutused teatanud kulupoole uutest ekspansiivsetest meetmetest. Lisaks sellele teatati pärast oodatust kiiremat avaliku sektori palgakasvu 2018. aastal teatavate kategooriate uuest palgatõusust alates 2018. aasta sügisest. Suuremad eelarvereservid koos valitsuse otsese kavatsusega reservid aasta lõpuks täielikult ära kasutada on suurendanud 2019. aasta kuluprognoose. Seega kujuneb kõrvalekalle kulude kasvu eesmärgist eeldatavasti märkimisväärselt suuremaks kui 2018. aasta sügisel ellu viidud hindamise käigus leitud kõrvalekalle.

(7)

Selle põhjal järeldatakse, et Ungari ei ole nõukogu 4. detsembri 2018. aasta soovitusele piisavalt reageerinud. Eelarvekohandus ei suuda tagada, et valitsemissektori esmaste netokulude nominaalne kasvumäär ei ületaks 2019. aastal 3,3 %, mis vastab aastasele struktuursele kohandusele 1 % SKPst,