1.

2.

3.

3.1.

3.2.

4.

4.1.

4.2.

4.3.

4.4.

4.5.

4.6.

4.7.

4.8.

5.

5.1.

5.2.

5.3.

6.

7.

7.1.

7.2.

8.

8.1.

8.2.

9.

1.

2.

3.

4.

1.

2.

2.1.

2.2.

2.3.

2.4.

2.5.

1.

2.

2.1.

2.2.

2.2.1.

2.2.2.

2.2.3.

2.2.4.

3.

3.1.

3.2.

3.3.

3.4.

3.4.1.

3.4.2.

3.4.3.

3.4.4.

3.4.5.

3.4.6.

3.4.7.

4.

4.1.

4.2.

4.3.

4.4.

4.5.

4.6.

4.7.

4.8.

4.9.

4.10.

4.11.

4.12.

4.13.

4.14.

4.15.

4.16.

5.

5.1.

5.2.

5.3.

6.

6.1.

6.2.

6.3.

6.4.

6.5.

7.

7.1.

7.2.

7.3.

7.4.

7.5.

7.6.

7.7.

7.8.

7.9.

8.

8.1.

8.2.

8.3.

8.3.1.

8.3.2.

8.3.3.

9.

10.

1.

1.1.

1.2.

1.3.

1.4.

1.5.

1.6.

1.7.

2.

2.1.

2.1.1.

2.1.1.1.

2.1.1.2.

2.1.2.

2.1.3.

2.2.

2.2.1.

2.2.2.

3.

3.1.

3.2.

a)

Siseveelaevanduse elektrooniliste kaartide kuvamis- ja teabesüsteem (sisevee-ECDIS) koosneb riistvarast, operatsioonisüsteemi tarkvarast ja rakendustarkvarast.

b)

Sisevee-ECDISi eesmärk on suurendada siseveelaevanduse ohutust ja tõhusust.

c)

Sisevee-ECDISi saab arendada kas teabe- ja laevajuhtimisrežiimiks või ainult teaberežiimiks.

Ainult teaberežiimis kasutamiseks mõeldud sisevee-ECDISi seadmete miinimumnõuded, mis on sätestatud käesoleva lisa 1. jao punktis 4.1 ja 4. jaos, on kohustuslikud veeteedel, kus veoeeskirju kehtestavad vastutavad seadusandlikud organid. Teistes piirkondades on need soovituslikud.

d)

Käesoleva lisa 4. jaos kirjeldatud laevajuhtimisrežiimi puhul peab sisevee-ECDIS (operatsioonisüsteemi tarkvara, rakendustarkvara ja riistvara) olema usaldusväärne ja kättesaadav ning vähemalt samal tasemel kui teised laevajuhtimisviisid.

e)

Sisevee-ECDIS kasutab kaarditeavet käesoleva lisa 2. ja 3. jaos kirjeldatud viisil.

f)

Riikide ametiasutustel ja rahvusvahelistel organisatsioonidel soovitatakse võtta veoeeskirjade kehtestamisel sisevee-ECDISi puhul arvesse üleminekusätteid.

g)

Sisevee-ECDIS peab vastama käesolevas lisas sätestatud sisevee-ECDISi jõudlusstandardi kõikidele nõuetele.

h)

Käesolevas lisas kasutatavaid mõisteid „kipper“ ja „laevajuht“ peetakse samaväärseks jõeteabeteenuste suunistes (komisjoni määrus (EÜ) nr 414/2007) (1) kasutatud mõistega „laevakapten“.

i)

Sisevee-ECDISi tarkvara pakkuja või tarnija peab dokumenteerima tarkvara kasutusjuhendis, millised punktis c osutatud seadmete (tarkvara) nõuded peavad olema sisevee-ECDISi puhul teaberežiimis täidetud veeteedel, kus veoeeskirju kehtestavad vastutavad seadusandlikud organid.

j)

Kui sisevee-ECDISi seadmed pakuvad olulisi teenuseid, mis on määratletud direktiivis (EL) 2016/1148 meetmete kohta, millega tagada võrgu- ja infosüsteemide turvalisuse ühtlaselt kõrge tase kogu liidus, kohaldatakse nimetatud õigusakti sätteid.

k)

AIS on merelaevade automaatne identifitseerimissüsteem, mis vastab SOLASi konventsiooni (konventsioon inimelude ohutusest merel) V peatükis sätestatud tehnilistele ja jõudlusstandarditele, mida on kirjeldatud 1. jao punkti 2 alapunktis r osutatud dokumendis. Sisevee-AIS osutab siseveelaevade automaatsele identifitseerimissüsteemile, mida on nimetatud 1. jao punkti 2 alapunktis p osutatud dokumendis. Kui ei ole sätestatud teisiti, osutab käesolevas lisas nimetatud AIS nii mere-AISile kui ka sisevee-AISile.

a)

IHO eriväljaanne nr S-57 „Digitaalsete hüdrograafiliste andmete edastusstandard“, väljaanne 3.1, kaasanne nr 2, juuni 2009, koos kõigi liidete ja lisadega.

b)

IHO eriväljaanne nr S-62 „ENC pakkujate koodid“, väljaanne 2.5, detsember 2009.

c)

IHO eriväljaanne nr S-52 „ECDISi kaardi sisu ja kuvasuhete kirjeldus“, väljaanne 6, märts 2010, koos kõigi liidete ja lisadega, sh

d)

IMO resolutsioon MSC.232(82) „Elektrooniliste kaartide kuvamis- ja teabesüsteemi (ECDIS) läbivaadatud jõudlusstandardid“, detsember 2006 – 3. liide „NAVIGATSIOONIELEMENDID JA -PARAMEETRID“.

e)

IEC suunis 61174, väljaanne 3.0 „ECDIS – kasutamis- ja jõudlusnõuded, katsemeetodid ja nõutavad katsetulemused“, 2008-9.

f)

2017. aasta ES-TRINi standardi 5. lisa I–III jagu: radarseadmete ja pöördekiiruse näiturite suhtes kohaldatavad nõuded.

g)

IHO eriväljaande nr S-32 1. liide „ECDISiga seotud terminite sõnastik“.

h)

UNECE resolutsiooni nr 48 „Soovitus siseveelaevanduse elektrooniliste kaartide kuvamis- ja teabesüsteemi kohta (sisevee-ECDIS)“ 1. liite „Sisevee-ENC tootekirjeldus“ väljaanne 2.4, sh 1.1. liide „Sisevee-ENC nähtuste kataloog“ ja 1.2. liide „Sisevee elektroonilise navigatsioonikaardi kodeerimisjuhis“.

i)

UNECE resolutsiooni nr 48 „Soovitus siseveelaevanduse elektrooniliste kaartide kuvamis- ja teabesüsteemi kohta (sisevee-ECDIS)“ 2. liite „Sisevee-ECDIS esitusteegi staatus“ väljaanne 2.4.

j)

UNECE resolutsiooni nr 48 „Soovitus siseveelaevanduse elektrooniliste kaartide kuvamis- ja teabesüsteemi kohta (sisevee-ECDIS)“ 3. liite „Batümeetriliste sisevee-ENCde tootekirjeldus“ väljaanne 2.4, sh 3.1. liide „Batümeetriliste sisevee-ENCde nähtuste kataloog“, väljaanne 1.0.

k)

EN 60945 (2002) + corr1 (2010): navigatsioonivahendid; üldnõuded – katsemeetodid ja nõutavad katsetulemused.

l)

IEC 61162 on laeva navigatsioonivahendite digitaalseid liideseid käsitlevate standardite kogumik. 61162 standardid töötatakse välja Rahvusvahelise Elektrotehnikakomisjoni tehnilise komitee 80 (TC80) 6. töörühmas (WG6).

m)

IENC domeen S-100 registris.

n)

IEHG sisevee-ENCde tootekirjeldus.

o)

IEHG sisevee-ENC nähtuste kataloog.

p)

Komisjoni määrus (EÜ) nr 415/2007, milles käsitletakse laevade liikumistee kindlakstegemise ja jälgimise süsteemide tehnilisi kirjeldusi (ELT L 105, 23.4.2007, lk 35).

q)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. septembri 2016. aasta direktiivi (EL) 2016/1629 (millega kehtestatakse siseveelaevade tehnilised nõuded) (ELT L 252, 16.9.2016, lk 118) II lisa.

r)

Direktiiv 2002/59/EÜ, millega luuakse ühenduse laevaliikluse seire- ja teabesüsteem (ELT L 208, 5.8.2002, lk 10).

a)

Sisevee-ECDISis kasutatav kaarditeave peab olema selle teabe viimane versioon.

b)

Tuleb määrata tingimused, mis ei võimalda kasutajal sisevee-ENCde ja batümeetriliste sisevee-ENCde originaalversioonide sisu muuta.

c)

ENC peab sisaldama vähemalt järgmist:

Kui kaartide pakkuja kasutab ülekattefaile või batümeetrilist sisevee-ENCd, võivad nähtused olla erinevates kaardi lahtrites, kuid kogu pakett peab vastama eespool taanetes loetletud miinimumnõuetele.

d)

Kui kaart on mõeldud kasutamiseks laevajuhtimisrežiimis (vt käesoleva jao punkt 5.2), otsustab asjaomane pädev asutus iga enda veetee ja sadama puhul, milliseid punktis c nimetatud nähtusi tuleb kontrollida. Pärast kontrollimist teatab asjaomane pädev asutus, millised sisevee-ENCd ja batümeetrilised sisevee-ENCd on laevajuhtimisrežiimi jaoks tema geograafilises vastutusalas heaks kiidetud (üksikasjalikum teave on esitatud käesoleva lisa 2.A jaos).

e)

Süsteemne elektrooniline navigatsioonikaart (SENC) salvestatakse sisevee-ECDISis.

a)

Sisevee-ECDIS peab suutma vastu võtta sisevee-ENC andmetesse sisevee-ENCde tootekirjelduse kohaselt tehtavaid uuendusi ning sügavusteabe uuendusi, mis esitatakse kooskõlas batümeetriliste sisevee-ENCde tootekirjeldusega. Need uuendused tuleb lisada SENCsse automaatselt. Uuenduse rakendusmenetlus ei tohi segada kasutatavat kuva.

b)

Sisevee-ECDIS peab võimaldama kuvada uuendusi, et kipper saaks nende sisu läbi vaadata ja veenduda, et need on lisatud SENCsse.

c)

Sisevee-ECDIS peab suutma tühistada automaatselt sisevee-ENC andmetesse tehtud uuendusi.

d)

Sisevee-ENC originaalversioone ja hilisemaid uuendusi ei liideta kunagi.

e)

Sisevee-ENCd ja kõiki selle uuendusi tuleb kuvada ilma nende sisu halvenemiseta.

f)

Sisevee-ENC andmed ja selle uuendused peavad olema muust teabest selgelt eristatavad.

g)

Sisevee-ECDIS peab tagama, et sisevee-ENC ja kõik selle uuendused on SENCsse õigesti laetud.

h)

Sisevee-ECDIS peab uuenduste, sh nende SENCsse lisamise üle arvet.

i)

Kasutatava SENC sisu peab olema kavandatava sõidu jaoks piisav ja ajakohane.

a)

Kuvamismeetod peab tagama, et kuvatav teave on laeva roolikambris päeval ja öösel esinevates tavalistes valgustingimustes selgelt nähtav rohkem kui ühele vaatlejale.

b)

Kaardiesitluse kuva suurus peab olema laevajuhtimisrežiimi rakendamiseks kavandatud ja kasutusele võetud seadme puhul laevajuhtimisrežiimis vähemalt 270 × 270 mm.

c)

Teaberežiimi puhul määravad suuruse ergonoomilised aspektid. Kuvatav teave peab olema juhtimiskohalt hästi nähtav.

Kuvari diagonaal peab olema vähemalt 199 mm (7,85 tolli). Laevajuht peab olema kõikides tingimustes võimeline nägema kuvatavat teavet piisavalt kooskõlas kasutajaliidese suunistega.

Kui tarkvara müüakse kuvarita, peavad tootja dokumendid sisaldama teavet, et seda võib kasutada üksnes sisevee-ECDISina teaberežiimis, kui kuvar vastab käesoleva punkti 4.1 nõuetele.

d)

Järgmised kriteeriumid peavad olema täidetud nii laevajuhtimisrežiimis kui ka teaberežiimis:

e)

Kuvamisnõuded peavad olema täidetud nii horisontaal- kui ka vertikaalformaadis.

f)

Teaberežiimis soovitatakse kasutada sama suurt kuvarit, kui on ette nähtud laevajuhtimisrežiimi puhul. Juhul kui kuvari paigaldamiseks ei ole piisavalt ruumi, võib kuvari suurust vähendada, võttes arvesse kuvari tavapärast vaatamiskaugust.

a)

Teaberežiimis (vt käesoleva jao punkt 5.1) on lubatud kõik skaalad ja tööulatused.

b)

Laevajuhtimisrežiimis (vt käesoleva jao punkt 5.2) on lubatud ainult käesoleva lisa 4. jao punktis 4.7 kirjeldatud järjestikused ümberlülitatavad tööulatused (skaalad).

a)

Teaberežiimis on lubatud kõik kaardi orientatsioonid (vt käesoleva jao punkt 5.1).

b)

Laevajuhtimisrežiimis positsioonitakse kaart automaatselt ja paigutatakse suhtelise liikumise ja kurss ülal suunaliselt, kus oma laeva asukoht on ekraani keskel või keskmest väljas (vt käesoleva jao punkt 5.2).

a)

SENC teabe kuvamine peab olema jaotatud järgmisse kolme kategooriasse:

Nähtuste klasside eraldamine kuvakategooriatesse on üksikasjalikult esitatud käesoleva lisa 1. jao punkti 2 alapunktis i osutatud dokumendi teatmetabelites.

b)

Baaskuva peab sisaldama vähemalt järgmist:

c)

Standardkuva (standardne teabetihedus) peab sisaldama vähemalt järgmist:

d)

Kogu teabe kuva peab näitama nõudmisel kõiki sisevee-SENCs sisalduvaid nähtusi.

e)

Sisevee-ECDISi sisselülitamisel peab see olema standardse teabetiheduse režiimil, nagu on määratletud 1. jao punkti 2 alapunktis c osutatud dokumendis ja käesoleva lisa 5. jaos esitatud terminite sõnastikus.

f)

Sisevee-ECDISi peab saama igal ajal ühe liigutusega standardsele teabetiheduse režiimile ümber lülitada.

g)

Sisevee-ECDIS peab igal ajal näitama kasutatavat teabetihedust.

h)

ENC ajas muutuvat sügavusteavet tuleb kuvada punktis a osutatud kolmest kuvamiskategooriast sõltumatult.

a)

Laevajuhtimisrežiimis peab radaripildil olema kõrgeim kuvaprioriteet ja seda tohib esitada ainult suhtelise liikumise ja kurss üleval suunaliselt. Kui süsteemil on tüübikinnitus ka mere-ECDISina, võib rakendada ka tõelise liikumise ja põhi ülal (meridiaani järgi) režiimi, kuid ainult tööks teaberežiimis.

b)

Kõige all asetsev SENC peab sobima asukoha, ulatuse ja suuna poolest. Radaripilt ja positsioonianduri esitatav asukoht peavad olema kohandatavad, et võtta arvesse antenni nihet juhtimiskoha suhtes.

c)

Kattuv radaripilt peab vastama käesoleva lisa 4. jao punktis 4.14 sätestatud miinimumnõuetele.

d)

Kattuv radaripilt võib sisaldada täiendavat navigeerimisteavet. Täiendav navigeerimisteave ja laevade liikumistee kindlakstegemise ja nende jälgimisega seotud sümbolid ei tohi siiski kuidagi halvendada algse radarisisu kuvamist.

a)

Sisevee-ECDISi ja täiendava navigeerimisteabe (sisevee-AIS) puhul kasutatakse ühist tavapärast geodeetiliste koordinaatide viitesüsteemi.

b)

Ekraanil peab olema võimalik kuvada kipri enda laeva asukohta.

c)

Kipril peab olema võimalik valida ohutu sügavuse piiranguid.

d)

Sisevee-ECDIS peab näitama ohutu sügavuse piirangutest mittekinnipidamist.

a)

SENC teavet kajastavate värvide ja sümbolite kuva peab vastama vähemalt käesoleva lisa 3. jao nõuetele. Lisaks on lubatud muud kasutaja valitavad sümbolite kogumid.

b)

Käesoleva lisa 1. jao punkti 2 alapunktis d osutatud dokumendis loetletud navigatsioonielementide ja -parameetrite esitamiseks tuleb kasutada muid värve ja sümboleid kui käesoleva jao punkti 4.7 alapunktis a nimetatud.

a)

Esitatavate arvutatud andmete täpsus peab olema kuva omadustest sõltumatu ning kooskõlas SENC täpsusega.

b)

Sisevee-ECDIS peab laevajuhtimisrežiimis näitama, kas kuva kasutab väiksemat kuva ulatust, kui sisevee-ENC andmete täpsus võimaldab (skaala ületamise märguanne).

c)

Sisevee-ECDISi tehtavate arvutuste täpsus peab olema väljundseadme omadustest sõltumatu ning kooskõlas SENC täpsusega.

d)

Kuvarile joonestuvad kursid ja vahemaad või juba kuvarile joonestunud nähtuste vahel mõõdetavad kursid ja vahemaad ei tohi olla vähem täpsed, kui kuva eraldusvõime võimaldab.

a)

Teaberežiimi kasutatakse ainult teabe saamiseks ja mitte laeva juhtimiseks.

b)

Teaberežiimis on lubatud kõikvõimalikud kaardi paigutused, pööramised, suurendamine ja panoraamimine. Soovitatav on siiski kasutada laevajuhtimisrežiimiga samu fikseeritud ulatusi ja paigutusi kas

c)

Kaarti peab olema võimalik ekraanil käsitsi kerida, kui faarvaatri telg on kohakuti ekraani vertikaalteljega.

d)

Sisevee-ECDISi võib ühendada positsioonianduriga, et kerida kaardipilti automaatselt ja kuvada kaardi osa, mis vastab tegelikule ümbrusele, nimelt operaatori valitud ulatuses.

e)

Teavet teiste laevade asukoha ja suuna kohta, mida kogutakse selliste sidepidamisvahenditega nagu AIS, tuleb kuvada ainult juhul, kui see on ajakohane (peaaegu reaalajas toimuv) ja täpne. Kui teiste laevade suund ei ole teada, ei esitata nende laevade asukohta ja orientatsiooni:

Sellisel juhul soovitatakse kasutada üldist sümbolit.

Soovitatakse järgmisi ajalõpu väärtusi (IEC 62388):

AIS-sihtmärgid tuleks märkida vananenuks, kui liikuva laeva asukohateave on vanem kui 30 sekundit.

Võidakse kuvada sisevee-AISi kaudu saadud teavet muude laevade kavatsuste (sinine märk) või siniste koonuste arvu, signaalide staatuse, ilmahoiatuste (Meteoalarm: www.meteoalarm.eu) ja veetaseme kohta. Teavet kavatsuse kohta (sinine märk) kuvatakse paremal pool sümbolit üksnes siis, kui laeva suund on teada. Kui puudub teave suuna kohta, kuvatakse teave üksnes suunast sõltumatul vormil.

Järgmises tabelis on esitatud kuva näidis.

f)

Teavet AIS-baasjaamade, AISi navigatsiooniabi (ATON) ja AISi otsingu- ja päästetransmitterite (SART) kohta võib kuvada, kui kõnealuseid sümboleid on võimalik eristada teistest sümbolitest (nt sümbolid, mis on esitatud dokumendi IEC 62288 Ed. 2 tabeli A.2 punktides 2.10 ja 2.11).

g)

Kuvatakse AISi seadmega saadud ja kohaliku politsei määrustega nõutud teave.

h)

Kasutaja nõudel on võimalik kuvada kogu AISiga edastatud teave.

a)

Laevajuhtimisrežiimis on sisevee-ECDISi kuva integreeritud oma laeva radariteabega.

Radariteave peab olema selgelt eristatav SENC teabest.

b)

Integreeritud kuva peab vastama siseveeteedel kasutatavale radarile esitatavatele nõuetele, mis on sätestatud käesoleva lisa 4. jao punktis 4.14.

c)

Kaardi- ja radaripilt peavad sobima suuruse, asukoha ja orientatsiooni poolest käesoleva lisa 4. jao punktides 3.4 ja 8.3.2 sätestatud piirides.

d)

Integreeritud kuva näidatakse ainult kurss üleval suunaliselt. Teised suunad on lubatud süsteemide puhul, millel on täiendav mere-ECDISi tüübikinnitus. Kui sellist süsteemi kasutatakse Euroopa siseveeteedel tõelise liikumise ja/või põhi üleval režiimis, käsitatakse seda töötavana teaberežiimis.

e)

Kasutajal peab olema võimalik reguleerida asukohasensori ja laeva radariantenni vahelisi nihkeväärtusi nii, et SENC-kuva vastaks radaripildile.

f)

Nii ECDISi kui ka radariteavet peab olema võimalik ühe liigutusega ajutiselt kõrvaldada.

g)

Laeva asukoht tuletatakse pidevast positsioonimissüsteemist, mille täpsus vastab ohutu laevajuhtimise nõuetele.

h)

Laevajuhtimisrežiim peab andma märku asukoha fikseerimise süsteemist saadava sisendi kadumisest.

Laevajuhtimisrežiim peab ka kordama, aga ainult näiduna, asukoha fikseerimise süsteemi saadetavaid mis tahes häiresignaale või näitusid.

i)

Positsioonimissüsteem ja SENC peavad põhinema samal geodeetilisel daatumil.

j)

Käesoleva jao punkti 3.1 alapunkti c esimese kuni seitsmenda taande kohased andmed ja järgmised elemendid peavad laevajuhtimisrežiimis olema alati nähtavad ega tohi olla kaetud teiste objektidega:

Radaripildi ülemise kihi läbipaistvuse määrab seega kindlaks kasutaja. Sisevee-AISi märgised on võimalik välja lülitada käsitsi või konfigureeritud ajalõpu väärtuse alusel.

k)

Teavet teiste laevade asukoha ja suuna kohta, mida kogutakse muude sidepidamisvahenditega peale oma radari, võib kuvada ainult juhul, kui see on ajakohane (peaaegu reaalajas toimuv) ning vastab taktikalise ja operatiivse laevajuhtimise toetamiseks nõutavale täpsusele. Oma laeva asukohateavet, mis saadakse repiiterjaamast, ei kuvata.

l)

Kuna laevade liikumistee kindlakstegemise ja jälgimise teave (näiteks AIS) on kasulik möödumise kavandamisel, aga mitte möödumise enda ajal, ei tohi liikumistee kindlakstegemise ja jälgimisega (AIS) seotud sümbolid radaripilti möödumise ajal segada ning need tuleb seega peita. Eelistatavalt peaks rakendus võimaldama kipril määrata ala, kus sümbol peidetakse.

m)

Kui teiste laevade suund on teada, võib nende laevade asukohta ja orientatsiooni esitada:

Kõigil muudel juhtudel tuleb kasutada üldist sümbolit (soovitatav on kaheksanurk, ringi ei kasutata nende rakenduste puhul, mis on sertifitseeritud merestandardite järgi).

n)

Teavet, et teine laev kannab siniseid koonuseid või tulesid, võib kuvada laevasümboli eri värviga. Siniste koonuste/tulede arvu kuvatakse üksnes valitud nähtuse raportis.

o)

Teavet teise laeva kavatsuse kohta tüürpoordist mööduda (sinine märk) võib kuvada üksnes paremal pool suunatud kolmnurgast või skaalaga kujundist, kui laeva suund on teada. Kui puudub teave suuna kohta, kuvatakse teave üksnes suunast sõltumatul vormil.

p)

Teavet AIS-baasjaamade asukoha, AISi navigatsiooniabi (ATON) ja AISi otsingu- ja päästetransmitterite (SART) kohta võib kuvada, kui kõnealuseid sümboleid on võimalik eristada teistest sümbolitest (nt sümbolid, mis on esitatud dokumendi IEC 62288 Ed. 2 tabeli A.1 punktides 2.10 ja 2.11).

a)

Sisevee-ECDISit välja töötades tuleb kasutajasõbraliku toimimise nimel arvesse võtta ergonoomilisi põhimõtteid.

b)

Sisevee-ECDISil peavad olema minimaalsed juhtimis- ja kontrollielemendid (vt käesoleva lisa 4. jagu).

c)

Juhtimis- ja kontrollielemendid ning ühendatud andurite näidikud võib integreerida sisevee-ECDISisse.

d)

Standardseadistused ja kasutaja määratud seadistused peavad olema kergesti taastatavad.

a)

Sisevee-ECDIS ei tohi mõjutada negatiivselt ühegi ühendatud seadme toimimist. Samamoodi ei tohi lisaseadmete ühendamine halvendada sisevee-ECDISi toimimist.

b)

Sisevee-ECDIS peab suutma anda teavet teiste süsteemide jaoks, näiteks elektroonilise suhtlemise jaoks.

c)

Ühendatud seadmete puhul peavad olema täidetud asjakohased juhtimisseadmetele ja näidikutele esitatavad nõuded.

a)

Sisevee-ECDIS peab andma laevajuhtimisrežiimis süsteemi talitlushäiretest märku sobiva häiresignaali või näiduga (vt käesoleva lisa 4. jao punkt 9).

b)

Sisevee-ECDIS peab andma teaberežiimis sobiva häiresignaali või näiduga märku GNSS seadmelt, AISilt või kursinäitu edastavalt seadmelt saadava sisendi puudumisest, kui need on ühendatud.

c)

Sisevee-ECDIS peab andma sobiva häiresignaali või näiduga märku seadmete rikkest seoses kuvatava teabega.

a)

Kui sisevee-ECDISis on laevajuhtimisrežiimis ilmne puudus, peab ta andma sobiva häiresignaali (vt käesoleva lisa 4. jao punktid 4.16 ja 9).

b)

Olemas peavad olema laevajuhtimisrežiimis sisevee-ECDISi funktsioonide ohutu ülevõtmise vahendid, et tagada, et sisevee-ECDISi rike ei põhjusta ohtlikku olukorda.

a)

Sisevee-ENC andmestandardis esitatakse järgmisel otstarbel kasutatavad tehnilised kirjeldused:

b)

Sisevee-ENCde ja batümeetriliste sisevee-ENCde koostamisel tuleb kasutada käesolevat andmestandardit. Sisevee-ENCde ja batümeetriliste sisevee-ENCde edastamine ja levitamine peab toimuma nii, et oleks tagatud andmete terviklikkus.

c)

Käesolev andmestandard põhineb dokumendil, millele on osutatud 1. jao punkti 2 alapunktis a (edaspidi „S-57“).

d)

Käesolev andmestandard kirjeldab S-57s tehtavaid vajalikke täiendusi ja täpsustusi ning selle kohaldamist sisevee-ECDISi rakendustes.

e)

Andmestandard peab vastama 1. jao punkti 2 alapunktides h ja j osutatud standarditele ja eeskirjadele.

a)

sisevee-ENC nähtuste kataloog ja

b)

sisevee-ENC kodeerimisjuhendis kirjeldatud eeskirjad.

c)

käesoleva lisa 1. jao punkti 2 alapunktis j osutatud batümeetrilise sisevee-ENC nähtuste kataloogi ning

d)

käesoleva lisa 1. jao punkti 2 alapunktis h osutatud batümeetrilise sisevee-ENC kodeerimisjuhendis kirjeldatud eeskirju.

a)

Sisevee-ECDISi esitusstandardiga kehtestatakse sisevee-ECDISi andmete esitamise tehniline kirjeldus. Esitus peab toimuma nii, et teave ei läheks kaduma.

b)

Käesolev esitlusstandard põhineb dokumendil, millele on osutatud 1. jao punkti 2 alapunktis c (edaspidi „S-52“).

c)

Käesolev esitusstandard kirjeldab S-52s tehtavaid vajalikke täiendusi ja täpsustusi ning selle kohaldamist kasutamiseks sisevee-ECDISi rakendustes.

d)

Sisevee-ECDISi andmete esitamine peab vastama 3. jaos kirjeldatud esitlusstandardi ja 1. jao punkti 2 alapunktis i osutatud esitusteegi nõuetele.

e)

Terminite määratlused on esitatud:

—

sümbolite, joonestiilide ja täitestiilide kogu;

—

värvikoodide skeem, mis hõlmab IHO värvitabeleid päeva, hämariku ja öö ajaks;

—

sümboloogia käskude kogum, millest saab koostada masinloetava juhendi. Tulemuseks on sümboloogiajuhend, mida töödeldakse, et sümboliseerida omakorda ENC nähtusi;

—

tingimusliku sümboloogia menetluste kogum otsustamaks sobiva sümboliseerimise üle kasutaja määratavatel juhtudel (näiteks ohutuskontuur) või mitmeosaliste sümbolite puhul (näiteks poide ja majakate topimärgid);

—

teatmetabelite kogum, mis ühendab nähtuste kirjeldused ENCs asjakohaste sümboloogiajuhenditega olenevalt sellest, kas:

—

viide on lihtne, st otsene seos nähtuse kirjelduse ja selle esituse vahel, näiteks poi või maa-ala. Sellisel juhul annab teatmetabel sümboloogiajuhendi sümboli, ala täite või joonestiili kohta;

—

viide on tingimuslik, st sõltub asjaoludest, näiteks sügaviku puhul, mille täitevärv sõltub ohutuskontuuri valikust. Sellisel juhul suunab teatmetabel otsustamise tingimusliku sümboloogia menetlusele, mis valib hiljem sobivad sümboloogiajuhendid.

—

teatmetabelid,

—

sümbolite teek,

—

tingimusliku sümboloogia menetlused.

a)

objekti klassi kuuekohaline kood (akronüüm);

b)

atribuutide kombinatsioonid;

c)

sümboliseerimisjuhend;

d)

kuva prioriteet, 0–9 (võrreldav joonestuvate kaardikihtidega);

e)

radarikood;

f)

kuva kategooria (baaskuva, standardkuva, kogu muu teave);

g)

vaaterühm, kuva kategooriatega võrreldes viimistletum nähtuste rühmitamine.

—

paberkaardi punktide sümbolid,

—

lihtsustatud punktide sümbolid,

—

joonesümbolid,

—

sümboliteta ala piiride sümbolid,

—

sümboliseeritud ala piiride sümbolid.

—

sõltub rakenduse seadistustest, nt ohutuskontuur;

—

sõltub teistest nähtustest, nt topimärgid ja nende struktuur;

—

on liiga keeruline, et määratleda seda teatmetabeli kandes.

a)

Sisevee-ECDISi tehnilistes kirjeldustes eristatakse kahte töörežiimi: laevajuhtimisrežiim ja teaberežiim.

b)

Laevajuhtimisrežiimis kasutamiseks mõeldud sisevee-ECDISi seadmed peavad vastama käesolevas lisas esitatud nõuetele ning navigatsiooniradarite ja pöördekiiruse näiturite standarditele. Laevajuhtimisrežiimis sisevee-ECDISi puhul nõuavad 1. jao punkti 2 alapunktis q osutatud pädevad asutused tüübikinnitust.

c)

Ainult teaberežiimi jaoks projekteeritud sisevee-ECDISi seadmete puhul tuleb käesoleva 4. jao nõudeid käsitada tehniliste nõuetena (kasutamis- ja jõudlusnõuded). Pakkuja peab dokumenteerima vastavuse nendele tehnilistele nõuetele. Teaberežiimis sisevee-ECDISi puhul tüübikinnitust ei nõuta. Dokumendid tehakse pädevatele asutustele ja kasutajatele kättesaadavaks taotluse korral.

a)

Laevajuhtimisrežiimis sisevee-ECDISi seadmed tuleb projekteerida ja valmistada nii, et need peaksid vastu laevapardal tavaliselt valitsevates oludes, ilma et nende kvaliteet või töökindlus halveneks. Peale selle ei tohi seade segada muid sidepidamis- ega navigatsiooniseadmeid.

b)

Käesoleva jao punktis 2.2.4 kirjeldatud konfiguratsiooni puhul peavad kõik roolikambrisse paigaldatud sisevee-ECDISi seadme komponendid vastama standardis EN 60945 sätestatud B-klassi – ilmastiku eest kaitstud – seadmetele esitatavatele tingimustele selle erandiga, et katsetemperatuur peab jääma vahemikku 0 °C kuni 40 °C (samal ajal kui standardis EN 60945 on katsetemperatuuri vahemik – 15 °C kuni + 55 °C), kui käesolevas lisas ei ole teisiti määratud. Käesoleva jao punktides 2.2.2 ja 2.2.3 kirjeldatud konfiguratsioonide puhul piisab CE-vastavusest.

a)

Süsteemi kasutamine peab olema lihtne ja asjakohane ning vastama üldistele kasutajaliidesele esitatavatele nõuetele. Süsteemi tööseisund ja ühendatud tehnilised alamseadmed tuleb selgelt tähistada.

b)

Juhtimisseadiste arv peab olema nii väike kui võimalik ja piiratud nõutava arvuga.

c)

Traadita kaugjuhtimisseadised ei ole lubatud.

d)

Sisse-välja-lüliti peab toimima ja olema asetatud selliselt, et tahtmatu lülitamine ei ole võimalik.

e)

Juhtimisseadiste sümbolite kõrgus peab olema vähemalt 4 mm ja need peavad olema loetavad kõigis roolikambris esineda võivates tingimustes.

f)

Juhtimisseadiste eredust ja valgustust peab saama reguleerida vajalikule tasemele.

a)

Laevajuhtimisrežiimis peab kaardi ja radari kuvariekraani miinimumpindala olema vähemalt 270 × 270 mm.

b)

Teaberežiimis kohaldatakse 1. jao punkti 4.1 alapunkti c nõudeid.

a)

Ristkülikukujulise kuvari võib paigutada horisontaal- või vertikaalsuunaliselt tingimusel, et see vastab punktis 3.4.1 sätestatud miinimummõõtmetele.

b)

Tüüpilise siseveelaeva roolikambri piiratud ruumi ja asjaolu tõttu, et tavaliselt järgib laev faarvaatri telge, tuleks kuvar soovitatavalt paigaldada vertikaalasendisse.

a)

Pildi uuendamise kiirus ei tohi olla radaripildi omast (≥ 24 pilti minutis) aeglasem.

b)

Kahe järjestikuse uuendamise vahel ei tohi esineda ereduse kõikumisi.

c)

Rasterlaotusega kuvarite puhul ei tohi kaadri uuendamise sagedus olla väiksem kui 60 Hz.

a)

Kui seade suudab töötada mõlemas töörežiimis, peab seda saama ümber lülitada laevajuhtimisrežiimist teaberežiimi ja vastupidi.

b)

Kasutatav töörežiim kuvatakse ekraanil.

c)

Tuleb rakendada sobivaid meetmeid, et hoida ära laevajuhtimisrežiimi tahtmatut väljalülimist.

a)

Sisselülitamisel peab sisevee-ECDISi seade käivituma eelseadistatud mõõduka eredusega, mis ei pimesta pimeduses ega tee eredas valguses pilti nähtamatuks.

b)

Teiste parameetrite väärtused võivad sisselülitamisel olla samad nagu enne väljalülitamist või tuleneda salvestatud seadistustest.

a)

Radaripilt peab olema kaardist selgesti eristatav, olenemata valitud värvitabelist.

b)

Tegelikku radaripilti on lubatud esitada ainult ühevärvilisena.

c)

Kaarditeabe esitus ei tohi varjata ega halvendada radaripildi tähtsaid osi. See tagatakse asjakohaste kannetega teatmetabelitesse (vt käesoleva lisa 3. jao punkti 2.2 väli „radarikood“). Radaripildi ülemise kihi läbipaistvuse määrab seega kindlaks kasutaja.

d)

Kaardi- ja radaripildil peab olema sama mõõtkava.

e)

Suunajoon peab olema alati nähtav.

f)

Peale selle võib lisada enda laeva kontuurid ja ohutuskontuurid.

a)

Laevajuhtimisrežiimis võib kaart olla orienteeritud ainult suhtelise liikumise, kurss üleval suunaliselt ning keskel või keskmest väljas, nagu radaripilt nõuab.

b)

Teaberežiimis on soovitatavad vähemalt kaardi orientatsioonid põhja ja paralleelselt veetee teljega ning positsioonimine. Positsioonianduri ühendamise korral võib kuvatav kaardi osa järgida automaatselt oma laeva asukohta.

a)

Laevajuhtimisrežiimis peab oma laeva asukoht olema kuvariekraanil alati selgelt nähtav, see peab olema kas keskel või keskmest väljas, nagu on sätestatud 1. jao punkti 2 alapunktis f osutatud dokumendis.

b)

Laevajuhtimisrežiimis peab suunajoon, mis jookseb kuva keskpunktist ülemise ääreni ja mis peab olema alati nähtav, näitama oma laeva suunda.

a)

Laevajuhtimisrežiimis on radarimääruste kohaselt ette nähtud järgmised fikseeritud kaugused ja kaugusringid:

b)

Lubatud on minimaalselt nelja ja maksimaalselt kuue kaugusringiga väiksemad ja suuremad kaugused.

c)

Sisevee-ECDISi seadmel peavad laevajuhtimisrežiimis olema fikseeritud punktides a ja b sätestatud intervallidega kaugusringid ja vähemalt üks muudetav kaugusmarker (VRM).

d)

Fikseeritud ja muudetavate kaugusmarkerite sisse- ja väljalülitamine peab toimuma üksteisest sõltumatult ja nende kuva peab olema selgesti eristatav.

e)

Muudetava kaugusmarkeri positsioon ja vastav näidatav kaugus peavad kasutama sama suurendus- ja eraldusvõimet.

f)

Muudetava kaugusmarkeri ja elektroonilise peilingujoone funktsioone võib täiendavalt realiseerida kursori ja vastava arvulise kujutisega, mis näitab kursori asukoha kaugust ja kurssi.

a)

Kuvariekraani eredust peab saama reguleerida vastavalt vajadusele. Eelkõige puudutab see töötamist pimedas.

b)

Kaardi- ja radaripiltidel peavad olema eraldi ereduse reguleerimise seadised.

c)

Päeval ja öösel valitsevate väga erinevate valgusolude tõttu peab lisaks menüü värvitabelitele olema seadis ekraani üldise ereduse reguleerimiseks.

a)

Peab olema võimalik saada kasutaja valitud kuvatud nähtuste kohta kogu sellega seotud tekstilist ja/või graafilist teavet.

b)

Kõnealune tekstiline ja/või graafiline teave ei tohi varjata veetee vaadet navigatsioonikaardil.

a)

Vahemaade ja kursside mõõtmisfunktsioonid on nõutavad.

b)

Eraldusvõime ja täpsus peavad olema vähemalt samad kui kuvariekraanil, kuid ei tohi välja pakkuda kaardiandmetest paremaid.

a)

Sisevee-ECDISi seade peab võimaldama kipril sisestada, salvestada, muuta ja kustutada täiendavat kaarditeavet (kipri enda nähtused) nii laevajuhtimisrežiimis kui ka teaberežiimis.

b)

Kõnealused kaardikanded peavad olema SENC andmetest eristatavad ega tohi laevajuhtimisrežiimis radaripilti katta või halvendada.

a)

Kõik kaartide laadimise ja uuendamisega seotud käsitsi tehtavad tegevused peavad olema võimalikud ainult väljaspool laevajuhtimisrežiimi.

b)

Automaatne uuendamine ei tohi halvendada navigatsioonikuva toimimist.

c)

Viimase töötava kombinatsiooni taastamiseks tuleb rakendada tagasikerimisfunktsiooni.

a)

Laevajuhtimisrežiimis on radaripildi näitamine kohustuslik.

b)

Radaripildi esitamise mõõtmed, eraldusvõime ja atribuudid peavad vastama asjakohastele radariga seotud nõuetele.

c)

Muu pildi sisu ei tohi radaripilti halvendada (vt ka käesoleva jao punkti 4.3 alapunkt c).

d)

Kui funktsionaalsed tingimused on täidetud, on lubatud eri teabekihtide katmine.

e)

Teiste laevade asukoha ja orientatsiooniga seotud teabe katmine on lubatud ainult juhul, kui

f)

Pealiskihina näidatav teiste laevade asukoha ja orientatsiooniga seotud teave, mis pärineb laeva liikumistee kindlakstegemise ja jälgimise seadmetest, tuleb kasutaja määratud ulatuses peita. Ekraanil kuvatakse selle nähtuse aktiveerimine ja piiratud ala valitud ulatus.

g)

Ainult siis, kui on teada teiste laevade suund, võib nende laevade asukohta ja orientatsiooni esitada:

Kõigil muudel juhtudel tuleb kasutada üldist sümbolit (soovitatav on kaheksanurk, ringi tohib kasutada ainult sisevete rakenduste puhul).

h)

Kaarti ja teisi teabekihte peab olema võimalik ühe kergesti ligipääsetava juhtimisseadisega või menüükäsuga välja lülitada ja näidata ainult radaripilti.

i)

Kui sisevee-ECDISi seadmete kvaliteedi ja usaldusväärsuse seirel avastatakse, et kaarti ei saa käesolevas lisas nõutava täpsusega orienteerida või positsioonida, näidatakse ekraanil häiret ja kaart lülitatakse automaatselt välja. Kui radarisignaal puudub, kuvatakse teaberežiim. Mõlemal juhul antakse hoiatus või häiresignaal. Käsitsi ümberlülitamine on alati võimalik.

a)

Järgmistele kasutusfunktsioonidele peab olema tagatud vahetu juurdepääs:

b)

Neil funktsioonidel peavad olema kas oma juhtimisseadised või oma menüükäsud, mis paiknevad kõige kõrgemal menüütasemel ja on pidevalt nähtavad.

—

tegelik KAUGUS;

—

anduri SEISUND (laevajuhtimisrežiimis: radari häälestus, asukoha kvaliteet, häired; teaberežiimis: kui on ühendatud, siis GNSS seade, AIS ja suund);

—

valitud VEETASE (võimaluse korral);

—

valitud OHUTU SÜGAVUS (võimaluse korral);

—

valitud TEABETIHEDUS.

a)

Vastavalt radarile esitatavatele nõuetele kuvatakse oma laeva asukoht keskel või keskmest väljas. Kaardi asukoht peab sobima kokku radaripildiga. Absoluutse asukoha sisendi eeldamisel ei tohi lubatud staatiline erinevus tegeliku radari asukoha ja kuvatava radari keskme vahel ületada 1 m.

b)

Nihkeviga (vahemaa positsioonianduri ja radarianduri asukohtade vahel) peab olema võimalik korrigeerida.

a)

Suunajoone orientatsiooni ja laeva telje vaheline erinevus ei tohi ületada ± 1,0 kraadi.

b)

Kaardil ja radaripildil peab olema sama orientatsioon. Staatiline suunaerinevus suunajoone ja kaardi orientatsiooni vahel peab olema väiksem kui ± 0,5 kraadi.

a)

Ühendatud andurite, muundurite ja signaalide liideseid peab olema võimalik konfigureerida.

b)

Liidesed peavad vastama olemasolevatele liideste kirjeldustele, mis on kindlaks määratud 1. jao punkti 2 alapunktis l osutatud dokumendis, ja pöördekiiruse näiturite liidese kirjeldustele (20 mV/kraadi/min), mis on kindlaks määratud 1. jao punkti 2 alapunktis d osutatud dokumendis.

a)

Katse seisneb katsetatava seadme ja käesoleva lisa nõuete võrdluses.

b)

Tõendatud samaväärseid katseid ning tõendatud ja dokumenteeritud katsetulemusi aktsepteeritakse ilma uute katseteta.

c)

Punkt 6 kehtib laevajuhtimisrežiimi puhul, kuid nõuded, mis ei sisalda konkreetset viidet laevajuhtimisrežiimile, kehtivad ka teaberežiimi puhul.

a)

Käesoleva jao punktis 2.2.4 kirjeldatud sisevee-ECDISi seadmed peavad vastama 1 jao punkti 2 alapunktis k osutatud dokumendis sätestatud nõuetele, mis puudutavad vastupidavust keskkonnatingimustele (niiskus, vibratsioon ja temperatuur; viimase vahemikku on vähendatud vastavalt käesoleva jao punktile 3.1), ning elektromagnetilise ühilduvusega seotud nõuetele.

b)

Pakkuja või tema esindaja peab esitama asjakohase akrediteeritud labori vastavustõendi.

a)

Kõik liidesed tuleb õigesti ja täielikult dokumenteerida.

b)

Elektronlülitused tuleb projekteerida nii mehaaniliselt kui ka elektrooniliselt tõrkekindlatena ning neil ei tohi olla halvendavaid mõjusid ühendatud seadmetele.

—

loetavad;

—

kindla- ja ühetähenduslikud;

—

piisava suurusega tavapärase vaatamiskauguse seisukohast.

a)

Katsetada tuleb, kas SCAMINi funktsioon (minimaalne skaala, mille puhul võib nähtust ECDISi esituses kasutada) on õigesti paigaldatud.

b)

Selleks katseks kasutatakse tööulatust, mille puhul peab objekt vastavalt oma SCAMIN-väärtusele olema nähtav (vt 1. jao punkti 2 alapunktis h osutatud dokumendi punkt 8.4).

a)

Kõik elektroonilise peilingujoone ja muudetava kaugusmarkeri arvudena kuvatavad väärtused peavad sobima elektroonilise peilingujoone ja muudetava kaugusmarkeri analoogiliste positsioonidega (või vastama kursori koordinaatidele).

b)

Arvulise kuva eraldusvõime ja muutused peavad olema identsed analoogiliste elektroonilise peilingujoone ja muudetava kaugusmarkeri väärtustega.

—

1. etapp: katse-SENC laadimine,

—

2. etapp: katse-SENC uuendamine,

—

3. etapp: tagasikerimisfunktsiooni katsetamine,

—

4. etapp: uue SENC laadimine.

a)

Katsetatakse, kas kõik katse-SENCs ja täiendavas katvas katse-SENCs sisalduvad nähtused on nähtavad ja õigesti kuvatud. Selleks katseks lülitatakse teabetihedus kogu teabe režiimile.

b)

Katsetatakse, kas on võimalik valida kuvamiseks ühte või mitut konkreetset lahtrit, kui sama piirkonna jaoks pakuvad eri pakkujad mitut sama otstarbega lahtrit.

c)

Katsetatakse, kas katse batümeetriline sisevee-ENC kuvatakse õigesti koos baas-SENCga vastavalt 1. jao punkti 2 alapunktis i osutatud dokumendi punktile 6.

a)

Katseteks peab valmistaja või pakkuja andma heakskiidetava süsteemiga kaasa jadaliidese, mis tagab samad tegelikud positsiooni ja suuna väärtused (nagu stringid, mis on kooskõlas 1. jao punkti 2 alapunktis l osutatud dokumendiga), mida kasutatakse kaardi positsioonimiseks ja orienteerimiseks.

b)

Katse ajal kasutatakse viitesüsteemi, mille positsiooni ja suuna väärtuseid võrreldakse katsetatava seadme omadega.

c)

Katsetatav seade peab olema ühendatud mis tahes tüübikinnitusega radariseadmega (pakkuja valikul).

d)

Radaripilti reguleeritakse kauguse ja kursi osas suunajoone järgi.

a)

Kui sisevee-ECDISi seade kuvab radaripilti, kuid radari juhtimisseadis on radariseadmel (vt 4.B jao joonised 2 ja 3), käsitatakse sisevee-ECDISi seadme radaripilti radariseadme tütarkuvana. Sel juhul peab radaripilt vastama radaritele ja pöördekiiruse näituritele esitatavatele ekraani ja pildiga seotud olulistele nõuetele, mis on kindlaks määratud 1. jao punkti 2 alapunktis f osutatud dokumendis.

b)

Kui katsetatav seade on integreeritud sisevee-ECDISi funktsionaalsusega radariseade (vt 4.B jao joonis 4), tuleb täita kõiki radariseadmete ja pöördekiiruse näiturite standardite nõudeid, mis on kindlaks määratud 1. jao punkti 2 alapunktis f osutatud dokumendis.

a)

Kaardipilt ei tohi radaripilti halvendada (vt käesoleva jao punkti 4.3 alapunkt c).

b)

Teiste laevade asukohta ja orientatsiooni käsitlevat kihti näidatakse ainult juhul, kui:

c)

Pealiskihina näidatav teiste laevade asukoha ja orientatsiooniga seotud teave, mis on pärit liikumisteede kindlakstegemise ja jälgimise seadmetest, tuleb kasutaja määratud ulatuses peita. Ekraanil kuvatakse selle nähtuse aktiveerimine ja piiratud ala valitud ulatus.

d)

Kui teiste laevade suund on teada, võib nende laevade asukohta ja orientatsiooni kuvada:

Kõigi muude laevade puhul tuleb kasutada üldist sümbolit (soovitatav on kaheksanurk, ringi tohib kasutada ainult sisevete rakenduste korral).

e)

Kaarti ja teisi teabekihte peab olema võimalik ühe kergesti ligipääsetava juhtimisseadisega või menüükäsuga välja lülitada ja näidata ainult radaripilti.

f)

Kaardipilti ei tohi uuendada hiljem kui radaripilti.

a)

Kaardi positsiooni staatiline nihe peab kõigi kuni 2 000 m kauguste puhul olema väiksem kui ± 5 m.

b)

Staatiline asimuudi orientatsiooni nihkeviga radari- ja kaardipildi vahel peab olema väiksem kui ± 0,5 kraadi.

c)

Punktides a ja b osutatud parameetrite korrigeerimist tuleb hooldusrežiimis demonstreerida.

d)

Kaardi orientatsiooni dünaamiline hälve peab väiksemate kui ± 60 kraadi/min pöördekiiruste puhul olema väiksem kui ± 3 kraadi.

e)

Need katsed tehakse visuaalselt või hinnates mõõdetud andmeid.

a)

Katsetatakse sisevee-ECDISi seadme enda antud häiresignaale ja ühendatud anduritelt ECDISisse edastatud häiresignaale.

b)

Katsemenetlus laevajuhtimisrežiimis hõlmab järgmisi olukordi:

c)

Katsemenetlus teaberežiimis hõlmab järgmisi olukordi:

a)

Selle katsega demonstreeritakse sisevee-ECDISi seadme reaktsiooni mis tahes sisemise või välise komponendi tõrkele ning kasutaja võimalikke ja nõutavaid tegevusi.

b)

Lisaks kontrollitakse kasutusjuhendit, et teha kindlaks, kas kasutajalt nõutavaid meetmeid on kirjeldatud piisavalt ja nõuetekohaselt.

—

tühjade viidete käsitlemine;

—

algväärtustamata muutujad;

—

kauguse kontroll;

—

massiivi suuruse kontroll;

—

mälujaotus ja mälukoondus;

—

eranditöötlus.

—

konkurentsitingimused;

—

taassisenemisega seotud probleemid;

—

prioriteedi vähenemine;

—

tupikud.

—

staatiliselt või dünaamiliselt lingitavad teegid;

—

lähte- ja objektkoodi loovad arvutipõhised tarkvara projekteerimise ja teostamise vahendid;

—

operatsioonisüsteemid.

a)

keskmine asukohamäärang ei tohi hälbida tegelikust asukohast üle 5 m ja peab hõlmama kõik süstemaatilised vead;

b)

standardhälve σ peab olema vähem kui 5 m ja põhinema ainult juhuslikel vigadel;

c)

süsteem peab suutma avastada 30 sekundi jooksul need hälbed, mis on suuremad kui 3σ.

a)

keskmine kursinurga määrang ei tohi hälbida radari kursi suunast üle 1 kraadi ja peab katma kõik süstemaatilised vead. Laeva kursi suuna ja radari kursi vaheline nihe peab olema väiksem kui 1 kraad;

b)

standardhälve σ peab olema vähem kui 2 kraadi ja põhinema ainult juhuslikel vigadel.

—

kasutusjuhend;

—

paigaldusjuhend;

—

hooldusjuhend.

—

projekteerimistingimused;

—

tarkvara stiilijuhend;

—

kolmandate osapoolte tarkvarakomponentide katsete tõendid ja matkimisprotokollid.

—

kolmandate osapoolte komponentide väikesed muudatused (näiteks operatsioonisüsteemide või teekide uuendused);

—

samaväärsete või paremate riistvarakomponentide (näiteks kiirem mikroprotsessor, kiipide uuemad versioonid, samaväärne graafikakaart jne) kasutamine;

—

lähtekoodi või dokumentatsiooni väikesed muudatused.