Choose the experimental features you want to try

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 32018R1002

Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2018/1002, 16. juuli 2018, millega muudetakse rakendusmäärust (EL) 2017/1153, et selgitada ja lihtsustada vastavusse seadmise toimingut ning kohandada seda määruse (EL) 2017/1151 muudatustega (EMPs kohaldatav tekst)

C/2018/4352

ELT L 180, 17.7.2018, p. 10–15 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

Legal status of the document In force

ELI: http://data.europa.eu/eli/reg_impl/2018/1002/oj

17.7.2018   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 180/10


KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2018/1002,

16. juuli 2018,

millega muudetakse rakendusmäärust (EL) 2017/1153, et selgitada ja lihtsustada vastavusse seadmise toimingut ning kohandada seda määruse (EL) 2017/1151 muudatustega

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2009. aasta määrust (EÜ) nr 443/2009, millega kehtestatakse uute sõiduautode heitenormid väikesõidukite süsinikdioksiidiheite vähendamist käsitleva ühenduse tervikliku lähenemisviisi raames, (1) eriti selle artikli 13 lõike 7 esimest lõiku,

ning arvestades järgmist:

(1)

seoses kogemustega, mis on saadud komisjoni määruse (EL) 2017/1151 (2) ja komisjoni rakendusmääruse (EL) 2017/1153 (3) rakendamisel, on ilmnenud, et viimatinimetatud määruse teatud elemente tuleks muuta.

(2)

On vaja täiendada meetodit, millega määratakse üksiksõiduki NEDC-põhise CO2-heite arvutamisel interpoleerimissirge lõpp-punktid. Kõnealused lõpp-punktid, mis leitakse kõige suurema ja kõige väiksema CO2-heitega katsesõiduki põhjal, tuleks määrata nii, et kahe katsesõiduki suurima ja väikseima CO2-heite vahe oleks vähemalt 5 g/km.

(3)

Et ei tekiks olukorda, et üksiksõidukite CO2-heide leitakse selliste interpolatsioonisirgete abil, mille puhul ei saada nõutavat vähimat vahet, tuleks kõnealune muudatus jõustada viivitamata.

(4)

Kui määruse (EL) 2017/1151 kohase tüübikinnituse tegemiseks kasutatakse sõidutakistuse tabeli tüüpkondi, tuleks sellisesse tüüpkonda kuuluva üksiksõiduki CO2 -heite arvutamist lihtsustada ja kasutada NEDC-põhise CO2-heite arvutamisel sõidutakistustegureid, mis määratakse samal viisil, nagu määruses (EL) 2017/1151 ja määrata NEDC-põhise CO2-heite arvutamisel kasutatavad sõidutakistustegurid määruse (EL) 2017/1151 kohaselt määratavate üksiksõiduki sõidutakistustegurite põhjal.

(5)

Et vastavusse seadmise toiminguga saada usaldusväärseid tulemusi, tuleks vastavusvahendi sisendandmetele lisada silindrite arv.

(6)

Tuleks kasutada võimalust, et parandada mõned teksti toimetamise vead.

(7)

Käesolevas määruses ettenähtud meetmed on kooskõlas kliimamuutuste komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Rakendusmääruse (EL) 2017/1153 I lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse lisale.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub seitsmendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 16. juuli 2018

Komisjoni nimel

president

Jean-Claude JUNCKER


(1)  ELT L 140, 5.6.2009, lk 1.

(2)  Komisjoni 1. juuni 2017. aasta määrus (EL) 2017/1151, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 715/2007, mis käsitleb mootorsõidukite tüübikinnitust seoses väikeste sõiduautode ja kommertsveokite heitmetega (Euro 5 ja Euro 6) ning sõidukite remondi- ja hooldusteabe kättesaadavust, ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2007/46/EÜ ning komisjoni määrust (EÜ) nr 692/2008 ja komisjoni määrust (EL) nr 1230/2012 ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 692/2008 (ELT L 175, 7.7.2017, lk 1).

(3)  Komisjoni 2. juuni 2017. aasta rakendusmäärus (EL) 2017/1153, millega sätestatakse meetod, mille abil määratakse vastavusnäitajad, mis kajastavad regulatiivse katsemeetodi muudatusi (ELT L 175, 7.7.2017, lk 679).


LISA

I lisa muudetakse järgmiselt:

1)

punkti 2.3.1 kolmas lõik asendatakse järgmisega:

 

„MRO on töökorras H-, L- ja R-sõiduki mass, nagu see on määratletud määruse (EÜ) nr 443/2009 artikli 3 lõike 1 punktis d.“;

2)

punkt 2.3.8.1 asendatakse järgmisega:

„2.3.8.1.   WLTP-põhise sõidutakistuse määramine vastavalt määruse (EL) 2017/1151 XXI lisa 4. all-lisa punktidele 1–4 ja 6.

NEDC-põhised sõidutakistustegurid arvutatakse vastavalt punktis 2.3.8.1.1 (H-sõiduk) ja punktis 2.3.8.1.2 (L-sõiduk) esitatud valemitega, võttes arvesse allpool toodud alapunkte a ja b.

Kui ei ole sätestatud teisiti, kasutatakse neid valemeid nii modelleerimise kui ka füüsilise katse korral.

Tüübikinnitusasutus või kui see on asjakohane, tehniline teenistus, kontrollib, kas määruse (EL) 2017/1151 XXI lisa 7. all-lisa punktis 3.2.3.2.2.3 osutatud tuuletunnel on tunnistatud nõuetekohaseks vahe Δ(Cd × A f) täpseks mõõtmiseks. Kui tuuletunnel ei ole nõuetekohaseks tunnistatud, võetakse aerodünaamiline takistus tüüpkonna kõikide sõidukite puhul võrdseks suurimaga.

a)

Punktides 2.3.8.1.1 ja 2.3.8.1.2 esitatud valemites kasutatavad WLTP-põhised sõidutakistustegurid ja katsemass on sõidukitele H ja L vastavad väärtused, nagu need on interpolatsioonitüüpkonna jaoks määratud vastavalt määruse (EL) 2017/1151 XXI lisa 7. all-lisa punktile 5.

b)

Ilma et see mõjutaks punkti a kohaldamist, kui H- ja/või L-sõiduki WLTP tsükli energianõudlus ei anna NEDC korral vastavalt kas suurimat või väikseimat tsüklienergianõudlust H- ja/või L-sõiduki jaoks, määratakse NEDC-põhised sõidutakistustegurid kooskõlas ühega järgmistest:

i)

sellise interpolatsioonitüüpkonna üksiksõiduki alusel, mille NEDC-põhine tsüklienergianõudlus on vastavalt kas suurim või väikseim;

ii)

võttes aluseks kogumi interpolatsioonitüüpkonna mis tahes üksiksõiduki vastavalt kas suurimatest või väikseimatest sõidutakistuse jaoks asjakohastest näitajatest, nagu aerodünaamiline takistus, veeretakistus ja mass.

Punktides i ja ii kirjeldatud menetlustest teeb valiku tootja.

Punkti b kohaldatakse uute heite tüübikinnituste puhul, mis on tehtud alates 1. jaanuarist 2019, või alates varasemast kuupäevast, kui tootja seda taotleb.“;

3)

punkti 2.3.8.1.1 lisatakse esimeseks lõiguks järgmine:

„Kui selline arvutuskäik tehakse üksiksõiduki jaoks vastavalt punktile 4.2.1.4.2, kasutatakse ilma lisaseadmeteta NEDC-üksiksõiduki WLTP-põhist sõidutakistust ja katsemassi.“;

4)

punkti 2.3.8.1.1 alapunkti c viimane lõik asendatakse järgmisega:

„Siin on kordaja F*2w,H sõidutakistustegur F2, mis leitakse H-sõiduki WLTP katses nii, et kõigi lisaseadmete mõju on kõrvaldatud.“;

5)

punkti 2.3.8.1.2 alapunkti c viimane lõik asendatakse järgmisega:

„Siin on kordaja F*2w,H sõidutakistustegur F2, mis leitakse L-sõiduki WLTP katses nii, et kõigi lisaseadmete mõju on kõrvaldatud.“;

6)

punkti 2.3.8.2.1 alapunkt b asendatakse järgmisega:

„b)   NEDC-põhised sõidutakistustegurid, mille puhul ei ole kasutatud NEDC-põhiseid tabeldatud väärtusi

Kui sõiduki suurim tehniliselt lubatud täismass on vähemalt 3 000 kg, võib NEDC-põhised sõidutakistustegurid tootja taotluse korral määrata vastavalt punktile 2.3.8.1.“;

7)

lisatakse punkt 2.3.8.3:

„2.3.8.3.   Heite alusel antud tüübikinnituste laiendused kooskõlas määrusega (EL) 2017/1151

Kui määruse (EL) 2017/1151 kohaselt antud heite tüübikinnitust on laiendatud, sest CO2-heite interpolatsioonitüüpkonda on lisatud uusi sõidukeid, mille NEDC-põhine CO2-heide on suurem kui H-sõiduki heide või väiksem kui L-sõiduki heide, kohaldatakse vastavusse seadmise korral järgmist:

a)

kui asjaomase interpolatsioonitüüpkonna H- ja L-sõiduki NEDC-põhise CO2-heite vahe on vähemalt 5 g/km, võib kõnealuse tüüpkonna NEDC-põhist interpolatsioonisirget pikendada, kui NEDC-põhine heide, mis on saadud käesoleva punkti 3 kohaselt, kasutades sisendandmetena määruse (EL) 2017/1151 I lisa punktis 3.1.1 osutatud sõidukiga tehtud WLTP-katse tulemusi, ei ole suurem kui CO2-heide, mis on määratud NEDC-põhise interpolatsioonisirge järgi;

b)

kui H- ja L-sõiduki NEDC-põhise CO2-heite vahe on väiksem kui 5 g/km, ei tohi interpolatsioonisirget pikendada.

Juhul a määratakse CO2-võrdlusheide ilma valikuta, millele on osutatud käesoleva lisa punktides 3.1.1.2 ja 3.2.6.

Juhul b või juhul, kui punktis a osutatud CO2-võrdlusheide on suurem kui interpolatsioonisirgele vastav heide, määratakse NEDC-kohane H-sõiduk ja L-sõiduk vastavalt käesoleva lisa punktidele 2 ja 3.

Punkti a kohaldatakse selliste uute tüüpide laienduste puhul, mis on tehtud alates 1. jaanuarist 2019, või alates varasemast kuupäevast, kui tootja seda taotleb.“;

8)

punkti 2.4 tabelit 1 muudetakse järgmiselt:

a)

kandes 66 asendatakse esimese veeru tekst järgmisega:

„Interpolatsioonitüüpkonna tähis“;

b)

lisatakse kanne 68:

„68

Silindrite arv

Tootja esitab

Number (esitada hiljemalt alates 1. jaanuarist 2019).“;

9)

punkti 3.1.1.1 alapunkti c alapunkt i asendatakse järgmisega:

„i)

interpolatsioonitüüpkonna tähis“;

10)

punkt 3.3.4 jäetakse välja;

11)

punkt 4.2.1.4 asendatakse järgmisega:

„4.2.1.4.   WLTP interpolatsioonitüüpkonna üksiksõiduki sõidutakistuse arvutamine

4.2.1.4.1.   H- ja L-sõiduki NEDC-põhised sõidutakistustegurid

H- ja L-sõiduki sõidutakistustegureid F0,n, F1,n ja F2,n, mis on määratud punkti 2.3.8 kohaselt, tähistatakse vastavalt F0n,H, F1n,H ja F2n,H ning F0n,L, F1n,L ja F2n,L.

Üksiksõiduki sõidutakistustegurid f0n,ind, f1n,ind ja f2n,ind arvutatakse järgmise valemiga:

Valem 1(a)

Formula

Uute heite tüübikinnituste puhul, mis on tehtud alates 1. jaanuarist 2019 või kui tootja seda taotleb, alates varasemast kuupäevast, arvutatakse sõidutakistustegureid järgmise valemiga:

Valem 1(b)

Formula

või, kui kas avaldis (TMn,H · RRn,H – TMn,L · RRn,L ) = 0, või kui see on asjakohane, avaldis (RMn,H · RRn,H – RMn,L · RRn,L ) = 0, kasutatakse valemit 2:

Valem 2

f0n,ind = F0n,H – ΔF0n

f1n,ind = F1n,H

Formula

või, kui avaldis Δ[Cd · Af]LH,n = 0, kasutatakse valemit 3:

Valem 3

f2n,ind = F2n,H – ΔF2n

kus

ΔF0,n = F0n,H – F0n,L

ΔF2,n = F2n,H – F2n,L

4.2.1.4.2.   Üksiksõidukite sõidutakistustegurid WLTP-põhiste sõidutakistustegurite alusel

Alates 1. jaanuarist 2019 uute tüübikinnituste puhul ja alates 1. jaanuarist 2020 kõigi uute sõidukite kasutuselevõtmisel või tootja taotlusel neist kuupäevadest varasemast kuupäevast arvutatakse järgmistel juhtudel üksiksõiduki NEDC-põhiseid sõidutakistustegureid, kasutades vastava sõiduki WLTP-põhiseid sõidutakistustegureid:

a)

kui CO2-heide, tsüklienergianõudlus või üks tegur sõidutakistusteguritest f0, f1 või f2, mida arvutatakse punkti 4.2.1.4.1 kohaselt, tuleb ekstrapoleerida L-sõiduki ja H-sõiduki NEDC-põhistest väärtustest;

b)

kui L-sõiduki ja H-sõiduki NEDC-põhised sõidutakistustegurid on saadud eri sõidutakistustüüpkondade põhjal;

c)

kui üksiksõiduk kuulub sõidutakistuse tüüpkonda, mis ei ole kas NEDC-katses kasutatud H-sõiduki või L-sõiduki või ei H- ega ka mitte L-sõiduki tüüpkond;

d)

kui üksiksõiduk kuulub sõidutakistuse tabeli tüüpkonda.

Juhtudel a–d arvutatakse NEDC-põhised sõidutakistustegurid punktis 2.3.8.1.1 esitatud valemitega, kus viiteid sõidukile H käsitatakse viidetena üksiksõidukile.

Juhul a võib CO2-heite leida ekstrapoleerimisega vaid sel juhul, kui H- ja L-sõiduki CO2-heite vahe on vähemalt 5 g/km. Sellisel juhul võib interpolatsioonisirget pikendada heiteni, mis H-sõiduki korral ületab CO2-heidet kuni 3 g/km ning L-sõiduki korral on väiksem kuni 3 g/km. Kui ekstrapoleeritakse rohkem kui 3 g/km või kui H- ja L-sõiduki heite vahe on väiksem kui 5 g/km, tuleb tootjal määrata selle interpolatsioonitüüpkonna jaoks uus interpolatsioonisirge käesoleva lisa punktide 2 ja 3 kohaselt.“;

12)

punkt 4.2.1.4a jäetakse välja.


Top