2.
|
XII lisa muudetakse järgmiselt.
a)
|
Lisatakse järgmine punkt 3.2.3:
3.2.3. Halvenemise või rikke võib kindlaks teha ka väljaspool sõidutsüklit (nt pärast mootori seiskamist).“
|
b)
|
Punkt 3.3.2.2 asendatakse järgmisega:
„3.3.2.2. Mootori töötaktide vahelejätt
Töötaktide vahelejätu esinemine mootori tööpiirkonnas, mis piirneb järgmiste näitajatega:
a)
|
väikese pöörlemiskiiruse piirväärtus: minimaalne pöörlemiskiirus 2 500 min – 1 või normaalne pöörlemiskiirus tühikäigul + 1 000 min – 1, olenevalt sellest, kumb on väiksem
|
b)
|
suure pöörlemiskiiruse piirväärtus: maksimaalne pöörlemiskiirus 8 000 min – 1 või 1 000 min – 1 suurem I tüübi katse ajal esinevast suurimast kiirusest või mootori suurim valmistajakiirus miinus 500 min – 1 , olenevalt sellest, milline näitaja on väiksem
|
c)
|
kõver, mis ühendab järgmisi mootori toimimispunkte:
i)
|
punktis a määratletud väikese pöörlemiskiiruse piiril asuv punkt, kui rõhk mootori sisselasketorustikus on 3,3 kPa väiksem kui positiivsel pöördemomendil mõõdetud rõhk;
|
ii)
|
punktis b määratletud suure pöörlemiskiiruse piiril asuv punkt, kui rõhk mootori sisselasketorustikus on 13,3 kPa väiksem kui positiivsel pöördemomendil mõõdetud rõhk.
|
|
Mootori tööpiirkond töötakti vahelejättude avastamiseks on kujutatud joonisel 10-1.
Joonis 10-1
Tööpiirkond mootori töötakti vahelejättude avastamiseks
“
|
c)
|
Lisatakse järgmine punkt 3.10:
3.10. Lisasätted mootori seiskamise strateegiatega sõidukitele.
3.10.1. Sõidutsükkel
3.10.1.1. Mootori juhtsüsteemi poolt pärast mootori seiskumist tehtavat autonoomset taaskäivitumist võib lugeda uueks sõidutsükliks või käimasoleva sõidutsükli jätkuks.“
|
d)
|
1. liidet muudetakse järgmiselt:
1)
|
punkt 3.2 asendatakse järgmisega:
3.2. Taotluse korral ning juhul, kui andmed on pardaarvutis või kui neid saab pardaarvutile kättesaadavate andmete abil kindlaks määrata, tuleb peale vajalike hetkeseisu andmete teha standardliidese jadapordi kaudu kättesaadavaks järgmised signaalid: diagnostilised veakoodid, mootorijahutusvedeliku temperatuur, kütuse kontrollseadme seisund, kütuse doseerimine, eelsüütenurk, sisselaskeõhu temperatuur, sisselaskekollektori surve, õhuvoolu kiirus, mootori pöörlemiskiirus, seguklapi anduri väljundväärtus, lisaõhu näitajad (enne katalüsaatorit, pärast katalüsaatorit, puudub), mootori arvestuslik koormus, sõiduki kiirus ja kütuse rõhk.
Signaalid antakse punktis 3.7 esitatud spetsifikatsioonidel põhinevates standardühikutes. Tegelikud signaalid peavad olema selgesti eristatavad kontroll- ja mitterežiimse töö signaalidest.“;
|
2)
|
punktid 3.11, 3.12 ja 3.13 asendatakse järgmisega:
3.11. Vea registreerimise puhul identifitseerib sõiduki tootja vea, kasutades sobivat veakoodi, mis vastab heitega seotud süsteemi diagnostilisi veakoode käsitlevale standardile ISO 15031-6:2010 „Maanteesõidukid – Sõiduki ja sõidukiväliste katseseadmete sidestamine heitmetega seotud diagnostika puhul – 6. osa: Diagnostika veakoodide identifitseerimine“. Kui see ei ole võimalik, võib sõiduki tootja kasutada ISO DIS 15031-6:2010 kohaseid diagnostilisi veakoode. Alternatiivselt võib veakoodid koguda ja teatada ISO 14229:2006 kohaselt. Veakoodid peavad olema täielikult ligipääsetavad punktile 3.9 vastavate standarditud diagnostikavahendite abil.
Sõiduki tootja esitab siseriiklikule standardiametile heitega seotud diagnostika-andmete üksikasjad nagu: PIDd, OBD-monitooringu IDd ja katsete IDd, mis ei ole standardis ISO 15031-5:2011 või ISO 14229:2006 kindlaks määratud, kuid on seotud käesoleva määrusega.
3.12. Sõiduki ja diagnostikatestri vaheline liides peab olema standarditud ja vastama kõigile nõuetele, mis on esitatud standardis ISO 19689:2016 ‘otorcycles and mopeds – Communication between vehicle and external equipment for diagnostics – Diagnostic connector and related electrical circuits, specification and use’ („Mootorrattad ja mopeedid – Sõiduki ja sõidukiväliste diagnostikaseadmete sidestamine – Diagnostikaliides ja sellega seotud vooluahelad, spetsifikatsioon ja kasutamine“) või ISO 15031-3:2004 ‘Road vehicles – Communication between vehicle and external test equipment for emissions-related diagnostics – Part 3: Diagnostic connector and related electric circuits: specification and use’ („Maanteesõidukid – Sõiduki ja sõidukiväliste katseseadmete sidestamine heitmetega seotud diagnostika puhul – 3. osa: Diagnostikaliides ja sellega seotud vooluahelad: Spetsifikatsioon ja kasutamine“). Eelistatud paigalduskoht on istekoha all. Diagnostika sideliidese muu asukoht peab kokkuleppel kinnitusasutusega olema hooldustöötajatele kergesti ligipääsetav, kuid kaitstud asjatundmatute kasutajate eest. Sideliidese asukoht peab kasutusjuhendis olema selgelt näidatud.
3.13. Kuni sõidukile L-kategooria sõiduki OBD II süsteemi paigaldamiseni või sõiduki tootja taotlusel sõidukile paigaldada ka alternatiivse sideliidese. Kui paigaldatakse mõni teine sideliides, peab sõiduki tootja tegema katseseadmete tootjatele tasuta kättesaadavaks sõiduki ühendusklemmi konfiguratsiooni. Sõiduki tootja peab andma kaasa adapteri ühendamiseks tavalise skanneriga. Selline adapter peab olema autotöökodades professionaalseks kasutamiseks sobiva kvaliteediga. Selle adapteriga tuleb mittediskrimineerival viisil varustada kõik sõltumatud ettevõtjad vastava taotluse korral. Tootjad võivad sellise adapteri jaoks ette näha mõistliku ja proportsionaalse hinna, võttes arvesse lisakulusid, mida klient asjaomase tootja valikul peab kandma. Sideliides ja adapter ei tohi sisaldada mingeid konkreetseid konstruktsioonielemente, mida on vaja enne kasutamist valideerida või sertifitseerida või mis piiraks sõiduki andmete edastamist tavalise skanneri kasutamisel.“;
|
3)
|
punkt 4.1.4 asendatakse järgmisega:
4.1.4. Kui sõiduk on käesoleva lisa nõuete kohaselt varustatud konkreetse seirefunktsiooniga M, peab alates 1. jaanuarist 2024 IUPRM olema kõigi seirefunktsioonide M puhul vähemalt 0,1.“;
|
4)
|
lisatakse punkt 4.1.4.1:
4.1.4.1. 31. detsembrini 2023 peab tootja tüübikinnitusasutusele tõendama IUPR-suhtarvu kindlaksmääramise toimivust kõigi uute sõidukitüüpide puhul alates 1. jaanuarist 2020 ja olemasolevate sõidukitüüpide puhul alates 1. jaanuarist 2021.“;
|
5)
|
punktid 4.5. ja 4.5.1. asendatakse järgmisega:
„4.5. Üldnimetaja
4.5.1. Üldnimetaja on loendur, mis mõõdab sõiduki kasutuskordade arvu. Selle lugemit suurendatakse 10 sekundi jooksul, kui täidetud on järgmised kriteeriumid:
a)
|
mootori käivitamisest on kumulatiivselt möödunud 600 sekundit või rohkem, kusjuures kõrgus merepinnast on alla 2 440 m või ümbritseva õhu rõhk üle 75,7 kPa ja välisõhu temperatuur on 266,2 K (– 7 °C) või kõrgem;
|
b)
|
sõiduk on kiirusel vähemalt 25 km/h liikunud kumulatiivselt 300 sekundit või kauem, kusjuures kõrgus merepinnast on alla 2 440 m või ümbritseva õhu rõhk üle 75,7 kPa ja välisõhu temperatuur on 266,2 K (– 7 °C) või kõrgem;
|
c)
|
sõiduk on töötanud katkematult 30 sekundit või kauem tühikäigul (st juht ei vajuta gaasipedaali ning sõiduki kiirus on 1,6 km/h või väiksem), kusjuures kõrgus merepinnast on alla 2 440 m või ümbritseva õhu rõhk üle 75,7 kPa ja välisõhu temperatuur on 266,2 K (– 7 °C) või kõrgem.
|
Üldnimetajat võib suurendada ka väljaspool kõrgust, ümbritseva õhu rõhku või temperatuuri hõlmavaid tingimusi.“;
|
6)
|
lisatakse punkt 4.6.2.1:
4.6.2.1. Esitada ei ole vaja komponentide või süsteemide nende konkreetsete seirefunktsioonide lugejaid ja nimetajaid, mida kasutatakse lühise või avaahelaga seotud rikete pidevaks seireks.
„Pidev“ tähendab selles punktis, et seire on alati aktiveeritud ja seireks kasutatava signaali mõõtmise sagedus on vähemalt kaks mõõtmist sekundis ning selle seirefunktsiooni kontrollitava rikke olemasolu või puudumine avastatakse 15 sekundi jooksul. Kui arvuti sisendkomponendi mõõtmissagedus on juhtimise huvides väiksem, võib komponendi signaali hinnata iga proovivõtu ajal. Väljundkomponenti või -süsteemi ei ole vaja aktiveerida ainult väljundkomponendi või -süsteemi seire otstarbel.“;
|
7)
|
punkt 4.7.4 asendatakse järgmisega:
4.7.4. OBD-süsteem peab üldnimetaja edasise suurendamise peatama 10 sekundi jooksul, kui on tuvastatud punktis 4.5 nimetatud kriteeriumite täitmise kindlaksmääramisel kasutatava komponendi (st sõiduki kiirus, välisõhu temperatuur, kõrgus merepinnast, tühikäik, toimimisaeg) rike ning salvestatud vastav veakood. Ühelgi muul juhul ei tohi üldnimetaja suurendamist peatada. Üldnimetaja suurendamist tuleb jätkata 10 sekundi jooksul alates rikke lõppemisest (st ootel kood kustub isekustumise või skanneri käsu tulemusena).“
|
|
e)
|
2. liidet muudetakse järgmiselt:
i)
|
punkti 1 joonealune märkus jäetakse välja;
|
ii)
|
punkt 2.1 asendatakse järgmisega:
„2.1.
Tabel Ap2-1
Ülevaade esimese ja teise põlvkonna OBD-süsteemidega seiratavatest seadmetest (kui on paigaldatud)
Nr
|
Seadme vooluahelad
|
|
Vooluahela katkematus
|
Vooluahela loogilisus
|
Põhiline seirenõue
|
Märkus nr
|
|
|
Tase, vt 2.3
|
Vooluahel kõrge
|
Vooluahel madal
|
Avatud vooluahel
|
Piiridest väljas
|
Tõhusus/tõenäosus
|
Signaal on kadunud
|
Seade ei ole töökorras / seadet ei ole olemas
|
|
1
|
Juhtmooduli (elektroonilise juhtploki) sisemine viga
|
3
|
|
|
|
|
|
|
I ja II
|
(1)
|
Andur (juhtplokkide sisend)
|
1
|
Gaasipedaali või -käepideme asendi andur
|
1
|
I ja II
|
I ja II
|
I ja II
|
I ja II
|
I ja II
|
I ja II
|
|
(2)
|
2
|
Õhurõhu andur
|
1
|
I ja II
|
I ja II
|
I ja II
|
|
II
|
|
|
|
3
|
Nukkvõlli asendi andur
|
3
|
|
|
|
|
|
|
I ja II
|
|
4
|
Väntvõlli asendi andur
|
3
|
|
|
|
|
|
|
I ja II
|
|
5
|
Mootori jahutusvedeliku temperatuuri andur
|
1
|
I ja II
|
I ja II
|
I ja II
|
II
|
II
|
II
|
|
(4)
|
6
|
Heitgaaside tagastusklapi nurga andur
|
1
|
I ja II
|
I ja II
|
I ja II
|
II
|
II
|
II
|
|
(4)
|
7
|
Heitgaasitagastuse andur
|
1
|
II
|
II
|
II
|
II
|
II
|
II
|
|
(4)
|
8
|
Kütusepritse rõhu andur
|
1
|
I ja II
|
I ja II
|
I ja II
|
II
|
II
|
II
|
|
(4)
|
9
|
Kütuse temperatuuri andur
|
1
|
I ja II
|
I ja II
|
I ja II
|
II
|
II
|
II
|
|
(4)
|
10
|
Käiguvahetaja asendi andur (potentsiomeeter)
|
1
|
I ja II
|
I ja II
|
I ja II
|
II
|
II
|
II
|
|
(4)
(5)
|
11
|
Käiguvahetaja asendi andur (lüliti-tüüpi)
|
3
|
|
|
|
|
II
|
|
I ja II
|
(5)
|
12
|
Sisselastava õhu temperatuuri andur
|
1
|
I ja II
|
I ja II
|
I ja II
|
II
|
II
|
II
|
|
(4)
|
13
|
Detonatsiooniandur (mitteresonants-tüüpi)
|
3
|
|
|
|
|
|
|
I ja II
|
|
14
|
Detonatsiooniandur (resonants-tüüpi)
|
3
|
|
|
|
|
I ja II
|
|
|
|
15
|
Sisselasketorustiku absoluutrõhu andur
|
1
|
I ja II
|
I ja II
|
I ja II
|
II
|
II
|
II
|
|
(4)
|
16
|
Õhu massivoolukiiruse andur
|
1
|
I ja II
|
I ja II
|
I ja II
|
II
|
II
|
II
|
|
(4)
|
17
|
Mootoriõli temperatuuri andur
|
1
|
I ja II
|
I ja II
|
I ja II
|
II
|
II
|
II
|
|
(4)
|
18
|
Hapniku andur (binaarne/lineaarne)
|
1
|
I ja II
|
I ja II
|
I ja II
|
II
|
II
|
II
|
|
(4)
|
19
|
Kütuse (kõrg)rõhu andur
|
1
|
I ja II
|
I ja II
|
I ja II
|
II
|
II
|
II
|
|
(4)
|
20
|
Kütusepaagi temperatuuri andur
|
1
|
I ja II
|
I ja II
|
I ja II
|
II
|
II
|
II
|
|
(4)
|
21
|
Seguklapi asendi andur
|
1
|
I ja II
|
I ja II
|
I ja II
|
I ja II
|
I ja II
|
I ja II
|
|
(2)
|
22
|
Sõiduki kiiruse andur
|
3
|
|
|
|
|
II
|
|
I ja II
|
(5)
|
23
|
Ratta kiiruse andur
|
3
|
|
|
|
|
II
|
|
I ja II
|
(5)
|
Täiturseadmed (juhtseadmete väljundid)
|
1
|
Kütuseaurude eraldumise juhtimisklapp
|
2
|
II
|
I ja II
|
II
|
|
|
|
I ja II
|
(6)
|
2
|
Heitgaaside tagastusklapp (mootorajamiga)
|
3
|
|
|
|
|
II
|
|
I ja II
|
|
3
|
Heitgaasitagastuse juhtimine
|
3
|
|
|
|
|
II
|
|
|
|
4
|
Kütusepihusti
|
2
|
|
I ja II
|
|
|
|
|
I ja II
|
(6)
|
5
|
Tühikäiguõhu juhtseadis
|
1
|
I ja II
|
I ja II
|
I ja II
|
|
II
|
|
I ja II
|
(6)
|
6
|
Süütepooli primaarvoolu juhtimisahel
|
2
|
|
I ja II
|
|
|
|
|
I ja II
|
(6)
|
7
|
Hapnikuanduri kuumutaja
|
1
|
I ja II
|
I ja II
|
I ja II
|
|
II
|
|
I ja II
|
(6)
|
8
|
Lisaõhu sissepuhkeseade
|
2
|
II
|
I ja II
|
II
|
|
|
|
I ja II
|
(6)
|
9
|
Trossajamiga seguklapp
|
3
|
|
I ja II
|
|
|
|
|
I ja II
|
(6)
|
|
|
iii)
|
punkt 2.4 asendatakse järgmisega:
2.4. Kaht kolmest vooluahela katkematuse kõrvalekaldest ja ka ahela loogilisuse seire diagnostikast võib kombineerida, nt
—
|
kõrge või avatud ja madal ahel;
|
—
|
kõrge ja madal või avatud ahel;
|
—
|
signaal kättesaadavusulatusest väljas või ahela talitluse ja signaali kadumine;
|
—
|
kõrge ahel ja signaal ületab kättesaadavusulatuse ülempiiri või madal ahel ja signaal on väljaspool kättesaadavusulatuse alampiiri.“
|
|
|
f)
|
Lisatakse liited 3, 4 ja 5: „
Liide 3
Talitluskoefitsient
1. Sissejuhatus
1.1. Käesolevas liites sätestatakse nõuded OBD-süsteemide konkreetse seirefunktsiooni M talitluskoefitsientidele (IUPRM) käesoleva määruse alusel tüübikinnituse saanud L3e, L5e-A, ja L7e-A kategooria sõidukite puhul.
2. IUPRM kontroll
2.1. Tüübikinnitusasutuse taotlusel esitab tootja tüübikinnitusasutusele aruande garantiinõuete, teostatud garantiiremondi ning hoolduse käigus registreeritud OBD-seadmete rikete kohta, koostades selle tüübikinnituse andmisel kokku lepitud vormingus. Andmed peavad sisaldama andmeid heitmetega seotud osade rikete esinemissageduse kohta ja rikete kirjeldust. Aruanded esitatakse vähemalt üks kord sõiduki tootmistsükli jooksul iga sõidukimudeli kohta kuni sõiduki 5-aastaseks saamiseni või määruse (EL) nr 168/2013 VII lisa A osas sätestatud läbisõiduni, olenevalt sellest, kumb juhtub varem.
2.2. IUPR-tüüpkonna näitajad
IUPR-tüüpkonna määratlemisel kasutatakse 5. liites esitatud OBD-tüüpkonna parameetreid.
2.3. Nõutav teave
Tüübikinnitusasutus teostab IUPRM kontrolli tootjalt saadud teabe põhjal. See teave peab sisaldama eelkõige järgmist:
2.3.1.
|
tootja nimi ja aadress;
|
2.3.2.
|
tootja teatises märgitud piirkondades volitatud esindaja nimi, aadress, telefoni- ja faksinumbrid ning e-posti aadress;
|
2.3.3.
|
tootja teatises märgitud sõidukite mudeli(te) nimi (nimed);
|
2.3.4.
|
vajaduse korral tootja teatises esitatud sõidukitüüpide nimekiri, st OBD ja IUPRM puhul 5. liite kohane OBD-tüüpkond;
|
2.3.5.
|
tüüpkonda kuuluvate sõidukitüüpide puhul kasutatav tehasetähise (VIN) kood (VIN-prefiks);
|
2.3.6.
|
IUPR-tüüpkonda kuuluvate sõidukitüüpide puhul antud tüübikinnituste numbrid, sealhulgas vajaduse korral kõigi laienduste ja rakendusala kinnituste/tühistamiste (ümberehitamiste) numbrid;
|
2.3.7.
|
tootja teatises märgitud sõidukite tüübikinnituste laienduste ja tooteparanduste / sõidukite tagasikutsumiste üksikasjad (tüübikinnitusasutuse nõudmisel);
|
2.3.8.
|
tootja teatises märgitud andmete kogumise aeg;
|
2.3.9.
|
tootja teatisega hõlmatud sõidukite valmistamise ajavahemik (nt 2017. kalendriaasta jooksul valmistatud sõidukid);
|
2.3.10.
|
tootjapoolne IUPRM kontrollimenetlus, kaasa arvatud:
a)
|
sõidukite asukoha kindlakstegemise viis;
|
b)
|
sõidukite valimisse võtmise ja valimist väljajätmise kriteeriumid;
|
c)
|
programmis kasutatavate katsete tüübid ja katsemenetlused;
|
d)
|
tootjapoolsed tüüpkonna rühma võtmise/rühmast väljajätmise kriteeriumid;
|
e)
|
geograafiline piirkond, kust tootja teavet kogus;
|
f)
|
kasutatud valimi maht ja valimivõtu kava;
|
|
2.3.11.
|
tootjapoolse IUPRM kontrolli tulemused, sealhulgas:
a)
|
programmi kaasatud (katsetatud või katsetamata) sõidukite identifitseerimine. Kirjelduses tuleb esitada järgmised andmed:
—
|
kasutuspiirkond (kui see on teada),
|
|
b)
|
sõiduki valimist väljajätmise põhjus(ed);
|
c)
|
katseandmed, sealhulgas:
—
|
katse/allalaadimise kuupäev,
|
—
|
katse/allalaadimise toimumiskoht,
|
—
|
sõidukist allalaadituna kõik 1. liite punktis 4.1.6. nõutavad andmed;
|
—
|
iga seirefunktsiooni kohta, mille kohta andmeid esitatakse, selle talitluskoefitsient;
|
|
|
2.3.12.
|
IUPRM valimivõtu kohta järgmine teave:
a)
|
kõigi valitud sõidukite keskmine IUPRM talitluskoefitsient iga seirefunktsiooni kohta vastavalt 1. liite punktile 4.1.4.
|
b)
|
valimisse võetud sõidukite protsent, mille IUPRM on vähemalt võrdne selle seirefunktsiooni jaoks kehtiva miinimumväärtusega vastavalt 1. liite punktile 4.1.4.
|
|
3. Sõidukite valimine IUPRM kontrolliks
3.1. Tootja peab võtma valimi vähemalt kahest liikmesriigist, kus sõidukite kasutustingimused on märkimisväärselt erinevad (välja arvatud juhul, kui need tehakse turul kättesaadavaks vaid ühes liikmesriigis). Nende liikmesriikide valimisel võetakse arvesse selliseid tegureid nagu kütuste erinevus, keskkonnatingimused, keskmised maanteesõidukiirused ning linnas ja linnast väljas sõitmise suhe.
IUPRM katsete jaoks võetakse valimisse ainult sõidukid, mis vastavad 4. liite punktis 2.3 esitatud kriteeriumidele.
3.2. Sõidukivalimi jaoks liikmesriike valides võib tootja valida sõidukeid ühest liikmesriigist, mida peetakse eriti tüüpiliseks. Sel juhul peab tootja tüübikinnituse andnud asutusele tõendama, et valim on tüüpiline (nt võetud turult, kus selle sõidukitüüpkonna aastane läbimüük on liidu suurim). Kui mõne sõidukitüüpkonna puhul on vaja punkti 3.3 kohaselt katsetada mitut valimit, tuleb teise ja kolmandasse valimisse valida sõidukid, mis esindavad teistsuguseid kasutustingimusi kui esimesse valimisse võetud sõidukid.
3.3. Valimi suurus
3.3.1. Valimite arv sõltub OBD-tüüpkonna aastasest müügimahust liidus vastavalt järgmisele tabelile:
Registreerimiste arv ELis
kalendriaastas (summutitoru heitgaaside katsete puhul),
IUPR-ga OBD tüüpkonda kuuluvate sõidukite
|
Valimite arv
|
kuni 100 000
|
1
|
100 001 kuni 200 000
|
2
|
üle 200 000
|
3
|
3.3.2. IUPR puhul on võetavate valimite arv sätestatud punkti 3.3.1 tabelis ning selle aluseks on IUPR-tüüpkonna sõidukite arv, mis on saanud tüübikinnituse IUPR-iga.
IUPR-tüüpkonna esimesel valimiperioodil moodustatakse valim kõigist tüüpkonna sõidukitüüpidest, mis on saanud tüübikinnituse IUPR-iga. Järgmistel valimiperioodidel moodustatakse valim ainult sõidukitüüpidest, mida ei ole varem katsetatud või mis on saanud heitmetega seoses tüübikinnituse, mida on pärast eelmise valimiperioodi lõppu laiendatud.
Tüüpkondade puhul, millel on valimivõtuperioodi jooksul ELis vähem kui 5 000 registreerimist, mille puhul kehtib valimivõtu kohustus, peab ühes valimis olema minimaalselt kuus sõidukit. Kõikide teiste tüüpkondade puhul peab valimi suurus olema vähemalt viisteist sõidukit.
Iga valim peab olema müügimudeli suhtes piisavalt tüüpiline, st seal peavad olema esindatud vähemalt suure müügimahuga sõidukitüübid (≥ 20 % kogu tüüpkonnast).
Väikeseeriatootmise sõidukid, mida toodetakse pardadiagnostikatüüpkonna kohta vähem kui 1 000 sõidukit, on vabastatud nii IUPR-nõuete täitmisest kui ka nõudest neid tüübikinnitusasutusele tõendada.
4. Tüübikinnitusasutus peab punktis 2 nimetatud kontrollimise põhjal vastu võtma ühe alljärgnevatest otsustest või meetmetest:
a)
|
otsustama, et IUPR-tüüpkond on nõuetekohane ning edasisi meetmeid ei ole vaja võtta või
|
b)
|
otsustama, et tootja esitatud andmed on otsuse tegemiseks ebapiisavad, ja nõudma tootjalt lisateavet või täiendavaid katseandmeid;
|
c)
|
otsustama, et tüübikinnitusasutuse andmeid või liikmesriikide järelevalveandmeid silmas pidades on tootja poolt esitatud andmed otsuse tegemiseks ebapiisavad, ning nõudma tootjalt lisateavet või täiendavaid katseandmeid;
|
d)
|
otsustama, et IUPR-tüüpkonna kontrolli tulemused ei ole nõuetekohased ja algatama sõidukitüübi või IUPR-tüüpkonna katsetamise vastavalt 1. liitele.
|
Kui IUPRM kontrolli kohaselt on 4. liite punkti 3.2 katsenõuded valimisse kuuluvate sõidukite puhul täidetud, peab tüübikinnitusasutus võtma käesoleva punkti alapunktis d kirjeldatud meetmed.
4.1. Tüübikinnitusasutus valib koostöös tootjaga sõidukite valimi, mis koosneb piisava arvu kilomeetreid läbinud sõidukitest ning mille puhul on võimalik usutavalt tõendada, et sõidukeid on kasutatud tavapärastes tingimustes. Tootjaga konsulteeritakse sõidukite valiku üle valimis ning talle antakse võimalus osaleda sõidukite vastavust kinnitavas kontrollimises.
4. liide
Sõidukite valikukriteeriumid talitluskoefitsientide puhul
1. Sissejuhatus
1.1. Käesolevas liites esitatakse käesoleva lisa 1. liite punktis 4 nimetatud kriteeriumid sõidukite katsetamiseks valimise kohta ning IUPRM meetodid.
2. Valikukriteeriumid
Punktides 2.1–2.5 on määratletud IUPRM käsitlevad kriteeriumid, mille alusel võidakse valitud sõiduk aktsepteerida.
2.1. Sõiduk peab kuuluma käesoleva määruse alusel tüübikinnituse saanud sõidukitüüpi ning sellel peab olema rakendusmääruse (EL) nr 901/2014 (3) kohane vastavussertifikaat. IUPRM kontrolliks peab sõiduk olema heaks kiidetud OBD II või hilisema põlvkonna standardi alusel. Sõiduk peab olema registreeritud ja olnud liidus kasutusel.
2.2. Sõiduk peab olema sõitnud vähemalt 3 000 km või kasutusel olnud 6 kuud, olenevalt sellest, kumb tingimus täitub hiljem, kuid mitte rohkem kui määruse (EL) nr 168/2013 VII lisa A osas asjaomaste sõidukikategooriate puhul nimetatud vastupidavusläbisõit või 5 aastat, olenevalt sellest, kumb täitub esimesena.
2.3. IUPRM kontrolliks võetakse valimisse ainult sõidukid, mis vastavad järgmistele tingimustele:
a)
|
neil on kogunenud piisaval hulgal sõidukikasutusandmeid, et seirefunktsiooni saaks testida.
Seirefunktsioonide puhul, mis peavad vastama seirefunktsiooni toimivusnõuetele ning salvestus- ja esitusnõuetele vastavalt 1. liite punktile 4.6.1, tähendab piisav hulk sõidukikasutusandmeid, et nimetaja vastab allpool sätestatud kriteeriumile. Katsetatava seirefunktsiooni puhul peab nimetaja, nagu see on määratletud 1. liite punktides 4.3 ja 4.5, võrduma vähemalt ühega järgmistest väärtustest:
i)
|
15, kui tegemist on kütuseaurude süsteemi seirefunktsioonide, lisaõhusüsteemi seirefunktsioonide ja selliste seirefunktsioonidega, mis kasutavad nimetajat, mida suurendatakse vastavalt 1. liite punktile 4.3.2 (nt külmkäivituse seirefunktsioon, õhukonditsioneeri seirefunktsioon jms), või
|
ii)
|
5, kui tegemist on tahkete osakeste filtri seirefunktsioonide ja oksüdatsioonikatalüsaatori seirefunktsioonidega, mis kasutavad nimetajat, mida suurendatakse vastavalt 1. liite punktile 4.3.2, või
|
iii)
|
30, kui tegemist on katalüsaatori, hapnikuanduri, heitgaasitagastuse, gaasijaotusfaaside muutmise süsteemi ja kõigi muude komponentide seirefunktsioonidega;
|
|
b)
|
neid ei ole omavoliliselt muudetud, neid pole täiendatud lisavarustusega ega paigaldatud teisendosi, mille tulemusena OBD süsteem ei vastaks enam XII lisa nõuetele.
|
2.3. Kui on tehtud hooldusi, peab nende puhul olema järgitud valmistaja poolt soovitatud hooldusintervalle.
2.4. Sõidukil ei tohi olla ebaotstarbeka kasutamise märke (nt võidusõit, ülekoormus, ebaõige kütus ja muu ebaõige kasutus) ega muid tegureid (näiteks omavolilised muudatused), mis võiksid mõjutada heitmeid. Arvesse võetakse arvutis salvestatud veakoode ja andmeid läbisõidetud kilomeetrite kohta. Sõidukit ei tohi katsetamiseks valida, kui arvutisse salvestatud andmed näitavad, et sõidukit on kasutatud pärast veakoodi salvestamist ega ole suhteliselt kiiresti remonditud.
2.5. Mootor ega sõiduk ei tohi olla ilma loata ulatuslikult remonditud.
3. Parandusmeetmete kava
3.1. Tüübikinnitusasutus nõuab tootjalt mittevastavuse kõrvaldamiseks vajalike parandusmeetmete kava esitamist järgmistel juhtudel.
3.2. Mingile konkreetsele seirefunktsioonile M vastava IUPRM puhul vastab valim, mille suurus on määratud 3. liite punkti 3.3.1 kohaselt, järgmistele statistilistele tingimustele.
Sõidukite puhul, mille sertifitseeritud koefitsient on 1. liite punkti 4.1.4 kohaselt 0,1, ilmneb sõidukitelt kogutud andmetest vähemalt ühe seirefunktsiooni M puhul, et katsevalimi keskmine talitluskoefitsient on alla 0,1 või et vähemalt 66 % puhul valimi sõidukitest on kasutusel oleva seirefunktsiooni talitluskoefitsient alla 0,1.
3.3. Parandusmeetmete kava tuleb esitada tüübikinnitusasutusse hiljemalt 60 tööpäeva jooksul alates punktis 3.1 nimetatud teatamiskuupäevast. Tüübikinnitusasutus teatab 30 tööpäeva jooksul, kas ta on parandusmeetmete kava kinnitanud või kinnitamata jätnud. Kui tootja suudab pädevale tüübikinnitusasutusele veenvalt tõendada, et vajab parandusmeetmete kava koostamisel lisaaega, et uurida nõuetest kõrvalekaldumist, siis antakse ajapikendust.
3.4. Parandusmeetmeid kohaldatakse kõigi sõidukite suhtes, millel tõenäoliselt esineb sama viga. Tehakse kindlaks tüübikinnitusdokumentide muutmise vajadus.
3.5. Tootja esitab kogu parandusmeetmete kavaga seotud kirjavahetuse koopiad, peab registrit toodangu turult tagasivõtmise kohta ning annab olukorrast tüübikinnitusasutusele korrapäraselt aru.
3.6. Parandusmeetmete kava peab sisaldama punktides 3.6.1–3.6.11 ettenähtud nõudeid. Tootja peab andma parandusmeetmete kavale kordumatu tunnusnime või -numbri.
3.6.1. Iga parandusmeetmete kavas sisalduva sõidukitüübi kirjeldus.
3.6.2. Konkreetsete muudatuste, ümberkujunduste, hooldustööde, paranduste, reguleerimiste või muude sõiduki vastavusse viimiseks tehtavate muudatuste kirjeldus, mis sisaldab lühikokkuvõtet andmetest ja tehnilistest uuringutest, mis toetavad tootja otsust vastavusest kõrvalekaldumise parandamiseks võetavate konkreetsete meetmete kohta.
3.6.3. Tootja poolt sõidukiomanike teavitamiseks kasutatava meetodi kirjeldus.
3.6.4. Nõuetekohase hoolduse või kasutamise kirjeldus, mille tootja seab valikukõlblikkuse tingimuseks parandustööde tegemisel parandusmeetmete kava alusel, ning iga sellise tingimuse kehtestamist põhjendav selgitus. Hoolduse või kasutamisega seotud tingimusi võib kehtestada ainult juhul, kui see on tõendatavalt seotud mittevastavuse ja parandusmeetmetega.
3.6.5. Menetluse kirjeldus, mida peavad järgima sõidukiomanikud, kes taotlevad mittevastavuse parandamist. Selles peab kirjas olema kuupäev, millest alates võib parandusmeetmeid võtta, parandustööde tegemise arvestuslik aeg töökojas ja tööde tegemise koht. Parandustööd tehakse kiiresti, mõistliku aja jooksul pärast sõiduki kohaletoimetamist.
3.6.6. Sõidukiomanikule antud andmete koopia.
3.6.7. Süsteemi lühikirjeldus, mida tootja kasutab, et tagada parandustööde tegemiseks vajalike osade või süsteemide piisavad varud. Tuleb teatada aeg, millal osade ja süsteemide varud on piisavad, et võiks alustada meetmete võtmist.
3.6.8. Koopia kõikidest juhenditest, mis saadetakse parandustöid teostatavatele isikutele.
3.6.9. Kavandatavate parandusmeetmete mõju iga parandusmeetmete kava alusel parandatava sõidukitüübi heitkogustele, kütusekulule, juhitavusele ja turvalisusele, kaasa arvatud kõnealuseid järeldusi kinnitavad andmed, tehnilised uuringud jne.
3.6.10. Muu teave, aruanded ja andmed, mida tüübikinnitusasutuse otsusel on vaja parandusmeetmete kava hindamiseks.
3.6.11. Kui parandusmeetmete kava sisaldab sõidukite tagasivõtmist, tuleb tüübikinnitusasutusele esitada sõidukite parandustööde registreerimise viisi kirjeldus. Märgise kasutamise korral esitatakse selle näidis.
3.7. Tootjat võib kohustada tegema asjakohaselt väljatöötatud ning vajalikke katseid osade ja sõidukitega, millele on tehtud kavandatud muudatus, parandus või ümberehitus, et tõendada sellise muudatuse, paranduse või ümberehituse tõhusust.
3.8. Tootja kohustus on pidada registrit kõigi tagasivõetud ja parandatud sõidukite ning kõigi parandustöid teinud töökodade kohta. Tüübikinnitusasutus peab taotluse korral saama andmeid kasutada viie aasta jooksul, arvates parandusmeetmete plaani rakendamisest.
3.9. Parandus- ja/või ümberehitustööd või uute seadmete lisamine kantakse sertifikaadile, mille tootja annab sõiduki omanikule.
5. liide
Pardadiagnostikatüüpkond
1. Sissejuhatus
1.1. Käesolevas liites sätestatakse 3. ja 4. liites nimetatud OBD-tüüpkonna määratlemise põhimõtted.
2. Valikukriteeriumid
Sõidukitüübid, mille alljärgnevalt kirjeldatud näitajad on identsed, loetakse mootori, heitekontrolli ja OBD-süsteemi kombinatsiooni poolest samasse tüüpkonda kuuluvateks.
2.2. Mootor:
—
|
põlemisprotsess (st sädesüüde/survesüüde, kahetaktiline/neljataktiline/rootor),
|
—
|
mootori toite meetod (ühe- või mitmepunktipritse),
|
—
|
kütuse liik (bensiin, diisel, bensiini/etanooli segakütus, diisli/biodiisli segakütus, maagaas/biometaan, veeldatud naftagaas, kahekütuseline bensiin/maagaas/biometaan, kahekütuseline bensiin/maagaas).
|
2.3. Heitekontrollisüsteem:
—
|
katalüüsmuunduri tüüp (nt oksüdatsioonikatalüsaator, kolmiskatalüsaator, eelsoojendusega katalüsaator, valikuline katalüütiline redutseerimine (SCR), muu),
|
—
|
tahkete osakeste püüduri tüüp,
|
—
|
lisaõhu sissepuhe (olemas/puudub);
|
—
|
heitgaasitagastus (olemas/puudub);
|
2.4. OBD-süsteemi osad ja toimimine:
—
|
OBD-süsteemi talitluse seire-, rikete avastamise ja rikketeate juhile edastamise meetodid.
|
“ |
|