(1)

22. juunil 2018 otsustas nõukogu kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artikli 121 lõikega 4, et Rumeenias esineb märkimisväärne kõrvalekalle keskpika perioodi eelarve-eesmärgi – 1 % SKPst saavutamiseks nõutavast kohandamiskavast.

(2)

Kindlaks tehtud märkimisväärse kõrvalekalde tõttu esitas nõukogu 22. juunil 2018 Rumeeniale soovituse (2) võtta vajalikud meetmed tagamaks, et valitsemissektori esmaste netokulude (3) nominaalne kasvumäär ei ületaks 2018. aastal 3,3 %, ja 2019. aastal 5,1 %, mis vastab kummalgi aastal aastasele struktuursele kohandamisele mahus 0,8 % SKPst. Nõukogu soovitas ka, et Rumeenia kasutaks eelarvepuudujäägi vähendamiseks juhuslikku kasumit, eelarve konsolideerimise meetmed peaksid aga tagama valitsemissektori struktuurse eelarvepositsiooni püsiva paranemise majanduskasvu soodustaval viisil. Nõukogu seadis Rumeeniale kõnealuse soovituse järgimiseks võetud meetmetest aruandmise tähtpäevaks 15. oktoobri 2018.

(3)

27.–28. septembril 2018 korraldas komisjon Rumeeniasse kohapealse kontrolli eesmärgil määruse (EÜ) nr 1466/97 artikli -11 lõike 2 kohase tõhustatud kontrollkäigu. Komisjon edastas esialgsed tulemused tähelepanekute esitamiseks Rumeenia ametiasutustele ja esitas need seejärel 21. novembril 2018 nõukogule. Seejärel tulemused avalikustati. Komisjoni aruande kohaselt täidavad Rumeenia ametiasutused 2018. aasta nominaalse eelarvepuudujäägi eesmärki veidi alla 3 % SKPst ning seega ei kavatse nõukogu 22. juuni 2018. aasta soovitust järgida. 2019. aastal kavatseb valitsus vähendada nominaalset eelarvepuudujääki 2,38 %-ni SKPst, ent selleks kasutatavaid meetmeid ei ole veel avalikustatud.

(4)

16. oktoobril 2018 esitasid Rumeenia ametiasutused aruande nõukogu 22. juuni 2018. aasta soovituse järgimiseks võetud meetmete kohta (4). Ametiasutused kordasid aruandes, et nende 2018. aasta eesmärk on jätkuvalt valitsemissektori nominaalne eelarvepuudujääk 2,96 % SKPst. Ametiasutused kavandavad 2019. aastal viia puudujäägi 2,38 %-ni SKPst. Aruandes ei esitata uusi meetmeid 2018. aastaks. 2019. aasta puhul toetub aruanne töötajatele makstavate hüvitiste ning kaupade ja teenuste ostmisega seotud kulude piiramisele, esitamata selle toetuseks siiski piisavalt täpselt kirjeldatud meetmeid, mis oleks vastu võetud või millest oleks vähemalt usutavalt teatatud. Tulude osas märgitakse aruandes juba olemasolevate meetmete kehtivuse pikendamist ja mõningaid maksukuulekuse suurendamisele suunatud meetmeid. Aruandes kajastatud meetmete mõju eelarvele on üldiselt nõukogu 22. juuni 2018. aasta soovituses nõutust väiksem.

(5)

2018. aastal ulatub komisjoni 2018. aasta sügisprognoosi kohaselt valitsemissektori esmaste netokulude kasv 11,3 %-ni, mis on tunduvalt suurem kui kulude kasvu eesmärk 3,3 %. Prognoositakse, et struktuurne eelarvepositsioon püsib 2018. aastal üldiselt stabiilsena tasemel 3,3 % SKPst. Seega osutavad mõlemad näitajad kõrvalekaldele soovitatud kohandusest. Kulude kasvu eesmärk osutab kõrvalekaldele 2,3 % SKPst. Struktuurne eelarvepositsioon kinnitab seda näitu, kuid selle puhul on kõrvalekalle väiksem, 0,8 % SKPst. Struktuurset eelarvepositsiooni mõjutab positiivselt märkimisväärselt kõrgem SKP deflaator ja potentsiaalse SKP kasvu prognoos võrreldes keskpika perioodi keskmisega, mis on kulude kasvu eesmärgi aluseks. Seda mõju tasakaalustab osaliselt avaliku sektori investeeringute suurenemine, mille mõju kulude kasvu eesmärgile on väiksem. Seega kinnitab üldine hindamine suurt kõrvalekallet nõukogu soovitatud kohandamisest.

(6)

Komisjoni 2018. aasta sügisprognoosi alusel ulatub 2019. aasta valitsemissektori nominaalkulude kasv (ilma kaalutlusõigusel põhinevate tulumeetmete ja ühekordsete meetmeteta) 7,5 %-ni, mis on ületab selgelt kulude kasvu eesmärgi 5,1 % (kõrvalekalle soovitatud kohandusest 0,7 % SKPst). Prognoositakse, et struktuurne eelarvepositsioon väheneb 0,1 % võrra SKPst, mistõttu puudujääk suureneb 3,4 %-ni (kõrvalekalle 0,9 % SKPst). Seetõttu, kuna mõlemad näitajad osutavad, et 2019. aastal kaldutakse nõutavast kohandamisest kõrvale sarnase marginaali võrra, kinnitab üldine hindamine kõrvalekallet nõukogu soovitatud kohandamisest.

(7)

Lisaks sellele on komisjoni 2018. aasta sügisprognoosi kohaselt valitsemissektori eelarvepuudujääk 2018. aastal 3,3 % ja 2019. aastal 3,4 %, mis on suurem kui ELi toimimise lepingus sätestatud kontrollväärtus 3 % SKPst.

(8)

Eespool esitatu põhjal järeldatakse, et Rumeenia ei ole nõukogu 22. juuni 2018. aasta soovitusele piisavalt reageerinud. Eelarvekohandus ei suuda tagada, et valitsemissektori esmaste netokulude nominaalne kasvumäär ei ületaks 2018. aastal 3,3 % ja 2019. aastal 5,1 %, mis vastab iga-aastasele struktuursele kohandusele 0,8 % SKPst,