31.5.2018   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 134/10

(1)

Direktiivi 2006/112/EÜ artikli 193 kohaselt on tavaliselt maksuhalduritele käibemaksu tasuma kohustatud maksustatavaid kaubatarneid tegev või teenuseid osutav maksukohustuslane.

(2)

Komisjonis 13. juulil 2017. aastal registreeritud kirjaga taotles Ungari luba sellise meetme kasutuselevõtmiseks, millega tehakse erand direktiivi 2006/112/EÜ artiklist 193 („erimeede“) seoses käibemaksu tasumise eest vastutava isikuga teatavate tarnete puhul, mille on teinud maksukohustuslane, kelle suhtes kohaldatakse likvideerimis- või mis tahes muud menetlust, millega seaduslikult tuvastatakse tema maksejõuetus.

(3)

Vastavalt direktiivi 2006/112/EÜ artikli 395 lõike 2 teisele lõigule edastas komisjon 15.jaanuari 2018. aasta kirjaga Ungari taotluse teistele liikmesriikidele. Komisjon teatas 16. jaanuari 2018. aasta kirjaga Ungarile, et tal on taotluse hindamiseks kogu vajalik teave.

(4)

Ungari väidab, et maksukohustuslased, kelle suhtes on algatatud likvideerimis- või maksejõuetusmenetlus, jätavad sageli tasumisele kuuluva käibemaksu maksuhaldurile maksmata. Samas võib ostja, kes on mahaarvamisõigusega maksukohustuslane, endiselt arvata maha tekkinud käibemaksu, mõjutades seega negatiivselt eelarvet ja rahastades likvideerimist. Ungari on registreerinud ka pettusjuhtumeid, mille puhul väljastavad äriühingud, kelle suhtes on algatatud likvideerimismenetlus, tegutsevatele äriühingutele fiktiivseid arveid, vähendades sellega oluliselt nende tasumisele kuuluvat maksu, kuid puudub tagatis, et sellise arve väljastaja tasumisele kuuluva käibemaksu ära maksaks.

(5)

Direktiivi 2006/112/EÜ artikli 199 lõike 1 punkti g kohaselt võivad liikmesriigid sätestada, et käibemaksu tasumise eest vastutav isik on maksukohustuslane, kellele läheb üle kinnisasi, mille kohtuotsuse alusel võlgnikuks tunnistatu on müünud sundvõõrandamismenetluse käigus („pöördmaksustamine“). Riigieelarvele tekitatava kahju korvamiseks on Ungari taotlenud erandit direktiivi 2006/112/EÜ artiklist 193, et lubada pöördmaksustamise kasutuselevõttu maksejõuetusmenetlusega hõlmatud maksukohustuslaste tehtavate muude selliste tarnete suhtes nagu kapitalikaupade tarned ja 100 000 Ungari forinti suurust turuväärtust ületavate muude kaupade tarned või teenuste osutamine.

(6)

Ungari esitatud teabele tuginedes saab kõnealustel konkreetsetel juhtudel maksukohustuslasest tarne saaja määramisega käibemaksu tasumise eest vastutavaks isikuks lihtsustada käibemaksu kogumist ning hoida ära maksudest kõrvalehoidumist ja maksustamise vältimist. Ungari on seisukohal, et erimeetme kasutuselevõtuga saab piirata riigi maksutuludele kahju tekitamist ning luua täiendavaid tulusid.

(7)

Seetõttu tuleks Ungaril lubada kohaldada pöördmaksustamist nende kapitalikaupade tarnete ja 100 000 Ungari forinti suuruste turuväärtust ületavate muude kaupade tarnete või teenuste osutamise suhtes, mille on teinud maksukohustuslane, kelle suhtes kohaldatakse likvideerimis- või mis tahes muud menetlust, millega seaduslikult tuvastatakse tema maksejõuetus.

(8)

Erimeede peaks olema ajaliselt piiratud.

(9)

Erimeetme kohaldamisala ja uudsust arvesse võttes on oluline hinnata selle mõju. Seega juhul, kui Ungari peab vajalikuks kohaldada erimeedet kauem kui 2021. aastani, peaks ta esitama komisjonile hiljemalt 31. detsembriks 2020 aruande koos erimeetme kohaldamise ülevaate ning pikendamistaotlusega.

(10)

Erimeetme kohaldamine ei mõjuta oluliselt lõpptarbimise etapis kogutava maksutulu kogusummat ega mõjuta ebasoodsalt käibemaksust tulenevaid liidu omavahendeid,

a)

kapitalikaupade tarned, mida teeb maksukohustuslane, kelle suhtes kohaldatakse likvideerimis- või mis tahes muud menetlust, millega seaduslikult tuvastatakse tema maksejõuetus;

b)

tarnimise ajal 100 000 Ungari forinti suurust turuväärtust ületavate muude kaupade tarnimine või teenuste osutamine sellise maksukohustuslase poolt, kelle suhtes kohaldatakse likvideerimis- või mis tahes muud menetlust, millega seaduslikult tuvastatakse tema maksejõuetus.