28.11.2017   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 312/86

(1)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 (2) artikli 169 lõike 3 kohaselt võib kulukohustustega sidumata assigneeringud, mis on seotud määruse (EÜ) nr 1306/2013 artikli 4 lõikes 1 kohaste Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondi (EAGF) rahastatud meetmetega, üle kanda järgmisse eelarveaastasse. Ülekandmine peab jääma 2 % piiresse esialgsetest assigneeringutest ning ei tohi ületada summat, mille võrra eelmisel eelarveaastal otsetoetusi kohandati vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1307/2013 (3) artiklile 8. Seega võidakse teha täiendav makse lõplikele toetusesaajatele, kelle suhtes kohandamist kohaldati.

(2)

Määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 26 lõike 5 kohaselt ja erandina määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artikli 169 lõikest 3 peavad liikmesriigid maksma tagasi määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artikli 169 lõikes 3 osutatud assigneeringud, mis kanti üle lõplikele toetusesaajatele, kelle suhtes kohaldati kohandamise määra eelarveaastal, millesse assigneeringud üle kanti. Nimetatud tagasimakset lõplikele toetusesaajatele kohaldatakse üksnes nendes liikmesriikides, kus eelmisel eelarveaastal kohaldati finantsdistsipliini (4).

(3)

Vastavalt määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 26 lõikele 7 tuleb ülekantavate summade kindlaksmääramisel arvesse võtta kõnealuse määruse artiklis 25 osutatud põllumajandussektori kriisireservi summasid, mida ei ole eelarveaasta lõpuks kriisimeetmete jaoks kättesaadavaks tehtud.

(4)

Komisjoni rakendusmääruse (EL) 2016/1948 (5) artikli 1 lõike 1 kohaselt kohaldatakse finantsdistsipliini 2016. kalendriaasta otsetoetuste suhtes, et luua kriisireserv suurusega 450,5 miljonit eurot. 2017. eelarveaastal ei ole seda kriisireservi kasutatud.

(5)

Selle tagamiseks, et finantsdistsipliini kohaldamise tulemusena kasutamata jäänud assigneeringute tagasimaksmine lõplikele toetusesaajatele oleks proportsionaalne finantsdistsipliini kohandamise summaga, on asjakohane, et komisjon määrab kindlaks summad, mida liikmesriigid saavad tagasimakseteks kasutada. Rumeenia puhul ei ole üksikasjalikus kuludeklaratsioonis täielikult arvesse võetud 2 000 euro suurust künnist, mida kohaldatakse finantsdistsipliini suhtes vastavalt määruse (EL) nr1307/2013 artikli 8 lõikele 1. Usaldusväärse finantsjuhtimise eesmärgil ei tuleks seepärast praeguses etapis Rumeeniale kättesaadavaks teha ühtegi summat, mis on tagasimakseteks ette nähtud.

(6)

Et liikmesriigid ei peaks tagasimaksmisel tegema täiendavat makset, tuleb käesolevat määrust kohaldada alates 1. detsembrist 2017. Järelikult on käesoleva määrusega kindlaks määratud summad lõplikud ning neid kohaldatakse, ilma et see piiraks vähenduste kohaldamist määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 41 alusel, mis tahes muude korrektsioonide suhtes, mida võetakse arvesse igakuist makset käsitlevas otsuses liikmesriikide makseasutuste poolt kantud kulude hüvitamiseks 2017. aasta oktoobri eest kooskõlas määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 18 lõikega 3, ning kõnealuse määruse artikli 18 lõike 4 kohaste mahaarvamiste või lisamaksete või mis tahes otsuste suhtes, mis tehakse raamatupidamise aruande kontrollimise ja heakskiitmise menetluse käigus.

(7)

Määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artikli 169 lõike 3 kohaselt võib kulukohustustega sidumata assigneeringuid kanda üle üksnes järgmisse eelarveaastasse. Seepärast on asjakohane, et komisjon määrab määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 26 lõike 5 kohase tagasimaksmise puhul liikmesriikide kulude toetuskõlblikkuse kuupäevad, võttes arvesse kõnealuse määruse artiklis 39 määratletud põllumajanduslikku eelarveaastat.

(8)

Kuna andmete avaldamisest assigneeringute kasutamise kohta ajavahemikul 16. oktoobrist 2016 kuni 15. oktoobrini 2017 EAGFi 2017. aasta eelarve selles osas, mida täidetakse koostöös liikmesriikidega, jääb väga vähe aega kuupäevani, millal käesolevat määrust tuleks kohaldama hakata, s.o 1. detsembrini 2017, peaks käesolev määrus jõustuma selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise kuupäeval,