1. liide

Mobiilne heitemõõtmissüsteem (PEMS)

1.   PEMS sisaldab järgmisi mõõteseadmeid:

a)	gaasianalüsaator 2. liite punkti 1 esimeses lõigus toodud gaasiliste saasteainete heite kontsentratsioonide mõõtmiseks;

b)	heitgaasivoolumõõtur (EFM), mis põhineb keskmistava Pitot' toru põhimõttel või samaväärsel põhimõttel;

c)	andurid, millega mõõdetakse ümbritseva õhu temperatuuri ja rõhku;

d)	muud mõõteseadmed, mis on nõutavad kasutusaegse seirekatse puhul;

PEMS sisaldab ka:

a)	ülekandetoru eraldatud proovide edastamiseks proovivõtturist gaasianalüsaatoritesse ning ka proovivõtturit;

b)	andmeregistraatorit elektroonilisest juhtarvutist kogutud andmete salvestamiseks;

c)	PEMS võib sisaldada GPSi.

2.   Nõuded mõõteseadmetele

2.1.   Mõõteseadmed peavad vastama tehnilisi ja üldnõudeid käsitleva delegeeritud määruse (EL) 2017/654 VI lisa punktis 8.1 esitatud kalibreerimist ja talitluskontrolle käsitlevatele nõuetele. Erilist tähelepanu pööratakse järgmistele toimingutele:

a)	PEMSi vaakumi poole lekke kontrollimine vastavalt tehnilisi ja üldnõudeid käsitleva delegeeritud määruse (EL) 2017/654 VI lisa punktile 8.1.8.7;

b)	gaasianalüsaatori näidu ning andmete ajakohastamise ja registreerimise kontrollimine vastavalt tehnilisi ja üldnõudeid käsitleva delegeeritud määruse (EL) 2017/654 VI lisa punktile 8.1.6.

2.1.2.   Mõõteseadmed peavad vastama tehnilisi ja üldnõudeid käsitleva delegeeritud määruse (EL) 2017/654 VI lisa punktis 9.4 sätestatud spetsifikatsioonidele.

2.1.3.   Mõõteseadmete kalibreerimiseks kasutatavad analüütilised gaasid peavad vastama tehnilisi ja üldnõudeid käsitleva delegeeritud määruse (EL) 2017/654 VI lisa punktis 9.5.1 sätestatud nõuetele.

2.2.   Nõuded ülekandetorule ja proovivõtturile

2.2.1.   Ülekandetoru peab vastama tehnilisi ja üldnõudeid käsitleva delegeeritud määruse (EL) 2017/654 VI lisa punktis 9.3.1.2 sätestatud nõuetele.

2.2.2.   Proovivõttur peab vastama tehnilisi ja üldnõudeid käsitleva delegeeritud määruse (EL) 2017/654 VI lisa punktis 9.3.1.1 sätestatud nõuetele.

2. liide

Katsemenetlus kasutusaegseks seireks PEMS-i abil

1.   Katseparameetrid

Gaasiliste saasteainete heited, mida kasutusaegse seirekatse ajal mõõdetakse ja registreeritakse, on järgmised: süsinikmonooksiid (CO), süsivesinike koguheide (HC) ja lämmastikoksiidid (NOx). Lisaks mõõdetakse 5. liites kirjeldatud arvutuste tegemiseks süsinikdioksiidi (CO2) kogust.

Kasutusaegse seirekatse ajal mõõdetakse ja registreeritakse tabelis esitatud parameetreid.

Tabel

Katseparameetrid

Parameeter	Ühik	Allikas
HC kontsentratsioon (1)	ppm	Gaasianalüsaator
CO kontsentratsioon (1)	ppm	Gaasianalüsaator
NOx kontsentratsioon (1)	ppm	Gaasianalüsaator
CO2 kontsentratsioon (1)	ppm	Gaasianalüsaator
Heitgaasi massivooluhulk (2)	kg/h	Heitgaasivoolumõõtur
Heitgaasi temperatuur	°K	Heitgaasivoolumõõtur või mootori juhtplokk või andur
Ümbritseva õhu temperatuur (3)	°K	Andur
Ümbritseva õhu rõhk	kPa	Andur
Suhteline niiskus	%	Andur
Mootori pöördemoment (4)	Nm	Elektrooniline juhtarvuti või andur
Mootori pöörlemissagedus	p/min	Elektrooniline juhtarvuti või andur
Mootori kütusevool	g/s	Elektrooniline juhtarvuti või andur
Mootori jahutusvedeliku temperatuur	°K	Elektrooniline juhtarvuti või andur
Mootori sisselaskeõhu temperatuur (3)	°K	Elektrooniline juhtarvuti või andur
Väljaspool teid kasutatavate liikurmasinate laius-	kraad	GPS (valikuline)
Väljaspool teid kasutatavate liikurmasinate pikkus-	kraad	GPS (valikuline)

2.   Katse minimaalne kestus

Katse kestus, mis hõlmab kõiki talitlustsükleid ja sisaldab üksnes kehtivaid andmeid, peab olema piisavalt pikk, et teha viie- kuni seitsmekordne NRTC jooksul tehtav töö või saavutada viie- kuni seitsmekordne CO2 võrdlusmass kg/tsükli kohta NRTC tsüklis.

3.   Väljaspool teid kasutatavate liikurmasinate ettevalmistamine

Väljaspool teid kasutatavate liikurmasinate ettevalmistamine peab hõlmama vähemalt järgmist:

a)	mootori kontroll: tuvastatud probleemid tuleb pärast nende lahendamist registreerida ja esitada tüübikinnitusasutusele;

b)	vajaduse korral õli, kütuse ja reagendi vahetamine;

c)	elektroonilise juhtarvuti andmevoo teabe kättesaadavuse tõendamine vastavalt 7. liite punktis 2 sätestatud nõuetele.

4.   Mobiilse heitemõõtmissüsteemi paigaldamine

4.1.   Mobiilse heitemõõtmissüsteemi paigaldamine ei tohi mõjutada väljaspool teid kasutatavate liikurmasinate gaasiliste saasteainete heidet ega talitlust.

Igal juhul tuleb paigaldamisel täita kohalikke ohutuseeskirju ja kindlustusnõudeid ning järgida mobiilse heitemõõtmissüsteemi, mõõteseadmete, ülekandetoru ja proovivõtturi valmistaja juhiseid.

4.2.   Elektritoide

Mobiilset heitemõõtmissüsteemi varustab elektriga väline toiteallikas.

4.2.1.   Kui tootja tõendab tüübikinnitusasutusele, et punkti 4.2 ei ole võimalik täita, võib kasutada allikat, mis saab katse ajal energiat (otseselt või kaudselt) mootorist.

4.2.2.   Sel juhul ei tohi mobiilse heitemõõtmissüsteemi tippvõimsustarve olla suurem kui 1 % mootori maksimumvõimsusest ning tuleb võtta täiendavad meetmed aku liigse tühjenemise vältimiseks, kui mootor ei tööta või töötab tühikäigul.

4.3.   Mõõteseadmed, v.a EFM

Nii palju kui võimalik tuleb mõõteseadmed (v.a EFM) paigaldada kohta, kus on minimaalne (minimaalsed):

a)	ümbritseva õhu temperatuuri muutused;

b)	ümbritseva rõhu muutused;

c)	elektromagnetiline kiirgus;

d)	mehaanilised šokid ja vibratsioon;

e)	välisõhus sisalduvad süsivesinikud – kui kasutatakse FID-analüsaatorit, mis kasutab ümbritsevat õhku FID-põleti õhuna.

4.4.   Heitgaasivoolumõõtur (EFM)

Heitgaasivoolumõõturi paigaldamine ei tohi suurendada vasturõhku üle tootja soovitatud väärtuse.

4.4.1.   Heitgaasivoolumõõtur paigaldatakse väljaspool teid kasutatava liikurmasina summutitoru külge. Heitgaasivoolumõõturi andur paigutatakse kahe sirge torulõigu vahele, mille pikkus peab olema EFMi läbimõõdust vähemalt kaks korda suurem (üles- ja allavoolu).

4.4.2.   Heitgaasivoolumõõtur paigaldatakse pärast väljaspool teid kasutatava liikurmasina summutit, et vähendada heitgaasi pulseerimise mõju mõõtesignaalidele.

4.5.   Ülekandetoru ja proovivõttur

Ülekandetoru tuleb ühenduskohtades (proovivõttur ja mõõteseadmete tagaosa) nõuetekohaselt soojustada.

4.5.1.   Ülekandetoru pikkuse muutmisel tuleb kontrollida ülekandeaegu ja neid vajaduse korral korrigeerida.

4.5.2.   Ülekandetoru ja proovivõttur paigaldatakse vastavalt tehnilisi ja üldnõudeid käsitleva delegeeritud määruse (EL) 2017/654 VI lisa punkti 9.3 nõuetele.

4.6.   Andmeregistraator

Andmeregistraator ühendatakse mootori elektroonilise juhtarvutiga 7. liite tabelis 1 esitatud mootori parameetrite ja vajaduse korral 7. liite tabelis 2 esitatud mootori parameetrite registreerimiseks.

4.7.   GPS (vajaduse korral)

Antenn tuleks paigaldada võimalikult kõrgele, et võimalikud kasutuse ajal tekkivad takistused ei tekitaks häireid.

5.   Kasutusaegsele seirekatsele eelnevad menetlused

5.1.   Ümbritseva õhu temperatuuri mõõtmine

Ümbritseva õhu temperatuuri mõõdetakse katse alguses ja ka katse lõpus väljaspool teid kasutatavast liikurmasinast mõistlikul kaugusel. Lubatud on kasutada CAN-signaali sisselaskeõhu temperatuuri puhul (mootori tajutav temperatuur).

Kui sisselaskeõhu temperatuuri andurit kasutatakse ümbritseva õhu temperatuuri hindamiseks, peab registreeritud ümbritseva õhu temperatuur olema sisselaskeõhu temperatuur, mida on korrigeeritud tootja ette nähtud ümbritseva õhu ja sisselaskeõhu temperatuuri vahelise nominaalse nihkega.

5.2.   Mõõteseadmete käivitamine ja stabiliseerimine

Mõõteseadmed soojendatakse ja stabiliseeritakse vastavalt mõõteseadme / mobiilse heitemõõtmissüsteemi valmistaja juhistele, kuni rõhud, temperatuurid ja vooluhulgad on saavutanud oma seadistuspunktid.

5.3.   Ülekandetoru puhastamine ja soojendamine

Süsteemi saastumise vältimiseks tuleb ülekandetoru vastavalt ülekandetoru / mobiilse heitemõõtmissüsteemi valmistaja juhistele enne proovivõtu algust puhastada.

Ülekandetoru kuumutatakse temperatuurini 190 °C (+/– 10 °C) enne katse alustamist, et vältida külmade kohtade teket, mille tagajärjel võib proov kondenseerunud süsivesinike tõttu saastuda.

5.4.   Gaasianalüsaatorite kontrollimine ja kalibreerimine

Gaasianalüsaatorite nullpunkti ja mõõteulatuse kalibreerimine ja lineaarsuse kontroll tuleb teostada 1. liite punktis 2.1.3 toodud analüütiliste gaasidega.

5.5.   Heitgaasivoolumõõturi puhastamine

Heitgaasivoolumõõturit tuleb puhastada rõhuandurite ühenduskohtade juures vastavalt mobiilse heitemõõtmissüsteemi või heitgaasivoolumõõturi valmistaja juhistele. Selle käigus eemaldatakse survevoolikutest ning nendega ühendatud läbivoolutoru rõhumõõteportidest kondensaadi ja diisliosakesed.

6.   Kasutusaegse seirekatse andmete registreerimine

6.1.   Enne kasutusaegset seirekatset

Gaasiliste saasteainete heiteproovide võtmine, heitgaasi parameetrite mõõtmine ning mootori ja ümbritseva keskkonna andmete registreerimine peavad algama enne mootori käivitamist.

6.2.   Kasutusaegse seirekatse ajal

Gaasiliste saasteainete heiteproovide võtmine, heitgaasi parameetrite mõõtmine ning mootori ja ümbritseva keskkonna andmete registreerimine peavad jätkuma mootori kogu tavapärase töötamisaja jooksul.

Mootori võib seisma jätta ja käivitada, kuid gaasiliste saasteainete heiteproovide võtmine, heitgaasi parameetrite mõõtmine ning mootori ja ümbritseva keskkonna andmete registreerimine peavad jätkuma kogu kasutusaegse seirekatse jooksul.

6.3.   Pärast kasutusaegset seirekatset

Kasutusaegse seirekatse lõppedes jäetakse piisavalt aega, kuni möödub mõõteseadmete ja andmeregistraatori reageerimisaeg. Mootori võib seisata enne või pärast andmete registreerimise lõppemist.

6.4.   Kehtivad mõõdetud andmed gaasiliste saasteainete heitearvutuse jaoks

Kehtivad mõõdetud andmed gaasiliste saasteainete heitearvutuste jaoks tuleb määrata 4. liite kohaselt. Nende arvutuste suhtes kohaldatakse punkti 6.4.2.

6.4.1.   4. liite punkti 2.2.2 kohasele pikaajalisele mittetöötamissündmusele järgneva stardifaasi kestuse kindlaksmääramiseks mõõdetakse heitgaasi temperatuuri talitlustsükli ajal 30 cm kaugusel NOx vähendamiseks kasutatava järeltöötlussüsteemi väljalaskeavast.

6.4.2.   Külmkäivitusandmed

Mõõdetud gaasiliste saasteainete heiteandmed külmkäivituse ajal tuleb gaasiliste saasteainete heitearvutustest välja jätta.

Kehtivaid mõõdetud andmeid gaasiliste saasteainete heitearvutuste jaoks hakatakse hindama, kui mootori jahutusvedeliku temperatuur tõuseb esimest korda tasemele 343 K (70 °C) või kui mootori jahutusvedeliku temperatuur stabiliseerub viieminutilise perioodi jooksul vahemikus +/– 2 K, sõltuvalt sellest, kumb juhtub enne; igal juhul algab see hiljemalt 20 minutit pärast mootori käivitamist.

7.   Gaasianalüsaatorite kontrollimine

7.1.   Nullpunkti seadistuse perioodiline kontrollimine talitlustsükli ajal

Kasutusaegse seirekatse ajal tuleb vähemalt iga kahe tunni järel kontrollida gaasianalüsaatorite nullpunkti seadistust.

7.2.   Nullpunkti seadistuse perioodiline korrigeerimine kasutusaegse seirekatse ajal

Punkti 7.1 kohaselt teostatud kontrollide käigus saadud tulemusi võib kasutada nullitriivi korrigeerimiseks.

7.3.   Triivi kontrollimine pärast katse teostamist

Triivi kontrollimine viiakse läbi üksnes siis, kui nullväärtuse triivi ei korrigeeritud kasutusaegse seirekatse ajal vastavalt punktile 7.2.

7.3.1.   Gaasianalüsaatoritel tuleb hiljemalt 30 minutit pärast kasutusaegse seirekatse lõppemist seadistada nullpunkt ja mõõteulatus, et kontrollida nende triivi võrreldes katse-eelsete tulemustega.

7.3.2.   Gaasianalüsaatorite nullpunkti seadistuse, mõõteulatuse ja lineaarsuse kontrollid tuleb teostada vastavalt punktile 5.4.

8.   Mootoririke

8.1.   Kui rike esineb talitlustsükli ajal ja pardadiagnostikasüsteem teavitab väljaspool teid kasutatava liikurmasina käitajat sellest selgelt visuaalse hoiatuse, testteate või muu indikaatori kaudu, tunnistatakse kasutusaegne seirekatse kehtetuks.

8.2.   Kõik rikked tuleb kõrvaldada enne kasutusaegse seirekatse jätkamist.

---

(1)  Mõõdetud või korrigeeritud niiskel alusel

(2)  Kasutatakse heitgaasi massivooluhulga otsest mõõtmist, välja arvatud juhul, kui kehtib üks järgmistest:

a)	väljaspool teid kasutatavale liikurmasinale paigaldatud heitgaasisüsteem lahjendab heitgaasi õhuga heitgaasivoolumõõturi võimalikust paigalduskohast ülesvoolu. Sel juhul tuleb võtta heitgaasiproov lahjenduspunktist ülesvoolu; või

b)	väljaspool teid kasutatavale liikurmasinale paigaldatud heitgaasisüsteem suunab osa heitgaasist väljaspool teid kasutatava liikurmasina muusse ossa (nt soojendamiseks) heitgaasivoolumõõturi võimalikust paigalduskohast ülesvoolu.

Sel juhul, kui tootja suudab tüübikinnitusasutusele esitada kindlaid tõendeid elektroonilise juhtarvutiga hinnatud kütuse massivooluhulga ja mootori katsestendil mõõdetud kütuse massivooluhulga vahelise korrelatsiooni kohta, võib heitgaasivoolumõõturi välja jätta ja kasutada kaudset heitgaasi vooluhulga mõõtmist (kütuse ja sisselaskeõhu vooluhulga või kütuse vooluhulga ja süsinikubilansi põhjal).

(3)  Kasutage ümbritseva õhu temperatuuri sensorit või sisselaskeõhu temperatuuri sensorit Sisselaskeõhu temperatuuri anduri kasutamine peab vastama punkti 5.1 teises lõigus sätestatud nõuetele.

(4)  Registreeritav väärtus on kas a) kasulik pöördemoment või b) kasulik pöördemoment, mis arvutatakse mootori tegeliku osamomendi, hõõrdemomendi ja momendi väärtuste põhjal vastavalt 7. liite punktis 2.1.1 sätestatud standarditele.

Kasuliku pöördemomendi aluseks on mootori korrigeerimata kasulik pöördemoment, mille puhul on arvesse võetud ka heitekatse jaoks paigaldatavaid seadmeid ja tarvikuid vastavalt tehnilisi ja üldnõudeid käsitleva delegeeritud määruse (EL) 2017/654 VI lisa 2. liitele.

3. liide

Andmete eeltöötlemine gaasiliste saasteainete heitearvutuste jaoks

1.   Mõisted

1.2.   Käesolevas liites kasutatakse järgmiseid mõisteid:

1.2.1.   „nullnäit“– keskmine näit koos müraga nullgaasi puhul vähemalt 30 sekundi jooksul;

1.2.2.   „võrdlusnäit“– keskmine näit koos müraga võrdlusgaasi puhul vähemalt 30 sekundi jooksul.

2.   Korrigeerimine triivi suhtes

2.1.   Suurim lubatud triiv

Null- ja võrdlusnäidu triiv peab olema alla 2 % skaala maksimaalnäidust kõige madalamas kasutatud mõõtepiirkonnas.

a)	Kui triivi erinevus katse-eelsete ja katsejärgsete tulemuste vahel on alla 2 %, siis võib määratud kontsentratsioone kasutada korrigeerimata või võib neid korrigeerida triivi suhtes punkti 2.2 kohaselt.

b)	Kui triivi erinevus katse-eelsete ja katsejärgsete tulemuste vahel on 2 % või suurem, siis tuleb määratud kontsentratsioone korrigeerida triivi suhtes punkti 2.2 kohaselt. Kui korrigeerimist ei tehta, tunnistatakse katse kehtetuks.

2.2.   Korrigeerimine triivi suhtes

Triivi suhtes korrigeeritud kontsentratsiooniväärtus arvutatakse tehnilisi ja üldnõudeid käsitleva delegeeritud määruse (EL) 2017/654 VII lisa punktis 2.1 või 3.5 sätestatud nõuete kohaselt.

Erinevus pidurdamisega seotud gaasiliste saasteainete korrigeerimata ja korrigeeritud heite väärtuste vahel peab jääma vahemikku ± 6 % gaasiliste saasteainete pidurdamisega seotud korrigeerimata heite väärtustest. Kui triiv on suurem kui 6 %, tunnistatakse katse kehtetuks.

Kui kasutatakse korrigeerimist triivi suhtes, tuleb gaasiliste saasteainete heite aruandluses kasutada gaasiliste saasteainete heite puhul üksnes triivi suhtes korrigeeritud tulemusi.

3.   Ajaline vastavus

Gaasiliste saasteainete heite arvutamisel erinevate signaalide vahelisest ajalisest mahajäämusest tuleneva nihke minimeerimiseks tuleb gaasiliste saasteainete heite arvutamiseks vajalikud andmed viia ajalisse vastavusse vastavalt punktides 3.1–3.4 sätestatud nõuetele.

3.1.   Gaasianalüsaatorite andmed

Gaasianalüsaatorite andmed tuleb nõuetekohaselt ajalisse vastavusse viia vastavalt tehnilisi ja üldnõudeid käsitleva delegeeritud määruse (EL) 2017/654 VII lisa punktis 8.1.5.3 sätestatud nõuetele.

3.2.   Gaasianalüsaatorid ja heitgaasivoolumõõturi (EFM) andmed

Gaasianalüsaatorite andmed tuleb nõuetekohaselt viia vastavusse heitgaasivoolumõõturi andmetega punktis 3.4 sätestatud korras.

3.3.   Mobiilse heitemõõtmissüsteemi ja mootori andmed

Mobiilse heitemõõtmissüsteemi (gaasianalüsaatorid ja EFM) andmed tuleb nõuetekohaselt viia vastavusse mootori elektroonilise juhtarvuti andmetega punktis 3.4 sätestatud korras.

3.4.   Menetlus mobiilse heitemõõtmissüsteemi andmete paremaks ajalisse vastavusse viimiseks

Tabelis 1 loetletud katseparameetrid jagatakse kolme eri kategooriasse:

1. kategooria: gaasianalüsaatorid (HC, CO, CO2, NOx kontsentratsioonid);

2. kategooria: heitgaasivoolumõõtur (heitgaasi massivooluhulk ja heitgaasi temperatuur);

3. kategooria: mootor (pöördemoment, kiirus, temperatuurid, kütusekulu elektroonilise juhtarvuti andmetel).

Iga kategooria ajalist vastavust kahe teise kategooriaga kontrollitakse kahe katseparameetrite kogumi vahelise suurima korrelatsioonikordaja leidmise teel. Kategooria kõiki katseparameetreid nihutatakse, et maksimeerida korrelatsioonitegurit. Korrelatsioonikordaja arvutamiseks kasutatakse järgmisi katseparameetreid:

a)	1. ja 2. kategooria (gaasianalüsaatorite ja heitgaasivoolumõõturi andmed) 3. kategooriaga (mootori andmed): elektroonilise juhtarvuti alusel;

b)	1. kategooria ja 2. kategooriaga: CO2 kontsentratsioon ja heitgaasi massivooluhulk;

c)	2. kategooria ja 3. kategooriaga: CO2 kontsentratsioon ja mootori kütusevool.

4.   Andmete järjepidevuse kontroll

4.1.   Gaasianalüsaatorid ja heitgaasivoolumõõturi andmed

Andmete järjepidevust (heitgaasivoolumõõturi mõõdetud heitgaasi massivooluhulk ja gaasi kontsentratsioonid) kontrollitakse elektroonilises juhtarvutis mõõdetud mootori kütusevoolu ning tehnilisi ja üldnõudeid käsitleva delegeeritud määruse (EL) 2017/654 VII lisa punktis 2.1.6.4 osutatud menetluse alusel arvutatud mootori kütusevoolu korrelatsiooni abil.

Kütuse vooluhulga mõõdetud ja arvutatud väärtuste kohta tuleb teostada lineaarne regressioonanalüüs. Kasutatakse vähimruutude meetodit järgmise kõige sobivama võrrandiga:

y = mx + b

kus:

—	y on arvutatud kütuse vooluhulk [g/s];

—	m on regressioonisirge tõus;

—	x on mõõdetud kütuse vooluhulk [g/s];

—	b on regressioonisirge vabaliige y.

Tõus (m) ja determinatsioonikordaja (r2) arvutatakse iga regressioonisirge jaoks eraldi. Kõnealust analüüsi soovitatakse teha vahemikus 15 % maksimaalsest väärtusest kuni maksimaalse väärtuseni, sagedusel 1 Hz või kõrgem. Katse kehtimiseks tuleb hinnata kaht järgmist kriteeriumi.

Tabel

Lubatud hälbed

Regressioonisirge tõus, m	0,9 kuni 1,1 – soovitatav
Determinatsioonikordaja r2	min 0,90 – soovitatav

4.2.   Elektroonilise juhtarvuti andmed pöördemomendi kohta

Elektroonilisest juhtarvutist saadavate pöördemomendi andmete järjepidevuse kontrollimiseks võrreldakse elektroonilise juhtarvuti pöördemomendi maksimaalseid väärtusi (vajaduse korral) erinevatel mootori kiirustel mootori täiskoormusel pöörlemiskiiruse ametliku kõvera vastavate väärtustega vastavalt 6. liitele.

4.3.   Kütusekulu pidurdamisel

Kütusekulu pidurdamisel kontrollitakse järgmiselt:

a)	gaasiliste saasteainete heiteandmete (gaasianalüsaatori kontsentratsioonid ja heite massivooluhulga andmed) põhjal arvutatakse kütusekulu vastavalt tehnilisi ja üldnõudeid käsitleva delegeeritud määruse (EL) 2017/654 VII punktis 2.1.6.4 osutatud menetlusele;

b)	arvutatakse töö, kasutades elektroonilise juhtarvuti andmeid (mootori pöördemoment ja pöörlemissagedus).

4.4.   Ümbritseva õhu rõhk

Ümbritseva õhu rõhku võrreldakse GPSi andmetes osutatud kõrguse näitajaga, kui on olemas.

4.5.   Tüübikinnitusasutus võib tunnistada katse kehtetuks, kui ta pole rahul andmete järjepidevuse kontrolli tulemustega.

5.   Ümberarvutus kuivalt niiskele gaasile

Kui kontsentratsiooni mõõdetakse kuival alusel, siis arvutatakse see ümber niiskele alusele vastavalt tehnilisi ja üldnõudeid käsitleva delegeeritud määruse (EL) 2017/654 VII punktile 2 või 3.

6.   NOX korrigeerimine niiskuse ja temperatuuri suhtes

Gaasianalüsaatoritega mõõdetud NOx kontsentratsioone ei korrigeerita ümbritseva õhu temperatuuri ja niiskuse suhtes.

4. liide

Algoritm kehtivate sündmuste kindlaksmääramiseks kasutusaegse seire ajal

1.   Üldsätted

1.1.   Käesoleva liite kohaldamisel tähendab „sündmus“ kasutusaegse seirekatse ajal mõõdetud andmeid gaasiliste saasteainete heitearvutuste jaoks, mis on saadud andmevõtuperioodiga võrdse aja juurdekasvuga Δt.

1.2.   Käesolevas liites sätestatud metodoloogia põhineb töötamise ja mittetöötamise sündmuse mõistel.

1.3.   Sündmust, mida peetakse käesoleva liite kohaselt mittetöötamise sündmuseks, ei peeta töö või CO2 massi ning 5. liite punktis 2 toodud keskmistamisakende gaasiliste saasteainete heite ja vastavustegurite arvutamisel kehtivaks. Arvutamisel kasutatakse üksnes töötamise sündmusi.

1.4.   Mittetöötamise sündmused tuleb liigitada lühiajalisteks mittetöötamise sündmusteks (≤ D2) ja pikaajalisteks mittetöötamise sündmusteks (> D2) (vt D2 väärtust tabelist).

2.   Mittetöötamise sündmuste kindlaksmääramise menetlus

2.1.   Järgmisi sündmusi peetakse mittetöötamise sündmusteks:

2.1.1.

sündmused, kui mootori võimsus jääb alla 10 % mootori maksimaalsest kasulikust võimsusest;

2.1.2.

sündmused, mis vastavad 2. liite punktis 6.4.2 toodud mootorisüsteemi külmadele tingimustele (külmkäivitus);

2.1.3.

sellistes ümbritseva keskkonna tingimustes registreeritud sündmused, mis ei vasta käesoleva liite punktis 3.3 sätestatud nõuetele;

2.1.4.

sündmused, mis on registreeritud mõõteseadmete perioodiliste kontrollide ajal.

2.2.   Tehakse järgmised täiendavad sammud:

2.2.1.

mittetöötamise sündmusi, mis on lühemad kui D0, peetakse töötamise sündmusteks ja liidetakse lähedalasuvatele töötamise sündmustele (vt D0 väärtusi tabelist);

2.2.2.

pikaajalistele mittetöötamise sündmustele (> D2) järgnevat stardifaasi peetakse samuti mittetöötamise sündmuseks seni, kuni heitgaasi temperatuur saavutab 523 K. Kui heitgaas ei saavuta temperatuuri 523 K D3 minuti jooksul, peetakse kõiki D3-le järgnevaid sündmusi töötamise sündmusteks (vt D3 väärtusi tabelist).

2.2.3.

Kõikide mittetöötamise sündmuste puhul peetakse sündmuse esimesi D1 minuteid töötamise sündmuseks (vt D1 väärtusi tabelist).

3.   „Masina töö“ tähistamise algoritm

3.1.   1. etapp

Tehke kindlaks ning jagage töötamise ja mittetöötamise sündmusteks.

3.1.1.   Määratlege töötamise ja mittetöötamise sündmused punkti 2 kohaselt.

3.1.2.   Arvutage mittetöötamise sündmuste kestus.

3.1.3.   Tähistage D0-st lühemad mittetöötamise sündmused töötamise sündmustena (vt D0 väärtusi tabelist).

3.1.4.   Arvutage ülejäänud mittetöötamise sündmuste kestus.

3.2.   2. etapp

Liitke lühiajalised töötamise sündmused (≤ D2) mittetöötamise sündmustega.

3.2.1.   Liitke D0-st lühemad töötamise sündmused lähedalasuvate mittetöötamise sündmustega, mis kestavad kauem kui D1.

3.3.   3. etapp

Jätke välja pikaajalistele mittetöötamise sündmustele järgnevad töötamise sündmused (stardifaas).

3.3.1.   Pidage mittetöötamise sündmusteks neid pikaajalistele (> D2) mittetöötamise sündmustele järgnevaid sündmuseid seni, kuni heitgaas saavutab temperatuuri 523 K või kuni D3 minutit on kulunud (vt D3 väärtusi tabelist, olenevalt sellest, kumb leiab aset esimesena.

3.4.   4. etapp

Lisage töötamise sündmustele järgnevad mittetöötamise sündmused.

3.4.1.   Lisage mittetöötamise sündmuse D1 minutit iga töötamise sündmuse lõppu (vt D1 väärtusi tabelist).

Tabel

Parameetrite D0, D1, D2 ja D3 väärtused

Parameetrid	Väärtus
D0	2 minutit
D1	2 minutit
D2	10 minutit
D3	4 minutit

4.   Näited

4.1.   Mittetöötamise andmete väljajätmised 1. etapi lõpus

4.2.   Mittetöötamise andmete väljajätmised 2. etapi lõpus

4.3.   Mittetöötamise andmete väljajätmised 3. etapi lõpus

4.4.   4. etapi lõpp – lõplik

5. liide

Gaasiliste saasteainete heitearvutused

1.   Gaasiliste saasteainete hetkeheite arvutus

Gaasiliste saasteainete heite hetkemass arvutatakse kasutusaegse seirekatse ajal ning tehnilisi ja üldnõudeid käsitleva delegeeritud määruse (EL) 2017/654 VII punktis 2 või 3 esitatud menetluse kohaselt mõõdetud gaasiliste saasteainete heite hetkekontsentratsiooni põhjal.

2.   Keskmistamisakende gaasiliste saasteainete heite ja vastavustegurite kindlaksmääramine

2.1.   Keskmistamisakna meetod

Keskmistamisaken on kasutusaegse seirekatse ajal kogu arvutatud andmehulga alamhulk, mille CO2 mass või töö võrdub võrdluslabori NRTC ajal mõõdetud mootori CO2 massi või tööga.

Gaasiliste saasteainete heite mass ja vastavustegurid arvutatakse liikuva keskmistamisakna meetodi abil võrdluslabori NRTC ajal mõõdetud võrdlustöö (punktis 2.2 toodud menetlus) ja CO2 võrdlusmassi (punktis 2.3 toodud menetlus) põhjal.

Arvutused tehakse vastavalt järgmistele üldnõuetele:

2.1.1.   4. liite tingimustel välja jäetud andmeid ei võeta töö või CO2 massi ning keskmistamisakende gaasiliste saasteainete heite ja vastavustegurite arvutamisel arvesse.

2.1.2.   Liikuva keskmistamisakna arvutused tehakse aja juurdekasvuga Δt, mis võrdub andmevõtuperioodiga.

2.1.3.   Gaasiliste saasteainete heite mass iga keskmistamisakna kohta (mg keskmistamisakna kohta) saadakse gaasiliste saasteainete hetkeheite massi integreerimisel keskmistamisaknas.

2.1.4.   Arvutused tehakse ja esitatakse mõlema menetluse kohta: CO2 võrdlusmass ja võrdlustöö.

Joonis 1

Mootori võimsuse sõltuvus ajast ja keskmistamisakna (alates esimest keskmistamisaknast) gaasiliste saasteainete heite sõltuvus ajast.

2.2.   Tööpõhine meetod

Joonis 2

Tööpõhine meetod

„i“-nda keskmistatud akna kestus (t 2, i – t 1, i ) määratakse järgmiselt:

W(t 2,i ) – W(t 1,i ) ≥ Wref

kus:

—	W(tj,i) on mootori töö mõõdetuna katse alguse ja aja tj,i vahel, kWh;

—	Wref on mootori töö NRTC puhul, kWh.

—	t2,i valitakse järgmiselt: W(t 2,i – Δt) – W(t 1,i ) < Wref ≤ W(t 2,i ) – W(t 1,i )

Kus Δt on andmevõtuperiood, mis on võrdne 1 sekundiga või sellest lühem.

2.2.1.   Pidurdamisega seotud gaasiliste saasteainete heitearvutused

Pidurdamisega seotud gaasiliste saasteainete heide e gas (g/kWh) arvutatakse iga keskmistamisakna ja iga gaasilise saasteaine kohta järgmiselt:

kus:

—	m on gaasilise saasteaine heite mass, mg/keskmistamisaken;

—	W(t 2, i ) – W(t 1, i ) on mootori töö „i“-nda keskmistamisakna jooksul, kWh.

2.2.2.   Kehtivate keskmistamisakende valimine

Kehtivad keskmistamisaknad on sellised keskmistamisaknad, mille keskmine võimsus on suurem kui võimsuse künnis, milleks on 20 % maksimaalsest mootori võimsusest. Kehtivate keskmistamisakende osakaal peab olema 50 % või rohkem.

2.2.2.1.   Katse tunnistatakse kehtetuks, kui kehtivate keskmistamisakende osakaal on väiksem kui 50 %.

2.2.3.   Vastavustegurite arvutused

Vastavustegurid arvutatakse iga kehtiva keskmistamisakna ja gaasilise saasteaine kohta järgmiselt:

kus:

—	e on pidurdamisega seotud gaasilise saasteaine heide, g/kWh;

—	L on kohaldatav piirnorm, g/kWh.

2.3.   CO2 massi põhine meetod

Joonis 3

CO2 massi põhine meetod

„i“-nda keskmistatud akna kestus (t 2, i – t 1, i ) määratakse järgmiselt:

kus:

—	on CO2 mass, mõõdetuna katse alguse ja aja tj,i vahel, kg;

—	on CO2 mass, määratuna NRTC kohta, kg;

—	t2,i valitakse järgmiselt:

Kus Δt on andmevõtuperiood, mis on võrdne 1 sekundiga või sellest lühem.

CO2 mass arvutatakse keskmistamisakendes gaasiliste saasteainete hetkeheidete integreerimise teel, mis on arvutatud vastavalt punkti 1 nõuetele.

2.3.1.   Kehtivate keskmistamisakende valimine

Kehtivad keskmistamisaknad on sellised aknad, mille kestus ei ületa maksimaalset kestust, mis arvutatakse järgmiselt:

kus:

—	Dmax on maksimaalne keskmistamisakna kestus, s;

—	Pmax on maksimaalne mootori võimsus, kW.

Kehtivate keskmistamisakende osakaal peab olema 50 % või rohkem.

2.3.2.   Vastavustegurite arvutused

Vastavustegurid arvutatakse iga keskmistamisakna ja saasteaine kohta järgmiselt:

Seejuures (kasutusaegne suhtarv) ja

(sertifitseerimise suhtarv)

kus:

—	m on gaasilise saasteaine heite mass, mg/keskmistamisaken;

—	on CO2 mass „i“-nda keskmistamisakna jooksul, kg;

—	on mootori CO2 mass, määratuna NRTC kohta, kg;

—	mL on gaasilise saasteaine heite mass, mis vastab NRTC kohaldatavale piirnormile, mg.

3.   Gaasiliste saasteainete heitearvutuste ümardamine

Vastavalt standardile ASTM E 29-06b (katseandmetes tüvenumbrite kasutamise üldine tava spetsifikatsioonidele vastavuse kindlaksmääramiseks) ümardatakse lõplikud katsetulemused ühes etapis kohaldatavas heitestandardis ettenähtud komakohtade arvuni ning lisatakse veel tähenduslik komakoht. Pidurdamisest tingitud gaasilise saasteaine heiteni viivate vahepealsete väärtuste ümardamine ei ole lubatud.

4.   Gaasiliste saasteainete heitetulemused

Järgmistest tulemustest teatatakse käesoleva lisa punkti 10 kohaselt:

a)	kasutusaegse seirekatse ajal mõõdetud gaasiliste saasteainete heite hetkekontsentratsioon;

b)	gaasiliste saasteainete heite kontsentratsiooni keskmine kogu kasutusaegse seirekatse kohta;

c)	punkti 1 kohaselt arvutatud gaasiliste saasteainete heite hetkemass;

d)	punkti 1 kohaselt arvutatud gaasiliste saasteainete heite hetkemassile lisaks arvutatud gaasiliste saasteainete heite integreeritud mass kogu kasutusaegse seirekatse kohta;

e)	punktide 2.2.3 ja 2.3.2 kohaselt arvutatud vastavustegurite jaotumine kehtivate akende puhul (miinimum, maksimum ja kumulatiivne 90 % protsentiil);

f)	punktide 2.2.3 ja 2.3.2 kohaselt arvutatud vastavustegurite jaotumine kõigi akende puhul ilma 4. liite kohaseid kehtivaid andmeid kindlaks määramata ning ilma punktides 2.2.2 ja 2.3.1 toodud kehtivaid aknaid kindlaks määramata (miinimum, maksimum ja kumulatiivne 90 % protsentiil).

6. liide

Elektroonilise juhtarvuti pöördemomendi signaali nõuetele vastavus

1.   Suurima pöördemomendi meetod

1.1.   Suurima pöördemomendi meetod seisneb kinnitamises, et kasutusaegse seirekatse ajal on saavutatud teatav punkt maksimaalse pöördemomendi kui mootori pöörlemiskiiruse funktsiooni võrdluskõveral.

1.2.   Kui suurima pöördemomendi baaskõvera punkti mootori kiiruse funktsioonina ei ole kasutusaegse seirekatse ajal saavutatud, on tootjal õigus vastavalt vajadusele muuta väljaspool teid kasutatavate liikurmasinate koormust ja/või 2. liite punktis 2 toodud katse minimaalset kestust, et see asjaolu saaks pärast kasutusaegset seirekatset saavutatud.

1.3.   Punktis 1.2 toodud nõudeid ei kohaldata, kui tootja arvates ja tüübikinnitusasutuse eelneval nõusolekul pole võimalik saavutada punkti suurima pöördemomendi kõveral tavakasutuse korral ilma väljaspool teid kasutatavale liikurmasinale paigaldatud mootori ülekoormuseta või kui katse tegemine pole ohutu.

1.4.   Sel juhul pakub tootja tüübikinnitusasutusele välja alternatiivse meetodi signaali kontrollimiseks. Alternatiivset meetodit rakendatakse üksnes siis, kui tüübikinnitusasutuse arvates saab seda teha nii, et mootorit üle ei koormata ja katse tegemine on ohutu.

1.5.   Selleks et kontrollida elektroonilise juhtarvuti pöördemomendi signaali nõuetele vastavust kasutusaegse seirekatse ajal, võib tootja tüübikinnitusasutusele välja pakkuda täpsema ja täielikuma meetodi kui punktides 1.1–1.4 sätestatud meetod. Sel juhul tuleb kasutada valmistaja välja pakutud meetodit kõnealustes punktides toodud meetodi asemel.

2.   Elektroonilise juhtarvuti pöördemomendi signaali nõuetele vastavuse kontrollimise võimatus

Kui tootja tõendab tüübikinnitusasutusele, et elektroonilise juhtarvuti pöördemomendi signaali ei ole kasutusaegse seirekatse ajal võimalik kontrollida, aktsepteerib tüübikinnitusasutus ELi tüübikinnituse saamiseks nõutud katsete ajal tehtud kontrollimisi, mis on nimetatud ELi tüübikinnitustunnistuses.

7. liide

Elektroonilise juhtarvuti andmevooteabele esitatavad nõuded

1.   Esitamisele kuuluvad andmed

1.1.   Elektrooniline juhtarvuti peab pakkuma vähemalt tabelis 1 loetletud mõõteandmeid.

Tabel 1

Mõõteandmed

Parameeter	Ühik
Mootori pöördemoment (1)	Nm
Mootori pöörlemissagedus	p/min
Mootori jahutusvedeliku temperatuur	K

1.2.   Kui välisanduritega ei mõõdeta ümbritseva õhu rõhku või temperatuuri, peab need esitama elektrooniline juhtarvuti tabeli 2 kohaselt.

Tabel 2

Täiendavad mõõteandmed

Parameeter	Ühik
Ümbritseva õhu temperatuur (2)	K
Ümbritseva õhu rõhk	kPa
Mootori kütusevool	g/s

1.3.   Kui heitgaasi massivooluhulka ei mõõdeta otse, tuleb esitada mootori kütusevool 2. liite punkti 1 tabeli kohaselt.

2.   Teabele esitatavad nõuded

2.1.   Juurdepääs andmevoo teabele

2.1.1.   Andmevoo teabe kättesaadavus tuleb tagada kooskõlas vähemalt ühega järgmistest standardiseeriatest:

a)	ISO 27145 koos standardiga ISO 15765-4 (CAN-põhine);

b)	ISO 27145 koos standardiga ISO 13400 (TCP/IP-põhine);

c)	SAE J1939-73.

2.1.2.   Elektrooniline juhtarvuti toetab vähemalt ühe eespool loetletud standardi vastavaid teenuseid tabelis 1 toodud andmete esitamiseks.

Elektroonilises juhtarvutis oleva(te) standardi(te) täiendavate funktsioonide rakendamine on lubatud, kuid mitte kohustuslik.

2.1.3.   Juurdepääs andmevoo teabele peab olema võimalik juhtmeühenduse abil (väline skanner).

2.2.   CAN-põhine juhtmeühendus

2.2.1.   Juhtmeühenduse andmesidekiirus peab olema 250 kbps või 500 kbps.

2.2.2.   Mootori ja PEMSi mõõteseadmete vaheline ühendusliides peab olema standarditud ning vastama kõigile ISO 15031-3 tüübi A (12 V alalisvool), tüübi B (24 V alalisvool) või SAE J1939-13 (12 või 24 V alalisvool) nõuetele.

2.3.   Nõuded dokumentatsioonile

Tootja peab haldusnõudeid käsitlevas rakendusmääruses (EL) 2017/656 (3) toodud teabedokumendis esitama teabestandardi(d), mida kasutati andmevoo teabele juurdepääsu tagamiseks punkti 2.1.1 kohaselt.

---

(1)  Esitatud väärtus on a) mootori kasulik pidurdusmoment või b) mootori kasulik pidurdusmoment, mis on arvutatud punktis 2.1.1 toodud vastavas protokollistandardis määratletud muudest sobivatest pöördemomendi väärtustest. Kasuliku pöördemomendi aluseks on mootori korrigeerimata kasulik pöördemoment, mille puhul on arvesse võetud ka heitekatse jaoks paigaldatavaid seadmeid ja tarvikuid vastavalt tehnilisi ja üldnõudeid käsitleva delegeeritud määruse (EL) 2017/654 VI lisa 2. liitele.

(2)  Sisselaskeõhu temperatuuri anduri kasutamine peab vastama 2. liite punkti 5.1 teises lõigus sätestatud nõuetele.

(3)  Komisjoni 19. detsembri 2016. aasta rakendusmäärus (EL) 2017/656, millega kehtestatakse väljaspool teid kasutatavate liikurmasinate sisepõlemismootorite heite piirnormide ja tüübikinnituse haldusnõuded vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) 2016/1628 (vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 364).

8. liide

Kasutusaegse seire katsearuanne

1.   Teave mootori tootja kohta

1.1.   Mark (tootja kaubanimi (-nimed))

1.2.   Tootjaettevõtte nimi ja aadress

1.3.   Tootja volitatud esindaja (olemasolu korral) nimi ja aadress

1.4.   Kooste-/tootmistehas(t)e nimi (nimed) ja aadress(id)

2.   Mootori andmed

2.1.   Mootoritüübi/mootoritüüpkonna tähis

2.2.   Mootoritüübi/mootoritüüpkonna kategooria ja alamkategooria

2.3.   Tüübikinnituse number

2.4.   Kaubanduslik(ud) nimetus(ed) (kui on olemas)

2.5.   Mootori identifitseerimisnumber

2.6.   Mootori valmistamise aasta ja kuu

2.7.   Mootor ümber ehitatud

2.8.   Mootori töömaht [dm3]

2.9.   Silindrite arv

2.10.   Mootori deklareeritud kasulik nimivõimsus / nimikiirus [kW p/min juures]

2.11.   Mootori maksimaalne kasulik võimsus / pöörlemissagedus [kW p/min juures]

2.12.   Mootori deklareeritud suurim pöördemoment / suurimale pöördemomendile vastav pöörlemiskiirus [Nm p/min juures]

2.13.   Pöörlemissagedus tühikäigul [p/min]

2.14.   Valmistaja esitatud täiskoormuse pöördemomendi kõver on kättesaadav (jah/ei)

2.15.   Valmistaja esitatud täiskoormuse pöördemomendi kõvera viitenumber

2.16.   DeNOx-süsteem (nt EGR, SCR)

2.17.   Katalüüsmuunduri tüüp

2.18.   Kübemefiltri tüüp

2.19.   Kas järeltöötlussüsteemi on muudetud võrreldes tüübikinnitusega (jah/ei)?

2.20.   Teave elektroonilise juhtarvuti kohta (tarkvara kalibreerimisnumber)

3.   Teave väljaspool teid kasutatava liikurmasina kohta

3.1.   Väljaspool teid kasutatava liikurmasina omanik

3.2.   Väljaspool teid kasutatava liikurmasina kategooria(d)

3.3.   Väljaspool teid kasutatava liikurmasina tootja

3.4.   Väljaspool teid kasutatava liikurmasina identifitseerimisnumber

3.5.   Väljaspool teid kasutatava liikurmasina registreerimisnumber ja registreerimisriik (kui on olemas)

3.6.   Väljaspool teid kasutatava liikurmasina kaubanduslik(ud) nimetus(ed) (kui on olemas)

3.7.   Väljaspool teid kasutatava liikurmasina valmistamise aasta ja kuu

4.   Mootori / väljaspool teid kasutatava liikurmasina valimine

4.1.   Väljaspool teid kasutatava liikurmasina või mootori asukoha kindlakstegemise viis

4.2.   Väljaspool teid kasutatavate liikurmasinate, mootorite, kasutusel oleva tüüpkonna valikukriteeriumid

4.3.   Koht, kus katsetatavat väljaspool teid kasutatavat liikurmasinat tavaliselt kasutatakse

4.4.   Töötunnid katse alguses:

4.4.1.

Väljaspool teid kasutatav liikurmasin [h]

4.4.2.

Mootor [h]

5.   Mobiilne heitemõõtmissüsteem (PEMS)

5.1.   PEMSi toiteallikas: väline / saadud väljaspool teid kasutatavast liikurmasinast

5.2.   Mõõteseadmete (PEMS) mark ja liik

5.3.   Mõõteseadmete (PEMS) kalibreerimiskuupäev

5.4.   Arvutamiseks kasutatud tarkvara ja selle versioon (nt EMROAD 4.0)

5.5.   Ümbritseva keskkonna tingimuste andurite asukoht

6.   Katsetingimused

6.1.   Katse kuupäev ja kellaaeg

6.2.   Katse kestus [s]

6.3.   Katse toimumise koht

6.4.   Üldised ilmastiku- ja keskkonnatingimused (nt temperatuur, niiskus, kõrgus merepinnast)

6.4.1.   Keskmised keskkonnatingimused (arvutatuna mõõdetud hetkeandmete põhjal)

6.5.   Töötunnid väljaspool teid kasutatava liikurmasina/mootori kohta

6.6.   Üksikasjalik teave väljaspool teid kasutatava liikurmasina tegeliku kasutamise kohta

6.7.   Katsekütuse spetsifikatsioonid

6.8.   Määrdeõli spetsifikatsioon

6.9.   Reagendi spetsifikatsioon (vajaduse korral)

6.10.   Tehtud tööde lühikirjeldus

7.   Gaasiliste saasteainete heite keskmine kontsentratsioon

7.1.   Keskmine HC kontsentratsioon [ppm] [ei ole kohustuslik]

7.2.   Keskmine CO kontsentratsioon [ppm] [ei ole kohustuslik]

7.3.   Keskmine NOx kontsentratsioon [ppm] [ei ole kohustuslik]

7.4.   Keskmine CO2 kontsentratsioon [ppm] [ei ole kohustuslik]

7.5.   Keskmine heitgaasi massivool [kg/h] [ei ole kohustuslik]

7.6.   Keskmine heitgaasi temperatuur [°C] [ei ole kohustuslik]

8.   Gaasiliste saasteainete heite integreeritud mass

8.1.   THC-heited [g]

8.2.   CO-heited [g]

8.3.   NOx-heited [g]

8.4.   CO2-heited [g]

9.   Keskmistamisakna  (1) vastavustegurid (arvutatud kooskõlas 2.–5. liitega)

(Miinimum, maksimum ja kumulatiivne 90 % protsentiil)

9.1.   Töö keskmistamisaken: THC vastavustegur [-]

9.2.   Töö keskmistamisaken: CO vastavustegur [-]

9.3.   Töö keskmistamisaken: NOx vastavustegur [-]

9.4.   CO2 massi keskmistamisaken: THC vastavustegur [-]

9.5.   CO2 massi keskmistamisaken: CO vastavustegur [-]

9.6.   CO2 massi keskmistamisaken: NOx vastavustegur [-]

9.7.   Töö keskmistamisaken: minimaalne ja maksimaalne võimsus keskmistamisaknas [%]

9.8.   CO2 massi keskmistamisaken: minimaalne ja maksimaalne keskmistamisakna kestus [s]

9.9.   Töö keskmistamisaken: kehtivate keskmistamisakende osakaal

9.10.   CO2 massi keskmistamisaken: kehtivate keskmistamisakende osakaal

9.11.   CO2 heitkogus

10.   Keskmistamisakna vastavustegurid (arvutatud kooskõlas 2., 3. ja 5. liitega ilma 4. liite kohaseid kehtivaid andmeid kindlaks määramata ning ilma 5. liite punktides 2.2.2 ja 2.3.1 toodud kehtivaid aknaid kindlaks määramata)

(Miinimum, maksimum ja kumulatiivne 90 % protsentiil)

10.1.   Töö keskmistamisaken: THC vastavustegur [-]

10.2.   Töö keskmistamisaken: CO vastavustegur [-]

10.3.   Töö keskmistamisaken: NOx vastavustegur [-]

10.4.   CO2 massi keskmistamisaken: THC vastavustegur [-]

10.5.   CO2 massi keskmistamisaken: CO vastavustegur [-]

10.6.   CO2 massi keskmistamisaken: NOx vastavustegur [-]

10.7.   Töö keskmistamisaken: minimaalne ja maksimaalne võimsus keskmistamisaknas [%]

10.8.   CO2 massi keskmistamisaken: minimaalne ja maksimaalne keskmistamisakna kestus [s]

11.   Katsetulemuste kontrollimine

11.1.   THC analüsaatori nullpunkti määramise, mõõteulatuse kalibreerimise ja kontrolli tulemused katse eel ja järel

11.2.   CO analüsaatori nullpunkti määramise, mõõteulatuse kalibreerimise ja kontrolli tulemused katse eel ja järel

11.3.   NOx analüsaatori nullpunkti määramise, mõõteulatuse kalibreerimise ja kontrolli tulemused katse eel ja järel

11.4.   CO2 analüsaatori nullpunkti määramise, mõõteulatuse kalibreerimise ja kontrolli tulemused katse eel ja järel

11.5.   Andmete ühtsuse kontrolli tulemused vastavalt 3. liite punktile 4

I-1.   Mõõdetud hetkeandmed

I-1.1.   THC kontsentratsioon [ppm]

I-1.2.   CO kontsentratsioon [ppm]

I-1.3.   NOx kontsentratsioon [ppm]

I-1.4.   CO2 kontsentratsioon [ppm]

I-1.5.   Heitgaasi massivool [kg/h]

I-1.6.   Heitgaasi temperatuur [°C]

I-1.7.   Ümbritseva õhu temperatuur [°C]

I-1.8.   Ümbritseva õhu rõhk [kPa]

I-1.9.   Ümbritseva õhu niiskusesisaldus [g/kg] [ei ole kohustuslik]

I-1.10.   Mootori pöördemoment [Nm]

I-1.11.   Mootori pöörlemiskiirus [rpm]

I-1.12.   Mootori kütusevool [g/s]

I-1.13.   Mootori jahutusvedeliku temperatuur [°C]

I-1.14.   Väljaspool teid kasutatavate liikurmasinate laius- [kraad]

I-1.15.   Väljaspool teid kasutatavate liikurmasinate pikkus- [kraad]

I-2.   Arvutatud hetkeandmed

I-2.1.   THC mass [g/s]

I-2.2.   CO mass [g/s]

I-2.3.   NOx mass [g/s]

I-2.4.   CO2 mass [g/s]

I-2.5.   THC kumuleeritud mass [g]

I-2.6.   CO kumuleeritud mass [g]

I-2.7.   NOx kumuleeritud mass [g]

I-2.8.   CO2 kumuleeritud mass [g]

I-2.9.   Arvutatud kütusekulu [g/s]

I-2.10.   Mootori võimsus [kW]

I-2.11.   Mootori töö [kWh]

I-2.12.   Töö keskmistamisakna kestus [s]

I-2.13.   Töö keskmistamisaken: mootori keskmine võimsus [%]

I-2.14.   Töö keskmistamisaken: THC vastavustegur [-]

I-2.15.   Töö keskmistamisaken: CO vastavustegur [-]

I-2.16.   Töö keskmistamisaken: NOx vastavustegur [-]

I-2.17.   CO2 massi keskmistamisakna kestus [s]

I-2.18.   CO2 massi keskmistamisaken: THC vastavustegur [-]

I-2.19.   CO2 massi keskmistamisaken: CO vastavustegur [-]

I-2.20.   CO2 massi keskmistamisaken: NOx vastavustegur [-]

---

(1)  Keskmistamisaken on kasutusaegse seirekatse ajal kogu arvutatud andmehulga alamhulk, mille CO2 mass või töö võrdub võrdluslabori maanteevälise siirdekatsetsükli (NRTC) ajal mõõdetud mootori CO2 massi või tööga.