NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2017/127,

20. jaanuar 2017,

millega määratakse 2017. aastaks kindlaks teatavate kalavarude ja kalavarurühmade püügi võimalused, mida kohaldatakse liidu vetes ning liidu kalalaevade suhtes teatavates vetes väljaspool liitu

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 43 lõiget 3,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut

ning arvestades järgmist:

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I JAOTIS

ÜLDSÄTTED

Artikkel 1

Reguleerimisese

1.   Käesoleva määrusega määratakse kindlaks kalapüügivõimalused liidu vetes ning liidu kalalaevade kalapüügivõimalused teatavate kalavarude ja kalavarurühmade püügiks teatavates vetes väljaspool liitu.

2.   Lõikes 1 osutatud kalapüügivõimalused hõlmavad järgmist:

Artikkel 2

Kohaldamisala

1.   Käesolevat määrust kohaldatakse järgmiste laevade suhtes:

2.   Käesolevat määrust kohaldatakse ka harrastuskalapüügi suhtes, kui sellisele püügile on asjakohastes sätetes selgelt viidatud.

Artikkel 3

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 4 mõisteid. Lisaks kohaldatakse järgmisi mõisteid:

a)   „kolmanda riigi laev“– kolmanda riigi lipu all sõitev ja kolmandas riigis registreeritud kalalaev;

b)   „harrastuspüük“– mittetöönduslikud püügitoimingud, mille puhul mere bioloogilisi ressursse kasutatakse meelelahutuslikul, turismi või sportlikul eesmärgil;

c)   „rahvusvahelised veed“– veed, mis ei kuulu ühegi riigi suveräänse õiguse ega jurisdiktsiooni alla;

d)   „lubatud kogupüük“ (TAC)–

e)   „kvoot“– liidule, liikmesriigile või kolmandale riigile eraldatud osa lubatud kogupüügist;

f)   „analüütiline hindamine“– asjaomase kalavaru olukorra muutumise kvantitatiivne hindamine, mis põhineb kalavaru bioloogiat ja kasutust käsitlevatel andmetel, mille teaduslik läbivaatamine on hinnanud kvaliteedilt piisavaks, et anda teaduslikke nõuandeid tulevaste püügivõimaluste kohta;

g)   „võrgusilma suurus“– kalavõrgu silma suurus, mis on kindlaks määratud vastavalt komisjoni määrusele (EÜ) nr 517/2008 (17);

h)   „liidu laevastikuregister“– register, mille on loonud komisjon kooskõlas määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 24 lõikega 3;

i)   „püügipäevik“– määruse (EÜ) nr 1224/2009 artiklis 14 osutatud püügipäevik.

Artikkel 4

Kalapüügipiirkonnad

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi püügipiirkondade määratlusi:

a)   „ICESi (Rahvusvahelise Mereuurimise Nõukogu) püügipiirkonnad“– määruse (EÜ) nr 218/2009 III lisas määratletud geograafilised alad (18);

b)   „Skagerrak“– geograafiline ala, mis piirneb läänes Hanstholmi majakast Lindesnesi majakani ulatuva joonega ning lõunas Skageni majakast Tistlarna majakani ja sealt Rootsi ranniku lähima punktini ulatuva joonega;

c)   „Kattegat“– geograafiline ala, mis piirneb põhjas Skageni majakast Tistlarna majakani ja sealt Rootsi ranniku lähima punktini ulatuva joonega ning lõunas Hasenørest Gnibenini, Korshagest Spodsbjergini ja Gilbjerg Hovedist Kullenini ulatuva joonega;

d)   „ICESi VII alapiirkonna funktsionaalne üksus 16“– geograafiline ala, mis asub järgmiste koordinaatidega määratud loksodroomide vahel:

e)   „ICESi IXa rajooni funktsionaalne üksus 26“– geograafiline ala, mis asub järgmiste koordinaatidega määratud loksodroomide vahel:

f)   „ICESi IXa rajooni funktsionaalne üksus 27“– geograafiline ala, mis asub järgmiste koordinaatidega määratud loksodroomide vahel:

g)   „Cádizi laht“– ICESi IXa rajooni geograafiline ala, mis jääb pikkuskraadist 7°23′48″ W ida poole;

h)   „CECAFi (Kesk-Atlandi idaosa kalastuskomitee) püügipiirkonnad“– Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 216/2009 (19) II lisas määratletud geograafilised alad;

i)   „NAFO (Loode-Atlandi Kalandusorganisatsiooni) püügipiirkonnad“– Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 217/2009 (20) III lisas määratletud geograafilised alad;

j)   „SEAFO (Atlandi ookeani kaguosa kalandusorganisatsiooni) konventsiooni ala“– Atlandi ookeani kaguosa kalavarude kaitse ja majandamise konventsioonis (21) määratletud geograafiline ala;

k)   „ICCATi (Rahvusvahelise Atlandi Tuunikala Kaitse Komisjoni) konventsiooni ala“– rahvusvahelises Atlandi tuunikala kaitse konventsioonis (22) määratletud geograafiline ala;

l)   „CCAMLRi (Antarktika vete elusressursside kaitse komisjoni) konventsiooni ala“– määruse (EÜ) nr 601/2004 (23) artikli 2 punktis a määratletud geograafiline ala;

m)   „IATTCi (Ameerika – Troopikatuunide Komisjoni) konventsiooni ala“– Ameerika Ühendriikide ja Costa Rica Vabariigi vahelise 1949. aasta konventsiooniga (24) moodustatud Ameerika Troopikatuunide Komisjoni tugevdamise konventsioonis määratletud geograafiline ala;

n)   „IOTCi (India Ookeani Tuunikomisjoni) pädevusalasse kuuluv ala“– India Ookeani Tuunikomisjoni moodustamise lepingus (25) määratletud geograafiline ala;

o)   „SPRFMO (Vaikse ookeani lõunaosa piirkondliku kalandusorganisatsiooni) konventsiooni ala“– avamerepiirkond 10° põhjalaiusest lõuna pool, CCAMLRi konventsiooni alast põhja pool, SIOFA konventsiooni alast ida pool, nagu on määratletud India ookeani lõunaosa kalanduskokkuleppes, (26) ning Lõuna-Ameerika riikide kalandusjurisdiktsiooni alla kuuluvatest piirkondadest lääne pool;

p)   „WCPFCi (Vaikse ookeani lääne- ja keskosa kalanduskomisjoni) konventsiooni ala“– Vaikse ookeani lääne- ja keskosa pika rändega kalavarude kaitse ja majandamise konventsioonis (27) määratletud geograafiline ala;

q)   „GFCMi (Vahemere üldise kalanduskomisjoni) geograafilised alapiirkonnad“– Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1343/2011 (28) I lisas määratletud alad;

r)   „Beringi mere avameri“– Beringi mere avamere geograafiline ala, mis on kaugemal kui 200 meremiili lähtejoontest, millest mõõdetakse Beringi mere rannikuriikide territoriaalmere laiust;

s)   „IATTCi ja WCPFCi vaheline kattuv piirkond“– järgmiste koordinaatidega määratletud geograafiline ala:

II JAOTIS

LIIDU KALALAEVADE PÜÜGIVÕIMALUSED

I PEATÜKK

Üldsätted

Artikkel 5

Lubatud kogupüük ja selle jaotamine

1.   Liidu kalalaevadele liidu vetes või teatavates vetes väljaspool liitu lubatud kogupüük, selle jaotus liikmesriikide vahel ning asjakohasel juhul sellega funktsionaalselt seotud tingimused on esitatud I lisas.

2.   Liidu kalalaevadel on lubatud kala püüda I lisas kindlaks määratud lubatud kogupüügi piires Fääri saarte, Gröönimaa ja Norra kalandusjurisdiktsiooni alla kuuluvates vetes ning Jan Mayeni ümbruse püügipiirkonnas vastavalt käesoleva määruse artiklis 14 ja III lisas ning nõukogu määruses (EÜ) nr 1006/2008 (29) ja selle rakendussätetes esitatud tingimustele.

Artikkel 6

Liikmesriikide kindlaks määratav lubatud kogupüük

1.   Teatavate kalavarude lubatud kogupüügi määrab kindlaks asjaomane liikmesriik. Need kalavarud on kindlaks määratud I lisas.

2.   Liikmesriik määrab lubatud kogupüügi kindlaks järgmiselt:

3.   Kõik asjaomased liikmesriigid esitavad komisjonile 15. märtsiks 2017 järgmise teabe:

Artikkel 7

Püügi ja kaaspüügi lossimise tingimused

1.   Määruse (EL) nr 1380/2013 artiklis 15 kehtestatud lossimiskohustuseta püüki võib pardal hoida või lossida ainult juhul, kui:

2.   Määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõikes 8 kohane sihtliiki mittekuuluva liigi varu, mis on ohututes bioloogilistes piirides, on kindlaks määratud käesoleva määruse I lisas, selleks et teha erand kohustusest arvestada saak asjakohasest kvoodist maha, nagu on ette nähtud kõnealuses artiklis.

Artikkel 8

Püügikoormuse piirangud

Artikli 1 lõike 2 punktis b osutatud ajavahemike jooksul kohaldatakse järgmisi püügikoormuse reguleerimise meetmeid:

Artikkel 9

Huntahvena püügi meetmed

1.   Liidu kalalaevadel on keelatud püüda huntahvenat ICESi VIIb, VIIc, VIIj ja VIIk rajoonis ning ICESi VIIa ja VIIg rajooni vetes, mis asuvad kaugemal kui 12 meremiili lähtejoonest Ühendkuningriigi suveräänsuse alla kuuluval alal. Liidu kalalaevadel on keelatud kõnealuses piirkonnas püütud huntahvenat pardal hoida, ümber laadida, ümber paigutada või lossida.

2.   Keelatud on liidu kalalaevade teostatav ja igasugune kaldalt toimuv töönduslik huntahvena püük järgmistes piirkondades ning seal püütud huntahvenat pardal hoida, ümber laadida, ümber paigutada või lossida:

Erandina esimesest lõigust kohaldatakse esimeses lõigus osutatud piirkondades huntahvena suhtes järgmisi meetmeid:

Eespool nimetatud erandeid kohaldatakse selliste liidu kalalaevade suhtes, mille kohta on ajavahemikul 1. juulist 2015 kuni 30. septembrini 2016 registreeritud huntahvena püük: punktis b õngekonksude ja -nööridega ning punktis c vainakkevõrkudega.

3.   Lõikes 2 sätestatud püügi piirnorme ei saa üle kanda ühelt laevalt teisele. Liikmesriigid teatavad komisjonile püütud huntahvena saagi püügivahendi liigi kaupa hiljemalt 20 päeva jooksul pärast iga kuu lõppu.

4.   1. jaanuarist kuni 30. juunini 2017 on ICESi IVb, IVc, VIIa ja VIId–h rajoonis huntahvena harrastuspüügi puhul, sealhulgas kaldalt püügi puhul, lubatud üksnes püüa-ja-vabasta kalastamisviis. Sel ajal on keelatud kõnealuses piirkonnas püütud huntahvenat pardal hoida, ümber laadida, ümber paigutada või lossida.

5.   Harrastuspüügi, sealhulgas kaldalt püügi puhul tohib üks kalamees jätta endale kuni ühe huntahvena päevas järgmistel ajavahemikel ja järgmistes piirkondades:

6.   1. jaanuarist 2017 kuni 31. detsembrini 2017 ICESi VIIIa ja VIIIb rajoonis tohib harrastuspüügi puhul üks kalamees jätta endale kuni viis kala päevas.

Artikkel 10

Kalapüügivõimaluste jaotamist käsitlevad erisätted

1.   Käesolevas määruses sätestatud kalapüügivõimalused jaotatakse liikmesriikide vahel nii, et need ei piira:

2.   Varud, mille suhtes kohaldatakse ettevaatusprintsiibil põhinevat või analüütilist lubatud kogupüüki, on määruses (EÜ) nr 847/96 sätestatud lubatud kogupüükide ja kvootide haldamise ühest aastast teise ülekandmise otstarbel kindlaks määratud käesoleva määruse I lisas.

3.   Kui käesoleva määruse I lisaga ei ole ette nähtud teisiti, kohaldatakse määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3 selliste kalavarude suhtes, mille suhtes kohaldatakse ettevaatusprintsiibil põhinevat lubatud kogupüüki, ning kõnealuse määruse artikli 3 lõikeid 2 ja 3 ning artiklit 4 kohaldatakse selliste kalavarude suhtes, mille suhtes kohaldatakse analüütilist lubatud kogupüüki.

4.   Määruse (EÜ) nr 847/96 artikleid 3 ja 4 ei kohaldata, kui liikmesriik kasutab määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõikes 9 sätestatud paindlikku ühest aastast teise ülekandmist.

Artikkel 11

Püügikeeluaeg

1.   Porcupine'i madalal on 1. maist kuni 31. maini 2017 keelatud püüda või pardal hoida järgmisi liike: tursk, megrimid, merikuratlased, kilttursk, merlang, euroopa merluus, norra salehomaar, atlandi merilest, pollak, põhjaatlandi süsikas, railased, harilik merikeel, meriluts, sinine molva, harilik molva ja harilik ogahai.

Käesoleva lõike kohaldamisel hõlmab Porcupine'i madal geograafilist ala, mis asub järgmiste koordinaatidega määratud loksodroomide vahel:

Erandina esimesest lõigust lubatakse vastavalt määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 50 lõigetele 3, 4 ja 5 hoida Porcupine'i madalalt läbisõidu korral pardal kõnealuses lõigus osutatud liike.

2.   ICESi IIa ja IIIa rajoonis ning ICESi IV alapiirkonnas on töönduslik tobiapüük põhjatraali, nooda või samalaadsete veetavate püügivahenditega, mille võrgusilma suurus on alla 16 millimeetrit, keelatud alates 1. jaanuarist kuni 31. märtsini 2017 ja alates 1. augustist kuni 31. detsembrini 2017.

Esimeses lõigus sätestatud keeldu kohaldatakse ka kolmanda riigi selliste laevade suhtes, millel on lubatud tobiate püük ja seotud kaaspüüki ICESi IV alapiirkonna liidu vetes.

Artikkel 12

Keelud

1.   Liidu kalalaevadel on keelatud püüda, pardal hoida, ümber laadida ja lossida järgmisi liike:

2.   Lõikes 1 osutatud liikide isendite juhupüügi korral ei tohi neid kahjustada. Need isendid tuleb viivitamata vette tagasi lasta.

Artikkel 13

Andmete edastamine

Kui liikmesriigid edastavad komisjonile määruse (EÜ) nr 1224/2009 artiklite 33 ja 34 kohaselt andmed püütud koguste lossimise kohta, tuleb selleks kasutada käesoleva määruse I lisas esitatud kalavarukoode.

II PEATÜKK

Load kalapüügiks kolmandate riikide vetes

Artikkel 14

Kalapüügiload

1.   Kolmanda riigi vetes kala püüdvatele liidu kalalaevadele antavate kalapüügilubade maksimaalne arv on sätestatud III lisas.

2.   Kui üks liikmesriik kannab määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 16 lõike 8 alusel kvoodi üle teisele liikmesriigile käesoleva määruse III lisas sätestatud püügipiirkondades, tuleb üle anda ka asjaomased kalapüügiload ja teatada sellest komisjonile. Sellegipoolest ei tohi ületada käesoleva määruse III lisas sätestatud püügilubade üldarvu püügipiirkonna kohta.

III PEATÜKK

Kalapüügivõimalused piirkondlike kalandusorganisatsioonide reguleeritavates vetes

Artikkel 15

Kvootide ülekandmine ja vahetamine

1.   Kui piirkondliku kalandusorganisatsiooni eeskirjade kohaselt on lubatud kvoote selle organisatsiooni osaliste vahel üle kanda või vahetada, võib liikmesriik (edaspidi „asjaomane liikmesriik“) seda arutada piirkondliku kalandusorganisatsiooni osalisega ning vajaduse korral kehtestada kavandatava kvootide ülekandmise või vahetamise võimalikud piirid.

2.   Komisjon võib asjaomase liikmesriigi teatise alusel kinnitada sellise kavandatava kvootide ülekandmise või vahetamise piirid, mida kõnealune liikmesriik on arutanud piirkondliku kalandusorganisatsiooni vastava osalisega. Seejärel edastavad komisjon ja asjaomane piirkondliku kalandusorganisatsiooni osaline teineteisele põhjendamatu viivituseta oma nõusoleku kvoodid üle kanda või neid vahetada. Komisjon teavitab piirkondliku kalandusorganisatsiooni sekretariaati kvootide kokkulepitud ülekandmisest või vahetamisest vastavalt selle organisatsiooni eeskirjadele.

3.   Komisjon teavitab liikmesriike kvootide kokkulepitud ülekandmisest või vahetamisest.

4.   Kvootide ülekandmise või vahetamisega asjaomaselt piirkondliku kalandusorganisatsiooni osaliselt saadud või sellele üle kantud kalapüügivõimalusi käsitatakse asjaomasele liikmesriigile eraldatud või tema püügivõimalustest maha arvestatud kvoodina alates hetkest, mil kvootide ülekandmine või vahetamine jõustub kooskõlas piirkondliku kalandusorganisatsiooni asjaomase osalisega saavutatud kokkuleppe tingimustega või asjakohasel juhul asjaomase piirkondliku kalandusorganisatsiooni eeskirjadega. Selline eraldamine ei muuda kehtivat jaotust liikmesriikide vahel kooskõlas püügitegevuse suhtelise stabiilsuse põhimõttega.

5.   Käesolevat artiklit kohaldatakse kuni 31. jaanuarini 2018, kui tegemist on kvootide ülekandmisega piirkondliku kalandusorganisatsiooni osaliselt liidule ja nende kvootide edasise jaotamisega liikmesriikide vahel.

1. jagu

ICCATi konventsiooni ala

Artikkel 16

Püügi-, kasvatamis- ja nuumamisvõimsuse piirangud

1.   Selliste liidu söödaga õngelaevade ja landipüügilaevade arvu, millel on lubatud Atlandi ookeani idaosas aktiivselt püüda harilikku tuuni, mille kaal ja suurus on vahemikus 8 kg/75 cm ja 30 kg/115 cm, piiratakse IV lisa punkti 1 kohaselt.

2.   Selliste rannalähedase väikesemahulise püügiga tegelevate liidu kalalaevade arvu, millel on lubatud Vahemeres aktiivselt püüda harilikku tuuni, mille kaal ja suurus on vahemikus 8 kg/75 cm ja 30 kg/115 cm, piiratakse IV lisa punkti 2 kohaselt.

3.   Selliste liidu kalalaevade arvu, mis püüavad kasvatamise eesmärgil Aadria meres harilikku tuuni, mille kaal ja suurus on vahemikus 8 kg/75 cm ja 30 kg/115 cm, piiratakse IV lisa punkti 3 kohaselt.

4.   Selliste kalalaevade arvu ja kogumahutavusena väljendatud püügivõimsust, millel on lubatud Atlandi ookeani idaosas ja Vahemerel harilikku tuuni püüda, pardal hoida, ümber laadida, transportida või lossida, piiratakse IV lisa punkti 4 kohaselt.

5.   Atlandi ookeani idaosas ja Vahemerel hariliku tuuni püüdmiseks kasutatavate püüniste arvu piiratakse IV lisa punkti 5 kohaselt.

6.   Atlandi ookeani idaosas ja Vahemeres hariliku tuuni kasvatamise ja nuumamise võimsust ning kalakasvandustesse viidava loodusest püütud hariliku tuuni suurimat kogust piiratakse IV lisa punkti 6 kohaselt.

7.   ICCATi konventsiooni alal suursilm-tuuni püüdvate vähemalt 20 meetri pikkuste liidu kalalaevade suurimat arvu piiratakse IV lisa punkti 7 kohaselt.

Artikkel 17

Harrastuskalapüük

Vajaduse korral eraldavad liikmesriigid ID lisa kohaselt neile eraldatud kvootide arvelt erikvoodi harrastuskalapüügiks.

Artikkel 18

Haid

1.   Suursilm-rebashaide (Alopias superciliosus) rümpade või nende osade pardal hoidmine, ümberlaadimine ja lossimine on keelatud igasuguse püügi korral.

2.   Keelatud on perekonda Alopias kuuluvate rebashaide sihtpüük.

3.   Sugukonda Sphyrnidae (v.a Sphyrna tiburo) kuuluvate vasarhaide rümpade või nende osade pardal hoidmine, ümberlaadimine ja lossimine on keelatud ICCATi konventsiooni alal toimuva püügi korral.

4.   Pikkuim-hallhaide (Carcharhinus longimanus) rümpade või nende osade pardal hoidmine, ümberlaadimine ja lossimine on keelatud igasuguse püügi korral.

5.   Siid-hallhaide (Carcharhinus falciformis) pardal hoidmine on keelatud igasuguse püügi korral.

2. jagu

CCAMLRi konventsiooni ala

Artikkel 19

Keelud ja püügipiirangud

1.   V lisa A osas nimetatud liikide sihtpüük on kõnealuses lisas nimetatud piirkondades ja ajavahemikel keelatud.

2.   Uurimusliku kalapüügi suhtes kohaldatakse V lisa B osas esitatud lubatud kogupüügi mahtusid ja kaaspüügi piirnorme kõnealuses osas nimetatud alapiirkondades.

Artikkel 20

Uurimuslik kalapüük

1.   Liikmesriigid võivad 2017. aastal osaleda kihvkalade (Dissostichus spp.) õngejadaga uurimuslikus püügis FAO alapiirkondades 88.1 ja 88.2 ning rajoonides 58.4.1, 58.4.2 ja 58.4.3a väljaspool riikliku jurisdiktsiooni all olevaid piirkondi. Sellises püügis osaleda kavatsev liikmesriik teavitab sellest CCAMLRi sekretariaati kooskõlas määruse (EÜ) nr 601/2004 artiklitega 7 ja 7a hiljemalt 1. juuniks 2017.

2.   FAO alapiirkondade 88.1 ja 88.2 ning rajoonide 58.4.1, 58.4.2 ja 58.4.3a lubatud kogupüük ja kaaspüügi piirnormid ning nende jaotus iga alapiirkonna või rajooni väikeste uurimisalade (SSRU) vahel määratakse kindlaks V lisa B osas. Kalapüük mis tahes väikeses uurimisalas lõpetatakse niipea, kui deklareeritud saak ulatub kindlaksmääratud lubatud kogupüügini, ning uurimisala suletakse ülejäänud püügihooajaks püügiks.

3.   Kala püütakse võimalikult suures geograafilises ja batümeetrilises ulatuses, et saada püügivõime kindlaksmääramiseks vajalikku teavet ning vältida saagi ja püügikoormuse liiga suurt koondumist. FAO alapiirkondades 88.1 ja 88.2 ning rajoonides 58.4.1, 58.4.2 ja 58.4.3a on keelatud püük 550 meetrisest sügavusjoonest kõrgemal.

Artikkel 21

Tavalise hiilgevähi püük 2017./2018. aasta püügihooajal

1.   CCAMLRi konventsiooni alal 2017./2018. aasta püügihooajal tavalist hiilgevähki (Euphausia superba) püüda kavatsev liikmesriik teavitab hiljemalt 1. maiks 2017 komisjoni oma kavatsusest tavalist hiilgevähki püüda, kasutades selleks käesoleva määruse V lisa C osas esitatud vormi. Liikmesriikidelt saadud teabe põhjal esitab komisjon teated CCAMLRi sekretariaadile hiljemalt 30. maiks 2017.

2.   Käesoleva artikli lõikes 1 osutatud teade sisaldab teavet, mis tuleb määruse (EÜ) nr 601/2004 artikli 3 kohaselt esitada iga sellise laeva kohta, millele liikmesriik tavalise hiilgevähi püügiks loa annab.

3.   CCAMLRi konventsiooni alal tavalist hiilgevähki püüda kavatsev liikmesriik teatab oma kavatsusest üksnes nende laevade kohta, millel on selleks luba ja mis teatamise ajal sõidavad tema lipu all või CCAMLRi mõne teise liikme lipu all, kuid mis püügi ajal eeldatavalt sõidavad tema lipu all.

4.   Liikmesriik võib lubada tavalise hiilgevähi püügis osaleda muul kui käesoleva artikli lõigete 1, 2 ja 3 kohaselt CCAMLRi sekretariaadile teatatud laeval, kui luba omaval laeval ei ole võimalik osaleda põhjendatud funktsionaalsetel põhjustel või vääramatu jõu tõttu. Sel juhul teavitab asjaomane liikmesriik viivitamata CCAMLRi sekretariaati ja komisjoni ning esitab järgmise teabe:

5.   Liikmesriik ei luba tavalise hiilgevähi püügis osaleda laevadel, mis on kantud CCAMLRi nimekirja ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegeleva laevana.

3. jagu

IOTCi pädevusalasse kuuluv ala

Artikkel 22

IOTCi pädevusalasse kuuluval alal kala püüdvate laevade püügivõimsuse piiramine

1.   IOTCi pädevusalasse kuuluval alal troopikatuune püüdvate liidu kalalaevade suurim arv ja nende vastav kogumahutavusena väljendatud püügivõimsus vastab VI lisa punktile 1.

2.   IOTCi pädevusalasse kuuluval alal mõõkkala (Xiphias gladius) ja pikkuim-tuuni (Thunnus alalunga) püüdvate liidu kalalaevade suurim arv ja nende vastav kogumahutavusena väljendatud püügivõimsus vastab VI lisa punktile 2.

3.   Liikmesriigid võivad lõigete 1 ja 2 kohaselt ühes või teises püügipiirkonnas tegutsevad laevad ümber jaotada, kui nad tõendavad komisjonile, et see muutus ei suurenda asjaomase kalavaru püügi koormust.

4.   Liikmesriigid tagavad, et kui kavandatakse püügivõimsuse ülekandmist nende laevastikku, on asjaomased laevad IOTCi laevaregistris või mõne muu tuunipüüki käsitleva piirkondliku kalandusorganisatsiooni registris. Üle ei tohi kanda selliste laevade püügivõimsust, mis on mõne piirkondliku kalandusorganisatsiooni nimekirjas kui teatamata, ebaseadusliku ja reguleerimata kalapüügiga tegelevad laevad.

5.   Liikmesriigid võivad oma püügivõimsust suurendada üle lõigetes 1 ja 2 osutatud püügivõimsuse üksnes IOTC-le esitatud arengukavas kehtestatud piiride ulatuses.

Artikkel 23

Triivivad peibutuspüügivahendid ja varustuslaevad

1.   Seinnoodalaev ei tohi korraga kasutada rohkem kui 425 aktiivset triivivat peibutuspüügivahendit.

2.   Liidu varustuslaevade arv ei tohi ületada poolt liidu seinnoodalaevade arvust. Käesoleva lõigu kohaldamisel määratakse liidu varustuslaevade ja liidu seinnoodalaevade arv kindlaks IOTCi aktiivsete laevade nimekirja alusel.

Artikkel 24

Haid

1.   Kõigi sugukonda Alopiidae kuuluvate rebashaide liikide rümpade või nende osade pardal hoidmine, ümberlaadimine ja lossimine on keelatud igasuguse püügi korral.

2.   Kõigi pikkuim-hallhaide (Carcharhinus longimanus) rümpade või nende osade pardal hoidmine, ümberlaadimine ja lossimine on keelatud igasuguse püügi korral, välja arvatud laevade puhul, mille üldpikkus on alla 24 meetri ning mis teevad püügioperatsioone üksnes selle liikmesriigi majandusvööndis, kelle lipu all nad sõidavad, ja püüavad kala üksnes kohalikuks tarbimiseks.

3.   Lõikes 1 ja 2 osutatud liikide juhupüügi korral ei tohi neid kahjustada. Need isendid tuleb viivitamata vette tagasi lasta.

4. jagu

SPRFMO konventsiooni ala

Artikkel 25

Pelaagiline kalapüük

1.   Üksnes liikmesriigid, kes tegelesid 2007., 2008. või 2009. aastal SPRFMO konventsiooni alal aktiivselt pelaagilise kalapüügiga, võivad selles piirkonnas püüda pelaagilisi liike kooskõlas IJ lisas kindlaks määratud lubatud kogupüügiga.

2.   Lõikes 1 osutatud liikmesriigid piiravad 2017. aastal oma lipu all sõitvate pelaagilisi liike püüdvate laevade kogumahutavuse (GT) taset kõnealuses piirkonnas liidu kogutasemeni, s.o 78 600 GTni.

3.   IJ lisas kindlaks määratud püügivõimalusi võib kasutada üksnes tingimusel, et liikmesriigid saadavad komisjonile hiljemalt järgmise kuu viiendaks päevaks SPRFMO konventsiooni alal aktiivse kalapüügi või ümberlaadimisega tegelevate laevade nimekirja, laevaseiresüsteemi aruanded, igakuised püügiaruanded ja olemasolu korral andmed sadamakülastuste kohta, et edastada see teave SPRFMO sekretariaadile.

Artikkel 26

Põhjalähedane kalapüük

1.   Liikmesriigid piiravad 2017. aastal oma laevade põhjalähedast püüki või põhjalähedase püügi koormust SPRFMO konventsiooni alal, piirdudes selle ala nende osadega, kus põhjalähedane kalapüük ajavahemikul 1. jaanuarist 2002 kuni 31. detsembrini 2006 toimus, ning hoides püügi ja koormuse tasemel, mis ei ületa püügi või püügikoormuse näitajate aasta keskmist taset nimetatud ajavahemikul. Nad võivad sellisest keskmisest rohkem püüda, kui SPRFMO kinnitab nende kava keskmisest rohkem püüda.

2.   Liikmesriigid, kes ei ole tõendatult tegelenud põhjalähedase püügiga või kellel ei ole olnud selle püügi koormust SPRFMO konventsiooni alal ajavahemikul 1. jaanuarist 2002 kuni 31. detsembrini 2006, kala püüda ei tohi, välja arvatud juhul, kui SPRFMO kinnitab nende kava püüda kala ilma varasema püügi või püügikoormuseta.

5. jagu

IATTCi konventsiooni ala

Artikkel 27

Seinnoodapüük

1.   Kulduim-tuuni (Thunnus albacares), suursilm-tuuni (Thunnus obesus) ja vööttuuni (Katsuwonus pelamis) püük on seinnoodalaevadega keelatud järgmiselt:

2.   Asjaomased liikmesriigid teatavad komisjonile valitud keeluaja vastavalt lõikele 1 enne 1. aprilli 2017. Kõik asjaomaste liikmesriikide seinnoodalaevad lõpetavad lõikes 1 kindlaks määratud piirkondades valitud perioodiks seinnoodapüügi.

3.   IATTCi konventsiooni alal tuuni püüdvad seinnoodalaevad hoiavad pardal ja seejärel lossivad või laadivad ümber kogu kulduim-tuuni, suursilm-tuuni ja vööttuuni saagi.

4.   Lõiget 3 ei kohaldata järgmistel juhtudel:

Artikkel 28

Pikkuim-hallhaide püügi keeld

1.   IATTCi konventsiooni alal on keelatud püüda pikkuim-hallhaisid (Carcharhinus longimanus) ning nimetatud alal püütud pikkuim-hallhaide rümpasid või mis tahes osi pardal hoida, ümber laadida, ladustada, müügiks pakkuda, müüa või lossida.

2.   Lõikes 1 osutatud liikide isendite juhupüügi korral ei tohi neid kahjustada. Laeva käitajad peavad need isendid viivitamata vette tagasi laskma.

3.   Laeva käitajad peavad:

Artikkel 29

Merisarviklaste püügi keeld

IATTCi konventsiooni alal on liidu kalalaevadel keelatud püüda (sugukonna Mobulidae, sh perekondade Manta ja Mobula) merisarviklasi ning pardal hoida, ümber laadida, ladustada, müügiks pakkuda, müüa või lossida merisarviklaste rümpasid või mis tahes osi. Kohe kui liidu kalalaevad märkavad, et nad on püüdnud merisarviklasi, peavad nad need kalad võimaluse korral elusana ja vigastamata vette tagasi laskma.

6. jagu

SEAFO konventsiooni ala

Artikkel 30

Süvamerehaide püügi keeld

SEAFO konventsiooni alal on keelatud järgmiste süvamerehaide sihtpüük:

7. jagu

WCPFCi konventsiooni ala

Artikkel 31

Suursilm-tuuni, kulduim-tuuni, vööttuuni ja Vaikse ookeani lõunaosas pikkuim-tuuni püügi tingimused

1.   Liikmesriigid tagavad, et seinnoodalaevadele avamerel WCPFCi konventsiooni ala selles osas, mis asub 20° põhjalaiuse ja 20° lõunalaiuse vahel, ei ületa suursilm-tuuni (Thunnus obesus), kulduim-tuuni (Thunnus albacares) ja vööttuuni (Katsuwonus pelamis) püügiks eraldatud päevade arv 403 päeva.

2.   Liidu kalalaevad ei tohi püüda Vaikse ookeani lõunaosas pikkuim-tuuni (Thunnus alalunga) WCPFCi konventsiooni alal 20° lõunalaiusest lõuna pool.

3.   Liikmesriigid tagavad, et 2017. aastal ei püüta suursilm-tuuni (Thunnus obesus) õngejadalaevadega üle 2 000 tonni.

4.   Liikmesriigid tagavad, et 2017. aastal ei ole suursilm-tuuni (Thunnus obesus) kaaspüük seinnoodalaevadega üle 2 857 tonni.

Artikkel 32

Peibutuspüügivahenditega püügiks suletud piirkond

1.   WCPFCi konventsiooni ala selles osas, mis asub 20° põhjalaiuse ja 20° lõunalaiuse vahel, on püük peibutuspüügivahendeid kasutavate seinnoodalaevadega keelatud 1. juulist 2017 (kell 00.00) kuni 31. oktoobrini 2017 (kell 24.00). Sel ajal võib seinnoodalaev WCPFCi konventsiooni ala nimetatud osas püügiga tegeleda üksnes juhul, kui pardal on vaatleja, kes jälgib, et laev ühelgi ajahetkel

2.   Kõik lõike 1 kohases WCPFCi konventsiooni ala osas püügiga tegelevad seinnoodalaevad hoiavad pardal ning lossivad või laadivad ümber kõik püütud suursilm-tuunid, kulduim-tuunid ja vööttuunid.

3.   Lõiget 2 ei kohaldata järgmistel juhtudel:

Artikkel 33

Mõõkkala püügi luba omavate liidu kalalaevade arvu piiramine

WCPFCi konventsiooni alal 20° lõunalaiusest lõuna pool asuvates piirkondades mõõkkala (Xiphias gladius) püügiks luba omavate liidu kalalaevade suurim arv on esitatud VII lisas.

Artikkel 34

Siid-hallhaid ja pikkuim-hallhaid

1.   WCPFCi konventsiooni alal on keelatud pardal hoida, ümber laadida, ladustada ja lossida järgmiste liikide rümpasid või nende osi:

2.   Lõikes 1 osutatud liikide isendite juhupüügi korral ei tohi neid kahjustada. Need isendid tuleb viivitamata vette tagasi lasta.

Artikkel 35

IATTCi ja WCPFCi vaheline kattuv piirkond

1.   Laevad, mis on kantud üksnes WCPFCi registrisse, peavad järgima käesolevas jaos sätestatud meetmeid, kui need püüavad kala artikli 4 punkti s kohases IATTCi ja WCPFCi vahelises kattuvas piirkonnas.

2.   Laevad, mis on kantud nii WCPFCi kui ka IATTCi registrisse, samuti laevad, mis on kantud üksnes IATTCi registrisse, peavad järgima artikli 27 lõike 1 punktis a, sama artikli lõigetes 2, 3 ja 4 ning artiklis 28 sätestatud meetmeid, kui need püüavad kala artikli 4 punkti s kohases IATTCi ja WCPFCi vahelises kattuvas piirkonnas.

8. jagu

GFCMi lepinguga hõlmatud piirkond

Artikkel 36

Väikeste pelaagiliste liikide varud geograafilistes alapiirkondades 17 ja 18

1.   Liidu kalalaevadega geograafilistes alapiirkondades 17 ja 18 püütud väikeste pelaagiliste liikide kogus ei ületa 2014. aasta kogust vastavalt käesoleva määruse IL lisale ja selle kohta esitatakse aruanne määruse (EL) nr 1343/2011 artikli 24 kohaselt.

2.   Geograafilistes alapiirkondades 17 ja 18 pelaagilisi liike püüdvate liidu kalalaevade püügipäevade arv ei ületa 180 päeva aastas. Nimetatud 180 püügipäeva jooksul võib maksimaalselt 144 päeval püüda (sihtliigina) sardiini ja maksimaalselt 144 päeval anšoovist.

9. jagu

Beringi meri

Artikkel 37

Kalapüügikeeld Beringi mere avamerel

Beringi mere avamerel on keelatud püüda vaikse ookeani mintaid (Theragra chalcogramma).

III JAOTIS

KOLMANDATE RIIKIDE LAEVADE KALAPÜÜGIVÕIMALUSED LIIDU VETES

Artikkel 38

Lubatud kogupüügid

Norra lipu all sõitvatel kalalaevadel ning Fääri saartel registreeritud kalalaevadel on lubatud püüda liidu vetes kala käesoleva määruse I lisas kindlaks määratud lubatud kogupüügi piires ning käesoleva määrusega ja määruse (EÜ) nr 1006/2008 III peatükiga ette nähtud tingimustel.

Artikkel 39

Kalapüügiload

Venezuela lipu all sõitvate kalalaevade suhtes kohaldatakse käesolevas määruses ja määruse (EÜ) nr 1006/2008 III peatükis sätestatud tingimusi. Kolmanda riigi vetes kala püüdvatele liidu kalalaevadele antavate kalapüügilubade suurim arv on esitatud VIII lisas.

Artikkel 40

Püügi ja kaaspüügi lossimise tingimused

Artiklis 7 sätestatud tingimusi kohaldatakse kolmandate riikide selliste laevade püügi ja kaaspüügi suhtes, mis püüavad kala artiklis 39 sätestatud lubade alusel.

Artikkel 41

Keelud

1.   Kolmandate riikide laevadel on liidu vetes keelatud püüda, pardal hoida, ümber laadida ja lossida järgmisi liike:

2.   Lõikes 1 osutatud liikide isendite juhupüügi korral ei tohi neid kahjustada. Need isendid tuleb viivitamata vette tagasi lasta.

IV JAOTIS

LÕPPSÄTTED

Artikkel 42

Komiteemenetlus

1.   Komisjoni abistab määrusega (EL) nr 1380/2013 asutatud kalanduse ja vesiviljeluse komitee. See komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses.

2.   Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5.

Artikkel 43

Üleminekusäte

Artiklit 9, artikli 11 lõiget 2 ning artikleid 12, 18, 19, 24, 28, 29, 30, 34, 37 ja 41 kohaldatakse mutatis mutandis ka 2018. aastal, kuni jõustub määrus, millega määratakse kindlaks kalapüügivõimalused 2018. aastaks.

Artikkel 44

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2017.

Artiklit 8 kohaldatakse siiski alates 1. veebruarist 2017.

Artiklitega 19, 20 ja 21 ning IE ja V lisaga ettenähtut teatavate kalavarude püügi võimaluste kohta CCAMLRi konventsiooni alal kohaldatakse alates 1. detsembrist 2016.

(1)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1380/2013 ühise kalanduspoliitika kohta, millega muudetakse nõukogu määruseid (EÜ) nr 1954/2003 ja (EÜ) nr 1224/2009 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 2371/2002 ja (EÜ) nr 639/2004 ning nõukogu otsus 2004/585/EÜ (ELT L 354, 28.12.2013, lk 22).

(2)  Nõukogu 18. detsembri 2008. aasta määrus (EÜ) nr 1342/2008, millega kehtestatakse tursavarude ja nende varude püügi pikaajaline kava ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 423/2004 (ELT L 348, 24.12.2008, lk 20).

(3)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. novembri 2016. aasta määrus (EL) 2016/2094, millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 1342/2008, millega kehtestatakse tursavarude ja nende varude püügi pikaajaline kava (ELT L 330, 3.12.2016, lk 1).

(4)  Komisjoni 4. oktoobri 2016. aasta delegeeritud määrus (EL) 2016/2250, millega kehtestatakse tagasiheitekava teatava põhjalähedase püügi puhul Põhjameres ja ICESi IIa rajooni liidu vetes (ELT L 340, 15.12.2016, lk 2).

(5)  Nõukogu 7. mai 2007. aasta määrus (EÜ) nr 509/2007, millega kehtestatakse La Manche'i lääneosa merikeelevarude säästva kasutamise mitmeaastane kava (ELT L 122, 11.5.2007, lk 7).

(6)  Nõukogu 11. juuni 2007. aasta määrus (EÜ) nr 676/2007, millega kehtestatakse Põhjamere lesta- ja merikeelevarude püügi mitmeaastane majandamiskava (ELT L 157, 19.6.2007, lk 1).

(7)  Nõukogu 6. aprilli 2009. aasta määrus (EÜ) nr 302/2009, milles käsitletakse Atlandi ookeani idaosas ja Vahemeres hariliku tuuni varude taastamise mitmeaastast kava, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 43/2009 ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1559/2007 (ELT L 96, 15.4.2009, lk 1).

(8)  Nõukogu 20. detsembri 2005. aasta määrus (EÜ) nr 2166/2005, millega kehtestatakse meetmed Kantaabria mere ja Pürenee poolsaare läänerannikuvete uusmeremaa merluusi ja norra salehomaari varude taastamiseks ning muudetakse määrust (EÜ) nr 850/98 kalavarude kaitsest noorte mereorganismide kaitseks võetud tehniliste meetmete kaudu (ELT L 345, 28.12.2005, lk 5).

(9)  Nõukogu 18. detsembri 2008. aasta määrus (EÜ) nr 1300/2008, millega kehtestatakse Šotimaa lääneranniku vete heeringavarude majandamise ja püügi mitmeaastane kava (ELT L 344, 20.12.2008, lk 6).

(10)  Nõukogu 6. mai 1996. aasta määrus (EÜ) nr 847/96, millega kehtestatakse lubatud kogupüükide (TAC) ja kvootide haldamise täiendavad tingimused ühest aastast teise ülekandmisel (EÜT L 115, 9.5.1996, lk 3).

(11)  Nõukogu 20. novembri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 1224/2009, millega luuakse ühenduse kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika eeskirjade järgimise tagamiseks, muudetakse määrusi (EÜ) nr 847/96, (EÜ) nr 2371/2002, (EÜ) nr 811/2004, (EÜ) nr 768/2005, (EÜ) nr 2115/2005, (EÜ) nr 2166/2005, (EÜ) nr 388/2006, (EÜ) nr 509/2007, (EÜ) nr 676/2007, (EÜ) nr 1098/2007, (EÜ) nr 1300/2008, (EÜ) nr 1342/2008 ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EMÜ) nr 2847/93, (EÜ) nr 1627/94 ja (EÜ) nr 1966/2006 (ELT L 343, 22.12.2009, lk 1).

(12)  Euroopa Majandusühenduse ja Norra Kuningriigi vaheline kalanduskokkulepe (EÜT L 226, 29.8.1980, lk 48).

(13)  Ühelt poolt Euroopa Majandusühenduse ning teiselt poolt Taani valitsuse ja Fääri saarte kohaliku valitsuse vaheline kalanduskokkulepe (EÜT L 226, 29.8.1980, lk 12).

(14)  Ühelt poolt Euroopa Ühenduse ning teiselt poolt Taani valitsuse ja Gröönimaa kohaliku valitsuse vaheline kalandusalane partnerlusleping (ELT L 172, 30.6.2007, lk 4) ning protokoll, millega määratakse kindlaks nimetatud lepingus sätestatud kalapüügivõimalused ja rahaline toetus (ELT L 293, 23.10.2012, lk 5).

(15)  ELT L 6, 10.1.2012, lk 8.

(16)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55, 28.2.2011, lk 13).

(17)  Komisjoni 10. juuni 2008. aasta määrus (EÜ) nr 517/2008, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 850/98 üksikasjalikud rakenduseeskirjad kalavõrkude silmasuuruse ja võrguniidi jämeduse kindlaksmääramiseks (ELT L 151, 11.6.2008, lk 5).

(18)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2009. aasta määrus (EÜ) nr 218/2009 Atlandi ookeani kirdeosas kalastavate liikmesriikide nominaalsaagi statistiliste andmete esitamise kohta (ELT L 87, 31.3.2009, lk 70).

(19)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2009. aasta määrus (EÜ) nr 216/2009 nominaalsaagi statistiliste andmete esitamise kohta liikmesriikide poolt, kes kalastavad teatavates väljaspool Atlandi ookeani põhjaosa asuvates piirkondades (ELT L 87, 31.3.2009, lk 1).

(20)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2009. aasta määrus (EÜ) nr 217/2009 Loode-Atlandi piirkonnas kalastavate liikmesriikide saagi ja kalandustegevuse statistiliste andmete esitamise kohta (ELT L 87, 31.3.2009, lk 42).

(21)  Sõlmitud nõukogu otsusega 2002/738/EÜ (EÜT L 234, 31.8.2002, lk 39).

(22)  Liit ühines sellega nõukogu otsusega 86/238/EMÜ (EÜT L 162, 18.6.1986, lk 33).

(23)  Nõukogu 22. märtsi 2004. aasta määrus (EÜ) nr 601/2004, millega sätestatakse teatavad kalastustegevuse suhtes kohaldatavad kontrollimeetmed Antarktika vete elusressursside kaitse konventsiooni alla kuuluvas piirkonnas ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EMÜ) nr 3943/90, (EÜ) nr 66/98 ja (EÜ) nr 1721/1999 (ELT L 97, 1.4.2004, lk 16).

(24)  Sõlmitud nõukogu otsusega 2006/539/EÜ (ELT L 224, 16.8.2006, lk 22).

(25)  Liit ühines sellega nõukogu otsusega 95/399/EÜ (EÜT L 236, 5.10.1995, lk 24).

(26)  Sõlmitud nõukogu otsusega 2008/780/EÜ (ELT L 268, 9.10.2008, lk 27).

(27)  Liit ühines sellega nõukogu otsusega 2005/75/EÜ (ELT L 32, 4.2.2005, lk 1).

(28)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. detsembri 2011. aasta määrus (EL) nr 1343/2011, mis käsitleb teatavaid kalapüüki käsitlevaid sätteid Vahemere üldise kalanduskomisjoni (GFCM) lepinguga hõlmatud piirkonnas ning millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 1967/2006, mis käsitleb Vahemere kalavarude säästva kasutamise majandamismeetmeid (ELT L 347, 30.12.2011, lk 44).

(29)  Nõukogu 29. septembri 2008. aasta määrus (EÜ) nr 1006/2008, mis käsitleb ühenduse kalalaevadele loa andmist püügitegevuseks ühenduse vetest väljaspool ning kolmandate riikide laevade juurdepääsu ühenduse vetele ja millega muudetakse määruseid (EMÜ) nr 2847/93 ja (EÜ) nr 1627/94 ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) 3317/94 (ELT L 286, 29.10.2008, lk 33).

(30)  Igat liiki põhjatraalid, sh ankurdatud ja ankurdamata põhjanoodad, sh OTB, OTT, PTB, TBB, SSC, SDN, SPR, SV, SB, SX, TBN, TBS ja TB.

(31)  Kogu õngejadade või ritvõngedega kalapüük, sealhulgas LHP, LHM, LLD, LL, LTL, LX ja LLS.

(32)  Kõik vainakkevõrgud ja mõrrad, sealhulgas GTR, GNS, FYK, FPN ja FIX.