Choose the experimental features you want to try

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 32017R0104

    Komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2017/104, 19. oktoober 2016, millega muudetakse delegeeritud määrust (EL) nr 148/2013, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 648/2012 börsiväliste tuletisinstrumentide, kesksete vastaspoolte ja kauplemisteabehoidlate kohta seoses regulatiivsete tehniliste standarditega, millega määratakse kindlaks kauplemisteabehoidlale esitatav miinimumteave (EMPs kohaldatav tekst )

    C/2016/6624

    ELT L 17, 21.1.2017, p. 1–16 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

    Legal status of the document No longer in force, Date of end of validity: 28/04/2024; mõjud tunnistatud kehtetuks 32022R1855

    ELI: http://data.europa.eu/eli/reg_del/2017/104/oj

    21.1.2017   

    ET

    Euroopa Liidu Teataja

    L 17/1


    KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) 2017/104,

    19. oktoober 2016,

    millega muudetakse delegeeritud määrust (EL) nr 148/2013, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 648/2012 börsiväliste tuletisinstrumentide, kesksete vastaspoolte ja kauplemisteabehoidlate kohta seoses regulatiivsete tehniliste standarditega, millega määratakse kindlaks kauplemisteabehoidlale esitatav miinimumteave

    (EMPs kohaldatav tekst)

    EUROOPA KOMISJON,

    võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

    võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. juuli 2012. aasta määrust (EL) nr 648/2012 börsiväliste tuletisinstrumentide, kesksete vastaspoolte ja kauplemisteabehoidlate kohta, (1) eriti selle artikli 9 lõiget 5,

    ning arvestades järgmist:

    (1)

    Komisjoni delegeeritud määrusega (EL) nr 148/2013 (2) on sätestatud esitamisele kuuluvate andmete üksikasjad ja on kohustatud vastaspooli tagama, et tehingu mõlemad pooled on esitatavates andmetes omavahel kokku leppinud.

    (2)

    Samuti on oluline ära näidata, et keskne vastaspool tegutseb tuletislepingu osalisena. Seega tuleks juhul, kui keskne vastaspool lepingu pärast selle sõlmimist kliirib, teavitada selle lepingu lõpetamisest ja teavitada kliirimisest tulenevast uuest lepingust.

    (3)

    Kui tuletisleping koosneb tuletislepingute kombinatsioonist, peab pädevatel asutustel olema võimalik aru saada iga asjaomase tuletislepingu tunnusjoontest. Kuna lisaks sellele peab pädevatel asutustel olema võimalik mõista üldist konteksti, peaks tehinguaruandest selguma ka asjaolu, et tehing on osa üldisest strateegiast. Seega tuleks tuletislepingute puhul, mis koosnevad omavahel kombineeritud tuletislepingutest, esitada teave üksikute tuletislepingu kaupa eraldi jaotistena, kasutades sisemist tunnuskoodi, mis võimaldab erinevad jaotised omavahel siduda.

    (4)

    Juhul kui tegu on tuletislepingutega, mis koosnevad tuletislepingute kombinatsioonist ja mille kohta tuleb andmed esitada rohkem kui ühe teatega, võib olla keeruline määrata kindlaks, kuidas lepinguga seonduvaid andmeid erinevate teadete vahel jaotada ja seega kui mitu teadet tuleks esitada. Niisiis peaksid vastaspooled kokku leppima, kui mitu teadet selliste lepingute korral esitatakse.

    (5)

    Jälgimaks asjakohasel viisil riskipositsioonide kontsentreerumist ja süsteemset riski, on oluline tagada, et kauplemisteabehoidlale edastatakse täielik ja täpne teave riskipositsioonide ja kahe vastaspoole vahel vastastikku antud tagatiste kohta. Seega on äärmiselt oluline, et vastaspooled esitavad tuletislepingute hindamise teabe ühtse metoodika kohaselt. Lisaks sellele on samavõrd tähtis nõuda andmete esitamist antud ja saadud alustamise ja variatsioonitagatiste kohta.

    (6)

    Andmaks pädevatele ametiasutustele täielikku teavet vastaspoolte tegelike riskipositsioonide kohta kõigis tuletisinstrumentide liikides, on äärmiselt oluline kehtestada nõuded krediidituletisinstrumentide, samuti vastaspoolt vahel vastastikku antud tagatiste üksikasjadest teatamise kohta. Lisaks sellele, võimaldamaks andmeesitajatel täita oma aruandluskohustust standardiseeritult ja ühtlustatult, on vaja täpsustada olemasolevate andmeväljade kirjeldusi.

    (7)

    Seepärast tuleks delegeeritud määrust (EL) nr 148/2013 vastavalt muuta.

    (8)

    Asjakohane on muuta teavitamisnõudeid seoses esitatavate andmete üksikasjadega. Seega tuleks vastaspooltele ja kauplemisteabehoidlatele anda piisavalt aega, et astuda kõik vajalikud sammud muudetud nõuete täitmiseks.

    (9)

    Käesolev määrus põhineb regulatiivsete tehniliste standardite eelnõul, mille esitas komisjonile Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve (ESMA).

    (10)

    Vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1095/2010 (3) artiklile 10 viis ESMA enne nende rakenduslike tehniliste standardite eelnõu esitamist, millel käesolev määrus põhineb, läbi avaliku arutelu, analüüsis võimalikku asjaomast kasu ja kulusid ning küsis arvamust nimetatud määruse artiklis 37 osutatud loodud väärtpaberituru sidusrühmade kogult,

    ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

    Artikkel 1

    Delegeeritud määrust (EL) nr 148/2013 muudetakse järgmiselt.

    1)

    Artikli 1 lõige 2 asendatakse järgmisega:

    „2.   Lõikes 1 osutatud üksikasjad ja teave esitatakse ühe teatega.

    Erandina esimesest lõigust esitatakse lõikes 1 osutatud üksikasjad ja teave erinevate teadetega, kui on täidetud järgmised tingimused:

    a)

    tuletisleping koosneb tuletislepingute kombinatsioonist;

    b)

    lisa tabelite andmeväljad ei võimalda punktis a osutatud tuletislepingu kohta käivate üksikasjade ja teabe esitamist.

    Tuletislepingute kombinatsioonist koosnevate tuletislepingute vastaspooled lepivad enne teabe esitamise tähtaega kokku asjaomase tuletislepingu kohta kauplemisteabehoidlale saadetavate eri teadete arvus.

    Teavitav vastaspool seostab üksikud teated omavahel tunnuskoodiga, mis on vastaspoole tasandil ainuomane konkreetsele tehinguaruannete kogumile, vastavalt lisa tabeli 2 lahtrile 14.“

    2)

    Artiklid 2 ja 3 asendatakse järgmisega:

    „Artikkel 2

    Kliiritud tehingud

    1.   Kui tuletislepingu üksikasjad on kooskõlas määruse (EL) nr 648/2012 artikliga 9 juba teatatud ja kui keskne vastaspool lepingu pärast seda kliirib, teatatakse lepingust kui lõpetatust, märkides lisa tabeli 2 lahtrisse 93 toimingu liigiks „Early Termination“, ning teavitatakse kliirimisest tulenevatest uutest lepingutest.

    2.   Kui leping on sõlmitud kauplemiskohas ja samal päeval kliiritud, teavitatakse ainult kliirimisest tulenevatest lepingutest.

    Artikkel 3

    Riskidest teavitamine

    1.   Lisa tabeli 1 kohaselt nõutavad andmed tagatise kohta peavad sisaldama kõiki antud ja saadud tagatisi vastavalt lisa tabeli 1 lahtritele 21–35.

    2.   Kui vastaspool ei anna tagatist tehingupõhiselt, teavitavad vastaspooled kauplemisteabehoidlat sellisest antud ja saadud tagatisest portfellipõhiselt vastavalt lisa tabeli 1 lahtritele 21–35.

    3.   Kui lepingu tagatisest teavitatakse portfellipõhiselt, esitab teavitav vastaspool kauplemisteabehoidlale teavitatava lepinguga seotud portfelli tunnuskoodi vastavalt lisa tabeli 1 lahtrile 23.

    4.   Muu kui määruse (EL) nr 648/2012 artiklis 10 sätestatud finantssektoriväline vastaspool ei pea teavitama tagatisest ja käesoleva määruse lisa tabeli 1 kohasest lepingu turuhinnas hindamisest või mudelipõhisest hindamisest.

    5.   Kui lepingu kliirib keskne vastaspool, teatab vastaspool keskse vastaspoole määratud lepingu väärtuse vastavalt lisa tabeli 1 lahtritele 17–20.

    6.   Kui lepingut ei kliiri keskne vastaspool, teatab vastaspool vastavalt käesoleva määruse lisa tabeli 1 lahtritele 17–20 lepingu väärtuse, mis on määratud vastavalt metoodikale, mis on sätestatud liidus vastu võetud ja komisjoni määruses (EÜ) nr 1126/2008 (*1) osutatud rahvusvahelises finantsaruandlusstandardis (IFRS) 13 Õiglase väärtuse mõõtmine.

    (*1)  Komisjoni 3. novembri 2008. aasta määrus (EÜ) nr 1126/2008, millega võetakse vastu teatavad rahvusvahelised raamatupidamisstandardid kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1606/2002 (ELT L 320, 29.11.2008, lk 1).“"

    3)

    Lisatakse artikkel 3a:

    „Artikkel 3a

    Tinglik väärtus

    1.   Lisa tabeli 2 lahtris 20 osutatud tuletislepingu tinglik väärtus märgitakse järgmiselt:

    a)

    rahaühikutes arveldatavate vahetuslepingute, futuurlepingute ja forvardlepingute korral võrdlussumma, mille põhjal määratakse tuletisinstrumentide turul kindlaks lepingulised maksed;

    b)

    optsioonide korral täitmishinna põhjal arvutatud väärtus;

    c)

    hinnavahelepingute korral ja kui tegu on tuletislepingutega, mis on seotud ühikutes, nagu barrelites või tonnides mõõdetava kaubaga, summa koguse eest lepingus sätestatud hinna korral;

    d)

    kui tegu on tuletislepingutega, mille tinglik väärtus arvutatakse alusvara hinna põhjal ja kui nimetatud hind on kättesaadav ainult arveldamise hetkel, alusvara päevalõpu hind lepingu sõlmimise kuupäeval.

    2.   Kui tuletislepingu tinglik väärtus aja jooksul muutub, märgitakse algsesse teatesse tinglik väärtus, mis on kohaldatav tuletislepingu sõlmimise kuupäeval.“

    4)

    Artikkel 4 asendatakse järgmisega:

    „Artikkel 4

    Andmete ajalugu

    Ajaloos tuleb registreerida kauplemisteabehoidlas säilitatavatesse andmetesse tehtavad muudatused ning muudatusi taotlevad isikud, kelleks võib vajaduse korral olla ka kauplemisteabehoidla ise, samuti muudatuse põhjus, muutmise kuupäev, ajatempel ja muudatuse selge kirjeldus, sealhulgas andmete esialgne ja muudetud sisu, nagu on nõutud lisa tabeli 2 lahtris 93.“

    5)

    Lisa asendatakse käesoleva määruse lisas esitatud tekstiga.

    Artikkel 2

    Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

    Seda kohaldatakse alates 1. novembrist 2017.

    Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

    Brüssel, 19. oktoober 2016

    Komisjoni nimel

    president

    Jean-Claude JUNCKER


    (1)  ELT L 201, 27.7.2012, lk 1.

    (2)  Komisjoni 19. detsembri 2012. aasta delegeeritud määrus (EL) nr 148/2013, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 648/2012 börsiväliste tuletisinstrumentide, kesksete vastaspoolte ja kauplemisteabehoidlate kohta seoses regulatiivsete tehniliste standarditega, millega määratakse kindlaks kauplemisteabehoidlale esitatav miinimumteave (ELT L 52, 23.2.2013, lk 1).

    (3)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta määrus (EL) nr 1095/2010, millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve), muudetakse otsust nr 716/2009/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni otsus 2009/77/EÜ (ELT L 331, 15.12.2010, lk 84).


    LISA

    „LISA

    Kauplemisteabehoidlale esitatav teave

    Tabel 1

    Vastaspoole andmed

     

    Lahter

    Esitatavad andmed

     

    Lepinguosalised

     

    1

    Teabe ajatempel

    Kauplemisteabehoidlale andmete esitamise kuupäev ja aeg.

    2

    Teavitava vastaspoole tunnuskood

    Kordumatu tunnuskood, mis tähistab andmeid esitavat lepingu vastaspoolt.

    3

    Teise vastaspoole tunnuskoodi liik

    Teise vastaspoole identifitseerimiseks kasutatava tunnuskoodi liik.

    4

    Teise vastaspoole tunnuskood

    Lepingu teise vastaspoole kordumatu tunnuskood.

    Lahter täidetakse teavitava vastaspoole seisukohast lähtudes. Eraisiku puhul kasutatakse järjekindlalt kliendi tunnuskoodi.

    5

    Teise vastaspoole riik

    Selle riigi kood, kus on teise vastaspoole registrijärgne asukoht; kui teine vastaspool on füüsiline isik, märkida elukohariigi kood.

    6

    Teavitava vastaspoole tegevusvaldkond

    Valdkond, milles teavitav vastaspool tegutseb.

    Kui teavitav vastaspool on finantssektori vastaspool, kantakse sellesse lahtrisse kõik kõnealuse vastaspoole suhtes kohaldatavad finantssektori vastaspoolte taksonoomia koodid.

    Kui teavitav vastaspool on finantssektoriväline vastaspool, kantakse sellesse lahtrisse kõik kõnealuse vastaspoole suhtes kohaldatavad finantssektoriväliste vastaspoolte taksonoomia koodid.

    Kui ära tuuakse rohkem kui üks tegevusala, tuleb koodid reastada neile vastava tegevuse suhtelise tähtsuse järjekorras.

    7

    Teavitava vastaspoole liik

    Märgitakse, kas teavitav vastaspool on keskne vastaspool, finantssektori vastaspool, finantssektoriväline vastaspool või muud liiki vastaspool vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 648/2012 (1) artikli 1 lõikele 5 või artikli 2 punktidele 1, 8 ja 9.

    8

    Maakleri tunnuskood

    Kui maakler tegutseb teavitava vastaspoole vahendajana muutumata ise vastaspooleks, esitab teavitav vastaspool sellise maakleri kordumatu tunnuskoodi.

    9

    Teadet esitava üksuse tunnuskood

    Kui teavitav vastaspool on teate esitamise delegeerinud kolmandale isikule või teisele vastaspoolele, tuleb selles lahtris esitada sellise üksuse kordumatu tunnuskood.

    Vastasel juhul jäetakse lahter tühjaks.

    10

    Kliiriva liikme tunnuskood

    Juhul kui tuletisleping kliiritakse ja teavitav vastaspool ei ole ise kliiriv liige, esitatakse selles lahtris selle kliiriva liikme kordumatu tunnuskood, kelle kaudu tuletisleping kliiritakse.

    11

    Õigustatud isiku tunnuskoodi liik

    Õigustatud isiku identifitseerimiseks kasutatava tunnuskoodi liik.

    12

    Õigustatud isiku tunnuskood

    Esitatakse lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste subjektiks olev isik.

    Kui tehing täidetakse sellise struktuuri kaudu nagu usaldusfond või fond, mis esindab paljusid õigustatud isikuid, näidatakse õigustatud isikuna nimetatud struktuur.

    Kui õigustatud isik ei ole selle lepingu vastaspool, tuvastab teavitav vastaspool sellise õigustatud isiku kordumatu tunnuskoodiga või eraisiku puhul järjekindlalt kasutatava kliendi tunnuskoodiga, mille on määranud eraisiku poolt kasutatav juriidiline isik.

    13

    Kauplemisvolitused

    Näitab, kas teavitav vastaspool on lepingu sõlminud oma arvel kauplejana (enda või kliendi nimel) või volitatud kauplejana (kliendi eest ja nimel).

    14

    Vastaspoole roll

    Märgitakse, kas teavitav vastaspool on ostja või müüja.

    15

    Otsene seotus äritegevuse või finantseerimistegevusega

    Esitatakse teave selle kohta, kas leping on objektiivselt mõõdetaval viisil otseselt seotud äritegevuse või finantseerimistegevusega määruse (EL) nr 648/2012 artikli 10 lõike 3 tähenduses.

    Väli jäetakse tühjaks, kui teavitav vastaspool on finantssektori vastaspool määruse (EL) nr 648/2012 artikli 2 punkti 8 tähenduses.

    16

    Kliirimiskünnis

    Esitatakse teave selle kohta, kas teavitav vastaspool ületab kliirimiskünnist määruse (EL) nr 648/2012 artikli 10 lõike 3 tähenduses.

    Väli jäetakse tühjaks, kui teavitav vastaspool on finantssektori vastaspool määruse (EL) nr 648/2012 artikli 2 punkti 8 tähenduses.

    17

    Lepingu väärtus

    Esitatakse teave lepingu turuhinnas hindamise või vajaduse korral mudelipõhise hindamise kohta määruse (EL) nr 648/2012 artikli 11 lõike 2 tähenduses. Kliiritud tehingu korral kasutatakse keskse vastaspoole määratud väärtust.

    18

    Valuuta, milles väärtus on väljendatud

    Lepingu väärtuse hindamisel kasutatud valuuta.

    19

    Väärtuse hindamise ajatempel

    Viimase hindamise kuupäev ja kellaaeg. Turuhinnas hindamise korral märkida võrdlushindade avaldamise kuupäev ja kellaaeg.

    20

    Väärtuse hindamise liik

    Märgitakse, kas tegemist oli turuhinnas hindamisega, mudelipõhise hindamisega või keskse vastaspoole esitatud väärtusega.

    21

    Tagatus

    Märgitakse, kas vastaspooled on sõlminud tagatislepingu.

    22

    Tagatisportfell

    Märgitakse, kas tagatis on antud portfellipõhiselt.

    Tagatisportfelli puhul arvutatakse tagatis lepingute kogumi netopositsioonide alusel, mitte tehingupõhiselt.

    23

    Tagatisportfelli tunnuskood

    Kui tagatist kajastatakse portfellipõhiselt, tuleb märkida portfelli kordumatu tunnuskood, mille on kindlaks määranud teavitav vastaspool.

    24

    Antud alustamise tagatis

    Selle alustamise tagatise väärtus, mille andmeid esitav vastaspool andis teisele vastaspoolele.

    Kui alustamise tagatis anti portfellipõhiselt, tuleks lahtris esitada portfelliga seoses antud alustamise tagatise koguväärtus.

    25

    Antud alustamise tagatise valuuta

    Märgitakse antud alustamise tagatise valuuta.

    26

    Antud variatsioonitagatis

    Selle variatsioonitagatise (k.a rahas arveldamine) väärtus, mille andmeid esitav vastaspool andis teisele vastaspoolele.

    Kui variatsioonitagatis anti portfellipõhiselt, tuleks lahtris esitada portfelliga seoses antud variatsioonitagatise koguväärtus.

    27

    Antud variatsioonitagatise valuuta

    Märgitakse antud variatsioonitagatise valuuta.

    28

    Saadud alustamise tagatis

    Selle alustamise tagatise väärtus, mille teavitav vastaspool sai teiselt vastaspoolelt.

    Kui alustamise tagatis saadi portfellipõhiselt, tuleks lahtris esitada portfelliga seoses saadud alustamise tagatise koguväärtus.

    29

    Saadud alustamise tagatise valuuta

    Märgitakse saadud alustamise tagatise valuuta.

    30

    Saadud variatsioonitagatis

    Selle variatsioonitagatise (k.a rahas arveldamine) väärtus, mille andmeid esitav vastaspool sai teiselt vastaspoolelt.

    Kui variatsioonitagatis saadi portfellipõhiselt, tuleks lahtris esitada portfelliga seoses saadud variatsioonitagatise koguväärtus.

    31

    Saadud variatsioonitagatise valuuta

    Märgitakse saadud variatsioonitagatise valuuta.

    32

    Antud ülemäärane tagatis

    Nõutud tagatist ületava antud tagatise väärtus.

    33

    Antud ülemäärase tagatise valuuta

    Märgitakse antud ülemäärase tagatise valuuta.

    34

    Saadud ülemäärane tagatis

    Nõutud tagatist ületava saadud tagatise väärtus. Tagatis

    35

    Saadud ülemäärase tagatise valuuta

    Märgitakse saadud ülemäärase tagatise valuuta.


    Tabel 2

    Üldandmed

     

    Väli

    Esitatavad andmed

    Tuletislepingu liik

     

    Jagu 2a – Lepingu liik

     

    Kõik lepingud

    1

    Lepingu liik

    Iga teates sisalduv leping klassifitseeritakse vastavalt selle liigile.

     

    2

    Varaklass

    Iga teates sisalduv leping klassifitseeritakse vastavalt selle aluseks olevale varaklassile.

     

     

    Jagu 2b – Andmed lepingu kohta

     

    Kõik lepingud

    3

    Toote klassifitseerimise viis

    Kasutatav toote klassifitseerimise viis.

     

    4

    Toote klassifitseerimine

    Kui toode identifitseeritakse rahvusvahelist väärtpaberite identifitseerimisnumbrit (ISIN) või instrumendi alternatiivset tunnuskoodi (AII) kasutades, märgitakse finantsinstrumentide klassifikatsiooni (CFI) kood.

    Kui ISIN või AII ei ole kättesaadavad, märgitakse toote jaoks heaks kiidetud kordumatu tunnuskood (UPI). UPI heakskiitmiseni klassifitseeritakse sellised tooted CFI koodi kasutades.

     

    5

    Toote identifitseerimise viis

    Kasutatav toote identifitseerimise viis.

     

    6

    Toote identifitseerimisandmed

    Toode identifitseeritakse ISIN või AII koodi kasutades. AII koodi kasutatakse juhul, kui tootega kaubeldakse kauplemiskohas, mis on liigitatud AII-ks ESMA veebisaidil avaldatud ning pädevate asutuste poolt komisjoni määruse (EÜ) nr 1287/2006 (2) artikli 13 lõike 2 kohaselt edastatud teabe põhjal loodud registris.

    AII koodi kasutatakse ainult komisjoni poolt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 600/2014 (3) artikli 27 lõike 3 kohaselt vastu võetud delegeeritud õigusakti kohaldamise kuupäevani.

     

    7

    Alusvara identifitseerimise viis

    Kasutatav alusvara identifitseerimise viis.

     

    8

    Alusvara identifitseerimisandmed

    Otsese alusvara kohta esitatakse kordumatu tunnuskood vastavalt selle liigile.

    AII koodi kasutatakse ainult komisjoni poolt määruse (EL) nr 600/2014 artikli 27 lõike 3 kohaselt vastu võetud delegeeritud õigusakti kohaldamise kuupäevani.

    Krediidiriski vahetustehingute korral märkida võlainstrumendi ISIN kood.

    Finantsinstrumentide korvi korral, mis koosneb muu hulgas kauplemiskohas kaubeldavatest finantsinstrumentidest, näidatakse ainult kauplemiskohas kaubeldavad finantsinstrumendid.

     

    9

    Tinglik valuuta 1

    Tingliku väärtuse jaoks kasutatav valuuta.

    Intressimääratuletislepingu või valuutatuletislepingu puhul esitatakse poole 1 tinglik valuuta.

     

    10

    Tinglik valuuta 2

    Tingliku väärtuse jaoks kasutatav teine valuuta.

    Intressimääratuletislepingu või valuutatuletislepingu puhul esitatakse poole 2 tinglik valuuta.

     

    11

    Ülekantav valuuta

    Esitatakse ülekantav valuuta.

     

     

    Jagu 2c – Tehinguandmed

     

    Kõik lepingud

    12

    Tehingu tunnuskood

    Seni, kuni üleilmne tehingu kordumatu tunnuskood ei ole kättesaadav, teise vastaspoolega kokku lepitud tehingu kordumatu tunnuskood.

     

    13

    Teate kontrollnumber

    Kordumatu number, mis tähistab tuletislepingu sama täitmist käsitlevate teadete rühma.

     

    14

    Komplekstehingu osa tunnus

    Teavitava ühingu sisemine tunnuskood, millega identifitseeritakse ja seotakse omavahel kõik teated, mis käsitlevad ühte ja sama tuletislepingute kombinatsioonist koosnevat tuletislepingut. Kood peab olema tuletislepingu kohta käivate tehinguaruannete rühma puhul vastaspoole tasandil kordumatu.

    Välja kasutatakse ainult juhul, kui ühing täidab kahest või enamast tuletislepingust koosneva tuletislepingu ja kui andmeid nimetatud lepingu kohta ei ole ühe teatega võimalik nõuetekohaselt esitada.

     

    15

    Täitmiskoht

    Esitatakse tuletislepingu täitmiskoha kordumatu tunnuskood.

    Kui leping sõlmiti börsiväliselt ja kui asjaomane finantsinstrument on kauplemiskohas kauplemisele lubatud või sellega kauplemiskohas kaubeldakse, kasutatakse MIC koodi „XOFF“.

    Kui leping sõlmiti börsiväliselt ja kui asjaomast finantsinstrumenti ei ole kauplemiskohas kauplemisele lubatud või sellega kauplemiskohas ei kaubelda, kasutatakse MIC koodi „XXXX“.

     

    16

    Tihendamine

    Märgitakse, kas leping tuleneb tihendamisest määruse (EL) nr 600/2014 artikli 2 lõike 1 punkti 47 tähenduses.

     

    17

    Hind/määr

    Esitatakse tuletislepingu hind, vajadusel tasud ja kogunenud intressid.

     

    18

    Hinna esitamise viis

    Viis, kuidas hinda väljendatakse.

     

    19

    Hinna valuuta

    Valuuta, milles hind/määr on nomineeritud.

     

    20

    Tinglik väärtus

    Viitemäär, mille alusel määratakse kindlaks lepingulised maksed. Osalise lõpetamise või amortisatsiooni korral või kui tinglik väärtus lepingu iseloomust tulenevalt aja jooksul muutub, kajastab see pärast muutuse toimumist säilivat tinglikku väärtust.

     

    21

    Hinnakordaja

    Esitatakse finantsinstrumendi kauplemiskoguse ühikute arv (näiteks lepinguga hõlmatud tuletisinstrumentide arv).

     

    22

    Kogus

    Teatega hõlmatud lepingute arv.

    Hinnavahekihlvedude korral on kogus panustatud rahaline väärtus otseselt alusvaraks oleva finantsinstrumendi punkti muutuse kohta.

     

    23

    Ettemakse

    Esitatakse lepingu sõlmimise selliste tasude suurus, mida teavitav vastaspool maksab või saab.

     

    24

    Ülekande liik

    Näidatakse, kas lepingu arveldamine toimub füüsiliselt või rahas.

     

    25

    Täitmise ajatempel

    Lepingu täitmise kuupäev ja kellaaeg.

     

    26

    Jõustumiskuupäev

    Esitatakse lepingust tulenevate kohustuste jõustumise kuupäev.

     

    27

    Tähtpäev

    Esitatakse teavitatud lepingu esialgne tähtpäev.

    Lepingu ennetähtaegset lõpetamist selles lahtris ei kajastata.

     

    28

    Lõpetamise kuupäev

    Lõpetamise kuupäev, juhul kui kajastatav leping lõpetati ennetähtaegselt.

     

    29

    Arvelduskuupäev

    Esitatakse alusvara arvelduse kuupäev.

    Kui kuupäevi on mitu, võib kasutada lisavälju.

     

    30

    Raamlepingu liik

    Raamlepingu olemasolu korral selle viide (näiteks ISDA raamleping, energia ostu ja müügi raamleping, rahvusvaheline FOREXi raamleping, Euroopa raamleping või mis tahes kohalik raamleping).

     

    31

    Raamlepingu versioon

    Raamlepingu olemasolu korral näidata selle versiooni aasta (nt 1992, 2002), mida kajastatud tehingu puhul kasutati.

     

     

    Jagu 2d – Riskide maandamine/teavitamine

     

    Kõik lepingud

    32

    Kinnitamise ajatempel

    Kinnitamise kuupäev ja kellaaeg, nagu on sätestatud komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 149/2013 (4) artiklis 12.

     

    33

    Kinnitamise liik

    Kas leping kinnitati elektrooniliselt, mitte-elektrooniliselt või jäeti kinnitamata.

     

     

    Jagu 2e – Kliirimine

     

    Kõik lepingud

    34

    Kliirimiskohustus

    Näitab, kas lepingu sõlmimise ajal kuulub kajastatav leping sellisesse börsiväliste tuletisinstrumentide klassi, mille suhtes kehtib kliirimiskohustus, ning kas lepingu mõlema vastaspoole suhtes kehtib määruse (EL) nr 648/2012 kohaselt kliirimiskohustus.

     

    35

    Kliiritud

    Märgitakse, kas kliiring on toimunud.

     

    36

    Kliiringu ajatempel

    Kliiringu toimumise kellaaeg ja kuupäev.

     

    37

    Keskne vastaspool

    Lepingu kliirimise korral esitatakse lepingu kliirinud keskse vastaspoole kordumatu tunnuskood.

     

    38

    Grupisisene tehing

    Märgitakse, kas lepingu puhul on tegemist grupisisese tehinguga määruse (EL) nr 648/2012 artikli 3 tähenduses.

     

     

    Jagu 2f – Intressimäärad

     

    Intressimäära tuletisinstrumendid

    39

    Poole 1 fikseeritud intressimäär

    Vajaduse korral esitatakse poole 1 fikseeritud intressimäär.

     

    40

    Poole 2 fikseeritud intressimäär

    Vajaduse korral esitatakse poole 2 fikseeritud intressimäär.

     

    41

    Poole 1 fikseeritud intressimäära arvestusmeetod

    Vajaduse korral esitatakse poole 1 fikseeritud intressimäära arvestusperioodi tegelik päevade arv.

     

    42

    Poole 2 fikseeritud intressimäära arvestusmeetod

    Vajaduse korral esitatakse poole 2 fikseeritud intressimäära arvestusperioodi tegelik päevade arv.

     

    43

    Poole 1 fikseeritud intressi maksesagedus – ajaperiood

    Vajaduse korral esitatakse ajaperiood, mis kirjeldab poole 1 fikseeritud intressi maksesagedust.

     

    44

    Poole 1 fikseeritud intressi maksesagedus – kordaja

    Vajaduse korral esitatakse ajaperioodi kordaja, mis kirjeldab poole 1 fikseeritud intressi maksesagedust.

     

    45

    Poole 2 fikseeritud intressi maksesagedus – ajaperiood

    Vajaduse korral esitatakse ajaperiood, mis kirjeldab poole 2 fikseeritud intressi maksesagedust.

     

    46

    Poole 2 fikseeritud intressi maksesagedus – kordaja

    Vajaduse korral esitatakse ajaperioodi kordaja, mis kirjeldab poole 2 fikseeritud intressi maksesagedust.

     

    47

    Poole 1 ujuva intressi maksesagedus – ajaperiood

    Vajaduse korral esitatakse ajaperiood, mis kirjeldab poole 1 ujuva intressi maksesagedust.

     

    48

    Poole 1 ujuva intressi maksesagedus – kordaja

    Vajaduse korral esitatakse ajaperioodi kordaja, mis kirjeldab poole 1 ujuva intressi maksesagedust.

     

    49

    Poole 2 ujuva intressi maksesagedus – ajaperiood

    Vajaduse korral esitatakse ajaperiood, mis kirjeldab poole 2 ujuva intressi maksesagedust.

     

    50

    Poole 2 ujuva intressi maksesagedus – kordaja

    Vajaduse korral esitatakse ajaperioodi kordaja, mis kirjeldab poole 2 ujuva intressi maksesagedust.

     

    51

    Poole 1 ujuva intressi muutmissagedus – ajaperiood

    Vajaduse korral esitatakse ajaperiood, mis kirjeldab poole 1 ujuva intressi muutmissagedust.

     

    52

    Poole 1 ujuva intressi muutmissagedus – kordaja

    Vajaduse korral esitatakse ajaperioodi kordaja, mis kirjeldab poole 1 ujuva intressi muutmissagedust.

     

    53

    Poole 2 ujuva intressi muutmissagedus – ajaperiood

    Vajaduse korral esitatakse poole 2 ujuva intressi muutmissagedus.

     

    54

    Poole 2 ujuva intressi muutmissagedus – kordaja

    Vajaduse korral esitatakse ajaperioodi kordaja, mis kirjeldab poole 2 ujuva intressi muutmissagedust.

     

    55

    Poole 1 ujuv intressimäär

    Vajaduse korral esitatakse kasutatud intressimäärad, mida muudetakse eelnevalt kindlaksmääratud ajavahemike järel ja turu tavapärase viiteintressimäära alusel.

     

    56

    Poole 1 ujuva intressi baasperiood – ajaperiood

    Ajaperiood, mis kirjeldab poole 1 ujuva intressi baasperioodi.

     

    57

    Poole 1 ujuva intressi baasperiood – kordaja

    Ajaperioodi kordaja, mis kirjeldab poole 1 ujuva intressi baasperioodi.

     

    58

    Poole 2 ujuv intressimäär

    Vajaduse korral esitatakse kasutatud intressimäärad, mida muudetakse eelnevalt kindlaksmääratud ajavahemike järel ja turu tavapärase viiteintressimäära alusel.

     

    59

    Poole 2 ujuva intressi baasperiood – ajaperiood

    Ajaperiood, mis kirjeldab poole 2 ujuva intressi baasperioodi.

     

    60

    Poole 2 ujuva intressi baasperiood – kordaja

    Ajaperioodi kordaja, mis kirjeldab poole 2 ujuva intressi baasperioodi.

     

     

    Jagu 2 g – Valuutavahetus

     

    Valuutatuletisinstrumendid

    61

    Ülekandevaluuta 2

    Esitatakse vahetusvaluuta, kui see ei lange kokku ülekandevaluutaga.

     

    62

    Vahetuskurss 1

    Vahetuskurss lepingu sõlmimise kuupäeval ja kellaajal. Esitatakse hinnavaluutas väljendatud alusvääringu hinnana.

     

    63

    Valuuta forvardkurss

    Valuuta forvardkurss, milles osapooled on lepingus kokku leppinud. Esitatakse hinnavaluutas väljendatud alusvääringu hinnana.

     

    64

    Vahetuskursi alus

    Esitatakse vahetuskursi alus.

     

     

    Jagu 2h – kaubatuletisinstrumendid ja lubatud heitkoguste väärtpaberid

     

    Kaubatuletisinstrumendid ja lubatud heitkoguste väärtpaberite tuletisinstrumendid

     

    Üldine

     

     

    65

    Aluseks olev kaup

    Märgitakse lepingu aluseks oleva kauba liik.

     

    66

    Kauba andmed

    Esitatakse üksikasjalikud andmed lahtris 65 märgitud iga kauba kohta.

     

     

    Energia

    Väljad 67 – 77 täidetakse ainult liidus tarnitava maagaasi ja elektrienergiaga seotud tuletislepingute korral.

     

    67

    Tarnekoht või -tsoon

    Esitatakse turupiirkonna tarnekoht.

     

    68

    Ühenduspunkt

    Esitatakse transpordilepingu piirid ja piiripunktid.

     

    69

    Koormuse liik

    Tarneprofiil.

     

     

    Korratakse lahtrite 70–77 andmeid

     

     

    70

    Koormuse tarneajavahemikud

    Ajavahemik iga tundide bloki või profiili jaoks.

     

    71

    Tarne alguskuupäev ja -aeg

    Tarne alguse kuupäev ja kellaaeg.

     

    72

    Tarne lõppkuupäev ja -aeg

    Tarne lõpu kuupäev ja kellaeg.

     

    73

    Kestus

    Tarneperioodi kestus.

     

    74

    Nädalapäevad

    Tarne nädalapäevad.

     

    75

    Tarnevõimsus

    Iga lahtris 70 näidatud tarneajavahemiku tarnevõimsus.

     

    76

    Koguse ühik

    Kogus tunnipõhiselt megavatt-tundides või päevapõhiselt kilovatt-päevades või tundides, mis vastab aluseks olevale kaubale.

     

    77

    Koguse hind tarneajavahemikul

    Vajaduse korral esitatakse kogusehind tarneajavahemikul.

     

     

    Jagu 2i – Optsioonid

     

    Optsioonilepingud

    78

    Optsiooni liik

    Märge selle kohta, kas tuletisleping on ostuoptsioon (õigus osta konkreetne alusvara) või müügioptsioon (õigus müüa konkreetset alusvara) või et tuletislepingu täitmise hetkel ei ole võimalik kindlaks teha, kas tegu on ostu-või müügioptsiooniga.

    Vahetusoptsioonide puhul kasutatakse järgmisi koode:

    „Put“, kui tegemist on vastuvõtja vahetusoptsiooniga, mille korral ostjal on õigus teha vahetustehing fikseeritud intressi saajana.

    „Call“, kui tegemist on maksja vahetusoptsiooniga, mille korral ostjal on õigus teha vahetustehing fikseeritud intressi maksjana.

    Ülem- ja alammäärade puhul kasutatakse järgmisi koode:

    „Put“ alammäära korral,

    „Call“ ülemmäära korral,

     

    79

    Optsiooni täitmise tüüp

    Märgitakse, kas optsiooni saab täita üksnes kindlaksmääratud kuupäeval (Euroopa ja Aasia tüüp), eelnevalt kindlaksmääratud mitmel kuupäeval (Bermuda) või mis tahes hetkel lepingu kehtivusajal (Ameerika tüüp).

     

    80

    Täitmishind (ülem-/alammäär)

    Optsiooni täitmishind.

     

    81

    Täitmishinna esitamise viis

    Viis, kuidas täitmishinda väljendatakse.

     

    82

    Alusvara tähtpäev

    Vahetusoptsioonide korral alusvaraks oleva vahetuslepingu tähtpäev.

     

     

    Jagu 2j – Krediidituletisinstrumendid

     

     

    83

    Nõudeõiguse järk

    Indeksipõhiste või ühe emitendiga lepingute korral teave nõudeõiguse järgu kohta.

     

    84

    Aluseks olev üksus

    Märgitakse aluseks olev üksus.

     

    85

    Maksesagedus

    Intressimäära või kupongiintressi maksesagedus.

     

    86

    Arvutamise alus

    Intressimäära arvutamise alus.

     

    87

    Seeria

    Vajaduse korral indeksi koostise seerianumber.

     

    88

    Versioon

    Seeria uus versioon antakse välja, kui üks koostisosadest jääb viivitusse ja indeks tuleb ümber kujundada, et võtta arvesse kõikide koostisosade uut arvu indeksis.

     

    89

    Indeks-tegur

    Tegur, mida kohaldatakse tingliku väärtuse (väli 20) suhtes, et see võtaks arvesse kõiki asjaomase indeksiseeria krediidisündmusi.

    Väärtus vahemikus 0–100.

     

    90

    Väärtpaberistamise seeria

    Märgitakse, kas tuletisleping on seeriatesse jaotatud.

     

    91

    Alumine eraldamispunkt

    Väärtus, mille juures kahjud kogumi sees mõjutavad konkreetset väärtpaberistamise seeriat.

     

    92

    Ülemine eraldamispunkt

    Punkti, millest ülevalpool kahjud asjaomast seeriat ei mõjuta.

     

     

    Jagu 2k – Muudatused lepingus

     

     

    93

    Toimingu liik

    Kui teavitatakse:

    esmakordselt tuletislepingust, tähistatakse see märkega „new“;

    eelnevalt teavitatud tuletislepingu tingimuste või andmete muutmisest, ent tegu ei ole teate parandusega, tähistatakse see märkega „modify“. See kehtib ka juhul, kui uuendatakse juba edastatud teadet seoses selle positsiooniga tehtud uute tehingutega;

    ekslikult edastatud teate täismahus tühistamisest juhul, kui lepingut ei sõlmitud või kui see ei kuulunud määruse (EL) nr 648/2012 aruandlusnõuete kohaldamisalasse, ent millest kauplemisteabehoidlat eksituse tõttu teavitati, tähistatakse see märkega „error“;

    olemasoleva lepingu ennetähtaegsest lõpetamisest, tähistatakse see märkega „early termination“;

    varasemas teates olevatest vigastest andmetest, tähistatakse eelneva teate vigased andmed parandav teade märkega „correction“;

    teavitatud lepingu tihendamisest, tähistatakse see märkega „compression“;

    lepingu või tagatise hindamise ajakohastamisest, tähistatakse see märkega „valuation update“;

    tuletislepingust, millest teavitatakse kui uuest tehingust ning mis samuti kaasatakse samal päeval positsioonide raportisse, tähistatakse see märkega „position component“. See väärtus võrdub teatega uue tehingu kohta, mida seejärel ajakohastatakse märkega, et tehingut on tihendatud.

     

    94

    Tasand

    Näidatakse, kas teade käsitleb tehingu või positsiooni tasandit.

    Positsiooni tasandi teadet võib kasutada ainult tehingutasandi teate täiendamiseks, et teavitada tehingujärgsetest sündmustest ja ainult juhul, kui üksikud tehingud asendatavate toodetega on asendatud positsiooniga.

     


    (1)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. juuli 2012. aasta määrus (EL) nr 648/2012 börsiväliste tuletisinstrumentide, kesksete vastaspoolte ja kauplemisteabehoidlate kohta (ELT L 201, 27.7.2012, lk 1).

    (2)  Komisjoni 10. augusti 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1287/2006, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2004/39/EÜ seoses investeerimisühingute registripidamise kohustuse, tehinguaruandluse, turu läbipaistvuse, finantsinstrumentide kauplemisele lubamise ning nimetatud direktiivi jaoks määratletud mõistetega (ELT L 241, 2.9.2006, lk 1).

    (3)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta määrus (EL) nr 600/2014 finantsinstrumentide turgude kohta ning millega muudetakse määrust (EL) nr 648/2012 (ELT L 173, 12.6.2014, lk 84).

    (4)  Komisjoni 19. detsembri 2012. aasta delegeeritud määrus (EL) nr 149/2013, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 648/2012 seoses regulatiivsete tehniliste standarditega, mis käsitlevad kaudset kliirimiskorda, kliirigukohustust, avalikku registrit, juurdepääsu kauplemiskohale, finantssektoriväliseid vastaspooli ja nende börsiväliste tuletislepingute riskimaandamismeetodeid, mida ei kliirita keskse vastaspoolega (ELT L 52, 23.2.2013, lk 11).“


    Top