This document is an excerpt from the EUR-Lex website
Document 32017R0104
Commission Delegated Regulation (EU) 2017/104 of 19 October 2016 amending Delegated Regulation (EU) No 148/2013 supplementing Regulation (EU) No 648/2012 of the European Parliament and of the Council on OTC derivatives, central counterparties and trade repositories with regard to regulatory technical standards on the minimum details of the data to be reported to trade repositories (Text with EEA relevance. )
Komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2017/104, 19. oktoober 2016, millega muudetakse delegeeritud määrust (EL) nr 148/2013, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 648/2012 börsiväliste tuletisinstrumentide, kesksete vastaspoolte ja kauplemisteabehoidlate kohta seoses regulatiivsete tehniliste standarditega, millega määratakse kindlaks kauplemisteabehoidlale esitatav miinimumteave (EMPs kohaldatav tekst )
Komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2017/104, 19. oktoober 2016, millega muudetakse delegeeritud määrust (EL) nr 148/2013, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 648/2012 börsiväliste tuletisinstrumentide, kesksete vastaspoolte ja kauplemisteabehoidlate kohta seoses regulatiivsete tehniliste standarditega, millega määratakse kindlaks kauplemisteabehoidlale esitatav miinimumteave (EMPs kohaldatav tekst )
C/2016/6624
ELT L 17, 21.1.2017, p. 1–16
(BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)
No longer in force, Date of end of validity: 28/04/2024; mõjud tunnistatud kehtetuks 32022R1855
21.1.2017 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 17/1 |
KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) 2017/104,
19. oktoober 2016,
millega muudetakse delegeeritud määrust (EL) nr 148/2013, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 648/2012 börsiväliste tuletisinstrumentide, kesksete vastaspoolte ja kauplemisteabehoidlate kohta seoses regulatiivsete tehniliste standarditega, millega määratakse kindlaks kauplemisteabehoidlale esitatav miinimumteave
(EMPs kohaldatav tekst)
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. juuli 2012. aasta määrust (EL) nr 648/2012 börsiväliste tuletisinstrumentide, kesksete vastaspoolte ja kauplemisteabehoidlate kohta, (1) eriti selle artikli 9 lõiget 5,
ning arvestades järgmist:
(1) |
Komisjoni delegeeritud määrusega (EL) nr 148/2013 (2) on sätestatud esitamisele kuuluvate andmete üksikasjad ja on kohustatud vastaspooli tagama, et tehingu mõlemad pooled on esitatavates andmetes omavahel kokku leppinud. |
(2) |
Samuti on oluline ära näidata, et keskne vastaspool tegutseb tuletislepingu osalisena. Seega tuleks juhul, kui keskne vastaspool lepingu pärast selle sõlmimist kliirib, teavitada selle lepingu lõpetamisest ja teavitada kliirimisest tulenevast uuest lepingust. |
(3) |
Kui tuletisleping koosneb tuletislepingute kombinatsioonist, peab pädevatel asutustel olema võimalik aru saada iga asjaomase tuletislepingu tunnusjoontest. Kuna lisaks sellele peab pädevatel asutustel olema võimalik mõista üldist konteksti, peaks tehinguaruandest selguma ka asjaolu, et tehing on osa üldisest strateegiast. Seega tuleks tuletislepingute puhul, mis koosnevad omavahel kombineeritud tuletislepingutest, esitada teave üksikute tuletislepingu kaupa eraldi jaotistena, kasutades sisemist tunnuskoodi, mis võimaldab erinevad jaotised omavahel siduda. |
(4) |
Juhul kui tegu on tuletislepingutega, mis koosnevad tuletislepingute kombinatsioonist ja mille kohta tuleb andmed esitada rohkem kui ühe teatega, võib olla keeruline määrata kindlaks, kuidas lepinguga seonduvaid andmeid erinevate teadete vahel jaotada ja seega kui mitu teadet tuleks esitada. Niisiis peaksid vastaspooled kokku leppima, kui mitu teadet selliste lepingute korral esitatakse. |
(5) |
Jälgimaks asjakohasel viisil riskipositsioonide kontsentreerumist ja süsteemset riski, on oluline tagada, et kauplemisteabehoidlale edastatakse täielik ja täpne teave riskipositsioonide ja kahe vastaspoole vahel vastastikku antud tagatiste kohta. Seega on äärmiselt oluline, et vastaspooled esitavad tuletislepingute hindamise teabe ühtse metoodika kohaselt. Lisaks sellele on samavõrd tähtis nõuda andmete esitamist antud ja saadud alustamise ja variatsioonitagatiste kohta. |
(6) |
Andmaks pädevatele ametiasutustele täielikku teavet vastaspoolte tegelike riskipositsioonide kohta kõigis tuletisinstrumentide liikides, on äärmiselt oluline kehtestada nõuded krediidituletisinstrumentide, samuti vastaspoolt vahel vastastikku antud tagatiste üksikasjadest teatamise kohta. Lisaks sellele, võimaldamaks andmeesitajatel täita oma aruandluskohustust standardiseeritult ja ühtlustatult, on vaja täpsustada olemasolevate andmeväljade kirjeldusi. |
(7) |
Seepärast tuleks delegeeritud määrust (EL) nr 148/2013 vastavalt muuta. |
(8) |
Asjakohane on muuta teavitamisnõudeid seoses esitatavate andmete üksikasjadega. Seega tuleks vastaspooltele ja kauplemisteabehoidlatele anda piisavalt aega, et astuda kõik vajalikud sammud muudetud nõuete täitmiseks. |
(9) |
Käesolev määrus põhineb regulatiivsete tehniliste standardite eelnõul, mille esitas komisjonile Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve (ESMA). |
(10) |
Vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1095/2010 (3) artiklile 10 viis ESMA enne nende rakenduslike tehniliste standardite eelnõu esitamist, millel käesolev määrus põhineb, läbi avaliku arutelu, analüüsis võimalikku asjaomast kasu ja kulusid ning küsis arvamust nimetatud määruse artiklis 37 osutatud loodud väärtpaberituru sidusrühmade kogult, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Delegeeritud määrust (EL) nr 148/2013 muudetakse järgmiselt.
1) |
Artikli 1 lõige 2 asendatakse järgmisega: „2. Lõikes 1 osutatud üksikasjad ja teave esitatakse ühe teatega. Erandina esimesest lõigust esitatakse lõikes 1 osutatud üksikasjad ja teave erinevate teadetega, kui on täidetud järgmised tingimused:
Tuletislepingute kombinatsioonist koosnevate tuletislepingute vastaspooled lepivad enne teabe esitamise tähtaega kokku asjaomase tuletislepingu kohta kauplemisteabehoidlale saadetavate eri teadete arvus. Teavitav vastaspool seostab üksikud teated omavahel tunnuskoodiga, mis on vastaspoole tasandil ainuomane konkreetsele tehinguaruannete kogumile, vastavalt lisa tabeli 2 lahtrile 14.“ |
2) |
Artiklid 2 ja 3 asendatakse järgmisega: „Artikkel 2 Kliiritud tehingud 1. Kui tuletislepingu üksikasjad on kooskõlas määruse (EL) nr 648/2012 artikliga 9 juba teatatud ja kui keskne vastaspool lepingu pärast seda kliirib, teatatakse lepingust kui lõpetatust, märkides lisa tabeli 2 lahtrisse 93 toimingu liigiks „Early Termination“, ning teavitatakse kliirimisest tulenevatest uutest lepingutest. 2. Kui leping on sõlmitud kauplemiskohas ja samal päeval kliiritud, teavitatakse ainult kliirimisest tulenevatest lepingutest. Artikkel 3 Riskidest teavitamine 1. Lisa tabeli 1 kohaselt nõutavad andmed tagatise kohta peavad sisaldama kõiki antud ja saadud tagatisi vastavalt lisa tabeli 1 lahtritele 21–35. 2. Kui vastaspool ei anna tagatist tehingupõhiselt, teavitavad vastaspooled kauplemisteabehoidlat sellisest antud ja saadud tagatisest portfellipõhiselt vastavalt lisa tabeli 1 lahtritele 21–35. 3. Kui lepingu tagatisest teavitatakse portfellipõhiselt, esitab teavitav vastaspool kauplemisteabehoidlale teavitatava lepinguga seotud portfelli tunnuskoodi vastavalt lisa tabeli 1 lahtrile 23. 4. Muu kui määruse (EL) nr 648/2012 artiklis 10 sätestatud finantssektoriväline vastaspool ei pea teavitama tagatisest ja käesoleva määruse lisa tabeli 1 kohasest lepingu turuhinnas hindamisest või mudelipõhisest hindamisest. 5. Kui lepingu kliirib keskne vastaspool, teatab vastaspool keskse vastaspoole määratud lepingu väärtuse vastavalt lisa tabeli 1 lahtritele 17–20. 6. Kui lepingut ei kliiri keskne vastaspool, teatab vastaspool vastavalt käesoleva määruse lisa tabeli 1 lahtritele 17–20 lepingu väärtuse, mis on määratud vastavalt metoodikale, mis on sätestatud liidus vastu võetud ja komisjoni määruses (EÜ) nr 1126/2008 (*1) osutatud rahvusvahelises finantsaruandlusstandardis (IFRS) 13 Õiglase väärtuse mõõtmine. (*1) Komisjoni 3. novembri 2008. aasta määrus (EÜ) nr 1126/2008, millega võetakse vastu teatavad rahvusvahelised raamatupidamisstandardid kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1606/2002 (ELT L 320, 29.11.2008, lk 1).“" |
3) |
Lisatakse artikkel 3a: „Artikkel 3a Tinglik väärtus 1. Lisa tabeli 2 lahtris 20 osutatud tuletislepingu tinglik väärtus märgitakse järgmiselt:
2. Kui tuletislepingu tinglik väärtus aja jooksul muutub, märgitakse algsesse teatesse tinglik väärtus, mis on kohaldatav tuletislepingu sõlmimise kuupäeval.“ |
4) |
Artikkel 4 asendatakse järgmisega: „Artikkel 4 Andmete ajalugu Ajaloos tuleb registreerida kauplemisteabehoidlas säilitatavatesse andmetesse tehtavad muudatused ning muudatusi taotlevad isikud, kelleks võib vajaduse korral olla ka kauplemisteabehoidla ise, samuti muudatuse põhjus, muutmise kuupäev, ajatempel ja muudatuse selge kirjeldus, sealhulgas andmete esialgne ja muudetud sisu, nagu on nõutud lisa tabeli 2 lahtris 93.“ |
5) |
Lisa asendatakse käesoleva määruse lisas esitatud tekstiga. |
Artikkel 2
Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Seda kohaldatakse alates 1. novembrist 2017.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 19. oktoober 2016
Komisjoni nimel
president
Jean-Claude JUNCKER
(1) ELT L 201, 27.7.2012, lk 1.
(2) Komisjoni 19. detsembri 2012. aasta delegeeritud määrus (EL) nr 148/2013, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 648/2012 börsiväliste tuletisinstrumentide, kesksete vastaspoolte ja kauplemisteabehoidlate kohta seoses regulatiivsete tehniliste standarditega, millega määratakse kindlaks kauplemisteabehoidlale esitatav miinimumteave (ELT L 52, 23.2.2013, lk 1).
(3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta määrus (EL) nr 1095/2010, millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve), muudetakse otsust nr 716/2009/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni otsus 2009/77/EÜ (ELT L 331, 15.12.2010, lk 84).
LISA
„LISA
Kauplemisteabehoidlale esitatav teave
Tabel 1
Vastaspoole andmed
|
Lahter |
Esitatavad andmed |
|
Lepinguosalised |
|
1 |
Teabe ajatempel |
Kauplemisteabehoidlale andmete esitamise kuupäev ja aeg. |
2 |
Teavitava vastaspoole tunnuskood |
Kordumatu tunnuskood, mis tähistab andmeid esitavat lepingu vastaspoolt. |
3 |
Teise vastaspoole tunnuskoodi liik |
Teise vastaspoole identifitseerimiseks kasutatava tunnuskoodi liik. |
4 |
Teise vastaspoole tunnuskood |
Lepingu teise vastaspoole kordumatu tunnuskood. Lahter täidetakse teavitava vastaspoole seisukohast lähtudes. Eraisiku puhul kasutatakse järjekindlalt kliendi tunnuskoodi. |
5 |
Teise vastaspoole riik |
Selle riigi kood, kus on teise vastaspoole registrijärgne asukoht; kui teine vastaspool on füüsiline isik, märkida elukohariigi kood. |
6 |
Teavitava vastaspoole tegevusvaldkond |
Valdkond, milles teavitav vastaspool tegutseb. Kui teavitav vastaspool on finantssektori vastaspool, kantakse sellesse lahtrisse kõik kõnealuse vastaspoole suhtes kohaldatavad finantssektori vastaspoolte taksonoomia koodid. Kui teavitav vastaspool on finantssektoriväline vastaspool, kantakse sellesse lahtrisse kõik kõnealuse vastaspoole suhtes kohaldatavad finantssektoriväliste vastaspoolte taksonoomia koodid. Kui ära tuuakse rohkem kui üks tegevusala, tuleb koodid reastada neile vastava tegevuse suhtelise tähtsuse järjekorras. |
7 |
Teavitava vastaspoole liik |
Märgitakse, kas teavitav vastaspool on keskne vastaspool, finantssektori vastaspool, finantssektoriväline vastaspool või muud liiki vastaspool vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 648/2012 (1) artikli 1 lõikele 5 või artikli 2 punktidele 1, 8 ja 9. |
8 |
Maakleri tunnuskood |
Kui maakler tegutseb teavitava vastaspoole vahendajana muutumata ise vastaspooleks, esitab teavitav vastaspool sellise maakleri kordumatu tunnuskoodi. |
9 |
Teadet esitava üksuse tunnuskood |
Kui teavitav vastaspool on teate esitamise delegeerinud kolmandale isikule või teisele vastaspoolele, tuleb selles lahtris esitada sellise üksuse kordumatu tunnuskood. Vastasel juhul jäetakse lahter tühjaks. |
10 |
Kliiriva liikme tunnuskood |
Juhul kui tuletisleping kliiritakse ja teavitav vastaspool ei ole ise kliiriv liige, esitatakse selles lahtris selle kliiriva liikme kordumatu tunnuskood, kelle kaudu tuletisleping kliiritakse. |
11 |
Õigustatud isiku tunnuskoodi liik |
Õigustatud isiku identifitseerimiseks kasutatava tunnuskoodi liik. |
12 |
Õigustatud isiku tunnuskood |
Esitatakse lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste subjektiks olev isik. Kui tehing täidetakse sellise struktuuri kaudu nagu usaldusfond või fond, mis esindab paljusid õigustatud isikuid, näidatakse õigustatud isikuna nimetatud struktuur. Kui õigustatud isik ei ole selle lepingu vastaspool, tuvastab teavitav vastaspool sellise õigustatud isiku kordumatu tunnuskoodiga või eraisiku puhul järjekindlalt kasutatava kliendi tunnuskoodiga, mille on määranud eraisiku poolt kasutatav juriidiline isik. |
13 |
Kauplemisvolitused |
Näitab, kas teavitav vastaspool on lepingu sõlminud oma arvel kauplejana (enda või kliendi nimel) või volitatud kauplejana (kliendi eest ja nimel). |
14 |
Vastaspoole roll |
Märgitakse, kas teavitav vastaspool on ostja või müüja. |
15 |
Otsene seotus äritegevuse või finantseerimistegevusega |
Esitatakse teave selle kohta, kas leping on objektiivselt mõõdetaval viisil otseselt seotud äritegevuse või finantseerimistegevusega määruse (EL) nr 648/2012 artikli 10 lõike 3 tähenduses. Väli jäetakse tühjaks, kui teavitav vastaspool on finantssektori vastaspool määruse (EL) nr 648/2012 artikli 2 punkti 8 tähenduses. |
16 |
Kliirimiskünnis |
Esitatakse teave selle kohta, kas teavitav vastaspool ületab kliirimiskünnist määruse (EL) nr 648/2012 artikli 10 lõike 3 tähenduses. Väli jäetakse tühjaks, kui teavitav vastaspool on finantssektori vastaspool määruse (EL) nr 648/2012 artikli 2 punkti 8 tähenduses. |
17 |
Lepingu väärtus |
Esitatakse teave lepingu turuhinnas hindamise või vajaduse korral mudelipõhise hindamise kohta määruse (EL) nr 648/2012 artikli 11 lõike 2 tähenduses. Kliiritud tehingu korral kasutatakse keskse vastaspoole määratud väärtust. |
18 |
Valuuta, milles väärtus on väljendatud |
Lepingu väärtuse hindamisel kasutatud valuuta. |
19 |
Väärtuse hindamise ajatempel |
Viimase hindamise kuupäev ja kellaaeg. Turuhinnas hindamise korral märkida võrdlushindade avaldamise kuupäev ja kellaaeg. |
20 |
Väärtuse hindamise liik |
Märgitakse, kas tegemist oli turuhinnas hindamisega, mudelipõhise hindamisega või keskse vastaspoole esitatud väärtusega. |
21 |
Tagatus |
Märgitakse, kas vastaspooled on sõlminud tagatislepingu. |
22 |
Tagatisportfell |
Märgitakse, kas tagatis on antud portfellipõhiselt. Tagatisportfelli puhul arvutatakse tagatis lepingute kogumi netopositsioonide alusel, mitte tehingupõhiselt. |
23 |
Tagatisportfelli tunnuskood |
Kui tagatist kajastatakse portfellipõhiselt, tuleb märkida portfelli kordumatu tunnuskood, mille on kindlaks määranud teavitav vastaspool. |
24 |
Antud alustamise tagatis |
Selle alustamise tagatise väärtus, mille andmeid esitav vastaspool andis teisele vastaspoolele. Kui alustamise tagatis anti portfellipõhiselt, tuleks lahtris esitada portfelliga seoses antud alustamise tagatise koguväärtus. |
25 |
Antud alustamise tagatise valuuta |
Märgitakse antud alustamise tagatise valuuta. |
26 |
Antud variatsioonitagatis |
Selle variatsioonitagatise (k.a rahas arveldamine) väärtus, mille andmeid esitav vastaspool andis teisele vastaspoolele. Kui variatsioonitagatis anti portfellipõhiselt, tuleks lahtris esitada portfelliga seoses antud variatsioonitagatise koguväärtus. |
27 |
Antud variatsioonitagatise valuuta |
Märgitakse antud variatsioonitagatise valuuta. |
28 |
Saadud alustamise tagatis |
Selle alustamise tagatise väärtus, mille teavitav vastaspool sai teiselt vastaspoolelt. Kui alustamise tagatis saadi portfellipõhiselt, tuleks lahtris esitada portfelliga seoses saadud alustamise tagatise koguväärtus. |
29 |
Saadud alustamise tagatise valuuta |
Märgitakse saadud alustamise tagatise valuuta. |
30 |
Saadud variatsioonitagatis |
Selle variatsioonitagatise (k.a rahas arveldamine) väärtus, mille andmeid esitav vastaspool sai teiselt vastaspoolelt. Kui variatsioonitagatis saadi portfellipõhiselt, tuleks lahtris esitada portfelliga seoses saadud variatsioonitagatise koguväärtus. |
31 |
Saadud variatsioonitagatise valuuta |
Märgitakse saadud variatsioonitagatise valuuta. |
32 |
Antud ülemäärane tagatis |
Nõutud tagatist ületava antud tagatise väärtus. |
33 |
Antud ülemäärase tagatise valuuta |
Märgitakse antud ülemäärase tagatise valuuta. |
34 |
Saadud ülemäärane tagatis |
Nõutud tagatist ületava saadud tagatise väärtus. Tagatis |
35 |
Saadud ülemäärase tagatise valuuta |
Märgitakse saadud ülemäärase tagatise valuuta. |
Tabel 2
Üldandmed
|
Väli |
Esitatavad andmed |
Tuletislepingu liik |
||||||||||||||||
|
Jagu 2a – Lepingu liik |
|
Kõik lepingud |
||||||||||||||||
1 |
Lepingu liik |
Iga teates sisalduv leping klassifitseeritakse vastavalt selle liigile. |
|
||||||||||||||||
2 |
Varaklass |
Iga teates sisalduv leping klassifitseeritakse vastavalt selle aluseks olevale varaklassile. |
|
||||||||||||||||
|
Jagu 2b – Andmed lepingu kohta |
|
Kõik lepingud |
||||||||||||||||
3 |
Toote klassifitseerimise viis |
Kasutatav toote klassifitseerimise viis. |
|
||||||||||||||||
4 |
Toote klassifitseerimine |
Kui toode identifitseeritakse rahvusvahelist väärtpaberite identifitseerimisnumbrit (ISIN) või instrumendi alternatiivset tunnuskoodi (AII) kasutades, märgitakse finantsinstrumentide klassifikatsiooni (CFI) kood. Kui ISIN või AII ei ole kättesaadavad, märgitakse toote jaoks heaks kiidetud kordumatu tunnuskood (UPI). UPI heakskiitmiseni klassifitseeritakse sellised tooted CFI koodi kasutades. |
|
||||||||||||||||
5 |
Toote identifitseerimise viis |
Kasutatav toote identifitseerimise viis. |
|
||||||||||||||||
6 |
Toote identifitseerimisandmed |
Toode identifitseeritakse ISIN või AII koodi kasutades. AII koodi kasutatakse juhul, kui tootega kaubeldakse kauplemiskohas, mis on liigitatud AII-ks ESMA veebisaidil avaldatud ning pädevate asutuste poolt komisjoni määruse (EÜ) nr 1287/2006 (2) artikli 13 lõike 2 kohaselt edastatud teabe põhjal loodud registris. AII koodi kasutatakse ainult komisjoni poolt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 600/2014 (3) artikli 27 lõike 3 kohaselt vastu võetud delegeeritud õigusakti kohaldamise kuupäevani. |
|
||||||||||||||||
7 |
Alusvara identifitseerimise viis |
Kasutatav alusvara identifitseerimise viis. |
|
||||||||||||||||
8 |
Alusvara identifitseerimisandmed |
Otsese alusvara kohta esitatakse kordumatu tunnuskood vastavalt selle liigile. AII koodi kasutatakse ainult komisjoni poolt määruse (EL) nr 600/2014 artikli 27 lõike 3 kohaselt vastu võetud delegeeritud õigusakti kohaldamise kuupäevani. Krediidiriski vahetustehingute korral märkida võlainstrumendi ISIN kood. Finantsinstrumentide korvi korral, mis koosneb muu hulgas kauplemiskohas kaubeldavatest finantsinstrumentidest, näidatakse ainult kauplemiskohas kaubeldavad finantsinstrumendid. |
|
||||||||||||||||
9 |
Tinglik valuuta 1 |
Tingliku väärtuse jaoks kasutatav valuuta. Intressimääratuletislepingu või valuutatuletislepingu puhul esitatakse poole 1 tinglik valuuta. |
|
||||||||||||||||
10 |
Tinglik valuuta 2 |
Tingliku väärtuse jaoks kasutatav teine valuuta. Intressimääratuletislepingu või valuutatuletislepingu puhul esitatakse poole 2 tinglik valuuta. |
|
||||||||||||||||
11 |
Ülekantav valuuta |
Esitatakse ülekantav valuuta. |
|
||||||||||||||||
|
Jagu 2c – Tehinguandmed |
|
Kõik lepingud |
||||||||||||||||
12 |
Tehingu tunnuskood |
Seni, kuni üleilmne tehingu kordumatu tunnuskood ei ole kättesaadav, teise vastaspoolega kokku lepitud tehingu kordumatu tunnuskood. |
|
||||||||||||||||
13 |
Teate kontrollnumber |
Kordumatu number, mis tähistab tuletislepingu sama täitmist käsitlevate teadete rühma. |
|
||||||||||||||||
14 |
Komplekstehingu osa tunnus |
Teavitava ühingu sisemine tunnuskood, millega identifitseeritakse ja seotakse omavahel kõik teated, mis käsitlevad ühte ja sama tuletislepingute kombinatsioonist koosnevat tuletislepingut. Kood peab olema tuletislepingu kohta käivate tehinguaruannete rühma puhul vastaspoole tasandil kordumatu. Välja kasutatakse ainult juhul, kui ühing täidab kahest või enamast tuletislepingust koosneva tuletislepingu ja kui andmeid nimetatud lepingu kohta ei ole ühe teatega võimalik nõuetekohaselt esitada. |
|
||||||||||||||||
15 |
Täitmiskoht |
Esitatakse tuletislepingu täitmiskoha kordumatu tunnuskood. Kui leping sõlmiti börsiväliselt ja kui asjaomane finantsinstrument on kauplemiskohas kauplemisele lubatud või sellega kauplemiskohas kaubeldakse, kasutatakse MIC koodi „XOFF“. Kui leping sõlmiti börsiväliselt ja kui asjaomast finantsinstrumenti ei ole kauplemiskohas kauplemisele lubatud või sellega kauplemiskohas ei kaubelda, kasutatakse MIC koodi „XXXX“. |
|
||||||||||||||||
16 |
Tihendamine |
Märgitakse, kas leping tuleneb tihendamisest määruse (EL) nr 600/2014 artikli 2 lõike 1 punkti 47 tähenduses. |
|
||||||||||||||||
17 |
Hind/määr |
Esitatakse tuletislepingu hind, vajadusel tasud ja kogunenud intressid. |
|
||||||||||||||||
18 |
Hinna esitamise viis |
Viis, kuidas hinda väljendatakse. |
|
||||||||||||||||
19 |
Hinna valuuta |
Valuuta, milles hind/määr on nomineeritud. |
|
||||||||||||||||
20 |
Tinglik väärtus |
Viitemäär, mille alusel määratakse kindlaks lepingulised maksed. Osalise lõpetamise või amortisatsiooni korral või kui tinglik väärtus lepingu iseloomust tulenevalt aja jooksul muutub, kajastab see pärast muutuse toimumist säilivat tinglikku väärtust. |
|
||||||||||||||||
21 |
Hinnakordaja |
Esitatakse finantsinstrumendi kauplemiskoguse ühikute arv (näiteks lepinguga hõlmatud tuletisinstrumentide arv). |
|
||||||||||||||||
22 |
Kogus |
Teatega hõlmatud lepingute arv. Hinnavahekihlvedude korral on kogus panustatud rahaline väärtus otseselt alusvaraks oleva finantsinstrumendi punkti muutuse kohta. |
|
||||||||||||||||
23 |
Ettemakse |
Esitatakse lepingu sõlmimise selliste tasude suurus, mida teavitav vastaspool maksab või saab. |
|
||||||||||||||||
24 |
Ülekande liik |
Näidatakse, kas lepingu arveldamine toimub füüsiliselt või rahas. |
|
||||||||||||||||
25 |
Täitmise ajatempel |
Lepingu täitmise kuupäev ja kellaaeg. |
|
||||||||||||||||
26 |
Jõustumiskuupäev |
Esitatakse lepingust tulenevate kohustuste jõustumise kuupäev. |
|
||||||||||||||||
27 |
Tähtpäev |
Esitatakse teavitatud lepingu esialgne tähtpäev. Lepingu ennetähtaegset lõpetamist selles lahtris ei kajastata. |
|
||||||||||||||||
28 |
Lõpetamise kuupäev |
Lõpetamise kuupäev, juhul kui kajastatav leping lõpetati ennetähtaegselt. |
|
||||||||||||||||
29 |
Arvelduskuupäev |
Esitatakse alusvara arvelduse kuupäev. Kui kuupäevi on mitu, võib kasutada lisavälju. |
|
||||||||||||||||
30 |
Raamlepingu liik |
Raamlepingu olemasolu korral selle viide (näiteks ISDA raamleping, energia ostu ja müügi raamleping, rahvusvaheline FOREXi raamleping, Euroopa raamleping või mis tahes kohalik raamleping). |
|
||||||||||||||||
31 |
Raamlepingu versioon |
Raamlepingu olemasolu korral näidata selle versiooni aasta (nt 1992, 2002), mida kajastatud tehingu puhul kasutati. |
|
||||||||||||||||
|
Jagu 2d – Riskide maandamine/teavitamine |
|
Kõik lepingud |
||||||||||||||||
32 |
Kinnitamise ajatempel |
Kinnitamise kuupäev ja kellaaeg, nagu on sätestatud komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 149/2013 (4) artiklis 12. |
|
||||||||||||||||
33 |
Kinnitamise liik |
Kas leping kinnitati elektrooniliselt, mitte-elektrooniliselt või jäeti kinnitamata. |
|
||||||||||||||||
|
Jagu 2e – Kliirimine |
|
Kõik lepingud |
||||||||||||||||
34 |
Kliirimiskohustus |
Näitab, kas lepingu sõlmimise ajal kuulub kajastatav leping sellisesse börsiväliste tuletisinstrumentide klassi, mille suhtes kehtib kliirimiskohustus, ning kas lepingu mõlema vastaspoole suhtes kehtib määruse (EL) nr 648/2012 kohaselt kliirimiskohustus. |
|
||||||||||||||||
35 |
Kliiritud |
Märgitakse, kas kliiring on toimunud. |
|
||||||||||||||||
36 |
Kliiringu ajatempel |
Kliiringu toimumise kellaaeg ja kuupäev. |
|
||||||||||||||||
37 |
Keskne vastaspool |
Lepingu kliirimise korral esitatakse lepingu kliirinud keskse vastaspoole kordumatu tunnuskood. |
|
||||||||||||||||
38 |
Grupisisene tehing |
Märgitakse, kas lepingu puhul on tegemist grupisisese tehinguga määruse (EL) nr 648/2012 artikli 3 tähenduses. |
|
||||||||||||||||
|
Jagu 2f – Intressimäärad |
|
Intressimäära tuletisinstrumendid |
||||||||||||||||
39 |
Poole 1 fikseeritud intressimäär |
Vajaduse korral esitatakse poole 1 fikseeritud intressimäär. |
|
||||||||||||||||
40 |
Poole 2 fikseeritud intressimäär |
Vajaduse korral esitatakse poole 2 fikseeritud intressimäär. |
|
||||||||||||||||
41 |
Poole 1 fikseeritud intressimäära arvestusmeetod |
Vajaduse korral esitatakse poole 1 fikseeritud intressimäära arvestusperioodi tegelik päevade arv. |
|
||||||||||||||||
42 |
Poole 2 fikseeritud intressimäära arvestusmeetod |
Vajaduse korral esitatakse poole 2 fikseeritud intressimäära arvestusperioodi tegelik päevade arv. |
|
||||||||||||||||
43 |
Poole 1 fikseeritud intressi maksesagedus – ajaperiood |
Vajaduse korral esitatakse ajaperiood, mis kirjeldab poole 1 fikseeritud intressi maksesagedust. |
|
||||||||||||||||
44 |
Poole 1 fikseeritud intressi maksesagedus – kordaja |
Vajaduse korral esitatakse ajaperioodi kordaja, mis kirjeldab poole 1 fikseeritud intressi maksesagedust. |
|
||||||||||||||||
45 |
Poole 2 fikseeritud intressi maksesagedus – ajaperiood |
Vajaduse korral esitatakse ajaperiood, mis kirjeldab poole 2 fikseeritud intressi maksesagedust. |
|
||||||||||||||||
46 |
Poole 2 fikseeritud intressi maksesagedus – kordaja |
Vajaduse korral esitatakse ajaperioodi kordaja, mis kirjeldab poole 2 fikseeritud intressi maksesagedust. |
|
||||||||||||||||
47 |
Poole 1 ujuva intressi maksesagedus – ajaperiood |
Vajaduse korral esitatakse ajaperiood, mis kirjeldab poole 1 ujuva intressi maksesagedust. |
|
||||||||||||||||
48 |
Poole 1 ujuva intressi maksesagedus – kordaja |
Vajaduse korral esitatakse ajaperioodi kordaja, mis kirjeldab poole 1 ujuva intressi maksesagedust. |
|
||||||||||||||||
49 |
Poole 2 ujuva intressi maksesagedus – ajaperiood |
Vajaduse korral esitatakse ajaperiood, mis kirjeldab poole 2 ujuva intressi maksesagedust. |
|
||||||||||||||||
50 |
Poole 2 ujuva intressi maksesagedus – kordaja |
Vajaduse korral esitatakse ajaperioodi kordaja, mis kirjeldab poole 2 ujuva intressi maksesagedust. |
|
||||||||||||||||
51 |
Poole 1 ujuva intressi muutmissagedus – ajaperiood |
Vajaduse korral esitatakse ajaperiood, mis kirjeldab poole 1 ujuva intressi muutmissagedust. |
|
||||||||||||||||
52 |
Poole 1 ujuva intressi muutmissagedus – kordaja |
Vajaduse korral esitatakse ajaperioodi kordaja, mis kirjeldab poole 1 ujuva intressi muutmissagedust. |
|
||||||||||||||||
53 |
Poole 2 ujuva intressi muutmissagedus – ajaperiood |
Vajaduse korral esitatakse poole 2 ujuva intressi muutmissagedus. |
|
||||||||||||||||
54 |
Poole 2 ujuva intressi muutmissagedus – kordaja |
Vajaduse korral esitatakse ajaperioodi kordaja, mis kirjeldab poole 2 ujuva intressi muutmissagedust. |
|
||||||||||||||||
55 |
Poole 1 ujuv intressimäär |
Vajaduse korral esitatakse kasutatud intressimäärad, mida muudetakse eelnevalt kindlaksmääratud ajavahemike järel ja turu tavapärase viiteintressimäära alusel. |
|
||||||||||||||||
56 |
Poole 1 ujuva intressi baasperiood – ajaperiood |
Ajaperiood, mis kirjeldab poole 1 ujuva intressi baasperioodi. |
|
||||||||||||||||
57 |
Poole 1 ujuva intressi baasperiood – kordaja |
Ajaperioodi kordaja, mis kirjeldab poole 1 ujuva intressi baasperioodi. |
|
||||||||||||||||
58 |
Poole 2 ujuv intressimäär |
Vajaduse korral esitatakse kasutatud intressimäärad, mida muudetakse eelnevalt kindlaksmääratud ajavahemike järel ja turu tavapärase viiteintressimäära alusel. |
|
||||||||||||||||
59 |
Poole 2 ujuva intressi baasperiood – ajaperiood |
Ajaperiood, mis kirjeldab poole 2 ujuva intressi baasperioodi. |
|
||||||||||||||||
60 |
Poole 2 ujuva intressi baasperiood – kordaja |
Ajaperioodi kordaja, mis kirjeldab poole 2 ujuva intressi baasperioodi. |
|
||||||||||||||||
|
Jagu 2 g – Valuutavahetus |
|
Valuutatuletisinstrumendid |
||||||||||||||||
61 |
Ülekandevaluuta 2 |
Esitatakse vahetusvaluuta, kui see ei lange kokku ülekandevaluutaga. |
|
||||||||||||||||
62 |
Vahetuskurss 1 |
Vahetuskurss lepingu sõlmimise kuupäeval ja kellaajal. Esitatakse hinnavaluutas väljendatud alusvääringu hinnana. |
|
||||||||||||||||
63 |
Valuuta forvardkurss |
Valuuta forvardkurss, milles osapooled on lepingus kokku leppinud. Esitatakse hinnavaluutas väljendatud alusvääringu hinnana. |
|
||||||||||||||||
64 |
Vahetuskursi alus |
Esitatakse vahetuskursi alus. |
|
||||||||||||||||
|
Jagu 2h – kaubatuletisinstrumendid ja lubatud heitkoguste väärtpaberid |
|
Kaubatuletisinstrumendid ja lubatud heitkoguste väärtpaberite tuletisinstrumendid |
||||||||||||||||
|
Üldine |
|
|
||||||||||||||||
65 |
Aluseks olev kaup |
Märgitakse lepingu aluseks oleva kauba liik. |
|
||||||||||||||||
66 |
Kauba andmed |
Esitatakse üksikasjalikud andmed lahtris 65 märgitud iga kauba kohta. |
|
||||||||||||||||
|
Energia |
Väljad 67 – 77 täidetakse ainult liidus tarnitava maagaasi ja elektrienergiaga seotud tuletislepingute korral. |
|
||||||||||||||||
67 |
Tarnekoht või -tsoon |
Esitatakse turupiirkonna tarnekoht. |
|
||||||||||||||||
68 |
Ühenduspunkt |
Esitatakse transpordilepingu piirid ja piiripunktid. |
|
||||||||||||||||
69 |
Koormuse liik |
Tarneprofiil. |
|
||||||||||||||||
|
Korratakse lahtrite 70–77 andmeid |
|
|
||||||||||||||||
70 |
Koormuse tarneajavahemikud |
Ajavahemik iga tundide bloki või profiili jaoks. |
|
||||||||||||||||
71 |
Tarne alguskuupäev ja -aeg |
Tarne alguse kuupäev ja kellaaeg. |
|
||||||||||||||||
72 |
Tarne lõppkuupäev ja -aeg |
Tarne lõpu kuupäev ja kellaeg. |
|
||||||||||||||||
73 |
Kestus |
Tarneperioodi kestus. |
|
||||||||||||||||
74 |
Nädalapäevad |
Tarne nädalapäevad. |
|
||||||||||||||||
75 |
Tarnevõimsus |
Iga lahtris 70 näidatud tarneajavahemiku tarnevõimsus. |
|
||||||||||||||||
76 |
Koguse ühik |
Kogus tunnipõhiselt megavatt-tundides või päevapõhiselt kilovatt-päevades või tundides, mis vastab aluseks olevale kaubale. |
|
||||||||||||||||
77 |
Koguse hind tarneajavahemikul |
Vajaduse korral esitatakse kogusehind tarneajavahemikul. |
|
||||||||||||||||
|
Jagu 2i – Optsioonid |
|
Optsioonilepingud |
||||||||||||||||
78 |
Optsiooni liik |
Märge selle kohta, kas tuletisleping on ostuoptsioon (õigus osta konkreetne alusvara) või müügioptsioon (õigus müüa konkreetset alusvara) või et tuletislepingu täitmise hetkel ei ole võimalik kindlaks teha, kas tegu on ostu-või müügioptsiooniga.
|
|
||||||||||||||||
79 |
Optsiooni täitmise tüüp |
Märgitakse, kas optsiooni saab täita üksnes kindlaksmääratud kuupäeval (Euroopa ja Aasia tüüp), eelnevalt kindlaksmääratud mitmel kuupäeval (Bermuda) või mis tahes hetkel lepingu kehtivusajal (Ameerika tüüp). |
|
||||||||||||||||
80 |
Täitmishind (ülem-/alammäär) |
Optsiooni täitmishind. |
|
||||||||||||||||
81 |
Täitmishinna esitamise viis |
Viis, kuidas täitmishinda väljendatakse. |
|
||||||||||||||||
82 |
Alusvara tähtpäev |
Vahetusoptsioonide korral alusvaraks oleva vahetuslepingu tähtpäev. |
|
||||||||||||||||
|
Jagu 2j – Krediidituletisinstrumendid |
|
|
||||||||||||||||
83 |
Nõudeõiguse järk |
Indeksipõhiste või ühe emitendiga lepingute korral teave nõudeõiguse järgu kohta. |
|
||||||||||||||||
84 |
Aluseks olev üksus |
Märgitakse aluseks olev üksus. |
|
||||||||||||||||
85 |
Maksesagedus |
Intressimäära või kupongiintressi maksesagedus. |
|
||||||||||||||||
86 |
Arvutamise alus |
Intressimäära arvutamise alus. |
|
||||||||||||||||
87 |
Seeria |
Vajaduse korral indeksi koostise seerianumber. |
|
||||||||||||||||
88 |
Versioon |
Seeria uus versioon antakse välja, kui üks koostisosadest jääb viivitusse ja indeks tuleb ümber kujundada, et võtta arvesse kõikide koostisosade uut arvu indeksis. |
|
||||||||||||||||
89 |
Indeks-tegur |
Tegur, mida kohaldatakse tingliku väärtuse (väli 20) suhtes, et see võtaks arvesse kõiki asjaomase indeksiseeria krediidisündmusi. Väärtus vahemikus 0–100. |
|
||||||||||||||||
90 |
Väärtpaberistamise seeria |
Märgitakse, kas tuletisleping on seeriatesse jaotatud. |
|
||||||||||||||||
91 |
Alumine eraldamispunkt |
Väärtus, mille juures kahjud kogumi sees mõjutavad konkreetset väärtpaberistamise seeriat. |
|
||||||||||||||||
92 |
Ülemine eraldamispunkt |
Punkti, millest ülevalpool kahjud asjaomast seeriat ei mõjuta. |
|
||||||||||||||||
|
Jagu 2k – Muudatused lepingus |
|
|
||||||||||||||||
93 |
Toimingu liik |
Kui teavitatakse:
|
|
||||||||||||||||
94 |
Tasand |
Näidatakse, kas teade käsitleb tehingu või positsiooni tasandit. Positsiooni tasandi teadet võib kasutada ainult tehingutasandi teate täiendamiseks, et teavitada tehingujärgsetest sündmustest ja ainult juhul, kui üksikud tehingud asendatavate toodetega on asendatud positsiooniga. |
|
(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. juuli 2012. aasta määrus (EL) nr 648/2012 börsiväliste tuletisinstrumentide, kesksete vastaspoolte ja kauplemisteabehoidlate kohta (ELT L 201, 27.7.2012, lk 1).
(2) Komisjoni 10. augusti 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1287/2006, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2004/39/EÜ seoses investeerimisühingute registripidamise kohustuse, tehinguaruandluse, turu läbipaistvuse, finantsinstrumentide kauplemisele lubamise ning nimetatud direktiivi jaoks määratletud mõistetega (ELT L 241, 2.9.2006, lk 1).
(3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta määrus (EL) nr 600/2014 finantsinstrumentide turgude kohta ning millega muudetakse määrust (EL) nr 648/2012 (ELT L 173, 12.6.2014, lk 84).
(4) Komisjoni 19. detsembri 2012. aasta delegeeritud määrus (EL) nr 149/2013, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 648/2012 seoses regulatiivsete tehniliste standarditega, mis käsitlevad kaudset kliirimiskorda, kliirigukohustust, avalikku registrit, juurdepääsu kauplemiskohale, finantssektoriväliseid vastaspooli ja nende börsiväliste tuletislepingute riskimaandamismeetodeid, mida ei kliirita keskse vastaspoolega (ELT L 52, 23.2.2013, lk 11).“